ad infinitum: tegu oleks lõputu regressiga. Ta lahendas probleemi ideega, et maa ei toetu millelegi. Maa on kosmoseruumis rippuv tahke objekt , mida hoiab paigal tema võrdne kaugus kõigist teistest objektidest. Anaximandros kujutas Maad ette silindrina. Anaximandros arvas, et kõik olev on tekkinud ühest algelemendist, kuid selleks ei saa olla vesi. Tema arvas, et algaine peab olema lõpmatu ning igavene. “Eesi nõukogude entsüklopeedia.” Apeiron- (piiritu, määramatu) on termin, millega ta tähistas maailma ürgalget, millel puuduvad määratlevad omadused. Et täies ulatuses hinnata Mileetose koolkonna poolt elluviidud intellektuaalset revolutsiooni, peab kõigepealt analüüsima Anaximandrose loomingut. Eriti oluline on, et Anaximandros mitte ainult ei võtnud kasutusele sellist põhjapanevat terminit nagu archê (algus), vaid hakates kirjutama proosas,
. - , ( ). . Res public - ? - ( apeiron ) , , , - , , , , , ( : ) , . . (life word ) · · · · . · Logos (, , ) . , ( ) , (1 ) (2 . ) (50) . 30 . /20/ - - 105 , , , - , , . , , , . , : « » : , ( ) ( ) , .. . . . « , !» « !» ,,,
riigiasjades, Ateenas kujunes demokraatlik kord, eesotsas Perikles, kogu võim rahvakoosolekutel, 500 liikmeline nõukogu ja riigiametnikud allusid rahvakoosoleku otsustele ja täitsid neid. Naised, orjad ja võõramaalased elasid linnas ja tegelesid käsitöö ja kaubandusega, maksid makse, vajadusel teenima sõjaväes. 6. Filosoofia koolkonnad, nende esindajad ja vaated. Maailmakorralduse teke- Thales (kõige aluseks vesi), Anaximenes (õhk), Anaximandros (apeiron, maailma ei saanud tekkida looduses esinevast ainest), Demokritos (aatomid). Inimese ühiskond- Sokrates (voorus), Sofistid (inimliku käitumise probleemid, hea ja halb on suhteline, seadused ja normid on inimese poolt tehtud, tugevad aluutavad nõrgad, absoluutset tõde ei ole), Platon (ideede õpetus, teosed dialoogidena), Aristoteles (idee avaldub konkreetsete asjade kaudu, kesktee, loogika). Inimese hingerahu- Epikuros (aatomid, surm on
Thales- oli Sokratese.eelne vanakreeka mõtleja ja üks 7st targast. Teda peetakse esimeseks filosoofiks. Kuulus Mileetose koolkonda. Tema arvas et algaineks on vesi. On seotud ka matemaatikaga. Anaximandros- oli vanakreeka filosoof Mileetose koolkonnast. Thalese õpilane. Ta arvas, et meie maailm on vaid üks paljudest teistest, mis algavad koosnevad ja lõppevad millestki mida ta nimetas ,,määramatuseks" . Ta oli esimese teadaoleva maailmakaardi koostaja. Leiutas gnomoni. Apeiron on temajaoks algaineks, kui konkreetne mateeria omadustest lahti riietada. Anaximenes- näeb algainena õhku ( eluõhku või hinge) , kuna õhk on lõputu. Maailm= kosmos tõlkes kaunis kord. Kuulus Mileetose koolkonda. Demokritos- Kuulus atomistide hulka. ,, üksi asi ei teki planeeritult, kull aga hädavajalikkusest ka mõttest" väitis et olemas on aatomid ja tühujus. Aatom on jagamatu, tal ei ole osi. Pythagoras- Pythagoras kuulus Pythagorase koolkonda. Tema jaoks ei olnud tähtis
kreeka filosoofiakoolkond, (presokraatikud), lähtusid oma aja empiirilistest teadmistest, tegelesid müütiliste kujutluste ümberformuleerimisega. Ühiseks põhiküsimuseks oli, mis on oleva alge. Rajasid õpetuse materiaalsest ürgalgest, milleks oli mingi konkreetne aine või protsess. Thalese teoorias on (624-545)- kõige alus vesi ja kõik saab jälle veeks. Maa on lame ketas, mis ujub vee peal: lainetus põhjustab maavärinaid. Anaximandros arvas (610-547), et elu algalus on apeiron (`piiramatus, lõpmatus'), mis on määratlematu aoriston. Algainest eraldusid kõigepealt külmus ja soojus, nende koostoimest niiskus ja teised ained. Viimased asetusid oma raskuse järgi: maa keskele, vesi selle peale, osa auras minema, tekkis kuiv maapind. Kõige ümber õhk, ja tuli, millest said taevakehad ümber maa ringlema. Väitis, et on olemas lõpmatu hulk maailmu, mis on tekkinud vastandite eraldumisega igavese liikumise läbi. Maad kujutles õhus hõljuva silinderja kehana.
Kes on see filosoof ja matemaatik, kes pidas oleva algeks (arche) arvu? Vastus: Pythagoras Thales vesi. Anaximandros apeiron (piiritu, mittepiiriline). Saab olla lõputuigavene ja nõnda tuua esile lõputu arv piirilisi maailmu Anaximenes arche piiritletud, õhk nii aine kui ka sama apeiron. Mida üritas oma aporiaatidega (nt. Achilleus ja kilpkonn) tõestada Zenon? Vastus: Liikumine on illusioon Ainult üks nendest maailmavaadetest on vahetu. Vastus: Müüt Vahetud müüt, religioon. Teoreetilised filosoofia, teoloogia, teadus. Milline neist vaadetest pole teoreetiline? A) Filosoofia B) Teadus C) Müüdiline D) Teoloogia Lääne metafüüsika rajaja tema ideedeõpetuste järgi. Vastus: Platon
Anaximandros lahendas probleemi ideega, et maa ei toetu millelegi. Maa on kosmoses rippuv tahke objekt , mida hoiab paigal tema võrdne kaugus kõigist teistest objektidest. Anaximandros arvas ka, et on olemas algaine, aga selleks algaineks ei saa olla vesi. Anaximandros arvas, et algaine peab olema lõpmatu ning igavene ning ümbritsema kõiki maailmu. Seega arvas ta ka, et meie maailm on vaid üks paljude maailmade hulgast, kellel on sama algaine. Anaximandros nimetas oma algaineks Apeiron. Apeironist eralduvad meie maailma elemendid - tuli, õhk vesi ja maa. Apeiron on lõputu ja peab olema neutraalne. Anaximandrose argument, mis tõestas, et algaineks ei saa olla vesi ega mingi muu meile tuntud aine oli, et kui üks nendest oleks primaarne, siis vallutaks ta teised. Anaximandrose järgi on maailmad tekkinud arengu käigus mitte loodud Jumala/Jumalate poolt. Arengukäik: Algainest esimesena eraldus maa, siis eraldus
Maailma üldiste probleemide üle juurdlemist nimetasid kreeklased filosoofiaks ja sellega tegelevaid inimesi filosoofideks. Filosoofia kasvas välja maailmakorralduse teket ja jumalate põlvnemist puudutavast religioossest arutlusest. Maailma püüdis esimesena seletada Mileetose filosoof Thales, kelle arvates sai kõik alguse veest. Thalese õpilane Anaximandrose meelest ei saanud maailma lähtuda ühest või teisest looduses esinevast ainest, vaid aluseks on apeiron meeltega tajumatu piiritu alge. 5-4. sajandi filosoofidest on tuntuim Demokritos, kelle seletuse järgi koosneb maailm tühjusest ning selles liikuvatest ja omavahel põrkuvatest jagamatutest algosakestest aatomitest. Matemaatikas olid silmapaistev roll Pythagorasel ja tema õpilastel. Pythagorase meelest põhines maailmakorraldus arvulistel suhetel. Tuntuim on Pythagorase teoreem. Arstiteaduses oli oluline koht 5.-4. sajandil elanud arstil Hippokratesel,
keskel mänguplats orkestra, taga lavaehitis skenee, näitlejad kandsid maske mängisid vaid mehed. Mängiti komöödiaid, tragöödiaid, teater avatud ka naistele. Näitleja ehk protagonist. 8. kuidas kutsustakse kreeka esimesi filosoofe, miks Loodusfilosoofid, nad olid esimesed kes üritasid ja seletasid looduses toimuvat. Thales maailm tekkinud veest. Anaximandros tajumatu piiriga alge apeiron, seletas maailma abstrakste mõiste alusel. Demokritos- aatomid. 9. millised linnad kujuneisd olulisdteks hellenismi ajastul Aleksandria, Antiookia, Pergamon, Ateena. 10.isel minoilist kultuuri 2000-1400 eKr, lineaarkiri A, Knossose loss kindlustamata, kanalisatsioon, seinamaalid, templid puudusid, loss oli usukeskus. Losside ümber tihe asustus, rahulik elu. 11.miks kreeklased rajasid palju kolooniaid, kus?
aluseks on vesi, maailm on takkinud veest ja ujus vee peal. Pärimuse järgi olevat Thales tundnud nii hästi Egiptuse ja Mesopotaamia geomeetriat, matemaatikat ja astronoomiat, et oskas ennustada päikesevarjutust. Thalest peetakse kreeka teaduse alusepanijaks. Anaximandros, kes oli Thalese õpilane uskus, et maailm ei saanud lähtuda ühest või teisest looduses esinevast ainest. Tema oli piiritu alge apeironi idee püstitajaks. Apeiron on alati olnud ja jääb alatiseks püsima, sellest on tekkinud ja selleks muutub taas kõik, mis maailmas on. Anaximandros oli esimene õpetlane, kes oskas maailma seletada abstraktse mõiste alusel. Atomistide seletuse järgi koosnes maailm tühjusest ning selles liikuvatest ja omavahel põrkuvatest jagamatutest algosakestest, mida nimetati aatomiteks. Aatomid on koostiselt ühesugused, kuid nad erinevad oma kujult, suuruselt ja paiknemise korralt. Atomistide
tekib ja milleks kõik tagasi pöördub. Püüti selgitada igavesti kehtivaid loodusseadusi. Algaine probleem Loodusfilosoofiaga tegelemine sai alguse 6. saj eKr Väike-aasias Mileetoses. Seal kujuneb välja nn mileetose koolkond: neid huvitas algaine küsimus, vastused olid erinevad, tähtis oli mõtteviis. Kolm tähtsamat filosoofi: Thales - veeteooria (on veel mõjustatud religioonist) Anaximenes uuris õhku ja udu Anaximandros - kasutas mõõistet apeiron e. määramatus. Oli esimene kes selgitas maailmamuutusi abstraktse mõiste alusel. Muutumisprobleem Kõik kolm filosoofi Mileetosest arvasid, et leidub üksainud algaine millest kõik muu on tehtud. Püstitati küsimus, kuidas üks aine saab muutuda milleksgi muuks ja kuidas algainest on tekkinud kogu loodus/maailm - sellele küsimusele esitas põhjapaneva lahenduse Demokritos ja atomistide koolkond:
23. Nihilism- kõige eitamine, teooria mille järgi pole olams mingeid väärtusi. 24. Stoitsism- sisemist rahu ja sõltumatust ülimaks väärtuseks pidav eetiline õpetus. 25. Dederminism. Teooria, mille koahselt kõiglil sündmustel on seaduspärased põhjused ja pühimõtteliselt on võimalik kõiki sündmusi ette näha. Kitsast vormis välistab tahtevabaduse. 26. Teleoloogia- kõige tähtsam põhjus on eesmärk, kõik on ees 27. Apeiron- määramatu, piiritu algaine Anaximandrosel. 28. Apooria- lahendamatu olukord, Elea Zenoni apooriad. 29. Arhee- algaine( tuli,vesi,õhk,maa) 30. Atarksia-hingerahu, hellenistlikes elufilosoofiates. 31. Atomism. Demokritose õpetus, et maailmas on ainult aatomid ja tühi ruum. 32. Platoni põhivoorused: mõõdukus, mehisus, tarkus ja õiglus. 33. Koopamüüt- platoni kujundlik võrdlus, millega isel. Ideede- ja meelelise maailma vahekorda. 34
Vastus: biheiviorism 3. Kuidas nimetati Denetti vaimufilosoofias mõistelisi ühikuid, millest koosneb vaim ja mis annavad inimestele evolutsioonieelise teiste loomade ees? Vastus: meem 4. Kuidas nimetatakse seda teooriat vaimufilosoofias, mis väidab, et vaim pole midagi muud kui aju? Vastus: identsusteooria Ainult üks loetletud maailmavaadetest on vahetu. Milline? A) Teadus B) Teoloogia C) Müüt D) Filosoofia Milline filosoof pidas oleva algeks piiritut loomust (apeiron) A) Thales B) Herakleitos C) Pythagoras D) Anaximoandros Seisukohta, mille kohaselt pole olemas midagi muud, kui tunnetava subjekti teadvussisud, nimetatakse: A) materialismiks B) objektiivseks idealismiks C) subjektiivseks idealismiks D) dualismiks Üks neljast ei ole epistemoloogiline tõeteooria milline? A) tõe korrespondentsiteooria B) ontoloogiline tõeteooria C) tõe koherentsiteooria D) pragmatismi tõeteooria
tuleb vaadeldavas olukorras käituda: Normatiivne 47. Milline järgnevatest väidetest on utilitaristliku eetika põhitees? Võimalikult suur naudingute hulk kõigile(heolu kõigile) 48. Juhul, kui lõpetatakse püsivas koomas kontaktivõimetu patsiendi elu mürgisüstiga on tegu: aktiivne tahtest sõltumatu eutanaasia 49. Milline riikliku karistamise õigustamise viis pooldab kõige ühesemalt surmanuhtlust? Retributiivne õigustamine 50. Milline filosoof pidas algeks piiritut loomust(apeiron)? Anaximoandros 51. Seisukohta, mille kohaselt pole olemas midagi muud, kui tunnetava subjekti teadmisseid, nim: subjektiivseks idealismiks 52. Üks neljast ei ole epistemoloogiline tõeteooria, milline? antoloogiline tõeteooria 53. Millise teadusliku teadmise määratlemise printisiibi sõnastas Karl Popper? Folsifikatsioonprinsiip
tuleb vaadeldavas olukorras käituda: Normatiivne 47. Milline järgnevatest väidetest on utilitaristliku eetika põhitees? Võimalikult suur naudingute hulk kõigile(heolu kõigile) 48. Juhul, kui lõpetatakse püsivas koomas kontaktivõimetu patsiendi elu mürgisüstiga on tegu: aktiivne tahtest sõltumatu eutanaasia 49. Milline riikliku karistamise õigustamise viis pooldab kõige ühesemalt surmanuhtlust? Retributiivne õigustamine 50. Milline filosoof pidas algeks piiritut loomust(apeiron)? Anaximoandros 51. Seisukohta, mille kohaselt pole olemas midagi muud, kui tunnetava subjekti teadmisseid, nim: subjektiivseks idealismiks 52. Üks neljast ei ole epistemoloogiline tõeteooria, milline? antoloogiline tõeteooria 53. Millise teadusliku teadmise määratlemise printisiibi sõnastas Karl Popper? folsifikatsioonprinsiip
Vastus: biheiviorism 3. Kuidas nimetati Denetti vaimufilosoofias mõistelisi ühikuid, millest koosneb vaim ja mis annavad inimestele evolutsioonieelise teiste loomade ees? Vastus: meem 4. Kuidas nimetatakse seda teooriat vaimufilosoofias, mis väidab, et vaim pole midagi muud kui aju? Vastus: identsusteooria Ainult üks loetletud maailmavaadetest on vahetu. Milline? A) Teadus B) Teoloogia C) Müüt D) Filosoofia Milline filosoof pidas oleva algeks piiritut loomust (apeiron) A) Thales B) Herakleitos C) Pythagoras D) Anaximoandros Seisukohta, mille kohaselt pole olemas midagi muud, kui tunnetava subjekti teadvussisud, nimetatakse: A) materialismiks B) objektiivseks idealismiks C) subjektiivseks idealismiks D) dualismiks Üks neljast ei ole epistemoloogiline tõeteooria milline? A) tõe korrespondentsiteooria B) ontoloogiline tõeteooria C) tõe koherentsiteooria D) pragmatismi tõeteooria
maadlus, rusikavõitlus, viievõitlus(ketas, hoota kaugus, oda, lühijooks, maadlus). Auhinnaks eluaegne pension, luuletused, ausambad jne. 14. Teater teatri sünnimaa kreeka. Koosnes 3 osast: theatron(vaatamise koht), orkestra(koori koht), skeene(näitlejate koht). Näitlejad ainult mehed. Tragöödiad ja komöödiad. 15. Filosoofia sünnimaaks kreeka. Huvituti loodusest. Thales vesi ; Axinamenes õhk ; Axinamandros apeiron ; Demokritos aatomid. Inimese probleemi tõstatamine. Sokrates ja ta õpilased. 16. Hellenistlik kultuur sündisid suurlinnas (aleksandria egiptuses, pergamon V.-aasias). Arhitektuuri idamaised mõjud. Korintose sambatüüp (taimeelemendid), 2 maailmaimet Artemise tempel; Pharose tuletorn. Skulptuuridel konkreetsed inimesed. Teaduse eraldumine omaette teadusharuks. Hakati kummaradama ja idamaa jumalaid.
mingi mõistusega tabatava põhimõtte järgi. Mileetose filosoof Thales arvas esimesena, et kõige aluseks oli vesi, et maailm oli tekkinud veest ja ujus vee peal. Thalest peetakse auga kreeka teadusele alusepanijaks, kuna ta oskas ennustada päikesevarjutust. Thalese õpilane Anaximandros läks isegi kaugemale - ta leidis, et maailm ei saa koosneda ainult ühest ideest, ning ta püstitas meeltega tajumatu piirtu alge - Apeironi idee. Apeiron on alati olnud ja jääb igaveseks püsima, sellest on kõik tekkinud ja selleks kõik ka saab. Anaximados oli esimene õpetlane, kes seletas maailma abstraktse mõiste abil. Filosoofias toetuti siis vaid fantaasiale ja mõtteloogikale. Kõige paremale lahendusele jõudsid õpetlaste punt, kellest kõige kuulsam on Demokritos. Nende arvates koosnes maailm tühjusest ja selles liikuvatest algosakestest - aatomitest. Elufilosoofia oli algselt ainult poeetide jagu
-oraaklid: kohad, kus jumalate tahet vahendas püütia Teadusliku mõtteviisi teke. Arhailise ajajägu lõpul toimub üleminek müütiliselt maailmapildilt teaduslikule, mis põhines kogemusel ja mõistusel. Tekivad esimesed filosoofid. Filosoofia: I Loodusfilosoofide koolkond (sünd. Mileetoses) neid huvitasid loodus ja selle muutused, taheti mõista loodust toetumata müütidele. Peamised probleemid algaine ja muutumine Thales (6 saj. eKr) algaine vesi Anaximandros algaine apeiron ehk määramatus; mis muutub, mis on püsiv. Demokritos maailm koosnev aatomitest, mis on muutumatud ja püsivad, moodustavad erinevaid ahelaid, surm on mingi ahela lagunemine. Herakleitos muutumine on absoluutne, selle taga on tervikidee ehk logos. II Ateena filosoofid põhiprobleem inimene. Sofistid õpetasid rikastele kodanikele riigivalitsemiseks tarvilikke oskusi, eriti kõnepidamist; tugevama õigus; polnud põhiväärtusi, tõe kriteerium oli selle kasulikkus inimesele.
filosoofiline mõtlemine oli kogunisti deduktiivne, Aristotelese oma kaasaarvatud. Mistahes maailma olemust käsitleva süsteemi aluseks oli 2 Ilmar Lilleorg Loogika vihik 2001 arvatud mingi üldine substans nagu apeiron, mateeria, aatom, idee jms. Seesuguse mõtlemisviisi eelis seisneb selles, et ühtegi nendele üldistele olemustele rajatud mõtlemissüsteemi ei saa eelistada. Induktiivne mõtlemine hakkas kujunema seoses teaduste intensiivse arenguga uusajal, kuivõrd see on ainuvõimalik meetod teaduse empiirilise poole arendamisel. Ka induktiivne loogika on ühe- mehe-töö: inglise loogik J.Mill (1806-1873) formuleeris põhjuslikkuse
Maailmapilt- mingist vaatevinklist korrastatud kokkuvõttev teadmiste hulk maailmas. See mille läbi maailm inimesele ,,paistab". Maailmavaade- hoiak, mis avaldub maailmapildi kaudu. Vahetud maailmavaated- müütline, kristlik-religioosne; teoreetilised maalimavaated- filosoofia, teoloogia, teadus. 3.Oleva alge probleem- millest sai maailm alguse. Alge- millest miski algab, tekkiva päritolu. Thales- arche vesi: kõik elusolendid sisaldavad vett ja kõikjal leidub vett. Anaximandros- oleva alge apeiron(piiriti, mitte-piiriline) Anaximenes- arche piiritletud, õhk-nii aine kui samas ka apeiron. Pythagoras- tegelas matemaatikaga, tema jaoks arche arv. Kaust esimesena sõna filosoof. 4. Parmenides- tegelas ka oleva alge küsimustega. Arendas eeldust, et alge peab olema ainus ja valitsev. Tema mõtlemine lähtub triviaalsest tõigast, et on. Toob sisse olematu mõiste. Piiritleb olema archena vastandina olematule. Mõtlemise vajalik otsustav vahetegu: kas on või ei ole
Maailma saab seletada ilma jumalate poole pöördumata. Välismaailm on korrastatud kosmos. Anaximandros 611 - 546 e.Kr Oli Thalese õpilane, Thalese kaasaegne linnlane. Joonistas esimesena maailma kaardi Ilmselt babüloonlaste eeskujul. Teda loetakse õhtumaise filosoofia tegelikuks rajajaks, sest kirjutas teose "Loodusest" - "Periphyseos", aastal 547 e.Kr. Kõige alge peab olema mingi "maailma-aine" - APEIRON, mis asub väljaspool meie kogemusi. Apeiron on see, mis jääb üle, kui konkreetne mateeria kõigist meeleliselt haaravatest omadustest lahti riietada. Ta kujutleb, et maa hõljub vabalt ruumis. See on olnud algul vedelas seisundis. Pikapeale on ta kuivanud ja toonud esile elusolendid, kusjuures algul elasid need vees ja siis tulid maale. Esimesed inimesed olid kalades, kuna inimene vajas pikaajalist hoolitsust.
jõudnud sellele arengutasemele, et tuginedes kogutud infole oli võimalik arutleda, juurelda, teoretiseerida. Kreeklastest mõtlejate ehk filosoofide peamiseks huviobjektiks oli maailmakõiksuse tekkimine. Kuidas see võimalik oli? Esimene teadaolev filosoof Thales, tegutses 6.saj(Mileetos), ta leidis, et kõige olemasoleva algaineks on vesi. Thalest peetakse mitte ainult kreeka filosoofia vaid ka Kreeka teaduse rajajaks. Anaximandros Apeiron-see on alati olemasolnud ja ka igikestev algaine, millest kõik on tekkinud. Järgmised filosoofid on võtnud appi loogika. Demokritos võttis kasutusele mõiste athomos. Kirjeldab kõiksuse tekkimist aatomitest. Kõigepealt oli üks suur tühjus ja selles hõljusid süsteemitult väikesed aineosakesed- aatomid. Aatomid aeg-ajalt omavahel põrkusid ja moodustasid aatomiteahelaid ja need ahelad omakorda erinevalt kombineerudes moodustasid kõik olemasoleva. Inimhing
mõistuse poolt toodetud. 3) tahe realiseerub religioosses käitumises, rituaalses Juudid ei ole kuskil kaitstud, et tuleb luua juudi rahvusriik, kus ei ole antisemitismi. matemaatik-mõõtis Egiptuses ära püramiidide kõrguse varju abil; astronoom-ennustas ette päikesevarjutuse. Pakkus algeks vett. Tõi välja aine omadused. Tema põhitermin apeiron (lõputu, piiratu). Aine ise on ebamäärane, ei too ainet välja; liigub Ürgaineks on õhk-see on lõputu, piiritu, liigub. müüdid on inimeste poolt välja mõeldud pooldab konstitutsioonilist monarhiat, Ühiskonda mõjutavad geograafilised tegurid kliima, relfjeef . Jumala küsimus: Jumal on looja, hing on surelik Omand on püha ja puutumatu.
Surnute riigi valitseja Hades Pluto Merejumal Poseidon Neptunus Valguse-, tõe- ja Apollon Apollo ennustuskunsti jumal Armastusjumalanna Aphrodite Venus Viljakusejumalanna Demeter Ceres 1.Thales-Maailm olevat tekkinud veest ja ujuvat vee peal. Oskas päikesevarjutust ette ennustada. 2.Anaximandros- “APEIRON” - abstrakne mõiste, millest olevat kogu maailm alguse saanud. 3.Demokritos- Tema meelest koosnes maailm tühjuses langevatest ja omavahel põrkuvatest algosakestest-aatomitest. Inimese hing koosneb aatiomitest ja surm tähendab hingeaatomite ahela lagunemist. 4.Pythagoras- VI saj. eKr tegutsenud õpetlane. Kogu maailmakorraldus põhines arvulistel suhetel. Tema nime järgi on 5.Herodotos-”Ajaloo isa”, kirjutas raamatu Kreeka-Pärsia sõdadest,
The problem of motion. (Intemporality) They tried to explain nature. 6. What was the “arché”? Greek word for the primary sense of origin or beggining Arche is the element and the first principle of existing things, the source of action. 7. What was the “arché” for Thales? And for Anaximander? Thales claimed that the first principle of all things is water For Anaximander arche did not exist. He proposed the existence of the apeiron, an indefinite substance from which all things are born and to which all things will return. It was completely indefinite. 8. What was the “arché” for Anaxímenes? And for Pythagoras? For Anaximenes it was air and for Pythagoras it was numbers. 9. Why are the Pre-Socratic giving real philosophical answers? They try to give reasons to things and not only unreal mythological explanations. 10. Which were the names of the two ways that the goddess revealed to Parmenides?
(mees, taevas). Zhuangzi- pole halba ilma heata. MOTISM- tulnud Mozi'st. KOOLKONNAD 1. MILEETOSE KK -Thales -Anaximandros -Anaximenes -Herakleitos Thales- Euroopa vanim filosoof. Ta huvitus algest. Selleks oli vesi-see on kõikjal. Anaximandros- tema tõi välja algaine omaduse ja nimetas seda apeironiks- lõputu. Temale kuulub I filosoofiline teos ,,Loodusest". Anaximenes- uskus ka, et üks alge on, aga selleks on õhk, ja see oli apeiron-lõputu. Herakleitos- mitu hüüdnime: Tume ja nutja. Algeks pakub tuld. Panta Rei- kõik liigub. Kunagi ei saa astuda ühte ja samasse jõkke, kuna kõik liigub. Esindab ka relativismi-kõik on suhteline. Logos- mssilms juhib logos e. maailma valitseb harrastatus. 2. ELEA KK Rajaja oli Zenophanes. Esindab panteismi. Jumal on kõikjal looduses. Leidub, et inimene on tulnud mullast ja veest. Parmenides- koolkonna liider. Tema võttis esimesena kasutusele mõiste ,,olemine" ja ta
tekkimist, millest kõik alguse sai -- lugu läks tagasi Chaoseni (vrdl. juutide mütoloogias: Jumal lõi maailma eimiskist).2) Valitses see, mis ei olnud algupärane (3. põlvkonna jumalad). 3. Alge (arche) -- millest miski algab, tekkiva päritolu. Alguse ja alustavana samas ka alus: see, mis valitseb järgnevat. Küsimus, mis on?- jääb filosoofias kehtima. Thalese arche vesi: kõik elusolendid sisaldavad vett, kõikjal leidub vett. Anaximandros: Oleva alge tal apeiron (piiritu, mitte-piiriline). Piirid puuduvad, maa ei toetu millelegi. Anaximenes: Temal arche piiritletud,õhk -- nii aine kui ka samas apeiron Pythagoras: Matemaatikaga tegeles, kuna tema jaoks oli arche arv. Kõik reaalse maailma suhted on ideaalsete arvuliste suhete peegeldused. 4. Parmenides (u. 540-470). Oluline kuju teel metafüüsika poole. Parmenides tegeleb samuti oleva alge küsimusega, kuid arendab eeldust, et arche peab olema ainus ja valitsev järeldusteni, mis on teravas
Ma ise olen nende osade agregaat ning ühiskond on taoliste agregaatide agregaat. 2. Ühiskond on päriselt olev. Mina on pelgalt moment, osaaspekt sellest päristisest sotsiaalsest tegelikkusest, sellest "süsteemist". Mu kehaosad on selle sotsiaalse momendi osad. 3. Ma ise olen päriselt olev. Mu kehaosad, on see, mis nad on, vaid minu keha orgaanilises ühtsuses. Ühiskond on minusuguste suhetevõrgustik, selle tervik. Thales = vesi Anaximandros = apeiron Anaximenes = õhk / pneuma (hingus) Pythagoras = arv Herakleitos = tuli / logos Parmenides = oleva olemine Demokritos = aatom Anaximandros oleva alge (arche) on apeiron (määratlematu, piiritu), millest on oleva teke, sellest sünnib ka tema hukk paratamatuse (süü) läbi. Endi ebaõiglusest toovad nad teineteisele õiguse ja karistuse määratud ajal. SOKRAATILINE MEETOD õpetusviis, kus küsimuste abil kaevatakse välja vestluskaaslase teadmisi, esinedes ise mitteteadjana
Maailma saab seletada ilma jumalate poole pöördumata . Välismaailm on korrastatud kosmos. ANAXIMANDROS 611-546 eKr Oli Thalese kaasaegne ja kaaslinnlane. Neid nim sõpradeks, sugulasteks. Kirjutas geomeetria õpiku. Joonistas esimesena maailma kaardi. Ilmselt babüloonlaste eeskujul. Teda loetakse vahel ka õhtumaise filosoofia tegelikuks rajajaks. Kirjutas teose ''Loodusest'' (''Peri physos'') 547 eKr. Kõige alge peab olema mingi ''maailma- aine''APEIRON, mis asub väljaspool meie kogemusi. Apeiron on see, mis jääb üle, kui konkreetne mateeria kõigist meeleliselt haaravatest omadustest lahti riietada. See on maailma igavene, kõikehõlmav ja piiritu alge, millel pole algust ega lõppu, see on ammendamatu ja hävitamatu. Asjade kaduvuses peitub nende ''meeleparandus''. Nad peavad sellepärast tagasi pöörduma, kuna nad on oma piire ületanud. Asi elab vaid tervikus. Iga üksik eksistents on ebaõiglus. ANAXIMENES 585-527 eKr
- Nietzsche claimed that he deserved to be considered the first philosopher because he argued: o About the origin of things o Without image or story o Claimed that all things are unified · Anaximander 610-546 BC · Anaximenes 585-528 BC Lawgivers: - Seven Sages - Solon of Athens - Thales of Miletus The Presocratics- first Greece philosophers Anaximander · All things are apeiron (without border, either internal or external) · From Anaximander we have the earliest words from a philosopher's own writing: - Whence things have their origin, Thence also their destruction happens, According to necessity; For they give to each other justice and recompense For their injustice In conformity with the ordinance of Time Things have tendency to return back to its original form
VANA-KREEKA FILOSOOFIA ja TEADUS Maailma üldiste probleemide üle juurdlemist nimetasid kreeklased filosoofiaks ja sellega tegelevaid inimesi filosoofideks. Filosoofia kasvas välja maailmakorralduse teket ja jumalate põlvnemist puudutavast religioossest arutlusest. Maailma püüdis esimesena seletada Mileetose filosoof Thales, kelle arvates sai kõik alguse veest. Thalese õpilane Anaximandrose meelest ei saanud maailma lähtuda ühest või teisest looduses esinevast ainest, vaid aluseks on apeiron meeltega tajumatu piiritu alge. 5-4. sajandi filosoofidest on tuntuim Demokritos, kelle seletuse järgi koosneb maailm tühjusest ning selles liikuvatest ja omavahel põrkuvatest jagamatutest algosakestest aatomitest. Matemaatikas olid silmapaistev roll Pythagorasel ja tema õpilastel. Pythagorase meelest põhines maailmakorraldus arvulistel suhetel. Tuntuim on Pythagorase teoreem. Arstiteaduses oli oluline koht 5.-4. sajandil elanud arstil
liikuma paneb. Esimesena kerkisid esile Mileetose koolkonna filosoofid, kellest esimeseks peetakse Thalest algaine on vesi. Maailm tekkis tema meelest veest ning ka ujus sellel. Ta oskas ennustada päiksevarjutust, oli pädev geomeetrias, matemaatikas ning astronoomias. Samast koolkonnast kerkisid esile ka Anaximenes algaineks on õhk/udu ning Anaximandros võib olla olemas ka midagi sellist, mis on määramatu- APEIRON. Tänapäevaseima seletuse maailma ehitusele leidisid antiikatomistid, kellest kuulsaim oli Demokriots tühjuses langevad ja omavahel põrkuvad algosakesed- aatomid. Filosoofia alguses käsitles see vaid maailmakorraldust ja loodust, kuid hiljem oli see iseseisvatele teadusharudele. Matemaatika: Kreeklased võtsid eeskuju Idamaate teadusest, eriti Mesopotaamiast. Nad kirjutasid ning tõestasid praktiliste ülesannete õigsust teoreemide abil. Nii
-- jääb filosoofias kestma. Thales - Ainus elulooline fakt, mistõttu ka Thalest tunti, et ennustas 585. a. päikesevarjutuse. Oli üks kuulsast "seitsmest targast". Temal arche vesi: kõik elusolendid sisaldavad vett, kõikjal leidub vett. Pärimuse kohaselt olla ükskord filosoofiliselt mõtiskledes ja taevasse vahtides kukkunud kaevu, mistõttu kaasaegsed tema üle naersid. Seda näidet kasutatakse tänini iseloomustamaks filosoofide eluvõõrust. Anaximandros (610-547) - Oleva alge tal apeiron (piiritu, mitte-piiriline). See on ka jumalus, sest on surematu ja hukkumatu. Ta pidas selleks [algaineks] mitte vett või mingit teist niinimetatud elementi, vaid sootuks muud lõputut loomust, millest sünnivad kõik taevad ja nendes olevad maailmad. (Kreeklaste maailmas oli kõik [muu] piiriline.) Miski piiriline ei saa olla igavene ega lõputu, seega Anaximandrose oletus apeironi (piiritu) kohta enneolematu:
· Üleminek mõistusel põhinevale mõtteviisile. b. Esimeste filosoofide põhiprobleemid: · Huvituti loodusest ja seal toimuvatest muutustest. · Sooviti loodust mõista, lähtudes loodusest endast ja toetumata müütidele. · Algaine probleem - Üksainus algaine, millest on tehtud kõik muu: Thales Axinamenes Axinamandros Demokritos Vesi Õhk Apeiron Aatomid maailma algosakesed, mille (määramatus) ühinemisel kõik tekib ja lagunemisel kõik hävineb. c. Ateena filosoofia inimese probleemi tõestamine: Sofistid (kr. k. · Hea ja halva vahel tuli otsustada lähtudes inimvajadusest, mitte targad, üldiste normide järgi. õpetatud) · Õpetus tugevama õigusest inimesed kujundavad seaduse
Muretseb, et jääb teistest kunstidest maha noored ei taha õppida, suhtuvad pinnapealselt. Kritiseeris raha kui arstitakse raha pärast on see vastuvõetamatu. *Hippokratese vanne: 2000 a. Vana. 1960 aastal korraldati teatraalne etendus, kus näidati vannet. Antiik-Kreeka eluolust Meditsiin sügavalt seotud Kreeka filosoofidega. Millest on loodud maailm? Minetose koolkond, kes ütlesid, et ürgalgest või algainest (niiskus, apeiron-loodusseadus). Tähtsaim saavutus probleemi püstitamine. Tõid välja, et asjad ei ole terviklikud, vaid sisu ja vorm. Herakleitos muutumise üle mõtiskleja. Muutumine on vastandite võitlus. Leidis, et maailm pidevalt muutub. Sõda on kõikide isa ja valitseja. Sokrates inimese uurija. Inimene saab hakkama maailmas, kui tunneb iseennast. Ämmaemanda meetod ei tohi teadmist serveerida, kasuta täiendavaid küsimusi. Platon idealismi looja. Koopamüüt. Maailm jaguneb
Kreeka kirjandus maadles põhiliselt moraaliprobleemidega. FILOSOOFIA JA TEADUS Filosoofia kasvas välja maailmakorralduse teket ja jumalate põlvnemist puudutavast religioossest arutlusest. · Thales kõige aluseks on vesi, oskas ennustada päikesevarjutust, kreeka teadusele alusepanija, tundis ka matemaatikat · Anaximandros Thalese õpilane maailm ei saa lähtuda ühest või teisest loodusest esinevast ainest. Püstitas meeltega tajumatu alge apeironi idee. Apeiron on alati olnud ja jääb alatiseks, sellest on tekkinud ja selleks muutub kõik, mis maaillmas on. Esimene õpetlane, kes kasutas abstraktseid mõisteid. Looduslik filosoofia seletas seda, kuidas kõik tekib algainest · Demokritos maailm koosneb tühjusest ja selles liikuvatest aatomitest. Ka inimese hing koosneb aatomitest ja surmaga kaasneb hingeaatomite ahela lagunemine · Pythagoras maailmakorraldus põhineb arvulistel suhetel; täisnurkse kolmnurga kaatetite ja
on korraldatud. · Teda loetakse vahel ka õhtumaise filosoofia tegelikuks · Õigusfilosoofia õiguse põhjendusega rajajaks. · Filosoofia spetsiifilised suunad · Kirjutas teose "Loodusest" "Peri physeos" 547 e.Kr. · Teadusfilosoofia tegeleb loodusuurimise teoreetiliste · Kõige alge peab olema mingi "maailma- aine" - APEIRON, küsimustega. Mis on teaduse olemus? mis asub väljaspool meie kogemusi. · Keelefilosoofia tegeleb keele olemusega. · ANAXIMANDROS · Filosoofia tööriistad · Apeiron on see, mis jääb üle, kui konkreetne mateeria · Inimese pildid kõigist meelelistelt haaratavatest omadustest lahtiriietada.
Kasutati dialoogi või küsimus- vastus vorme. Koolkonnad: 1. Mileetose koolkond VI saj e.Kr. Thales pidas algaineks vett. Hakkas välja töötama kategooriaid ehk mõisteid. Küsimus-vastus vormis. Näiteks: Mis on kõige suurem? V: Selleks on ruum, sest ruum sisaldab kõike. Mis on kõige üldisem? V: Lootus, sest see on ka nendel, kellel mitte midagi muud ei ole. Anaximandros Thalese õpilane. Väitis, et algaineks on apeiron ehk midagi piiritlematut ja määratlematut. Väitis , et loodus, s.h inimene, elab võlgu, ning hävimise ja surmaga maksame kinni kõik oma eksimused ja vead st et eksisteerimine on võlg, mis tuleb tagasi maksta. Tema käsitlus on antropomorfne inimese keskne (andros mees, kreeka keeles). Anaximenes tegi arche osas tagasisammu pidades selleks õhku, kuid kirjeldas esimesena seda, kuidas kvantiteedi muutumine toob kaasa kvaliteedi muutumise (nt õhu hõrenedes tekib tuli, õhu
valemid ja nomenklatuur. Koostati perioodilissüsteem. Tänu spektroskoobi leiutamisele avastati väärisgaasid. Alused füüsikalisele keemiale (termodünaamika), lahusteteooriad, võeti kasutusele mool Kekulé, Mendelejev, Bunsen, Hess, Berthelot, Ostwald 3. Mida on kreeka natuurfilosoofid pidanud stiihiateks ehk (alg)elementideks? Kes pakkus (teadaolevalt) esimesena välja idee stiihiast ja mida ta pidas stiihiaks? Stiihiateks on peetud: vesi apeiron (määratlematu, tajumatu, lõputu aine, abstraktne) õhk- õhk on kõikjal, õhk on kõige allikas, kõik tekib muutumistes, liikumistes tuli- muutumine, muutuvus maa: kõik on tekkinud maast ja muutub maaks,muutumatuse printsiip Hiljem tuli-õhk-maa-vesi kõik kokku. Esimesena pakkus välja idee stiihiast Thales, tema jaoks oli algaine vesi- vesi on kõikjal, vee ja auruna, veeta poleks elu. 4
üldist alust, mitte sündmuste põhjustajat. Filosoofia kasvas välja maailmakorralduse teket ja jumalate põlvnemist puudutavast religioossest arutlusest. Esimeseks filosoofiks peetakse 6.sajandi algupoole Mileetose filosoofi Thalest. Tema arvates oli kõige aluseks vesi. Maailm oli tekkinud veest ja ujus vee peal. Thalese õpilase Anaximandrose meelest ei saanud maailm lähtuda ühest või teisest loodulikust ainest, seetõttu püstitas ta meeltega tajumatu piiritu alge apeironi idee. Apeiron on alati olnud ja jääb alatiseks püsima. Anaximandros oli esimene õpetlane, kes seletas maailma abstraktse mõiste alusel. 5.-4.sajandil atomistika koolkonna filosoofid, kelle seast tuntuim Demokritos. Atomistide seletuse järgi koosnes maailm tühjusest ning selles liikuvatest ja omavahel põrkuvatest jagamatutest algosadest aatomitest. Aatomites moodustuvad erinevad ahelad ja seega erinevad ained. Matemaatika Aegamööda hakkasid filosoofiast eralduma konkreetsed teadusharud
Filosoofilise tunnetuse omapära: · Spekulatiivsus -- arutelu ja põhjendused. · Intuitsioon -- alateadvusest lähtuvad järeldused. Intuitsioon on sisuliselt momendil teadvustamata eelnev kogemus. Noorel inimesel ei saa see olla kuigi suur. · Interpretatsioon -- seostamine, tõlgendamine. MILEETOSE KOOLKOND Küsimus: MILLEST asjad tekivad? Thales (VII VI s. e.m.a.) -- ürgalge vesi. Anaximandros (VI s. e.m.a.)-- apeiron (alge, mis on määramatu, piiramatu ja lõpmatu). Anaximenes (VI s. e.m.a.)-- ürgalge õhk. Thales ennustas ette päikesevarjutuse 585 e.m.a. Sooritas eduka investeeringu õlipressidesse enne suurt oliivisaaki. PYTHAGORAS (VI - V s. e.m.a.) Arvas, et asjad tekivad arvudest. Arvu 10 pidas müstiliseks, sest 1+2+3+4=10. Ülistas ka kolmnurka. Matemaatikast on teada Pythagorase teoreem. Herakleitos ei pidanud Pythagorast targaks, kuigi ta valdas matemaatilist teadmist
KREEKA LOODUSFILOSOOFIA JA ARHEE KÜSIMUS L. WITTGENSTEIN Arhee on asjade algus. Esimest korda kasutas seda mõistet Joonia koolkond. Loodusfilosoofia põhiprobleemiks kujuneb maailma ühtsuse ning loodusnähtuste mitmekesisuse vastuolu. Filosoofid soovisid leida algainet seda, millest kujunes terviklik, keeruline loodus. Thales ütleb, et arheeks on vesi, sest seda on lihtne ruumi ümber paigutada. Anaximandros leiab, et arhee asub väljaspool meie kogemust. Selleks on apeiron e mateeria ilma igasuguste meeleliste omadusteta. Apeiron on maailma igavene, kõikehõlmav ja piiritu alge. Anaximenes peab ürgaineks õhku, millest kõik muu tekib. Kõiksust nimetab kosmoseks. Demokritos leidis, et alge koosneb lõpututest pisiosadest aatomitest, mis kombineeruvad ja annavad aluse erinevatele nähtustele. Herakleitos peab maailma algeks ürgtuld, mis põleb ja kustub korrapäraselt. Wittgenstein püüab leida piirid, millest rääkida
vesi (oli seega monist üks alge) ning et Maa ehk taldrik hulpis vees. Vesi on kosmoloogiline element, seda on palju. Veega seotud tema hingekäsitlus- hingel on külgetõmbejõud nagu merevaigulgi, mida leidub vees. Esimene moraaliline filosoofia ehk eetiline põhimõte inimene peab piiri, st mõõdukuse rõhutamine. ANAXIMANDROS Thalese õpilane. Tema konkreetset alget välja ei pakkunud aga rääkis selle omadustest algeks on lõputu, piiritu, ebamäärane aine APEIRON. Temalt on pärit vanim teadaoleva vana kreeka filosoofiline teos ,,Loodusest". Arvas, et inimene pärineb kalast. Inimene saab alguse mudases mere põhjas kala kõhus. Arvas, et Maa on trummi kujuline ning teistele taevakehadele keskpunktiks (geotsentrism). Praegusel ajal on heliotsentrism päike on taevakehade keskpunktiks. Tema koostas ka esimese teadaoleva maakaardi (trummikujuline gloobus). ANAXIMENES oli Anaximandrose õpilane. Oli monist üks alge arvas, et algeks on õhk
hävi, rõhutas ka seda, et vesi on kosmoloogiline aine (maailma element, vett on palju). Ettekujutus maast: maa on lame/kettataoline taldrik, mis ujub vees, kui vesi lainetab, siis see toob kaasa maavärinad (ürgvee lainetamine). Esimesed moraalifilosoofilised tõekspidamised "Inimene pea piiri!" b) Anaximandros 7. sajandist Thalese õpilane Tõi välja aine omadused. Tema põhitermin apeiron (lõputu, piiratu). Aine ise on ebamäärane, ei too ainet välja; liigub. Gnomon e päikesekell, mis meenutab varrast. Varda kaudu näitas ajkulgu Peetakse vanimaks teadaoleva fil teose "Loodusest" autoriks-üksikud fragmendid/osad säilinud, seega autentne. Pakub välja, et inimene on tulnud kalast (tema inimese geneesi variant) Maa tema jaoks silindrikujuline, õhus. c) Anaximenes Anaximandrose õpilane
mõistame. Kõige alge on vesi (võib ümber paigutada). Pidas vee mõiste all silmas niiskust. Vesi on elav ja hingestatud. ANAXIMANDROS (611-546): Thalese õpilane. Pärit Mileetosest. Joonistas esimese maailmakaardi, kirjutas geomeetriaõpiku, tegi maagloobuse eelkäija. Võttis kasutusele gnomoni (varjusau, päikesekell). Pannud oma mõtted kirja teoses "Loodusest" (547). Mis on kõige alguses? Peab olema maailma aine, mis asuks väljaspool kõiki kogemusi. See on vormitu algaine - apeiron on see, mis jääb üle, kui konkreetne mateeria kõigist meeleliselt haaratavatest omadustest lahti riietada (striptiis). Apeiron on maailma igavene, kõikehõlmav ja piiritu alge. Pole algust ega lõppu. Apeironist on eraldunud külm ja soe, kuiv ja märg. Maa hõljub vabalt ruumis, pikapeale kuivanud ja toonud esile elusolendid (algul vees, pärast tulnud maale). Esimesed inimesed elasid kalades, kuna inimesed vajasid pikaealist hoolitsust. Täiskasvanuna alustasid iseseisvat elu
Tegeleti looduse, mateeria ja empiirilise maailma uurimisega. Tegeleti algelementide uurimisega - tuli, vesi, maa, õhk ja kosmogooniaga (lugu maailma tekkest). Usuti, et aine võib muutuda ühes vormist teise, kuid kõikide asjade algelement on sama. THALES nimetas kõige taga olevat algainet ARCHE´ks, mis oma omaduste poolest sarnaneb veega. ANAXIMANDROS ütles, et maailm koosneb millestki, mis on segu kõikidest ürgelementidest ja mida ei saa piiritleda, määratleda - APEIRON`ist. Anaximandros oli teadaolev esimene maailmakaardi koostaja ja kosmoloogia, mis asetas maa päikesesüsteemi keskele, samuti üldise evolutsiooniteooria sõnastaja. Mileetose koolkonnas valitseb ka veel MÜTOLOOGIA. Veel on eelsokraatikud ELEAATIDE koolkond, kuhu kuulusid Parmenides, Xenophanes, Zenon jt. Elea koolkonda peetakse ontoloogia alusepanijateks ehk õpetusele olemisest. ZENONi teosed on tema PARADOKSID ehk apooriad (kr k < ´väljapääsmatu olukord`) ehk loogilised kimbatused
Sünnimaaks Kreeka, u 600 eKr: Varem oli levinud regioonil põhinev müütiline maailmavaade. Üleminek mõistusel põhinevale mõtteviisile. Esimeste filosoofide põhiprobleemid: Huvituti loodusest ja seal toimuvatest muutustest. Sooviti loodust mõista, lähtudes loodusest endast ja toetumata müütidele. Algaine probleem - Üksainus algaine, millest on tehtud kõik muu: Thales Axinamenes Axinamandros Demokritos Vesi Õhk Apeiron Aatomid maailma algosakesed, mille ühinemisel kõik (määramatus) tekib ja lagunemisel kõik hävineb. c. Ateena filosoofia inimese probleemi tõestamine: Sofistid (kr. k. Hea ja halva vahel tuli otsustada lähtudes inimvajadusest, mitte üldiste normide järgi. targad, õpetatud) Õpetus tugevama õigusest inimesed kujundavad seaduse vastavalt tugevamate ja rändõpetlased, kes võimekamate huvidele.
üle. Sünnimaaks Kreeka, u 600 eKr: Varem oli levinud regioonil põhinev müütiline maailmavaade. Üleminek mõistusel põhinevale mõtteviisile. Esimeste filosoofide põhiprobleemid: Huvituti loodusest ja seal toimuvatest muutustest. Sooviti loodust mõista, lähtudes loodusest endast ja toetumata müütidele. Algaine probleem - Üksainus algaine, millest on tehtud kõik muu: Thales Axinamenes Axinamandros Demokritos Vesi Õhk Apeiron Aatomid maailma algosakesed, mille (määramatus) ühinemisel kõik tekib ja lagunemisel kõik hävineb. c. Ateena filosoofia inimese probleemi tõestamine: Sofistid (kr. k. Hea ja halva vahel tuli otsustada lähtudes inimvajadusest, mitte targad, üldiste normide järgi. õpetatud) Õpetus tugevama õigusest inimesed kujundavad seaduse vastavalt
üle. Sünnimaaks Kreeka, u 600 eKr: Varem oli levinud regioonil põhinev müütiline maailmavaade. Üleminek mõistusel põhinevale mõtteviisile. Esimeste filosoofide põhiprobleemid: Huvituti loodusest ja seal toimuvatest muutustest. Sooviti loodust mõista, lähtudes loodusest endast ja toetumata müütidele. Algaine probleem - Üksainus algaine, millest on tehtud kõik muu: Thales Axinamenes Axinamandros Demokritos Vesi Õhk Apeiron Aatomid – maailma algosakesed, mille (määramatus) ühinemisel kõik tekib ja lagunemisel kõik hävineb. c. Ateena filosoofia – inimese probleemi tõestamine: Sofistid (kr. k. Hea ja halva vahel tuli otsustada lähtudes inimvajadusest, mitte targad, üldiste normide järgi. õpetatud) – Õpetus tugevama õigusest – inimesed kujundavad seaduse vastavalt
annaabi.ee 
