LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool R11-KÕ2 Margit Kiviväli SOREN KIERKEGAARD Referaat Õppejõud: Raine Linnas Mõdriku 2013 Sisukord: 1. Lapsepõlv ja kooliiga.......................................................................................... 3 1.2 Kihlus ja loominguline kõrgaeg.........................................................................5 1.3 Maailmatunnetus ja –valu.....................................
Tallinna Nõmme Gümnaasium Sören Kierkegaard Susanna Peek 12D Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................3 1. Elulugu........................................
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Gerda Parkja Søren Kierkegaard Õppeaines: TEADUSFILOSOOFIA Rõiva- ja tekstiiliteaduskond Õpperühm: TD-22A Juhendaja: lektor Endel Mesimaa Tallinn 2010 Sisukord Sisukord................................................................................................................................................2 1. Peatükk - Elulugu................................................................................................
Soren Kierkegaard- ei meeldi Hegeli süst-''koomiline jutustus''. vastu oli H soov kuulutada objektivset tõde, K kirjutas aint iseendast. Filos on praktika, mis seostub eluga, ei karda välja öelda tõde, raskusi. Tähtis mõista saatust, leida eluidee. Elada iseenda maailmas, mitte ehitada seda teistele. Objekt tõde- kammitseb inimest, 2x2, piirid, upsakus, nt teadus. Elamiseks ON oluline usk, filos vaid illusioonide purustaja. K usub ainult 1 o.tõde- o.ebakindlus (kindel on ainutl see, et miski pole kindel), in peab uskuma, pole ol mida, vaid kuidas. K usk Kristusesse. Eksistents- in eksiteerimine-põhiküs. in eksiteerib vaid kui ta on tema ise, sisemine kirg. See ununeb sooviga kuuluda GRUPPI (kui kõik räägivad, siis on tõde; valitakse ja otsustatakse nii nagu teised; kombed, rollid jne). USK- mitte miski kindel ei jäta võimalust uskuda; usu teeb usuks eksimise võiamlikkus, risk eksida. In valib, millesse usub, siis oma VALIKu headusesse. ...
docstxt/146045452776.txt
Testamendi stroofe võib käsitleda patu-palk-on-surm laadi aspektist. Piibli õpetus oli suunatud Kristuse kaasaegsetele, kelleks olid - barbar, lihtne käsitööline, kirjaoskamatu pööbel jt. Kui lähtuda tõsiasjast, et minu piiblitekstist arusaam toimleb algeliselt, siis panustan mõtlevatele inimestele. E.Cassirer kirjutab: ,, Kõigist kultuurinähtustest alluvad müüt ja religioon kõige vähem loogilisele analüüsile." Kierkegaard kirjeldab religioosset elu kui suurt ,,paradoksi". Tema jaoks tähendas igasugune katse seda paradoksi leevendada religioosse elu eitamise ja hävitamisega. Aquino Thomase väitel o usuline tõde üleloomulik ja ülemõistuslik, aga mitte ,,mõistusevastane." Ainult mõistuse abil ei suuda me tungida saladustesse. 1
-Kogu tegelikkust(ka inimest) vaatleb ratsionaalne mõtlemine kui ainult objekti, kui midagi inimesele võõrast. -Selle asemel tuleb lähtuda subjekti ja objekti ühtsusest -See ühtsus on kehastatud eksistentsis. Eksistentsialism-pessimistlik eluvaade -Inimene leiab iseenda juhustest koosnevas maailmas, kus valitseb kannatus, võitlus ja surm. -Inimest valdab hirm: ta tunneb kohustust, et ta on vaba valima iseenda eksistentsi kujundamist ja et ta ainsana kannab vastutust selle eest. Sören Kierkegaard(1813-1855) -Eksistentsialismi isa -Taani filosoof ja teoloog -Sündis Kopenhaagenis vaimulikus perekonnas -Arvas, et inimese tõeline olemine ilmneb hirmus ja meeleheites -Eristab kahesugust tõde: 1)Objektiivne tõde 2)eksistentsiaalne tõde Inimeksistentsi tüübid: 1)Esteetiline-naudingud 2)Eetiline-moraal, inimene annab oma elule tähenduse 3)Religioosne-Kõrgeim tüüp, pühendumine jumalale Kierkegaardi seisukohad:
eksistentsiaalsete probleemidega, st probleemidega, mis on niivõrd individuaalsed, et mingeid lahendusmalle ei saagi olemas olla. Leiab et iga inimene on ainulaadne. Elu lõpp: Elu lõpupoolel pidas teravat poleemikat ametliku kristlusega. Leidis, et kirik on silmakirjalikkuse kehastuse ning usu tõelise olemuse teotaja. Lootusetu võitlus murdis filosoofi 42-aastaselt. Ta suri üksiku ja häbistatuna. Essentsialism ja eksistentsialism Isiklik filosoofia Kierkegaard esitab filosoofiale järgmised nõuded: · filosoofia peab puudutama mind isiklikult; · sellega tegelemine peab puudutama minu elu; · filosoofia peab mulle midagi tähendama ning mulle korda minema, sest pole olemas muud tõde kui see, mida just MINA kogen. Tema filosoofiale on iseloomulik: · subjektivism · irratsionaalsus · inimesekesksus · vastandumine Hegelile
SISSEJUHATUS Eksistentsialism on filosoofiline ja kirjanduslik vool, mis tekkis ja sai populaarseks Teise maailmasõja eelõhtul. Eksistentsialism lähtub inimese mõistmisel tema eksistentsist. Eksistentsialismis on filosoofia ja kirjandus tihedalt omavahel põimitud. Lisaks rõhutab eksistentsialism ka vajadust rakendada mõtlemist isiklikus ja ühiskondlikus elus, sh poliitikas. Oma eel-eksistentsialistlike eksistentsi-määratlustega on olnud eksistentsialismi eelkäijateks Sören Kierkegaard, Henri Bergson ja Martin Heidegger. Selleks, et eksistentsialismi õieti mõista peamegi ajas tükk maad tagasi minema, nimelt Sören Kierkegaard'i juurde. Teda peetakse eksistentsialismi isaks. Kierkegaard kritiseeris teravalt oma aja hegeliaanlust ning Taani kiriku sisutühja "kristlikkust". Paljud tema teosed käsitlevad religioosseid teemasid, nagu usk Jumalasse, kirik kui institutsioon, kristlik eetika ja teoloogia jne.
inimene postitada endale küsimuse: kas elu on elamise vaeva väärt. On indiviide, kes näevad, et vaev on liiast, mis omakorda tingibki enesetapu. See on üks absurdi lahendusviise, kui nii võib öelda. Absurdsust on võimalik leevendada ükskõiksust hüljates, luues ennast ja oma ühiskonda ning kaitstes inimesi elu julmuse eest. Aga on ka inimesi, kelle ,,tapab" kiire elutempo nad ei jõuagielu absurdi mõtteni ja elavad pidevalt homse nimel elamata tõeliselt olevikus. Samas Kierkegaard väidab, et pole ühtki inimest, kes poleks natukenegi meeleheitel, kelles ei pesitseks rahutus, konflikt, ebakõla, äng millegi tundmatu eest, äng olemasolemise võimalikkuse või iseenda ees. Tuleb temaga nõustuda. Inimese käitumise põhiline ajend on mure homse pärast. On inimesi, kes ütlevad, et elavad üks päev korraga. Nad tõlgendavad seda, et homset ei pruugigi tulla ja võtavad elust järjepidevalt iga päev viimast. Samas mingil määral
2. loeng 1. Milliste küsimustega tegeleb religioonifilosoofia? Kas Jumal on olemas? Kas Jumala olemasolu on võimalik tõestada või ümber lükata? Kes või mis on Jumal? Miks on maailmas kurjus ja kes selle eest vastutab? Kas inimese elu on mõte või tähendus, mida ta ise või teised pole talle andnud? Kust see tuleb? 2. Kuidas määratletakse kristliku religiooni Jumalat religioonifilosoofias? Igavene teisel poole aega ja ruumi eksisteeriv isiksus, kes lõi maailma ja kelle kolm tähtsamat predikaati on kõikvõimas, ülim tarkus ja ülim headus. Aga võib ka transtsendentne, ontoloogiline, kognitiivne ja moraalne absoluutne substants. 3. Kas Jumala olemasolu on võimalik tõestada? Tooge näiteid! Jumala olemasolu küsimust on küsitud läbi aegade ja küsitakse edaspidigi. Reaalselt aga ei ole tema olemasolu ära tõestatud. Kuid on olemas kaks seisukohta, mille järgi võib ehk oletada: ateistlik ja kristlik positsioon. Ateistlik- Feurback ...
Minu unelmate prints Aastaid tagasi kirjeldas S. Kierkegaard maailma läbi armunu silmade nii: " Kui kord on astutud täielikult armastuse riiki, siis muutub maailm ja armastatu kõigi oma puudustega kauniks ja rikkaks, sest nüüd on see täis vaid teie armastust" Ma ei unista enam ammu sellest, et mu unelmate mees peaks olema prints valgel hobusel. Kuid üks armumise põhitunnuseks on just fantaasiakujutlused partnerist. Paljudel juhtudel hakkab armunu oma armastatut kõikvõimalikel viisidel positiivsete joontega täiendama
erinevus selles, et vaba inimene käitumine lähtub Hegel "loogika mõistuspärastest põhimõtetest, orja teguviis on aga tingitud teadus" välisest sundusest. Kaasaja filosoofia Schopenhauer irratsionalistik tunnetamine. intelligentsus (vaimurikkus) (sakslane) aitab vältida igavust ning mõttetuid tegusid. Positivism: Comte "Positiivse filosoofia kursus" Prantslaneteaduslik tunnetamine. Kierkegaard Taani (religioosse) usu ja absurdi seos - Absurd on see, mis ületab mõistust ning ainult absurdi saabki uskuda Üleinimene on N arvates - see, kes suudab taluda olemaolu mõttetust, vajamata ühiskonna poolt pakutavaid asendusväärtusi - rahvust, Nietzsche rikkust, edukust jne. religiooni (jumalausu) allikaks - mure oma saatuse pärast Pragmatism: James ning soov seda mõjutada.
· Taani riigi kirik on luteri kirik. Click to edit Master text styles · Seal makstakse kirikumakse, et püsida hingekirjas. Second level · Nad kasutavad 4 korda elus Third level kiriku teenust: Fourth level 1.Ristimisel Fifth level 2.Leeritamisel 3.Laulatamisel 4.Matmisel ·. Kõige populaarsem usutalitus on leer. Søren (Aabye) Kierkegaard, 18131855 Hans Christian Andersen Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level
52. Schopenhauer eristas sünnipärast ja omandatud iseloomu. Selgitage nende erinevust. Inimese sünnipärane iseloom on pärit tema isalt ja see tema elu jooksul ei muutu. Kuna inimene ei tea täpselt, missugune on tema sünnipärane iseloom, siis teeb ta tegusid, mis panevad teda kahetsema. Omandatud iseloom omandatakse inimese elu jooksul. Inimene omandab seda siis, kui ta veel ei saa aru, mida ta tahab (elult) ja mida suudab. Omandatud iseloom seisneb iseenda tundmises. 53. Kierkegaard eristas eksistentsialistlikku ja essentsialistlikku filosoofiat. Selgitage nende erinevust. Essentsialistlik filosoofia tegeleb üldiste, abstraktsete probleemidega (rääkides üldiselt näiteks üldistades igat erinevat õuna üldise õunte mõiste esindajaks.). Eksistentsialistlik filosoofia tegeleb indiviidi uurimisega, pöörates tähelepanu just tema iseärasustele, samas teda sarnaste indiviidide mõisteks üldistamata. 54. Selgitage Kierkegaard väidet: ,,..
52. Schopenhauer eristas sünnipärast ja omandatud iseloomu. Selgitage nende erinevust. Inimese sünnipärane iseloom on pärit tema isalt ja see tema elu jooksul ei muutu. Kuna inimene ei tea täpselt, missugune on tema sünnipärane iseloom, siis teeb ta tegusid, mis panevad teda kahetsema. Omandatud iseloom omandatakse inimese elu jooksul. Inimene omandab seda siis, kui ta veel ei saa aru, mida ta tahab (elult) ja mida suudab. Omandatud iseloom seisneb iseenda tundmises. 53. Kierkegaard eristas eksistentsialistlikku ja essentsialistlikku filosoofiat. Selgitage nende erinevust. Essentsialistlik filosoofia tegeleb üldiste, abstraktsete probleemidega (rääkides üldiselt näiteks üldistades igat erinevat õuna üldise õunte mõiste esindajaks.). Eksistentsialistlik filosoofia tegeleb indiviidi uurimisega, pöörates tähelepanu just tema iseärasustele, samas teda sarnaste indiviidide mõisteks üldistamata. 54
ühitas oma filosoofia kristlusega kõige väärtuslikumaks saavutuseks on dialektika "Absoluutne idee"- absoluut, vaimne ja mõistuslik alge: 1) idee arenemine tema enese rüpes, "puhta mõtlemise siihias" 2) idee arenemine "teisitiolemise" vormis, s.t. looduse vormis 3) idee arenemine mõtlemises ja ajaloos ("vaimus") Hegeli mõju filosoofiale ja ühiskonnale on nii natsismi kui ka kommunismi vaimne isa tänapäevase eksistentsialismi alusepanija, taani filosoof Kierkegaard, lõi oma filosoofia teatavas mõttes vastukaaluks Hegeli omale marksismi filosoofilise külje alusepanija B. Russell ja G.E. Moore astusid heegelluse vastu välja; analüütiline traditsioon, mis valitses ingliskeelses filosoofias enamuse 20. sajandist mõjutanud teatavat parempoolset poliitilist mõtteviisi, mis kujunes fasismi sugulaseks Hegeli mõju filosoofiale ja ühiskonnale... heegellus, marksism, eksistentsialism, analüütiline filosoofia-
täiendavad teine teist. Ilmutuslikud tõed on samuti ratsionaalsed, kuid inimene oma piiratud tunnetusliku aparaadiga nendeni ei jõua. Mõõdukas seisukoht: David Hume, William James teatud olukordades on mõistlik panustada asjadesse, milles me ei saa tõsikindlad olla (sõprus, armastus). Kui ei ole põhjust kahelda, siis on mõistlik sellega arvestada. Samuti tuleks käituda jumala usuga. Irratsionaalne: Augustinus, Kierkegaard usu tõdede küsimuses mingisugust tõestust ei saa olla. Need ei pruugi meile ka mõistlikud lahendused paista. Ma usun kuna ei mõista. Just selle pärast, et mul ei ole võimalik teada, ma usun.
Teadvuse arengule on iseloomulikud järgmised etapid: Meeleline taju, mille puhul on olulisel kohal iseenda aistingud. Enda kõrval teise teadvuse märkamine, st arusaamine, et teine on ka subjekt, mitte objekt, ta on eesmärk, mitte abivahend, ka tema areneb. Absoluutne teadmine – see on hetk, mil teadvus tunneb end ära teises teadvuses ja näeb oma olemise universaalsust ning märkab, et kõik on üks tervik. Absoluutne teadmine on ühtesulandumine kõiksusega ehk Absoluudiga. Kierkegaard Sören Kierkegaard (1813-1855) oli Taani filosoof, eksistentsialismi eelkäija. Ta süüdistas Hegelit selles, et viimase filosoofia oli essentsialistlik (ld essentia 'olemus'), st abstraktne. Selline filosoofia jätab tähelepanuta üksiku, individuaalse, mis on kordumatu ning ei suuda seega mõista inimese eksistentsi, mida just nimelt iseloomustabki individuaalsus, kordumatus. Kierkegaard nimetas oma arusaama eksistentsialismiks. Iga inimene puutub oma elus kokku
1 EKSISTENTSIALISM Eksistentsialism on olnud paljudele meie ajastu filosoofiaks. Kaasajal ta seda enam ei ole. Selleks, et eksistentsialismi õieti mõista peame ajas tükk maad tagasi minema, nimelt Sören Kierkegaard'i juurde. Suundumus üksikinimesele ja tolle konkreetselele situatsioonile, mida oleme Kierkegaard'i juures õppinud tundma, on ühine kõigile eksistentsialistidele. Ühine on peaaegu kõigile ka Kierkegaard'lik õpetus hirmust (Angst) kui kohalolemise (Dasein) põhialusest, inimese üksindusest ja inimeseksolemise kõrvaldamatust traagikast. Ühine ei ole religioosne elamus, millest lähtudes Kierkegaard'i tuleb mõista. See põhikogemus ei ole loogiliselt haaratav. See on "hüpe" mille kaudu üksik tuleb usule ja "kristlaseks saab". See on hüpe sealpool mõistust asuvasse valdkonda, hüpe absurdi ja paradoksi.
kogu trööst on kadunud? Armastus. Mis säilib siis, kui kõik muutub? Armastus. Mis on jääv, kui kaob see, mis on poolik? Armastus. Mis annab tunnistust, kui ettekuulutused vaikivad? Armastus. Mis on see, mis ei jäta maha, kui kaob visioon? Armastus. Mis annab selgust, kui lõpeb hämar jutt? Armastus. Mis õnnistab ülevoolavaid ande? Armastus." Tema sisu mõte on selles, et armastus katab kinni kõik üleastumised. Masenduse ülemlaulik, Kierkegaard, kirjutas selle siis, kui oli minema peletanud oma kihlatu, verinoore Regine. Seda, et armastusel on võime üleastumisi kinni katta, on palju tähele pandud. Armunud inimesed suudavad paigalt nihutada kivisid ja veeretada nad mäkke. Ainult, et need kivid on Sisyphose kivid, mis ikka ja jälle tahavad alla kukkuda, sest inimeseloomus on juba selline, ei suuda koguaeg armastada ning vahehetkedel kivid kukuvadki ja teevad väga haiget. Mis mina arvan, mis on armastus
3) Kes olid: e) Karma -,Budismis on karmaseadus e kõik teod saavad tasutud a) Siddhartha - Buddha kodanikunimi, 3) Mehed ja teosed b) Leukippos - atomismi rajaja, aatomiõpetus, maailm koosneb väikestest a) Nietzche - sealpool head ja kurja jagamatutest osadest – aatomitest. Aatomite vahel on tühjus , mille tõttu on b) Kierkegaard - kartus ja värin aatomite liikumine, seega nende põhjus-väline. Niikaua kui aatomid liiguvad c) Cicero - kõned kestab elu. Aatomid erin kuju, suuruse ja temperatuuri poolest. d) Camus - sisyphose müüt c) Karl Raimund Popper - (1902s Wienis)1934. a ilmunud raamatuga „Uurimise e) Kant - Otsustusvõime kriitika loogika" pani ta aluse kriitilise ratsionalismi filosoofilisele suunale. 4) Õige või vale
· jumala/saatuse tahtele · sotsiaalsele hüvele(rass, rahvus, riik, kommunism, jne.) Sentimentalism kriteeriumiks on sisetunne/südametunnistuse hääl Formalism/ deontoloogiline (kohustuse) eetika kriteeriumiks on on teo/tegematajätmise motiiv Utilitarism/ konsekventsionalism(tagajärjeeetika) tagajärjeks on teo/tegematajätmise tagajärg. Eksistentsialism (Kierkegaard, Sartre/voluntarism (Nietzsche Eetiline sentimentalism Eetilise/ebaeetilise teo kriteeriumiks on sisetundel põhinev südametunnistuse hääl. David Hume: moral sentiment kõlblustunne: ,,teatud seesmine meel või tundmus, mis eraldab head ja halba ning mis seob end esimesega ja tõukab eemale teist." Meis tekivad loomupäraselt meeldivad tundeid teod, mis on head kas indiviididele või kogu ühiskonnale.
maailm. 5. Kirjeldage filosoofide seisukohti usu ja mõistuse vahekorra küsimuses. Aquino Thomas, ratsionaalsest seisukohast leiab et on 2 liiki tõdesid, loomupärased ja ilmutuslikud tõed, on teatud tõed, milleni ratsionaalsusega aga ei jõua, seal vajame ilmutust, kas vahendatuna või otseselt. Mõõduka seisukoha järgi, Hume ja W. Jamesi kohaselt usku mõistusega võtta ei saa - tuleb panustada usule. Irratsionaalsest seisukohast, Augustinus, Kierkegaard, usutakse sellepärast, et ei mõisteta, usutõdede küsimuses mingit tõestus olla ei saagi. 1. Kuidas Cioran kirjeldab inimest? Inimese tahe kõikuv, jälgi jätmata kulgetakse lõpplahenduse poole. 2. Mida arvab Cioran inimese elust? Elu seotud pettumusega. Elu on võimalik vaid siis, kui unustame elu. Vajalik on lohutuse leidmine oma mandumisele. 3. Peatükis "Minu kangelased" ülistab Cioran enesetappu. Millega ta seda õigustab? Väljaspool enesetappu pole lunastust. 4
rahustab." · Füsioloog Claude Bernard: "Kunst on mina, teadus on meie." · Inimhinge tundja Sigmund Freud pidas luuletajaid "meist, tavalistest inimestest" paremateks inimhinge tundjateks, sest nad "joovad jõgedest, milleni teadus pole veel jõudnud". (Leikola 1980: 1819) MIS ON TEADUS? · On neid, kelle meelest kunstis ja teaduses on palju ühist: · Kirjanik Flaubert: "Luule on niisama täpne teadus kui geomeetria." · Kierkegaard: "Teadmised on suhtumine, kirg, õigupoolest sobimatu kirg. Sest teadmisjanu on nagu viinahimu, armuhimu, mõrvahimu, mis tekitavad tasakaalutuid loomusi. Mitte teadlane ei aja tõde taga. Tõde ajab teda taga." (Leikola 1980: 1819) Teaduslikud ja argiteadmised · Teaduslikud teadmised on · *põhjendatud · *heakskiidetud meetodeid kasutades saadud uurimistulemused (Hirsjärvi & Huttunen 2005: 14) Milline on argiteadmiste ja teaduslike teadmiste suhe?
..........................................................22 Herder (vt Lisa 27)....................................................................................................................22 Fichte (vt Lisa 28).....................................................................................................................22 Hegel (vt Lisa 29).....................................................................................................................23 Kierkegaard (vt Lisa 30)...........................................................................................................23 Marx (vt Lisa 31)......................................................................................................................24 Darwin (vt Lisa 32)...................................................................................................................24 Freud (vt Lisa 33)..................................................................
nõuab vajadust uute naudingute järele · S: Kannatusi saab vähendada vaid soovide vähendamisega, tõesti targalt käitub see, kes otsustab kaine arutluse tulemusel nälgides kustutada eluküünla nagu brahmaan · Brahmaanil ja enesetapjal erinevus: enesetapja lakkab elamast ja sellele järgneb "lakkab tahtmast", brahmaan lakkab tahtmast ja sellele järgneb "lakkab elamast" KIERKEGAARD · Sören Kierkegaard (1813-1855) oli taani filosoof, eksistentsialismi eelkäija või rajaja · Kihluslugu 17-aastase Regina Olseniga · Essentsialism (lad essentia olemus) kordumatuid inimesi pole · Eksistentsialism (lad existentia olemasolu) iga inimene on kordumatu · K: rahvahulgas ei ole inimene enam ta ise, kaotab autentsuse · K esitas 3 eksistentsi staadiumi ja neile eelneva "olemasolu ilma eksistentsita"
Muuhulgas kirjutanud laiale lugejaskonnale mõeldud raamatu "Elutarkus". Schopenhauer uskus, et tahe on maailma tõeline olemus, mille võimuses kõik inimesed on. Inimeste surelikud minad on kõigest universaalse tahte tööriistad. Tahtest võib jagu saada kunstide, eriti muusika vaatlemise kaudu. Tahte ainuke soov on eksisteerida üksnes kujutluste maailmas. Schopenhauer põlgas seltskondi, sest neis ei toimu midagi tähelepanuväärset ja tarka. SØREN KIERKEGAARD (18131855) Protesteeris ratsionalismi vastu. Religioosne filosoof. Eriti suunas oma filosoofia Hegeli vastu. Väitis, et Hegel käsitleb ainult suuri ideid, mille taha kaob ära inimene. Kierkegaard tähtsustas indiviidi, mitte liike ega tervikut. Oma ajastut iseloomustas ta kui põlgust individuaalse inimese vastu. Kierkegaardi loetakse eksistentsiaalse filosoofia rajajaks, kuid see on religioosne eksistentsiaalsus.
Peaaegu võimatu on mõista paljusid 20.sajandi erinevatest filosoofiatraditsioonidest pärinevaid olulisi mõtlejaid, ilma nende hoiakut Hegeli suhtes tundmata. See kehtib nii Sartre'I, Heideggeri, Merleau-Ponty, Kojeve'i (kelle ideed töötas ümber Francis Fukuyama oma kirjutises `'Ajaloo lõpust''), Derrida, Lacani, Rorty, Royce'I, Althusseri, Charles Taylori, Adorno, Marcuse, Frommi kui paljude teiste puhul. 19.sajandil töötasid Hegeli varjus F.C.Baur, Feuerbach, Strauss, Marx, Kierkegaard, Nietzsche, T.H.Green. Käesolevas referaadis käsitlen peamiselt siiski Hegeli panust religioossele mõttele ja taas kord on tema mõju sellel alal äärmiselt sügav. Teoses ,,Hegelist Nietzscheni: revolutsioon üheksateistkümnenda sajandi mõtlemises''nimetas Karl Löwith Hegelit kodanlike kristlaste juhtivaks filosoofiks. Karl Barth väidab oma raamatus ,,Üheksateiskümnenda sajandi religioosne mõtlemine'', et kuigi Hegelist ei saanud just protestantluse Thomast, mõjutasid
Reid - inimestel arutlusvõime. mentaalsed oskused kaasasündinud. Kant - kõik mida tajume loodud universumi poolt. teadvust ei saa obj. uurida. Romantism Rousseau - oma potents täielik kasutamine. vaba tahte väljendamine. esmased impulsid, vaba indiviid, haridus, inimene hea. Göthe - inimeses pinged ja konfliktid. vastandlikud jõud omaks võtta. kontrasti efekt. Schopenhauer - universaalne tahe ellu jääda, inimene irratsionaalne. pühapäevaneuroos. Eksistensialism Kierkegaard - tõde peab kogema. Jumal ei ole loogiliselt mõistetav. Personaalne suhe jumalaga. Nietzsche - apollonlik ja dionüüslilk aspekt. kontrollitud kirg. maa mõttetu, jumal surnud. võimutahe. üliinimene. Eksperimentaalne psühholoogia Müller - KNS - spetsiifiline ärritatavus. Gall - frenoloogia I üldistus. eristas hallaine ja valgeaine. Hering - värvitaju ruumitaju on silma omadused. Helmholtz - energiajäävuse seadus. närviülekande kiirus. trikomaatiline värvinägemise teooria.
Platoni riik on aristokraatia- parimate võim. Platon ei usu demokraatia efektiivsuses. Massi suurus ei taga teadmist. Suured hulgad ei saa olla tarkuse armastajad. Õiglus on see kui igaüks tegeleb oma asjadega. Õiglus põhineb eri ühiskonnakihtide harmoonilisel vahekorral. Õiglus on sotsiaalne hüve. Neli voorust: õiglus, mõistlikkus, mehisus ja tarkus. Tsensuur, propaganda, bürokraatia ja meelevaldne reguleerimine on osa Platoni utoopiast. Ühiskond tekib vajadusest. KIERKEGAARD-OLEMISE TASANDID Kierkegaard tahab, et inimene muutuks. Ta ei taha luua oma õpetust. Tähtis ei ole esitada võimalikult tõepärast teooriat; tähtis on tuua, muuta ja sundida iga inimese eksistents tema enda ette. Teeline tegu on sisemine otsus, millega üksikisik viib lõppfaasi potentsiaalse võimaluse ja identifitseerib end oma mõtte sisuga, et saavutada seal olemasolu. Kolm olemise tasandit: esteetiline olemine, kus inimest suunavad tema aistingud,
Hamsun, Sigrid Undset, Olav Duun (Norra); Halldór Kiljan Laxness (Island); Heðin Brú, William Heinesen (Fääri saared); Väinö Linna, Mika Waltari, Pentti Saarikoski, Eeva-Liisa Manner (Soome) 30. Nimetage kolm 19. sajandi lõpu ja/või 20. sajandi alguse teoreetikut/filosoofi, kes on tugevasti mõjutanud järgnenud kirjandust. Moodsa eksistentsialismi vahetud eelkäijad olid filosoofidest taanlane Søren Kierkegaard, hispaanlane Miguel de Unamuno ja sakslane Martin Heidegger. Austria psühhiaatri ja psühholoogi Sigmund Freudi vaated alateadvusele, mitmesugustele kompleksidele ja unenäole kui alateadvuse peegeldusele olid 3 revolutsiooniliselt murrangulised ja nende mõju järgnevale 20. sajandi kultuurile on alahindamatu. Futurismi kujunemist mõjutasid saksa filosoofi Friedrich Nietzsche üliinimese-käsitlus ning prantsuse
ajalist seost. Eraldi seisab ka Taani selle aja teine suurkunstnik Fredrik Paludan-Müller (1809-76). Antiikkirjandusest võetud klassikalised ainesed, uuena mõjub byronlik vabadusiha ja mässumeel, haruldaselt peen vormitunne, rafineeritud esteetiline suhtumine ainesse. Pidevas arengus töötas ta välja oma maailmavaate, tema vaadete arengus on palju ühist kaasaegse taani suure usufilosoofi ja stiilikunstniku Sören Kierkegaard'i maailmavaatelise arenguga. Ajalooliselt moodustavad mütoloogilise rea ta teosed ,,venus" 1841, ,,Drüaad" 1844, ,,Thiton" 1844, ,,Aabeli surm" 1845, ,,Ahasveerus" 1854 ja lõpuks antiiksest ajaloost võetud ainega meistriteos ,,Kalanus" 1854- (puhta, äraostmatu vaimsuse võidust maise võimu ja lihalike naudingute üle. Puhas vaimsus läheb vabatahtlikult tuleriidale, kui ta oma imetletud maailmavõitjas avastab madala, liha kütkes oleva tavalise lihtsureliku). Realistlike teoste
kogemused, mis avavad talle elus muidu kättesaamatud dimensioonid. Paljud vaimuhaiged on ka impulsiivsed: mõeldud - tehtud ja originaalne ettevõtmine ongi käes. Bipolaarsete meeleoluhäirete all kannatasid heliloojad Rossini ja Tsaikovski. Riigimeestest olid maniakaal-depressiivse käitumisega Churchill ja Lincoln, kunstikuulsustest van Gogh, kes kord hullusehoos lõikas endalt kõrva, ja Pollock. Filosoofide hulgas Wittgenstein ja Kierkegaard, kirjanike seas näiteks Pavese ja Hemingway, kes mõlemad valisid enesetapu. Poeetidel ja kirjanikel esineb eriti palju vaimseid häireid, peamiselt depressiivseid. Eestlastegi seas on omad kurvad kujud nagu Liiv ja Viiding. Tundub, nagu võikski hästi kirjutada vaid see, kellele paistab melanhoolia must päike. Elu viivad edasi hullud Hullu geeniuse imago tuline pooldaja eelmisel sajandil oli itaalia psühhiaater ja kriminalist Cesare Lombroso
kui taibatakse, et see, mis hakkab olema, samal ajal naaseb eimiskiks. Nagu Platoni dialektikagi, toob Hegeli dialektika välja varjatud vastuolud: dialektilise protsessi iga staadium on eelmise staadiumi varjatud vastuolude tulemus. Kogu läänemaailma ajalugu on Hegeli meelest dialektika, milles jõutakse võõrandumiselt orjuse näol enesega ühinemiseni vabade ja võrdsete kodanike mõistuspärase, konstitutsioonilise riigi näol Søren Kierkegaard õpetus olemise tasanditest. Ta tahab, et inimene muutuks. Ta ei taha luua oma õpetust, koolkonnast rääkimata. Täähtis ei ole esitada võimalikult tõepärast teooriat vaid tähtis on tuua, muuta ja sundida iga inimese eksistents tema enda ette. Esteetiline olemine-inimest suunavad tema aistingud, impulsid, tunded, tema meeleolud. See toimub alati olevikus ilma mingi jätkuvuse või pidevuseta. Esteetilise olemuse võtmeks on tasakaal, eetilise
oma pattudest?" ,,Mõlemast," vastas ta ja jätkas kõndimist. Noor Wittgenstein tundis kogu aeg muret, et ta võib surra enne, kui jõuab lahendada loogika-alased küsimused, mille üle ta pead murrab. Traditsiooniline, süstemaatiline õppimine Wittgensteini ei huvitanud. Ta ei jõudnud kunagi korraliku teoreetilise üldhariduseni. Kogu elu leidsid ta tähelepanu mitteakadeemilised, religioosse häälestusega elufilosoofid nagu Kierkegaard või kirikuisa Augustinus ning Dostojevski ja Tolstoi. Oma probleemiasetustes oli ta iseseisev ja teda ei huvitanud küsimused, mida ta ise fundamentaalseks ei pidanud. Seejärel siirdus Wittgenstein Norrasse, kus ühe fjordi kaldal omaehitatud onnis elades töötas ta välja oma tähendusteooria alused. Viimane põhines keelelise propositsiooni ja välise fakti loogilise vormi sarnasusel. Loogilist vormi ennast selle teooria järgi aga mõistagi
loogikast või oma pattudest?" ,,Mõlemast," vastas ta ja jätkas kõndimist. Noor Wittgenstein tundis kogu aeg muret, et ta võib surra enne, kui jõuab lahendada loogika- alased küsimused, mille üle ta pead murrab. Traditsiooniline, süstemaatiline õppimine Wittgensteini ei huvitanud. Ta ei jõudnud kunagi korraliku teoreetilise üldhariduseni. Kogu elu leidsid ta tähelepanu mitteakadeemilised, religioosse häälestusega elufilosoofid nagu Kierkegaard või kirikuisa Augustinus ning Dostojevski ja Tolstoi. Oma probleemiasetustes oli ta iseseisev ja teda ei huvitanud küsimused, mida ta ise fundamentaalseks ei pidanud. Wittgenstein ei olnud oma vaimulaadilt teadlane või õpetatud teoreetik. Pigem oli ta vankumatu ja veendumuskindel kunstigeenius, kes elas hullumeelsuse piirimail. 5 Teda piitsutasid tagant tema enda seesmised deemonid ja kirgastused. ,,Ma ei ole
1. PILET FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID, NENDE PÕHIJOONED S. KIERKEGAARD 19. SAJANDI IRRATSIONALISMI ESINDAJA JA EKSISTENTSIALISMI EELKÄIJA Antiikkreeka filosoofia - küsimus maailma algest ja algseadusest ning kõiki ühendavast alusest, olemuslikud küsimused, tõe ning tõelise tunnetuse otsimine inimese loomuse uurimine ning eetiliste põhimõtete kujundamine, isikliku õnne otsimine. On omakorda eelsokraatiline periood, klassikaline periood, hellenistlik periood.
2) reegli utilitarism: käitu reegli järgi, mille rakendamine ühiskonnas tooks kaasa olukorra, kus inimesed on õnnelikumad. Vastuväide 1: kuidas õnne mõõte, et reeflist juhinduda saaks. N: kui kaotada surmanuhtlus, siis kas see toob õnne kõigile? Vatuväide 2: Midagi ei ole välistatud. Võta püss ja tapa, sest antud teo tagajärjed on paremad kui tegematajätmise tagajärjed 50 inimest jäävad ellu. 5. Eksistentsialism (Sartre, Kierkegaard) /voluntarism (Nietzsche) Kierkegaard: *,,tõeline tegu ei ole mitte väliselt nähtav tegu, vaid sisemine otsus, millega üksikisik realiseerib potentsiaalse võimaluse ja identifitseerib end oma mõtte sisuga" *Otsustada saab olla kolmel tasandil: 1)esteetiline tasand - elame selleks, et nautida elu, elame elu ilu nimel. Hästi oleme elanud nii, kui see mäng tuleb meil kaunilt järgi, mõtlemata eetilistele tagajärgedele. Suhtumine naisesse: nauding. Võrgutamine mitte naise, vaid võrgutamise enese pärast
Kuna kunstnik loob, tema kunstitöö sisaldab alati rohkem kui seda, mida ta tahtis kujutada. Lääne-Euroopa esteetika 19.sajandil. Schopenhauer. Kõik raha maailmas kuvatakse erinevaid inkarnaatioidensa tahtmel. Tõus tahes on võimalik enese kastmisega. Seda on võimalik saavutada kahel moel: vabatahtliku keeldumise elust või kunstis. Nietspe. jõuab järeldusele, et tõsine kunstiline maitse - on elu maitse võtta kõigis selle vormides - nii kõrge ja madal. Kierkegaard. Tähtsamad küsimusi polnud kui küsimus, kuidas elada, kuidas olla, mida saavutada. Esteetiline etapp põhineb otseselt, sensuaalse eluviisist. Marx arvas, et on võimatu mõista kunsti, kuid seoses oma sisemisest, immanentne õigusaktide arengut. Kunst on sotsiaalse teadvuse vorm. Seega kõik põhjused tuleks otsida sotsiaalse olemasolu inimestega. Freud usus kunsti inimese sisemise maailma rahulolematu. Esiteks kunst võtab rahulolematust seksuaal-ja agressiivseid soove
Kuna kunstnik loob, tema kunstitöö sisaldab alati rohkem kui seda, mida ta tahtis kujutada. Lääne-Euroopa esteetika 19.sajandil. Schopenhauer. Kõik raha maailmas kuvatakse erinevaid inkarnaatioidensa tahtmel. Tõus tahes on võimalik enese kastmisega. Seda on võimalik saavutada kahel moel: vabatahtliku keeldumise elust või kunstis. Nietspe. jõuab järeldusele, et tõsine kunstiline maitse - on elu maitse võtta kõigis selle vormides - nii kõrge ja madal. Kierkegaard. Tähtsamad küsimusi polnud kui küsimus, kuidas elada, kuidas olla, mida saavutada. Esteetiline etapp põhineb otseselt, sensuaalse eluviisist. Marx arvas, et on võimatu mõista kunsti, kuid seoses oma sisemisest, immanentne õigusaktide arengut. Kunst on sotsiaalse teadvuse vorm. Seega kõik põhjused tuleks otsida sotsiaalse olemasolu inimestega. Freud usus kunsti inimese sisemise maailma rahulolematu. Esiteks kunst võtab rahulolematust seksuaal-ja agressiivseid soove
Üleminek ühelt teisele on võimalik teatud kohtades ja küsimustes. Ilmutuslikud tõed on oma olemuselt samuti ratsionaalsed aga inimene oma piiratud mõistusega nendeni ei jõua. 2. ,,mõõdukas" seisukoht (David Hume, William James)- on asju, mida me ei saa teada nt armastus, sõprus. Teeatud situatsioonides on mõistlik teha panus asjadesse, milles me ei saa tõsikindlad olla. 3. Irratsionaalne (Augustinus... Kierkegaard)- lahendused ei pruugi meile mõistlikud paista. Ma usun selle pärast, et ei mõista. Uskuda tuleks pea ees! =) Küsimused Cioran'i Lagunemise lühikursuse kohta: 1. Kuidas Cioran kirjeldab inimest? o Inimene on oma hoiakute, liigutuste, tujude ori. Isegi põlgust ja vastuhakku harrastab ta vaid s elleks, et need tema üle valitsek o Inimene on kloun. Tema trikid on otsakorral. Ta püüab viimase s hädas olles muljet avaldada tõmbluste ja näomoondustega...
Ühiskondlikud tingimused: tööstuslik majanduslik areng, linnastumine, metropolid nt New York, London, töölisklass, kultuur kättesaadav paljudele, massimeelelahutus, I ms, Titanicu hukkumine, tapatalgud, rahvuslik viha, kosmopolitism, antirahvuslus, künism, ka elukohanematus peale sõda. Purunesid eelmise aja arvamised. Marx- materialism, kommunism Darwin -looduslik valik, evolutsioon Freud- alateadvus, psühhoanalüüs . Kierkegaard- vastandas süsteemile üksikisiku; tõde on subjektiivne; olulisim on üksikisikus eksistents; tsivilisatsiooni kriitika; esteetiline- eetiline-relogioosne staadium, esimene tekitab ängi ja tühjuse tunnet. Eksistentsialismi eelkäija. Friedrich Nietzsche- ,,Nii kõneles Zarathustra"; ,,Jumal on surnud!"; üliinimene. Charles Darwin- ,,Liikide tekkimine" 1859; looduslik valik, kohanemine, evolutsiooniteooria. Sigmund freud- tungid, alateadvus, unenäod; id, ego,
Nendes kohtades kus üleminek on võimalik ei ole meie ratsionaalne seisukoht ja ilmutuslikul teel antud tõde vastuolus, vaid nad täiendevad teineteist. Mõõdukas seisukoht (D.Hume ja W. James) . On asju, mida me ei saa teada (nt sõprust). Teatud situatsioonides on mõistlik panustada ja panna panus usu peale, nii nagu me teeme seda ka inimeste puhul. Me ei saa ära tõestada, et kas ta on olemas ja alles siis teda uskuma hakata. Augustinus ja Kierkegaard on seisukohal et usu tõdede küsimuses tõestust ei saa olla ning nad ei pruugi meie jaoks ka mõistlikud olla. Usun sellepärast , et ma ei mõista. Kuidas Cioran kirjeldab inimest? Inimene on rumal. Ta ei näe andununa asju eri vaatenurkadest, ta on naiivne. Inimene on ori. Tal on väga midagi vaja, kuhugi minna, midagi saada. Mida arvab Cioran inimese elust? Ciaron võrdleb inimese elu hullumeelsushooga. Inimene rabeleb, tormab ja vajab meeleheitlikult alati midagi.
Mõistus on ajas muutuv, teadmised suurenevad kogu aeg. Maailm liigub iga hetkega enesemõistmise poole. Igale väitele on olemas vastuväide, et nende kohtumisel tekib süntees. Ta uskus, et indiviid on osa ühiskonnast, mis on tähtsam, kui üksikisik. Maailma hing saab eneseteadlikuks kolmes staadiumis esiteks tajub ta, et on indiviid; teiseks, et ta on osa ühiskonnast ning kolmandaks, et ta on osa absoluutsest hingest, näiteks kunstist. Me oleme oma aja lapsed. Kierkegaard oli individualist, tema jaoks oli tähtis leida tõde inimese jaoks, mitte universaalne tõde. On kolm staadiumit elus. Esimene on esteetiline, kui inimene otsib võimalusi meelelahutuseks ning elab tunnetemaailmas. Teine on eetiline, kus elatakse moraali ja kohustuste järgi. Kolmas on religioosne, milles elatakse usu järgi. Sofie läheb Albertoga kokku saama ja näeb tee peal rikast ärimeest ning vaest tüdrukut. Kui
kannatavad rohkem, sest on teadlikud oma irratsionaalsusest. • Sublimatsioon ja eitus – Sublimatsioon – püüdlemine intellektuaalsete tegevuste poole bioloogiliste asemel. Eitus – rünnata otseselt eksisteerivaid tunge ja jättes end neist ilma. Eksistentsialism • Rõhuasetus inimese eksistentsi tähendusele, valikuvabadusele, indiviidi unikaalsusele • Personaalsed interpretatsioonid iseenda elu kohta. Sören Kierkegaard • Esimene moodne eksistentsialist – eluajal teda naeruvääristati. • Sisukas suhe jumalaga on puhtpersonaalne. Jumala omaksvõtt usu baasil. Teda häiris fakt, et paljude kristlaste jaoks oli palvetamine ja religioossed rituaalid automaatsed ning mitte personaalsed ja emotsionaalsed. • Religioon ja teadus liiga ratsionaalsed – oli kriitiline kiriku suhtes. On vaja isiklikku, emotsionaalset suhet jumalaga.
Tahe on nagu tugev,pime mees, kes kannab õlgadel jalutut nägijat. Aluseks psühhoanalüüs, esindajaks S.Freud, Viini ül. profes. Ps.an. algselt oli see ravimeetod, ravideks neuroosi ja kompleksiga inimesi, hüpnoosi meetodil algul püüti ravida. Kompleks-alateadvuse konflikt tegelikusega. Ps.an. põhimõiste ,,sulelimatsioon"- in. realiseerib ennast võimendatud/topelt valdkonnas, mis on kättesaadud, selle valdk. võimel, mis on kättesaamatu. I: S. Kierkegaard: 1813-1855. ,,Kõiges, mis ma kirjutanud olen, on juttu üksnes ja eranditult minust enesest"."Rahvahulk on ebatõde"-in. p.o. originaal. F.Nietzsche(1844-1900) Olulisemad teosed: "Nõnda kõneles Zarathustra"(1883-1885), "Teispool head ja kurja"(1886) "Moraali genealoogia" (1887) "Antikristus" (1888)-käsikiri, "Ecce homo"-käsikiri (1888). Orjade moraal kasulikkuse moraal, kus vastandatakse head kurjale ja Kristliku moraali 2
Traditsioon, eelarvamus ja autoriteet humanitaarias. Kunst, keel ja tõde. Heideggeri Kunstiteose algupära 29. Teisi teaduskriitilisi mõtlejaid. Kuhn, Feyerabend, Foucault episteme mõiste. 30. Spekulatiivsete kunstiteooriate kriitika. Jean-Marie Schaeffer. 31. Psühhoanalüüs ja kunst. Psühhoanalüüs kui teraapia ja teadus 32. Psühhoanalüüs kui teooria ja tõlgenduspraktika. Freud, Oidipus, unenäod. Teadvuse struktuur, kultuuriuuringud 33. Kierkegaard, Jung, Fromm, Marcuse. Eksistentsifilosoofia. Võõrandumiskontsptsiooni arendusi 20. sajandil. Antipsühhiaatriline liikumine. 34. Deleuze ja Guattari, Lacan ja Zizek. 1 35. Feminism. Esteetika kui poliitika. 36. Feminism ja teooriad. Feminism ja dekonstruktsioon. Feminism ja psühhoanalüüs. 37. Karl Marx 38. Marksistlik esteetika
gestaltpsühholoog Laura Perls'i ja nende kaastöötajate koostöö tulemusel. Termin gestalt pärineb saksa keelest ja tähendab terviklikkust, terviktaju, tervikkujundit. Gestaltmeetod praktilises psühholoogias vaatleb inimest kui tervikut ja tema eesmärgiks on iseseisva, oma võimeid tundva, tulemuslikult tegutseva ja vastutustundliku isiksuse areng. Gestaltteraapiat rajades toetus Fritz Perls järgmistele allikatele: * psühhoanalüüs (Freud, Reich) * eksistentsialism (Kierkegaard, Sartre, Heidegger, Nietszche) * ida filosoofiad (taoism, zen-budism) * gestaltpsühholoogia (Wertheimer, Köhler, Koffka, Lewin) * psühhodraama (Moreno) Gestaltteraapia seisab peamiselt neljal sambal: tunnetel, `siin ja praegu' elamisel, heal kontaktil, vastutusvõimel ja teadlikkusel. Võrreldes teiste kaasaegsete psühhoteraapia meetoditega (nagu psühhoanalüütiline teraapia, pereteraapia, psühhodraama jt.) keskendub gestaltteraapia rohkem
tähendab, et pead palju kuulama, et aru saada, kus klient on. Mitte alustada valest kohast. Eetika moraalsed põhiprintsiibid Algselt oli neid neli ja pärinesid biomeditsiinilisest mudelist. Seda on palju kritiseeritud, aga selle pealt on ülesehitatud palju teised mudelid. Tuleb valida printsiip, mis on situatsioonis kõige määravam. Tuua kasu Mitte teha halba Austada autonoomsust Olla õiglane Olla usaldusväärne Moraalifilosoofia ja eetika S. Kierkegaard vaja mõista hetke olukorda K. E. Logstrup - kui me enam ei mõista seda, mis seostub enda avamisega teistele, siis ei saa edasi liikuda. Eetiliselt keeruka küsimuse lahendamine 1. Probleemi või dilemma olemus 2. Seonduvate ajasaolude hindamine 3. Eetikakoodeksis sätestatu 4. Erinevad vaatenurgad kovisioon, supervisioon, teised spetsialistid 5. Erinevad tegevusplaanid mitu plaani 6. Tegevusplaanide hindamine 7. Tegevusplaani valik
annaabi.ee 
