*1542.a inkvisitsioon alustab Felippe II Hispaania kuningas *Trento kirikukogu 1546-1563- eesmärk lepitada reformatsioon paavsti õukonnaga............ Tagajärg: ebaõnnestus jesuiitide vastutegutsemine tõttu Väiksemad võidud: *keelustatakse indulgentsi müük *kehtestati kindlad nõuded vaimulike hariduse, kohustuste ja riietuste üle *koostati keelatud raamatute nimekiri USUPUHASTUSE LEVIK: *1534-kuningas saab kirikupeaks, kirik lahkub Rooma alluvusest *1571- kiidetakse heaks anglikaani kirik ZWINGLI LUTHER CALVIN *armulaud on sümboolne *armulaua tõlgendus-armulaud *Jumal võis inimese maises elus tähendus on osasaamine Kristuse ihust ja märku anda, et too on õndsaks verest saamiseks välja valitud
Feodaaltsivilisatsioon Enamasti loetakse keskaja alguseks lääne-rooma langemist 476.aastal, kuid selle alguseks võiks pidada ka Marcus Aureliuse surma aastal 180, Konstatinoopoli saamist rooma pealinnaks aastal 330 või 395. aastal Lääne- ja Ida-Rooma eraldumist . Ruumiliselt piiritletakse feodaaltsivilisatsiooni alaga, kus religiooniks katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhines feodalismil. Feodalism on ühiskonda korraldav normistik, mis reguleeris lääniisanda ja vasalli suhteid, mida iseloomustas põhimõte, et üks kristlane teise orjaks ei sobi. Keskaega nimetatakse feodaaltsivilisatsiooniks, sest siis kujunesid välja feodaalsuhted, mis olid keskaja riigi - ja majanduskorralduse põhialusteks. Keskaja ühiskond jagunes 3. seisuseks – oratores ehk vaimulikkond, bellatores ehk rüütliseisus ja laboratores ehk talupojad. Keskaja ja feodaaltsivilisatsiooni lõppu loetakse kas Konstantinoopoli langeminest 1...
Avastati uued põllukultuurid ning hakati väärismetalli sisse tooma, mis tõi kaasa hindade revolutsiooni. Pahameel rikka katoliku kiriku vastu, suurenev indulgentside müük ning Martin Lutheri teesid, tõi kaasa usupuhastuse ehk reformatsiooni, mis viis poliitiliste, kultuuriliste, majanduslike ja usuliste uuendusteni.Arenes välja uuskõrgsaksa keel, toimus kirikuvarade võõrandamine ning kujunesid katoliiklikud ja luterlikud rühmad. (Augsburgi usurahu). Inglismaal kuulutati kirikupeaks kuningas ja Lääne-Euroopas levis kalvinism. Katolik kirik polnud sellega rahul, seetõttu taheti oma positsiooni tugevdada- sai alguse vastureformatsioon.Rajati mungaordud ja lõpetati indulgentside müük, toimusid ususõjad ning nõuti tsölibaati. Üritati igal võimaluses kindlustada oma ühtsust. Inimeste seas muutus usk teisejärgulisemaks. Teadlased tegid suuri avastusi. Kopernik avastas heliotsentrilise maailmapildi Varauusajal hakkas uuesti arenema ka arstiteadus
Bütsants oli idamaade Euroopa vahendaja. Luksuskaubad liikusid Ida-maadest Euroopasse. Keiser Justianus,- elas 6. Sajand , tema valitsusaega peetakse bütsantsi õigeusuks. Riik saavutas oma maksimaalse suuruse,- tema ajal ehitatakse ümber Konstantinoopol. Tema ajal reformeeritakse ( Rooma õigus ) ehk seaduste kogumik. Rooma Õigus on kogu Euroopa õigussüsteemi aluseks. ,,Ida Euroopa ehk Bütsants" Kirik.- Bütsantsi kirikut nimetati ortotoksiks ehk õigeusukirikuks. Kirikupeaks oli patriarh.- kes allus keisrile, kohapeal korraldas elu Metropoliit. 1054 a Skisma ( ida ja lääne-kiriku suur tüli ). Põhjus: erinevad jumalateenistused piiblitõlgendamisel . Ortotoksi kiriku suureks probleemiks oli Ikonoduulide ja Ikonoklastide omavahelised tülid. Ikonoduulid- pooldasid Jumala piltide kummardamist Ikonoklastid- hävitasid ikoone ,,Haridus" Üle terve Bütsantsi oli levinud kirjaoskus ja koolid. Hariduses lähtuti antiikkreeklastest.
Bütsants oli idamaade Euroopa vahendaja. Luksuskaubad liikusid Ida-maadest Euroopasse. Keiser Justianus,- elas 6. Sajand , tema valitsusaega peetakse bütsantsi õigeusuks. Riik saavutas oma maksimaalse suuruse,- tema ajal ehitatakse ümber Konstantinoopol. Tema ajal reformeeritakse ( Rooma õigus ) ehk seaduste kogumik. Rooma Õigus on kogu Euroopa õigussüsteemi aluseks. „Ida –Euroopa ehk Bütsants” Kirik.- Bütsantsi kirikut nimetati ortotoksiks ehk õigeusukirikuks. Kirikupeaks oli patriarh.- kes allus keisrile, kohapeal korraldas elu Metropoliit. 1054 a – Skisma ( ida – ja lääne-kiriku suur tüli ). Põhjus: erinevad jumalateenistused piiblitõlgendamisel . Ortotoksi kiriku suureks probleemiks oli Ikonoduulide ja Ikonoklastide omavahelised tülid. Ikonoduulid- pooldasid Jumala piltide kummardamist Ikonoklastid- hävitasid ikoone „Haridus” Üle terve Bütsantsi oli levinud kirjaoskus ja koolid. Hariduses lähtuti antiikkreeklastest.
Munkade-nunnade lahkumisõigus Preestritele abiellumisõigus Ordude-kloostrite eitus Pühakute kultuse vastu Luther tõlkis Piibli saksa keelde Talurahvasõja mahasurumine lõpetas reformatsiooni kui rahvaliikumise Reformatsiooni levik ja vastureformatsioon Saksamaal alguse saanud reformatsioon leidis peagi toetust ka teistes Euroopa maades Sveitsis alustas usupuhastust Ulrich Zwingli Henry VIII (valitses 1509-1547) reformis kirikut 1534.a kuningas kirikupeaks Henry VIII valitsusaja lõpuks kujunes Inglismaal välja anglikaani kirik Jumalateenistus sarnanes väliselt katoliku kirikuga Missad inglise keeles Henry VIII oli kuus abikaasat Vastureformatsioon katoliku kiriku võitlus oma positsioonide eest Inkvisitsiooni kohtute aktiivne tegevus Jesuiitide ordu loomine rajas Ignatius Loyola (1491-1556) Keelatud raamatute nimekirja koostamine ja nende põletamine Trento kirikukogu tunnistas paavsti
kultuuritasemelt ületas Holland Euroopat Kõik hollandlased oskasid lugeda ja kirjutada ühiskonda iseloomustas tolerantsus ja sõnavabadus ülikoolid olid hea mainega maailmakuulsuse saavutas maalikunst 2. Kuidas püüti pärast Henry VIII surma inglismaal katoliiklust taastada? Millist rolli mängisid seejuures Hispaania kuningas Felipe II ja Rooma paavst? Mary Tudor Henry VII tütar abuellus Felipe II-ga, paavst tunnistati taas kirikupeaks. Felipe II oli reformatsioonivastane kuningas. 3. Arutlege, kas hugenottide sõjad Prantsusmaal puhkesid usuliste vastuolude või dünastiliste ambitsioonide tõttu? Millised olid sõdade tagajärjed? Prantsusmaa kalviniste kutsuti hugenottideks, sõda sai alguse sellest, et katoliiklased tungisid hugenottidele kallale nende jumalateenistuse ajal, usulisi pingeid jäi saatmakolme perekonna vaimuvõitlus. Bourbonid toetasid protestante,
Oli Tudorite dünastia viies ja viimane valitseja. Ta sündis printsessina, ent tema ema hukati 2 ja pool aastat pärast tema sündi ning ta kuulutati vallaslapseks Edward VI pärandas krooni leedi Jane Greyle, kes hukati hiljem ja Elizabeth astus troonile katoliikliku Mary I järel Valitsemine Asus valitsema heade nõuannete toel ja sõltus suuresti oma nõunikest Üks esimesi tegusid oli toetada Inglise protestntliku kiriku rajamist, mille kirikupeaks ta sai Kirikukokkulepe püsis kogu tema valitsusaja ning sellest kujunes välja tänapäevane anglikaani kirik Oodati, et ta abielluks, kuid ta ei teinud seda Sai oma neitsilikkuse poolest kuulsaks ning tema ümber kujunes kultus, mis leidis väljenduse tollases kunstis ja kirjanduses Oli valitsemises võimsam kui ta isa ja õed- vennad Ehkki ta oli välispoliitikas ettevaatlik ja toetas vaid pooleldi rida ebaefektiivseid ja halvasti
1530.a. Augsburgis kokku Saksa Riigipäev. Riigipäevale esitati usutunnistuse kokkuvõte, mille 28 artiklist koosnev dokument sai tuntuks kui Augsburgi usutunnistus. Augsburgi usutunnistus määratles luterluse põhiseisukohad ja luterliku kirikuteenistuse alused. Katoliku missa asemel jumalateenistust lihtsustati. Keskne koht oli emakeelsel jutlusel. 7 sakramendist säilitati ainult 2: ristimine ja armulaud. Hüljati kiriku väline hiilgus ning pühakujude ja säilmete kummardamine. Kirikupeaks ei ole paavst vaid riigivalitseja. 1531.a. sõlmiti Schmalkaldeni Liit protestantluse kaitseks. Järgnevalt pidas liit keisriga 2 sõda. 1555.a.sõlmiti Augsburgi usurahu, millega fikseeriti põhimõte "kelle maa, selle usk," mis tähendas, et iga vürst määras oma alamate usu.
Miks on nimetuseks "Kuninga reformatsioon"? Millised muutused leidsid aset kirikus? Kuna kuningas Henry VIII abielu printsess Katariinaga ei andnud neile meessoost järeltulijat, soovis kuningas abielluda noorema õuedaami Anne Boleyniga. Vaja oli paavsti luba, mida too ei andnud. Seega ei jäänud kuningal muud üle kui katoliku kirikust lahku lüüa ning alustada Inglismaal reformatsiooni. 1534. aastal kinnitas parlament kuninga kirikupeaks. Inglise kirik lahkus Rooma alluvusest. ** Järgnevatel aastatel suleti Inglismaal kõik kloostrid. Kuninga valitsusaja lõpuks kujunes Inglismaal välja anglikaani kirik. Kuigi õpetus muudeti protestantlikuks, sarnases jumalateenistus siiski katoliku kiriku omaga. Missad asendati ladinakeelsetest inglisekeelsete vastu. · Millal toimus Prantsusmaal pärtliöö ja milles see seisnes? Pärtliöö toimus 24. augustil 1572. aastal
XIII sajandil kaotas keisrivõim senise tähtsuse- Itaalia vabanes keisrivõimust ja Saksamaal taastus poliitiline killustatus. Paavstivõimu kõrgaeg jõudis kätte Innocentius III ajal, mil mõned Euroopa valitsejad tunnistasid end koguni paavsti vasalliks. Siis kujunes välja ka kogu Lääne- ja Põhja- Euroopat hõlmava katoliku kiriku tsentraliseeritud korraldus. Ristiusu kiriku lõhenemine ehk skisma 1054: Rooma katoliku kirik, rahvapäraselt katoliku kirik- kirikupeaks paavst, jumalateenistustel ladina keel, abiellumiskeeld ehk tsölibaat vaimulikele. Kõigutamatud tõed ehk dogmad- pühavaim, isa ja poeg, armulauas hapendamata taignast leib, ristimärk ühe sõrmega. Kreeka katoliku kirik, rahvapäraselt õigeusu kirik- kirikupeaks Konstantinoopoli patriarh, jumalateenistusel kreeka ja kohalik keel. Tsölibaat munkadele. Dogmad lähtuvad vaid isast ehk Jumalast, armulauas nii hapendatud taignast leib kui ka vein, ristimärk kolme sõrmega.
peab tööd tegema ja kooliharidus on kohustuslik. Presbüterlased on kalvinistliku kiriku pooldaja Sotimaal. Puritaanid on kalvinistliku kiriku pooldaja Inglismaal. Hugenotid on kalvinistliku kiriku pooldaja Prantsusmaal. Luterlased on protestandid Saksamaal, kes lähtuvad luterlusest. Anglikaani kirik on kuningale alluv kirik, mille pea on kuningas 21. Kuidas olid kuningas Henry 8 isiklik elu seotud usupuhastusliikumisega Inglismaal? Ta kuulutas end kirikupeaks. Ta tahtis uuesti abielluda. 22. Kuidas lahendas kuningas probleemi, et talle oli vastumeelne nii paavst kui ka luterlus ja kalvinism? Tegi uue kiriku- Anglikaani kiriku. 23. Vastureformatsioon Usuline ja poliitiline liikumine, mille paavstid algatasid katoliku kiriku sisemiseks muutmiseks ja protestantismile kaotatud alade tagasivõitmiseks. 24. Kõige julmemalt jälitati katoliku kiriku vastaseid Hispaanias, kuna seal valitses Felipe2. 25
Calvin oli Lutheri vaadete pooldaja, õpetust peetakse veelgi rangemaks kui Zwingli oma, õpetuse aluseks oli arusaam jumalikust ettemääratusest, nõudis inimestelt töökust ja lihtsaid eluviise, elu olevat vaid karm kohusetäitmine. Anglikaani kiriku teke Kuningas Henri VIII tahtis lahutada oma naisest, kuid paavst seda ei lubanud. Seejärel lõi ta uue kiriku Anglikaani kiriku ning tegi end kirikupeaks. Mis on anglikaani usk? Katoliiklusele sarnane usk. Miks on ta protestantlik? Sest õpetus on inglise keeles. Mõisted. Vastureformatsioon- roomakatoliku kiriku algatatud kaotatud positsioonide tagasivõitmine Jesuiit- jesuiitide ordu liige. Trento kirikukogu- Kogu, mille sihiks oli lepitada katoliiklasi ja protestante.
riietumist ning ehete kandmisest loobumist. Rõhutati töö vajalikkust, kokkuhoidlikku eluviisi. Kalvinismist kujunes luterluse kõrval mõjukaim protestantlik liikumine. Inglismaal Henry VIII ei pooldanud esialgu reformatsiooni, kuid hiljem soovides paavstilt nõusolekut lahutuseks ja uueks abieluks õuedaam Anne Boleyniga pidi ta reformatsiooniga nõustuma. 1534. aastal kuulutas parlament kuninga kirikupeaks ning Inglismaa kirik lahkus paavsti alluvusest. Kujunes välja eraldi anglikaani kirik, kus jumalateenistus sarnanes katoliku kiriku liturgiaga, kuid õpetus oli protestantlik. Inglise kirikutes missad peeti inglise keeles. Reformatsiooni esilekerkimisega Sveitsis ja Saksamaal hakkasid sarnased sündmused toimuma ka Prantsusmaal. Ühiskond oli valmis suurteks usulisteks muudatusteks, kuid siiski algas suurte takistuste ja vihase vastupanuga
Pr, Madalmaadesse ja Sotimaale. Reformatsiooni algul ei pooldanud Inglismaa kuningas Henri VII(1509-1547) Lutheri õpetust. Reformatsiooni eestvedajaks sattus kuningas isiklikel põhjustel. Kuna esimese naisega ei saanud meessoost järglast, siis tuli lahutada ja abielluda noorema õuedaami Anne Boleyniga. Selleks oli vaja paavsti luba, mida paavst aga ei andnud. Henri VII tegi parlamendile ettepaneku loobuda paavstikuuriale maksude maksmisest. 1524.a kinnitas parlamend kuninga kirikupeaks. Inglismaa kirik lahkus Rooma alluvusest. Suleti kõik kloostrid. Henry VII valitsusaja lõpuks kujunes Inglismaal välja anglikaani kirik. Õpetus muudeti protestantlikuks, sarnanes jumalateenistus väliselt endiselt katoliku kiriku liturgiaga. Ladina k missad asendati inglis k. Luterlik reformatsioon levis ka Skandinaavia maadesse, leidis poolehoidu ka Vana- Liivimaal. Baltikumis jäid Saksa ordu ja katoliku piiskopkonnad püsima.
Kaasnesid muutused eurooplaste kommetes, silmaring laienes. Usuvaimustusega kaasnes aga ka usulise sallimatuse kasv. 5.Protestantliku kiriku kujunemine. 5.1 Martin Lutheri põhiseisukohad 1. Vaimuliku kirjanduse ausus. Usulise tõe ainuke allikas piibel oli jäiga kiriku hierarhia vastu. 2. Tunnistas vaid 2te sakramenti.(ristimine, armulaud) 3. Patud saad andeks ainult usu kaudu. 4. Usuteenistused emakeeles. 5. Tähtsakt peeti rahvuskiriku loomist, kus kirikupeaks paavsti asemel on riigivalitseja. 6. Kesksele kohale tõusid jutlustus ning kirikulaulud. 7. Pühakuta kultuste kõrvale heitmine. 8. Kloostrite kaotamine. Mungaordud. 5.2 Kuninga reformatsioon Inglismaal: miks, millal, kuidas 1534, sest Henry VIII tahtis lahutada oma naisest, kuid paavst ei andnud selleks luba. Tal ei jäänud muud üle kui katoliku kirikust lahti luau ja alustada reformatsiooniga. Kuningas nim. Riigipeaks. Inglismaal suleti kõik kloostrid. Reformatsiooni ajend Saksamaal
uskudes, et Jumal seda pärast surma arvesse võtab ja inimese taevariiki võtab. Usku jagas terve kogukond ja see ei sõltunud isiklikust valikust. Varakeskajal oli kristlus peamiselt linnareligioon. Alles aasta 1000 paiku võis öelda, et suurem osa Euroopa elanikkonnast olid kristlased. Katoliiklus võlgnes oma leviku edukale koostööle ilmalike valitsejatega, aga ka mõõdukusele. Piiskopkondade võrgustiku ja paavstivõimu toel pandi alus kirikule kui organisatsioonile. Kirikupeaks oli Rooma paavst. Esialgu olid paavstid võrdsed teiste kirikuprovintsidega, kuid hiljem hakkas nende autoriteet kasvama. Massiliselt hakati rajama kloostreid, esimesed neist 6. saj. Tänu kloostrite rajamisele sai ristiusk levida ka talupoegadeni. Gregorius VII, kelle eesmärk oli suurendada kiriku sõltumatust ilmalikest valitsejatest, pani alguse kirikureformile. Reformiga nõuti vaimulikelt tagasipöördumist kristluse algaegade lihtsuse ja vaesuse juurde. Hiljem kehtestati ka tsölibaaat
o Protestant protestantismi pooldaja. o Augsburgi usurahu luteri usk tunnistati katoliku usu kõrval teiseks riigireligiooniks . o Vastureformatsioon katoliku kiriku aktsioon protestantliku reformatsiooni vastu, püüdes takistada kirikulõhe tekkimist. o Jesuiidid katoliku mungaordu liikmed. o Võitmatu armaada Filipe II laevastik, mida saadeti Inglismaad vallutama. o Supremaatiaakt kuulutati Inglise kuningas kirikupeaks. Nimed: o Leonardo da Vinci (1452-1519) · Keha täiuslikku kujutamise nimel lahkas laipu. · Itaalia maalikunstnik, skulptor, arhitekt ja insener, renessansiajastu mitmekülgseim geenius. · ,,Mona Lisa"; ,,Püha õhtusöömaaeg" - Kujuattud Kristuse 12jüngrit, ka Juudas. Kasutas ülivärvisegu, mis laugneb kiiresti. o Petrarca (1304-1374) · Pärast antiikaega I poeet, keda pärjati. o Boccaccio (1313-1375)
kuninga armukeseks saamast, hakkas Henry VIII taotlema lahutust. Katoliku kiriku poolt polnud see küll ettenähtud, ent paavsti või kardinali loal siiski võimalik. Paavst ütles aga Henry VIII'le ära. Viimaks viis see konflikt kuninga mõttele Roomast lahku lüüa. 1529 aastal teostas ta parlamendi poolt vastuvõetud seadusandlike aktide kaudu reformatsiooni. Reformatsioon Poliitiliselt oli tähtsaim ülemvõimu käsitlev supermatiaakt. Sellega kuulutas parlament kuninga Inglismaa kirikupeaks, mis tähendas lahkulöömist Rooma katoliku kirikust. Deklameeriti siiski jääda truuks katoliku dogmadele. Nii ei pidanud supermatiaakt kaasa tooma usupuhastust nagu mujal Euroopas. Uut kirikut hakati nimetama Anglikaani kirikuks. Parlamendi aktiga suleti Inglismaal kõik kloostrid, kuningas konfiskeeris nende maad ja varad, munkadest sai täiendus töötute ridades. Kloostrimaade arvel muutus Henry VIII Euroopa rikkaimaks valitsejaks. Osa nendest maadest kinkis kuningas oma soosikuile. Soa
UUSAEG 17.-19.SAJ Ususõjad Katoliiklik kirik ja protestantlik. Saksamaal. Ususõjad lõppesid augsburgi usurahuga (valitseja määrab alamate usu). Anglikaani kiriku sai alguse Elizabeth I valitsusaja. Pannakse alus supremaadi aktiga. Inglise kuningas nimetas ennast kirikupeaks. Sellega pandi alus anglikaani kirikule. Suleti kloostreid. Emakeelne jutlus kirikutes ja ka piibel oli emakeelne. Ilmalik valitseja on kirikupea-protestantlikele kirikutele omane. Prantsusmaal algavad ususõjad 1562 veresaunaga. Osapoolteks hugenotid (prantsusmaa kalvinistid) ja katoliiklased. Sõjad lõppevad Nantese ediktiga (Henry IV, bourbonide dünastia). Nantese edikt sätestab, et valitsevaks usuks saab katoliiklus, kuid
pöörduma katoliku usku. Troonile saanud, ei järginud Elizabeth aga Mary juhiseid ning püüdis esialgu kahe religioosse leeri vahel laveerida. Ka tema kroonimisel polnud võimalik aru saada, kas on tegu protestantliku või katoliikliku tseremooniaga. Hiljem kaldus Elizabeth selgemalt protestantismi poole, sest see oli ka tema ametlik usutunnistus ning enamik kõrgaadlit toetas seda religiooni. Samas ei nimetanud ta end kunagi otseselt kirikupeaks, vaid tagasihoidlikumalt kiriku kõrgemaks juhiks. Usuelu teoreetiline pool teda väga ei huvitanud, pigem oli talle tähtis, et alamad oleks talle lojaalsed. Siiski hakati tema ajal üha tõusvas joones ,eriti William Cecili õhutusel,kes oli peaminister,taga kiusama ja hukkama katoliiklasi, eriti pärast seda, kui Inglismaa ja Hispaania vahel oli tõusnud lepitamatu vaen. Suur osa katoliiklasi ei tunnustanudki Elizabethi seadusliku
puritaanid,Sotimaal-presbüterlased Reformatsioon Inglismaal: · Algatas kuningas Henry VIII (1509-47) · Soovis lahutada abikaasa Aragoni Katariinast · Tahtis abielluda Anne Boleyn'iga · Sündis tütar Elizabeth (hilisem Elizabeth I) · Anne hukati riigireetmise eest ei sünnitanud poega · Kokku 6 abikaasat · 1534- supremaatia akt ( Act of Supremacy) · Inglismaa kuningas kuulutati kirikupeaks · Tekkis Inglismaa ehk anglikaani kirik · Algas kloostrite riigistamine · Kirikumaad jagati rikaste vahel laiali · Tulemuseks oli katoliiklaste ja protestantide vahelin7e võitlus · Kestis ligi 150 aastat Vastureformatsioon: · Nimetatakse katoliku kiriku hilinenud vastulöök · Oluline roll inkvisitsioonikohtul · Jeuiitide ordu 1540 · Ignatius Loyola poolt loodud · Oluline kiriku tööriist läbi 16 sajandi
Henry VIII Sissejuhatus: Henry VIII oli Tudorite dünastiast Inglismaa ja Iirimaa kuningas aastatel 1509-1547. Ta sai tuntuks oma abielude ja usupoliitikaga, mis olid omavahel tihedalt seotud. Henry VIII Henry VIII oli Henry VII ja ta naise Yorki Elisabethi teine poeg nimetati 1494. aastal Yorki hertsogiks. Et ta oli Henry VII poeg nähti talle ette vaimulikukarjääri. Kuid tema vanem vend Walesi prints Arthur suri ootamatult 1502. aastal ja nii sai Henryst troonipärija. Ta armastas Arthuri leske Aragoni Katariinat, ent nende vaheline abielu osutus siiski problemaatiliseks, sest toona vaadati venna lesega abiellumisele kui verepilastusele. Siiski õnnestus Henry VII-l hankida paavsti tõend , et Arthur ja Katariina polnud abielus olles seksuaalvahekorras olnud ja nii osutus Katariina ja Henry abielu võimalikuks. 1505. aasta järel ei pidanud Henry VII aga noorte abielu enam poliitiliselt mõttekaks ning hoidis Kat...
üle Euroopa, kujunedes luterluse kõrval mõjukaimaks protestantlikest liikumistest. Rahvastiku kasv ja väikesed tulud põhjustasid linnades vaeste rahulolematust. 1520. aastatest alates toimusid rahvarahutused mitmel pool Euroopas. Inglismaale jõudis reformatsioon hiljem kui Saksamaal ja mõnedes teistes riikides, täpsemalt aastal 1529, kui Henry VIII kutsus kokku parlamendi ja hakkas peale seda seadusandlike aktide kaudu reformatsiooni teostama. 1534. aastal kuulutati Inglise kirikupeaks kuningas ja lahkuti Rooma katoliku kiriku alt ning uut kirikut hakati nimetama anglikaani kirikuks. Kõik kloostrid suleti ja maad konfiskeeriti, samuti keelati patukahetsuskirjade müük ja tehti lõpp pühapiltide austamisele. Inglismaal kaldus asi kahjuks teise äärmusesse, sest läbi ,, Reetmise akti" milles arvati reeturiteks kõik need, kes nimetasid kuningat ketseriks ning hukati kõik teisitimõtlejad. Prantsusmaale jõudsin Lutheri ideed 1520
Varauusaja teemad 1. Renessanss ja humanism / mõistekaart/ ptk. 29 2. Suured maadeavastused/iseseisvalt läbi töötada / ptk. 30 3. Muutused usuelus: usupuhastus e reformatsioon. Vastureformatsioon ja ususõjad /ptk. 31-33/ 3. teema: Muutused usuelus… 1. Reformatsiooni põhjused: Algataja: Tema põhiseisukohad: Reformatsiooni suhtumine Saksamaal: Pooldajad: Vastased: Tagajärjed: 2. Reformatsiooni levik(erijooned, tunnused), kas jäi püsima: Šveits: Inglismaa: Põhja-Euroopa: Prantsusmaa: 3. Reformatsiooni vastased: Paavst: Ordud: Riigid: 4. Ususõjad: põhjused(kas sõda usu või vabaduse pärast), tagajärjed. Madalmaad: Inglismaa: Prantsusmaa: Euroopa tervikuna: Varauusaja teemad 1. Renessanss ja humanism / mõistekaart/ ptk. 29 2. Suured maadeavastused/iseseisvalt läbi töötada / ptk. 30 3. Muutused usuelus: usupuhastus e reformatsioo...
kirikliku maailmavaatega) 4. Paavsti võim vastuolu valitsejate võimu kasvuga. Muutused: 1. jumalateenistus ema keeles. 2. piibel ema keeles 3. kaotati kloostrid nende varad, aga kirikute varad läksid ilmalike kätte 4. sakramentidest kõige tähtsam ristimine ja armulaud 5. vaimulike tsölibaat heideti kõrvale 6. usu aluseks vaid piibel ja igaüks pidi oskama seda lugema 7. paavsti ja kirikukogude otsused kehtestati 8. pole vaja reliikviaid 9. kirikupeaks oli mitte paavst, vaid riigivalitseja või peapiiskop 10. hakati väärtustama tööd. 1555 a kehtestas Ausburgi usurahu 6. Vastureformatsioon ehk katoliiklik reformatsioon oli katoliku kiriku aktsioon protestantliku reformatsiooni vastu, püüdes takistada kirikulõhe tekkimist. Vastureformatsioon hõlmas nii teoloogilisi kui organisatsioonilisi küsimusi. I oli katoliku kiriku otsene vastutegevus. Seostus inkvisitsiooni tugevnemiseda, mille eesmärk oli
Varauusaeg Peatükid 28-33 Laura Kivilo 11. klass Varauusaeg Ajajärk 16. 18. sajandini. Roomakatoliku ja kreekakatoliku usu järjest suurenev lõhe. Suured maadeavastused. Usu reformatsioon. Euroopa varauusaja algul Rahvusriigid Lääne- Euroopas: Hispaania, Prantsusmaa ja Inglismaa. Rahvusriikide tekkimisega tugevnes nendes kuningavõim. Inglismaal: Henry Tudor (1485- 509) Prantsusmaal: Francois I (1515-1547) Saksamaal: Maximilian I (1493-1519) ja Karl V (1519-1556) Hispaanias: Fernando II Katoliiklane Ida- Euroopas suured ja rahvarohked riigid: Venemaa ja Poola. Poola saavutas 17. sajandil oma suurima territoriaalse ulatuse, miljon ruutkilomeetrit. Rootsi kuningas pärast Taani võimu all olemist Gustav I Vasa (1496-1560) 16. sajandil sõda Ida- ja Põhja- Euroopa riikide vahel, tuntud kui Liivi sõda (1558- 1583) Pikaajaline võitlus Läti ja Eesti alade eest. (Põhja- Eesti jäi Rootsile, Lõuna- Eesti ...
Mõnes kohas jäid inimesed reformatsioonide tõttu tööta. Augsburgi usutunnistus ja usurahu Usutunnistus võeti vastu 1530. aastal. Kuna lindprii Martin Luther ei saanud osaleda oli eestvedajaks Philipp Melanchthon. Leidis, et katoliku missa asemel peaks olema jumalateenistus, mis on emakeeles. Seitsmest sakramendist säilitati ainult ristimine ja armulaud. Hüljati kiriku väline hiilgus ja säilmete kummardamine. Kirikupeaks oli riigivalitseja. Augsburgi usurahu võeti vastu pärast kahte sõda Schmalkaldeni Liidu ja keiser Karl V, mille kaotas keiser. Usurahu võeti vastu 1555. aastal, mille järgi iga vürst määrab oma alamate usu. Selle tagajärjel jagunesid Euroopa riigid kaheks: katoliiklikkudeks riikideks ja protestantlikeks riikideks. Luterlus oli seega seadustatud.
kiriku pea pole paavst vaid riigivalitseja pühakutekultuse eitamine abiellumise keelu kõrvaleheitmine kloostrite ja mungaordude kaotamine kirikuvarade võõrandamine Augsburgi usurahu 1555 a. sõlmitud leping, milles kehtis reegel ,,kelle võim, selle usk"; sellega lõpetati ususõjad Saksamaal ja Saksa riigid jagunesid kahte rühma: a) katoliiklikud ja b) protestantlikud Anglikaani kirik 1534. aastal kuulutati supremaatiaaktiga Inglismaal kirikupeaks kuningas. Sisuliselt on anglikaani kirik Inglise riigi kirik, mida juhib kuningas kalvinism Johann Calvini loodud õpetus, mis oli eriti range ja rõhuv ning levis Madalmaades, Prantsusmaal ja Sotimaal. Neile oli väga oluline ettemääratuse põhimõte, mille järgi on Jumal ette näinud iga inimese saatuse. Nende igapäevaelu oli väga range järelvalve all, nad pidid kohustuslikult jumalateenistustel käima, igasugused lõbustused olid keelatud, riietuda tohtis vaid
saamiseks välja valitud. Kalvinistid piirasid lõbustusi, kirikupühadel ja pühapäevadel olid kõrtsid suletud ning keelati teatrietendused, riietuti musta, ei kantud ehteid. Algul Inglismaa kuningas, Henry VII, reformatsiooni ei pooldanud, aga kui paavst ei andnud talle luba abielluda õuedaami, Anne Boleyniga, siis ütles kuningas katoliku kirikust lahti ja alustas Inglismaal reformatsiooni. Kuningas kinnitati kirikupeaks, Inglismaa kirik lahkus Rooma alluvusest, suleti kõik kloostrid, kiriku maavaldus langes uusaadli ja kodanluse kätte. Henry VIII valitsusaja lõpuks kujunes välja anglikaani kirik, sarnanes katoliku kirikuga, ent missad muudeti inglise keelseteks. Reformatsioon viidi läbi ka Taanis, Rootsis ja Rootsi võimu alla kuulunud Soomes. Luterlus leidis poolehoidjaid ka Liivimaal, ent seal jäi siiski püsima katoliiklus. Vastureformatsioonis võib eristada kahte suunda
- tahtis, et piibel oleks tõlgitud paljudesse keeltesse - väitis, et kirik ei saa patte andeks anda, ainult jumal saab seda teha - 1517 ( reformatsiooni algus ) - algavad ususõjad: katoliiklaste ja protestantide ( luterlaste ) vahel - Augsburgi usurahu - kelle võim ( valitsus ), selle usk - Augsburgi usutunnistus - luterlus ehk protestantism 1. Kõige kõrgem autoriteet on piibel. 2. Emakeelne piibel ja jutlus. 3. Sakramentidest jäävad alles ristimine ja armulaud. 4. Kirikupeaks on ilmalik valitseja. 5. Loobumine pühakutest. 6. Ei nõua vaimulikult tsölibaati ( võivad abiellud ). 7. Kaotatakse kloostrid ja mungaordud. 8. Kirikuvarad võõrandati. * Šveits - läheb ref. kaasa - Calvin ( mees ) ---- Kalvinism - ta ütles, et inimene peab hakkama tööle pühenduma, sa võid oma tööga rikastuda, see on justkui jumala soosing ( rikkust ei tohi oma huvides ära kasutada ) ( investeerimine ) * Prants. kutsutakse kalvinismi pooldajaid - hugenotid
Kalvinismi kujunemine Sveitsis Kalvinism Johann Calvini rajatud protestantlik usuvool Katolik missa asendati Piibli lugemise ja jutlusega Riietuti musta ning loobuti ehete kandmisest Pühapäevadel ja kirikupühadel suleti kõrtsid ja keelati teatrietendused Karm kirikukorraldus Henry VIII panus reformatsiooni Pidi katolikust kirikust lahku lööma, et saada abikaasalt Katariinalt lahutust, kuna abielu ei andnud meessoost järglasi 1534. kinnitas parlament kuninga kirikupeaks Inglismaal suleti kõik kloostrid Inglismaal kujunes välja anglikaani kirik Ladinakeelsed missad asendati ingliskeelsetega Vastureformatsioon Võitlemaks reformatiooniga Võib eristada kahte suunda: katoliku kiriku otsene vastutegevus ja katoliku kiriku sisene uuendusliikumine Katoliku kiriku otsene vastutegevus seadis eesmärgiks protestantismi kui väärõpetuse väljauurimise ning teisitimõtlejat hävitamise Katoliku kiriku sisene uuendusliikumine taastada
Varakristliku kiriku lagi on puust või on näha talastik. Hiljem laed võlviti. Kellatornid ehitati kirikutest kaugemale.varakristluses polnud palju kaunistusi. Püha Peetri kirik- viielööviline ja maailma suurim. Vatikani keskus. Seal asus kunagi varakristlik basiilika, mis asus Püha peetruse haual , kuid see lammutati ammu. Bütsantsi kunst Bütsantsi kultuur toetub hellenismile, kasutusel on kreeka keel, mõjutused idamaade kultuurist. Kirik allub keisrile, kuigi kirikupeaks on konstantinoopoli patriarh. Paavst vs patriarh. 1054- kirikulõhe( läänes katolik, idas õigeusk) ARHITEKTUUR: hiilgeaeg oli 6.sajandil, uus tõus 9.sajandil. kirikud olid tsentraalehitised,põhiplaanilt üldiselt ring või ruut. Justinianus I- lasi ehitada Hagia Sophia katedraali Istanbulis- tsentraalehitise ja basiilika ühendamine, suur kuppel, mida toetavad poolkuplid. Bütsantsi kirikuid on säilinud rohkem isegi väljaspool bütsantsi tuumikalasi( nt ravennas, itaalias)
GREGORIUS SUUR (540-604) Milano edikt 313.tagas kristlastele vaba tegutsemise keskaegses Roomas .Kristlus sai ametlikuks usuks. Kui Gregorius Suur 590. paavstiks ehk kirikupeaks valiti kasvas Rooma reaalne tähtsus Lääne-Euroopas. Gregorius I ehk Gregorius Suur viis läbi kiriku reformi. Ta ühtlustas ja uuendas Lääne-Euroopa katoliiklike kirikute jumalateenistuse korda. Gregorius töötas välja ühtsed tekstid, mida kasutati edaspidigi erinevates piirkondades. Kinnitati ühtne liturgia ehk jumalateenistuse kord ühes kindlate lauludega. Muusikat peeti keskajal ülimaks kunstiks, mis pärines Jumalalt ja ühendas inimese keha ja hinge universumi harmooniasse
1070ndatel tehtud. 41. Kolme kuninga relikviaar Kölni toomkirikus. Idamaa targad läksid Jeesus Kristuse juurde. August saab sisse vaadata. Kullast. 3 kuninga luud on sees. 13. saj. algus. 42. Worms Saksa romaani arhitektuuri üks tippudest. Pikihoone, ristihoone (transept), idaots on püha, uksepool on ida. 43. Henry VIII (14911547) Henry VII poeg. Valitses 15091547. Tal oli 6 naist. Kirjutas "7 sakramendi kaitseks". Oli The Defendor of Faith. Lõi anglikaani kiriku. Kuulutas end kirikupeaks. Reformatsiooniga ja anglikaani kiriku loomisega süvendas Henry VIII Inglise absolutismi. Hans Holbein noorem. Maalis. 44. Thomas Cranmer (1489 1556) 1556. a. Mary Tudor lasi ära põletada Thomas Cranmeri, kelle kätel oli surnud Henry VIII. Thomas Cranmer oli üks väheseid mehi, keda Henry usaldas. Peapiiskop. 1549 kirjutab Inglise anglikaani kiriku põhikirja "The Book of Common Prair". Olulisemad komponendid: - missa - armulaud - tsölibaat (abielutus)
peamiselt Süürias, Väike Aasias, Egiptuses ja mujal Põhja-Aafrikas . Kristlik liturgia (jumalateenistuse kord) koos oma põhitekstidega ja kloostritraditsioon kujunes Süüria aladel. 4. saj lõpus sai kristlus laguneva Rooma riigi ametlikuks usuks, tugevnes kiiresti, püüdes kinnistada ühtset õpetust. Rooma riigi lõplik lõhenemine tõi kaasa ka kiriku sisulise lõhenemise tekkis ida- ja läänekristlus Idakristlus tekkis Bütsansi Läänekristlus kujunes riigis, keiser sai kirikupeaks, laguneva Lääne-Rooma riigi kirik seoti riigivõimuga, aladel. Seal ei tekkinud pikka mistõttu sai väga tugevaks kuid samas jäi kinniseks. aega tugevat riiki, jäi nõrgaks, Idakirik on konservatiivsena kuid iseseisvaks. säilitanud oma liturgias ja Läänekirik on aegade jooksul muusikas palju jooni dünaamiliselt muutunud algkristlikust traditsioonist Edaspidi keskendume vaid (keelati pillide kasutamine) Lääne-Euroopa muusikale
Peeter I oli sunnitud alustama põhjalikke reforme: värvati uus sõjavägi, välismaalastest ohvitserkond vahetati järk-järgult välja vene aadlikega · 1722 seati sisse teenistusastmestik, mis määras ära iga sõjaväelase auastme ja positsiooni · Valitsusasutuste struktuuri muudeti põhjalikult bojaaride duuma asendas Peeter I oma sõpradest senatiga · Kirik allutati riigile, patriarhi ametikoht kaotati ja kirikupeaks sai tsaar · Riigikassa tõhusamaks täitmiseks mindi üle isikumaksule (pearahale), mida pidid maksma kõik meesssost elanikud, v.a aadlikud ja vaimulikud · Hakati korraldama rahvaloendusi e. hingerevisjone, et saada maksukohuslastest täpset ülevaadet · 1712. Toodi pealinn Moskvast Peterburi, mille ülesehitamine oli Peeter I üks osa Venemaa euroopastamise kavast · Peeter I reformid kohtasid visa vastupanu, kuid kõik vastuhakud suruti julmalt maha
Tempel kindlasti ei sobinud, sest see kuulus antiikaega ja tuletas meelde paganlust. Oli vaja suurt hoonet, kuhu saaks palju rahvast tseremooniaks kokku koguneda, just sisse. Võeti tüübiks kohtuhoone tüüp basiilika. · Ristiusk levib kiirelt üle terve Rooma. Bütsants oli Kreeka ja veel näiteks Konstantinoopol(Istanbul), Armeenia, Gruusia(?). · Ristiusu aladel rooma-katoliku teenistused on ladina keeles, kirikupeaks paavst. Kreekas kreeka õigeusu kirik, teenistus emakeeles, kirikupeaks patriarh. · Bütsants oli väga tugev, kuid türklased vallutasid siiski nad. Oli suur ja rikas, aga oli ka nii väike, et keiser nägi aknast piiri ja nii vaene, sest maksid teistele riikidele, et ei rünnataks riiki. Valitseja keiser. Kuulsaim kirik ...(?). Kõik keisrid olid kirikus ristitud, ilma ei saanud. On valitsetud targasti, kuid seda ei hinnatud, on ka lolle valitsejaid, keda
Järgmisel aastal abiellus More Jane Coltiga ning ta pööras palju rõhku naistele hariduse andmisele, olles selles eeskujuks ka paljudele teistele kõrgklassi peredele. 1532. aastal pani More seoses parlamendis vastu võetud kirikuvastaste sätetega lordkantsleri ameti maha ning asus Chelseas ägedalt ketserlust ründama, avaldades ka ketserlusevastaseid kirjatöid. 1534. aastal vastu võetud Supremaadiaktiga (Act of Supremacy) kuulutati kuningas Henry VIII Inglismaa kirikupeaks ning kõiki inglasi sunniti seda tunnustama. Thomas More seda ei teinud ning ta heideti selle eest Towerisse. 1. juulil 1535 peeti tema üle kohut ning mõisteti reetmises süüdi. 6. juulil surmati More pea maharaidumisega. 1935. aastal kuulutati Thomas More pühakuks ning tema mälestuspäevaks määrati 6. juuli. "Utoopia" Utoopia on hüpoteetiline ideaalriik või ideaalne ühiskond. Selle sõna väljamõtlejaks on Thomas More isiklikult
saj.pKr. Ristiusu kuulutas Rooma riigis lubatuks Constantinus Suur oma Milano ediktiga. Kirikust sai range hierarhia ja territoriaalse korraldusega institutsioon. Esialgu oli kristluse keskuteks peamiselt linnad, enamik maapiirkondi aga ristiusustamata. Kokku kestsis Euroopa ristiusustamine üle tuhande aasta. Pärast keisririigi langust ning sellele järgnenud segadusteajastul kasvas kiriku autoriteet veelgi. Kujunes ka kiriku hierarhia, mille kohaselt kirikupeaks oli paavst. Suuremate piirkondade usuelu juhtisid peapiiskopid, kellele allusid piiskopid. Kohtadel tegutsesid piiskopile alluvad preestrid. Preestrite abilisteks olid vikaarid. Katoliku kiriku õpetus, mille põhituumaks on usk Kristuse ülestõusmisse, rajaneb piiblil. Piibel ei sisalda kaugeltki kõiki katoliku kiriku ettekirjutusi ega tõekspidamisi.Katoliikluses oli oluline koht sakramentidel. Sakrament on Kristuse seatud püha toiming,
Anne'i ja tema auahne suguvõsa süümepiinadeta tahe. Sellel ajaloolisel 15.mail kuulutavad täielikult ärahirmutatud ja tasakaalu kaotanud piiskopid, et nad ei anna tulevikus ilma kuninga nõusolekuta välja ühtegi seadust ning kõik olemasolevad korraldused, ka Magna Charta's igivanadel aegadel kindlaks määratud, muudetakse kuninga soovil ja ükski neist ei ole enam kuninga nõusolekuta kehtiv. See ei ole enam formaalne kiriklik tunnistus nagu eelmisel aastal, kui Henry kuulutati kirikupeaks, sel määral kui ''Kristuse seadus'' seda lubas. Nüüd, aasta hiljem ei ole Kristuse seadusest enam juttu. Kuninga seadus tühistav Kristuse seaduse. Kirikupeaks on sellest päevast peale Henry ja ta on kiriku ainus ja absoluutne pea. Kirik kuulub sellest päevast esmajoones kuningale. Ta võib sellega ette võtta, mida ta eales tahab. ''Kas ma pean nüüd tänasest päevast sulle Teie Pühadus ütlema?'' küsib Anne õhtul kuningalt. ''Oled sa ju nüüd Inglismaa kiriku paavst?''
protestantlikuks liikumiseks (nt puritaanid Inglismaal, hugenotid Prantsusmaal). 2. Reformatsioon Inglismaal a) Henry VIII (1509-1547): · Ei pooldanud Lutheri õpetust. · Reformatsiooni eestvedajaks sattus isiklikel põhjustel, kuna paavst keeldus lahutamast tema abielu. b) Anglikaani kirik Inglise riigikirik, mille peaks oli kuningas: · Kuninga ettepanekul keeldus parlament paavsti kuuriale makse tasumast. · Kirikupeaks kinnitati kuningas. · Suleti kõik kloostrid, maad ja varad konfiskeeriti. · Kirikuteenistus muudeti sisuliselt protestantlikuks ja ingliskeelseks kuid väliselt säilis katoliiklik liturgia ja sära. 3. Reformatsiooni levik Põhjamaades a) Reformatsiooni võit Skandinaavias: · Taanis, Rootsis, Soomes. b) Vana-Liivimaal: · Linnades luterlikud jumalateenistused ja pildirüüsted.
välja vene aadlikega. · 1722. a. seati sisse teenistusasmesik, mis määras kindlaks iga sõjaväelase ja riigiametniku auastme ja positsiooni. Usina teenistusega võis nüüd ka madalama päritoluga mees tõusta aadliseisusesse. · Muudeti valitsusasutuste strukuuri. Bojaaride duuma asendas Peeter I oma sõpradest ja usadusalustest koosneva senatiga. · Kiriku allutamine riigile- patriarhi ametikoht kaotati ning kirikupeaks sai tsaar. · Hakkati koguma pearaha riigikassa tõhusamaks täitmiseks mindi ple isikumaksule, mida tasus kogu meessoost elanikkond, väljaarvatud aadlikud ja vaimulikud. · Korraldati hingerevisjone ehk rahvaloendusi, selleks et saada maksukohuslastest täpset ülevaadet. · Pealinnaks sai aastal 1712. Peterburg. Peterburi ülesehitamise põhjus oli muuta Venemaa euroopalikumaks. · Kalendri muutus. Alates 1700. a
Üleminek muinasajast keskaega. Maade jagamine pärast vallutust. Pärast muistset vabadusvõitlust jagati Eesti alad vallutajate vahel : *Põhja Eesti e. Harju-Viru e. Eestimaa hertsogkond läks Taanile * Saare-Lääne piiskopkond saartel ja Lääne-Eestis ( alasid tuli jagada orduga ) ( Riia piiskop???) *Tartu piiskopkond muistne Ugandi ja Vaiga lõuna osa ( juhtis piiskop Hermann????) Liivi orduriik peamiselt Läti alad , Eestis Sakala,Järva ja Kesk-Eesti Läti alad : *Riia piiskopkond *ordu alad *Kuramaa piiskopkond *Riia linna maad Põhja Eesti saatus otsustati 1238. Aastal Stensby lepinguga . Lääniaadli teke Vasall ehk läänimees ,feodaal, kes sai kõrgemalt feodaalilt (senjöörilt, maahärralt) sõja- ja haldusteenistuse eest eluaegseks kasutamiseks või pärilikuks valdamiseks maa-ala (koos seal elavate talupoegadega). Maa kindlustamiseks rajati linnuseid. Linnustesse pandi elama rüütlistest läänimehed. Lääni võis saada igaüks , kes oli lo...
1. Käremeelsemalt kui Luther töötasid usupuhastuse heaks Zürichi jutlustaja Jean CALVIN. Õpetused said aluseks r e f o r m e e r i t u d ehk k a l v i n i s t l i k e l e kirikutele. Jumalateenistust lihtsustati otsustavalt asjalikkuse suunas. Reformeeritud kirikud on koguduste liidud, erinevalt luterlusest puudub neil piiskopiamet. 2. I n g l i s m a a l viidi usupuhastus läbi kuningas HENRY VIII ajal, kes 1534. aastal kuulutas end kirikupeaks. Inglise usupuhastusjärgses kirikus said kokku elemendid luterlikust reformeeritud ja katoliku kirikust, seda nimetatakse a n g l i k a a n i k i r i k u k s. 3. Arvukamad protestantlike kirikute seas on ka b a p t i s m, m e t o d i s m, a d v e n t i s m jm. hilisemad voolud. Olemasolevate protestantlike kirikute raames tegutsesid ja tegutsevad mitmesugused ä r a t u s l i i k u m i s e d. Näiteks luterluse raames 18. saj. eesti
otsustas kuningas lahutada ning abielluda endast noorema õuedaamiga Anne Bleyniga. Ent selleks oli vaja paavsti luba. Katariina oli aga keiser Karl V tädi ja paavst kartis keisriga tülli minna ning keeldus nõusolekut andma. Nii ei jäänudki kuningal muud üle kui katoliku kirikust lahkuda ja alustada reformatsiooni Inglismaal. Henry VIII tegi parlamendile ettepaneku loobuda paavstile maksude maksmist. 1534. aastal kinnitas parlament kuninga kirikupeaks. Inglismaa kirik lahkus Rooma alluvusest. Järgnevatel aastatel suleti Inglismaal kõik kloostrid. Kiriku maavaldus, mis moodustas pea veerandi kogu maaomandist, langes nüüd uusaadli ja kodanluse kätte, mistõttu Inglismaal kujunes tugev Rooma-vastane maavaldajaskond, kes ei soovinud enam endise olukorra taastamist. Henry VIII valitsusaja lõpuks kujunes Inglismaal välja anglikaani kirik. Kuigi õpetus muudeti protestantlikuks, sarnases jumalateenistus väliselt endiselt
5. Talurahva sõda Saksamaal 1524 1526 - algas Lõuna Saksamaal, suurim keskus Kesk Saksamaal Tüüringi piirkonnas (seal tegutses Müntzer) - talupoegade julm karistamine - 1530 võttis Saksa Riigipäev vastu Augsburgi usutunnistuse kinnitati luterluse põhialused (lihtsus, emakeelne jutlus, 2 sakramenti: ristimine ja armulaud, pühakujude ja säilmete kummardamise lõpetamine, kirikupeaks on valitseja mitte paavst) 6. 1555 Augsburgi usurahu - kelle maa, selle usk vürst määras usu - Saksamaa jagunes kaheks: lõuna ja loode Saksamaal katoliiklikud riigid, põhja ja kesk Saksamaal protestantlikud PROTESTANTISM reformitud katoliiklus §37 Vene riik 16. sajandil BOJAAR - feodaalülik Venemaal, pärusvalduse omanik AADLIK - tsaar võttis teenistusse, teenismõisnik (sai maavalduse ainult teenistuse ajaks sõjaväes, õukonnas, riigiametis 1
Calvin arvas, et Jumal oli juba teatud inimestele ette määranud kes saavad õndsaks ja kes mitte. Tema õpetuse järgi sai Jumal nendele valitud inimestele ka elu jooksul märku anda sellest. Kalvinistid riietusid musta, piirasid lõbustusi, sulgesid pühapäevadel kõik kõrtsid ja keelasid ära teatrietendused. Eraelu oli range kontrolli all ja selle reeglite rikkumine oli rangelt karistatav. Inglismaal toimus reformatsioon 1534. aastal, mil parlament kinnitas kuninga kirikupeaks. Kirik vabanes rooma võimu alt, suleti kõik kloostrid. Henry VIII valitsusaja lõpuks kujunes Inglismaal anglikaani kirik, mille õpetus oli küll protestantlik, siiski sarnanes väliselt katoliku kiriku liturgiaga. Ladinakeelsed missad asendati siiski ingliskeelsetega. Võitlemaks reformatsiooniga loodi ka vastureformatsioon, kus võis eristada kahte suunda inkvisitsiooni ja uuendusliikumist. Esimene hõlmas protestantide väljajuurimist ja teine kiriku ühtsuse taastamist
15. aasta vältel levis Luterlus, enamikes Saksa linnades. Sama usk levis ka Põhja-Saksa vürstiriikides, sest nende valitsejad leidsid põhjuse, et oma maid laiendada Kiriku arvel. Piibel ja jumalateenistus peab olema emakeeles. Indulgente ei saa osta. Piibel on kõrgeim autoriteet. Sakramente vähendati. Järgi jäi 2 sakramenti. Ristimine ja armulaud. Eitati Pühakute kultust. Tsölibaat kadus. Kloostrid ja Ordud kaotati. Luter abiellus ühe endise nunnaga, kes sünnitas terve hulga lapsi. Kirikupeaks oli kohalik valitseja. Kirikuvarad riigistati. Luteri usu peaseisukohad pandi kirja Augsburi usutunnistuses(1530.a.). Samas tõi kaasa usupuhastuse levik ususõjad. Katoliku vs. Luteri. Ususõjad lõppesid Augsburgi usurahuga a. 1555. Augsburgi usurahu põhimõte on Cuius regio, eius religio. "Kelle võim, selle usk." Lepiti kokku, et valitseja määrab oma alamate usu. Seega, kui valitseja oli läinud Luterlusse, siis loeti kõik alamad luterlasteks
· Tekkis esimene luteri usulahk- kalvinism · Levis prantsusmaale-hugenotid · Inglismaale-puritaanid · Sotimaale- presbüterlased Reformatsioon Inglismaal · Algatajaks kuningas Henry VIII (1509-47) · Soovis lahutada abikaasa Aragoni Katariinast · Kokku 6 abikaasat- vt lk 231(NB faktiviga) · Oli algul suur reformatsiooni vastane · Pälvis paavstilt usukaitsja tiitli · 1534-Supremaatia akt (act of supremacy) · Inglismaa kuningas kuulutati kirikupeaks · Tekkis inglismaa ehk anglikaani kirik. · Algas kloostrite riigistamine · Kirikumaad jagati rikaste vahel laiali · Tulemuseks katoliiklaste ja protestantide vaheline võitlus · Kestis ligi 150 aastat. Vastureformatsioon · Nimetatakse katoliku kiriku hilinenud vastulöök · Oluline roll inkvisitsioonikohtul · Jesuiitide ordu 1540aasta · Ignatius Loyola poolt loodud · Eesmärgiks katoliku usu levitamine läbi hariduse · Eesmärk pühitseb abinõu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
