sajandil. Trükikunsti leiutamine oli erakordselt tähtis sündmus. Raamatute hulk suurenes oluliselt. Johannes Gutenberg Sündinud vahemikus 13941406 Mainzis surnud 3. veebruaril 1468 Mainzis. Saksa leiutaja, trükkal ja kullassepp, keda peetakse liikuvate metalltähtedega trükikunsti (trükimasina) leiutajaks. Ajavahemikus 14521454 trükkis ta umbes 180 eksemplaris ladinakeelse 42-realise Piibli. Johannes Gutenberg 16. sajandi gravüürilt Gutenbergi piibel Trükimasin Mehaaniline seadeldis, mille abil saab paberile või teistele materjalidele trükkida teksti ja muid kujutisi. Üldlevinud arvamuse järgi leiutas trükimasina Johann Gutenberg. Trükkimisel kasutas maalikunstis juba kasutusel olevaid värve ning esimese masina tegi Gutenberg mahlapressi eeskujul. Gutenbergi poolt kasutatud puust pressi rekonstruktsioon Trükitüübid tekstiks laotuna Üks tänapäeval hästi säilinud trükimasin Eesti Trükimuuseum
peapiiskopi münditöökojas. Ta ise õppis kullassepaks, kellena tal tuli rakendada algelist trükitehnikat müntide ja medalite vermimisel. Patriitside ja tsunftide kokkupõrgete tõttu siirdus Gutenberg umbes 1436. aastas Mainzist Strasbourg’i. Seal elades hakkaski ta trükikunsti alal katseid tegema. 1440. aastal leiutas Gutenberg trükiste paljundamise( liikuvate trükitüüpide ja pressi abil). Tema leiutis oli tehniliselt täiuslik ning kõrgtrüki põhimõtted on tänini samad. Gutenbergi uuendus oli lahtiste üksiktähtede kasutuselevõtt. Tähti hakkas ta valmistama metallide (plii,tina, antimoni) sulamist. Probleem oli kuidas kinnitada tähed üksteise külge ühele ja samale kõrgusele. Tuli leida ka trükivärv, sest tavaline tint ei kõlvanud. Gutenberg laenas idee maalikunstnikelt, kes segasid värvi linaõli hulka. Trükipressiks sai esialgu oliivõlipress. Naasnud 1448. aastal Mainzi, viimistles ta veel oma leiutist.
See tõi kaasa kiire inflatsiooni ja kapitalistlike suhete kiire arengu. Uute kaubateede vajalikkus, vajadus värtside järele olid põhjused miks said alguse suured maadeavastused. Suured maadeavastused tõid palju kasu kultuuriellu ning samuti arenes ühikskond ning Üks suurimaid maadeavastusi oli 1492. aastal toimunud Christoh Kolumbuse retk Ameerikasse. Oluliseks faktoriks varauusaja murrangulisuses oli 1440. Aastal sakslase Johannes Gutenbergi poolt leiutatud trükikunst. Mille mju edasisele inimkonna arengule on raske alahinnata. Enne Gutenbergi leiutist oli raamatuid kopeeritud käsitsi kirjutades. Trükikunst andis võimaluse kiiresti ja suures koguses raamatuid toota, mis viis raamatute ja hariduse kiire levikuni renessanssi ajal.
Trükipressiks sai esialgu oliivõlipress. Naasnud 1448. aastal Mainzi, viimistles ta veel oma leiutist. Kogu oma ettevõtmist püüdis Gutenberg hoida salajas. Raha saamiseks võttis ta endale kompanjonid, kolm Strassburgi kodanikku, peibutades neid seletusega, et kavatseb valmistada käsipeegleid palveränduritele. Ta oli korduvalt võlgadega kohtu all, nende katteks nõuti moguni seadmete loovutamist. 2 Gutenbergi esimeste trükimasina tüüpidega trühiti põhiliselt kalendreid ja ladina keele grammatika väljaandeid. 1450. aastal alustas Gutenberg nn. 42-realise Piibli trükkimist. Selleks tegi ta suuri laene j. Fustilt, kes 1455. aastal omandas võla katteks tema trükikoja ja piibli poognad. 1456. aastal ilmus Gutenbergi Piibel. Teose igal lehel oli tekst kahes veerus, kommasko 42 rida. Kaunistatud oli Piibel käsitsi.
Inimeste vaeva vähendamiseks leiutas Johann Gutenberg 1440. aastal rohkete katsetuste tulemusena trükikunsti. Kuigi trükikunst oli juba varem avastatud Hiinas ei teadnud Gutenberg sellest midagi. Katsetustega leidis ta viisi, kuidas metallist valatud üksikuid tähti raami küljes, lehekülje kaupa kokku laduda ja sellega siis paberile äratõmme teha. Pärast seda oli võimalik tähed taas lahti võtta ja neist uusi lehekülgi laduda. Mina leian, et Gutenbergi suurepärane mõtteviis tagas rahvale paremad võimalused ennast teostada. Tänu trükikunsti leiutamisele suurenes köidete hulk oluliselt. Selle tulemusena muutusid raamatud oluliselt odavamaks ja kättesaadavamaks ka lihtrahvale, kes varemalt polnud majanduslikult nii jõukad, et endale mõni kirjateos muretseda. Minu arvates oli see suur samm edasi tänapäeva ühiskonna ruumi. Trükikunst on aidanud meil jõuda tänapäeva arenenud ühiskonda.
· Paber leiutati hiinlaste poolt umbes 2000 a tagasi (teatud andmetel leiutati paber 105. a pKr). Paber tõrjus peagi välja papüüruse, pärgamendi, savitahvlid ja osaliselt ka siidi, kuna see on kõige vastupidavam, kergem ja käepärasem. Teda on ka suhteliselt odav toota. Paberit valmistatakse tselluloosist, linasest kaltsust või muudest kiududest. · Teadaolevalt vanim paberile trükitud raamat on hiinakeelne Teemantsuutra aastast 868. Gutenbergi galaktika · 15. sajandil raamatute levik Euroopas mitmekordistus seoses metallist trükivormide leiutamisega. Trükitehnoloogia arendamisse Euroopas andis suure panuse Johannes Gutenberg. Gutenbergi piibel on vanim Euroopas trükitud raamat, aastast 1454 või 1455. Seda trükiti 160 - 180 eksemplari, neist vaid 36 paberile. Gutenbergi piibli eksemplare on tänapäevani säilinud 12. Paljud eksemplarid on käsitsi illustreeritud, sarnaselt käsikirjadele
Tavaliselt aga avaldatakse kõigepealt raamatu printversioon ning ,kui autor soovib, hiljem e-raamat. Ajalugu Esimest korda kirjeldas e-raamatut Robert A. Heinlein oma ulmeromaanis ''Space Cadet''(1948). Alguses olidki e-raamatud ulmekirjanike pärusmaa, kes kirjeldasid neid nii e- lugeri sarnaste seadmetena, kui õhku projektseeritud lehekülgedena. Esimene raamat, mis vaid digitaalsel kujul avaltati oli Stephen King'i ''Riding the Bullet''. Gutenbergi Projekt Elektrooniliste väljaannete sünniks loetakse aga 1971.aastal Michael S. Harti poolt algatatud Gutenbergi Projekti. Selle eesmärgiks oli teha avalikult kättesaadavaks raamatud ja muud väärt tekstid elektroonilisel kujul. 1971. aasta juulis avaldatati esimene e-raamat lihtsas ASCII tekstiformaadis. Esimesed e-raamatud trükkis Hart vabatahtlike abiga lihtsalt arvutisse ümber. Seetõttu nimetati neid siis e-tekstideks, kuna oma olemuselt polnud nad midagi muud
3. E-RAAMATUTE AJALUGU Esimest korda kirjeldas e-raamatut Robert A. Heinlein oma ulmeromaanis "SpaceCadet"(1948). Alguses olidki e-raamatud vaid ulmekirjanduses, kus kirjeldati neid nii e-lugeri sarnaste seadmetena, kui õhku projitseeritud lehekülgedena. Esimene raamat, mis vaid digitaalsel kujul avaldati, oli Stephen King'i "Riding the Bullet". Elektrooniliste väljaannete sünniks loetakse aga 1971.aastal Michael S. Harti poolt algatatud Gutenbergi Projekti. Selle eesmärgiks oli teha avalikult kättesaadavaks raamatud ja muud väärt tekstid elektroonilisel kujul. 1971. aasta juulis avaldati esimene e-raamat lihtsas ASCII tekstiformaadis. Esimesed e-raamatud trükkis Hart vabatahtlike abiga lihtsalt arvutisse ümber. Seetõttu nimetati neid siis e-tekstideks, kuna oma olemuselt polnud nad midagi muud kui tavalised tekstifailid. Esimene teos, mille Hart e- raamatuna avaldas, oli Iseseisvusdeklaratsioon. 1989
Päikeseprillide esmakasutuse kohta pärinevad andmed Hiinast, see olevat toimunud aasta 1200 paiku, võimalik, et varemgi. "Klaasideks" olid neil lamedad kvartsitükid, mis kaitsesid päikese eest, kuid ei korrigeerinud nägemist. Siit järeldub, et keskajal oli inimesel suur huvi päikese vastu ning, et vaadata päikest vaadata tuli kasutada kvartsi. Trükikunst ehk tüpograafia leiutajaks peetakse Johannes Gensfleisch Gutenbergi (sünd. 1394.--1399. a. vahemikul Mainzis, surn. a. 1468). Tema teene inimsoole seisab selles, et ta leiutas üksiku liikuva trükitähe (tüübi), millest laotakse lehekülje tekst ja trükipressi. Esimeseks selliselt kujundatud trükiseks on nn. «Fragment vom Welt-gericht» («Katkend maailma-õigusest»). Gutenbergi peatööks aga tuleb lugeda piiblit, millele ta pühendas aastad 1450--1455 ja mida nimetatakse lehekülje ridade arvu järgi 42-realiseks piibliks
Oma osa reformatsiooni edukuses oli ka aadlil ja linnadel. Nad nägid luterluses soodsat võimalust kirikute ja kloostrite vara konfiskeerimiseks. Ometi on Lutheri ning tema järgijate tegevus suure tähendusega kaasaegsete mõttemaailma muutmisel. Luther päästis tegelikult ka katoliku kiriku, sest ilma Trento kirikukoguta oleks paavstlus end ilmselt lõplikult hävitanud. Oluliseks faktoriks varauusaja murrangulisuses oli 1440. aastal sakslase Johannes Gutenbergi poolt leiutatud trükikunst, mille mõju edasisele inimkonna arengule on raske alahinnata. Enne Gutenbergi leiutist oli raamatuid kopeeritud käsitsi kirjutades. Trükikunst andis võimaluse kiiresti ja suures koguses raamatuid toota, mis viis raamatute ja hariduse kiirele levikule renessanssi ajal. Tänu raamatute trükkimise võimalusele levisid ka uued ideed, sealhulgas reformatsioon, ja teadmised märgatavalt kiiremini.
Johannes (Johann) Gutenberg Tauri Udras Johannes Gutenberg · sündis vahemikus13941406 Mainz´is · 1411 aastal kolis perega Eltville´sse · 1418. aastal õppis Erfurti ülikoolis · 1420. aastatel omandas kullasepa elukutse · 1450.-ndal avas Mainz´is trükikoja · 1460. aastal rajas uue trükioja Hof Gutenbergi · 1462.-1465. aastatel rajas trükikoja Eltville ´sse · Gutenberg suri 3. veebruaril 1468 Mainz´is · Gutenberg leiutas liikuvate metalltähtedega trükikunsti ehk trükimasina · Arvatakse, et aastatel 1439-1448 täiustas Gutenberg oma trükimasinat · 1448. aastal avas oma esimese trükikoja · Tema suurimaks tööks on 42-realine Piibel (Gutenberg´i Piibel 1452-1455) · 1460.-ndal trükkis Hof Gutenbergis Catholicon´i (ususõnastik)
trükise sisu. Selline töövorm osutus kalliks ja aeganõudvaks ning nii sellest suurt edulugu ei tulnud. Edulooga tuli lagedale 1450 aastal Guttenberg, kes põhinedes teadaolevale infole trükindusest, leiutas trükimasina, millega sai trükkida kuni 3600 poognat päevas. Selleks vahetas ta oma kullassepa ametis vajaolevad metall- ja puuplaadid tinavormide vastu, mida oli lihtsam vormida. Bi Shengi trükivorm 1040 a. Gutenbergi trükimasin 1450 a. (Piltide allikad: http://reinventingknowledge9.blogspot.com/2011/11/movable-type- printing-from-asia.html http://www.prepressure.com/images/printing-history-gutenberg-printing-press.jpg ) Revulutsioon peale Gutenbergi trükipressi leiutamist 4 Joonis 1 (Joonise allikas: http://en.wikipedia.org/wiki/History_of_printing#mediaviewer/File:European_Output_of_Pri nted_Books_ca._1450%E2%80%931800.png)
kättesaadavaks suuremale hulgale inimestele kui seni. Suurtes tiraazides trükitud raamatud levisid kiiresti ja koos nendega ka uued teadmised, mõtted ning seisukohad. Kõik see tegi võimalikuks hariduse ja teaduse senisest kiirema arengu. Liikuvaid metallist trükitähti kasutati esmakordselt Koreas, kus sel viisil trükiti esimene raamat 1436. aastal. Ajavahemikus 14521454 trükkis Gutenberg umbes 180 eksemplaris ladinakeelse 42-realise Piibli. Johann Gutenbergi leiutisel oli tohutu edu - aastatel 1450-1500 trükiti Euroopas ligi 20 miljonit väljaannet. Ilmunud raamatutest kaks kolmandikku olid ladinakeelsed . Neist omakorda pooled käsitlesid religioosseid teemasid. Trükiti ka ilmalikku kirjandust, mille hulgas oli nii rüütliromaane kui ka teaduslikke töid. 16. sajandi alguseks oli Euroopas juba rohkem kui 1150 trükikoda. Alles 16.-17. sajandil jõudis trükikunst Ida-Euroopasse ja teistele mandritele. S.P.
Kallis Aeganõudev Raamatuid vähe Trükikunst Trükikunsti kasutuselevõtt Hiinas alanud sajandeid varem 13. - 14. sajandil levima Euroopas 12. saj Hispaanias 13. saj kasvas eurooplaste kirjaoskus lugemine muutus populaarsemaks 15. saj teisel poolel levis trükikunst Euroopas kiiresti - raamatud Johannes Gutenberg Umbes 1400 - 1468.a elas Leiutaja, trükkal, kullasepp 1440.a - trükimasin 1454.a paavsti dokumendid piibel Gutenbergi trükimasin Metallist valatud üksikud tähed Sai tähti taas lahti võtta Kerge ja kiire Raamatud - odavamad ja kättesaadavamad Hariduse ja teaduse kiirem areng Inkunaablid Trükikunsti leiutamisest kuni 1500.a Ehk hällitrükised Sõnast incunabula 1460. aastani 30 eri nimetust Raamatuid 100 - 300 Kogu maailmas 450 000 Maadeavastused maailmapildi avardajana Maadeavastus sai suure alguse aastal 1492 Algas Euroopast
Aristotelese loogika abil. Skolastika olulisimaks saavutuseks oli formaalloogika arendamine, skolastilise filosoofia suhteline iseseisvus teoloogiast ilmneb eelkõige nominalismi ja realismi vahelises vaidluses üldmõistete ehk universaalide üle, mille sisuks on üksiku ja üldise erinev käsitlus. Nn universaalidetülis vaieldi, kuidas sõnad ja nende vasted reaalsuses omavahel seotud on. 41. Milline on Gutenbergi tähtsus? Trükisõna hõlbustas valitsejate teadaannete levikut, raamatute kaudu levisid kiiresti uued ideed, sh reformaatorlikud ideed. 42. Milline on „ Kolmanda Rooma teooria”? (Venemaa kui kolmas Rooma, mille hukkumise järel saabub ka maailma lõpp) Loojaks Filofei, vene õigeusu pihkva munk. 43.John Wycliff ja Jan Hus John Wycliff- Inglise teoloog ja reformer, tõlkis Vulgata inglise keelde. Eitas vaimulike võimet patte
Esimeste Euroopa ülikoolide kujunemisperiood oli 11.- 13.sajandis, 1 oli aga euroopas 1119.a Bologna ülikool.Uute ülikoolide rajamiseks tõukejõuks oli kõikide aegade olnud haridust ja teadust hinddavate inimeste olemasolu.Ülikoolis õpetajateks olidoktorid, juht aga rektor, doktorid moodustasid oma ette kollegiumi, mis on kasutusel ka tänapäeval.teaduse üks põhi alus on ka trükikunsti leiutamine 1445.a ning see võetatakse ka tänapäeval kasutusele, trükiti 1456.a Gutenbergi poolt piibel.Keskaja ja antiikaja saavutusi kasutatakse tänapäevalgi, ainult neid on lihtsalt täiustatud. Suurimad muutused olid keskajal tehnika valdkonnas majanduses ja ühiskonnas. Tehnika hakkas jõudsalt arenema keskaja lõpul.13.-15. sajandil võeti euroopas mitmeid tehnoloogia saavutusi kasutusele.Mujal maailmas leutati sadamad ning hakkati tootma laevastikke.Kõige esimene ,,kompass" oli nõel, mida oli magnetiga magnetiseeritud ja mis pandi korgi peal vee sees seisma
et temal oleks igavene elu!" Uues Testamendis on ka apostlite kirjad, mis on Jumala poolt läkitatud sõna esimestele kristlastele ja kogu inimkonnale. Uus Testament lõpeb Ilmutusraamatuga see on jutustus sellest, mis toimub maailma lõpuaegadel. Piibli keskne teema on Jeesus Kristus, Jumala poeg, maailma päästja ja valitseja. ___________________________________________________________________ PIIBEL KUI KIRJANDUSTEOS Piibel on ka esimene trükitud raamat maailmas (Gutenbergi piibel 1452 1455). Eesti keelde tõlgiti piibel tervikuna 1739. aastal põhjaeestikeelsena, mis pani aluse põhjaeesti keele kujunemisele eesti kirjakeeleks. Piibli tõlkis Jüri pastor Anton Thor Helle, kes oskas nii heebrea, kreeka kui eesti keelt. Seoses kirjaoskuse ja ristiusu levikuga on piibel muutunud järjest populaarsemaks. Tõlgete arvult teistesse keeltesse on piibliraamat maailmas esikohal. 19. saj alguses oli piibel tõlgitud 70 keelde; 19
ladina keeles ja uurisid mingit kitsast ala antiigis, kui ka kirjanikke (nt Petrarca, Shakespeare, Cervantes), kes n-ö võitlesid inimese õnne eest. Maadeavastused 15. sajandi lõpul ja 16. sajandi alguses (nt Kolumbus avastas Ameerika 1492) võimaldasid kujutleda maailma tervikuna. Hoogsalt arenesid loodusteadused, mille mõjul hakati ka inimest tajuma kui osa lõpmatust ja harmoonilisest loodusest. Teadmiste kiiret levikut soodustas sakslase Johannes Gutenbergi leiutatud trükikunst (1440). Raamatud leidsid laiema lugejaskonna, kaasa arvatud keskklass. Samas jäävad renessansiaega ka paljud ühiskondlikud vapustused ja võitlused. Nt lõhestas 16. saj algul Euroopat reformatsioon; Ameerika avastamisele ja vallutamisele järgnesid sõjad mõjusfääri pärast; 1453 langes Ida-Rooma pealinn Konstantinoopol (Bütsants) türklaste kätte. Ei vabanenud üksnes inimese vaim, vaid ka tema maine saamahimu, mis tõi kaasa sügava
Tänu neile avarduvad inimeste teadmised loodusteaduste vallas ning samuti tehakse sel ajal palju maadeavastusi. See kõik aitas kaasa renessansi kiirele arengule. 3. Renessansiaja inimene Inimesed olid mitmekülgsed. Inimeste seas oli nii kirjanikke, keeleteadlasi, füüsikuid, keemikuid jne. Samuti olid kõik ühiskondlikult väga aktiivsed. Kiideti heaks nutikust, rüütellikkust. Hukka mõisteti võlts vabadust. Samuti soodustas teadmiste kiiret levikut sakslase Johannes Gutenbergi leiutatud trükikunst 4. Mõisted Reformatsioon - See oli 16.sajandil usuline uuendusliikumine. Selle tulemusena tekkis paavstivõimule allumatu protestantlik kirik. (Usupuhastusliikumine). Humanism inimese ja inimlikkuse kaitse, võitlus inimese kui isiksuse vabastamise eest ning aktiivne vastuseis inimese orjastamisele ja ahistamisele. 5. Renessansi silmapaistvamad tegelased · Dante · Leonardo da Vinci · Michelangelo · William Shakespeare · Francesco Petrarca 6
Ooperi sünd 17. sajandi alguses 17. sajandi keskel kastraatlauljate kummardamine Viiuli esilekerkimine soolo- ja ansamblipillina Portree Farinellist Antonio Vivaldi Giovanni Boccaccio Kirjandus Renesansskirjandus Inimest peeti puudustes olenemata heaks Maapealne õnn ja harmooniline isiksus Sakslase Johannes Gutenbergi leiutatud trükikunst (1440). Humanistid Renessansiaegsed õpetlased kui ka kirjanikud Johannes Gutenberg Pedro Calderón de la Barca Kirjandus Itaalias sai valitsevaks barokk, prantsusmaal klassitsism Baroki kirjandus Maailm on lõhestatud ja kaootiline Vastandite ja kontrastide kunst Väga emotsionaalne Baroki inimene sisemiselt lõhestunud ja moraalselt alla käinud
Sellise paberi, nagu meie seda tunneme, leiutasid hiinlased umbers 2000 aastat tagasi, täpsemalt 105. aastal. Surmanuhtluse ähvardusel õnnestus Hiinal paberi valmistamise kunsti umbers 500 aastat teiste maade eest saladuses hoida. 6.8. sajandil levis see oskus ikkagi esmalt teistele Aasia maadele ja teise aastatuhande alguses LähisIda kaudu Euroopasse, kõigepealt Hispaaniasse ja Itaaliasse. Paberi kasutuselevõtt 14. sajandil ja trükikunsti leiutamine Gutenbergi poolt 15. sajandil olid keskaegse Euroopa kõige pöördelisemad tehnilised saavutused. Raamatud muutusid odavamaks ja nende levik kiirenes. 15. sajandi teisel poolel trükitud raamatuid nimetatakse inkunaabliteks. Eesti raamatukogudes säilitatakse 113 seesugust haruldust. Eestis hakati paberit valmistama hiljemalt 1667. aastal. Paberi valmistatamiseks saadetakse palkideks saetud puud paberivabrikusse, kus
edasiarendamise keskuseks muutus Samarkand. Oskused levisid kreeka kaudu Itaaliasse kus hakati tegema paberit vanadest riidematerjalidest. Kaltsupaber (pütipaber, ingl. ragpaper, saksa keele Lumpenpapier) - parim saadaolev paber, kasutatakse vesimärkidega paberi puhul siiani. Võeti kasutusele peenendusveskid ja paberit hakati tootma tööstuslikult. Gutenberg, 1440 aastad, ... ..leiutas trükitähtede valamisseadme. Tähtedest sai laduda terveid lehekülgi, mida trükiti samuti Gutenbergi leiutatud käsipressiga. Hakkas levima raamatukunst. Kasutati ühe enam paberit (kaltsust) ja vajadus selle järele kasvas. Kaltsupaberi miinused: · kallis tooraine · tooraine puudus 1844 a. Leiutas sakslane Kellner käiakivi, mille abil käiati kooritud palke käiakivi vastu neid samal ajal veega kastes. Saadi mehhaaniline puidumass (samuti looduslik), millest toodeti paberit.
Inimene, kes vaataks praegust Eesti Vabariiki ja ei ole kursis meie maa ajalooga, ei usuks suure tõenäosusega, et kõigest paar sajandit tagasi polnud meie rahvas muud, kui lihtsad talupojad, kes harisid mõisnike maad ning ei osanud unistadagi oma riigist. Praegugi on ajaloolasi, kes väidavad, et on ime, et imetilluke maa nagu Eesti üleüldse suure Venemaa võimu alt vabanes. Ei saa maha salata, et just kirjandus ja selle laialdasem levik tänu Johann Gutenbergi trükimasinale, ,,tegi ahvist inimese" ja muutis nii öelda orjarahva e-rahvaks ning lisaks sellele tagas ka meie keele, kultuuri ja ka etnilise omapära säilimise. Esimesed koolid asutati 13. sajandil peakirikute ja kloostrite juurde. Kindlat õppeprogrammi ei tuntud ja õppekeeleks oli ladina keel- kirkulaulud ja piibel olid samas keeles. Sellistes koolides anti eelkõige haridust tulevastele vaimulikele. 1517. aastal riputas Martin Luther Wittenbergi kiriku
Ameerikasse indiaanlaste kõrvale ja kahjuks kohati ka nende asemele. 20. sajandiks oli Ameerika arenenud juba Euroopale väga tõsiseltvõetavaks vastaseks ja konkurendiks, millest kõige paremini annab aimu näiteks teine maailmasõda. 1517. aastal hakkasid Martin Lutheri eestvedamisel levima protestantliku reformatsiooni ideed, mis sai kindlasti võimalikuks tänu trükikunsti leiutamisele Johann Gutenbergi poolt 1440. aastal. Trükikunst võimaldas informatsiooni ja teadmiste leviku kirjasõna näol suuremate massideni. Lisaks piibli tõlkimisele hakati seda ka trükkima, mis tõi usu inimestele lähemale, kuna varasemalt ei saanud enamus inimesi piiblist aru. Kirjasõna jõudmine inimesteni populariseeris lugemis- ja kirjutamisoskuse omandamist. Kirikliku kunsti asemel hakkas arenema ka ilmalik kunst ja kirjandus.
Varauusaeg ( XV XVII saj ) kujunes murranguliseks ajajärguks ajaloos. Perioodile on iseloomulikud näiteks koloniaalvallutused, reformatsioon ja vastureformatioon, absolutistlik valitsemisviis , suured maadeavastused ja humanismi levik. Esmalt hakkas kujunema täiesti uus maailmavaade ,kuna hakati väärustama inimest ning tema hinge harmoonilist tervikut. Uue maailmavaate levikule aitas kaasa trükikunsti leiutamine 15.sajandil Johann Gutenbergi poolt ning esimesed eestikeelsed trükised (1525 ja 1535) ,mis omakorda kiirendasid hariduse arengut. Vananenud geotsetnriline maailmapilt asendus heliotsentrilise maailmapildiga ja üha enam tekkis õpetlasi ning valgustajaid ,kes aitasid levikule kaasa. Kuigi kirik oli uuenevatele seisukohtadele vastu ja selle tagajärjel hukkus mitmeid tolleaegseid silmapaistvaid inimesi ( G.Bruno) ,suudeti siiski järk-järgult edendada ja lähendada ideid ühiskonnale
sulemeister ise, Eesti Kirjanike Liidust Karl Martin Sinijärv, Tallinna Ülikoolist Marek Tamm, Eesti Digiraamatute Keskusest Margus Küppar ja TLÜ akadeemilisest raamatukogust Peeter Kondratjev. Nende eesmärgiks oli jõuda selgusele, kas e-raamat võtab paberraamatu koha üle tormijooksuga või aegamisi ning mis muutub rahva elus kui eesti keel tõesti elektroniseerub? Marek Tamme sõnul jäljendab e-raamatute areng Gutenbergi trükirevolutsiooni: ideest on paljudki vaimustuses, kuid teostamisel põrkutakse ikka ja jälle kokku erinevate probleemidega. Üheks arvatakse olevat seda, et trükiraamatud ei kavatsegi turult niipea veel kaduda iga aasta lisandub vähemalt miljon uut pealkirja planeedi kohta. Siiski on härra Tamm veendunud, et tulevik kuulub e-raamatutele. Nõustun temaga vaid ühes: kindlasti tuleb periood ajaloos, mil info kolib ekraanidele, kuid sama kiiresti kui ta sinna saabub, ta ka
Mainzi vikaar augustis 1456 tööalane märkus 1452 Fust + 800 kuldnat, abiks Peter Schöffer 1455 nov Fust nõuab raha tagasi (2026 k) Fusti laen oli saadud krediidi vastu, intress Fustile võla katteks trükikoda ja Piibli poognad Fust lõpetas töö Peter Schöfferiga (4000 k) 180-200 (47), 30 (12) pärgamendil, 1280 lk JOHANN GUTENBERG 6 abilisega päevas paar lehekülge jätkas ühe teises Mainzi töökojas 1458 prantsuse kuningas templinikerdaja Gutenbergi juurde asjaga tutvuma 36-realine nn. Bambergi Piibel 1459-60 Mainzi Psalterium 1457 1460 entsüklopeediline sõnastik "Catholicon" patukahetsuskirjad JOHANN GUTENBERG 1462 võitlustes trükikojad kannatada 1465 Mainzi piiskopi õukonda aitas sisustada trükikoda kindlustatud toiduainete, vilja, veiniga 3. veebruar 1468 frantsiskaanlaste kiriku kalmistule hävinenud portee hiljem maalitud igal ajastul oma soov teda näha TRÜKIKUNST. MAADEAVASTUSED
..6371km.Tuum moodustab Maa massist 31. 5 %. Tuum jaotatakse kaheks: välimine tuum sügavusel 2900.. 5120 km ja sisemine tuum 5120.. 6371 km. Sisetuuma läbimõõt suureneb aastas umbes sentimeetri. Analüüsides seismiliste lainete levikut, on leitud, et välimine tuum on oma omadustelt lähendane vedelale olekule ja sisemine tuum tahke aine omadustega. Tuuma tiheduseks arvatakse olevat 13 ... 13,5 g/ sm³ Vahevöö- levib sügavusel 30...2900 km. Vahevöö alumist piiri nim Gutenbergi pinnaks. Vahevöö jagatakse 3: Välimine vahevöö- sügavusel 33.. 400 km. Üleminekuvöö- 400..1000km. Siseminevöö- 1000... 2900 km. Temperatuur Maa sees, maakoor Keskmiseks temperatuurigradiendiks maismaal loetakse 30 krad/km. Tempertauuri gradient Maal on .. 100 km sügavusel ei ületa temperatur 1300 kraadi 200 km sügavusel 1600 kraadi Maa keemiline koostis: · Maa tuum omab keskmist aatomikaalu, mis on lähedane Fe aatomikaalule, või on..
ühiskondlikku ja vaimset tasakaalu. Väga tähtis uuendus oli mehaaniline kell, millega sai palju täpsemalt aega mõõta. See muutus inimeste igapäevaelu lihtsamaks. Näiteks oli vähemalt kindlaks määrata palgatööliste tööaegu. Liikuvate metalltähtedega trükkimiste ja trükipressi leiutas Johannes Gutenberg (1398 1468). Ta oli õppinud kullasepa ja juveelitööd ning tundis seetõttu hästi metallide töötlemise kunsti. Gutenbergi idee oli valada tähed metallist ja panna siis nendest kokku trükilehekülg. Nii sai trükkida kiirest, odavalt ja hästi loetavalt. Keskaja teaduslik meditsiin, mida õpetati ülikoolide arstiteaduskonnas, tugevnes antiikaja õpetusele. Selle järgi oli inimesel nelja sorti kehamahtu, keri, Must sapp, Kollane sapp ning lima/ röga. Need mahlad pidid olema tasakaalus : kui mingit mahla saab rohkem, läheb harmoonia kaduma ja inimene haigestub, et inimene terveks ravida, tuleb
taassünd, s.t. antiigi taassünd) Esimest korda kasutas oma ajastu kohta Giorgio Vasari 1550.a. teoses "Itaalia kõige silmapaistvamate arhitektide, maalijate ja skulptorite elulood" ·Maise maailma ja inimese taasavastamine ·Inimene on kõigi asjade mõõt. Humanistlik maailmavaade ·Ilmalik kultuur 2 17.10.2011 Martin Luther (1483--1546) Johann Gutenbergi trükipress (leiutatud 1462) 3 17.10.2011 1492: Ameerika "avastamine" · Maailmapildi muutumine · Spetsialiseerumine · Itaalia kiireimad muutused · Prantsusmaa võitlus Bretagne pärast · Hispaania reconquista lõpp · Saksamaa killustatus · Madalmaad kodanlus · Reformatsioon Euroopa jagunes kaheks
võttis palju aega, olid raamatud kallid. 13.-14. sajandil hakkas Hiinast Euroopasse levima paber. Paber oli odavam ning sellele oli palju parem kirjutada, seetõttu hakati seda kasutama pärgamendi asemel. Kuid raamatute ümberkirjutamine oli endiselt aeganõudev. Olukord muutus, kui sakslane Johann Gutenberg leiutas 15. sajandi keskel trükikunsti. Trükikunst oli Hiinas juba varem tuntud, kuid Gutenberg seda tõenäoliselt ei teadnud. Gutenbergi trükimasin võimaladas metallist valatud tähti lehekülgedeks kokku laduda ning seejärel paberile äratõmme teha. Nii jätkates saadi trükkida kiiresti raamatuid. Lühikese ajaga võidi trükkida vähese vaevaga sadu ja tuhendeid eksemplare ühest raamatust. Trükikunsti leiutamine oli väga tähtis sündmus. Nüüd, kui saadi raamatuid kiiresti ja vähese vaevaga trükkida, muutusid raamatud odavamaks. See aga võimaldas hariduse ja teaduse senisest kiirema arengu. 4
Teadus ja Ajalugu Ott Maarjo 10.a Johann Gutenberg (13951468) Johannes Gutenberg, õigemini Johannes Gensfleisch zur Laden zum Gutenberg sündis 1395 aastal Mainzis ja suri 3. veebruaril 1468 Mainzis oli saksa leiutaja, trükkal ja kullassepp, keda peetakse liikuvate metalltähtedega trükikunsti (trükimasina) leiutajaks. Ajavahemikus 14521454 trükkis ta umbes 180 eksemplaris ladinakeelse 42-realise Piibli. Enne Gutenbergi leiutist oli raamatuid kopeeritud käsitsi kirjutades. Trükikunst andis võimaluse kiiresti ja suures koguses raamatuid toota, mis viis raamatute ja hariduse kiirele levikule renessanssi ajal. Esimese 50 aasta jooksul trükiti Euroopas 30 000 nimetust raamatuid kogutiraaziga 12 miljonit. Johann Gutenberg Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase
maal võimalikuks. Atmosfäär õhuline Hüdrosfäär veeline Biosfäär Geosfäär Välimine kiht on maakoor, keskmine vahevöö ja sisemine on tuum. Välimine kiht: Tahke kiht on keskmise paksusega 40km. Moho piir ehk piir maakoore ja vahevöö vahel. Maakores eristatakse kontinentaalset ja ookeanilist tüüpi maakoort: settekivimid, graniitne kiht ja basaltne kiht. See on klassikaline vaade maakoorele. Vahevöö: Sügavusel 30-2900km. Vahevöö alumist piiri nimetatakse Gutenbergi pinnaks. Tihedus märgatavalt suurem kui maakoorel. Tuum: 2900-6371 sügavusel. Tuum jagatakse kaheks, sisemine ja välimine. Välimine tuum on oma omaduseltelt lähedane vedelale olekule. Kuumad täpid seotud energiavoogudega, mida nim ka vahevöö pluumideks. Kuumad täpid ei tee kaasa mandriteriivi. Meteoriit võib anda põhjuseks, miks kuum täpp läheb aktiivseks. Maa areng varastel etappidel: Umbes viis miljardit aastat tagasi hakkasid tekkima gaasi ja tolmu pilved.
-17saj. HUMANISM-inimese keskne maailmavaade, inimene on maailma keskpunk. RENESSANSS-14.-17.saj,taassünd(antiik-kultuuri),sai alguse 14.saj Itaalias. UUENDUSED KUNSTID-perspektiiv,realistlikult kujutamine,,modellideks inimesed,jumalad inimeste sarnased,kasutati valgust ja varju; kunstnikud Leonardo da Vinci, Michelangelo. Kirjanikud Dante Alighierit,Francesco Petrarcat,Giovanni Boccaccio,William Shakespear. Uute ideede ja teadmiste levikule aitas kaasa trükikkunsti leiutamine Johannes Gutenbergi poolt. Majandus- hakkas arenema pangandus. Astronoomid Galileo Galilei,Nikolaj Kopernik,Giardono Bruno. II SUURED MAADEAVASTUSED:põhjused üksluine toit nõudis vajadust vürtside järgi,kadusid traditsioonilised kaudateed,vajadus leida merekaubateed idaga, loodeti saada kulda ja hõbetat; eeldused uut tüüpi laev karavell mille purjeid sai keerata ja seega sõita vastutuult,kompass(võeti hiinast üle),astrolaab(araablaste leiutis),palju vabu rüütleid kellel oli igav
keels ja uurisid mingit kitsast ala antiigid, kui ka kirjanikke (nt: Petraca, Boccacio, Shakespeare, Cervantes) kes n-ö võitlesid inimese õnne eest. Maadeavastused 15.sajandi lõul ja 16 sajandi alguses (nt Kolumbus avastas Ameerika 1492) võimaldasi kuutleda maailma tervikuna. Hoogsalt arenesid loodusteadused, mille mõjul hakati ka inimest tajuma kui osa lõpmatust ja harmoonilisest loodusest. Teadmist kiiret levikut soodustas sakslane Johannes Gutenbergi leiutatud trükkikunst (1440). Raamatud leidsid laema lugejaskonna, kaasa avatud kesklasi. Samas jäävad renessansiaega ka paljud ühikondlikud vastused ja võitlused.NT lõhestas 16.saj algul Euroopat reformatsiooni;Ameerika avastamisele ja vallutamisele järgnesid sõjad mõjusfäär pärast 1453 langes Ida-Rooma pealinn Konstantinoopol (Bütsants) türklaste kätte. Ei vabanenud üksnes inimese vaim, vaid ka tema maise saamahimu, mis tõi kaasa sügava
vastava lepingu kohaselt. Oma õiguste kaitseks võib omanik esitada hagi: ainuõiguse rikkumise lõpetamiseks; ainuõiguse korduva rikkumise lõpetamiseks; ainuõiguse rikkumise eelse olukorra taastamiseks; ainuõiguse rikkumisega tekkinud varalise kahju hüvitamiseks; litsentsivaidluste lahndamiseks ning muudel omaniku õiguste rikkumisel. 2. AUTORIÕIGUSE SEADUS Vajadus autoriõiguse järel tekkis Lääne-Euroopas juba 15. sajandil. Autoriõiguse tekkelugu seostatakse J. Gutenbergi leiutatud trükikunstiga, mille tulemusena levis nii kauplemine kui ka võltsimine. Esimene autoriõiguse seadus võeti vastu 1709. aastal Inglismaal. Seadus kehtetas, et 1710. aastaks trükitud raamatu autor, aga ka raamatu kaupmees, trükkal või mõni muu isik (juhul kui autor oli neile käsikirja üle andnud), sai ainuõiguse trükkida seda raamatut 21 a. jooksul alates seaduse jõustumisest. Karistuse ähvardusel keelati piraatlik trükkimine ja kohustati kandma enne trükki
Vatikani raamatukogu rajaja Nicolaus V (1447-1455), antiigiharrastuslane Pius II (1458-1464) ja ka Leo X (1513-1521). Medicite parekonna võimu ajal sai humansitist filosoof, kes jätkas vanakreeka mõttetarga Platoni tegevust. Platoni järgijad rajasid Firenzes akadeemia (Akademose mälestuseks). · Cosimo de´ Medici(suguvõsa rajaja) kinkis humanistile Marcilio Ficinole (1433- 1499) villa, aitas kaasa Akadeemia loomisele. Gutenbergi ajastu algus trükipress oli tööle hakanud, Ficino nägi Platoni teoseid juma trükitud kujul. Pico della Mirandola (1463-1494) Platoni akadeemia liige. Krahv. Kirjutas kõne 1486. a, millest sai humanistide kõige loetum tekst. ,,Inimese väärkusest". Niccolo Macciavelli (1469-1527) vastuolulisim isik Firenze ajaloos. Tuntud teesi ,,Eesmärk pühitseb abinõu" kaitsja. Sellele teesile tuginedes võib poliitikategelane õigustada mistahes kuritegusid eesmärgi nimel.
ja nende töö kvaliteediga. Viimasel kümnendil on huvi turunduse vastu järjest tõusnud. Üha enam äriühinguid ja organisatsioone on jõudnud arusaamisele, et turunduse põhiseisukohtade tundmine võimaldab oma tegevust tõhustada. Seda on kinnitanud ka paljude Eesti ettevõtete (SAKU, A. Le Coq, Baltika, Hansapank jt) kogemus, kes tänu õigesti organiseeritud turundustegevusele on uutes majandustingimustes saavutanud kiiresti edu. Marketingi arengu ajajoon 1450- Gutenbergi leiutatud trükimasin, millest sai alguse broüüride ja flyerite masstootmine 1730ndad- ajakirjade teke 1836- esimene tasuline reklaam ajalehes (Prantsusmaal) 1839- eravaldustele plakatite kleepimise keeld Londonis 1864- teadaolevalt esimese pealesunnitud spami saatmine telegrammi teel 1867- esimese reklaamtahvli rentimine 1905- Pennsylvania Ülikool alustas loenguid ¨toodete turundamisest¨ 1922- saab alguse raadio teel reklaami tegemine
50...300 kilomeetri vahevöö ja välistuuma sügavuseni. Litosfääri piiri. Selle piirpinna järgi alumiseks pinnaks on jagatakse vahevöö üle- astenosfääri ülemine pind. ning alavahevööks. Maa tuum Maa tuum on Maa sisemine, peamiselt rauast ja niklist koosnev osaMaa tuum paikneb umbes 29006378 km sügavusel. Tuuma ümbritseb vahevöö. Vahevöö ja tuuma piiri nimetatakse Gutenbergi eralduspinnaks. Tuum jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. Vedela välistuuma liikuv, peamiselt rauast koosnev materjal genereerib Maa magnetvälja. Tahke sisetuuma raadius on umbes 1300 km. Sisetuum 5200 kilomeetri sügavusel muutub tuum kõrge rõhu tõttu taas tahkeks, ehkki ta on ilmselt sulamispunktile väga lähedal. Sisetuum koosneb peamiselt niklist ja rauast ning ulatub umbes 51006378 kilomeetri sügavusele. Päikesesüsteemi liikumine
Sellele aitasid kaasa teaduse areng, naturaalmajanduse lagunemine ja tootmise areng. Muutunud ellusuhtumine tõi kaasa ka soovi teiselaadse kunsti järele. Tähelepanu keskendus humanistidele, kelledel oli palju ühist antiikfilosoofidega. Leiutati trükimasin ja graafika, mis soodustas hariduse arengut. Trükikunst arenes välja 15 saj keskpaigast (Hiinas 400 aastat varem). Algselt kasutati seda religioossete tekstide levitamiseks. Esimeseks suureks tööks oli Johann Gutenbergi poolt trükitud piibel (1455). Humanistidel ja trükkijatel oli üksteisele vähe mõju kuni 15 saj viimase aastakümneni, mil Aldus Manutius avaldas esimesed täpselt trükitud kreekakeelsed tekstid. See hakkas mõjutama intellektuaalset elu Euroopas. Õpiti tundma puu- ja vaselõiget. Erilise tähelepanu omandas ajalugu. Humanistid olid eelkõige ajaloolased, õpetlased, filosoofid ja bibliofiilid. Muutunud ellusuhtumine tõi kaasa soovi teiselaadse kunsti järele
BRUGHEL ,,Ikaros". Kronborgi loss Taanis. FLORIS Antverpeni raekoda Prantsusmaa Loire´i oru lossid. Chambrod. Louvre´i loss Pariisis. PILON ,,Diana hirvega". Portreekunst. Hauamonumendid; mööbel; jt. Saksamaa Graafika. DÜRER'i graafika. HANS HOLBEN ,,Rotterdami Erasmuse portree" ja Henri VIII portree. Gutenbergi piibel. Puulõikesarjad. GRÜNEWALD ,,Kristuse ülestõusmine" ja ,,Kristus ristil" Eesti PASSER Mustpeade maja fassaad Tallinnas. SITTOW läks Madalmaadesse elama ja tööle. Tallinna raeapteek. Pontus de la Gardie hauamonument Tallinna toomkirikus. Tallinna kirikute ja raekoja tornikiivrid. 14. Barokk(17. sajand). Absolutismi väljakujunemine, revolutsioonid ja ususõjad, muurang
9. Mis on elektrooniline raamat? eraamat on teos e elektrooniline monograafia, mis on professionaalselt toimetatud ja mingil moel ka krüpteeritud ning need eraamatud nõuavad lugemiseks spetsiaaltarkvara. Tarkvara esitab elektroonilise teksti kujul, mis on mugav kasutajale ning välistab võimaluse, et tekst kopeeritakse või trükitakse paberile. 10. Mis on projekt ja aasta, mida peetakse eraamatu alguseks? Nende tekkelugu sai alguse Gutenbergi projektist (www.gutenberg.org), millega alustati 1971. aastal ning eesmärgiks oli teha avalikult kättesaadavaks raamatud jm väärt tekstid elektroonilisel kujul. 11. Mis on põhiprobleemid eraamatute valdkonnas kaasajal? Põhiprobleemideks on lugerite kasutuskogemuse vähesus, sest spetsiaalsed eraamatu lugerid jms seadmed toetasid enamasti vaid oma failiformaate. Sellise olukorra põhjuseks oli see, et olnud ühiselt aktsepteeritud standardeid lugeritele, selle
korraldatud lõhkelaengu plahvatus). Richteri ja Mercalli skaala võrdlus Maavärina hindamisel on võimalik lähtuda mitmetest eri nüanssidest, seetõttu on olemas palju erinevaid skaalasid maavärina tugevuse iseloomustamiseks. Üldjuhul jaotuvad skaalad oma põhimõtte järgi kaheks: 1) Võimsus-skaalad, mis hindavad maavärina seismilist energiat magnituudides. Näiteks Richteri ning Momenti skaalad. See skaala loodi 1935. aastal Charles Richteri ja Beno Gutenbergi poolt. Skaala kasutab maavärina hindamiseks seismograafi pendli suurima võnke amplituudi. Amplituud korrutatakse logaritm 10-ga, mille tõttu näiteks 4.0 magnituudi suurune maavärin on 3.0 magnituudilisest 10 korda võimsam (ja eraldab 31,6 korda rohkem energiat). Lisaks arvestatakse ka seismograafi kaugust maavärina epitsentrist, mis määratakse kindlaks teiste vaatlusjaamadega koostöös.Richter valis 0 magnituudi vääriliseks sellise maavärina,
• Külakatoliiklus - ristiusu rahvalik tõlgendus • Kuradikujutelm • 13-14.saj kirjaoskuse levik (kaubandus, poliitika, haldus) • Ladina keele kõrval muud keeled • Alamsaksa keel • Koolid tomkapiitlite juures (vaimulikud — ilmalikud) EUROOPA 16. SAJANDIL • Uue ajastu algus (varauusaeg) • 1492 Kolumbus avastas Ameerika • 1535 WANRADT - KOELLI KATEKISMUS • 1525 - KIRJUTIS EESTIKEELSETE RAAMATUTE HÄVITAMISEST • Gutenbergi trükimasin • Reformatsioon • Saksa-Rooma keiser ja Rooma paavst kaotasid juhtiva rolli kristliku maailma vaimsete ja poliitiliste liidritena • Tugeva kuningavõimuga riigid • Agressiivne välispoliitika, pidev valmisoleks sõjaks • Maksude, tollide, aktsiiside tõst • Moskva suurvürstiriigi võimsuse kasv • Poola ja Leedu tugevnemine • Saksa ordu ilmalikuks muutmine - sekulariseerimine • Ordu Liivimaa haru iseseisev — sõjaliselt ka
ladina keeles ja uurisid mingit kitsast ala antiigis, kui ka kirjanikke (nt Petrarca, Boccaccio, Shakespeare, Cervantes), kes n-ö võitlesid inimese õnne eest. Maadeavastused 15. sajandi lõpul ja 16. sajandi alguses (nt Kolumbus avastas Ameerika 1492) võimaldasid kujutleda maailma tervikuna. Hoogsalt arenesid loodusteadused, mille mõjul hakati ka inimest tajuma kui osa lõpmatust ja harmoonilisest loodusest. Teadmiste kiiret levikut soodustas sakslase Johannes Gutenbergi leiutatud trükikunst (1440). Raamatud leidsid laiema lugejaskonna, kaasa arvatud keskklass. Samas jäävad renessansiaega ka paljud ühiskondlikud vapustused ja võitlused. Nt lõhestas 16. saj algul Euroopat reformatsioon; Ameerika avastamisele ja vallutamisele järgnesid sõjad mõjusfääri pärast; 1453 langes Ida-Rooma pealinn Konstantinoopol (Bütsants) türklaste kätte. Ei vabanenud üksnes inimese vaim, vaid ka tema maine saamahimu, mis tõi kaasa sügava
ladina keeles ja uurisid mingit kitsast ala antiigis, kui ka kirjanikke (nt Petrarca, Boccaccio, Shakespeare, Cervantes), kes n-ö võitlesid inimese õnne eest. Maadeavastused 15. sajandi lõpul ja 16. sajandi alguses (nt Kolumbus avastas Ameerika 1492) võimaldasid kujutleda maailma tervikuna. Hoogsalt arenesid loodusteadused, mille mõjul hakati ka inimest tajuma kui osa lõpmatust ja harmoonilisest loodusest. Teadmiste kiiret levikut soodustas sakslase Johannes Gutenbergi leiutatud trükikunst (1440). Raamatud leidsid laiema lugejaskonna, kaasa arvatud keskklass. Samas jäävad renessansiaega ka paljud ühiskondlikud vapustused ja võitlused. Nt lõhestas 16. saj algul Euroopat reformatsioon; Ameerika avastamisele ja vallutamisele järgnesid sõjad mõjusfääri pärast; 1453 langes Ida-Rooma pealinn Konstantinoopol (Bütsants) türklaste kätte. Ei vabanenud üksnes inimese vaim, vaid ka tema maine saamahimu, mis tõi kaasa sügava
Ta rakendas oma õpetuse väljatöötamisel vanaaja filosoofi Aristotelese töid. Thomase arvates ei saa üksnes mõistlikul teel tõestada Kolmainsust, liha ülestõusmist või Kristuse ihulist ligiolemist altarisakramendis. Nende mõistmiseks on vaja jumala armu ja usku jumalasse. Aquino Thomas kanoniseeriti pühakuks, kuna ta arendas välja katoliku õpetuse. 11. Trükikunsti leiutamine, selle tähtsus. Hariduse arenemise juures oli väga oluline trükikunsti leiutamine Johann Gutenbergi poolt 1445 või 1446. Esimene trükitud raamat Euroopas oli 1456.aastal ilmunud Piibel. Trükikunsti leiutamise tähtsus: · valitseja teadaannete avaldamine muutus kergemaks · raamatute kaudu levisid kiiresti uued ideed · raamatut ei olnud enam nii kättesaadamatud (1599. a. koostati keelatud raamatute nimekiri.) 12. Kiriku juhtiv osa keskaegses kultuuris. · Vaimulikud olid keskajal ühed vähesed kirjaoskajad.
valitud vanem. 1220 aastatel t6usis läänemerekaubanduses eseile lübecki vabalinn. 14-16 saj yhendas hansaliit ligikaudu 170 linna. Hansa hiilgeajal kuulus sinna enamis Novgorodi-Köln-Londoni jooonele jäävaid sadamaid ja kaubalinnu. Keskaja ülikoolid ja teadus euroopa vanimaks ülikooliks on Bologan ülikool mis asutati 1119. keskaja ülikoolides viljeletud teadusi kokku nimetati skolastikaks. Keskaja suurimask saavutuseks v6ib lugeda trükikunstileiutamist. 1445Aaastal gutenbergi poolt. 1456 ilmus tema trykituna piibel. Vene riik ja kultuur 12 saj algul troonile saaanud Vladimir Monomahh suutis kyl riigi ühtsuse taastada kuid peale tema surma lagunes riiik taas mitmekymneks killuks. Iga vürst pidas end oma valdustes ülal täie6igusliku peremehena. 1237 tungisid venemaale monmgolite-tatarlaste h2stiorganiseeritud ja sõjakunstis vilunud väed.vastupanu neile ei suudetud osutada ja peagi nad olid vallutanud enamuse vürstiriike
Renessanss- taassünd, antiikkultuuri- ja traditsioonide uuesti ausse tõstmine. Ajastu iseloomustus: · Varauusaja algus · Humanistlik maailmavaade muutus oluliseks- inimene keskne oma vooruste ja puudustega · Feodaalsuhted hakkasid asenduma varakapitalismiga · Maadeavastused laiendasid silmaringi = maakera on ümmargune · 1517 reformatsioon e usupuhastuse algus = omakeelne teenistus = piibli tõlkimine- rahvaharidus · 1445 Gutenbergi trükikunst tegi raamatu odavamaks, teadmised hakkasid levima · arenesid rahalised suhted, tekkis pangandus ja kunsti tellijate hulk kasvas ARHITEKTUUR: o tervikuna muudatused hästi suured o täielikult kadus püüd kõrgustesse o taotleti harmooniat, vertikaalsete ja horisontaalsete osade tasakaalustatust o kuppel o sambad o Rooma ehituskunsti dekoori ümbertöötlused Itaalia: Vararenessass o Renessansi sünnimaa o Sünnilinn Firenze
suhtlemine, läbikäimine). Homileetika sai mõjutusi nii judaismist, kus sünagoogoteenistusel loeti ja seletati pühakirja, kui kas kreeka klassikalisest retoorikast. Näiteks 4.-5. Sajandi matusekõnedes on selged jäljed kreeka retoorikast.(Aava 2003:26) 6 Renessanss, reformatsioon ja Martin Luther Trükikunsti leiutamine Gutenbergi poolt 1445. Aastal avas enne olematud võimalused informatsiooni levitamiseks, samasalgas kohe ka inimeste mõjutamine kirjalike tekstide vahendusel. Üheks näiteks ongi reformatsioon.( Aava 2003: 29) 16. saj kasvas vastuseis katoliku kirikule. Sõdadeks , mida paavstid oma kiriku riigi pärast pidasid, kuid ka pillava õukonna ülapidamiseks oli paavstidel pidevalt raha vaja, mistõttu laiendati keskaja lõpul patukustutuskirjade müüki. Kiriklikud ametikohad kujunesid müügiobjektideks
annaabi.ee 
