Kontserdiarvustus 11. detsembril toimus Talinna Salme Kultuurikeskuses kontsert-etendus ,,Jõulukalender ehk Eestimaa viimane päkapikk". See etendus tundus huvitav ja teistsugune tavalisest kontserdist. Lisaks sinna oli siiski sisse pandud klassikaline koorilaul, mis mulle väga meeldib. Esinesid Tallinna Tehnikaülikooli kammerkoor ja rahvakultuuriselts Koidupuna. Kontserdil olid hästi seotud kammerkoori poolt laul ja Koidupuna poolt tants ning vahejutud. Kontsert oli lavastatud nagu üks suur etendus. Kuid kuna koor laulis ikka Eesti oma heliloojate laule, siis see polnud ainult etendus. Seal oli palju erinevaid laule, kuid kõige paremini jäi meelde Veljo Tormise seatud Eesti rahvalaul Linnamäng, kus oli aru saada, et koori võetakse siiski teatud tasemega lauljaid, sest neil tuli see laul välja sama hästi välja nagu teistel headel kooridel. Kuigi
· Kui terveid päevi kestvate peavalu- ja oksendushoogude all kannatav peaaegu pime Nietzsche lahkus oma ametist ülikoolis, oli ta kõigest 34- aastane. · Õpetlase halb tervis sundis ta juba aastal 1879 enneaegsele pensionile jääma. · Jaanuaris 1889 tabas Nietzschet raske närvivapustus, millest ta enam ei paranenud. Kuulsamad teosed · Tema kõrgperioodi sisutihedatest teostest sündis esimesena Koidupuna (1881). · Koidupunas algas moraali ja väärtuste halastamatu ümberhindamine, mis on omane kogu tema tipp-perioodi toodangule. · Järgmisena ilmus niisama segane kui geniaalne Nõnda kõneles Zarathustra raamat, mida Nietzsche armastas ja pidas oma peatööks. · Aastal 1888, tundes haigust endast võitu saavat, kirjutas ta teosed Anti-Kristus ja Puuslike hämarus, samuti mina-vormis raamatu Ecce homo. Filosoofia I
tuhandete lehekülgede ulatuses märkmeid, uute raamatute plaane. 1888. aastaks oli Nietzsche tervislik seisund jõudnud kritilise punktini, ta abitus. Arstid avastasid Nietschel süüfilise ja haigus oli jõudnud viimasesse staadiumi. Nietzsche suri Weimaris. Teosed Tragöödia sünd" (Die Geburt der Tragödie),1872(eesti keeles2009, tõlkinudAnne Lill) "Ajakohatud vaatlused",1876 "Inimlik-üliinimlik" (Menschliches, Allzumenschliches),1878 "Koidupuna" (Die Morgenröte),1881 "Lõbus teadus" (Die fröhliche Wissenschaft),1882 "Nõnda kõneles Zarathustra" (Also sprach Zarathustra),1883-1885;1892 (eesti keeles 1932, 1993 ja 2006, tõlkinud Juhan Palla, järelsõna Johannes Semper) "Sealpool head ja kurja" (Jenseits von Gut und Böse),1886 "Moraali genealoogiast" (Zur Genealogie der Moral),1887 "Wagneri juhtum. Muusikuprobleem", 1888
Täisvarju piirkonnast on nähtav täielik, poolvarju piirkonnast osaline päikesevarjutus. Täielik päikesevarjutus on nähtav 250km laiusel maaribal, selle kestus ei ületa 7minutit ja 40 sekundit. Üldse võib aastas esineda 2-5 päikesevarjutust. Samas maakohas 200-300 aasta järel. Täieliku päikesevarjutuse ajal on Päike nähtav musta kettana, mille ümber särab punane kroon. Varjutuse piirkonnas läheb nii hämaraks, et nähtavale tulevad tähed, horisondil võib märgata koidupuna. Kuuvarjutus Kuu sattumisel Maa varjukoonusesse tekib kuuvarjutus. Kuuvarjutused on nähtavad tervel Maa varjupoolsel küljel kuni 3 korda aastas. Varjutus võib kesta kuni 1 tund 40 minutit. Täieliku kuuvarjutuse ajal värvub Kuu punaseks, sest atmosfäär hajutab tohkem siniseid kiiri ja murrab punaseid. Kui Kuu ja Maa orbiidid oleksid ühes tasandis, toimuks iga noorkuu ajal Päikesevarjutus ja ika täiskuu ajal kuuvarjutus. Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbiks ühe aasta jooksul
ülikoolis, oli ta kõigest 34- aastane. · Sellel ajal avaldas ta oma debüütteose Tragöödia sünd. 2 · Haiglane filosoof kartis, et sureb nagu ta isagi liiga vara. Ta on öelnud: "Olin küll elus, kuid ei näinud kolme jalgagi ettepoole. Sel ajal see oli aastal 1879 ütlesin üles professuuri Baselis ja elasin kui vari St. Moritzis." · Tema kõrgperioodi sisutihedatest teostest sündis esimesena Koidupuna (1881). 3 · Koidupunas algas moraali ja väärtuste halastamatu ümberhindamine, mis on omane kogu tema tipp- perioodi toodangule. · Järgmisena ilmus niisama segane kui geniaalne Nõnda kõneles Zarathustra raamat, mida Nietzsche armastas ja Nõnda kõneles Zarathustra pidas oma peatööks. 4 · Aastal 1888, tundes haigust endast võitu saavat, kirjutas ta
Moraal ei saa olla universaalne, sest inimesed on erinevad. N ühes teoses ,,Tragöödia sünd" toob ta välja, et on olemas kaks ellusuhtumist: dionüüsiline ja apolloline ellusuhtumine. DIONÜÜSILINE APOLLOLINE Ühtsus loodusega Eneseohjeldamine Instinktide jaatamine Kultuur Vitaalsus Aktiivsus ISANDAMORAAL ORJAMORAAL Teine teos ,,Koidupuna" alustab sõjakäiku moraali vastu; selleks tuleb kõik väärtused ümber väärtustada. Kõike, mis on keelatud, tuleb jaatama hakata. Ütles, et ta ei ründa moraali, vaid ta ei arvesta moraaliga. N annab moraalile huvitava definitsiooni: moraal = dekadentlik idiosünkraasia (haiglane ülitundlikkus). N ütleb, et ,,moraali peamiseks eesmärgiks on dekadentlik idiosünkraasia, mille peamine eesmärk on elule kätte maksta. Seni edukalt!" N leiab, et tema ülesanne on inimkond
kristlust taides, nagu see "Parsifalis" kristalliseerus, jõudis Nietzsche risti vastupidisele seisukohale, eitas askeesi, kristlust ja harrast andumust, ülistades elu ennast. Nietzsche suri Weimaris 55-aastaselt. Nietzsche sulest on ilmunud: · "Tragöödia sünd" (Die Geburt der Tragödie), 1872 · "Ajakohatud vaatlused", 1876 · "Inimlik-üliinimlik" (Menschliches, Allzumenschliches), 1878 · "Koidupuna" (Die Morgenröte), 1881 · "Lõbus teadus" (Die fröhliche Wissenschaft), 1882 · "Nõnda kõneles Zarathustra" (Also sprach Zarathustra), 1883 - 1885 ; 1892 (eesti keeles 1932, 1993 ja 2006) · "Sealpool head ja kurja" (Jenseits von Gut und Böse), 1886 · "Moraali genealoogiast" (Zur Genealogie der Moral), 1887 · "Wagneri juhtum. Muusikuprobleem", 1888 · "Puuslikehämarus" (Götzen-Dämmerung), 1889
Kannatus on suure isiksuse tunnus. Kui suudad kaastundlikkuse üle elada=voorus. Zarathustra- jääb iseendaks, jätab oma saatuse kaastundest määrimata- see on tema jõud Universaalset moraali pole olemas. Tõeline moraal algab enesejaotusest. ,,Tugev" leiab endale ise moraali. ,,Tragöödia sünd"- toob teoses välja 2 erinevat ellusuhtumist: 1. dionüüsiline- ühtsus loodusega, instinktide jaatamine, vitaalsus, aktiivsus 2. eneseohjeldamine, kultuur 1. on isandamoraal ja 2. orjamoraal ,,Koidupuna"- sõjakäik moraali vastu, selleks tuleb kõik väärtused ümber väärtustada. Moraali peamiseks eesmärgiks on elule kätte maksta ning seni edukalt. Inimesi tuleb ette valmistada ,,suureks keskpäevaks"- eneseteaduse tund, siis mõistab inimene moraali ja religiooni (mille eesmärgiks on inimeste mandumine) ,,Valemõisted" nagu hing, vaim, vaba tahe, Jumal, teispoolsus piiravad inimest. Kristlik enesealandamine pole muud kui võimuvahend, euroopaliku võimukandja tööriist oma
faase. Faasid vahelduvad sünoodilise kuu jooksul, mis kestab 29,5 ööpäeva. Päikesevarjutus tekib siis, kui Kuu katab oma liikumisel Päikese. Täieliku päikesevarjutuse ajal on Päike nähtav musta kettana, mille ümber särab punane kroon. Varjutuse piirkonnas läheb nii hämaraks, et nähtavale tulevad tähed, horisondil võib märgata koidupuna. Kuuvarjutus tekib siis, kui Kuu satub Maa varjukoonusesse. Seda näeb tervel Maa varjupoolsel küljel kuni 3 korda aastas, kestusega kuni 1h 40min. Täielikul kuuvarjutusel näib Kuu punane, sest atmosfäär hajutab rohkem siniseid kiiri. III. Tähed ja tähesüsteemid. Universum Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbiks ühe aasta jooksul. 1 va = 9,46·1012 km Galaktika kuju ja Läätsekujuline, pealtvaates spiraalsete harudega
faase. Faasid vahelduvad sünoodilise kuu jooksul, mis kestab 29,5 ööpäeva. Päikesevarjutus tekib siis, kui Kuu katab oma liikumisel Päikese. Täieliku päikesevarjutuse ajal on Päike nähtav musta kettana, mille ümber särab punane kroon. Varjutuse piirkonnas läheb nii hämaraks, et nähtavale tulevad tähed, horisondil võib märgata koidupuna. Kuuvarjutus tekib siis, kui Kuu satub Maa varjukoonusesse. Seda näeb tervel Maa varjupoolsel küljel kuni 3 korda aastas, kestusega kuni 1h 40min. Täielikul kuuvarjutusel näib Kuu punane, sest atmosfäär hajutab rohkem siniseid kiiri. III. Tähed ja tähesüsteemid. Universum Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbiks ühe aasta jooksul. 1 va = 9,46·1012 km Galaktika kuju ja Läätsekujuline, pealtvaates spiraalsete harudega
vaatleja suhtes jälle kulmineeriks. Kuidas on tähistaeva muutumine seotud aastaaegadega? Telje nurk päikese suuna suhtes määrab aastaaegade vaheldumise. Kirjelda kuu- ja päikesevarjutust. Päikesevarjutuse ajal varjab Kuu päikese. Täieliku päikesevarjutuse ajal on Päike nähtav musta kettana, mille ümber särab punane kroon. Varjutuse piirkonnas läheb nii hämaraks, niiet nähtavale tulevad tähed ja horisondil võib märgata koidupuna. Kuuvarjutuse ajal kaab Maa vari Kuu. Täieliku kuuvarjutuse ajal värvub Kuu punaseks. Mõlema varjutuse toimumise tingimuseks on, et Päike, Kuu ja Maa sattuks ühele tasandile. Millise kuu faasi ajal toimub kuuvarjutus? Täiskuu ajal. Millise kuu faasi ajal toimub päikesevarjutus? Noorkuu ajal. Millal tekib rõngakujuline päikesevarjutus? Tekib kui päikesevarjutuse ajal ei satu vari Maa pinnale ning päikeseketta serv on näha. Millistest taevakehadest koosneb päikesesüsteem
eemaldumisel. Selgita päikese- ja tähetööpäeva erinevust. Täheööpäev on Päikese ööpäevast lühem, sest Maa peab pöörlema rohkem kui 360*, et Päike vaatleja suhtes jälle kulmineeriks. Kirjelda kuu- ja päikesevarjutust. Päikesevarjutuse ajal varjab Kuu päikese. Täieliku päikesevarjutuse ajal on Päike nähtav musta kettana, mille ümber särab punane kroon. Varjutuse piirkonnas läheb nii hämaraks, nii et nähtavale tulevad tähed ja horisondil võib märgata koidupuna. Kuuvarjutuse ajal katab Maa vari Kuu. Täieliku kuuvarjutuse ajal värvub Kuu punaseks. Mõlema varjutuse toimumise tingimuseks on, et Päike, Kuu ja Maa sattuks ühele tasandile. Millise kuu faasi ajal toimub kuuvarjutus? Täiskuu ajal, kui Maa on Päikese ja kuu vahel ning Maa vari langeb Kuule. Millise kuu faasi ajal toimub päikesevarjutus? Noorkuu ajal, kui kuu satub Päikese ja Maa vahele ja Kuu varjab Päikese täielikult. Miks tekib poolvari
................................21 SISSEJUHATUS Optikanähtused on alati seotud valgusega. Valgusnähtuseks nimetatakse sündmust, mis on seotud valguse kadumise, tekkimise või muutumisega. Tühjas ruumis saab valgus liikuda otse aga kahe keskkonna vahel on võimalik valgusel peegelduda ja murduda. (Kuusk 2005) Koidu ajal muutub taevas heledamaks, eriti seal, kust päike tõusma hakkab. Sellega võivad kaasneda mitmesugused optilised nähtused, eriti taeva muutumine punakaks või roosakaks (koidupuna). Samasugused optilised nähtused toimuvad päikeseloojangule järgneva eha ajal. Optikanähtused saavad tekkida siis kui valgus kohtab oma teel takistusi, näiteks gaase või tahkeid kehasid, mis mõjutavad teatud kindlal moel valguse levimist. (Kamenik 20.06.2009) Kui näeme taevas mõnda valget optikanähtust, on tegemist valguse peegeldumisega, kui värvilist, siis kas valguse murdumisega veepiiskades või jääkristallides või näiteks difraktsiooniga imeväikestes udupiiskades
ja Paikese suhtes samasse asendisse tagasi, nimetatakse sunoodiliseks kuuks. Kuu peegeldab Paikese valgust ja olenevalt asendist Maa suhtes naeme Kuu erinevaid faase. Faasid vahelduvad sunoodilise kuu jooksul, mis kestab 29,5 oopaeva. Paikesevarjutus tekib siis, kui Kuu katab oma liikumisel Paikese. Taieliku paikesevarjutuse ajal on Paike nahtav musta kettana, mille umber sarab punane kroon. Varjutuse piirkonnas laheb nii hamaraks, et nahtavale tulevad tahed, horisondil voib margata koidupuna. Kuuvarjutus tekib siis, kui Kuu satub Maa varjukoonusesse. Seda naeb tervel Maa varjupoolsel kuljel kuni 3 korda aastas, kestusega kuni 1h 40min. Taielikul kuuvarjutusel naib Kuu punane, sest atmosfaar hajutab rohkem siniseid kiiri. Valgusaasta on vahemaa, mille valgus labiks uhe aasta jooksul. 1 va = 9,461012 km Galaktika kuju ja mootmed Laatsekujuline, pealtvaates spiraalsete harudega. Labimoot on 30 000 pc ja paksus 2500 pc. Mass 2.1011 Paikese massi
Ma oma andeid ei peida, siin olen võimas ma Ei enne sulepead heida, kui plaanid täis kõik saan Ref: Kui tahan peatub lõvi tallena siin kui tahan kõik kolm karu minema viin kui tahan nööri mööda rahvakunstnik käib 33 Tule ääres istun mina Sergius Lipp / F. Sadovski Tule ääres istun mina, õhus lendvad sädemed. :,: Öösel keegi mind ei sega, kõik on vait ja vagune. :,: Hommikul meid koidupuna vara unest äratab. :,: Rändama mind sunnid sina mööda laia ilmamaad. :,: Nüüd, mu kallim, lähen mina, teadmata mu reisitee. :,: Mälestuseks seo mull' sina rätik sõlme rinnale. :,: Tahaks teada, kes küll homme kuuleb minu lauluhäält? :,: Ja kes päästab selle sõlme lahti minu rinna päält? :,: Tüdruk, armastan päikest ja tuuli Albert Uustulnd / Albert Uustulnd Öö saabund sadama üle, laiutab lahtede suus. Tähtede helkivas süles naeratab kullane kuu.
Müstitsism. SEBASTIAN FRANCK (1500-1545): nii nagu ajalooline Jeesus, on ka ajalooline kirik väline rõivas. VALENTIN WEIGEL: segab Paracelsuse õpetusega. JAKOB BOEHME (1575-1624): sündis Görlitzi lähedal. Õppis kingsepaametis. Selliks olemise ajal matkates luges palju usulist kirjandust, eriti poleemilist. Tutvus Weigeli kirjutistega, Paracelsuse traktaatidega. Hakkas ise agaralt mõtteid levitama. 1599 sai meistriks Görlitzis. Asus kirjutama. Esimene raamat "Aurora ehk koidupuna" (1610) - äratab laialdast tähelepanu, populaarne müstilises seltskonnas, vaimulik seltskond keelas ära. Boehme lubas mitte enam filosofeerida. 1619 hakkas uuesti kirjutama. "Jumaliku elu kolmest printsiibist", "Mysterium magnum", "Facit viva". Boehme keelatakse, tal kästakse vaikida. Boehmel segu mitmetest vaadetest. Autodidakt. Ütles, et tõeline tunnetus on võimalik ainult lihtsameelsetele. Luthergi olevat end tajunud lihtsa mungana. On vaja ehtsamat tõetundmist - uut koidupuna
deti ja mõned linnud on ka rääkima õppinud. Meie maa lindudest on sellised kuldnokk ja kaaren. Kuldnokk (rahvakeeli ka rästas) on mõnes paigas niisama armas majalind kui pääsuke. Talle pannakse väikesed kastid puude külge, millel on hommikupoolses küljes väike ümmar- gune auk sees. Kuhu kuldnokk on harjunud tulema, sinna ta tuleb. Kevadel on linnu nokk kol- lane kui kuld, kuid talvel tume, suled mustjassinised, valgete ja kollaste otstega ning läigivad nagu hommikune koidupuna. Vanasõnu kuldnokast: 1. Kui kuldnokad tulevad vanakuu põhjas 4. Kui kuldnokal on pojad pesas, siis pida- välja, siis teise kuu vanas põhjas läheb vat põllumehel külv maas olema. talve ära. 5. Kui sügisel mustad rästad enne ärami- 2. Ööbik laulab öölaulu, kuldnokk laulab nekut põllumeest veel vaatamas käivad koidulaulu, lõoke laulab lõunalaulu
seppa tule-lontisid nõutada, ja tõttas siis uuesti metsa tütre jälgi otsima. Sepp oma sellidega läks kaasa. Kaheksa inimest, kõigil tulelondid käes, luusisid metsa jälle risti ja põigiti läbi, ajuti üksteise ja kadunud tüdruku nime hõigates, seisatades, mõnda jälge uurides, pead raputades ja murelikult ikka jälle uuesti otsides. Metselajad põgenesid hirmuga nende eest, unised kaarnad ja varesed kaebasid kraaksudes rahurikkumise üle. Koidupuna hakkas kumama, aga ei Risti Krõõt ega Villu tundnud väsimust ega pannud tähelegi, et 180 sellid ja sulased vaevalt veel jalgu liigutada jaksasid ning vahel püstijalu magama jäid. Üks sulane oli koguni kere paksu põõsa varjus maha pannud; Krõõt leidis ta sealt ja andis talle põleva tulelondiga niisuguse meeldetuletuse, et magaja kõhe püsti kargas, lendavate sädemete üle ehmatades jooksu pistis ja tagasi vaatamata vähemalt viissada sammu nagu nool edasi lendas.
annaabi.ee 
