Meie pere elu ja saatus aastatel 1695-1711 Ma olen neljakümne aastane naisterahvas, kes on sündinud 1695. Tahan teile rääkida oma elu ühest perioodist, see on põhjasõja periood. Eesti rahvale oli üldiselt sõda kõige rängemaid kannatusi ja kuna ma olen ka eestlane, pidin ka mina oma perega kannatama. See ala, kus ma elasin oli hirmuvalla all elav ala, kus ei edenend põlluharimine üldse, igasugused viljaikaldused ja muud rängad asjad. Kui
Voltaire (1694- 1778) Aleksander Taik Filip Taik 11-1 LAPSEPÕLV • Voltaire - pärisnimega Francois Marie Arouet • sündis 1694. aastal 21. novembril Pariisis. • François-Marie oli perekonnas viies laps. • Ema suri, kui François-Marie oli seitsmeaastane. • 1704 saadeti ta jesuiitide Collège Louis-le- Grand'i, kuhu ta jäi 1711. aastani. Kuigi ta põlastas sealt saadud haridust, moodustas see tema ulatuslike teadmiste aluse ning arvatavasti sütitas tema eluaegse armastuse teatri vastu. • Kolleegiumis kirjutas ta juba 12-aastasena luuletusi ja oma esimese tragöödia. JÄRGNEV ELULUGU Prantsuse filosoof ja ajaloolane. Valgustusliikumise juht. Tema humoorikad värsiread tegid ta ühiskonnas populaarseks. 1717. aastal läks Voltaire tülli mitmete kirjanikega. Ta pandi vangi
e : - 1754--1762 : 59°5625 . . 30°1850 . . (G) - -- - ( , 38); 1732 2 1917 . 1917 . () 1754--1762 . . . . 1918 , 1922 . . 1711--1754 . , , . , , , 1708 . , ( ) . 1711 I , . . . 1720 I . 1723 . 1725 . 10 1731 .. , . , , , , , , . , , . 1735 , . 2 1739 -. , 25 1741 , . . 1 1752 , . . . 1752 14 22 . , . . ,
Juraj Krizani (1618- 1683)- haridusolude parandamise eest võitleja Venemaal. 1721 kaotati patriarhi amet, kiriku juhtimiseks loodi Pühim Valitsev Sinod: eesotsas algul president, hiljem ilmalik ülemprokurör. 1714 käsk avada linnades arvutuskoole. 1724 Teaduste Akadeemia rajamine Peterburis. 1755 Moskva ülikool. 1758 Kaasani gümnaasium. 1764 ukaas aadlineiude instituudi loomiseks. 1780 asuti looma rahvakoole. 1786 kolmeastmeline rahvakoolide võrk: alam-, kesk- ja pearahvakoolid. 1711 asutati kõrgeima riigiasutusena Senat. 1715 kollegiumite uued keskasutused loomine. 1722 teenindusastmete tabel bürokraatliku riigiaparaadi süstematiseerimiseks - selle kohaselt sõjaväelased ja riigiametnikud jagunesid 14 teenindusastmesse. Kohalikus halduses kehtestas Peeter I kubermangude süsteemi. 1721 Peeter I keisriks, Venemaa impeeriumiks. 1740 & 1741 Paleepöörded venemaal. Jelizaveta Petrovna - valitses Vene keisririigi 20 aastat. 1761 - aasta
Kätlin Hani 10.a Kanepi Gümnaasium Moc Moc -- , . , , , , , . , , , , 9 , 3 ( ). 1935 , . . , -- -- -- . 1147 , - . 1260 , 1460 1711 -- . 1918, 1922, 1991 . Moskva-venemaa pealinn ning Venemaa regiooni administratiiv keskus. Moskva on rahvaarvult suurim linn Venemaal ja Euroopas. See onVenemaa suurlinnade keskus, tähtsaim transpordi keskus ning ka Venemaa poliitika, majanduse, kultuuri ja hariduse keskus.Linnas on mitu rahvusvahelist lennujaama: Domodedovo, Shermetjevo ning Vnukovo lennujaam, 9 raudteejaama, ning 3 jõesadamat(ligipääs Atlandi ookeanile ja Põhja Jäämerele). Alates
poeedina, hiljem oli tuntud John Locke'i ja Newtoni vaadete populariseerijana. Muuhulgas võitles ta sallivuse ja kodanliku avalikkuse eest ning katoliku kiriku piiramatu türannia vastu. Voltaire sündis Pariisis jõuka notari pojana ja oli pere viies laps. Tema ema suri, kui François- Marie oli seitsmeaastane. Isa oli nähtavasti range, kuid mitte lahkuseta ega türanlik. Ema sõber õpetas François'le ilukirjandust ja deismi. Poiss osutus osavaks värsisepaks. Aastatel 1704-1711 õppis ta jesuiitide kolleegiumis Louis-le-Grand.Kuigi ta põlastas sealt saadud haridust, moodustas see tema ulatuslike teadmiste aluse. Kolleegiumis kirjutas ta juba 12- aastasena luuletusi ja oma esimese tragöödia. Augustis 1711 tuli noormees 17-aastasena koju. Ta oli valinud elukutseks kirjanduse, kuid isa leidis, et see pole üldse mingi elukutse. Nõnda läks Voltaire õppima juurat, kuid jättis õpingud pooleli.
Ema suri, kui François-Marie oli seitsmeaastane. Isa oli nähtavasti range, kuid mitte lahkuseta ega türanlik. Õde Marguerite Arouet, keda François väga armastas, abiellus varakult. Vanem vend Armand oli range jansenist ning sai François'ga halvasti läbi. Ema sõber abee de Châteauneuf õpetas François'le ilukirjandust ja deismi. Poiss osutus osavaks värsisepaks. 1704 saadeti ta jesuiitide Collège Louis-le-Grand'i, kuhu ta jäi 1711. aastani. Kuigi ta põlastas sealt saadud haridust, moodustas see tema ulatuslike teadmiste aluse ning arvatavasti sütitas tema eluaegse armastuse teatri vastu. Kolleegiumis kirjutas ta juba 12-aastasena luuletusi ja oma esimese tragöödia. Kooliaja algaastatel esitles abee poissi kirjanik Ninon de Lenclos'le. Kui too 1705 surma sai, jättis ta François'le raha raamatute ostmiseks. Augustis 1711 tuli noormees 17-aastasena koju
Andes seal muusikalist haridust oli korralik haridus tolle aja Veneetsias haruldane privileeg. Tüdrukud koondati orkestrisse ja koori, kus pidid tüdrukud laulma ka meeshääli. Vivaldi tegeles aktiivselt ka heliloominguga, ning tema teoseid esitasid lastekodu lapsed kontsertidel. 18. sajandi esimese kolmekümne aasta jooksul, jagunes avalik muusikaelu kolme institutsiooni vahel: Püha Markuse Katedraali orkester, neli lastekodu ja mitmed ooperiteatrid, Juba 1711. aastaks oli Vivaldi töötanud neist kõigis kolmes, viimasena ooperiteatris Teatro Sant' Angelo 1711. aastat hakkas Vivaldi reisima, andes kontserte Itaalia linnades ja välismaal. Töödates vaheaegadega edasi ka lastekodus. 1713. aastal läks ta kuuks ajaks Vicenzasse, et tuua lavale oma esimene ooper "Ottone in villa". 1717. aasta lõpus kolis Vivaldi kaheks aastaks Mantovasse, kus temast sai kapellmeister Hessen-Darmstadti prints Philippi õukonnas
"Filosoofiline sõnaraamat" ja "Zadig". Ta on kirjutanud ka tragöödiaid, komöödiaid, epigramme, pilkekirju, ajalooraamatuid ja muud. Elugugu: Voltaire vanemad olid Franois Arouet ja Marie-Marguerite Daumart või D'Aumard. Mõlema suguvõsad pärinesid Poitevinist, kuid Arouet olid juba ammu elanud Pariisis, kus Voltaire vanaisa oli edukas kaupmees. Voltaire osutus osavaks värsisepaks. 1704 saadeti ta jesuiitide Collcge Louisle- Grand'i, kuhu ta jäi 1711. aastani. Kuigi ta põlastas sealt saadud haridust, moodustas see tema ulatuslike teadmiste aluse ning arvatavasti sütitas temas eluaegse armastuse teatri vastu. Kolleegiumis kirjutas ta juba 12-aastasena luuletusi ja oma esimese tragöödia. Augustis 1711 tuli Voltaire 17-aastasena koju. Ta oli valinud elukutseks kirjanduse. Ta isa leidis, et see ei ole mingi elukutse ja selle pärast läkski Voltaire õppima juurat, kuid jättis õpingud pooleli. Leivateenistus Voltaire ei huvitanud
(16931740) (17301740) p 28 1693 , V , I, . , 15 . , , , , , . 1708 , , . 1710 I, , -, . 31 , , . 1711 , - , , - . I, ( ) . 1726 , , , . . 1727 , - - , . II 1730 , , .., . , 37- , , («»), . «», , . , , , . («») (VI ). , , , 8 . «» . , . , 25 1730 , "". , , , . . 28.4.1730 . , , , . , . , 1732 . , , .
11.. O . M . . C . 1754--1762. . 1711 . .. . 1718 . . 1720 . 1732 . 70 , 100 , , , , , , . () B 1755 . . ( 1762 .). () 1762 . O 1500 . 6 1762 . . http://rusarh.ru/zimnyi.htm http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%97%D0%B8%D0%BC%D0%BD%D0%B8% http://walkspb.ru/zd/zimniy.html http://www.spbrf.ru/winter_pal.htm http://www.hermitagemuseum.org/html_Ru/03/hm3_8.html http://www.tixik
märtsil 1678, olles kuuest lapsest vanim ning ainus, kes oli hiljem ametilt muusik. Tema esimeseks muusikaõpetajaks oli isa, kes õpetas talle viiulit. Enne muusikukarjääri oli ta eri allikate andmetel kas pagar või habemeajaja. Ta võeti vaimulikuseisusesse vastu 15-aastaselt, 18. septembril 1693. Preestriks sai ta 23. märtsil 1703. Viiuldaja ja õpetaja Temast sai viiuliõpetaja lastekodus Ospedale della Pietà. Lastekodus töötades tegeles Vivaldi aktiivselt ka heliloominguga, 1711. aastaks oli välja antud juba 36 Vivaldi teose noodid. Vivaldi töötas kõigis tolleaegsetes institutsioonides. Arukad reisid Pärast 1711. aastat hakkas Vivaldi reisima, andes kontserte nii teistes Itaalia linnades kui ka välismaal. Sellegipoolest töötas ta vaheaegadega 1740. aastani aastani enne oma surma edasi ka lastekodus. 1713 a. oli kuu aega Vicenzas, et tuua lavale oma esimene ooper ,,Ottone in villa." 1717 a. lõpus kolis Vivaldi kaheks aastaks Mantovasse, kus
passioon(1723), Jõuluoratoorium (1734), Hästitempereeritud klaver(1722, 1744), Brandenburgi kontserdid, Muusikaline ohver(1747). Georg Friedrich Händel (23.02 1685 14.04 1759 ) - helilooja, organist, viiuldaja, kirjutas algul põhiliselt ooperimuusikat, asetas raskupunkti hingeelamusele, viimaseil elukümnendeil kirjutas oratooriume (ajaloo-ja piibliainelised), tõi uut ka instrumentaalmuusikasse. Tuntumad teosed Rinaldo ( 1711), Rodelinda (1725), Julius Caesar (1724), Xerxes (1738), Messias (1742), Simson ( 1743), Juudas Makabeus 1746), Almira ( 1705), Veemuusika (1715-17 ).
Kiviõli linn 7242 Suure-Jaani linn 1301 Kohtla-Järve linn 47106 Tallinn 398434 Kunda linn 3843 Tamsalu linn 2607 Kuressaare linn 14971 Tapa linn 6716 Kärdla linn 3765 Tartu linn 101140 Loksa linn 3503 Tõrva linn 3168 Maardu linn 16706 Türi linn 6262 Mustvee linn 1711 Valga linn 14199 Mõisaküla linn 1135 Viljandi linn 20608 Narva linn 68117 Võhma linn 1579 Narva-Jõesuu linn 2910 Võru linn 14801 Otepää linn 2197 Märkus: Ümardamise tõttu ei võrdu Paide linn 9663 kohalike omavalitsusüksuste pindalade summa alati maakonna pindalaga
Maadeavastustega laienes inimeste maailmapilt.Elu mõjutas trükikunsti leiutamine. Rigid tugevnesid. Valitsejad arendasid majandust.Prantsuse revolutsioon kuulutas vabadust ja võrdsust. 2.EUROOPA UUSAJA HAKUL Kardeti 3 suurt nuhtlust: sõda,katku ja näljahäda.17.sajandi esmesel poolel Euroopas suur kriis. Saksamaal sõda (1618-1648) Külm + niiske kliima = viljaikaldus. Euroopa näljahäda (1696-1697).Katk Inglismaal 1665 , Eestis 1710-1711 , Prantsusmaal 1720 , Venemaal 1770. Isa + ema + lapsed = tuumikperekond. Abielluti: tüdrukud 12.aastaselt, poisid 14.aastaselt . Abielu oli leping, milleeesmärk oli laste kasvatamine. Naise elu seisnsabielunaise ja pereema rolli täitmises.
Catherine ja veel üks poiss, kes suri noorelt. Ema suri, kui François-Marie oli seitsmeaastane. Isa oli nähtavasti range, kuid mitte lahkuseta ega türanlik. Õde Marguerite Arouet, keda François väga armastas, abiellus varakult. Vanem vend Armand oli range jansenist ning sai François'ga halvasti läbi. Ema sõber abee de Châteauneuf õpetas François'le ilukirjandust ja deismi. Poiss osutus osavaks värsisepaks. 1704 saadeti ta jesuiitide Collège Louis-le-Grand'i, kuhu ta jäi 1711. aastani. Kuigi ta põlastas sealt saadud haridust, moodustas see tema ulatuslike teadmiste aluse ning arvatavasti sütitas tema eluaegse armastuse teatri vastu. Kolleegiumis kirjutas ta juba 12- aastasena luuletusi ja oma esimese tragöödia. Kooliaja algaastatel esitles abee poissi kirjanik Ninon de Lenclos'le. Kui too 1705 surma sai, jättis ta François'le raha raamatute ostmiseks. Augustis 1711 tuli noormees 17-aastasena koju.
Antonio Vivaldi Merili Kaarna ja Stiina Salumets GAG 10d noorus Sündis 4. märts 1678 Veneetsias 6-st lapsest vanim elu oli nädalaid ohus, ristiti alles 2 kuud hiljem 15-aastaselt preestrikooli 1703 sai preestriks, kuid vabastati ametist viiul Isa õpetas viiulit Ainuke elukutseline muusik perekonnas 1703 hakkas ise õpetajaks Ospedale della Pietà lastekodu: leidlapsed, orvud, vallaslapsed; enamasti tüdrukud Kuni 1740 töötas vaheaegadega lastekodus reisimine 1711 alustas reisimist, andes kontserte 1713 Vicenza (kuu aega)- esimene ooper 1717 Mantova (kolis 2 aastaks)- kapellmeister prints Philippi õukonnas 1723-1724 Rooma- leidis endale metseeni: kardinal Pietro Ottobon 1730 Praha (aasta)- 2 ooperit Regio Emilia, Firenze, Treviso, Livorno, Mantova, Verona- ooperite lavale toomine Looming Dramaatiline, kuid lihtne ja ökonoomme kirjaviis Paistis silma produktiivsuse ja töötempoga ~40 aastaga ~770 teost Instrumentaal- ja vokaalmuusika
* Peeter I eluajal suudetigi asutada 46 kirikukooli. * Kõikides vene koolides valitses range distsipliin ja oli lubatud kehaline karistamine. Palju vaeva nähti aabitsate ja õpikute väljaandmisel. * Esimeseks Venemaa alma materiks peetakse 1755.aastal asutatud Moskva ülikooli, millel oli kolm teaduskonda: filosoofia-,arsti-ja õigusteaduskond. * Riik jagati kubermangudeks ja kümneks kohturingkonnaks. PEETER I (1682-1725) ... reformis vene riigiasutuste süsteemi : 1) 1711. a. sai kõrgeimaks riigiasutuseks senat. 2) 1717.a. rajati kollegiumide süsteem. 3) 1722.a. kehtestati teenistusastmete tabel. * Peeter I - just see valitseja liitis Vene impeeriumiga Eesti alad. Peeter I ajal omandas absolutism väga eheda kuju. Valitseja seisundi sõnastas tsaar ise sõjaväemäärustikus : ,, Venemaa valitseja on isevalitsev monarh, kes ei pea kellelegi maailmas oma tegude üle vastust andma. " 1721. a
Aadlikud pidid kõiki kaitsma välisvaenlaste ja kurjategijate eest. Ja lihtrahvas pidi füüsilise tööga kõigile elatist teenima. Väike jääaeg tõi endaga kaasa erakordselt külmad talved ja vihmased suved. Inimesed kelgutasid ja uisutasid kanalitel. Külm ja niiske kliime tõi kaasa viljaikaldusi. Uusaja jooksul vähenes märkimisväärselt nakkushaigustesse suremine. Viimased katkuepideemiad laastasid Inglismaad 1665. aastal. Eesti ala Põhjasõja ajal 1710.-1711. aastal. Katkust saadi jagu, kuna hügieenitingimused paranesid ja inimesed hakkasid ennast rohkem pesema. Perekonnal oli kaks vormi: tuumikpere, mis koosnes emast, isast ja lastest. Ja suurpere, kus ühe katuse all elasid vanavanemad ja nende täisealised lapsed oma lastega. Kartul jõudis Uuest Maailmast Euroopasse juba 16. sajandil. Levis uskumus, et valgete mugulate söömine põhjustab pidalitõbe. Arvati, et see taim sobib vaid loomadele. 17. sajandi sõjad ja näljahädad tõid
Klaver Klaver on haamermehhanismiga klahvpill. Ta on üks tähtsaimaid klahvmuusikariistu. Klaveri eelkäijad on klavikord, klavessiin, spinett, tsembalo, tahvelklaver ja Cristofri vasarklaver. Klaver koosneb kõlakastist, kõlalaua ja keelestikuga raamist (keeli umbes 230) ning klahvistikustKui klahvile vajutada, lööb viltpea vasarake vastu keelt ja tekib heli. Esimese sellise klaveri ehitas 1711. aastal itaalia klaverimeister Bartolommeo Cristofori Paduast. Hiljem täiendas seda sakslane G. Silbermann. 1797.aastal varustas prantsuse klaverimeister Merlin klaveri summutuspedaaliga, mis kogu löökmehhanismi koos haamritega paremale nihutab ja niiviisi pilli kõla summutab. 1778. aastal kattis inglane Bury haamrikesed naha asemel vildiga. Seeläbi muutus kõla iseloom ja värv. 1811.aastal konstrueeris inglane Robert Wornum
Lapsepõlves õppis mitmeid pille (viiul, klavessiin). Töötas Hamburgi teatris viiuldajana. Tema tippteoseks jäid ooperid ja monumentaalsed suur- vokaalteosed. Juba noorukina äratas tähelepanu suure improvisaatorina. Kuulsuse saavutas juba noorukina. Talle avanes võimalus õppida Itaalias, näha Itaalia ooperit ja kirjutada ka ise oopereid ning neid Itaalias lavastada. Ta avastas enda ego olla kuulus (meeldis kuulus olla), otsis võimalusi ennast teostada ja kuhu minna edasi. 1711 a. läks Londonisse ja hakkas kirjutama oopereid. Ta võitles sealsete heliloojatega, eriti nendega, kes olid barokkooperi vastased. Elas üle ränki kaotusi, kuid lõppkokkuvõttes oli Inglise kuninga õukonnas helilooja ja võitis inglise rahvusmuusika tiitli. Kirjutas oratooriume ja barokkoopereid. Oratoorium "Messias" 1741 (koor, "Halleluja"), "Juudas Makabeus" 1746. Oratoorium oli barokkajastu uudisanr. Oratoorium on mitme osaline vaimulik teos solistidele, koorile ja orkestrile
*Peeter I- tsaar ja keiser Romanovite dünastiast *Oli tähtsaimaid Venemaa moderniseerijaid, orienteerus Lääne-Euroopale Vene kirjandus XVIII sajandil *Trükiti raamatuid *Trükiti õpikuid *Trükikunst jõudis Venemaale juba XVI saj keskel *1703. esimene vene ajaleht ,,Vedomosti" *1703- hakati ehitama Peterburi linna (pealinnaks 1712) *1724 loodi Peterburi Teadiste Akadeemia *Peeter I käskis aadlikel habemed maha ajada, parukad ära võtta ja Euroopalikult käituda Mihhail Lomonossov (1711-1765) *Pani aluse vene uueaegsele kirjandusele *Poeet, teadlane *füüsik, keemik, astronoom,geograaf,keeleteadlane *Polüglott *Kirjutas oode *Lõi ilukirjanduse stiilide ja zanrite teooria Valgustus *L-Euroopas tekkis valgustus XVIII saj keskel *Montesquieu , Voltaire , Diderot, Lessing *Venemaal- A.Radistsev(1749-1802) *väärtustati inimese vabadust, võrdõiguslikkust ühiskonnas *Ülim väärtus-inimene *Ostutati tähelepanu lihtsale inimesele
Aktiivsem võitlus Eesti alal algas jälle 1708. aastal. Olulisim lahing leidis aset Vinni mõisa lähistel, see lõppes taas rootslaste kaotusega. Nimetatud sündmust kajastab Käsu Hansu kirjutatud ,,nutulaul", mille autorina peetakse teda esimeseks teadaolevaks eesti soost luuletajaks. 29. septembril 1710 kirjutati alla Tallinna lähistel Harku mõisas kapitulatsioonile, millega Rootsi sõjavägi alistus. Rootsi sõjaväes levima hakanud katkuepideemia hävitas aastatel 1710 1711 eman kui poole sõjas ellujäänud talurahvast. Rahvaarv langes 120 000 140 000 inimeseni. 1721. aastal sõlmiti Soomes Uusikaupunki rahu, mille põhjal Venemaa sai endale Eesti-, Liivi-, ja Ingerimaa ning osa Kagu-Soomest koos Viiburiga.
arvulises väljenduses). 4 [SAJAND & SUGU] 94 [SÜNNIAASTA] 05 [KUU] 30 [PÄEV] 083 [JÄRJENUMBER] 9 [KONTROLLNUMBER] 1180. 1290 muistne vabadusvõitlus lõppes lüüasaamisega,eestlasi suri ja eestimaale asusid elama sakslased ka rootslased. 1340. Suur Näljahäda 1558. Liivi sõda,mille tõttu paljud sõdalased ja need kelle kodusid rüvetati,ja kelle raha pärast tapeti. 1700. Oli eestis suur katkuepideemia ehk must surm. Hiljem hakkas rahvaarv taastuma kuskil 1711.Sel ajal ka Põhjasõda mõjutas. 1940 -1944. Toimus venelaste okupeering,mis viis suurele massiküüditamisele eestlaste ja ka teiste rahvuste tapmiseni. Ka toimus riigist suur põgenemine ja sisse tulid venelased. Mõjutas ka kindalsti teine maailmasõda. 1990. Hakati teostama EVI ja lahkusid paljud välismaalalsed,ja osad põgenikud naasesid kodumaale.Eluolu paranes,loomulik iibe. Tänapäev Elu olu on parem,meditsiin on arenenum,majadnus areneb(kuid hetkel mõjutab) 6
3. Miks algas Põhjasõda? Dateeri sõja algus ja lõpp. (5p) Põhjasõda kestis 1700-1721. Venemaa tahtis ,,raiuda akent Euroopasse" ning võita tagasi ka varasemalt vallutatud alad. 4. Nimeta põhjuseid, mis seletaksid rahvaarvu suurt kõikumist varauusajal. (2p) Liivi sõda, 1601-1603 suur näljahäda, 1696-1697 ajaloo suurim näljahäda, millele lisandus düsenteeria ja tüüfus, Põhjasõda, 1710-1711 levinud katk. Lisks toimus ka sisemigratsioon. 5. Nimeta kolm rahvusliku liikumise juhti ning nende saavutused. (3p) Juhid Saavutused Jakob Hurt Eesti rahvaluule kogumine Carl Robert Jakobson Asutas ajalehe Sakala Johann Voldemar Jannsen Eesti Postimehe väljaandmine 6. Kellest koosnes ja millega tegeles vallakohus? (4p)
Tänapäeval on kasutusel vasarklaver. Eristatakse rõhtehitusega tiibklaverit ja püstiehitusega pianiinot. Klaver koosneb kõlakastist, kõlalaua ja keelestikuga raamist (keeli umbes 230) ning klahvistikust. Klaveri väiksemad osad on keelpulgad ehk virblid, sopranikeeled, viilung, noodipult, klapp, pedaalid, bassikeeled ja metallraam. Kui klahvile vajutada, lööb viltpeaga vasarake vastu keelt ja tekib heli. Esimese sellise klaveri ehitas 1711. aastal itaalia klaverimeister Bartolommeo Cristofori Paduast. Hiljem täiendas seda sakslane G. Silbermann. 1797.aastal varustas prantsuse klaverimeister Merlin klaveri summutuspedaaliga. 1778. aastal kattis inglane Bury haamrikesed naha asemel vildiga, et saada tumedam ja mitte liiga terav kõlavärv. 1811.aastal konstrueeris inglane Robert Wornum püstkeeltega pilli pianiino, mida tema väikeste mõõtmete ja intiimse kõla pärast nii nimetati. Pianiinosid kasutatakse peamiselt korterites
Roomas pääses ta mõjukaimatesse muusikasalongidesse kus ta esitas 1708.a. suure menuga oma esimesed oratooriumid, mida juhatas Corelli. Scarlatti eeskujul kirjutas ta sadakond kammerkantaati. Suureim menu oli ooperil "Agrippina" 1709.a. Händeli edu Itaalias oli suur ja talle tehti väga häid tööpakkumisi. 1710.a. sai temast kapellmeister Hannoveri kuurvürsti õukonnas. * London (alates 1917) Kuulsusejanu ja avarate loominguvõimaluste otsingud viisid Händeli esmakordselt Londoni 1711.aastal, teistkordselt 1712 aastal Londonisse minnes ta sinna jäigi. Juba esimesel Londoni visiidil võeti Händel suurejooneliselt vastu. Tema ooper "Rinaldo" läks Kuninglikus Teatris (King`s Theatre) sensatsioonilise menuga. Ooperikomponistina võitles ta seal kangelaslikult oma lemmikanri - barokkooperi vastastega , elas üle ränki kaotusi,kuid saavutas lõpuks oratooriumidega üldise tunnustuse ja inglise rahvushelilooja au. 1737
kus töötas lühikest aega viiuldajana ning leidis tööd helilooja ja interpreedina.Händel aimas, et Euroopas võib saada Itaalia ooperist järgmine moehullus ning läks 22-aastaselt Itaaliasse muusikat õppima. Seal õppis ta itaalia stiilis komponeerimist ning lavastas oma oopereid. Itaalias kohtus Händel mitmete tolle aja juhtivate heliloojatega (näit. A. Vivaldi). Kuulsusejanu ja avarate loominguvõimaluste otsingud viisid Händeli 1711. a. Londoni. 1719 tehti Londonisse tegutsev Kuninglik teater.Esialgu töötas Händel Inglismaal õuekomponistina.Händel tõi lavale 1-2 ooperit aastas. LOOMING: ,,Rinaldo"süit,"Veemuusika" orkestriteos, 1728-,,Kerjuse" ooper, Händel kirjutas oopereid inglise keeles,pärast seda teater suleti. Hakkas otsima uusi võimalusi, kirjutas oratooriume. Tuntuimad orat. Händeli sulest pärineb 30 oratooriumi. Neis
tollimaksud/piirid. Uus kriminaalkoodeks kaotas riigis piinamise, oluline oli ka uus õigusemõistmine talupoegade üle. Maria laiendasrahvakoolide võrgustikku. Loodi kutsekoolid tööliste ettevalmistamiseks. Joseph2 andis välja tolerantsuspatendi, mis lubas moodustada luterlastel, kalvinistidel oma kogudusi. Alamate patendiga kaotati pärisorjus. Austria riigikorda on nimetatud ka valgustatud despootiaks. Venemaa Peeter reformis oluliselt riigikorda.1711. aastast oli kõrgeim riigiasutus Senat. Loodi kolleegiumid-uues keskasutused . kolleegiumi juhtis president, kellele allus hulk ametnikke, viitsepresident, nõunikud, assessorid. Kuningas jagas maa kubermangudeks. Maa jaotati 10 kohturingkonnaks, kus igalühel oli oma õuekohus, ja sellele omakorda allusid provintsi-ja linnakohtud.
saama palka; · 1722. aastal vastuvõetud Teenistusastmete tabel, mille eelduseks oli juba 1682. aastal likvideeritud riigiteenistuse kord, millega võeti teenistusse ainult aadlikke ning välistati teenistusse asumine lihtrahvale; · Kirikureform, millega allutati Vene õigeusu kirik riigile ühe ministeeriumina ning selle üle teostas järelvalvet Püha Sinod; · Bojaaride Duuma asemel asutas 22. veebruaril 1711 - Venemaa Keisririigi Valitsev Senat Senat koosnes 9 isikust, ning oli kõrgeim riigivalitsemisorgan, mis allus otse keisrile. 12 Prikaazi asemel moodustati 12 kolleegiumit. Asutati kuberneride institustioon, Venemaa jaotati 8 kubermanguks, mis omakorda jaotati provintsideks. Kuberner oli keskvõimu esindaja kubermangus. Peeter laskis tõlkida raamatuid prantsuse, inglise, hollandi ja saksa keelest. Peeter I
Oma teooria põhjal andis ta üldjoontes õige seletuse sulamisele, aurustumisele ja soojusjuhtivusele. Ta jõudis järeldusele, et on olemas suurim ehk viimane külmaaste, mis vastab aineosakeste liikumise lakkamisele. Veel väitis ta, et soojus on liikuv vorm, mõtles välja gravitatsiooni mehaanilise seletuse, uskus evolutsiooni teooriasse, selgitas välja, kuidas tekivad jäämäed ja taastas antiikse mosaiigikunsti. Lomonossov sündis 19.novembril, 1711.aastal, Venemaal, Mishaninski külas. Tema isa oli kalamees ja kuigi isa võttis ta kaasa nii kala püüdma kui ka linna kauplema, ei tundnud Lomonossov end kodus hästi. Ta ema suri, kui ta oli väga noor ning pärast seda abiellus ta isa veel kaks korda. Esimene võõrasema suri noores eas. Teine Võõrasema pidas Lomonossovit laisaks, sest ta luges koguaeg ning Lomonossov on öelnud hiljem, et ta oli sunnitud lugema ja õppima üksikutes ja kõledates kohtades ning taluma külma ja nälga
David Hume Koostajad: Styv Solovjov Kaspar Rätsep Elu ja isik · Sündis 7. Mai 1711 Edinburghis · Kasvas ülesse Edinburghi lähistel perekonnamõisas Ninewellis · 11-aastasena läks koos vanema vennaga Edinburghi ülikooli · Ülikoolis läbis edukalt üldise hariduse kursuse · Näitas vaimset paljulubavust juba väga varakult ning oli oma filosoofilise mõtte-ja kirjatööga 16. eluaastaks juba alustanud · Sihtinud esialgu juristi karjääri, jättis ta siiski need õpingud pooleli ja pühendus filosoofiale · Haris end ka matemaatikas,
3333 2215.667 505.6667 2396 545 2663 577 2972.333 626.3333 3130.333 684.3333 3451 807 3602.333 944.3333 4049 1103.667 4145.333 1205.333 4505 1397.333 4709 1609.333 4665.333 1695.667 4616.667 1711 4453.667 1606 16 18 16 18 Ülesanne 3 oletus katseid keskmine stdhälve 45 100 55 10 2.256634 Õppijad Ärindus ja haldus Tehnikaalad 1994 1651 2981 1995 3161 2626 1996 3685 2762 1997 4301 2401 1998 4641 2458
Veneriik 18 sajandil 1. Riigiasutuse reformid Peeter I ajal · Järgides Lääne-Euroopa eeskujusid, reformis Peeter I otsustavalt Vene riigiasustuste süsteemi sooviga muuta see tegukamaks. · Bojaaride Duuma kaotas tähtsuse. · 1711 asutati kõrgeima riigiasutusena Senat. · 1715 kollegiumite (uued keskasutused) loomine · Aastaks 1717 oli rajatud juba kollegiumite süsteem, esialgu 12, nendejaox Peterburis spetsiaalne hoone. · Kollegiume juhtis president, kelle abilistex olid viitsepresident, nõunikud ja assessorid. · 1722 teenindusastmete tabel bürokraatliku riigiaparaadi süstematiseerimiseks-selle kohaselt
ajaloo suurimaks. Juba eelmisel aasta oli olnud halb saaks ning 1696. aasta halb suvi aitas sellelegi veelgi kaasa. Asi, aga näljahädaga ei piirdunud. 1697. aasta kevadel lisanud näljahädale tüüfus ja düsenteeria. Kokku langes näljahäda ohvriks 70 000- 75 000 inimest. Seega andis uus näljahäda ja haigused uue suure põntsu Eesti pihta, mis omakorda takistas eestlaste jätkusuutlikust. Toibumiseks, aga eestlastele aega ei antud. Järgneva Põhjasõja ja sellega aastatel 1710- 1711 kaasnenud katku tulemusel kahanes rahvaarv veelgi enam kui poole võrra. Palju piirkonnad jäid täiesti inimtühjaks ja suri umbes ¾ eesti rahvast. Tallinnas surid peaaegu kõik arstid ja kirikuõpetajad. Eesti rahvaarv peale katku langes 170 000-ni. Seega oli eestlastel väga raske. Sõjaga kaasnes katk ja kõik kes abi vajasid polnud ka seda enam kuskilt saada. Kuna haigus murdis ka linnade elanikud. Peale Põhjasõda, oli Eestisse sisseränne väike, peamiselt Peipsi kalda aladele
Kunstmuusikal peab olema kindel teadaolev autor, peab olema kirja pandud, iseseisev kunstiline väärtus. Muusika keel on itaalia keel Nootide kirja panek algas 8-9 sajand Guido Arezzost pani 11 saj alguses 4 noodijoont. Neuma- märgiti üles noote Ooper sai alguse 16 sajandi lõpus Frienze linnast. Viiuli meistrid- Niccolo Amati, Antonio Stradivari, Andrea Guarneri (17saj) Klaver- 1711 aasta Bartolomeo Cristofori ITAALIA HELILOOJAD Giovanni Pierluigi da Polestrina- Renesanssi ajastu (16saj) üks kuulsamaid vaimuliku muusika kirjutajaid. Claudio Monteverdi- Barokiajastu (17saj), ooperihelilooja Antonio Vivaldi- Barokiajastu kuulsaim viiulimängija ja muusika autor Gioacchino Rossini- 19 saj (romantismiajastu) ooperi helilooja Gaetano Donizetti- 19 saj 1 poole ooperi helilooja
Rootsi võimu alla · 1601-1603 nälja- ja katkuaeg · 1632 asutatakse Tartu Ülikool · 1645 Rootsi valdusesse läheb ka Saaremaa · 1656-1658 Vene-rootsi sõda, Venemaa tagastab Ida-Eesti · 1671 eesti talupoegade pärisorjastamise lõpuleviimine · 1684 alustab tööd Forseliuse seminar · 1695-1697 Suur Nälg · 1700-1721 Põhjasõda · 1700 Narva lahing · 1704 Tartu ja Narva langevad venelaste kätte · 1708-1711 nälg ja katk · 1710 Eesti läheb Vene võimu alla · 1721 Eestimaa ja Liivimaa liidetakse ametlikult Vene impeeriumiga · 1739 Roseni deklaratsioon · 1739 algab koolikohustus · 1802 taasavatakse Tartu Ülikool · 1802 ja 1804 esimesed talurahvaseadused · 1816 talupoegade vabastamine pärisorjusest Eestimaal · 1819 - talupoegade vabastamine pärisorjusest Liivimaal · 1858 Mahtra sõda · 1869 esimene Üldlaulupidu Tartus
1701 detsember Erastvere lahing 1702 juuli Hummuli lahing 1703 Venelased rüüstasid armutult Ida-Eestit 1704 mai Kastre veelahing 1704 12. juuli Tartu vallutamine 1704 9. august Narva vallutamine 1708 Vinni lahing 1708 Tartu ja Narva elanike küüditamine, Tartu õhkulaskmine 1709 Poltaava lahing 1710 29. september Rootsi sõjavägi alistus ning Tallinn läks Vene võimu alla 1710 Pärnu Ülikool lõpetab töö 1710 Katkuepideemia algus 1711 Katkuepideemia lõpp 1721 Uusikaupunki rahu, millega Eesti läks Venemaa alla
kehva tervise tõttu. Sama aasta septembris astus ta viiulimeistri ametisse ühes lastekodus veneetsias. Järgmise 30 aasta jooksul tegi suurema osa oma loomingust seal. Varsti pärast vivaldi ametisse võtmist, said tema õpilased mujal maailmas kõrgeid hinnanguid ja lugupeetust ning vivaldi kirjutas neile erinevaid kantaate jm. palasid. Hiljem, 1704 lisati tema kohustuste hulka ka viiulijuhendaja amet. Tema, muusikaõpetaja koht oli lastekodus igal aastal vaidluse küsimus ning 1711 otsustati tema vastu, aasta hiljem kutsuti ta ühehäälselt tagasi ning edutati muusikaala juhatajaks seal. Hiljem vivaldi avaldas mitmeid teosekogumeid nii pühendamata kui kellelegi pühendatud. Kuigi vivaldi reisis palju, maksis lastekodu talle selle eest et ta neile kaks kontserti kuus teeks. Hiljem hakkas vivaldi ka oopereid kirjutama (kuna tol ajal oli ooper suurim tõmbenumber) ning esimene päris tema ooper mängiti 1715(arsilda, regina di ponto) teatris mida vivaldi ise
Metaandmed: Mälestise nimi: Vanglahoone Tartus Jaani 8, 17-‐19.saj. Aadress: Jaani tn 8, Tartu linn Mälestise registri number: 6920 Registreeritud: 16.09.1997 Katastrikood: 79507:009:0004 Liigitus: ehitismälestis Märksõnad: Ehitised, Ehitiste liigid, Ühiskondlik hoone, Haldushoone, Kohtuhoone, Ehitusperioodid, 1711-‐1840, 1841-‐1917. Informatsioon: Hoone asukohas varem olnud hoonetes tegutses Tartu Ülikooli eelkäija Academia Gustaviana ja Academia Gustaviana Carolina. Pikalt kohtu-‐ ja kinnipidamisasutuse funktsiooni täitnud hoone on tänapäeval kasutusel elamuna. Hoone tunnustena on säilinud 19
üks poiss, kes suri noorelt. Ema suri, kui François-Marie oli seitsmeaastane. Isa oli nähtavasti range, kuid mitte lahkuseta ega türanlik. Õde Marguerite Arouet, keda François väga armastas, abiellus varakult. Vanem vend Armand oli range jansenist ning sai François'ga halvasti läbi. Ema sõber abee de Châteauneuf õpetas François'le ilukirjandust ja deismi. Poiss osutus osavaks värsisepaks. 1704 saadeti ta jesuiitide Collège Louis-le-Grand'i, kuhu ta jäi 1711. aastani. Kuigi ta põlastas sealt saadud haridust, moodustas see tema ulatuslike teadmiste aluse ning arvatavasti sütitas tema eluaegse armastuse teatri vastu. Kolleegiumis kirjutas ta juba 12- aastasena luuletusi ja oma esimese tragöödia. Kooliaja algaastatel esitles abee poissi kirjanik Ninon de Lenclos'le. Kui too 1705 surma sai, jättis ta François'le raha raamatute ostmiseks. Augustis 1711 tuli noormees 17-aastasena koju, olles valinud elukutseks kirjaniku ameti
Eesti lõuna aladele aga asusid elama lätlased. Suur näljahäda Rootsi valitsusaja lõpul, 1696-1697, tabas Eestis senise ajaloo suurim näljahäda. Hiline kevad ja lausvihmades suvi põhjustasid täieliku ikalduse. Otsa tuli ka kohe külm ja pikk talv. Lisaks näljahädale lisandusid ja tüüfus ja düsenteeria. Kõige enam suri inimesi (75 000), 1697.a kevadel. Asustus 18. sajandil Põhjasõjaga kaasnenud katku tulekuga (1710-1711) ja eelnenud näljahädaga, kahanes rahvastiku arv veel enam kui poole. Osa piirkondi jäid üldse inimtühjaks. Suure katku järgset rahvaarvu on hinnatud umbes 170 000 inimese kanti. Tänu soodsatele tingimustele 18.saj, kasvas rahvaarv kiiresti sajandi lõpul pool miljonit inimest, seda kõike tänu looduslikele ja klimaatilistele tingimustele. Muutused toimusid ka inimeste paiknemises suurenes Lõuna-Eesti osatähtsus. Kaasa aitas kestev rahuaeg ja et
aasta juuni lõpul toimus Ukrainas Poltaava lahing, milles Peeter I purustas täielikult rootslaste peaväe 1710. aasta alguses kapituleerus vene võimude ees Riia, augustis Kuressaare ja Pärnu ning septembris Tallinn 29. septembril 1710. aastal hirjutati alla Harku kapitulatsioonile, millega Rootsi sõjavägi alistus ning Eestimaa rüütelkond ja Tallinna linn Vene ülemvõimu tunnustasid 6. Põhjasõja lõpp. Eesti ühendamine Venemaaga: 1710 1711. aastal levis Eestimaal katk, mille tagajärjel langes rahvaarv 120 000 140 000 inimeseni 1718. aastal hukkus Rootsi kuningas sõjakäigul Norrasse 1721. aastal sõlmiti Soomes Rootsi ja Venemaa vahel Uusikaupunki rahu · SÕJA TULEMUSED: Venemaa sai endale Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning osa Kagu-Soomest koos Viiburiga ning andis Rootsile tagasi sõjas hõivatud alad Soomes ja maksis 2 miljonit riigitaalrit kahjutasu
lossi peeglisaalis. Temast sai esimene Saksamaa riigikantsler. Sõdades on teada, et Bismarch on kasutanud palju energiat ja oma tohutut diplomaatilist talenti. Tähtsaimad saavutused: Tähtsaimad leiutised olid James Hargreavesi mehaaniline vokk 1765, Edmund Cartwrighti konstrueeritud mehaanilised kangasteljed 1785, Thomas Belli puuvillasele riidele trükkimise masin. Metallurgias oli tähtsaim Thomas Newcomeni aurumasin 1711, mida hiljem täiustas James Watt. Masinatööstuses oli suurim saavutus Eli Whitney puuvilla puhastamise masin 1793. George Stephensoni ehitatud 1. auruvedur 1814. Robert Fultoni kõlbulik aurik. Gottlieb Daimleri bensiinimootor 1884. Rudolf Dieseli diiselmootor. Joseph Monieri raudbetoon 1867.
elama jäi üks, tüdruk Marguerite-Catherine ja veel üks poiss, kes suri noorelt. Ema suri, kui François-Marie oli seitsmeaastane. Isa oli nähtavasti range, kuid mitte lahkuseta ega türanlik. Alates 1704. aastast oli ta jesuiitide kolleegiumi Collége Louisle-Grand’i õpilane ja kirjutas juba 12-aastasena luuletusi ja oma esimese tragöödia, mis pole säilinud. Koolis õppis ta ladina ja kreeka keelt, hiljem omandas itaalia, hispaania ja inglise keele. Kui ta 1711. aastal kooli lõpetas, soovis ta saada kirjanikuks. Kuigi ta põlastas sealt saadud haridust, moodustas see tema ulatuslike teadmiste aluse ning arvatavasti sütitas tema eluaegse armastuse teatri vastu. Isa survel alustas ta juuraõpinguid, kuid jättis need pooleli. Regendi (Orléans’i hertsogi Philippe II) pihta suunatud satiirid (terav pilge isiku või ühiskonna pahede, nõrkuste ja puuduste aadressil), mis omistati Voltaire’ile, viisid ta 1717. aastal 11 kuuks Bastille vanglasse
Friedrich II: Preisi valgustatud valitseja. Arvas, et reforme peab läbi viima valitseja. Eitas parlamenti ja teisi esinduskogusid. Talurahvapoliitikas piirati teotöö mahtu. Talumaade reformistamine õnnestus vaid mõnes regioonis. Hakati uusi külasid ja talusid rajama. Riiklik majanduspoliitika ei toetanud aga eraettevõtlust ja majandusliku tegevuse vabadust. Üritas õpetada kartulikasvatust. Töötati välja "Maakoolide reglement"- ehitati uusi koole. Peeter I reformid: 1711 asutati kõrgeima riigiasutusena Senat. Lähtudes Rootsi ja Taani kogemusest, alustati 1715. aastal uute keskasutuste kolleegiumide loomist. Uue bürokraatliku riigiaparaadi süstematiseerimiseks kehtestati 1722. aastal teenistusastmete tabel, mille kohaselt sõjaväelased ja riigiametnikud jagunesid 14 teenistusastmesse. Kohalikus halduses kehtestas Peeter I kubermangude süsteemi. Algul oli neid 8, hiljem see arv pidevalt kasvas.
1598- suri Fjodor, lõppes Rjurikovitsite dün, kokku kutsuti maakogu, Boriss Godunov sai tsaariks 1601-1603- näljahäda ja katk Venemaal 1605- suri Boriss Gudunov 1606- tapeti Vale-Dimitri 1609- leping, Rootsi väed pidid kaitsma Moskva tsaari poolakate vastu 1610- kukutati Vassili Suiski Zahhari Ljapunovi juhtimisel 1613 jaanuar- tsaariks valiti Mihhail Romanov 1617- Stolbovo rahu Rootsi ja Venemaa vahel 1649- Maakogu võttis vastu Maakogu seadustiku, mis tegi järeleandmisi aadlikele 1711- asutati kõrgeim riigiastutus Senat 1715- hakati kolleegiumeid ehk keskasutusi looma 1721- Peeter I sai keisri tiitli 1773-75- Pugatsovi ülestõus, peale seda jaotati maa kubermangudeks, mis omakorda maakondadeks Bojaaride Duuma- Venemaa kõrgeim võimuorgan Prikaasid- 16. saj tekkinud riigi administratiivaparaadi põhiosa Djakid- aadlite seast pärinenud ametnikond Vojevoodkond- halduse tsentraliseerimiseks loodud võimuorgan, mida juhtis vojevood
kahjumisse. Selle probleemi tõttu ei olegi suuri hüdroelektrijaamu eriti paljudes Euroopa riikides siin ei leidu lihtsalt vastavaid kohtasid. Suurte tammide ehitamisega kaasnevad paisjärved hävitavad enda alla jääva maismaa koos kõikide seal asuvate ökosüsteemide ja inimasustusega. Näiteks Hiinas asuva Kolme Kuru hüdroelektrijaama paisjärv ujutab üle 1084 km2 suuruse maa-ala, sinna alla jääb 11 maakonda, 114 linna, 1711 küla, 1599 tehast ning 23800 hektarit põllumajanduslikku maad. Lisaks inimasustatud aladele jäävad vee alla ka metsad, kus leidub palju haruldasi liike. Lisaks eraldub vee alla jäänud metsade lagunemisel metaani, mis soodustab kasvuhooneefekti teket. Mida on probleemide lahendamiseks tehtud? Kahjuks tuleb tõdeda, et inimesed ei ole siiamaani hüdroenergia odavamaks, tulusamaks ja keskkonnasäästlikumaks muutmisega eriti palju vaeva näinud. Siiski, natukene on ära tehtud.
piiramisel ning suunas suurtükituld. 1708. aastal näisid olud Venemaa jaoks olevat suhteliselt halvad, sest rootslased tungisid Ukrainasse. Et Liivi- ja Eestimaa valduste tagasivallutamist raskendada, käskis Peeter Tartu ja Narva linnaelanikud küüditada. Lisaks sellele hävitati täielikult Tartu linn. Ent 1709. aasta suvel võitis Peeter Poltava lahingu, millega toimus sõjas otsustav murrang. 1710. aastaks alistas ta kogu Eesti- ja Liivimaa ning 1714. aastaks vallutas ka Soome. Aastal 1711 ründas Peeter Türgit ja sai tõsise kaotuse osaliseks. Rahuleping kohustas teda ära andma Musta mere äärsed sadamad, mis ta 1697 oli vallutanud, sultan aga kohustus mitte liituma Põhjasõjas Karl XII-ga. Põhjasõjas taotletud eesmärgi saavutas Venemaa Uusikaupunki rahuga (1721), Venemaaga liideti Eesti-, Liivi-, Ingerimaa ja Ida-Soome koos Viiburi linnaga. Seejärel vallutas Peeter I Kaspia mere lääneranniku. Pärast Põhjasõda
(Nevanlinna) asemele Peterburi ja muutis selle 1712 Venemaa pealinnaks. 1704 alustas ta Eesti- ja Liivimaa vallutamist, alistades Tartu ja Narva. Et Liivi- ja Eestimaa valduste tagasivallutamist raskendada, käskis Peeter Tartu ja Narva linnaelanikud küüditada. Lisaks sellele lasti Tartu linn ka õhku. Ent 1709. aasta suvel võitis Peeter Poltaava lahingu, millega toimus sõjas otsustav murrang. 1710. aastaks alistas ta kogu Eesti- ja Liivimaa ning 1714. aastaks vallutas ka Soome. Aastal 1711 ründas Peeter Türgit ja sai tõsise kaotuse osaliseks. Rahuleping kohustas teda ära andma Musta mere äärsed sadamad, mis ta 1697 oli vallutanud. Põhjasõjas taotletud eesmärgi saavutas Venemaa Uusikaupunki rahuga (1721), Venemaaga liideti Eesti-, Liivi-, Ingerimaa ja Ida-Soome koos Viiburi linnaga. Seejärel vallutas Peeter I Kaspia mere lääneranniku. Aastal 1721 andis Venemaa Senat Peetrile keisritiitli. Peagi tunnistasid seda ka Poola, Preisimaa ja Rootsi valitsejad.
annaabi.ee 
