Engelsi kirjatööd. 15. Hegeli dialektika teesi eitab sellele vasturääkiv antitees ning süntees haarab endasse olulise nii teesist kui ka antiteesist 16. A Priori ja A Posteriori Aristotelese filosoofiast lähtuvalt on eristatud tunnetust, mis lähtub põhjustest ja eeldustest ning liigub edasi tagajärgede (toimete) ja järelduste juurde, (tunnetust a priori) ja tunnetust, mis lähtub tagajärjest ja liigub tagasi põhjuse juurde (tunnetust a posteriori). 17. Transtsendentne ehk piire ületav funktsioon. See aitab inimesel jõuda oma kõrgeima eesmärgini – individuaalse potensiaali tüieliku teostamiseni. 18. Irratsionalism Mõistusega mitte haaratav, loogiliselt mitte piiritletav. Maailma tunnetatakse intuitiivselt. Mõistusega tunnetatakse maailma valesti. IR - ümberpööratud, mitte. 19. Induktsioon Üksikult üldisele liikuvtuletusviis. Tulemus on tõenäoline, aga mitte paratamatult tõde tagav. 20. Deduktsioon Üldiselt üksikule liikuv tuletusviis
Kas Jumala olemasolu on võimalik tõestada või ümber lükata? Kes või mis on Jumal? Miks on maailmas kurjus ja kes selle eest vastutab? Kas inimese elu on mõte või tähendus, mida ta ise või teised pole talle andnud? Kust see tuleb? 2. Kuidas määratletakse kristliku religiooni Jumalat religioonifilosoofias? Igavene teisel poole aega ja ruumi eksisteeriv isiksus, kes lõi maailma ja kelle kolm tähtsamat predikaati on kõikvõimas, ülim tarkus ja ülim headus. Aga võib ka transtsendentne, ontoloogiline, kognitiivne ja moraalne absoluutne substants. 3. Kas Jumala olemasolu on võimalik tõestada? Tooge näiteid! Jumala olemasolu küsimust on küsitud läbi aegade ja küsitakse edaspidigi. Reaalselt aga ei ole tema olemasolu ära tõestatud. Kuid on olemas kaks seisukohta, mille järgi võib ehk oletada: ateistlik ja kristlik positsioon. Ateistlik- Feurback on öelnud, et Jumala mõiste tuleneb inimese sõltuvustundest: inimesed vajavad karmis maailmas lohutust.
me teda tajume, siis see ei tähenda, et maailm tegelikult ongi selline. Hoopis meie mõistus on selline, et me ei saa maailma teisiti tajuda. Kant väitis, et on olemas objektiivne maailm, “asi iseeneses”, kuid me ei saa selle kohta midagi väita. Selle tulemusena tekib “asi meie jaoks”. Aeg ja ruum on tunnetuse vormid – maailm (asi iseeneses) ei eksisteeri ei ajas ega ruumis. Tunnetuse maailma nimetab Kant fenomenaalseks. Transtsendentne maailm ehk noumenaalne – on olemas, aga seda ei saa kogeda. Uskus, et inimestel on vaba tahe. Käitumine on kohusetundest lähtumine. Kanti arvates, on moraalselt kõige väärtuslikumad teod, mis sooritatakse puhtast kohusetundest, ilma sümpaatia ja kalduvuseta. "Talita nõnda, et sa inimkonnasse nii oma isiku kui ka ükskõik millise teise isiku näol suhtuksid alati kui eesmärki ja mitte kunagi kui ainuüksi vahendisse.“
pedaliseerimise abil • ‘’24 prelüüdi’’ ‘’Vihmapiiskade prelüüd’’ - vabasvormis heliteos 3) Ferenc Liszt (1811-1886) Pärit Ungarist. • 19. saj suurim klaverivirtuoos — pianist, dirigent ja sümfoonilise muusika uuendaja • interpretatsioonsuund - klaverile orkestraalse kõlajõu andmine ja mängutehniline täiuslikkus • mahukaim klaveripala ‘’Rännuaastad’’ • transtsendentne ehk piiri ületavad etüüdid • ‘’Tuisk’’ • uue zanri looja — sümfooniline poeem • sümf. poeem — üheosaline sonaadivormis orkestriteos, mis kajastab poeetilist või filosoofilist ideed. Inspiratsiooniks on tihti kirjandusteos • transkriptsioon - teose ümberkirjutus ühelt esitajate koosseisult teisele (nt klaver -> orkester) • programmiline muusika - instrumentaal muusika, millel on pealkiri või vihje sisule • sümfooniline tsükkel 1
1. ARVU AJALOOST Arvu väärtuse arvutamisega on tegelenud paljud matemaatikud läbi aegade. Näiteks sai Aryabhata I lähisväärtuse 3,1416 VI sajandi alguses, kasutades selleks ühikringjoonesse kujundatud korrapärase 384-nurga ümbermõõtu. Tuli välja, et arv tekib ka ülesannetes, millel pole ringjoonega ega hulknurkadega midagi ühist. Prantsuse loodusteadlane G. L. Leclerc de Buffon avaldas 1777. aastal arvutamiseks võtte, mida nimetatakse Buffoni ülesandeks. Selle valemi põhjal on saadud 3408 viskega 3,1415929. Peale Ludolph van Ceuleni arvutusi leidis inglane Abraham Sharp 1699. aastal arvule 72 õiget kohta. Prantslane T. F. de Lagny andis 1719. aastal 127 õiget kohta, hiljem selgus, et 113. koha number oli väär see ilmnes kuulsa austria-jugoslaavia arvutaja ja logaritmitabelite koostaja Georg Vega töö põhjal, kes leidis 1794. aastal 136 õiget kohta arvule . Selle arvu 200 kümnendi kohta sai 1844. aastal fenomenaalne saksa arv...
* Sensualism - tunnetusteoreetiline suund, mis peab kõikide teadmiste allikaks aistinguid. * Stoitsism - Sisemist rahu ja sõltumatust ülimaks väärtuseks pidav eetiline õpetus. * Subjektiivne - Tunnetuse subjektile omane, temast ja tema teadvusest sõltuv ja tulenev. * Subjektivism tunnetava subjekti tähtsust rõhutav. * Substants - Kõikide ja nähtuste ja asjade jääv alus, olemus. * Teism - Jumalat kõrgema üleloomuliku olendina tunnustav õpetus. * Transtsendentne - Teispoolne; kogemuse ja tunnetuse piire ületav. * Utilitarism - Kõlbelisust inimese heaolu tagava kasulikkusega samastav eetiline õpetus.
Immanuel Kant Immanuel kant sündis 22.aprillil 1724.aastal Ida-Preisimaal Königsbergi (tänapäeval tuntud kui Kaliningrad) linnas sadulsepa peres. Ristimisel anti tulevasele Saksa filosoofile nimeks Emanuel. Immanueliks muutis ta oma nime ise, olles õppinud Heebrea keelt. Kanti ema oli vaga kristlane, kes nõudis usulises elus ja kõiges muus täpsust ja rangust. Selle puritaanlikkuse ja ranguse pitserit kandis kogu Kanti elu ja ka tema filosoofilised tööd. Tema nooruspõlv ja õpinguaastad olid vaiksed ja silmatorkamatud. 1740. aastal asus ta õppima Leibnizi ja Wolffi filosoofiat ning Newtoni matemaatikat kohalikus ülikoolis Martin Knutseni juhendamise all. 1755 sai ta samas ülikoolis lektoriks ja 1770 professoriks. Kant oli keskajast alates esimene suur filosoof, kes töötas ülikoolis õppejõuna. Kanti peateos on ,,Puhta mõistuse kriitika". Kohe peale ilmumist sai väga kuulsaks. Kant oli lühikese ajaga saav...
Juba muistses Egiptuses ja Kreekas arvestati matemaatilisi kuldseid proportsioone(kuldlõiget) seda arvestati nii püramiidide ehitamisel kui ka templite rajamisel. Kreeka skulptorid arvestasid kuldlõiget oma skulptuure luues ning mitmed renessansiaja kunstnikud olid pühendunud matemaatikud.Arvud ongi kunst.Teadus, kunst ja usk voolavad paljude arvates samast allikast. Kuldlõige rahuldab positiivsete reaalarvude hulgas unikaalset samasust. Kuldlõige on irratsionaalarv, kuid mitte transtsendentne arv. Kuldlõike reegel-ehitise massid ja pinnad jaotuvad nii, et terviku suhe suuremasse osasse oleks nagu suurema osa suhe väiksemasse osasse. Kuldlõige on teguriks siis, kui Fibonacci jada asümptootiliselt nagu geomeetriline jada.Kuldlõige pole termin ainult arhitektuuris vaid ka muusikas. Vähemalt alates renessansi ajastust alates on kunstnikud ja arhitektid kuldset lõiget kasutanud oma töödes, eriti kuldset nelinurka, kus külgede omavaheline suhe ongi kuldlõige
Seda sümboliseerib mõlemasooline figuur ehk hermafrodiitne. Goethe nimetas seda Igaveseks naiselikkuseks. See on sisemise alge vabastamine mida läheb vaja loomingulisteks saavutusteks. · Logos mehe tarkus, Eros naise seotus · Kristus pakub inimesele vaimset kindlustunnet kuna ta on Jumala poeg taevas. · Transtsendentsuse sümbolid täiskasvanu saavutab selle tunde teadvuse ühinemisel alateadvusega. Nende 2 teadvuse ühinemisel sünnib psüühe transtsendentne ehk piire ületav funktsioon. See aitab inimesel jõuda oma kõrgeima eesmärgini individuaalse Ise potentsiaali täieliku teostamiseni. Transts. Süm iseloomustav vormiline mitmekesisus. Olulised nii ajalooliselt kui nüüdisaja unenägudes. Näit. lind, kaks omavahel põimunud madu (kreeka jumala herese valitsuskepi otsas). · Hermes hinge teejuhiks peetud Kreeka jumal, kelle ülesanne oli juhatada surnud allmaailma. Jumala roll kui kahe maailma vahendajana. Algselt tunti
Tartu Ülikool Filosoofia teaduskond Referaat Prolegomena igale tulevasele metafüüsikale, mis on võimeline esinema teadusena Immanuel Kant Näimises pole süüdi mitte meeled, vaid aru. Juhendaja: Eduard Parhomenko Koostas: Ave Hamatvalejev Tartu, 2012 1 Näimises pole süüdi mitte meeled, vaid aru. Kant väitis, et kui me maailma tajume sellisena, nagu me teda tajume, siis see ei tähenda, et maailm tegelikult ongi selline. Hoopis meie mõistus on selline, et me ei saa maailma teisiti tajuda. Antud referaadis vaata...
klaverile iseloomustab orkestraalne kõla jõuline, sädelev, efektne. Liszt tõstab klaverimängu tehnikas esile neli võtet: 1) Oktavid ja akordid 2) Tremolod 3) Topeltnoodid 4) Heliredelid ja arpedzod Valik klaveriteoseid: Suured etüüdid Paganini teemale (6 etüüdi, ,,Kapriiside" järgi) ,,12 transtsendentset etüüdi", lõplik variant 1852. Kasvas välja ,,Nooruspõlve etüüdidest"; transtsendentne ehk üleloomulik, teispoolne; kogemuse piire ületav. Ulatuslik klaveripalade kogumik ,,Rännuaastad" (Annes de Pelerinage) 19 ungari rapsoodiat Sonaat h-moll 2 klaverikontserti ja ,,Surmatants" jpm
Ülevaade filosoofias kasutatavatest mõistetest. "Teadmine on võim." F.Bacon Mis on filosoofia? Definitsioon: Looduse, inimkonna ja mõtlemise üldisemaid arenemisseadusi käsitlev teadus. Filosoofia on kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises. Filosoofia mõtteks on püüdlus luua võimalikult terviklikku maailmapilti. Filosoofia kujundab ja süstematiseerib meie mõtlemise piirsõnavara. Filosoofia osad Gnoseoloogia Tunnetusteooria. Filosoofia osa, mis uurib tunnetuse üldist iseloomu, ulatust (epistemioloogia): ja päritolu. Loogika Traditsiooniline filosoofia osa, õpetus mõtlemise seadustest. "Loogika isa" on Aristoteles. Metafüüsika Filosoofia osa, mis uur...
Ülevaade filosoofias kasutatavatest mõistetest. "Teadmine on võim." F.Bacon Mis on filosoofia? Definitsioon: Looduse, inimkonna ja mõtlemise üldisemaid arenemisseadusi käsitlev teadus. Filosoofia on kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises. Filosoofia mõtteks on püüdlus luua võimalikult terviklikku maailmapilti. Filosoofia kujundab ja süstematiseerib meie mõtlemise piirsõnavara. Filosoofia osad Gnoseoloogia Tunnetusteooria. Filosoofia osa, mis uurib tunnetuse üldist iseloomu, ulatust (epistemioloogia): ja päritolu. Loogika Traditsiooniline filosoofia osa, õpetus mõtlemise seadustest. "Loogika isa" on Aristoteles. Metafüüsika Filosoofia osa, mis uur...
Ülevaade filosoofias kasutatavatest mõistetest. "Teadmine on võim." F.Bacon Mis on filosoofia? Definitsioon: Looduse, inimkonna ja mõtlemise üldisemaid arenemisseadusi käsitlev teadus. Filosoofia on kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises. Filosoofia mõtteks on püüdlus luua võimalikult terviklikku maailmapilti. Filosoofia kujundab ja süstematiseerib meie mõtlemise piirsõnavara. Filosoofia osad Gnoseoloogia Tunnetusteooria. Filosoofia osa, mis uurib tunnetuse üldist iseloomu, ulatust (epistemioloogia): ja päritolu. Loogika Traditsiooniline filosoofia osa, õpetus mõtlemise seadustest. "Loogika isa" on Aristoteles. Metafüüsika Filosoofia osa, mis uur...
konstitueerib seda, mis toimub 4. Just aeg on teadvuse ühtsuse alus. Üleelamiste sisemiste faaside süntees, tähenduste voolu sünteetiline ühtsus. Intentsionaalne liin, mis läbib ja ühendab fenomenide voolu. (http://lepo.it.da.ut.ee/~silvi11/Husserl.htm 25.01.2015) Tähenduse andmise aktis eristab deskriptiivne analüüs kahte aspekti: noema — (kr mõte) noemaatiline akti korrelaat, teadvuse suhtes transtsendentne intentsionaalne seos, esemeline tähendus kui niisugune. Noemaatilised struktuurid annavad esemelisuse, asja, mis eksisteerib ruumis. Asja tuum, esemelisuse mõte. noesis — (kr mõtlemine) teadvuse suhtes immanentne intentsionaalne akt (eseme antuse viis teadvuses). Koos noeetiliste komponentide poolt “elavdatud” meelelise materjaliga (hüleetiline), moodustavad nad “reaalse” analüüsi eseme, milles üleelamine ilmneb kui katkematu variatsioon, fenomenaalse olemise vool.
inimesed elada." [2]vaimsete praktikate , sealhulgas meditatsioon , palve ja mõtisklemist , eesmärk on kujundada inimese siseelu; vaimne kogemus hõlmab selle seotus on suurem reaalsus, andes põhjalikuma ise ; teiste isikute võiinimeste kogukond , kusjuures laadi või cosmos või koos jumalikku valdkonda. [3] vaimsus on sageli kogenud, inspiratsiooniallikaks või suuna elus. [4] See võib hõlmata usk ebaoluliste tegelikkusega või kogemusiimmanentne või transtsendentne maailm on loomuldasa. "Vaimsus on olemas kõikjal, kus me võitlevad küsimusi, kuidas meie elu mahub suurem kava asju. See on tõsi, kui meie küsimustele kunagi andma teed konkreetseid vastuseid või tekitada teatud tavasid nagu palve või meditatsiooni. Kohtame vaimulikest küsimustest iga kord, kui me ei tea, kus universumis pärineb, miks me siin oleme, või mis juhtub, kui me sureme. suudame ka vaimne kui me
1 JUMAL JA ÜLELOOMULIK Miks üldse see teema? 1. Islam See on kristluse ja judaismiga suguluses olev monoteistlik religioon, mis on hakanud oluliselt mõjutama (sekulaarsete) eurooplaste elu ja mõtlemist. 2. USA USA puutub meisse. Seal on religioon seotud poliitika, hariduse jt elusfääridega tihedamalt kui Euroopas. Märksõnad: evangeelsed sektid, kreatsionism, vabariiklased... Jumal, sõna ja mõiste Kr. k. theos, ld. k. deus Kas “jumal” või “Jumal”? • Antud loengus räägitakse Jumalast (suure algustähega), seda põhjusel, et jutt on monoteistlikes religioonides usutavast ainujumalast. • Polüteistlike religioonide puhul saab rääkida ühest jumalast teiste jumalate seas. Kes või mis on Jumal? Traditsiooniline teism • Jumal on universumi looja, alalhoidja ja aktiivne valitseja. • Igavene isikuline ainujumal. • Judaism, kristlus, islam: inimesel võimalik pälvida surmajärgne igavene elu. Deism, ateism, panteism ...
või maa või taevas või ükskõik mis muu; ta näeb seda absoluutsena, ainult iseeneses eksisteerivana, ainulaadsena, igavesena.1 Sellel ideel ,,Ilu" peetakse olevat palju ühiseid jooni sellega, mida paljud nimetavad ,,Jumalaks". Kuid vaatamata nende tranststendentsusele, tuli neid ideid leida inimese mõistusest.2 Teljeajastu uutes ideoloogiates valitses üldine nõusolek sellest, et inimelus sisaldub ülimalt oluline transtsendentne element. Kuigi seda transtsendentsust tõlgendasid erinevad mõtlejad erinevalt, oldi ühel meelel selle keskses tähtsuses inimolendite arengus ja varasemaid mütoloogiaid täielikult üle parda heitmata tõlgendasid nad neid ümber 3. Samaaegselt toimus ka Iisraeli prohvetite endi traditsioonide kujundamine. Kuna esimesed kirikuisad olid kreeklased ja roomlased (see tähendab paganad), ja tahtes oma kristlikku usku esitada kaasaegsetele, oldi sunnitud leidma seoseid oma ühiskonna
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ametnikutöö osakond IMMANUEL KANT Referaat Juhendaja: Tallinn 2013 1. ELULUGU Immanuel Kant sündis Ida Preisimaal 22.04.1724 a. Köningsbergis (tänapäeval tuntud kui Kaliningrad) sadulmeistri pojana. Tema esivanemad olid arvatavasti pärit Sotimaalt. Ristimisel anti tulevasele filosoofile nimeks Emanuel. Immanueliks muutis ta selle hiljem ise, olles õppinud heebrea keelt. Kanti ema oli vaga kristlane, kes nõudis usulises elus ja ka kõiges muus täpsust ja rangust. Selle puritaanlikkuse ja ranguse ...
UUSROMANTISM EUROOPA KIRJANDUSES (19. sajandi lõpp) 1880ndatel aastatel oli naturalism Zola juhtimisel ületanud oma kulminatsiooni, kust algas selle voolu kiire langus. Naturalismist kasvas uus nn sajandi lõpu kirjandus, mis on tuntud uusromantismi nime all. UUSROMANTISMI OLEMUS: 1. Realistliku tunnetuse eitamine. Kui realistid lähtusid oma loomingus ümbritsevast maailmast, siis uusromantikud seletasid elunähtusi salapäraste müstiliste jõududega. Nende looming oli täis lootusetust, pessimismi ja elutüdimust. 2. Individualism (= üksikisikule omane). Realistid kujutasid ühiskondlikke probleeme, uusromantikud sulgusid isiklike emotsioonide / kogemuste ringi. Nende tegelased elavad omaette elu ja suhtuvad ümbritsevasse maailma vaenulikkusega. 3. Aristokratism (= eesõigustatud ülemkiht). Uusromantikud kuulutasid elu ülimaks väärtuseks kunsti. Kunstnik oli kõrgem olend, valitu, kelle looming ja käitumine ei pea...
ELULUGU Immanuel Kant- Saksa filosoof sündis 22. aprillil 1724 Ida- Preisimaal Königsbergi (tänapäeval tuntud kui Kaliningrad) linnas sadulseppmeistri peres. Kant oli pere 9 või 11(ei ole täpselt teada) lapsest neljas.Kantide esivanemad Cantid olid arvatavasti pärit Šotimaalt. Pikkust oli tal vaid 157 cm, kuid vaimses mõttes kuulus ta hiiglaste hulka. Kanti kodulinnas Königsbergis tunti teda täpsuse musternäidisena: tema jalutuskäikude järgi olevat võinud kella õigeks panna. Ristimisel anti tulevasele filosoofile nimeks Emanuel; Immanueliks muutis ta selle hiljem ise, olles õppinud heebrea keelt. Kanti ema oli väga kristlane, kes nõudis usulises elus ja ka kõiges muus täpsust ja rangust. Ema tunnustas Kanti andeid. Ühes kirjas ütles Kant: "Ma ei unusta kunagi oma ema, sest ta istutas minusse esimese headuse seemne ja toitis seda; ta avas minu südame looduse mõjule; ta äratas ja avardas minu mõtteid, ning tema õpetustel oli minu elule ke...
Võimalus, et õigus pole kummalgi (empirism/ratsionalism). 1770 püüdis probleemi lahendada - "Meelelise ja mõttelise maailma vormidest ja printsiipidest". 15 "Puhta mõistuse kriitika" (1781) - Sissejuhatuses kirjeldab Kant: pole metafüüsilisi ülesandeid, millele seal lahendusi või võtit pole. Eeldada saab tingimatut kindlust ja esituse selgust. Raske ja sisukas teos - 884 lehekülge. Enne tuleks põhimõisted lahti seletada. Peale sissejuhatuse ja eessõna 2 osa: transtsendentne elementaarõpetus ja transtsendentne meetodiõpetus. Elementaarõpetusel 2 osa: transtsendentne aisteetika - käsitleb meelelisuse võimalusi; transtsendentne loogika - käsitleb mõtlemise võimalusi. Meetodiõpetuse 2 osa: transtsendentne analüütika - käsitleb mõistmist (verstand); transtsendentne dialektika - käsitleb mõistust (vernunft). Kriitika - läbi valgustamise, piiride määratlemine. Puhas - teadmised, mis on sõltumatud meelelisest kogemusest. Omane sünnipärase loomuse ja
Samuti ei ole ta nõus väitega justkuid oleks Kristuse sõnad ainult kogum seosetuid mõistujutte ebaselgete tähendustega ja mis ei sobi ühtsesse süsteemi. Isegi imed nagu vee veiniks muutmine või surnust ülestõusmine ei tõesta lõplikult midagi ära, vaid on lihtsalt vahendid selleks et tõmmata üksikisiku tähelepanu otsuse tegemise vajalikkusele, ja seda ,,usuhüppe" alusel, ehk siis kas uskuda või mitte. ,,Usuhüpe" on vajalik kuna Jumal, kes on transtsendentne ja teistsugune, on tunnetamatu ja igasugune ilmutus inimkonnale saab ainult kaudse suhtlemise vormis olla. Kierkegaardi jaoks oli tema usk, kristlus, midagi sellist millele tuleb pühenduda ja mida tuleb võtta tõsiselt. Ta nägi enda ümber palju inimesi kes olid kristlased sellepärast et nende vanemad seda olid ja kuna nad olid kristlikus ühiskonnas üles kasvanud. Samas kui ta küsida neilt nende usu kohta ei oska nad midagi vastata
Kallavere Keskkool Jana Smirnova 8.klass PI PÕHIKOOLI MATEMAATIKAS Uurimistöö Juhendajad: Maardu 2012 SISSEJUHATUS Arv, mida tähistatakse kreeka tähega , on üks tuntumaid arve matemaatikas ja sellise suuruse olemasolust sai inimkond aimu juba väga ammuses minevikus. Praeguseks on arvutatud üle 6000000000 komakoha. ligikaudne väärtus on 3,14. Käesolevas töös on uuritud kasutatavust põhikooli matemaatikas. Autor on uurimistöö teemast huvitatud, sest tahtis rohkem tutvuda : mis arv see õieti on ja kus ning milleks seda kasutatakse. Materjali koostamisel on toetutud isiklikele kogemustele ning kasutatud erialaseid õpikuid ja internetimaterjale. Uurimistöö on kirjutatud 20 lehel, sisaldab 7 joonist ja 1 diagrammi. Kirjanduse loetelus on 12 nimetust. Sisaldab kokkuvõtet ja sissejuhatust. Töö koosneb kolmest peatükist. Esimeses peatükis saab ülevaate ...
tasakaalukus, lahkemeelsus, häbi tundmine jne) · Loomutäiuste juures on nii liialdused kui ka puudused, vajalik on nn kuldne kesktee KESKAJA FILO · Keskaja filosoofia sügavalt seotud usuga kristlusekeskne · Keskaja fil oli kasvatuslik ja õpetlik · Olulisel kohal keskaja filosoofias jumalakäsitlus · Jumala olemus: kehatu, ajatu, kõikvõimas, kõiketeadja, kõiktark, kõikhea jne · Jumal lõi maailma ex nihilo · Jumal on maailma suhtes transtsendentne (transcendens piiridest väljas) · Kurjuse olemasolu problemaatika · Keskaja filosoofia põhiprobleem: usu ja mõistuse vahekord; kas Jumala olemasolu saab tõestada; universaalide olemasolu · Usu ja mõistuse vahekord: a) credo quia absurdum (Tertullianus) usun, sest see on absurdne; b) credo ut intellegam, usun selleks, et mõista; c) intellego ut credam mõistan selleks, et uskuda
võimalik liialdused ja puudused, kuid on vaja kuldset keskteed 4.KESKAJA FILOSOOFIA ■ sügavalt seotud usuga- kristlusekeskne ■ kasvatuslik, õpetlik ■ olulisel kohal jumalakäsitlus ■ jumal on: kehatu, ajatu, kõikvõimas, kõiketeadja, kõiktark, kõikhea ■ jumal lõi maailma ex nihilo (eimillestki) ■ jumal on maailma suhtes transtsendentne (transcendens-piiridest väljas) ■ “Kui on jumal, siis miks on maailmas kurjus?”- inimese vaba tahte tõttu, kord tuleb aeg mil valitseb õiglus, õiglus võidab teispoolsuses, jumala teod on mõistetamatud ■ Keskaja filosoofia põhiprobleem: 1)usu ja mõistuse vahekord 2)kas Jumala olemasolu saab tõestada 3)universaalide olemasolu ■ Usu ja mõistuse vahekord 1)credo quia absurdum- usun, sest see on absurdne 2)credo ut
objektiivsus? Loodusteadus peab neid tingimusi täitma(nt Newtoni seadus täidab neid tingimusi). Tekib võimalikkuse küsimus. Toetub arutluskäigule ehk transtsensiaalne argument(A; B → A; B). Ideed teevad võimalikuks üldise paratamatu tõe. Platoni ideed on asjad iseendas ehk Kanti silmis meie tunnetusvõimed ei küündi asjadesse iseendasse. Kui me ei saa tuletada asjad iseendast teadust, siis otsime subjektist. Seisunditeadvusest(empiirika) ei saa teadust tuletada. Teadus üldse ehk transtsendentne subjekt – tuleb sealt otsida teadust. Millised on kindlad struktuurid? Mida kujutavad endast puhtad arumõisted, mida meelelisusele rakendatakse ja kust neid tuleb leida. 21.a.prg. LOE! 22. prg. Kokkuvõttev tekst. Kaemuste seostamine põhjuslikkuse printsiibi kaudu. 5. seminar. Prg. 39. Lisa puhta loodusteaduste juurde. Kategooriate süsteemist. Süstemaatilisus tähendab siin, et teadus on süstemaatiline siis kui erinevad väited üheks
Sissejuhatus: Eetika keskne küsimus on, kuidas peaks elama. "Eetika" tuleneb kreeka sõnast (ethikos): (ethos) tava, komme, harjumus (thos) iseloom, karakter ,,Moraal" tuleneb ladina keelest: mores kombed (omadussõna moralis). Eetika kui moraalifilosoofia on filosoofia haru, mille käsitlusaineks on moraal. Moraal on arusaam, eetika on teadus. Eetika püüab avastada teid moraalitunnetusele. Eetika tahab juhtida inimese käitumist. Ühelt poolt on eetika nõnda kogemuslik ehk empiiriline teadus, mis uurib käitumist psühholoogiliselt ja sotsioloogiliselt, teisalt aga juhendav ehk normatiivne teadus, mis põhjendab kõlbelise elu aluseid ja annab praktilisi käitumisnorme. Moraaliprintsiibid on universaalsed (kehtib kõikidele sarnases olukorras), normatiivsed (neid tuleb järgida), üles kaaluvad (kaaluvad üles teised väärtused, nt ilu), avalikud, teostatavad (ei eelda üle jõu käivaid pingutusi). Metaeetika uurib, mis on üleüldse he...
Hedonistide arvates on ainus seesmine väärtus nauding ja igasugune muu headus tuleneb selle väärtusest. Nad jagunevad sensualistideks (nauding on mõnus meeleärritus) ja satisfikatsionistideks (nauding on rahuldustunne või rõõm, mis ei pruugi hõlmata sensuaalsust/meelelisust, nt rahuloli pärast edukat sooritust). Mittehedonistid jagunevad monistideks (on olemas üksainus seesmine väärtus ja see pole nauding, vaid nt Hüve, transtsendentne väärtus) ja pluralistideks (nauding on seesmine hüve, kuid lisavad ka teisi, nt teadmine, sõprus, ilu, moraalne headus, elus ise) 15. Mis seos on väärtustel ja moraalil? Mida tähendab, et moraalinormid põhinevad väärtustel? Väärtused on moraali vallas kesksed. Neist tuletatakse printsiibid, mida võime nimetada tegevust juhtivateks väärtuste ,,kehastajateks". Õige ja väär kui moraalsed väärtused määratud absoluutsete printsiipide, reeglikogumina.
Hedonistide arvates on ainus seesmine väärtus nauding ja igasugune muu headus tuleneb selle väärtusest. Nad jagunevad sensualistideks (nauding on mõnus meeleärritus) ja satisfikatsionistideks (nauding on rahuldustunne või rõõm, mis ei pruugi hõlmata sensuaalsust/meelelisust, nt rahuloli pärast edukat sooritust). Mittehedonistid jagunevad monistideks (on olemas üksainus seesmine väärtus ja see pole nauding, vaid nt Hüve, transtsendentne väärtus) ja pluralistideks (nauding on seesmine hüve, kuid lisavad ka teisi, nt teadmine, sõprus, ilu, moraalne headus, elus ise) 15. Mis seos on väärtustel ja moraalil? Mida tähendab, et moraalinormid põhinevad väärtustel? Väärtused on moraali vallas kesksed. Neist tuletatakse printsiibid, mida võime nimetada tegevust juhtivateks väärtuste „kehastajateks“. Õige ja väär kui moraalsed väärtused – määratud absoluutsete printsiipide, reeglikogumina.
proosa taevas.Tohoh,mtlesin.Et miks komeet,miks uus ja miks alustab ldiselt snasuutlik kriitik oma kirjutist rhutatult kulunud kujundiga.Isegi spordiajakirjanikud komeedita enam tihti.Linud aastal ilmus Hvostovilt Loomingi Raamatukogus veel ka ajalooline jutustus Projektijuht Posse,hva olustikuehe maaling kaugaegadest. Lk 417 Vgivald vib kellelegi olla vahendiks,et harmoniseerida hiskonda.Vgivald on kommunikatiivne akt,ks suhtlemisvorme,seejuures supersotsiaalne.Ent vgivallal on ka transtsendentne,astraalne mde,raevus inimene lheb endast vlja.Chaneldiori raamatu negatiivne paatoson ngistav.Rgitakse teose tekitatavast okserefleksist.Mis nitab helt poolt,et autori pdlused epateerida tlgastuse kaudu on tppi linud.Teisalt viitab oksehimu muidugi lugeja rikkumatule fsioloogilisele reaktsioonile. Lk 418 Krt Hellerma Sinine missa,mis tiitellehe andmeil olevat Valik reisikirju,pani mind tdinult ohkama.Olnuks minu tegemine,siis jtnuks lugemise kus kurat juba
PLATONI IDEEÕPETUS - ja vormist. Platoni ideeõpetus seisnes selles, et ideed on muutumatud ja tõelised, meeltega tajutavad asjad on vaid nende ebatäiuslikud koopiad. Inimindiviid koosnes kolmest vastandlikust elemendist: kirg, mõistus ja tahe. Mõistuse kohus on olukorda kontrollida, valitsedes tahte abil kirge. Platoni arvates oli ideaalilähedaseks riigiks Sparta. Kogu tema filosoofiast annab ülevaate tema põhiteos, dialoog ,,Riik". Platoni mõju oli väga oluline kristluse kujunemisele, kuna filosoofi täiusliku ideede maailma õpetus sobis kristliku ainujumala ideega. Kuigi nähtavad maailmad on tekkimises ja hävimises, on see, mis neid asjadena vormib, olemus, Platoni uskumuse kohaselt püsiv ja hukkumatu. Platon jõuab olemuste eristamiseni, ideeõpetuseni sokraatilisest lähtest: huvist üldmõistete vastu. Kuna teadmine pidi Sokratesel olema midagi kindlamat arvamusest ja teadmine põhines üldmõistetel, siis võib siit järeldada, et üldmõistet...
See omakorda tähendab, et sel ideedepüramiidil on kõrgeim idee, millesse madalamad ideed on justkui ühte vaatesse kokku koondunud. Seda kõrgeimat ideed nimetab Platon hüvelisuse ideeks (sama sõna agathon, mis esineb Sokratesel, aga viimasel on see eetilise valdkonna mõiste, Platonil esineb seevastu eelkõige ontoloogilise mõistena). Hüvelisuse idee kohta öeldakse Platoni tuntuimas dialoogis “Politeia”, et ta on oma auväärsuselt ja tähenduselt veel üle ideede, teispoolne, transtsendentne kogu ülejäänud olemuste valdkonna suhtes – epikeina tes ousias (509b). Platoni arutluste käigus kujuneb niisiis välja justkui kolmikjaotus: hüvelisuse idee, ideede valdkond ja nähtav maailm. Ta asendab Parmenideselt pärit ontoloogilise kaksikjaotuse kolmetasandilise ontoloogiaga. Mis tähendus on sellel, et hüvelisuse idee on käsitatud kõige kõrgema ideena, et algselt eetiline mõiste saab ontoloogilise interpretatsiooni
1877 Louis Paul Cailletet veeldab hapniku ja lämmastiku. 1877 Thomas Alva Edison leiutab fonograafi. 1879 George Gabriel Stokes avastab, et keha kiirgusvõimsus on võrdeline keha absoluutse temperatuuri neljanda astmega. 1879 14. märtsil sünnib Albert Einstein. 1880 John Milne leiutab seismograafi. 1882 Stewart oletab, et on olemas ionosfäär. 1882 Ferdinand Lindemann tõestab, et pii on transtsendentne ning et ringiga pindvõrdset ruutu pole võimalik joonestada vaid sirkli ja nurgiku abil. 1883 Hiram Maxim leiutab kuulipilduja. 1885 William Stanley leiutab vahelduvvoolu trafo. 1886 Eugen Goldstein näitab positiivselt laetud kiirte olemasolu katoodkiirte torus. 1886 Ernst Mach arvab, et kogu mateeria on vaid aisting. 1887 Michelson ja Morley ei suuda interferomeetri abil näidata maa liikumist läbi eetri.
tabatav; näivus, paistvus; tekkimine, hävimine, muutumine; ajaline; ruumilis-kehaline, liitne, jagatav; nähtuste paljusus, individuaalsus; ebatäiuslikkus.) Kuna ideede maailm on täiuslik, ei saa seal valitseda juhuslikkus ega korrapäratus. Ideed on omavahel kindlas hierarhilises suhtes. Kõrgemaid ideid nimetab Platon sooks: genos ja madalamaid liigiks: eidos. Ideedepüramiid tipneb ühe ideega, mis sisaldab kõiki teisi. Selleks on hüvesuse idee (agathon). See on omakorda transtsendentne teiste ideede suhtes. Ideede tunnetamine. On selge, et ideid ei saaks tunnetada kui inimene kuuluks jäägitult nähtuste valdkonda. Platon seletab ideede tunnetamise võimalikkust oma hingeõpetuse abil. Hinges on kolm osa: mõistuslik, tahtev ja himustav. Hinge mõistusliku osa kaudu on inimene seotud ideedemaailmaga, kuna mõistuslik osa on pärit ideede valdkonnast. Filosoofiline tunnetamine ei ole Platoni järgi seega mitte originaalsete mõtete loomine, vaid
Aga hämmingusse satub ka tegelane ise, kes täheldab, et ta ei suuda oma käitumist teadvuslikult fikseerida, vaid taipab oma võimalusi alles pärast teo sooritamist. Ta ei käitu ootuspäraselt, valmistades pettumuse eelkõige iseendale, sest ta teod ei vasta tema ettekujutusele enda kõlbelisest minast. Seega on Vetemaa tegelane oludes kujunev, iseend oma tegudes tundmaõppiv ning oma piiridest väljaastuv, nn. transtsendentne karakter. (Vetemaal on telenäidendis «Illuminatsioonides üheksale näitlejale (pauguga lõpus)» tegelane Eneseotsija, kes otsib puhast, tõelist mina. Tundub, et sellise tegelase abil on reflektiivsuse äärmuslike võimaluste ja psühhoanalüüsi mõnede aspektide parodeerimise kõrval naeruvääristatud ka isiksusekontseptsiooni, mis kehastub kindlalt defineeritava, iseendaga võrduva ja lõplikult valmi karakterina.) Teo ja tahte vahekordi
Maailmakirjandus III. Valgustus. Romantism. Realism - 15/16 sügis Üldine sissejuhatus: Valgustust ja romantismi vaadeldakse tihti koos, sest nad nö „jooksevad üksteisele sisse“. Valgustus tähistab maailma ümber mõtlemist. Maailm muutub radikaalselt ka muudes valdkondades (industrialiseerumine). 18. sajand on maailmakorra muutumise tähis. Valgusutus paneb rõhku inimeste teadmistele ja haridusele. Inimesi kutsutakse üles mõtlema oma peaga (usuvastasus?). Hariduse arenemise ja tähtsuse eelduseks oli tehnika, ja eriti trükitehnika, areng. Tekkis ka trükikontrolli küsimus, sest kõike, mida trükiti, ei jõutud lihtsalt kontrollida ja reguleerida (see oli ka Prantsusmaal revolutsiooni ja poliitika vastase liikumise edasiviiv jõud). Keskendume nüüd põhiliselt inglise valgustusele. 1711 „The Tatler“ – esimene ajaleht. Loetakse ajalehtede avaldamise alguseks. 18. sajandil hakkas ilukirjanduse hulk suure...
sõnad ja teod · Heebrea Piibel ja Uus Testament = Jumala ilmutus - Kaotanud oma algse sõnumi, sest neid on aja jooksul rikutud · Austavad kõigeväelist Jumalat (heebrea keeles Allah) - Kogu maailma looja - Kogu maailma valitseja - Talle pole võrdväärset · Suurimaks patuks on sirk ( = ,,jumalateotus" ) - See tähendab kellegi/millegi seostamist Jumalaga, kes on ainulaadne ning transtsendentne · Koosneb kahest harust: 1) Sunniitlikus 2) Siitlikus PROHVET MUHAMED: · Jumala viimane prohvet · Temale antud ilmutust ei ole moonutatud - Ei ole vajadust ka uue järele · Lisatakse austuse märgiks sõnad ,,rahu olgu temaga" · Mediinas esimene moslemite kogukond (622. a) moslemite ajaarvamine · Suri 632. Aastal · Pärast Muhamedi surma said moslemite juhtideks kaliifid SUFISM: · Tekkis 8.sajandil
Sissejuhatus filosoofiasse 1. Loeng Kursuse kirjelduse juurde tulevad slaidid! Järgmiseks korraks: Albert Camus, Sisyphose müüt, peatükid ,,absurd ja enesetapp" ja ,,absurdi müüdid" [email protected] Tõnu Viigi e-maili aadress http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=2445 kõik, mis vajalik! EKSAM: 15. Jaanuar/22. Jaanuar! Kell 12.00 18.00(grupid) K-311 1. Loeng: Filosoofiline antropoloogia Kes on inimene? 1.Etoloogiline(teadus loomadest, nende käitumisviisidest) mõtteviis/strateegia inimest võrreldakse teiste loomadega. Mõtlev loom homo sapiens; keel kui informatsiooniedastusvahend. Filosoofid nii ei arva, tunnevad, et midagi olulist jääb puudu! Oluline on mis? Kes? 2. Eksistentsialistlik mõtteviis/strateegia Martin Heidegger ,,Sein und Zeit"(olemine ja aeg) 1927 20.saj kõige enam tsiteeritud filosoofiline raamat inimene=Dasein(siinolemine) inimene on see, kes on kohal, kes on siin. Ta ei asu vaid ühel territooriumil, vaid proits...
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused I FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2012, Kurvet-Käosaar KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Kohustusliku kirjanduse ja loengumaterjalide läbitöötamisel pidage silmas, et eksam eeldab ka praktilisi teadmisi: 1) värsimõõdu, riimiskeemi või stroofitüübi määramine luuleteoses, kõnekujundi määramine luuleteoses ja 2) jutustajatüübi (näit. kõiketeadev jutustaja, ebausaldusväärne jutustaja, minajutustaja, heterodiegeetiline, homodiegeetiline, autodiegeetiline jutustaja) ja jutustamistasandi (samaaegne, järgnev, ennetav, vahelepõimitud) määramine proosakatkes. Loengumaterjalid (slaidid, ÕIS-is, vt ka viimane konspekt ,,Postkolonialism") Merilai, Saro, Annus, ,,Poeetika": Ilukirjanduslikkus (lk 914), Luule poeetika (1788, sh osa ,,Kõne-lause ja piltkujundid"), Proosa poeetika (139194) J. Kraavi, ,,Postmodernismi teooria", lk 110135. S. Nootre, Kirjanduse kõnetus: 1333, 5860, 6365, ...
Kes või mis on jumal? Kes vastutab maailmas kurja eest, miks kurjus eksisteerib? 15. Kuidas määratletakse kristliku religiooni jumalat religioonifilosoofias? Jumal on isiksus, inimeselaadne teadvusega olend, kes mõtleb enda peale ja selle peale mida ta teeb. Jumal eksisteerib teisel pool aega ja ruumi, ta on igavene. 3 teda iseloomustavat tunnust: kõikvõimsus, ülim tarkus, ülim headus. Jumal ei manipuleeri inimesega, ta teab ette tema saatust, inimese otsusi. Jumal= transtsendentne, ontoloogiline, kognitiivne ja moraalne absoluutne substants. 16. Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada? Tooge näiteid. Seda, mida pole olemas pole võimalik tõestada, kuid sellesse on võimalik uskuda. Jumala olemasolu kohta on kaks positsiooni- ateistlik ja kristlik. Ateistlikud seisukohad: · Ludwig Feuerbach- jõudis järeldusele, et jumala mõiste on olulises sõltuvuses inimese enda sõltuvuse ja hüljatuse tundega. Jumal lohutab neid karmis maailmas.
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused I FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2012, Kurvet-Käosaar KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Kohustusliku kirjanduse ja loengumaterjalide läbitöötamisel pidage silmas, et eksam eeldab ka praktilisi teadmisi: 1) värsimõõdu, riimiskeemi või stroofitüübi määramine luuleteoses, kõnekujundi määramine luuleteoses ja 2) jutustajatüübi (näit. kõiketeadev jutustaja, ebausaldusväärne jutustaja, minajutustaja, heterodiegeetiline, homodiegeetiline, autodiegeetiline jutustaja) ja jutustamistasandi (samaaegne, järgnev, ennetav, vahelepõimitud) määramine proosakatkes. Loengumaterjalid (slaidid, ÕIS-is, vt ka viimane konspekt „Postkolonialism”) Merilai, Saro, Annus, „Poeetika”: Ilukirjanduslikkus (lk 9–14), Luule poeetika (17–88, sh osa „Kõne-lause ja piltkujundid”), Proosa poeetika (139–194) J. Kraavi, „Postmodernismi teooria”, lk 110–135. S. Nootre, Kirjanduse kõnetus: 13–33, 58–60, 63–65, 111–...
konkreetsete lahendite üldistamine. Tänapäeval on õigusdogmaatika nii kehtivad seadused, kui ka seadusest kõrgemalseisvad väärtused (Radbruch). Väärtusmastaapide formuleerimine ja põhistamine, Okko Behrends (isikute veendumused, seadusandja eesmärgid, seaduse formuleeringute kritiseerimine). Samas jääb õigusdogmaatika alati talle eeldusena antud kehtiva süsteemi raamidesse see on süsteemi suhtes immanentne. Õigusfilosoofia on aga süsteemi suhtes transtsendentne (metatasand). Süsteemi vaadeldakse väljastpoolt. Õigusfilosoofia ülesanne kontrolliinstants positiivse õiguse kehtimisaluste suhtes. Erinevus õigusdogmaatikast tuleneb ka metoodilisest põhihoiakust (dogma puhta mõistuse toimimine ilma kriitikata, igasugune dogmaatika vajab uskumist, ei seata kahtluse alla teadusharu aluseid/eeldusi), õigusfilosoofias on kohustus kontrollida kõiki oma eeldusi ja võimalusi kriitiliselt (ükski asi pole täielikult vastatud ning kahtleb ka enese
FLFI.00.001 SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE (3 EAP) 2014/2015 kevad ST 1.-2. LOENG: SISSEJUHATUS + FILOSOOFIA JA MUU 1. Sõna „filosoofia“. Mõiste etümoloogiat (sõnade päritolu õpetus; sõna algupära). Koolkonniti erinevused. Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Sõna „filosoofia” esmatarvitus ei ole väga selge, u. 5-4. saj. e.m.a. kasutas Herodotos seda oma töödes. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (ca 624-ca 546 e.m.a). Tuleb kr keelsetest sõnadest: philein, phileõ – armastama ja sophia – tarkus. Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Ka Pythagoras ja Sokrates on nimetanud end tarkusearmastajateks. Filosoofia mõiste: 1) „Distsipliin, mis uurib maailma kõige üldisemaid ja abstraktsemaid tunnuseid ning meie mõtlemise kategooriaid nagu vaim, mateeria, mõistus, tõestus, tõde jne. Filosoofia võtab uurimise alla mõisted, mille abil me maailmale läheneme.“ S. Blackburn 2) „Filosoofiaks me võime nimetada...
Usk tema ühtsusesse. Usk tema kehastusse. Usk tema igavikulisusesse. Usk, et kummardada tuleb ainult teda. Usk prohveti sõnadesse. Usk, et Mooses oli kõigist prohvetitest suurim. Usk, et Mooses sai Toora ilmutuse Siinail. Usk ilmutatud Seaduse muutumatusesse. Usk, et Jumal on kõiketeadev. Usk õiglasesse tasusse siinses ja tulevases maailmas. Usk messia tulekusse. Usk surnute ülestõusmisesse. Uskumused: Jumal on transtsendentne muust maailmast eemal, kõrgemal ja kaugemal Jumal sekkub maailma asjadesse aktiivselt; ta viibib alati kõikjal ja kontrollib kogu maailma Jumal on igavene, kõikvõimas ja kõiketeadev Juudid on Jumala poolt valitud rahvas ja Iisraeli missioon on inimkonnale edasi anda jumalikku tõde selleks ilmutas Jumal Moosesele Toora Tooras, Moosese 5 raamatus on kirjas 613 käsku, sh. määrused rituaalsete toimingute kohta, rituaalsed seadused
olemas ka suurt härvinugut. · Kapiltalism on see, mis jääb alles kui kõik uskusmused ja veendumised on kadunud. o PMST uskumusute ja veendumiuste all mõeldakse metanarrative o POSTMODERNEKAPITALISM kõneleb selles vaimus, et uskumuste ja veendumuste, suurte narratiivide kautamine, on suur võit. · Kui inimsed usuvad millessegi ja katusvad seda teostada, nad muutuvad fenaatilseks (vaata sõna üle). · DELENZE, GUATTERI, TRANSTSENDENTNE o Delenze ja Guattari ühiskonda ei juhi enam mingisugune ülim idee, nt idee jumalast, enam seda ei ole, pole printsiipi, mis meid juhib. · Kui lähen ja teen aasta kokkuvõtte millised hollywoodi filme olen näinud, siis 2/3 on midagi sellist, mis ähvardavad inimesi, nt avatar jne. See on ühsikonnakriitika. · N (neitche vms): näeb ajastut, mis on sulgumas iseenndasse ning mis ülekullastub ise enda ajaloolst. · Jameson:
Kadri ESTEETIKA · Umberto Eco ,,Ilu ajalugu", ,,Inetuse ajalugu" · Kraavi, J Postmodernismi teooria ja postmodernistlik... · Aastaarvud ega teoste nimed ei mängi rolli eksamil. Tuleb seletada, millal ja kes mida ütles. Põhimõtted. Mis on esteetika (filosoofiline distsipliin)? Märksõnad: ILU, harmoonia, proportsioon, subjektiivne vs objektiivne, isikupära. INETUS. KUNST. MEELELISE TAJU ÕPETUS. Mis on kunst? Mis on kunstiteos? Mida kujutab kujutav kunst? Aisthetikos meeleliseks tajuks võimeline. Esteetika on filosoofiline teadus kunstist, selle suhetest tegelikkusega. Kas kunst kopeerib seda maailma, mida nad enda ümber näevad ja neid emotsioone ja käitumismustreid või on kunst midagi välja mõeldud, midagi, mis loob uusi reaalsusi? Milline on kunsti suhe ümbritsevasse maailma? Kunst on kunstniku eneseväljenduse viis. Kunst tahab maailma muuta, paremaks teha, inimesi muuta. Kunst, mis ürit...
" (HALL&NORDBY 2007:52-53) Oluline on kogu antud kontseptsioon Jungi platonistlik-kantiliku käsitlusviisi tõttu, mis eitab mistahes ,,asjade iseeneses" otsest tunnetamist. Nii ei saa ka inimesel olla mingit otsest kontakti Jumalaga. Siiski on jumalakogemusi (ning kõikvõimalikke muid usulisi kogemusi) esinenud alati ja kõikjal. Seega peab olema inimpsüühikas olema mingi punkt, tajukeskus või ,,organ", mille kaudu siseneb Transtsendents, õieti küll transtsendentne kogemus. Selliseks tajukeskuseks või vahendajaks peabki Jung Ise arhetüüpi. Jungi mõttekäigu kohaselt on Jumal psüühilises mõttes inkarneerunud Ises. Näitena kirjeldab Jung ühe tema poolt pikaajaliselt analüüsitava teadlase unenägu, mille sümbolitest rikkad süzeekäigud kulmineerusid Hääle ekstaatilise ning kokkuvõtva fenomeniga. ,,Hääl on neis unenägude seeriates sage nähtus. Alati toob see kuuldavale autoriteetse
1 (L1)FILOSOOFIA MÕISTEST f...loj (filos) armastusväärne, armas, kallis f...lî (fil) armastus, püüdlemine millegi poole filÒthj (filotes) armastus sof...a (sofia) tarkus; sofÒj (sofos) tark, asjatundja oma ala meister; filolog...a (filologia) arutlemisarmastus; filopon...a (filoponia) tööarmastus; filosof...a (filosofia) tarkusearmastus, püüdlemine tarkuse poole Filosoofia ei ole mõte mingist objektist või asjast, vaid teatud mõttekäikude analüüs, mõte mingist mõttest. Filosoofia peab analüüsima mõtteid ja väiteid, aitama ära tundma ja lahendama ka pseudoprobleeme. Gilbert Ryle (1900-1976): Oxfordi ülikooli tuleb külaline, soovib ülikooli hoonet näha, seda ka talle näidatakse, peaaegu 40 hoonet. Seepeale küsis too: "Milline neist on ülikool?" Filosoof peab märkama lisaeeldusi, mis tunduvad iseenesestmõistetavad, kuid tulenevad konteksti tundmisest, mitte aga väidetest enesest. David Hume (1711-1776): Kui John on Georgile...
· Hedonist: ,,psühholoogiliste hälvete tõttu." Kahatasemeline seletus: madalamal tasandil kogeb masohhist valu, kuid kõrgemal tasandil ta kiidab valu heaks ja saab sellest rahuldust. Naudingu kui rahulduse ja naudingu kui aistingu eristamine lahendab masohhismi paradoksi. Mittehedonism Mittehedonistid jagunevad: · Monistid usuvad, et on olemas üksainus seesmine väärtus, kuid see pole nauding (võib-olla on selleks transtsendentne väärtus hüve, mida me täielikult ei mõista, kuid mis on teiste väärtuste alus). · Pluralistid usuvad, et nauding on üldiselt küll üks seesmisi väärtusi, kuid peale selle võib olla ka teisi, nt teadmine, sõprus, ilu, vabadus, moraalne headus jms. Kas pooldada hedonismi? Kas igasugused muud võimalikud väärtused, nt teadmine, oleksid ikka head, kui need ei tooks rahuldust? J. S. Mill: "Parem on olla rahulolematu inimene, kui rahulolev siga; parem on olla
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
