Otsi
Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse ☰

Keskaja filosoofia (0)

Keskkool - Filosoofia - Filosoofia
1 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milline on mu loomus?
  • Miks me seda sealt otsime?
  • Kuidas me teame et see on Kuidas siis suhtuda maistesse väärtustesse?
  • Mis on tegelikult ajas tõelist?
  • Mis virgutab sind siis kui mitte meeled?
  • Mis tohutu Kuidas siis eristada fantaasiat ja tõelisust?
  • Mida me üldse tunnetame?
  • Mis siis reaalselt eksisteerib?
  • Kust tulevad argielus meile tuttavad asjad?
  • Miks Leibnitz väidab et tegelikkus on vaimne?
  • Mida omame vaimu sünnipärase Kuidas on metafüüsika võimalik?
  • Mis on enne kogemust?
  • Kuidas on a priori sünteetilised laused võimalikud?
  • Kuidas on puhas matemaatika võimalik?
  • Kuidas on puhas loodusteadus võimalik?
  • Kuidas tunnetus toimub?
  • Midagi mida enne seda objektidega?
  • Kuidas on see võimalik?
  • Kuidas jõuab meie mõistus üldse Kuidas on puhas loodusteadus võimalik?
  • Mis on hing maailm ja Jumal?
  • Kust tulevad ideed?
  • Kust ma tean et ma ei maga?
  • Kui kahtlus kasvab nii suureks mis jääb siis üle?
  • Kuidas kogemus tekib?
  • Albert Suur
    Albertus Magnus
  • u. 1206 - 1280
  • Üldist
  • Entsüklopeedilise harituse tõttu on teda nimetatud ka “ doctor universal ’iseks”.
  • Tema puhul on tegemist ühe suurejoonelisema katsega ühendada üksikteadmisi ja kreeka filosoofiat .
  • Üldist
  • Albert kommenteerib Aristotelese teoseid, olles samal ajal mõjustatud kreeka ja araabia filosoofia uusplatonistlikust traditsioonist.
  • Oma ajastu üks tähelepanuväärsemaid loodusuurijaid.

  • Teoloogia ja filosoofia vahekord
  • Ta eristab selgelt mõistuse abil lahendatavaid küsimusi usu küsimustest.
  • Maailma igavikulisuse küsimus pole vastatav filosoofiliselt , kuna kõik küsimused, mis on mõistuse haardeulatuses peavad olema ratsionaalselt kontrollitavad.

  • Kõik mis on, on oma olemises ja seisundis põhjustatud Jumalast.
  • Jumal on kõrgeim tõde ja kõrgeim väärtus.
  • Sellepärast peaks kogu meie tegevus ja tunnetus olema Talle suunatud.
  • Mõistus
  • Aktiivne intellekt on osa hingest ja ühtlasi vormivaks printsiibiks inimeses.
  • Ta on inimestes individuaalselt erinev, kuid jumaliku loomingu väljavooluna kõiges olemasolev.
  • Ta võimaldab samas üldist objektiivset tunnetust.
  • Hing
  • Hing on tervik, sisaldades mitmesuguseid jõude.
  • Hingel on vegetatiivne , sensitiivne ja ratsionaalne võime.
  • Kosmoloogia
  • Kogu loodu lähtub hierarhiliselt aste astmelt jumalikust intellektist, mis valgustab kõiki taevasfääre, inimvaimu ja lõpuks ka maist mateeriat.
  • Algsed tõelisused, mida Jumal loomise alguses esile kutsus on:
  • Esimene mateeria (vastuvõttev printsiip kehade tekkel),
  • Aeg,
  • Liikumine
  • Ülem taevas ja inglid .
  • Eetika
  • Eetikas rõhutab ta inimese vaba tahet.
  • Eetiliseks ülesandeks on mõistuse abil vormida tungide toimet.
  • Otsustavaks instantsiks on südametunnistus, mis toimib nii põhimõttelise hoiakuna kui ka üksikhinnanguna konkreetsete tegude puhul.
  • Eetiline seisund, mis sunnib inimest head tegema, on sünderesis s.o. Vastuhelk patulanguse eelsest seisundist.

  • Aurelius Augustinus
  • 354 - 430
  • Üldiselt
  • Augustinuse mõttetöös leiab tõusev kristlik kultuur oma esimese kõrgfilosoofilise väljenduse.
  • Ta on “kristliku filosoofia” rajaja.
  • Elu ja töö
  • “Sa oled meid enese suunas loonud, ja rahutu on meie süda, kuni see rahu leiab Sinus .” Confessiones.
  • Augustinus kirjeldab oma “Pihtimustes” ( 13 raamatut) palve vormis kogu oma elu.
  • Ta sündis 354 a. Tagaste linnas Numidias (Põhja-Aafrikas). Isa Patricius oli pagan ja Rooma ohvitser, ema Monica oli kristlane .
  • Elu ja töö
  • Selleks, et juristiks saada läks 16 aastasena Kartaagosse retoorikat õppima.
  • Siin hülgas ta oma kristliku kasvatuse ja võttis armukese, kellega tal 15 kooselu aastal oli poeg Adeonatus.
  • Elu ja töö
  • Lugedes Cicero “Hortensiust” tekivad tal filosoofilised huvid.
  • “Oo tõde, oo tõde, kui sügavalt õhkas juba siis mu hinge sügavus sinu järele!”
  • Järgnevad Platoni ja manihheismi mõju.
  • Viimases võlus teda spekulatiivne maailmapilt ja askeetlik eluviis.
  • Otsingud
  • Kristlusest tõukab teda algul eemale Pühakirja ebafilosoofiline keel. Nii kuulub ta järgnevad 10 aastat manilaste kogudusse.
  • Juba siis huvitub ta kurjuse eksistentsist.
  • Manilased õpetasid, et kurjus on Jumalaga võrdne iseseisev jõud. (dualism)
  • Elu ja otsingud
  • Ta õpetab Kartaagos ja Thagastas.
  • Tüdinenuna Põhja-Aafrikast läheb ta 383 a. Rooma ja siis Milanosse. Ka siin teenib ta leiba retoorika õpetajana.
  • Vahepeal valdab teda filosoofiline skeptitsism , seejärel huvitub Plotinose õpetusest.

  • “Tookord kui ma neid platoonikute raamatuid olin lugenud ja neist leidnud üleskutse otsida tõde väljaspool ainelist maailma, muutus mulle “sinu nähtamatus loodud asjades tunnetatavaks” ja nähtavaks” (Cf VII, 20)
  • Ka Plotinos ei rahulda teda
  • Hinnang uusplatonismile
  • “Platoonikud nägid küll tõde – kindlana, liikumatuna ja muutumatuna, mis sisaldas kõiki loodud asjade ürgvorme – aga nad nägid seda vaid kaugelt ja seetõttu ei suutnud nad teed leida, millel võinuksid jõuda suure, kirjeldamatu õndsakstegeva varanduseni.”
  • Pöördumine kristlusse
  • Tõe varanduse leiab Augustinus 387 aastal piiskop Ambrosiuse mõjul.
  • Viimane tõuge: Ro 13,13j : “Elagem ausasti nagu päeva ajal, mitte õistes pidutsemistes ega joomistes, mitte kiimaluses ega iharuses, mitte riius ega kadeduses, vaid varustuge Issanda Jeesuse Kristusega ja ärge muutke liha eest hoolitsemist himude ärritamiseks!”
  • Pöördumine kristlusse
  • Ta ristiti 387 a. enne ülestõusmispühi koos sõber Alipiuse ja pojaga.
  • Pöördub tagasi Põhja-Aafrikasse, kus asutab koguduse, pühendudes õppimisele ja palvele.
  • Hiljem valitakse presbüüteriks ja lõpuks Hippo Regiuse piiskopiks.
  • Suri 430 aastal kui vandaalid piirasid Geiserichi juhtimisel linna.
  • Pühakuna
  • Augustinuse austamine levis kiiresti.
  • Põrm viidi algul Sardiiniasse ja seal Paviasse.
  • 28. augustil peetakse Augustinuse mälestuspäeva.
  • Ikonograafias: raamat, usukirest leegitsev või noolega läbitud, kannatav süda.
  • Eestis kasutatavad nimed August, Augustine, Kustav, Kusti on eriti populaarsed 19.saj lõpus ja 20. saj. alguses.
  • Kirjanduslik tegevus
  • Ta alustab kirgliku eksiõpetuste vastu võitlejana. – “ Contra Academicus”.
  • “Pihtimused”
  • “Kolmainsusest”
  • “Jumalariigist” – De civitate Dei. 22 raamatut. See on peateos, mida kirjutas aastail 413-426. Impulsi andis Rooma rüüstamine gootide kuninga Alarichi poolt 410 a.
  • Augustinuse filosoofia
  • A. HINGE SÜGAVUSED
  • “See on midagi aukartust tekitavat, mu Jumal, see tema sügav ja lõputu mitmekesidus; ning just see teadvus ja see olen ma ise. Mis ma siis olen, mu Jumal? Milline on mu loomus? Paljusugune, mitmekesine ja mõõtmatult tohutu elu! Vaata mu mälus on arvutult palju koopaid ja õõnsusi, mis on täis iga liiki asju… Jooksen kõige selle keskel, lendlen siia-sinna, tungin nii sügavale kui suudan, kuid lõppu pole kusagil. Säärane jõud on mälul, säärane jõud on sureliku inimese elul !” 10 R XVII ,26
  • Kuigi ka suured kreeka mõtlejad nagu Herakleitos ja Platon olid hinge sügavusi uurinud. Augustinust eristab neist suurem psühholoogiline teravus , enesevaatluse kirglikus ja enesekriitika.
  • Selline avatus on kreeklastele võõras.
  • Augustinus jõuab selle tumeda valdkonnani, mida hiljem nimetatakse alateadvuseks (Unbewusste).
  • Alateadvus
  • Arutledes mälu üle küsib ta: “Kui me oleme midagi unustanud, siis me otsime seda oma mälus. Kus me seda otsime, miks me seda sealt otsime? Ja kui me selle sealt leiame või kui see sealt ise uuesti esile kerkib , kuidas me teame, et see on just see otsitu ja taasleitu?” 10 R VIII,15
  • Usk
  • Ma usun selleks, et tunnetada; tunnetan, et uskuda . - Credo , ut intelligas; intellige ut credas. –
  • Keskseks küsimuseks Augustinuse elus oli allumine autoriteedile.
  • Pöördumine tähendab tema jaoks otsustavalt kiriku autoriteedi tunnustamist ja Pühakirja aktsepteerimist.
  • Usk
  • Ta leiab, et spekulatsioonid ei vii eesmärgile.
  • On vaja usku ilmutatud tõesse, et saada osa tõelisest jumalatunnetusest.
  • Alles pärast seda kujunevad usutõed ratsionaalse mõtlemise aineks.
  • Vundamendiks ei ole mitte filosoofia vaid usk.
  • Usk ja mõtlemine
  • Usk ja mõtlemine ei ole vastukäivad vaid harmoniseeruvad suurused.
  • Samas ei ole nad ka võrdväärsed.
  • Filosoofid otsivad tõde aga nad ei leia seda. Nad tunnevad eesmärki, kuid ei tunne teed selleni .
  • Õnnelik elu…
  • Sest kindlasti tahame me kõik õnnelikult elada. – Beate certes omnes vivere volumus. –
  • Õnne saavutamise püüdlus on tal ühine uusplatonismiga.
  • Ta on veendunud, et see sisemine suunitlus ei ole juhuslik. – See ei puuduta ainult maiseid eesmärke.
  • Õnnelik elu…
  • See, mille poole inimene tegelikult püüdleb on KÕRGEM HEADUS (SUMMUM BONUM).
  • Maised eesmärgid inimest ei rahulda, sest ta on pidevalt uute eesmärkide jahil.
  • Kõrgeim ja muutumatu varandus (summum et incommutabile bonum) on üksnes Jumal.
  • Kõrgeim eesmärk…
  • Kõrgeim eesmärk on näha Jumalat.
  • Selle nimel on kõik hinge jõud suunatud Jumalale ja igavesele. See on õige meelsus . Hing saavutab selles rahu ja selguse.
  • Selline armastus on kõrgeim sisaldades endas kõik teised.
  • CARITAS JA CUPIDITAS
  • Kõigil inimestel on võime armastada AMOR. See On kirg , mis langeb kokku inimese sisemise tahtega.
  • Kui see on suunatud igavesele (ascendit), siis on see CARITAS.
  • Kui see on suunatud maisusele (descendit), siis on see CUPIDITAS.
  • CARITAS JA CUPIDITAS
  • Võrdlus Amor on nagu veeoja, mis juhituna aeda muudab selle viljakaks (caritas).
  • Kui seesama vesi valgub sihitult kloaaki, siis on see cupiditas.
  • Tegemist on ühe ja sama püüdlusega, mis on suunatud erinevatele asjadele.
  • CARITAS JA CUPIDITAS
  • Augustinuse eesmärk pole siiski inimene, kes on suunatud üksnes igavesele.
  • Jumala looming on hea ja inimene on pandud selle majapidajaks.
  • Kuidas siis suhtuda maistesse väärtustesse?
  • Maist tuleb kasutada (uti).
  • Jumalat tuleb maitsta (frui).
  • CARITAS JA CUPIDITAS
  • Inimene on võrreldav palveränduriga taevase isamaa poole. Kuid sellel reisil kasutab inimene laevu ja vankreid , et saavutada eesmärki.
  • Kuid ta ei tohi armuda vahendeisse.
  • “Head kasutavad maailma, et Jumalat “maitsta”, kurjad aga vastupidi, et maailma “maitsta”, tahavad nad Jumalat kasutada” CD,XV,c7
  • CARITAS JA CUPIDITAS
  • Vahettegemine uti ja frui vahel moodustab hiiglasliku süsteemi ehk väärtuste skaala.
  • Armastus, mis võtab selle väärtusskaala omaks on “ordinata dilectio” (korrastatud armastus).
  • ARMASTA JA TEE, MIDA TAHAD !
  • CARITAS JA CUPIDITAS
  • Ka enesearmastusel on sellises korras oma koht, sest inimene peab ka iseennast armastama , muidugi vastavalt inimese kohale maailma väärtuste skaalal.
  • Tõeline enesearmastus tähendab aga Jumalat armastada ja iseennast salata .
  • Väär enesearmastus suubub enesekasusse.
  • CARITAS JA CUPIDITAS
  • Pöördumisel muutub cupiditas caritaseks. Jumala armastus äratab inimese.
  • Jumala armastus valatakse inimesse (infusio caritatis) vt. Ro 5,5.
  • Tänu Jumala ligiolule suudab inimene ületada kurja ja tühiseid ihasid.
  • Jeesus on eeskuju ja tervendav rohi meie hingele . Ta on inimese juures Püha Vaimu läbi.
  • Tõe otsimise tee
  • “Miks sa tahad väljas hulkuda? Pöördu iseendasse, sest sisemuses elab tõde?”
  • See on tee meelelisest välismaailmast (foris) inimvaimu sisemaailma (intus) ja sealt edasi südame südamesse (intimum cordis): Jumala kui tõe aluspõhja juurde.
  • Jumal on kõrgeim olemine, summa essentia. Eksisteerib väljaspool ruumi ja aega. Ta on ilu printsiip. Ta on ilma kvaliteedi ja kvantiteedita.
  • Jumalas asuvad kõik üksikasjad ideedena.
  • Tõe otsimise tee
  • Mitte tunnetus ei sünnita tunnetatava, vaid on olemas tõelisus, mis seisab sõltumatuna meie tunnetusest, see on Jumala kord ja tõelisus.
  • Jumalik substants koosneb kolmest isikust: Isast, pojast ja Pühast Vaimust , eksisteerides igas ühes terviklikult.
  • Analoogia inimhingega (olemine, elu ja teadmine).
  • Loodu ja ajalisus
  • Kõige geniaalsemad mõtted leiame me Augustinuse aja probleemi käsitluses.
  • Ta lähtub kristlikust seisukohast , et Jumal lõi maailma ei millestki vastavalt oma tahtele.
  • Tähendab, et enne loomist ei olnud mateeriat ega aega.
  • Niisiis Jumal asub väljaspool aega ja küsimus selle kohta, millal maailm loodi on mõttetu.
  • Loodu ja ajalisus
  • Maailma kontrueerivaks faktoriks on mateeria, aeg ja vorm ( igavesed ideed).
  • Ühe osa olemisest loob Jumal lõplikus vormis (inglid, hinged , tähed), teise osa muutuvas vormis (elusolendite kehad).
  • Augustinus kasutab siin ürgidude teooriat. Ürgidud asetati mateeriasse Jumala poolt. Edasi toimub nende areng.
  • Loodu ja ajalisus
  • Maailm luuakse õieti igas silmapilgus uuesti.
  • “Sina Issand , oled igavene , aga mina – mina hüplen aegades, millest ma ei tea, miks nad just nii üksteisele järgnevad.”
  • Augustinus allutab aja psühholoogilisele analüüsile. Tulemus on ainulaadne uurimus ajateadvusest ja kogemusest.
  • Loodu ja ajalisus
  • Mis on tegelikult ajas tõelist?
  • Vahetu PRAEGU.
  • Minevik koosneb meie mälestustest.
  • Tulevik on olemas üksnes meie ootustes.
  • Mõlemad ei ole tegelikult tõelised.
  • Jumala silme ees on aga minevik, olevik ja tulevik üheaegselt.
  • Loodu ja ajalisus
  • Aeg on vaid seal, kus on maailm oma muutustega . – Niisiis ei loonud Jumal maailma vastavalt mingile ajavoolule.
  • Maailm ja aeg kuuluvad alati kokku.
  • “Koos ajaga loodi ka maailm ja koos sellega algas liikumine ja seisundite muutus.”
  • Siin on kaasaegseid relatiivsusteooria ja kosmogoonia sugemeid.
  • Inimene
  • Inimene on “ihust ja hingest koosnev mõistusega substants”. Seejuures Augustinus eelistab hinge.
  • Inimene sisemaailm koosneb teadvuse (memoria), mõistuse (intelligentia) ja tahte (voluntas) ühtsusest.
  • Otsustava tähtsusega seejuures on tahe .

  • Tahtevabadus ja predestinatsioon
  • Šoti munk PELAGIUS esindas seisukohta, et inimene sünnib vabana ja ilma patuta ja suudab Kristuse õpetusest ja eeskujust kinni pidades ise oma õndsuse saavutada.
  • Augustinus vastandab sellele oma predestinatsiooniõpetuse (õpetus jumalikust ettemääratusest).
  • Tahtevabadus ja predestinatsioon
  • Vaba ja patuta oli üksnes Aadam.
  • Kuna ta kiusatuna pattu langes on kõik inimesed osalised pärispatust.
  • Pärispatt antakse põlvkonnast põlvkonda edasi seksuaalakti kaudu.
  • Patu palk on surm.
  • Jumal oma halastuses aga päästab inimese sellest surmast
  • Tahtevabadus ja predestinatsioon
  • Kuid Jumal ei päästa kõiki inimesi.
  • Mõned ta valib, mõned heidab ära ja seda oma “targale ja saladuslikule tahtele vastavalt”.
  • Hindud ja Platon püüdsid seda seletada reinkarnatsiooni teooriaga, mille kohaselt on inimesed juba eelnevas elus oma saatuse määranud.
  • Tahtevabadus ja predestinatsioon
  • Kirik pehmendas üsna pea Augustinuse õpetust.
  • Vastavalt sellele pole Jumal inimesi ette äravalinud ega hüljanud, vaid Jumal lihtsalt näeb oma igaveses kõiketeadmises meie lõplikke otsuseid ette.
  • Kuna lunastus tuleb vaid Jumala armust, siis ristimata lapsed on lunastamata ja neetud .
  • Kurjusest
  • Ta kirjeldab kurjust kui headuse puudumist. Nii nagu pimedus on valguse puudumine.
  • Ajalugu ja Jumalariik
  • Maailmaajaloo tegelik teema on võitlus usu ja uskmatuse vahel.
  • See on võitlus ilmaliku riigi (civitas terrena) ja Jumalariigi (civitas Dei) vahel.
  • Ilmaliku riigi aluseks on cupiditas.
  • Jumalariigi aluseks caritas.
  • Jumalariik on niisiis jumaliku armastuse aktualiseerumine, mis saab ilmsiks kirikus.
  • Ajalugu ja Jumalariik
  • Armusaanud rajavad “Jumala riigi”, milles ilmalik riik on vajalik langenutele vajaliku korrana, mis lõpuks hävib.
  • Niisiis ilmalikku riiki võis tunnustada vaid sedavõrd, kuivõrd see rajaneb Jumala tunnustamisel.
  • Püüeldes jumaliku õigluse poole võitleb ta ka surmanuhtluse vastu.
  • Ajalugu ja Jumalariik
  • “ Kirik kui ema” ei ole veel Jumalariik. Ta sisaldab endas veel õigeid ja ebaõigeid.
  • Kirik on corpus mixtum.
  • Kiriku kahe külje vahel on vahendajaks hierarhia . Just läbi hierarhia on Kristus kohalolev.
  • Subjektiivse, isikliku pühaduse asemel astub sakramentide pühadus. ( kontra Donatus +313)
  • Aastasajad pärast Augustinust kujunesid filosoofiliselt viljatuks järgmistel põhjustel:
  • Filosoofia ja ilmutuse vahekord kaldub pärast Augustinust ilmutuse kasuks. Filosoofia ülesandeks kujuneb ilmutuse tõdesid selgitada.
  • Algavad Euroopa misjoneerimise aastad. Misjoniajastud pole aga parimad filosofeerimiseks.
  • Euroopa kujuneb kolme suure röövrahva rüüstamise objektiks .

  • Bonaventura
    Giovanni Fidanza
  • u. 1221 - 1274
  • Elu
  • Ühines frantsiskaanlaste orduga teismeea lõpul või meheea algul.
  • Ta ütleb, et Franciskus kõitis teda, sest oma õppimata lihtsuses sarnanes ta apostlitele.

  • Ta leiab, et frantsiskaanid peaksid siiski püüdlema kõrgemale akadeemilisele tasemele .
  • Ta õppis Pariisis ja õpetas seal aastail 1248 -1255.
  • Alates 1257. a. juhib frantsiskaanlaste ordut.
  • Filosoofia
  • Ta on aristotelismi vastase suuna juht.
  • Toetub Augustinusele ja uusplatonismile.
  • Samal ajal kasutab aristotellikku mõtet ja leiab, et see on kasutatav “ilmalike teaduste valdkonnas”.
  • Metafüüsikas olevat Aristoteles aga kõige olulisemas eksinud , kui heitis kõrvale Platoni ideedeõpetuse.
  • Valgusmetafüüsika
  • On mõjutatud Robert Grossetestest.
  • Valgus esitab kõikidele kehadele omast vormi.
  • Robert Grosseteste ütles, et valgus ongi universumi ühine substants. Loodud maailm pole suletud ja kinnine vaid lõputu.
  • Valgus võis süttida ja kustuda. G. Duby ,lk 354
  • Valgus
  • Valguse läbi toimub mateeria üldine formeerumine.
  • Eriti toimub see aga elementaarvormides, segavormides ja hingevormides.
  • Igas olevas on rohkem kui üks vorm.
  • Vormid tõusevad esile Jumalast ja Tema poolt loomises mateeriasse pandud idudest.
  • Tunnetus
  • Inimese tunnetuslik tee viib üle loodud maailma, milles võib kogeda Jumala kohalolu .
  • Teoses “Hinge palverännak Jumala juurde” kirjeldab ta müstilise Jumalaga ühinemise astmeid.
  • Kõige kõrgemal astmel saabub rahu ja meie meeled, mõtted ja tunded lahustuvad Jumalas täiesti.
  • Kolm etappi teekonnal Jumala juurde:
  • Mõtisklus looduse üle. Nii nagu inimene väljendab end keele kaudu, nii väljendab Jumal end looduse kaudu. Loodud olendid on Tema sümbolid, Tema varjud ja jäljed.
  • Mõtisklus hinge üle. Jumalat tuleb otsida hingest. Ta on nii lähedal, et üksnes hing võib Teda haarata.
  • Kolm etappi teekonnal Jumala juurde:
  • 3. Mõtisklus Jumala üle.
  • “Sest kerkides kõrgemale iseendast ja kõigist asjust puhta meele mõõtmatu ja täieliku vaimustuse läbi, jättes seljataha kõik asjad ja vabanenuna kõigist asjust, tõused sa jumaliku pimeduse olemuse-ülesesse kiirgusesse. Aga kui sa tahad teada, kuidas need asjad toimuvad, siis palu armu , mitte õpetust.”
  • Valgustus
  • Muutumatute printsiipide tõde haarab inimene (kui muutuv olend ) üksnes jumalikust valgusest valgustatuna (illuminatsiooniteooria).
  • “Ei ole võimalik mõista, ilma et Jumal ise valgustaks mõistjat vahetult oma igavese tõega.”
  • Ps. 36,10 “Sinu valguses me näeme valgust.”

  • Dionysios Areopagitast
    ( u. 500)
  • Kreeka pärand
  • Araabia filosoofia mõju
  • Pärast Augustinust
  • Dionysios Areopagitast

  • Ta tunneb kolme jumalatunnetuse teed:
  • Via positiva.
  • Via negativa
  • Via symbolica

  • Jumalas on kõik ürgpildid Tema mõtetena ja tahteavaldustena olemas.
  • Maailma asjad lähtuvad Temast ja nende olemus seisneb osasaamises ürgipltidest.
  • Nii on piltidel osa Jumalast aga mitte vastupidi.
  • Sest Jumal on “üle oleva” ja “üle olemuse” (s.o. Panteismi vastane väljend).
  • Asjade lähtumine Jumalast on hierarhiline.
  • Hierarhia
    Olemise astmelisusest kujuneb skolastilise ontoloogia põhiskeem.

  • Maailm püüdleb Jumala juurde tagasi.
  • Inimhinge igatsus Jumala järele leiab oma lahenduse selle müstilises ühinemises jumaliku algega.
  • G.Duby, Katedraalide aeg. 1999
    lk 133-134
  • Frangi kuningate põrmud puhkasid tõepoolest esimese haua, Prantsusmaa ristiusu märtri Dionysiose haua juures. … keda traditsiooniliselt peeti kristliku mõtte kõige imposantsema müstilise konstruktsiooni autoriks.
  • Dante paigutas ta “ Paradiisi ” kõrgustesse:
  • “Dionysios nii innukalt neid jälgis,
  • Auastmeid uurides, et varsti teadis,
  • Neid nimepidi samuti kui mina.” XXVIII, 130-132

  • Teose põhiidee on järgmine:
  • “Jumal on valgus. Sellest algvalgusest, mitteloodust ja loovast, saab osa iga olend. Iga olend võtab vastu ja annab edasi jumalikku kirgastumist vastavalt oma võimetele, see tähendab vastavalt seisusele, mis tal on olevuste astmikul, vastavalt tasandile , kuhu Jumala mõte on ta hierarhiliselt paigutanud. Kiirgusest alguse saanud universum on särav, kaskaadidena langev voog ja esimesest Olendist välja voolav valgus paneb oma muutumatule kohale igaühe loodud olenditest.

  • Ent ta ühendab neid kõiki. Armastuse side seob kogu loodud maailma, ta seab sisse korra ja ühtekuuluvuse, ja et iga ese peegeldab enam või vähem valgust, siis tekitab see kiirgus oma peegelduste pideva ahelaga pimeduse sügavuses vastupidise liikumise, peegeldusliikumise oma kiirguse kolde poole.
  • Sel viisil algatab särav loomise akt iseendast astmeliselt tõusva liikumise nähtamatu ja kustumatu Olendi poole, kellest saab kõik alguse.”
  • Uus kunst
    Selguse ja kasvava kiirguse kunst

  • Oo kujutluse jõud, mis tihti kisub nii endast välja meid, et me ei märkaks, kui tuhat sarvegi me ümber luikaks.
  • Mis virgutab sind siis, kui mitte meeled? Sind virgutab üks taevast pärit valgus, mida üks kõrgem tahe alla saadab .
  • Dante.

  • Johannes Scotus Eriugena
    u. 810 - 877
  • Karl Kiilaspea kutsus ta oma õukonda.

  • Ta õpetas, et igasugune inimlik tung teadmiste järele lähtub usust ilmutusse.
  • Siiski mõistuse ülesandeks on seletada ilmutuse mõtet.
  • Usu ja tõelise mõistuse vahel ei ole mingit vastuolu.
  • Autoriteedi ja mõistuse vahelise vastuolu puhul tuleks eelistada mõistust.
  • Teoses “Predestinatsioonist” peab ta inimese tahtevabadust seotuks kristliku usuga.
  • Jumal ei määra kedagi põrgu.
  • Loomuste jaotusest
  • Loomus, mis loob ja mis pole loodud: Jumal kui Looja.
  • Loomus, mis on loodud ja loob: jumalikud ideed. Need on ürgpildid.
  • Loomusele, mis on loodud ja mis ei loo: üksikud asjad (kreatuurid)
  • Loomus mis ei loo ja mis ei ole loodud: Jumal, kes on pöördunud oma rahusse ja loobunud loomast (s.o. loodu lõppeesmärk)

  • Kogu loodut tuleb mõista kui Jumala varjatud eneseilmutust.
  • Inimese vaim on maailma võti, mis avab Jumala eneseilmutuse saladused.
  • Boethius
    480 – 524
  • Ta elas Ravennas, olles kõrges ametis idagootide kuninga Theodorichi juures.
  • Kahtlustatuna äraandmises ta vangistatakse ja mõistetakse piinarikasse surma.

  • De consolatione philosophiae
    Filosoofia lohutusest
  • Selle teose kirjutab ta vanglas karistust oodates .
  • See on dialoog autori ja Filosoofia vahel.
  • Esimene kõneleb proosas ja teine vastab luules.
  • Teos meenutab Dante Vita Nuovat.
  • Boethius esineb siin küll kristlasena, kuid tegemist on paljude paganlike mõjutustega.

  • Ta ütleb, et on järgnenud pütagoorlikule käsule: “Käija Jumala järel.”

  • Araabia filosoofia mõju

  • IX sajandil tekkis araablastel kokkupuude kreeka teaduse ja filosoofiaga – tulemuseks oli kultuuriõitseng, mida võiks võrrelda Euroopa renessanssi ja valgustusega.
  • Kreeka tekstide vahendajateks oli rühm nestoriaane kristlastest tõlkijaid.
  • Esile kerkis uut liiki moslem, kes oli pühendunud ideaalile, mida nimetati FALSAFA.
  • Seda tõlgitakse tavaliselt filosoofiana, kuid selle tähendus oli avaram.

  • Nad uskusid, et kreeka filosoofide Jumal on identne al-Lahiga.
  • Failasufid uskusid, et ratsionalism kujutab endast religiooni kõige edasijõudnumat versiooni.
  • Jumal ei olnud nende jaoks müsteerium, vaid mõistus ise.

  • Yakub al-Kindi (surn. 870) – Esimene Koraani mõistuspärane tõlgendaja.
  • Abu Nasr al-Farabi (surn. 980) – “Voorusliku linna elanike arvamused” – Prohvet Muhammad olnu ideaalne valitseja, kellest Platon oma Politeias oli unistanud.
  • Abu Ali ibn Sina (980-1037), keda lääs tunneb Avicennana.
  • Avicenna jumalatõestus:
  • Iga kord kui me maailma vaatame, näeme liitolendeid, kes koosnevad mitmetest eri elementidest. Näiteks puu koosneb puidust, tüvest, säsist, mahlast ja lehtedest. Kui me püüame midagi mõista, siis me “analüüsime” seda, lahutades selle koostisosadeks, kuni edasi jaotada pole enam võimalik.

  • Lihtsad elemendid näivad meile esmase tähtsusega ja liitolendid näivad olevat teisejärgulised. Seepärast me otsime pidevalt lihtsust, otsime olendeid , kes oleksid kahandamatult nemad ise.
  • Meie lõputu lihtsuse otsing, peab peegeldama asju suures mastaabis.

  • Mitmekesidus, mida me kõikjal enda ümber näeme, peab olema sõltuv algsest ühtsusest.
  • Miski, mis on lihtsus ise, on samane “Hädavajaliku Olendiga”, see tähendab, et tema eksistents ei sõltu millestki muust .
  • Kas selline olend on olemas?

  • Kosmos on mõistuspärane ja mõistuspärases universumis peab olema Põhjustamata Olend, Liikumatu Liikumapanija, olemise hierarhia tipp. Miski pidi põhjuse ja tagajärje ahela käima panema .
  • Sellise kõrgeima olendi puudumine tähendaks, et meie mõistus ei ole kooskõlas reaalsuse tervikuga .

  • Johannes Duns Scotus
  • 1265 - 1308
  • Üldist
  • J.D.Scotus esindab nn. “ nooremat frantsiskaanlaste kooli”.
  • Ta sündis Šotimaal Inglise piiri lähedal.
  • Teismelise poisina saab tast frantsiskaani munk.
  • Õpetab Oxfordis ja Pariisis.
  • 1307 kolis Kölni.

  • Üldist
  • Kuna ta suri küllaltki noorena, siis jõudis ta vähe kirjutada.
  • Põhiteoseid on kaks: “Kommentaare Sententsidele”
  • Ta kirjutab väga raskelt, hiljem hakatakse tema nime kasutama “puupea” tähenduses (ingl. dunce).
  • Hüüdnime “doctor subtibilis” saab ta tänu teravmeelsele argumentatsioonile.
  • Filosoofia
  • Tema filosoofia on vastuhakk Thomasele.
  • Kui Thomas uskus mõistuse esmasust ja pidas teadmisi tarkusest olulisemaks, siis Duns rõhutas tahte esmasust.
  • Mõistus näitab tahtele, mis on võimalik, aga tahe ei järgi lihtsalt kõike, mis mõistus talle ette kirjutab.
  • Jumala vabadus
  • Eelnevast tulenevad kaks järeldust:
  • Asjad on nii nagu nad on, mitte sellepärast, et mõistus seda nõuaks, vaid sellepärast, et Jumal on vabatahtlikult nõnda otsustanud.
  • Üks Jumala vabaduse aspekte seisneb ettemääramises.
  • Ettemääratuse 4 momenti :
  • Jumal määrab Peetruse (äravalitute esindaja) igavesse kirkusse.
  • Ta annab Peetrusele vahendi selle sihi saavutamiseks – armu.
  • Ta laseb patustada nii Peetrusel kui Juudal (viimane esindab mittevalituid).
  • Lõpuks päästetakse Peetrus Jumala armu läbi, Juudas aga lükatakse õiglaselt tagasi, sest ta jääb patusse.
  • Jumala suveräänsus
  • Kui Anselm oli väitnud, et inkarnatsioon ja ristisurm olid nii paratamatud, et Jumalal ei olnud tegutsemiseks muud valikut, siis Duns väitis, et need sündmused leidsid aset, kuna Jumal valis nende toimumise.
  • Niisiis Duns peab vaba tahet intellektist olulisemaks.
  • Duns: Tahe püüdleb selle poole, mida mõistus on tunnetanud, kuid on siiski iseseisev mõistuse poolt antu suhtes.
  • Jumala suveräänsus
  • Kogu loodu lähtub jumalikust tahtest.
  • Seejuures Jumal tahab vaid seda, mis on loogiliselt vastuoludeta.
  • Samuti sõltub moraalne kord Jumala tahtest:
  • “Miski on selletõttu hea, et Jumal seda nii tahab.”
  • Inimese tahe
  • Tahte juhtimise alt vabanenud tungidele rajatud elu moondub.
  • Tänu tahtele on inimene olend, kes on võimeline ka iseendast distantseeruma.
  • Inimene, kes seisab tahte primaadi all on võimeline ennast täiesti kontrollima.
  • Vabaduseta tahe on surnud tahe.
  • Inimese metafüüsiline väärtus selles süsteemis järsult tõuseb.
  • Armastuse tähendus
  • Inimese täiusele jõudmine teostub kõrgeimas jumalaarmastuses, mis on igasuguse eetilisuse aluseks.
  • “Meie tegevus on hea, kui teeme seda armastuses Jumala vastu.”
  • Ta teeb vahet käskude vahel, mis on absoluutsed ja mida ei saa ka Jumal muuta, kuna vastasel korral satuks ta iseendaga vastuollu ja käskude vahel, mida Jumal võib muuta, kui inimese elulised olukorrad seda nõuavad (näiteks monogaamia ).
  • Gnoseoloogia
  • Loomulik teadmine on kindel seal, kus see toetub meelelistele aistingutele.
  • Üleloomulikest asjadest on sel viisil võimalik saada aga üksnes ebaselgeid, vahendatud tunnetusi.
  • Loomulikule mõistusele kättesaamatu valdkonna tunnetamiseks vajab inimene ilmutust.
  • Duns kõneleb ironiseerivalt neist, kes teoloogia ja filosoofia segamini ajavad.
  • Metafüüsika
  • Metafüüsika objektiks pole mitte Jumal vaid olemine.
  • Metafüüsika jõuab abstraktse jumalamõisteni, teoloogia aga konkreetse Jumalani.
  • Olemine kui selline on üldine ja ühetähenduslik mõiste, mis ei sisalda enam mingeid teisi määratlusi.
  • Igas asjas on peale üldise ka ainulaadne ja eriline.
  • Metafüüsika
  • Erinevalt Thomasest rõhutab ta erilist ja individuaalset.
  • Just eriline muudab oleva viimseks tõelisuseks.
  • Just individuaalne on looduse tegelik eesmärk.
  • Siit on vaid samm nominalismi.
  • Duns Scotus valmistab individuaalse rõhutamisega ette renessansi, mis rõhutas nii inimeses kui kunstis kordumatut ja individuaalset.

  • Duns Scotuse pooldajaid nimetatakse hiljem skotistideks.
  • Skotistid eitasid kiriku õpetuse filosoofilise põhjendamise võimalikkust.

  • Johann Echart
  • Ta oli dominikaanlane.
  • Õppis ja õpetas Pariisis ja viimastel eluaastatel Kölnis.
  • Suri enne kui ta õpetus jõuti hukka mõista.
  • Tema loomingus leiame uusplatonismi , Augustinuse ja Dionysios Areopagitast mõjutusi.
  • Filosoofia
  • Ta elustas taas via negativa põhimõtte: Jumalust ei saa kirjeldada ühegi predikaadi ega omadusega .
  • Kirjutas nii ladina kui saksakeelseid teoseid.

  • Filsoofia
  • Jumalal ei ole olemist nagu teistel loodud asjadel .
  • Ta ise on olemine ja selletõttu on kõik olev Jumala olemises.
  • Jumal sisaldab kõike ja ilma Temata poleks midagi.
  • Hingesäde
  • Oma hinge sügavuses leiab inimene aluse, milles tal on osa Jumalast: hingesädeme (scintilla animae).
  • Niisiis hinge sügavuses võib toimuda ühinemine Jumalaga.
  • Hing on valmis Jumala olemust vastuvõtma.
  • Kui see toimub on see kõrgeim teadmus, mis on saavutatud teadmatuses .

  • Jumalaga ühinemiseks ei ole vaja askeetlikult maailmast põgeneda vaid tuleb saavutada sisemine üksindus (Abgeschiedenheit), mis on hästi ühendatav siinse elu ülesannete täitmisega.
  • Sellel kõrgemal tasemel muutuvad dogmad , riitused ja kiriklik organisatsioon ülearusteks. Neil on väärtus vaid jumalatundmise madalamal astmel.

  • Kui inimene on saavutanud ühtsuse Jumalaga, siis tuleb headus ja õiglus ta ellu teatud paratamatusega.

  • Jumalal puudub algselt isiksus. Isiksuseks muutub Ta alles loomisaktis. Niisiis maailma teke on Jumala isepuhkemine.

  • Nikolaus Kusast
    ld. Cusanus
  • 1401 -1464
  • Elu
  • Moseli äärest pärit sakslane .
  • Õppis Padovas, oli augustiinlaste ordu liige, sai 1448 a. kardinaliks.
  • Alustas õigusteadusest ja jätkas teoloogiaga.
  • Suur huvi vanade käsikirjade vastu näitab, et ta on uusaja laps.
  • Paavst saatis teda isegi Konstantinopolisse kiriku taasühinemise läbirääkimisi pidama .
  • Elu
  • Samuti teeb ta jõupingutusi hussiitidega rahu luua.
  • Seejuures jõuab ta ülemaailmse tolerantsuse mõttele, mis ei välistaks ka mittekristlikke religioone.
  • Uurib koraani ja jõuab järeldusele, et hoolimata kultuslikest erinevustest on olemas vaid üks jumalik tõde.
  • Koht filosoofias
  • Paljud asetavad ta varajasse renessanssi.
  • On mõjutatud uusplatonismist ja müstikast.
  • Cusanus seisab oma mõtlemisega keskaja ja uusaja piiril .
  • Peamine teos
  • Ta kasutab sageli matemaatilisi spekulatsioone.
  • Tähtsaim teos De docta ingorantia (Õpetatud mitteteadmisest, 1440 ). Ta kirjutab selle laevasõidul Konstantinopolisse.
  • Filosoofia
  • Maailm eksisteerib meie jaoks lõplike ja vastanditeks lagunenud asjade mitmekesisuses. Mis on määratletavad üksteise suhtes erinevuste kaudu.
  • Nii valitseb maailmas pidev teisitiolemine ( aliud esse).
  • Mõistus võib asju tunnetada, võrreldes tuntut tundmatuga ja moodustades sarnasuste alusel mõisteid.
  • Filosoofia
  • Kuna aga maailmas on alati suuremaid või vähemaid sarnasusi, siis ei ole siin antud täiuslikku mõõdupuud. Nii ei ole me eriti teadlikud, et ei ole võimalik veelgi enam teadlikud olla.
  • Filosoofia
  • Nicolaus kasutab paljunurkse kujundi näidet, mis nurkade arvu suurenemisel läheneb ringile , kuid ei saavuta seda kunagi.
  • Filosoofia
  • Püüeldes teadmiste poole jõuame me lõpuks oma mitteteadmise tunnetusele.
  • Inimene asub niisiis õpetatud mitteteadmise (docta ignorantia) seisundis.
  • Eriti selgelt on selline “õpetatud mitteteadmine” teadmine Jumalast.
  • Filosoofia
  • Maailma ühtsus selle mitmekesiduses on rajatud Jumalale, lõputule, kelles kõik lõplike asjade vastuolud kaovad.
  • Näide:
  • Mida suurem on ringi raadius, seda enam läheneb kaar sirgele, kuni lõputuses langevad mõlemad kokku.
  • Jumalat võib üksnes kaudselt puudutada ühtsusele lähenev mõistus.

  • Nicolaus tähistab Jumalat kui “possest” (võimalikku olemist), sest ta on kõik, mida ta olla võib.
  • Maailmas endas aga jäävad kõik asjad maha oma võimalikkusest.
  • Inimese vaim
  • Inimese vaim joonistab maailma haarates maailma uuesti.
  • Nii nagu Jumal oma tunnetuses olevat loob, nii loob inimene haaratava olemise.
  • Inimese poolt loodud asjad pole midagi muud kui sarnasused ta vaimu seisundile.
  • Inimese vaim on jumaliku vaimu pilt.
  • Tunnetus
  • Ta võrdleb vaimu kosmograafiaga.
  • See valmistab maailma kaardi talle meelte poolt antud andmete põhjal. Kuid ta joonistab selle talle antud kindlate vormide, mõõtude ja proportsioonide põhjal.
  • Ta tunnetab maailma tema enda poolt joonistatud kaardi ja proportsioonide ulatuses.
  • Kosmoloogia
  • Maailmaruumil pole keskpunkti.
  • Maa ei ole selle kese. Maa ei seisa vaid liigub.
  • Kõik taevakehad on samast ainest nagu maa ja kuu.
  • Universumil pole piire .

  • Kokkuvõte
  • Cusanuse mõtlemine – see on tung lõpmatusse.
  • Samas rõhutab ta erineva ja induviduaalse tähtsust. Selles mõttes on ta tüüpiline õhtumaine mõtleja.
  • Tema mõtete järelmõju on tunda G.Bruno ja Leibnitzi juures.

  • Roger Bacon
  • u.1215 - 1292
  • Koht filosoofias
  • Ta seisab Oxfordis rajatud matematiseeriva loodusuurimise traditsioonis.
  • Hüütakse “doctor miramilis’eks”.
  • Hindab eriti teadmiste praktilist tähtsust.
  • Valgus
  • Valgus on iseennast sünnitav substants ja looduses toimivate jõudude kandja.
  • Looduslikud jõud on kirjeldatavad geomeetriliste seadustega, millele vastab valguse käitumine.
  • Teadus
  • Ta tahab kiriku ja ühiskonna reformeerimise kaudu parandada inimeste elutingimusi. Eesmärgiks on kristluse tugevdamine.
  • Selleks on vaja metoodiliselt kindlustatud ja kogemustele rajatud teadust.
  • Opus maius (Suurem teos)
  • Neli eksituse allikat:
  • Pime usk väärasse autoriteeti,
  • Harjumus, mis väära konserveerib.
  • Kogemusteta massi eelarvamused ,
  • Näivad teadmised, mille taga peitub teadmatus .
  • Opus maius
  • Tegelda tuleks nelja teadmiste valdkonnaga:
  • Piibli eksegees ja filosoofiliste tekstide tõlgendamine.
  • Matemaatikaga, mis on teaduste vundament .
  • Optikaga.
  • Eksperimendile loodusteadustes.
  • Teoloogia ja teadus
  • Teoloogia ja teaduse vahelist konflikti tema arvates nende õige rakendamise puhul tekkida ei saa.
  • Teadus ja religioon liiguvad teineteisest sõltumatult.
  • Kuid mõlemad lähtuvad Jumala absoluutsest teadmisest.

  • Thomas Aquino
  • 1225-1274
  • “Doctor communis”
  • Elu
  • Sündis 1225 a. Roccasecca lossis Aquino’s.
  • Sai kasvatuse ja hariduse Benediktiinlaste juures.
  • Vanemad olid väga dominikaanlaste ordusse astumise vastu.
  • Elu
  • 20 aastaselt saadetakse ta Pariisi ordu õppekeskusse.
  • Siin kohtab ta Albert Suurt.
  • Albert jätabki aristotelismi ja kristluse sünteesi küsimuse oma õpilase hooleks.
  • Aristotelismi probleemid
  • Aristoteles ei õpetanud loomist ja maailma eksistentsi ajas.
  • Jumaliku ettenägelikkuse asemel oli ta õpetanud pimedat saatust ajaloos.
  • Surematuse asemel hinge surelikkust.
  • 1263 a. oli paavst Urban IV keelanud Aristotelese tõlkimise ja õppimise.
  • 1255 a. oli Pariisi Vabade Kunstide Kool kuulutanud Aristotelese õppeaineks.
  • Averroes
    1126-1198
  • Aristoteles ei tulnud puhtalt vaid araabia-juudi filosoofide poolt kommeteerituna.
  • Averroesel oli selles protsessis võtmeroll.
  • Ta oli üks võimsamaid mõistuse iseseisvuse kaitsjaid religiooni vastu.
  • Väljakutse
  • Noore Thomase jaoks oli suurim väljakutse aristotelism ja arabism.
  • Samal ajal oli traditsiooniline augustinism sügavas kriisis .
  • Uuel aajstul polnud enam võimalik toetuda ainult piibli, kirikuisade, kontsiilide ja paavstide autoriteedile.
  • Oli vaja hakata kasutama enam mõistuspärast analüüsi.
  • Ratsionaalne ülikooliteoloogia
  • Thomase teoloogia ei ole enam kontemplatiivne kirikuisade teoloogia – s.o. ratsionaalne ülikooliteoloogia.
  • See ei ole mõeldud rahva hingehoiuks vaid üliõpilastele ja kolleegidele.
  • Ta kirjutab ainult ladina keeles (ta ei õpi Kölnis saksa keelt ega Pariisis prantsuse keelt).
  • Esmane ülesanne
  • Ta defineerib selle oma “Summa contra gentiles” 1260
  • “Olen teadlik, et ma võlgnen Jumalale oma elu esmase ülesande, lasta Temal kõigis mu kõnedes ja meeltes kõnelda.”
  • Mõistuse jõud
  • Thomas annab inimlikule mõistusele uue koha ja väärtuse.
  • Siiani oli mõistus pandud lihtsalt usu kõrvale.
  • Thomas leiab, et filosoofia sisaldub loomiskorras endas.
  • Looja Jumal ise on inimese varustanud mõistusega. Teadus on niisiis – “Jumala tütar”, kuna Jumal on teaduse Isand.

  • Sellel seisukohal oli vabastav mõju kogu teoloogiale:
  • See oli pööre kreatuurse ja empiirilise suunas.
  • Pööre ratsionaalse analüüsi suunas.
  • Pööre teadusliku uurimise suunas.
  • On olemas kaks erinevat tunnetusviisi :
  • Loomulik mõistus
  • Usk armu läbi

  • Kaks tasandit
  • Tuleb täpselt eristada, mida inimene n.ö. “alt” oma kogemuslikust horisondist lähtuvalt tunnetab ja mida ta tunnetab “ülalt” Jumala enda perspektiivist inspireeritud Pühakirja kaudu.
  • Alumisel tasemel asub loomulik tõde.
  • Ülemisel tasemel asub ilmutatud ehk üleloomulik tõde.
  • Kaks teadust
  • Sellest lähtuvalt on kaks erinevat teadust:
  • Teoloogia ja
  • Filosoofia.
  • Küsimus on: Mida õppida Aristoteleselt, mida Piiblist?
  • Mõistus ja usk
  • Niisiis omandab mõistus suure ala, millel ta võib vabalt tegutseda. Sest isegi Jumala eksistentsi ja omadusi, Tema loomingut ja ettenägelikkust ja surematu hinge olemasolu võib tunnetada mõistusest lähtudes.
  • Usk on vajalik kõrgemate ilmutatud tõdede vastuvõtuks. – Kolmainsuse saladus, inkarnatsioon, maailma langus ja päästmine. Need tõed ületavad inimmõistuse võimalused.
  • Mõistuse ja usu vahekord
  • Tunnetus ja usk
  • Hoolimata topelt võimalusest Jumalat tunnetada ei ole filosoofia ja teoloogia teineteisest lahutatavad.
  • Augustinuse “credo, ut intelligam” (usun, et tunnetada) asemel seisab siin “intelligo, ut credam” (tunnetan, et uskuda).

  • Kaks summat
  • On arusaadav, miks Thomase loomingu keskmes on seesama ruumiline vormipritsiip.
  • Kuid neid ühendab seesama ruumiline vormiprintsiip.
  • Mõlemas käsitletakse kõigi asjade väljumist (exitus) Jumalast ja seejärel tagasipöördumist (reditus) Jumala juurde.
  • Jumal on kõigi asjade lõppeesmärk. Tõeline tarkus (sapientia).
  • Summa paganate vastu
    Summa contra gentiles
  • Thomas kirjutas siin kristlastele, kes puutusid kokku muhameedluse ja juutlusega. Mõlemad olid intellektuaalseks väljakutseks.
  • See on apologeetiline, misjoneeriv ja teaduslik ülevaade kristlusest.
  • Kuna vastatakse paganatele, siis opereerib Thomas siin loomuliku mõistuse baasil. Pühakirja tsiteerib harva.
  • Summa theologiae
  • Seda teost kirjutab Thomas 10 viimast aastat.
  • See on määratud teoloogidele ja eriti “algajatele” teoloogidele.
  • Siin antakse süstemaatiline ülevaade kogu pühast õpetusest.
  • Ratsionaalsetele argumentidele eelistatakse Pühakirja.
  • Summa theologiae
  • Jumal on “kõrgeim olemine” (summum esse), “olemine ise” (ipsum esse), kõrgeim tõde (maximum verum), tõde ise (ipsa veritas ), kõrgeim headus (summum bonum).
  • Raamat koosneb kolmest osast ja on jagatud 512 küsimuseks, millest igaüks on jagatud mitmeks uurimispunktiks.
  • Õpetus analoogiatest
  • “Jumal ületab inimlikku arusaamist ja kõnet. Jumalat tunneb kõige paremini see, kes tunnistab , et miski, mida ta iganes mõtleb või ütleb, ei küüni Jumala tegeliku olemiseni.”
  • “Jumalale ja teistele olenditele rakendatud nimesid ei kasutata täiesti ühetähenduslikult … neid kasutatakse võrdluslikult.”
  • Ontoloogia
  • Thomase ontoloogia lähtub meie meeltele antud olemasoleva (ens) mitmekesidusest: kivid, loomad, inimesed jne. Küsides selle järele, millistel printsiipidel rajaneb olev, jagab ta need kaheks: tõelisus (actus, akt) ja võimalikkus (potentia, potents).
  • Kõik olemasolev on olev, kuid tal on ka võime olla mitteolev, s.t. olla muutuv.
  • Ontoloogia
  • Kui me vaatleme kivi, siis see on võimalik kuju, kuid tegelikult kuju veel pole. Alles pärast seda kui kujur on oma töö teinud on meil kuju. Kuid potentsiaalselt võib seegi põrmuks variseda.
  • Kõik olevad on teatud kindla oleva muutused – see on substants.
  • See printsiip on vorm.
  • Ontoloogia
  • Kui vorm on määratletus, siis vajab ta seda, mida määratleda. – Määratletav on mateeria.
  • Mateeria on ühtlasi mitmekesisuse alus.
  • Asjade olemus on individuaalsetes substantsides ja seda mõeldakse üldistes mõistetes. Olemus on seotud vormi ja mateeria terviklikkusega, kuid on substantsist eristatav .
  • Ontoloogia
  • Vorm ja mateeria ei ole iseenesest olevad. Nad on see, mille läbi olev on, mis ta on.
  • Olemine on printsiip, mille läbi olev alles olev on. Olemisakt (actus essendi) muudab oleva olevaks.
  • Tomistliku ontoloogia põhiliseks mõtteks on kogu olemise täiuslik kord.
  • Kõigi loodud asjade juures on tegemist olemise ja olemuse erinevusega.
  • Üksnes Jumala juures langeb olemus ja olemine kokku.
  • Tõde
  • “Tõde on asja ja mõistuse kattumine (kooskõla) (veritas est adaequatio rei et intellectus).”

  • Kurjuse probleem
  • Jumal lõi maailma täiuslikuna, selletõttu ei pärine kurjus ja pahed temast.
  • Kõik, mis tõeliselt on, tuleb Jumalast, kurjusel ei ole oma tõelist olemist.
  • Kurjus on puudujääk (privatio).
  • Kui kurjust vaadeldakse puudujäägina, siis vajab see alati subjekti, kellel headus puudub.
  • Kurjus ei saa olemasolevat hävitada, sell juhul lakkaks ka tema enda olemasolu.
  • Hea
  • Hea on olev, mis millegi muu suhtes kujutab endast täiuslikkust ja seega on tolle püüdluse eesmärgiks.
  • Kõik püüdlevad oma olemusega hea poole.
  • Inimese kõrgeimaks eesmärgiks on õnn (beatitudo). Ta saavutab õnne hinge mõistuspärase tegevuse kaudu.
  • Hing
  • Sisaldab endas mitmesuguseid võimeid:
  • Vegetatiivne (elujõud)
  • Sensitiivne ( meeleline taju)
  • Apperatiivne (tungidest lähtuv püüdlemine)
  • Motive (kohamuutus)
  • Rationale (mõistus).
  • Meelelised võimed jagunevad üksikmeelteks.
  • Mõistus
  • Jaguneb võimalikuks (intellectus possibilis) ja aktiivseks (intellectus agens ) intellektiks.
  • Loodusseadused
  • Inimese mõistuse osalemisel igavesest tarkusest sünnib loodusseadus (lex naturalis).
  • Arvestades loodsseadusi võime jumalikust ettenägelikkusest osaleda.
  • Loodusseadustest sünnivad üldised tegevuse printsiibid .
  • Praktiline mõistus
  • Praktilise mõistuse ülimaks põhimõtteks on: Head tuleb teha, kurja tuleb vältida.
  • Üksikule inimesele vajalikud seadused (lex humana ) väljenduvad riiklikus korras.
  • See peab olema rajatud loodusõigusele ja teenima üldist heaolu.
  • Thomas Aquino mõju
  • 1323 a. kanoniseeriti Thomas pühakuna.
  • 1917/1918 Codex Iuris Canonici ütleb: Filosoofiat ja teoloogiat tuleb katoliiklikes õppeasutustes õpetada “ingelliku õpetaja meetodi, õpetuse ja printsiipide kohaselt”.
  • 1983 a. antakse sama soovitus.

  • Varaskolastika
  • Anselm Canterbury ’st
  • Wilhelm Champeaux
  • Pierre Abelard
  • Anselm Canterbury’st
    1033-1109
  • Teda nimetatakse “ skolastika isaks”.
  • Ta on veendunud, et usk ise nõuab ja vajab ratsionaalset seletust (fides quaerens intellectum).

  • Samas on usk lähepunktiks ja usulausete sisu ei saa ühegi mõistuse põhjendusega ümber lükata.
  • Kuid tõeline mõistus viib paratamatult usu tõdede juurde.
  • Niisiis peaks kristlane püüdma oma usku mõistusega põhjendama.
  • Enne kui Jumal selle maailma lõi oli see ideena Tema vaimus .
  • Ürgpildid on Jumala sisemine kõne.
  • Inimesest lähtuvalt ei saa loodu oma olemist määratleda.
  • Ontoloogiline Jumalatõestus
  • Jumalast kõrgeimat ja täiuslikumat pole võimalik mõelda.
  • Selle lausega on Jumal ka uskmatu arusaamises.
  • Järelikult peab Jumal olemas olema, sest mitteeksisteerivat pole võimalik mõelda.
  • Inimhing
  • Inimhing on Jumala näoline ja tal on kolm võimet:
  • Mälu (memoria)
  • Tunnetus (intelligentia)
  • Armastus (amor)
  • Inimene on loodud Jumalat kui kõrgeimat väärtust armastama.
  • Tõe kolm tasandit
  • Igavesed tõed Jumala üle.
  • Asjade tõde, mis seisneb nende ühtelangevuses jumaliku tõega.
  • Mõtlemise ja väidete tõde, mis seisneb meie väljenduse kokkulangevuses asjadega.
  • “Tõde on üksnes vaimus haaratav õigsus (veritas est rectitudo mente sola perceptibilis)”.
  • Tõde = Õigsus
  • Inimesega seoses tähendab see õigsus: Kogu inimese – tema mõtlemise, hoiaku ja tahte suunatust igavesele olemispõhjusele Jumalas.
  • See on õige usaldus olemise vastu, mis võimaldab kohtumist tõega.
  • UNIVERSAALIATE KÜSIMUS
  • UNIVERSAALIATE KÜSIMUS
  • Universaalid on üldmõisted, mis erinevad üksikasju kirjeldavatest mõistetest.
  • Kas liigid ja klassid eksisteerivad tegelikult või üksnes meie mõtetes?
  • Kui nad tõeliselt eksisteerivad on nad kehalised või kehatud?
  • Kas nad on meelelistest asjadest lahutatud või asuvad neis?
  • Universaalide küsimus
  • Realistide jaoks eksisteerivad vaid universaalid. Üksikasjad koosnevad vaid neile ühiste olemuste alavormidest.
  • Nominalistide jaoks eksisteerivad vaid üksikasjad ( indiviidid ) reaalselt, samal ajal kui universaalid eksisteerivad vaid inimese vaimus. Üldmõisted on vaid üksikasjadest abstraheeritud mõisted või siis suvalised nimetused.
  • Wilhelm Champeaux
    1070-1121
  • Kõigile inimestele on omane ühine olemus ja see on jagamatult igas ühes – sõna inimene kirjeldab seda reaalset olemust.
  • Hiljem: Üldine seisneb liigi piirides selles, mis üksikolendeid ei erista.
  • Pierre Abaelard
    1079 -1142
  • Esindab universaalide küsimuses nominalismile sugulaslikku KONTSEPTUALISMI
  • Universaaliad on enne inimesi ja asjad ideedena jumaliku Vaimu sisuks .
  • Asjades on nad üldjoonte olemasoluna esindatud .
  • Pierre Abaelard
  • Inimtunnetuse seisukohalt omavad universaalsust üksnes sõnad. Ja siiski mitte sõnad ise vaid nende sisu, tähendus.
  • Kas nimetus “roos” tähendab veel midagi, kui ühtki roosi enam poleks?
  • Sic et Non
  • Selles teoses kogub ta terve rea kirikuisade ja Piibli vastukäivaid väljendusi, näidates, et autoriteetide tekstid vajavad seletust.
  • See andis skolastilise meetodi arengule olulise tõuke.
  • Tunne iseennast.
    Scito te ipsum
  • Väline tegu kui selline on moraalselt indiferentne.
  • Kõik sõltub motiivist (indentio) või meelsusest.
  • Viimane ilmneb inimese sisemises aktis , millega ta teatud püüdlusi jaatab või eitab.
  • Heloise
  • Niisiis ei ole kalduvuses kui sellises veel head või kurja, vaid alles kõlvatu jaatamise akt on patt.
  • Hea seisneb Jumala tahte jaatamises, kuri selle eitamises.
  • Väline tegu ei lisa sisemisele aktile midagi olulist.

  • Wilhelm Occam
  • u.1280 - 1348
  • Koht filosoofias
  • Valmistab oma mõttemaailmaga ette uusaegset mõtlemist.
  • Via moderna vastandina via antiqua ’le, mis lähtus Albertist, Thomasest ja Duns Scotusest.
  • Võimatu doctor – doctor invicibilis.
  • Filosoofia
  • Ta õpetab tahte primaarsust, nominalismi ja topelt tõde.
  • M.Luther oli tänu oma õpetaja Gabriel Bielile okkamist.
  • Omnipotentsuse põhimõte
  • Jumal võib igal ajal kõike, mis ta on loonud vahetult mõjutada. Niisiis valitsevad looduses nii loomulikud kui jumalikud põhjused.
  • Kogu loodud maailm on inimese jaoks vaid kontingentsete faktide kogu. B järgneb A-le, kuid me ei tea kas ta on ka A-st põhjustatud.
  • Selle tunnetamine on võimalik üksnes kogemuslikult.
  • Ökonoomsusprintsiip ehk
    Occam’i habemeajamisnuga.
  • Paljusust ei tule oletada ilma tungiva vajaduseta (pluralitas non est ponenda sine necessitate).
  • Lihtsamat seletust tuleb eelistada keerulisemale.
  • Selgituseks mittehädavajalikud põhjendused tuleb välja jätta.
  • See põhimõte sisaldab metafüüsika kriitika.
  • Universaaliate küsimus
  • Occam on kindlalt nominalistlikul põhimõttel.
  • Reaalne on üksnes üksik.
  • Kõik üldine eksisteerib vaid vaimus (in mente).
  • Üldised mõisted on tunnetusvõime saavutus. – Mõisted on märgid, mis viitavad millelegi muule.
  • Intuitiivne ja abstraktne tunnetus
  • Occam eristab intuitiivset ja abstraktset tunnetust.
  • Intuitiivne tunnetus haarab ilma kahtluseta mingi objekti eksistentsi. See on suunatud meeleliselt antule ja sisemisele kogemusele.
  • Abstraktne tunnetus võimaldab kirjeldada objekti ka selle puudumisel. Objekti tegeliku eksistentsi kohta ei ütle aga midagi.
  • Intuitiivne ja abstraktne tunnetus
  • Nii näiteks ei ole mõistusega tõestatav hinge surematus , kuna sellel puudub kogemuslik alus.
  • Topelt tõde
  • Occam õpetab “topelt tõde”, lõigates usu ja teadmiste vahelised sidemed läbi.
  • Sellel olid kaugeleulatuvad tagajärjed nii filosoofiale kui teoloogiale.

  • G.Duby, Katedraalide aeg.
    Lk 276-277
  • Ockhamlik doktriin oli kooskõlas tolle ajastu tsvilisatsiooni loomuliku suundumusega ilmlikustumisele. … Ta pakkus kahesugust pagemisvõimalust Kiriku seatud sundusest. Kinnitades kõigepealt dogma irratsionaalsust, valmistas ta ette teed Jumala juurde mitte enam mõistuse, vaid armastuse kaudu. Ta andis vaba jooksu sügavale müstitsismi suunale…

  • 14. Sajandi kristlus – seetõttu ta nii laialt leviski ning avanes täielikult nõrkadele, harimatutele, väikestele inimestele, naistele – tahab olla müstiline. … Sel kombel vabastab religioon ennast oma kleerusest. …. Teisest küljest kinnitas ta teadusliku tunnetuse absoluutset vabadust.

  • Alates 1328 a. käsitleb Occam poliitilisi teemasid .
  • Ta kaitseb frantsiskaanlaste õigust omandist loobumisele ja toetab keisri võimu sõltumatust paavstist.
  • Ta heidetakse paavsti käsul vangi. Põgeneb Münchenisse, Ta olevat keisrile öelnud: “Kaitse mind mõõkadega, mina kaitsen sind sulega .”

  • Francis Bacon
  • 1561 - 1626

  • Peamised teosed
  • Instauratio Magna (Suur taasalustamine)
  • Uus Organon
  • Nova Atlantis
  • Viimane pidi esitama uue meetodi, millega teadus alustaks otsast peale.
  • Meetod
  • Metafüüsikud on nagu ämblikud, kes koovad imepärase võrgu niidist, mis tuleb neist endist .
  • Empiirikud on nagu sipelgad, kes tassivad kokku suuri hunnikuid faktilist materjali, ilma et oskaks seda korrastada.
  • Tõelised teadlased toimivad nagu mesilased , kes jagavad oma varud valmis kärgedesse, mille konstruktsioon on läbimõeldud.
  • Iidolite õpetus
  • Inimmõistuses on palju sellist, mis takistab tunnetamist, moonutades seda nagu kõverpeegel moonutab kujutist.
  • Ta nimetab selliste moonutuste põhjusi iidoliteks (kr. eidolon – kujutis, viirastus, iidol ).
  • Ta leiab, et iidoleid on nelja liiki:
  • Iidolite õpetus
  • Idola tribus ehk sugukonnaiidolid on omased kõigile inimestele.
  • Inimene eeldab looduses rohkem korrapära, kui seal tegelikult on ning vaatleb loodust sarnaselt inimesega, omistades loodusele näiteks tahtmisi ja kavatsusi.
  • Samuti on inimesele omane märgata ainult tema seisukohti kinnitavaid FAKTE.
  • Sama liiki iidolid põhjustavad usku astroloogiasse ja ennetesse.
  • Iidolite õpetus
  • Idola specus ehk koopaiidolid on iga inimese jaoks individuaalsed ning tingitud kavatsusest, eluviisist ja elus kogetud sündmustest.
  • Iga inimene elab justkui isiklikus koopas , mis kõike moonutab.
  • Iidolite õpetus
  • Idola fori ehk turuiidolid on tingitud sellest, et inimene kasutab sõnu, mille tähendus on ebatäpne või millel see koguni puudub.
  • Näiteks pole tähendust sõnal saatus. Selliste sõnade kasutusviis kujuneb turuplatsil ehk foorumil, kus keegi ei pööra tähelepanu mõtete täpsusele.
  • Inimene usub, et ta mõistus valitseb sõnu, kuid tegelikult alistavad sõnad mõistuse.
  • Kõigepealt tuleb mõisted defineerida.
  • Iidolite õpetus
  • Idola theatri ehk teatri iidolid on tingitud usaldavast (ebakriitilisest) suhtumisest kõiksugu teooriatesse.
  • Niipalju kui on loodud filosoofilisi õpetusi, niipalju on Fr. Baconi arvates lavastatud komöödiaid, milles kujutatakse väljamõeldud maailma.
  • Teatri iidolid ilmnevad asjaolus, et uskuma hakatakse sellesse, millesse on meeldivam uskuda, ning ei tunta enam huvi asjade tegeliku seisu vastu.
  • Iidolite õpetus
  • Baconi arvates pole võimalik iidoleid inimmõistusest täielikult kõrvaldada, küll aga on võimalik vähendada nende mõju.
  • Peamised ideed
  • Teadmised on jõud.
  • Teadmised on selleks, et muuta inimesed loodusest sõltumatuks.
  • Inimene vajab leiutamise meetodit.
  • Kogemuse kaudu saadud teadmised on inimkonna hüvangu eelduseks .

  • RENESSANSS
  • RENESSANSS
  • Renessanss (pr. “uuestisünd”) on üleminekuaeg. Keskaja lagunev traditsioon seisab keset uusaja algusprotsesse.
  • See ei ole suurte filosoofiliste süsteemide aeg vaid eksperimentide ja võimalusi prooviva uusorienteerumise aeg.
  • Filosoofiline ümberorienteerumine
  • Filosoofia areng toimub kultuurilooliste muutuste foonil.
  • 15.saj. lõpul ja 16.saj. algul vallandub kõigil elualadel värskendavaid tuuli. Valitseb uudishimutsev kääriv miljöö.
  • See on leiutuste ja avastuste aeg.
  • Ainelise kultuuri saavutused käivad käsikäes maailmapildi avardumisega.
  • Avastused
  • Kompass, mis viib suurte avastusreisideni. 1492 ületas Kolumbus Atlandi.
  • Teleskoop, tagajärjeks on “kosmiline šokk”. Kopernikuse heliotsentriline süsteem.

  • Avastused
  • Trükikuntsi leiutamine Gutenbergi poolt.
  • L.B. Alberti avastab perspektiivi printsiibi maalikuntsis.
  • Püssirohu kasutusele võtt
  • Humanism
  • Petrarca ja Boccaccio panevad aluse humanismile, mis on katud traditsiooni ja skolastika põlgusest.
  • Taotletakse inimese taassündi antiiksest vaimust lähtuvalt.
  • Madalmaadel Erasmus Rotterdamist
  • Inglismaal Th.Morus
  • Prantsusmaal Michel de Montaigne
  • Humanism
  • Humanistliku mõtte keskmes on inimene, sellele lisanduvad teemad on loodus, ajalugu, keel.
  • Inimese harituse kraad kujuneb ühtlasi tema moraalse kvaliteedi mõõdupuuks.

  • Filosoofilised impulsid
  • Renessanssi aegse Itaalia filosoofia on mõjutatud Platoni ja Plotinose taasavastamisest. Nende tundmise toob Itaaliasse kreeka õpetlane Plethon.
  • 1459 a. rajab Cosimo de Medici Firenzesse uuesti Platoni Akadeemia.
  • Ficino tõlgete kaudu levib Platoni tundmine üle Euroopa.
  • Reformatsioon
  • M.Lutheriga (1483-1546) vallandatud reformatsiooniga tabavad vaimsed muutused ka kristlikku kirikut.
  • Luther astus välja Katoliku Kiriku autoriteedi vastu.
  • Reformatsioon
  • Sola scriptura
  • Sola fidei
  • Sola cratia
  • Sola Christo
  • Pärast reformatsiooni kaotavad Roma ja Itaalia oma keskse koha teaduste arengus.
  • Uued keskused: Oxford , Viin, Heidelberg , Praha , Wittenberg, Genf .
  • Moodsa loodusteaduse alused
  • Keskaegsest nominalismist alguse saanud arengud leiavad siin oma lahenduse.
  • Parooliks kujuneb põhimõte: Filosoofia olgu eelkõige loodusteadus .
  • Humanism on moodsa loodusteaduse hälliks.
  • Astronoomia
  • G.Galilei jaoks tegeleb teadus kvantitatiivsete, arvuliselt määratletavate suhetega .
  • Traditsioonilised küsimused asjade olemusest jäävad tahaplaanile.
  • Teaduse areng
  • Koos teaduse arenguga kaob enam ja enam käsitlus maailmast kui “hädaorust”. Seda asendab elurõõmus ja optimistlik suhtumine nii loodusesse kui ümbritsevasse ellu.
  • Eriti leiab see peegelduse kunstis.
  • Filosoofiline mõtlemine omandab üha selgemini ilmalikke jooni.
  • Riigi ja õigusfilosoofia
  • J. Bodin ’i, H.Grotiuse ja J. Althusiuse õpetuses mängivad olulist rolli loodusõigus, valitsusleping ja suveräänsus.
  • N.Machiavelli näitab, et moraal ja poliitika on faktiliselt teineteisest lahusolevad nähtused.
  • Peegeldused kunstis
  • Umbes 1340 aastal tõusis Petrarca puhtas vaimustuses Lõuna Prantsusmaal Ventoux’i mäele. See oli midagi täiesti uut.
  • See on võrreldav Giotto looduse maalimisega.
  • Peegeldused kunstis
  • Renessanns asetab inimese ruumi keskmesse. Ruum ise kuuletus matemaatilistele, inimmõistusest pärit printsiipidele (Alberti perspektiivi teooria).
  • Peegeldused kunstis
  • Renessanssi maali isa Masaccio (1401- 1428 ) maalidel langevad valgusvood esmakordselt õiges perspektiivis.
  • Peegeldused kunstis
  • Inimene muutus üha enam autonoomsemaks, kuid ühtlasi muutus üha raskemaks leida üksikasjadele kõrgemat mõtet.
  • Asjad iseseisvuvad.
  • Peegeldused kunstis
  • Fouqet maalil “Punane madonna” (1450?) kujutatakse kuninga armukest Agnes Soreli.
  • See ei ole enam rinda andev madonna, vaid kuninga armuke paljastatud rinnaga.
  • Peegeldused kunstis
  • Michelangelo Taavet ei ole tõeline Taavet.
  • See kuju teemal: Inimene on suurejooneline!
  • Inimene usaldades omaenese jõude vaatab tulevikku!
  • Peegeldused kunstis
  • Vastandina Taavetile näeme Michelangelo Pietas ( Firenze katedraalis) murdunud ja kannatavat inimest.

  • BARUCH (Benedictus) SPINOZA
  • 1632 - 1677
  • Koht filosoofias
  • B. Russel : Ta on “suurtest filosoofidest õilsaim ja armastatuim”.
  • Mida sügavamalt Spinoza filosoofiasse sukeldub, seda üksildasemaks ta jääb.
  • Koht filosoofias
  • Mida enam ta mõistab, seda kaugemaks jäävad temast aeg ja inimkond .
  • Ta filosoofia tekitas plahvatuse isegi vabameelses Hollandis.

  • “Teoloogilis-poliitiline traktaat ” 1670
  • See sisaldas üht varasemat kirjutist enda kaitseks, kuna Spinozat süüdistati ateismis.
  • Selle peamiseks eesmärgiks on filosoofia lahutamine teoloogiast.
  • Ta ütleb, et ei kristlik ega juudi usk ei ole seadnud mõtlemisvabadusele mingeid takistusi, kui vaid usku õigesti mõista.
  • “Teoloogilis-poliitiline traktaat” 1670
  • “ Piibel laseb olla mõistusel absoluutselt vaba.” Spinoza keeldub omaks võtmast seisukohta, et Piibli iga lõik on absoluutselt jumalik tõde.
  • Sissejuhatuses räägib ta riigi loodusõiguslikust alusest . Seejuures püüab ta kaitsta oma õigust “ filosofeerida ja öelda, mida mõeldakse.”

  • “Ühegi inimese vaim ei saa olla tervenisti teise võimu all, sest keegi ei saa olla tervenisti teise võimu all, sest keegi ei saa vabatahtlikult teisele üle anda oma loomulikku õigust mõelda ja hinnata asju vabalt, ega saa teda ka kunagi selleks sundida … Need küsimused kuuluvad inimese loomuliku õiguse valdkonda, millest ta isegi oma tahtel loobuda ei saa.”
  • “Teoloogilis-poliitiline traktaat” 1670
  • Seejuures apelleerib ta riigivõimule, et see tagaks riigi sisemise vabaduse ja täieliku mõttevabaduse.
  • Kuigi Spinozat on peetud suureks ketseriks oli ta samas jumalakartlik. Ta filosoofia on eriline segu ratsionalismist ja müstikast.
  • “EETIKA” 1677
  • Sellele eelnes ettevalmistava teosena “Traktaat mõistuse seisundi parandamiseks”. 1677
  • Spinoza ei avaldanud oma “Eetikat” eluajal, kuna ei soovinud konflikti süvenemist ühiskonnaga.
  • Teos on kujundatud geomeetrilise meetodiga (ld. More geometrico demonstrata – eetika tõestatud geomeetriliselt).
  • “EETIKA” 1677
  • Ta Etika on tõepoolest kirjutatud Eukleidese aksiomaatilise geomeetria vormis.
  • Iga lõik koosneb definitsioonist, aktsioomidest, õpetuslausetest koos tõestustega.
  • “EETIKA” 1677
  • Teose vorm väljendab mõtet nagu matemaatikaski tuleb kõik laused tuletada kõrgematest printsiipidest.
  • Spinoza arvates pole inimese seestumusele, miski muu rohkem kaasaaidanud kui kasulikkusest lähtuv mõtlemine.
  • “EETIKA” 1677
  • Eetika on jagatud
  • 5 osaks:
  • Jumalast
  • Loodusest ja vaimu päritolust.
  • Affektidest,
  • Inimlikust vabaduse puudumisest.
  • Mõistuse jõust või inimlikust vabadusest.
  • “EETIKA” 1677
  • Spinoza alustab Jumalast. Ta leiab, et kui jumalakujutlus on vale, siis ei saa ka inimesepilt olla õige.
  • Jumalast kõneleb ta oma definitsioondes kui “substantsist”.
  • Jumal on “mõiste, mis ei vaja teiste nähtuste mõisteid oma väljendamiseks.”

  • “EETIKA” 1677
  • Substants on antud atribuutidega, s.t. omadustega, mida mõistus peab oluliseks.
  • Substantsi seisundeid nimetab ta modi ’deks.
  • Lõplikuna defineerib Spinoza seda, mis on teiste samasuguste loomuste poolt piiratud.
  • “Keha on lõplik, kuna me võime sellest alati veel suuremat kujutleda … Samal ajal ükski keha ei ole mõtteliselt piiratav (kuna mõte ei ole samast loomusest).”
  • “EETIKA” 1677
  • Jumal seevastu on absoluutselt lõputu olemine, mis ei sisalda mingit eitust (piirangut) iseendas , niisiis koosneb ta lõputust hulgast atribuutidest.
  • Spinoza järeldab sellest, et Jumal peab paratamatult eksisteerima . Ta on ainus substants ja seejuures jagamatu .
  • Ulatuvusega ja teadvustatud asjad on Jumala atribuudid või nende seisundid.
  • “EETIKA” 1677
  • Niisiis määratleb Spinoza esmalt lõputu substantsi ja seejärel selle lõplikud modid (maailma ja inimese).
  • Loov Jumal ei ole identne loodud loomusega.
  • Küsimusele, kas see pole panteism, vastab Spinoza: “Kui on olemas inimesi, kes arvavad , et Jumal ja loodus on üks ja seesama, siis on nad täiesti eksituses.”
  • “EETIKA” 1677
  • Jumal on loov loomus ja kõik, mis on, on tema läbi tekkinud ja hoitakse alal tema läbi.
  • Seetõttu peab iga tunnetus tegelema Jumala atribuutide või modidega.

  • Nüüd jätkab Spinoza inimese metafüüsikaga.
  • Ulatuvus ja teadvus on ühe ja sama subtsantsi atribuudid.

  • “EETIKA” 1677
  • Niisiis ideede kord ja seosed on samad kui asjade kord ja seosed.
  • Ideede atribuudiks on teadvus.
  • Inimese jaoks tähendab see keha ja vaimu parallelismi. Need on ühe ja sama indiviidi kaks aspekti.
  • Spinoza tunnetusteooriale vastavalt on inimvaimu ideed nii adekvaatsed ja tõelised, kui nad on seotud Jumalaga.
  • “EETIKA” 1677
  • Iga tõeline idee on Jumalas.
  • Tõesed ideed on selged ja arusaadavad.
  • “Idee adekvaatsus sisaldab … sidet reaalselt eksisteeriva asjaga … vahendatult ideede kaudu Jumalas … Üksnes sedavõrd kuivõrd meie ideed on Jumala mõtlemine, võivad olla meie ideed adekvaatsed.”
  • “EETIKA” 1677
  • Spinoza eristab kolme tunnetuse viisis:
  • Meeleline tunnetus, mis tekib afektsioonide kaudu ja mis võib esile tuua segaseid ja korrastamata liigimõisteid.
  • Ratsionaalne tunnetus, milles opereeritakse üldiste mõistetega.
  • Intuitiivne tunnetus s.o. tunnetus, mis mõistab sidet absoluutsega.
  • “EETIKA” 1677
  • Kasutades üksnes esimest tunnetusviisi satume eksitusse.

  • Kolmandas osas käsitleb Spinoza “Eetika” affekte, milles ta kirjeldab “kirgede mehaanikat”.
  • Inimlikud teod on omavahel seotud üldiste seadustega.
  • “EETIKA” 1677
  • Esimene ja kõrgeim põhimõte:
  • “Iga asi püüab, niivõrd kui see talle võimalik on, oma olemuses püsida. Conatus sese conservandi.”
  • On olemas kolm põhiafekti:
  • Kired, sealhulgas enesealalhoiu instinkt koos teadvusega.
  • Rõõm
  • Kurbus .
  • “EETIKA” 1677
  • Põhilistest afektidest tuletab ta teisi:
  • “Armastus on rõõm, mida saadab välise põhjuse idee.”
  • Afektide tõelise loomuse mõitsmine annab võimaluse elada püsivat ja täiuslikku s.o. eetilist elu.
  • Hea on see, mis inimese “võimu” s.o. Tema tõelisust soodustab ja halb on see, mis seda takistab.

  • Tõeline vabadus seisneb muudetamatu paratamatuse tunnetamises.

  • “EETIKA” 1677
  • Mida adekvaatsemalt mõistus tunnetab, seda vabam ta on afektidest, mis teda täiusest lahutavad.
  • Inimene tunnetab kõike paratamatult Jumalas rajatuna ja on sedavõrd vaba, kuivõrd ta andub Jumalast määratud maailma käigule.
  • “EETIKA” 1677
  • Niisiis võib meie suurim aktiivsus seisneda õiges tunnetuses, mille kõrgeimaks vormiks on jumalatunnetus.
  • Tõeline religioossus seisneb Jumala armastamises (amor Dei intellectualis).

  • Filosoofia üldiseloomustus
  • Spinoza filosoofiat iseloomustab ta elu ja õpetuse kooskõla.
  • Filosoofilise suundmusega kunstnikud ja kirjanikud – Lessing, Goethe , Heine , Coleridge , Shelly ja G.Eliot – on otsinud ja leidnud ispiratsiooni Spinoza loomingust.

  • DAVID HUME
    1711 - 1776
  • Taotlused
  • D. Hume näeb oma põhilist ülesannet selles, et “viia teadusesse inimesest sisse empiirilised uurimismeetodid ”. See tähendab toetuda enam kogemusele ja vaatlusele.
  • Inimese tunnetusvõime osas esindab ta piiratud skeptitsismi.
  • Peamine teos
  • Ulatuslik “Traktaat inimloomusest ”.
  • Sellele järgnevad lühemad käsitlused tunnetusest, moraalist, poliitikast ja religioonist.
  • I. Kant ütleb Hume kohta, et just tema äratas ta dogmaatilisest unest.
  • Elu
  • Sündinud Edingburis.
  • Ajaloolane . Annab välja Suurbritannia 6 kõitelise ajaloo.
  • Elu lõpul ütleb: Ma ei kirjuta iial enam, sest ma olen liialt vana, liialt paks, liialt laisk ja liialt rikas.
  • Tunnetusteooria
  • Meie kogemuse vahetuks objektiks on üksnes meie teadvuse sisud (pertseptsioonid).
  • Neid on kaks klassi:
  • Muljed (impressions) ja
  • Kujutlused ( ideas ). – Need on muljete koopiad .
  • Tunnetusteooria
  • Mõlemad klassid erinevad teineteisest intensiivsuse astmelt.
  • Näiteks on suur erinevus vigastusest tekkinud valu ja selle vigastuse mälestusest tekkinud valu vahel.
  • Inimesel on võime oma ettekujutusvõime (imaginatsioon) abil kujutlusi moodustada, mis ei vasta vahetule kogemusele või muljele.
  • Tunnetusteooria
  • Mõistel on üksnes siis mingi tähendus, kui sellele vastava kujutluse komponendid on tagasiviidavad muljele.
  • Seda ei juhtu aga metafüüsiliste mõistete puhul ja selletõttu tuleks need filosoofiast välja jätta.
  • Kuidas me jõuame aga otsusteni, mis ületavad meie vahetu taju ja mälestuste piirid?
  • Tunnetusteooria
  • Ta eristab otsuseid mõistete vaheliste seoste kohta (mõistuse tõed) ja otsuseid tõsiasjade kohta (tõsiasjadest lähtuvad tõed).
  • Esimesed kuuluvad matemaatika ja loogika valdkonda, siin on võimalik absoluutne kindlus , kuna mõistelise tõe vastand oleks võimatu.
  • Seejuures ei ütle need otsused midagi oma objektide reaalsuse kohta.
  • Tunnetusteooria
  • Tõsiasjade kohta käivate väljenduste kohta võib vastand olla küll vale, aga see on alati loogiliselt siiski võimalik.
  • “Kõik mõtlemisaktid, mis vastavad tõsiasjadele, näivad rajanevat põhjuse ja tagajärje vahelisele seosele.”
  • Näiteks kui ma näen piljardipalli liikuvat teie suunas, siis ma järeldan tänu senisele kogemusele oodatava tagajärje.

  • Põhjuse tagajärje seos
  • D.Hume arvab siiski, et põhjus tagajärg seos ei ole oma olemuselt paratamatu ja selletõttu ei ole ta ka puht ratsionaalselt, kogemusest lähtuvalt tunnetatav.
  • “Ühesõnaga, iga tagajärg on oma põhjusest erinev sündmus… Paratamatu on üksnes see, mis toimub meie vaimus, mitte objektide vahel.”
  • Viimsed põhjused
  • Sissevaade kõigi asjade tõelistesse põhjustesse jääb inimesele täiesti varjatuks.

  • Moraalifilosoofia
  • Moraalis mängivad suurt rolli mõistus ja tunded.
  • Olulisem moraali jaoks on moraalne tunne (moral sentiment): See on sisemine kalduvus, sisemine taju, mis eristab moraalselt hea ja halva vahel.
  • Selle tagajärjel me hindame teatud tegusid positiivsena, kui nad on vajalikud ja meeldivad, iniviidile või teistele.
  • Moraalifilosoofia
  • Subjektiivsed tajud rajanevad seejuures kahele printsiibile:
  • Enesearmastusele ja sümpaatiale.
  • Üksik ei järgi mitte ainult omaenda huvisid vaid sotsiaalse olendina saab ta osa ka teiste huvidest.
  • Moraali aluseks on niisiis sümpaatia, mille kaudu ühe inimese tunded kantakse teisele üle.
  • Moraalifilosoofia
  • Sellega on põhjendatud moraalsete väärtuste intersubjektiivsus.
  • Moraalne hinnang tekib, kui isiklik heakskiit või hukkamõist teatud teo suhtes osutub üldkehtivaks.
  • Nii areneb ühiskonnas üldine hinnanguline mõõdupuu.
  • Riigiteooria
  • Hume heidab ratsionalistliku loodusõiguse ja lepinguteooria kõrvale.
  • Õiguskorrani jõutakse seoses sellega, et vähemus haldab inimestele vajaminevaid hüvesid.
  • Inimesele on omane, et mille ta kord on saavutanud, sellest ta hoiab kinni.
  • Selletõttu on vajalik kord, mis kindlustaks rahu ja kindlustunde.
  • Riigiteooria
  • Õiglus ja (lepingu) truudus on need voorused , mis hoiavad riigikorra stabiilsena.
  • Religioonifilosoofia
  • Ta püüab kirjeldada ajalooliste jumalakujutluste teket.
  • Religioon ei ole mitte transtsendentse päritoluga fenomen , vaid üks inimvaimu produkte.
  • Religiooni lätteks on psüühilised antused – eriti hirm ja lootus, mis tulenevad inimelu nõrkusest ja ebakindlusest.
  • Religioonifilosoofia
  • Algselt on kõik religioonid polüteistlikud.
  • Üleminek monoteismi ei lähtu mitte ratsionaalsetest kaalutlustest, vaid vajadusest lokaalset kultust tõsta teistest kõrgemale.
  • Monoteism levib koos intolerantsuse kasvuga.
  • Kui jumalamõiste muutub abstraktsemaks hakkab rahvamassides lokkama taas ebausk.
  • Hing
  • Hing on nagu paljude kujutlustega täidetud küsitlusleht.
  • Minu mina on vaid lõputu hulk kujutlusi, mis tohutu kiirusega üksteisele järgnevad sünnitades pidevate liikumiste voo.
  • Sellele kompleksile oleme nimeks pannud hing.

  • George Berkeley
  • 1685 - 1753
  • Elu ja looming
  • Berkeley pärineb Iirimaalt.
  • Sai hariduse Dublinis ja Londonis õppides teoloogiat ja filosoofiat.
  • 1728 Põhja Ameerikas misjonidelegatsiooni juhina
  • Elu ja looming
  • Kavatseb organiseerida Bermuuda saartel misjonikooli, kuid see katse ebaõnnestub.
  • 1734 valitakse ta Iirimaal Cloyne piiskopiks. Selles ametis on surmani.
  • Peale filosoofia tegeleb matemaatika, loodusteaduste ja meditsiiiniga.
  • Tutvub Fr. Baconi, Descartesi ja J. Locke loominguga.
  • Teosed
  • 1709 a. “Essee nägemise uue teooria kohta”.
  • 25 aastaselt valmib ta filosoofiline peateos: “Uurimus inimliku tunnetuse printsiipide kohta” (1710)
  • Populaarses vormis avaldab ta oma vaated teoses: “Kolm dialoogi Hylase ja Philonose vahel” 1713
  • Isikuna
  • Sügavalt haritud ja õilsaloomuline, tundliku tõemeele ja järjekindla mõtteviisiga, kuid samal ajal sügavalt usklik.
  • Kogu ta filosoofia seisab usu teenistuses.
  • Tunnetusõpetus
  • Mida me üldse tunnetame ?
  • J.Locke eristas välistaju ja sisetaju.
  • G.Berkeley leidis, et välistaju rõhutamine viib lõpuks sensualismi ja materialismi.
  • Sügavalt uskliku piiskopina rõhutas ta “sisetaju” osatähtsust.
  • Substants on olematu fiktsioon . Samasugune fiktsioon on ka kujutlus üldisest mateeriast .
  • Tunnetusõpetus
  • Mis siis reaalselt eksisteerib?
  • Ainult kujutlus, see on ainus meie poolt tunnetatav antus.
  • Niisiis olemine ja tunnetamine on absoluutselt identsed.
  • Sisetaju absolutiseerimine viib ta spiritualismi.
  • Ainsaks reaalseks eksistentsivormiks on tunnetav vaim, meie mina või hing.
  • Tunnetusõpetus
  • Abstraktseid üldmõisteid ei ole olemas, need on üksnes meie pettekujutlused ja fantaasia vili.
  • Kõik kujutlused on põhiolemuselt rangelt subjektiivsed ja ainult sellistena reaalsed .
  • Berkeley on tõeline subjektiivne idealist .
  • Mingit materiaalset eset ei eksisteeri sõltumatult tajuvast subjektist.
  • Idealism
  • Kõik on tingitud vaimust, mis mõjutab kõike kõiges ja millest kõik koosneb.
  • Kuidas siis eristada fantaasiat ja tõelisust?
  • Esimesi võime esile kutsuda omal soovil, teised kujutlused tekivad meist sõltumatult ja seda teatud reeglipärasusega.
  • Seega on neil mingi põhjus meist väljaspool.
  • Idealism
  • See põhjus ei saa olla materiaalse iseloomuga .
  • Neid peab põhjustama mingi vaimne substants – kõrgeim mõistus.
  • See on Jumal, kes otseselt kutsub esile aistinguid meie hinges . Kõik, mida me tajume on Jumala väe väljendus.
  • Objektid eksisteerivad ka siis kui meie neid ei taju – kõiketeadva Jumala teadvuses.
  • Hinnang
  • Tänapäeva seisukohalt on Berkeley vaated äärmiselt ühekülgsed.
  • Tema tähtsus seisneb eelkõige olemasolevate süsteemide kriitikas .
  • Ta aitas tasakaalustada ühe süvenevat materialistlikku tendentsi filosoofias.


  • Eluloolist
  • Ta isa oli moraalifilosoofia professor .
  • Ta tundis põhjalikult skolastika ja antiikfilosoofia saavutusi.
  • Juba 1676 a. tõlkis ta ladina keelde Platoni Phaidoni ja Theateitose.
  • 20 aastaselt kaitses õigusteaduste doktori kraadi.
  • 29. aastaselt arendas välja diferentsiaal ja integraalarvutuse, mis tõi pöörde matemaatikasse ja füüsikasse.
  • Eluloolist
  • Isaac Newton oli tulnud Inglismaal samadele tulemustele. Kujunes vaidlus prioriteedi üle.
  • Leibnitz oli eriskummaline, tujukas ja mõistatuslik inimene.
  • Paljud uued mõtted sündisid tal kirjavahetuses. Säilinud on üle 15 000 kirja.
  • Igatsusi
  • Tema suureks utoopiaks oli ühendada erinevaid kristlikke kirikuid üheks suureks Issanda kirikuks.
  • Oikumeeniline liikumine peab teda oma suureks eelkäijaks.

  • Samuti unistas ta Euroopa kristlike riikide ühendusest.
  • Ta oli suurilma inimene, kes liikus diplomaatilistes ringkondades ja nautis eriti sinivereliste daamide seltskonda.

  • Metafüüsika
  • Tema õpetuse tuumaks on MONAADI mõiste.
  • Monos – kr. ühik, siin metafüüsiline põhiühik.
  • Substants ei saa olla ulatuvusega (vastupidi Descartesi “res extensa’le”), sest siis oleks see osadeks jagatav.
  • Kui me seda sõna tõsiselt võtame, siis ulatuvusega substantsi ei saa eksisteerida.
  • Metafüüsika
  • Kui substants ei saa olla materiaalne, siis peab ta oma loomuselt olema vaimne.
  • Substantsi kriteeriumiks on aga tema mõju, jõud.
  • Selliseid “jõupunktid” (Kraftpunkte) nimetab Leibnitz monaadideks.

  • “ Monaadid on looduse tõelised aatomid .”
  • Nad “metafüüsilised punktid”, “vaimsed põhisubstantsid”.
  • Monaadide tunnused
  • Neil ei ole kuju, sest see võimaldaks jagatavust.
  • Neid pole võimalik subtsantsidena sünnitada ega hävitada.
  • Nad on individuaalsed: ükski ei ole teisega identne.
  • Iseseisvate olemustena on nad “akendeta”.
  • Monaadide tunnused
  • Ja siiski on nad pidevas sisemises muutumises. Neis on sisemine tung täiusele. See põhjustab pidevalt nende üleminekut ühest seisundist teise.
  • Neid seisundeid nimetab Leibnitz “perzeptsionideks”.

  • Monaad on nagu punkt, milles kohtuvad lõputult palju nurki.
  • “Iga monaad on elav, sisemiseks toimimiseks võimeline peegel , mis universumi esitab oma lähtepunktist vaadatuna.”
  • Iga monaad tunneb teise seisundit . Kuid ta ei ole siiski selles teadlik.

  • Leibnitz leiab, et struktuurides tunnetab monaad kogu maailma ja kõiki teisi monaade.
  • Maailm on fantastiline peegelsaal, milles on lõpmatult palju peegleid ja kus peegelpildid peegeldavad lõpmatult edasi tagasi.
  • Perzeptsiooni astmed
  • Leibnitz eristab perzeptsiooni erinevaid astmeid:
  • Lihtne nn. “alasti monaad” sisaldab küll kogu informatsiooni teiste monaadide seisundi kohta, kuid pole sellest teadlik.
  • Apperzeptioon, mis iseloomustab teadvuse seisundi perzeptsiooni.
  • Monaadide hierarhia
  • Sellest lähtudes on olemas järjepidevus mateeriast üle looma hinge kuni reflekteeriva inimvaimuni.
  • Hierarhia kõige kõrgemal tipul on monaad, mille kujutlust ei sega mingisugune “ähmasus”. See on monaad, mis esindab maailma igas suhtes täiuslikult – Jumal.
  • Jumal
  • Erinevalt teistest monaadidest on Jumal lõputu.
  • Jumalas väljendub see, mille poole piiratud monaadid ebatäiuslikult iga üks omal viisid püüdlevad.
  • Tegelikkus on tervikuna vahetult Tema juures.
  • Kõigi monaadide koosmõju tuletab ta prestabileeritud harmooniast.
  • Meeleline maailm
  • Kust tulevad argielus meile tuttavad asjad?
  • Miks Leibnitz väidab, et tegelikkus on vaimne?
  • Materiaalsed kehad on muljed, mis tekivad teatud monaadide kombinatsioonidest.
  • Monaadid moodustavad gruppe ehk “agregaate”.
  • Meeleline maailm
  • Eeskujuks on organism, kus keskne monaad ümbritseb end paljude teistega , toimides nende entelehhiana.
  • Põhimõtteliselt on iga monaad teisega seoses.

  • Kuna monaadidel pole aga “aknaid”, samas aga toimib iga üks koos teisega, peab maailm olema Jumalast nii loodud, et kõigi monaadide perspektiivsed seisundid on omavahel kooskõlas.

  • Leibnitzi tuntud pilt on kellad, mille prestabiliseeritud harmooniat kirjeldab ta hinge ja keha suhte kirjeldamiseks: Selleks, et kahte kella sünkoniseerida, võib neid tagant järele omavahel siduda, või neid ikka ja jälle omavahel sünkoniseerida, või siis jätta nad omaenese perfektsete omaduste hooleks. Leibnitz arvestab vaid viimase võimalusega.

  • Prästabiilne harmoonia on Leibnitzi süsteemi tuumaks.
  • Jumal on algusest peale kõik monaadid loonud nii, et nad on üksteisega kooskõlas. Tänapäeva keeles väljendatuna: Kõik monaadid on Jumala poolt programmeeritud.
  • Tunnetusteooria
  • Leibnitz välistab oma süsteemist puht empiirilise tunnetuse kui tunnetuse allika.
  • Empiristlikule formuleeringule, mitte miski ei ole mõistuses, mis enne ei ole olnud meeltes, lisab Leibnitz: “väljaarvatud mõistus ise”, s.t. kaasasündinud ideed ja tunnetusstruktuurid.
  • Kogemuslike andmete kõrvutamine annab vaid tõenäose tunnetuse.
  • Mõistuse tunnetus seevastu aga selge ja tõese tunnetuse.
  • Tunnetusteooria
  • Leibnitz eristab mõistusetõdesid, mis on hädavajalikud, tõsiasjadele rajanevatest tõdedest, mis on vaid juhuslikud.
  • Analoogselt mõistuse ja tõsiasjade tõdedele on Leibnitzi arvates kaks valdkonda:
  • Eesmärgist (hingega seotud) lähtuvate põhjuste valdkond .
  • Mõju- tagajärg põhjuste valdkond (kehad).

  • Mõlemad valdkonnad on omavahel harmooniliselt seotud.
  • Samamoodi harmoniseerib looduse riik armu riigiga, s.t. vaimsete ja moraalsete olendite osadust jumaliku juhtimise all.
  • Jumal toimib kõikjal eelkõige prestabiliseeriva harmoonia kaudu.
  • Vaimsete olenditena on meil Temaga tihe side, sest me võtame Tema suurusest ja headusest teadlikult osa.

  • Leibnitz: “Jumal on universumi masina arhitekt … ja seega vaimude Jumalariigi monarh .”
  • Jumala eksistents on Leibnitzi arvates tõestatud piisava põhjuse printsiibist lähtudes. See printsiip on igasuguse mõistustunnetuse aluseks.
  • Viimne piisav põhjus kõigele saab olla üksnes Jumal.

  • Võimalik on lõputu hulk maailmu, mis vastavalt oma täiuslikkusele võivad eksisteerima hakata.
  • Ja siiski vastavalt parima printsiibile on Jumal loonud selle maailma kui parima.
  • Selles maailmas on suurim mitmekesisus seotud suurima võimaliku korraga.
  • See maailm sisaldab niipalju täiuslikkust kui üldse on võimalik.
  • Theodizee (1710)
  • Kuidas on võimalik, et selles võimalikest parimas maailmas tuleb ette halba?

  • Leibnitz eristab 3 liiki halba:
  • Metafüüsiline halb, mis tekib loodust. Kõik loodu on ebatäiuslik, sest vastasel korral oleks ta nagu tema Looja täiuslik.
  • Füüsiline halb (valu, kannatus), mis tuleneb selle funktsioonist. See on kasulik indiviidi alalhoiuks või karistusena olukorra parandamiseks.
  • Moraalne paha (patt), mis on inimliku vabaduse tagajärg ja kristliku lunastuse alus
  • Theodizee (1710)
  • Jumal ei ole halba soovinud vaid lubanud.
  • Seejuures hea on halvast kaugelt ülekaalus.
  • Niisiis elame igal juhul parimas võimalikest maailmadest.


  • Elu ja isiksus
  • Kant sündis 22. aprillil Königsbergis Preisimaal sadulameistri pojana .
  • Üks esiisadest oli väljarännanud Šotimaalt mõned sajandid enne Immanueli sündi.
  • Tänu oma vanematekodule, eriti emale puutus ta lapsepõlves kokku pietismiga. Siin nõuti mõistuse usu asemel tundelist ja ranget vagadust.
  • Elu ja isiksus
  • Järgnevad seitse aastat õpinguid Königsbergi Fridericanumis. Pärast seda alustab ta õpinguid Königsbergi ülikoolis.
  • Alul õpib ta teoloogiat, hiljem valib filosoofia ja loodusteadused .
  • Uurib põhjalikult Leibnitzi ja Wolffi teoseid.
  • Pärast seda teenib ta üheksa aastat leiba koduõpetajana ümbruskonna mõisades.
  • Elu ja isiksus
  • Nende pedagoogilist kogemuste alusel annab ta välja oma käsiraamatu.
  • Tähtsaim põhimõte: Lollpeasid ei saa niikuinii aidata ja geeniused aitavad ennast ise. Järelikult tuleb tegelda keskpärastega.”
  • 1755 aastal ta promoveerub ja asub ülikooli juures tööle eradotsendina.
  • Alles 15 aastat hiljem saab loogika ja metafüüsika professuuri, mida peab elu lõpuni.
  • Elu ja isiksus
  • Herder: “Oma õitsvamatel aastatel oli tal noore poisikese lõbusus, tema avatud mõtlemiseks loodud pea oli täis hävitamatut erksust ja rõõmu, mõtterikkaim kõne voolas huultelt, kasutas nalju, anekdoote ja teravmeelsusi, tema õpetav ettekanne oli kõige meeldivam ajaviide. Ta julgustas ja sundis ise mõtlema.”

  • Elu ja isiksus
  • 40 aastat peab ta loenguid matemaatika, füüsika, geograafia ja antropoloogia kohta.
  • Kanti elu on sündmustevaene. Ta võib rääkida võõrastest maadest , kuid ei lahku kunagi Königsbergist.
  • Põhjuseks oli ka lapsepõlvest kaasa saadud nõrk tervis, üks õlg oli pisut kõrgem kui teine.

  • Elu ja isiksus
  • Seoses nõrga tervisega paneb ta paika omaenese päevakorra ja toidumenüü.
  • See võimaldas tal elada 80-ne aastani.
  • Väljas olles ei rääkinud kunagi.
  • Elu ja isiksus
  • Enne iga otsust armastas ta pikalt järelemõelda. See sai talle saatuslikuks.
  • Kaks korda mõtles ta paluda daami kätt. Ühel juhul jõudis daam enne abielluda ühe ettevõtlikuma mehega. Teisel juhul lahkus daam Königsbergist enne kui filosoof ise otsusele jõudis.
  • Elu ja isiksus
  • Kant arvas , et meeste riiete värv peaks olema kooskõlas valitseva aastaaja värvidega.
  • Ta tõusis kell 5 ja hakkas kohe tööle.
  • 7-9 pidas loenguid.
  • 9-13.00 töötas
  • Lõunasöök
  • Jalutuskäik
  • Kell 22.00 voodi.
  • Elu ja isiksus
  • Heine kirjutab:
  • “Tõusmine, kohvijoomine, kirjutamine, loengute pidamine, lõunastamine, jalutamine – kõigil oli oma kindel aeg ja naabrid teadsid päris täpselt, et kell on pool neli, kui Immaanuel Kant oma halli pihtkuuega, hispaania roost kepp käes, oma maja uksest välja astus ja väikese pärnade allee poole jalutas. … Kaheksa korda jalutas ta seal edasi-tagasi, igal aastaajal.”
  • Elu ja isiksus
  • Peale peamiste teoste ilmumist ulatub Kanti kuulsus üle Saksamaa piiride.
  • Ta saab paljude austuste osaliseks . Kutsed väljapoole lükkab aga tagasi.
  • Kui ta 12. veebruaril 1804 a. silmad suleb, leinas kogu linn. Ülikool ja linn valmistavad suurejoonelised matused.
  • Teosed
  • 1755 Üldine looduslugu ja taeva teooria
  • 1756 Füüsiline monadoloogia
  • 1770 Dissertatsioon meelelise ja mõistuspärase maailma vormist ja printsiibist.
  • 1775 Inimese erinevatest rassidest.

  • Teosed
  • 1782
  • PUHTA MÕISTUSE KRIITIKA
  • Teosed
  • 1783 Sissejuhatus tuelvasse metafüüsikasse.
  • 1784 Üldise ajaloo idee maailmakodaniku vaatenurgast
  • 1785 Kommete metafüüsika põhjendus.
  • 1788 Praktilise mõistuse kriitika.
  • 1790 Otsustusvõime kriitika
  • 1793 Religioon puhta mõistuse piirides.
  • Teosed
  • 1795 Igaveseks rahuks. Filosoofiline visand.
  • 1798 Fakulteetide võitlus
  • 1793 otsustab ta oma koguteosed välja anda.
  • Preisi Teaduste Akadeemia teeb seda alles 20.sajandil. – 18 köidet.
  • Kriitika eelne periood
    Loodusteaduslikud teosed
  • Kuni “Puhta mõistuse kriitika” ilmumiseni nimetatakse seda aega “kriitikaeelseks” perioodiks.
  • Enamus kirjutisi käsitleb loodusteaduslikke probleeme.
  • Vaadete aluseks on Newtoni füüsika. See on talle täisteaduse musternäidiseks.
  • Loodusteaduslikud teosed
  • “Üldine taeva teooria ja looduslugu”
  • Taevakehade tiirlemine on külgetõmbejõu ja tangensiaalselt toimiva jõu tulemus.
  • Kui Newton arvas, et Looja ise on taevakehadele sellise liikumise andnud, siis I.Kant püüdis seda põhjendada.
  • Nii sündis Kant - Laplace (1749-1827) nebulaarhüpotees. Laplace tuli samale kujutlusele mõned aastakümned hiljem.
  • Loodusteaduslikud teosed
  • “Füüsiline monadoloogia”
  • Kant kasutab siin Leibnitzi monaadi mõistet. Ta defineerib monaadi “ruumitäitva jõuna”. Niisiis moodustab mateeria olemuse jõud.
  • Ei ole olemas mingit ainet, on vaid jõud (energia)!
  • Me leiame siit kaasaegse tuumafüüsika eelkäija. Mateeria on vaid energia ilmumise vorm.
  • Loodusteaduslikud teosed
  • “Rassidest”
  • Ta vastandab siin puht klassifitseerivale kirjeldusele loodusloolise arengu idee.
  • “Looduslugu … õpetaks meile muudatusi maa kujus, maa looduis (taimedes ja loomades ), mis on läbi teinud loomulikke muutusi, ja sellest tingitud kõrvalekaldumisi liikide algpiltidest.”
  • Kriitlise probleemi väljakujunemine
  • Kanti õpingute ajal valitses Saksamaal Leibnitz- Wolffi filosoofia.
  • See oli ratsionalism selle dogmaatilisel kujul. – Mida mõistus ütleb maailma kohta on tõde.
  • Lugedes inglise empiriste, eriti J.Lock’i ärkab Kant “dogmaatilisest unest”.
  • Lock: “Mõistuses ei ole midagi muud, kui see, mis enne on olnud meeltes.”
  • Kriitlise probleemi väljakujunemine
  • Sellisele põhimõttekindlale empirismile on metafüüsika kui teadus mõttetu.
  • “Vaimudenägija unenäod” , kus ta astub Emanuel Swedenborgi (1688-1772) vastu.
  • Kriitlise probleemi väljakujunemine
  • “Kui me vaatleme mõningate mõtteliste maailmade õhulossimeistreid …, selliseid näiteks, kes asjade korda, nagu see Wolffi puhul on, vähesest kogemusest ehitusmaterjali võtavad, rohkem aga libedate mõistetega ehitavad. …üks teravmeelne Hudibras võinuks meile selle mõistatuse lahendada; sest minu arvates: kui mingi hüpohondriline tuul kõhus märatseb, siis sõltub kõik sellest, mis suuna ta võtab, kui ta läheb allapoole, siis tuleb sellest peer, kui ta tõuseb ülespoole, siis on see ilmutus või püha inspiratsioon .”
  • Kriitlise probleemi väljakujunemine
  • Kant loobub metafüüsikast vanas mõistes andes sellele uue määratluse.
  • Metafüüsika on teadus inimmõistuse piiridest. Selle piiri määratlemine kujuneb talle eluülesandeks.
  • Ta püüab luua ratsionalismi ja empirismi vahele silda. Õigus võib olla mõlemal, kuid piiratud ulatuses.
  • PUHTA MÕISTUSE KRIITIKA
  • Kanti 57 eluaastal ilmub tema “Puhta mõistuse kriitika”.

  • PUHTA MÕISTUSE KRIITIKA
    Iseloom, ülesehitus ja põhimõtted
  • “Ma julgen enesele öelda, et ühtki metafüüsilist ülesannet pole, mida siin ei lahendata või mille lahenduseks vähemalt võtit ei anta .”
  • Teose teise väljaande maht on 884 lk.
  • See on maailmakirjanduse raskemaid ja sisukamaid teoseid.
  • PUHTA MÕISTUSE KRIITIKA
    Jaotus
  • Transtsendentaalne elementaarõpetus
  • Transtsendentaalne aisteetika – meelelisuse võimalused.
  • Transtsendentaalne loogika – mõtlemise võimalused.
  • Loogika
  • Transtsendentaalne analüütika – käsitleb mõistmist (Verstand)
  • Transtsendentaalne dialektika – käsitleb mõistust (Vernunft)
  • Mõisteid
  • “Kriitika” ei tähenda mitte “kritiseerimist” hukkamõistu tähenduses vaid läbivalgustamist, piiride määratlemist.
  • “Puhas” mõistus tähendab teadmist, mis on sõltumatu igasugusest meelelisest kogemusest. S.o. Teadmine mida omame vaimu sünnipärase loomuse ja struktuuri tõttu. (Ratsionalistide sünnipärased ideed)
  • Kogemuse tähtsus
  • Kõik tunnetused algavad kogemusega. Kant küsib: Kuidas me võiksime midagi mõista, kui objektid ei puudutaks meie meeli ja ei paneks meie mõistust liikuma?
  • Niisiis ajaliselt eelneb kogemus igasugusele tunnetusele.
  • Aga sellega pole veel öeldud, et iga tunnetus lähtub kogemusest.
  • Võib olla, et kogemus ise on millestki, mida me lisame, kokku pandud.
  • Mis on enne kogemust?
  • Tuleb uurida, kas ei ole olemas midagi enne kogemust – a priori (enne kõike).
  • Empiiriline kogemus on alati a posteriori (pärast kogemust) saadud.
  • Millega eristada sellist puhast tunnetust empiirilisest?
  • Kaks tunnust, mis ei peta :
  • Hädavajalikkus ( paratamatus ) ja
  • Range üleüldisus.
  • Üldkehtiv ja paratamatu
  • Kogemus näitab meile, et miski on nii või teisiti loodud, kuid me ei jõua siin kunagi kaugemale suhtelisest üldisusest.
  • Kui mingi väide aga on tingimatult üldkehtiv, siis ei saa see meelelisest kogemusest pärineda.
  • Hume: see on meie harjumuse produkt .
  • Kant: see ei saa tulla kogemusest.
  • Analüütilised ja sünteetilised otsused
  • Analüütiline – lahtivõetav, liigendav. “Kera on ümmargune.” Predikaat väljendab midagi, mis subjektis on juba olemas.
  • Sünteetiline – siduv, kokkupanev. “See kera on kuldne .” Ma lisan subjektile midagi, mis subjektis endas ei sisaldu.
  • Järelikult sünteetilisi otsuseid saan ma langetada üksnes a posteriori, kogemusest.
  • A priori sünteetilised väited?
  • Lause: Igal muutusel on oma põhjus.
  • Kogemus ei õigustaks mind kunagi sellist väidet üldkehtiva ja paratamatuna vaatlema.
  • Samas on see lause sünteetiline, sest ma võin muutuse mõistet niipalju liigendada kui tahan. Alati leian ma ees vaid muutusi ajas, kuid sugugi mitte paratamatut sidet põhjusega.
  • Niisiis võib olla ka sünteetilisi lauseid a priori.
  • Kõigepealt on sellised matemaatilised väited.
  • Matemaatilised väited
  • 7 + 5 = 12 on aprioorne . See kehtib paratamatult ja väljavõttetult.
  • Aga, kas ta on ka analüütiline?
  • Kas mõiste 12 sisaldub kuidagi 5 ja 7-s. Ei. Sellised väited on sõltumatud kogemusest.
  • See maksab ka teiste puhta matemaatika lausete kohta.
  • Sama leiame loodusteadustes ja metafüüsikas.
  • Kuidas on a priori sünteetilised laused võimalikud?
  • Kuidas on puhas matemaatika võimalik?
  • Kuidas on puhas loodusteadus võimalik?
  • Kuidas on metafüüsika võimalik?
  • Selle selgitamine ongi “Puhta mõistuse kriitika” kui erilise teaduse ülesanne.
  • Transtsendentaalne
  • Transtsendentaalseks nimetab I.Kant “igasugust tunnetust, mis ei tegele mitte objektidega, vaid meie tunnetusviisiga nende objektide suhtes, sedavõrd kui see a priori on võimalik.”
  • Transtsendentaalne filosoofia on niisiis puhta mõistuse printsiipide süsteem.
  • NB! Transtsendentaalne tähendab siin igasugusele kogemusele eelnevat, seda võimaldavat, mitte “ sealpool kogemusi asuvat”.
  • Aisteetika ja loogika
  • Filosoofia jaguneb aisteetikaks ja loogikaks, kuna inimlikul tunnetusel on kaks allikat: meeleline ja mõistuslik.
  • Mõlemat tuleb uurida, kuna nad sisaldavad a priori elemente.
  • Aisteetikat ei tohi siin ära segada “esteetikaga”.
  • Aisteetika on õpetus meelelistest tajudest .
  • Transtsendentaalne aisteetika
  • S.o. Meelelise tunnetusvõime transtsendentaalne uurimine .
  • Meelelisus on meis asuv võime, millestki, mis väljaspool meid mõjub, olla mõjutatud (afitseeritud).
  • Üksnes meeled vahendavad meile aistinguid s.o. vahetuid kaemusi üksikutest objektidest .
  • Meeleline taju
  • Meeleline taju “roosist” näib olevat mitteanalüüsitav. Ometi on see meie erinevate meelte poolt antud tooraine kujutlusele “roos”.
  • Meis on veel midagi, mis meie tajud korrastab ja nimelt teatud kindlal viisil.
  • See, mis selle korra määrab ei pärine ise meie tajudest.
  • Ruum ja aeg
  • A) Ruum.
  • Ma võin roosist kõik tunnused eraldada aga ulatuvust ruumis, ilma et ma kujutlust ennast purustaksin ei saa eraldada.
    Ruumi kujutlus on antud a priori.
  • Ruum ei ole seotud objekti endaga.
  • Me ise kanname ruumilisi kujutlusi objektile üle.
  • Ruum ja aeg
  • Asjad on meile kättesaadavad vaid ilmingutena (die Erscheinungen). Aga nad on antud meile ruumis.
  • Kõigil inimestel on ühine meeleline struktuur. “Ruumil on empiiriline reaalsus” kuid kas asjad ise on ruumis, me teada ei saa.
  • Niisiis ruumil on “transtsendentaalne identiteet ”. See on meie väliste meelte puhas a priorne vaatlusvorm.
  • Ruum ja aeg
  • Nii nagu ruum nii ka aeg on meile a priori antud.
  • Aeg on meie sisemise meele, meie enesevaatluse ja sisemiste seisundite puhas vorm.
  • Kõik, mis meil on liigub ajas. Aeg on üldine ja paratamatu, see on meie sisemise taju a priorne vorm.
  • Piirid
  • Piirid, mis asuvad minus endas, määravad ära selle, et väline ilmub alati teatud “vormis” (aeg ja ruum), nagu seda mulle mu meeled vahendavad.
  • Neid piire pole võimalik ületada.
  • See, mis asub ilmingute taga, asjas iseendas ( Ding an Sich – Kant nimetab seda ka noumenoniks), selle kohta ma ei saa midagi teada.
  • Matemaatika võimalikkus
  • Matemaatika võimalikkus rajaneb sellel, et aeg ja ruum asetsevad a priorsete vormidena meis enestes.
  • Sirge on lühim tee kahe punkti vahel. Selle lause õigsuse puhul piisab kujutlusest, pole vaja oodata kogemust.
  • Kuna meil kõigil on sarnane ruumiline kujutlus, siis on geomeetria alused üldkehtivad ja paratamatud.
  • Transtsendentaalne analüütika
  • A) Probleem
  • Kuidas tunnetus toimub?
  • J.Locke: Mõistuses ei ole midagi, mida enne seda meeltes poleks olnud.
  • Leibnitz oleks lisanud: Väljaarvatud mõistus ise!
  • See oleks ka I.Kanti vastus.
  • Transtsendentaalne analüütika
  • Mõisted ilma kaemusteta on tühjad. Kuid meelelisus on omakorda mõistusest sõltuv.
  • Paljas aisting ilma mõistuseta oleks meile “arusaamatu”.
  • Muljed ilma mõistuseta oleks pimedad .
  • Transtsendentaalne analüütika
  • Aisting on korrastatud ärritus,
  • Taju on korrastatud aisting,
  • Mõiste on korrastatud taju,
  • Teadus on korrastatud teadmine,
  • Tarkus on korrastatud elu.

  • Igal järgneval astmel leiame enam järjekindlust ja korda.
  • Transtsendentaalne analüütika
  • Kord ei tulene mitte maailmast enesest, vaid sellest, et maailma teadvustav mõtlemine ise on korrastamine. Selle ahela lõpus on teadus ja filosoofia.

  • I.Kant küsib: Kuidas jõuab meie mõistus üldse mõisteteni?
  • Transtsendentaalne analüütika
    KATEGOORIAD
  • Võttes aluseks formaalse loogika otsustusvormid, loetleb I.Kant
  • 12 kategooriat, rühmitades need otsustusvormide eeskujul neljaks :
  • KATEGOORIAD
  • Näited:
  • Tinglik otsus: Kui kolmnurgal on täisnurk, siis kaks teist nurka on teravnurgad.
  • Välistav otsus: Kolmnurk on kas täisnurkne või teravnurkne või nürinurkne.
  • Oletav otsus: See roos võib täna õitsele lüüa.
  • Väidetav otsus: See roos lööb täna õitsele.
  • Paratamatu otsus: See roos peab täna õitsema.
  • Näited:
  • Üldine otsus: Kõik inimesed on surelikud .
  • Eriline otsus: Mõned tähed on planeedid .
  • Üksikotsus: Kant on filosoof.
  • Jaatav otsus: See roos on punane.
  • Eitav otsus: See roos ei ole punane.
  • Lõputu otsus: See roos ei ole lõhnav. (Lõputult palju võimalusi jääb lahtiseks.)
  • Tingimatu otsus: Sellel kolmnurgal on täisnurk.
  • Kategooriad
  • Objekti mõiste tekkimine:
  • Välistest ilmingutest tekib läbi ruumi ja aja a priorsete vormide kaemus.
  • Mõistus seob need kaemused 12 kategooriast lähtudes.
  • Tulemuseks on empiirilised mõisted.
  • Puhtad mõisted saame me siis, kui me meelelisuse paljad vormid ajas ja ruumis ning kategooriad omavahel seome.
  • Puhaste mõistuse mõistete deduktsioon
  • Kuidas on võimalik, et kategooriad, mis on a priori meie mõistuses, suhestuvad kogemuse objektidega?
  • J.Locke: Võttes kahe sündmuse põhjusliku seose, tunneme me ära jõu, mis toimib “tõeliste” asjade vahel.
  • D.Hume: Me registreerime vaid järgnevust, kuid ei suuda kausaalseost avastada .
  • Puhaste mõistuse mõistete deduktsioon
  • I.Kant: Kausaalsusprintsiip pole aistinguist tuletatav. See pärineb meie mõistusest.
  • Ja siiski maksab üldisus ja paratamatus kõigi kogemuste kohta.
  • Kuidas on see võimalik?
  • KUNA ME TÖÖTLEME KÕIKE VASTAVALT OMA MÕTLEMISVORMIDELE.
  • Pole ime, et me kohtume oma kogemustes nende vormidega.
  • Asi iseendas
  • Asjade kohta iseendas (Ding an Sich) kehtivad need kategooriad sama vähe kui meelelisuse, ruumi ja aja a priorsed vormid.
  • Asjade kohta nagu nad meile näivad (die Erscheinungen) on need kategooriad üldised ja paratamatud.
  • Meil ei saa olla kogemusi, mis poleks vastavuses kausaalsusseadusele.
  • LOODUSTEADUSTE VÕIMALIKKUS
  • Kuidas on puhas loodusteadus võimalik?
  • Loodusteadus on võimalik samasugusel põhjusel nagu matemaatikagi.
  • Ilmingute seaduspärast korda nimetame me looduseks, nende seadusi loodusseadusteks.
  • Inimene on looduse seaduseandja!
  • Objektid sõltuvad meie tunnetusest.
  • Transtsendentaalne dialektika
  • Kuidas on metafüüsika kui teadus ülemeelelisest üldse võimalik?
  • Teaduse valdkond ulatub nii kaugele kui meie võimalike kogemuste maailm. – Me oleme piiratud ilmingute maailmaga .
  • Kuid inimmõistust saadavad küsimused, millest ta ei saa loobuda.
  • Mis on hing, maailm ja Jumal?
  • Neid küsimusi ei saa kõrvale jätta kui tahame jõuda rahuldavale elukäsitlusele.
  • Mõistus moodustab meelelisuse ja mõistuslikkuse kohal teatud mõttes veel ühe kõrgema korruse.
  • Selles väljendub püüdlus täiusliku ühtsuse järele.

  • Regulatiivsed printsiibid
  • Otsustusvormide tahvlist järeldub:
  • Kategooriline , tingimatu suhte viis, annab tingimatu, kõigi meie kujutluste aluseks oleva mõtleva subjekti ühtsuse idee ehk idee hingest.
  • Hüpoteetiline, tinglik suhte viis vastab püüdlusele, lõputust tinglike suhete reast jõuda kõigi ilmingute ühtsuseni, kosmoloogilise ehk maailma ideeni.
  • Regulatiivsed printsiibid
  • Disjunktiivsele, välistavale suhete viisile vastab kõigi mõtlemisobjektide tingimatu ühtsuse idee, kõrgeima olendi idee, ehk Jumala idee.

  • Need ideed viitavad meis endis asuvale lõputule eesmärgile. Nad on “Sollvorschriften”.
  • Regulatiivsed printsiibid
  • Hinge idee ütleb mulle: Sa pead kõik psüühilised ilmingud nii siduma nagu oleks nende aluseks üks tervik hing.
  • Maailma idee ütleb: Sa pead tinglike ilmingute read nii siduma, nagu oleks nende aluseks üks tingimatu ühtsus – maailm.
  • Jumala idee ütleb: Sa pead mõtlema nii nagu kõigele, mis eksisteerib oleks üks hädavajalik põhjus s.o. Jumal.
  • Regulatiivsed printsiibid
  • Need printsiibid tulevad mõistuse tarvitamisel paratamatult ette.
  • Nad aitavad luua tunnetuse süstemaatilist ühtsust.
  • “Ma pidin teadmise kõrvaldama, et usule platsi teha.”
  • PRAKTILISE MÕISTUSE KRIITIKA
  • Inimene on tunnetav olend, kes kasutab oma mõistust aga ta on ka toimiv olend ja sellisena kasutab ta oma mõistust praktiliselt.
  • Põhimõisted
  • Autonoomia – enesele ise seadusi andev
  • Heteronoomne – võõrast seadusest määratletud.
  • Õnnest kui eesmärgist lähtuv moraal on heteronoomne.
  • Üldkehtiv printsiip võib tekkida vaid mõistuse abil.
  • Maksiim – põhilause, mis maksaks iga üksiku inimese tegevuse kohta.
  • Kategooriline imperatiiv
  • Tegutse nii, et sinu tahte maksiim võiks ühtlasi igal ajal olla maksev üldise seadusandluse põhimõttena.
  • Anna oma tahtele üldkehtiva seaduse vorm
  • Du kannst, denn du sollst!
  • Praktiline mõistus sunnib meid tahtevabadusega arvestama.
  • Hea ja kuri
  • Kuidas me tegutsema peaks ei järeldu sellest, mis on “hea”.
  • “Hea” on eetiline tahe ise.
  • Kõik sõltub sisemisest hoiakust!
  • Inimene
  • Inimene on kahe maailma kodanik!
  • Ilmingute valdkonnas on kõik, mis ta on ja mida ta teeb, väike lüli paratamatuse ahelas; aga samas kuulub ta ülemeelelisse, ruumist ja ajast kõrgemal asuvasse valdkonda.
  • Religioon palja mõistuse piirides 1793
  • Kas mõlema kriitika tulemused kõrvaldavad religiooni?
  • Muidugi oma usku teadmiste kaudu tõestav dogmatism muutus ülearuseks.
  • Religiooni vajalikkus tuleneb aga tegutsemisest lähtudes. See on praktilise mõistuse otsus, et me vajame usku vabadusse , surematusse ja Jumalasse.
  • Religioon palja mõistuse piirides
  • Moraaliseadus nõuab meilt, et elaksime kõrgeima õnne vääriliselt.
  • See seisund on inimese poolt maapeal aga saavutamatu.
  • Konsekventne moraalne toimimine pole võimalik ilma usuta vabadusse, surematusse ja Jumalasse. – Niisiis eetiline toimimine on praktiline jumalajaatus.
  • Religioon palja mõistuse piirides
  • Tõeline kirik on I.Kanti järgi niisuguste inimeste ühiskond, keda ühendab veendunud aukartus ühise kõlblusseaduse vastu.
  • Kristlus on ainus moraalselt täiuslik religioon.
  • 0TSUSTUSVÕIME KRIITIKA
  • See on teos esteetikast.
  • Siin ta käsitleb kriitiliselt seda, mida me nimetame tundeks ja fantaasiaks.
  • OTSUSTUSVÕIME on võime erilise üle mõelda üldisele allutatuna.
  • Küsimus on selles, kas meie tunnetel on olemas üldist ja paratamatut - a priori – antud mõõdupuud?
  • 0TSUSTUSVÕIME KRIITIKA
  • Kõik meie tunded on naudingu või ebameeldivustunded (Lust oder Unlustgefühle).
  • Naudingut me tunneme siis, kui miski vastab meie vajadusele; ebameeldivust, kui see vajadus ei saa rahuldatud.
  • Vajadused on eesmärgid – otstarbed.
  • Igat tunnet iseloomustav lause on seotud niisiis selle otstarbega.
  • 0TSUSTUSVÕIME KRIITIKA
  • Orgaanilise elu valdkonnas valitseb otstarbekuse printsiip.
  • Rahuldus mille ma saan, kui vaatlen elava organismi otstarbekat ehitust, seisab harmoonias selle objekti olemuse ja otstarbekusega.
  • See on objektiivne otstarbekus .
  • Otstarbekusele rajatud vaatlus on teleoloogiline .
  • 0TSUSTUSVÕIME KRIITIKA
  • Me võime otsustada tundelisest või mõistuspärasest otstarbekusest lähtuvalt.
  • Meil on meelelise naudingu ja ebameeldivuse tunne kui madalam võime.
  • Reflekteeriv otsustusvõime kui kõrgem vorm.
  • Üksnes otsustusvõime annab meile maailmas kui ühtses tervikus orienteeruda.
  • Me kasutame otsustusvõime “terve mõistuse” nime all.
  • 0TSUSTUSVÕIME KRIITIKA
  • Otsustusvõime tegevuse tulemuseks on praktilise eelistamine teoreetilisele inimest puudutavates küsimustes.
  • Otsustusvõimes peitub intuitsioon ja geniaalsus.
  • Otsustusvõime ületab kuristiku kahe maailma – looduse ja vabaduse maailma vahel.
  • Kriitika järgsed teosed
  • Kommete metafüüsika.
  • Üldise ajaloo ideest maailmakodaniku vaatenurgast.
  • Igaveseks rahuks.
  • Kommete metafüüsika
  • Igasugusel inimlikul toimimisel on kaks külge: väline ehk juriidiline ning sisemine ehk moraalne.
  • Siit teose kaks osa:
  • “Õigusõpetuse metafüüsilised lähtealused” ja “Voorusõpetuse metafüüsilised lähtealused.”
  • Õigusõpetus
  • Mis on õigus?
  • “Õigus on nende tingimuste üldistus (kehastus), mille all ühe suvalisus teise suvalisusega vastavalt vabaduse üldistele seadustele on ühendatavad.”
  • “Riik on hulga inimeste ühendus õigusseaduste all.”
  • I.Kant eitab revolutsiooni teoreetiliselt.
  • Praktiliselt aga tervitab ja pettub hiljem.
  • Sõda
  • Sõda on seadusetu olukorra seadus.
  • Mõistus käsib meid sõja seisundist väljuda. See mõistuse idee pole inimsõbralik vaid õiguslik idee.
  • Pidev ja üldine rahuloomine on õigusõpetuse eesmärk
  • Rahvusvahelisest õigusest seisab kõrgemal maailmakodaniku seadus.
  • Igaveseks rahuks
  • Ükski rahuleping ei tohiks kehtida sellisega, kes valmistub salaja tulevaseks sõjaks.
  • Ükski iseseisev riik ei tohi saada teise riigi omandiks pärimise, vahetuse , ostmise või kinkimise teel.
  • Püsivad sõjaväed tuleb likvideerida .
  • Ei tohi teha riiklikke võlgasid riikide vahelises kaubanduses.
  • Igaveseks rahuks
  • Ükski riik ei tohiks teise riigi konstitutsiooni ja valitsemisse vägivaldselt sekkuda.
  • Ükski riik sõdides teise riigiga ei tohiks lubada endale selliseid vahendeid, mis vastastikuse usalduse tulevaseks rahuks teeksid võimatuks: palgamõrtsukate kasutamine, mürgisegamine, kapitulatsiooni murdmine, reetmisele ajendamine võideldava riigiga.
  • Voorusõpetus
  • Inimese kohustused iseenda vastu:
  • Sa ei tohi olla vastuolus iseendaga.
  • Kohustus enese alalhoiuks. – Enesetapp on kuritegu , samuti enese vaimne, hingeline või füüsiline hävitamine.
  • Kohustus olla tõepärane ja pidada endast lugu. – Vastandid on ihnus ja valetamine.
  • Voorusõpetus
  • Moraalne enesetunnetus , mis nõuab tungimist südame sügavustesse on igasuguse inimliku tarkuse algus. – Tunne iseennast!
  • Siia kuulub ka religioonikohustus. See tähendab meie kohustuste tunnetamist jumalike seadustena.
  • Kuna Jumala idee lähtub meist enestest, siis on see meie kohustus iseenda suhtes.
  • Voorusõpetus
  • Kohustused teiste inimeste suhtes:
  • Need on esmalt armastuse kohustused: Heategevus , tänulikkus, osavõtlikkus. – Vastandid: kadedus , tänamatus ja kahjurõõm.
  • Tähelepanelikkuse kohustused, sest inimene olla tähendab väärikust.
  • Inimene ei ole vahend vaid alati eesmärk.
  • Voorusõpetus
  • Tähelepanelikkuse vastandiks on tagarääkimised ja mõnitamine.
  • Armastus ja tähelepanelikkus on ühendatud sõpruses.
  • Vooruste lihtsaks lisandiks on käitumisega seotud voorused: viisakus , külalislahkus, kõnetatavus.
  • Vooruse reeglid suunavad meid oma kohustuste vabale ja rõõmsameelsele täitmisele.
  • Kokkuvõte
  • Kriitilisi märkusi:
  • Ebakindlus religiooni küsimuses.
  • Muutlikkus suhtumises revolutsiooni.
  • “Asi iseendas”, mis see on, milleks seda sisse tuua?

  • John Locke
  • 1632 - 1704
  • Koht filosoofias
  • J.Locke on empirismi peaesindaja.
  • Empirism on filosoofia, mis muudab kogemuse oma aluseks. – Iga teadmine on sõltuv kogemusest ja allutatud selle kontrollile.
  • J,Locke ideed riigist, tolerantsusest ja pedagoogikast mõjutasid valgustust ja poliitilist liberalismi.
  • Elu
  • Ta sündis Wringtonis, Bristoli lähedal õigusteadlase pojana,
  • Õppis Oxfordis loodusteadust, meditsiini ja filosoofiat.
  • Elu
  • Õppides filosoofiat hakkas tegelema Descartesi töödega. Tänu neile võõrdus lõplikult skolastilisest meetodist.
  • Pärast õpingute lõpetamist läks diplomaatilisse teenistusse (Berliini).
  • Koju jõudnuna jätkas õpinguid arstiteaduses.
  • Rändab lord Shaftenbury perekonnaarstina Lõuna Prantsusmaal ja Pariisis.
  • Filosoofia
  • J.Locke filosoofia keskmes seisab tunnetusteooria, mille esitab teoses: “Essay concerning Human Understanding” (katse kirjeldada inimmõistust).
  • Oma teadvuses leiab iga inimene teatud kujutlusi, mida J.Locke nimetab ideedeks.
  • Kust tulevad ideed?
  • Ideed pärinevad väljavõttetult kogemusest.
  • Locke astub vastu teooriale nagu oleks inimesel kaasasündinud ideid, mis elaksid temas enne igasugust kogemust.
  • Sünni hetkel on inimene “white paper ” ehk tabula rasa .
  • Kõik kujutlused tekivad aja jooksul kogemusest.
  • Kogemus
  • Kogemusel on 2 allikat:
  • Väline meeleline taju (sensation),
  • Sisemine enesetaju (reflection), mis on seotud mõtlemise, tahte, usu jms. aktidega.
  • Neist kahest allikast tekkivad kujutlused on kas
  • Lihtsad või
  • Kompleksed.

  • Lihtsad ideed jagunevad omakorda ideedeks, mis
  • Võetakse vastu üksnes meeltega (värvid, helid),
  • Paljude meelte kaudu (ruum, liikumine),
  • Milledest tekivad reflektsioonid (sisemised teadvuse seisundid),
  • Osalevad reflektsioonist ja sensatsioonist (aeg, nauding ).

  • Lihtsate kujutluste suhtes on vaim passiivne: nende põhjuseks on otseselt objektist lähtuvad mõjud.
  • Meelelise taju juures eristab J.Locke
  • Primaarseid kvaliteete, mis on omased välistele asjadele (ulatuvus, kuju, tihedus, arv)
  • Sekundaarseid ehk subjektiivseid kvaliteete (värv, maitse, lõhn).

  • Vaimul on aga ka aktiivne võime võrdlemise, eristamise, sidumise ja absraheerimise kaudu sünnitada kompleksseid ideid, mille koostisosadeks on aga ikkagi lihtsad ideed.
  • Komplektsed ideed
  • Inimene loob kolme liiki komplekseid ideid:
  • Substantsid on kas iseendas olemasolevad üksikasjad või liigid (nagu inimene, taimed). Substants on see, mille kohta me ei tea, mis see on. See on nagu kerratõmbunud siil.
  • Komplektsed ideed
  • Modid on kompleksed ideed, mis ei eksisteeri iseenda jaoks, vaid tulevad ette substantsides (päev on lihtne aja modi). Kuid on ka segunenud modisid, mille hulka kuuluvad ka moraali ideed (õiglus).
  • Komplektsed ideed
  • Relatsioonid on näiteks põhjuse ja tagajärje ideed. Need sünnivad mõistuse vaba loomingu tulemusena.
  • “Vaimul ei ole kogu oma mõtlemise juures mingit muud vahetut objekti kui omaenda ideed … Sellest on ilmne, et meie tunnetusel on tegemist vaid meie ideedega.”

  • Meie teadmiste maht on seega piiratud. See ei ulatu kaugemale kui meie ideed ja kuivõrd me nende vahelist kooskõla või ebakõla tähendame.
  • Me ei suuda kõiki meie ideid ja nende vahelisi seoseid haarata.
  • Inimene ei pea teadma mitte kõike vaid üksnes seda, mis on tähtis praktilise elu jaoks.
  • Teadmise astmed
  • Kõige kõrgem on intuitiivne tunnetus. Siin võtab meie vaim kahe idee vastavust või mittevastavust vastu vahetult. – Ring ei ole kolmnurk.
  • Demonstratiivse teadmise juures tunnetab vaim ideede vastavust või mittevastavust, kuid mitte vahetult, vaid teiste ideede vahendusel. – Tõestuste järeldused.
  • Sensitiivne teadmine üksikute olemuste eksistentsist väljaspool meid.
  • Tõde
  • Tõde on seotud üksnes lausetega, sest see seisneb märkide õiges lahutatuses või seotuses ning vastavuses märgitavate asjadega.
  • Praktilises elus on väga tähtis koht tõenäolisusel, mis täiendab puuduvaid teadmisi.
  • Vaimu suhe sellistesse lausetesse on usk, oletus ja arvamus.

  • Riik
  • Riigi ülesanne on inimese vabaduse ja omandi kaitse.
  • Seega ei saa riigivõim olla piiramatu.
  • Riigivõim jaotub seadusandlikuks, täidesaatvaks ja liidu ehk föderatiivseks võimuks.
  • Kui riik ei taga isiksuse arengut tuleb selle korda muuta.
  • Riik
  • J.Locke poliitiline filosoofia leidis rakenduse eriti Ameerika Ühendriikides.
  • Olulisel kohal oli talle ühiskondliku kokkuleppe mõiste.

  • Rene Descartes
    Renatus Cartesius
  • 1596 - 1650
  • Koht filosoofias
  • Descartes’il ühineb skepsis traditsiooni suhtes mõistuse esiletõstmisega. Tulemuseks on tüüpiline valgustuslik looming.
  • Ta toob filosoofiasse matemaatilise meetodi.
  • Seejuures toonitab ta eriliselt subjekti ning võimalikult suure kindluse saavutamise vajadust.
  • Ta paneb maha uusaja filosoofia põhijooned.
  • Elu
  • Nooruses Descartes reisis palju. Hilisemad eluaastad elas tagasitõmbunult.
  • Armastas väga sooja, mõtiskleb tihti ahjul. Väldib inimeste seltskonda.
  • Kõige loomingulisem periood möödub Hollandis 1629 – 1649 .
  • Elu
  • “ Magan siin igal ööl kümme tundi, siin suures linnas, kus kõik peale minu tegelevad äriga, igaüks peab siin nii täpselt oma kasu silmas, et ma võiksin siia kogu eluks jääda, ilma et keegi mind kunagi külastaks.”
  • Teadusmaailma esimene filosoof tundub ennemini laisapoolse kui töökana.
  • Iseloomustus
  • Ta on kõike muud kuid traditsiooniline õpetlane.
  • Inimesena on ta tagasihoidlik ja mõõdukas.
  • Ta on harras katoliiklane.
  • Ometi on ta ideed sedavõrd uudsed, et ta teosed jõuavad 1663 a. keelatud kirjanduse indeksisse.
  • Suhted
  • Armastab suhteid kuninglike isikutega.
  • Peab suhteid maapaos oleva printsess Elisabethiga, hiljem kirjavahetust Rootsi kuninganna Kristiinaga.
  • Suhted
  • Kirjavahetuses kuninganna Kristiinaga arendab ta armastust ja tundeid puudutavaid filosoofilisi teemasid.
  • Lõpuks kutsub Rootsi kuninganna ta oma õukonda.
  • Ta soostub minema. Külmetub Rootsis ja sureb kopsupõletikku paar kuud pärast Rootsi saabumist.
  • “Arutlus meetodist” 1637
  • Õige mõistuse kasutamise juures
  • Tuleb vältida kõiki eelarvamusi ja tõesena tunnustada üksnes seda, mis on selgelt ja arusaadavalt tunnetatav
  • Keerulised probleemid niipalju kui võimalik osadeks jaotada.
  • Lihtsatelt objektidelt aste astmelt ja sammhaavalt keerulisemate juurde minna.
  • Kirjeldatavast süsteemist luua võimalikult ulatuslik loetelu .
  • “Arutlus meetodist”
  • Need matemaatikast laenatud meetodid pidid olema rakendatavad ükskõik milliste objektide kirjeldamisel.
  • Eesmärgiks on jõuda “lihtsate loomuste” juurde (analüütiline meetod): Need peavad olema vahetult mõistetavad (intuitsioon).
  • Neist lausetest võib siis tuletada kõik järgmised.
  • Kahtlus
  • Õunakorv meetod:
  • Kahtlus
  • Kartesiaanliku filosoofia tegelikuks lähtepunktiks on kahtlus: Descartes otsib meetodit, milles ei saaks enam kahelda.
  • Teoses: “Meditatsione de prima philosophia” (Metafüüsilised mõtisklused, 1641 ) leiab D, et kõiges peab kahtlema, milles saab kahelda.
  • Põhjenduseks ei piisa autoriteedist, kombest või harjumusest.

  • Kahtlus
  • Süstemaatilisel kahtlusel ei ole piire – see hõlmab kõike. See on teoreetiline kahtlus, praktilises elus peaksime lähtuma tõenäolisusest.
  • Descartes pole skeptik. Ta ei väida, et midagi ei ole võimalik teada.
  • Ta kahtleb ettevalmistavalt ja prooviks, teatava eesmärgiga – see on metodoloogiline kahtlus.
  • Kust ma tean, et ma ei maga?
  • “ Kuipalju kordi on minuga juhtunud, et ma öösel magan ja näen und, et ma olen siin selles kohas, et ma olen riides , et ma olen tule juures, ometi kui ma olen täiesti paljalt oma voodis ? Mulle näib praegu päris kindlasti, et ma ei vaata magavate silmadega seda paberit ning et pea, mida ma liigutan, ei ole teps mitte suikunud, vaid et see toimub plaanipäraselt ja ettekavatsetult: Selles unes toimunu aga ei näi üldse nii selge ja distinktne võrreldes siinsega. Ent kui selle üle hoolikalt järele mõelda, meenub mulle, et sarnased illusioonid on mind unes sageli petnud.”
  • Kahtlus
  • Uneargument viitab vaid sellele, et meelte abil saadud teadmisi ei saa täiesti kindlalt usaldada .
  • Kas kogu tõelisus pole äkki mõne kurja vaimu poolt loodud illusioon ?
  • Kui kahtlus kasvab nii suureks, mis jääb siis üle?
  • Üle jääb eneseteadvus .
  • Eneseteadvus
  • GOGITO, ERGO SUM. – mõtlen, järelikult olen olemas.
  • Siin leiab sõnastuse läänemaise filosoofia üks kuulsamaid filosoofilisi aksioome .
  • Ükskõik kui palju ma kahtlust ei lisaks, vähemalt üks tõde on väljaspool kahtlust: mu enda olemasolu.

  • Jumalatõestus
  • Mina oleks aga oma eneseteadvusse vangistatud, kui kahtluse kaudu ei rajataks tagasi teed välismaailma.
  • Seda teeb Descartes jumalatõestuse kaudu. Ta jõuab välja ontoloogilise jumalatõestuseni.
  • Ideed võivad kas teadvusest enesest pärineda või siis olla mingi kõrgema instantsi poolt meisse istutatud:
  • Jumalatõestus
  • Jumala idee puhul langeb välismaailma võimalus ära, sest välismaailm ei saa üldse mingeid selgeid kujutlusi anda.
  • Ka iseendast lähtudes ei saa teadvus Jumala kujutlust luua: “Mul on küll kujutlus substantsist, kuna ma ise olen substants; kuid see ei saa veel olla kujutlus lõputust substantsist, kuna ma ise olen lõplik. Selline kujutlus võib lähtuda üksnes tõeliselt lõputus substantsist.”
  • Jumalatõestus
  • Idee täiuslikkusest on esmane ja põhjapanev. See ei ole saanud sündida iseenesest ega eimillestki – ei saa eeldada, et täiuslik tekib vähem täiuslikust, täpselt samuti nagu ei saa eeldada põhjust olevat “vähem tõeline” kui tagajärg.
  • Jumala olemasolu on võrreldav mu enda olemasoluga, mõlemad eeldavad loogiliselt välismaailma olemasolu.

  • Jumala abil ehitub siin sild subjektiivse teadvuse ja objektiivse reaalsuse vahele.
  • Tõene saab olla üksnes loogiline ja ratsionaalselt arusaadav.
  • Mõistuslik tegevus on niisiis ainus tõe garantii.
  • Dualistlik maailma- ja inimesekäsitlus
  • Mina on res cogitans – mõtlev asi.
  • Selle vastandiks on res extensa, väline kehade maailm. Välistel asjadel on ulatuvus ja liikumine.
  • Need kaks täiesti lahutatud valdkonda lähtuvad Jumala mitteloodud ja täiuslikust olemisest, kes on loonud maailma kahe täiesti lahutatud valdkonnana.

  • Dualistlik maailma- ja inimesekäsitlus
  • Kehad alluvad loomulikele seadustele, sellistele nagu mehhaaniline surve ja tõuge.
  • Vaim on aga vaba. Vabaduse kõige madalamaks vormiks on suvalisus mis lähtub indiferentsusest.
  • Vabaduse kõrgemaks vormiks on evidentsest otsusest lähtuv vabadus.
  • Vabadus
  • “Näeksin ma alati selgelt, mis on tõene ja hea ei kõiguks ma kunagi selles, mida valida ja millist otsust langetada: nii oleksin ma täiesti vaba, kuid mitte kunagi indiferentne.”
  • Antropoloogia
  • Inimesel on osa mõlemast maailmast.
  • Keha seisundile vastab alati hingeline seisund ja vastupidi. Näiteks janu tunde puhul on kõrge tõenäolisusega kõige õigem juua.
  • Loom on Descartesi jaoks komplitseeritud masin, inimene erineb temast vaid vaimu poolest.
  • Antropoloogia
    Psühho-füsioloogiline parallelism
  • Oma hinge poolest oleme me radikaalselt midagi muud kui paljad kehad.
  • Me oleme erinevad masina kombel toimivast ruumilisest maailmast.
  • Oma hinge läbi oleme me vabad.
  • Hing on seega tõeliselt positiivne jõud, mille läbi avaneb sisemaailma enesekindel ja kirgas riik.

  • Thomas Hobbes
  • 1588 - 1679
  • Sissejuhatus
  • Paarkümmend aastat pärast Fr. Baconi tõuseb esile Th.Hobbes.
  • Ta polnud silmapaistev mitte niivõrd oma originaalsusega, kuivõrd oma mõtteselguse ja järjekindlusega.
  • Elu ja looming
  • Sündis maavaimuliku pojana.
  • 15 aastasel alustas matemaatika ja filosoofia õpinguid Oxfordis .
  • Tutvub Fr. Baconiga aidates tal ladina keelseid teoseid viimistleda.
  • Elu ja looming
  • 1631 a. saab ta oma endise õpilase lord Cavendishi poja kasvatajaks tehes tollega mitmeid reise Prantsusmaale ja Itaaliasse.
  • 1641 a. lahkub ta Inglismaalt ja viibib 11 aastat Pariisis pagenduses.
  • Siin ilmub ta teos “ Leviathan ”. Siit alates nimetavad kõigi uskkondade esindajad teda “ateistide isaks”.
  • Inimesena on ta suurtsugune ja äärmiselt taktitundeline.
  • Elu ja looming
  • Esimene ulatuslikum teos valmib 1640 a. – “Elements of law and politic ”.
  • Esialgul on see käsikirjaline. Sõbrad avaldavad selle 10 aasta pärast.
  • Pariisis kavandab ta teose “Elements philosophica” (1647), mis ilmub anonüümselt.
  • Populaarseim teos “Leviatan” 1651 ) põhjendab riigivõimu ja hariduse lahutamist kirikust .
  • Filosoofia üldlaad
  • Erinevalt Baconist leiame siin avaruse ja laiahaardelisuse asemel üksikasjadesse ja peensustesse uppuva kitsuse.
  • Filosoofiline huvi koondub kolmele objektile: loodus, inimene ja ühiskond.
  • Esimeseks ja kõige põhilisemaks on loodus ise oma konkreetsuses.
  • Vahetu kogemus, mis on antud meie tajudes, on ainus väärtuslik materjal tunnetusele.
  • Filosoofia üldlaad
  • Kõik muu, eelkõige religioon, tuleb filosoofiast väljalülitada.
  • Kasvava loodustunnetuse eesmärk on saavutada suurem valitsus looduse üle.
  • Loomulikest kehadest kõige täiuslikem on inimene, kelle juures kehtivad samad seaduspärasused, mis looduseski.
  • Ühiskond on kunstlikult loodud keha (riik).
  • Inimene on vahelüli looduse ja riigi vahel.
  • Loodusfüüsika
  • Selleks, et loodust õieti haarata on vaja teda õieti tunnetada.
  • Hobbes’i huvitab see, kuidas kogemus tekib?
  • Tema õpetust võib pidada sensualistlikuks.
  • Igasuguse tunnetuse algelemendiks on lihtne meelte vahendusel tekkinud aisting.
  • Sellest lähtub kogu meie vaimne tegevus.
  • Loodusfüüsika
  • Mulje, mille tekitab välispidine tegur meeleorganite kaudu, tungib inimese ajju ja südamesse ja tekitab siin teatud reaktsiooni, mida võib nimetada tajuks.
  • Selline tajumine on ülimalt subjektiivse iseloomuga, esinedes üksnes tajuvas inimeses.
  • Kogemus pole midagi muud kui ajus talletatud tajude summa.
  • Loodusfüüsika
  • Inimese omapäraks on see, et ta on võimeline mälus kätkevaid tajusid sõnadega edasi andma.
  • Sõnad on vaid konventsionaalsed märgid tajude, kujutluste ja kogemuste säilitamiseks ja edasiandmiseks.
  • Kõik üldmõisted on inimese enda looming, kunstlik saavutus – “artefactum”.
  • Loodusfüüsika
  • Üldmõistete absoluutselt õige kasutamine teostub vaid matemaatikas.
  • Matemaatiline mõtlemine on seega igasuguse tunnetuse eeskuju.
  • Seadused, mida me kogemuse kaudu looduses avastame, on ka matemaatiliselt väljendatavad.
  • See leiab hiljem kinnituse Newtoni uurimustes.
  • Loodusfüüsika
  • Teaduse ainsaks mõeldavaks objektiks on kehad (corporis).
  • Filosoofia on õpetus kehadest.
  • Kehad jagunevad loomulikeks ja kunstlikeks.
  • Esimestega tegeleb loodusfilosoofia (füüsika).
  • Teistega riigifilosoofia.
  • Loodusfüüsika
  • Loomulikud kehad on materiaalsed. Seega võib Hobbesi nimetada materialistiks.
  • Looduse seletamise lihtsaimaks põhimõtteks on kausaalsus.
  • Looduses ei teki ega kao midagi iseendast.
  • Teleoloogiline põhjus on matemaatiliselt väljendamatu ja seega kõige ebateaduslikum.
  • Maailm on mehaaniliselt töötav masin.
  • Antropoloogia
  • Hobbes’ist sai mehhaanilise psühholoogia rajaja.
  • Inimliku tahte algseks allikaks on alalhoiutung.
  • Tahtevabadust pole olemas. Tahe lähtub ajenditest, mis teda mõjutavad.
  • Kõrgemad moraalsed tunded nagu ligimesearmastus ja vastutulelikkus on vaid maskeeringud.
  • Antropoloogia
  • Head ja kurja määratlevad ühiskonnas väljakujunenud konventsioonid.
  • Inimese algne seisund on kõigi sõda kõigi vastu ( bellum omnium contra omnes).
  • Darwin kasutab seda mõtet hiljem liikide tekke seletamisel.
  • Ei ole mingit objektiivset headust ega kurja. Õige ja ülekohtune kujunevad välja ühsikondliku leppena.
  • Riigiteooria
  • Hirm olemasolu eest ja kavaldav arukus on sundinud inimesi otsima sotsiaalset kaitset.
  • Tänu sellele on loodud riik, kui täiuslikeim inimeste ühendus, mis vormiliselt pole midagi muud kui ühiskondlik kokkulepe.
  • Riigiideaaliks on absoluutne monarhia .
  • Ühiskondlikule kokkuleppele pole vaja mingit religioosset põhjendust.

  • Riigiteooria
  • Kodaniku kohuseks on kuuletuda riigi seadustele, mis on üldiseks südametunnistuseks.
  • Riigivõimul on vaid üks piirang – ta ei tohi sundida kodanikke enesetapule.
  • Riigi kõige ohtlikumad vaenlased on kodanike isiklikud arvamused ja veendumused. Need tuleb mahasuruda.
  • Riigiteooria
  • Sellepärast on riigivõimul alati õigus sekkuda religiooni küsimustesse.
  • Ainus õige religioon on riigi poolt tunnustatud kirik – kõik muu kuulub ebausu valdkonda, keelamisele ja likvideerimisele.

  • Hinnang ja järelmõju
  • Kõige suurem etteheide – ühekülgsus.
  • Mehhanistlik psühholoogia
  • Naturalistlik moraaliteooria
  • Kõva käe ihaldus riigiteoorias.
  • Positiivset :
  • Lisab Baconi empirismile matemaatilise aspekti.
  • Hakkab looduse ja inimese uurimisel esmakordselt kasutama kausaalsuse põhimõtet. Siin saab alguse täpisteaduste kujunemine.

  • Prantsuse valgustus
  • Denis Diderot (1713-1784)
  • Voltaire (1694-1778)
  • Jean de Rond d’ Alembert ( 1717 -1783)
  • De Montesquieu (1689-1755
  • Üldiseloom:
  • Enamus prantsuse valgustuslikke ideid pärineb Inglismaalt – J.Locke ja D.Hume loomingust.
  • Prantsuse valgustusele on iseloomulikud:
  • Agiteeriv suunitlus
  • Radikalism
  • Ateistlik põhihoiak
  • BLAISE PASCAL
    1623 - 1662
  • Sündis Clermont-Ferrandis.
  • On geniaalne matemaatik ja füüsik.
  • Kavandas ja valmistas esimese arvuti.
  • Sillutas teed baromeetri leiutamisele ja tõenäosusteooriale.
  • BLAISE PASCAL
    1623 -1662
  • 1654 aastal on tal pöördumiselamus, millest kirjutas oma “ Memorial ’is”:
  • “ Aabrahami Jumal, Iisaki Jumal, Jakobi Jumal, mitte filosoofide ja õpetlaste Jumal. Kindlus, kindlus, tunded, rõõm, rahu. Jeesuse Kristuse Jumal.”
  • Hiljem: “On mitte ainult võimatu, vaid ka kasutu tunda Jumalat ilma Kristuseta.”
  • BLAISE PASCAL
    1623 -1662
  • Kuulsaim teos on “Pensees” – Mõtted.
  • See on kogu märkmeid. Algselt oli see mõeldud materjalina kristliku usu apoloogiale.
  • Pascal kannab kartesiaanliku abstraktsiooni üle üksikeksistentsile:
  • “Me ei tunneta tõde mitte ainult mõistuse läbi, vaid ka südamega, viimase printsiipide alusel tunnetame me esmaseid printsiipe .”
  • BLAISE PASCAL
    1623 -1662
  • “Südamel on põhjendusi, millest mõistusel pole aimugi.” (Pr. Keeles sõnamäng: raison on nii mõistus kui põhjus)
  • Inimene seisab lõputult suure ja lõputult väikese vahel.
  • Mõistuse kõige säravam tegu on iseennast piirata. Süda peab aga langetama kõige olulisema otsuse, otsuse usu poolt või vastu.
  • Pascali kihlvedu
  • Kas Jumal on olemas või mitte? Kas on olemas igavene elu?
  • Mõistus ei saa anda neile küsimustele lõplikku vastust.
  • Veame kihla oma lühikese maapealse elu peale. Kui võidame saame tasuks igavese õndsuse. Kui kaotame (kuna Jumalat pole), ei kaota me selles elus midagi peale pahede, saades asemele voorusliku iseloomu.
  • Targa mänguri jaoks on vaid üks valik.
  • Suhe kristlusse
  • “Mina kardaksin palju rohkem eksida ja avastada, et ristiusul on õigus, kui eksida uskudes, et tal pole õigus.”
  • Inimene on oma vaimu poolest peaaegu ingel , oma madaluse tõttu peaaegu loom.
  • “Inimene on vaid pilliroog , aga ta on mõtlev pilliroog.”
  • “Mõistuse viimane samm on äratundmine, et on olemas lõputu arv asju, milleni ta ei küüni.”
  • Francois Marie Arouet Voltaire
    1694-1778
  • Sündis juristi pojana.
  • Ema suri sünnitusel.
  • Ämmaemand ennustas talle vaid üheks päevaks elu, tegelikult elas 84 aastaseks.
  • Kehv tervis.
  • Õppis jesuiitide kolleegiumis
  • Voltaire
    1694-1778
  • Hiljem õpib õigusteadust ja satub Temple ’ vabamõtlejate ringi.
  • Oma kriitiliste kirjutiste pärast istub kaks korda Bastille ’s.
  • On sunnitud elama pagenduses Inglismaal, kust saab uusi impulsse.
  • Teosed: 1734 Filosoofilised kirjad.
  • 1764 Filosoofiline sõnaraamat.
  • Voltaire
    1694-1778
  • Suur kultuurilooline väärtus on ta 14 000 kirjal ja rohkete märkmetega raamatukogul, mis asub Peterburis.
  • Ta on kõige mõjuvam prantsuse valgustuse esindaja.
  • Hüüti “naervaks filosoofiks ”.
  • Filosoofiliselt võtab üle inglise empirismi mõttevara.
  • Voltaire
  • “Me peaksime kõigi metafüüsika peatükkide lõppu kirjutama kaks tähte …: N.L. non liquet, ei ole selge.”
  • Eriti teravalt ründab ta religiooni dogmaatilisust: ta näeb siin intolerantsuse, vabadusetuse ja teisitimõtlejate jälitamise allikat.
  • Suur osa ajaloolisest religioonist on puhas ebausk. On vaja luua mõistuspärane religioon, mis soodustaks moraali.
  • Voltaire
  • “Kui Jumalat ei oleks, tuleks ta leiutada, aga kogu loodus hüüab meile, et ta eksisteerib.”
  • Religiooni ülesandeks on eraomandi ja kehtiva ühiskonnakorra kaitsmine.
  • “Kõik meeste mõtted ei kaalu üles naise armastust.”
  • Denis Diderot
    1713-1784
  • Sai erakordselt hea hariduse jesuiitide kolleegiumis.
  • 1746 ühineb ta Entsüklopeedia väljaandmisega.
  • Tema käe all ilmus sellest 1772 aastani 35 köidet.
  • Diderot
  • “Esimene samm filosoofia suunas on uskmatus.”
  • Montesquieu
    1689-1755
  • Jean Jacques Rousseau
    1712 -1778
  • Sündis Genfis käsitöölise-kellasepa pojana.
  • Kaotas sündides ema.
  • Anti kasvatada sugulaste juurde.
  • Puudulik haridus , kalduvus seiklustele.
  • Proua Warensi maamõisas 8 aastat.
  • Jean Jacques Rousseau
    1712-1778
  • 1741 läheb Pariisi, et kodukooliõpetajana ülalpidamist teenida. Omandab Pariisi radikaalses haritlaskonnas teatud nime.
  • Abiellub (ametlikult alles 25 aasta pärast) lihtsa kuid kohtlase teenijatüdruku Therese Levasseuriga, kellega oli 5 last.
  • Laste kasvatamisest ta loobub andes need kasvatusasutusse.
  • Jean Jacques Rousseau
  • 1750 a. saavutab hiilgava võidu Dijoni Akadeemia konkursil: “Arutlus teaduste ja kunstide üle.”
  • Ta vastab selles küsimusele: Kas teaduste ja kunstide uuendamine aitab kaasa kommete õilistamisele?
  • Siit alates on ta Prantsusmaa esimene sulemeister.
  • Teosed:
  • 1755 a. ilmub “Arutlus ebavõrdsuse üle inimeste keskel.” – Terav süüdistus kultuuriühiskonna vastu.
  • 1761 Uus Heloise,
  • 1762 Emile ehk kasvatusest ,
  • 1762 Ühiskondlikust lepingust,
  • 1776-1778 Üksildase uitaja mõtisklused,
  • 1782-1789 Pihtimused
  • Jean Jacques Rousseau
  • Rousseau on üleminekufilosoof: ühest küljest teravdab ta üleskutset suuremale vabadusele, teisest küljest valmistab ta ette romantilist protesti valgustuse vastu.
  • Jean Jacques Rousseau
  • Ta lisab lääne filosoofiale kolm revolutsioonilist ideed:
  • Tsivilisatsioon ei ole hea ega isegi mitte neutraalne väärtus, vaid selgelt taunitav nähtus.
  • Me peaksime taotlema nii era-kui avalikus elus, et kõik vastaks meie tunnetele ja loomulikele instinktidele, mitte mõistusele. Elu juhtigu süda.
  • Inimühiskond on omaenda tahtega kollektiivne olend. Iga kodanik allugu üldisele tahtele.
  • Jean Jacques Rousseau
  • “Inimene on sündinud vabana ja ometi on ta kõikjal ahelais.”
  • “Inimene on loomult hea, ta armastab õiglust ja korda.”
  • Mõtlemine toob kaasa sotsiaalsed pahed.
  • “Kõige üle mõtlev inimene on hälbinud loom.”
  • Tähtis on enesearmastus ( Amour de soi), millest on tuletatavad kõik teised, kaasarvatud kaastunne.
  • Jean Jacques Rousseau
  • Loomulikest ja lihtsatest oludest sünnib “õilis metslane”.
  • Koos kultuuri (keel, teadus, kunst) ja ühiskonnavormide arenguga loomulik võrdsus laguneb.
  • Algselt hea enesearmastus muutub isekuseks (amour propre).
  • Oluliseks lõikepunktiks on eraomanduse ja tööjaotuse väljakujunemine.
  • Kultuur
  • “Kultuur andis nõrkadele uued ahelad ja rikastele uue võimu.”
  • Mõistus ja teadus on nõrgendanud inimeste loomulikku kombelisust.
  • Luksus teeb inimese nõrgaks ja maneerid kalgiks.
  • Mida kultuursem ühiskond, seda sügavamad pahed. Inimene “võõrandub”.
  • Pedagoogika
  • Kultuuri ja mõistuse kammitsaile vastandab Rousseau vabaduse ideaali.
  • Vabadus saavutatakse kasvatuse kaudu.
  • Kasvatus peaks hoolitsema selle eest, et nooruk ei satuks ühiskonna halva mõju alla.
  • Eesmärgiks on seejuures “südamekasvatus”.
  • Laps peab ise kogemusi koguma. Kasvatuse ülesandeks on kohanduda lapse arengule.
  • Pedagoogika
  • Kasvatuse esimeses faasis peaks laps ise kogemusi koguma ja arenema sõltumatult.
  • Seejärel peaks teda harima kunstis, kirjanduses ja religioonis.
  • Laps peab ka füüsiliselt tugevnema.
  • Soovitav lugemus : “Robinson Crusoe ”
  • Riigifilosoofia
  • See on teine tee vabaduse saavutamiseks.
  • Põhjapanevaks on siin “ühiskondliku lepingu” (Contrat social , 1762) mõiste.
  • “Igaüks meist allutab oma isiku osaduskonnale ja kõik , mis meil on, ühise tahte kõrgeima juhtimise alla.”
  • See garanteeriks kõigi vabaduse ja võrdsuse.
  • Riigifilosoofia
  • Omandi andmine terviku teenistusse kindlustab seadusliku omandi.
  • Seadused on vaid siis maksvad seadused, kui nad lähtuvad ühistahtest. Vastasel korral on need vaid individuaalsed korraldused .
  • Riiklik ideaal on väiksed demokraatiad . Demokraatia tuumaks on ühistahte elluviimine .
  • Riigifilosoofia
  • 20.sajandi totalitaarsed liikumised: kommunism ja fašism ammendasid siit oma ideid.
  • Võiks öelda, et Rousseau oli halb J.Locki õpilane. Too oli rõhutanud rohkem isiklikku vabadust, selle kaitsmist ja säilitamist.
  • Religioon
  • Peaks olema ühine riigireligioon, mille vähesed positiivsed dogmad sisaldaksid ühiskondliku lepingu ja seaduste pühaduse.
  • Tõeline religioon ei ole mõistuse vaid tunde küsimus.
  • Ta kaitseb evangeeliumi tõe lihtsust.
  • Ta mõjutab ilmselt L.Tolstoid ja S.Kierkegaardi.
  • Religioon
  • “Mida enam ma ennast pingutan tema (Jumala) lõputu olemise mõistmiseks, seda vähem ma taipan sellest midagi: aga ta on olemas ja sellest piisab mulle. Mida vähem ma seda mõistan, seda innukamalt palvetan ma tema poole.”

  • Rousseau mõju
  • Ta on võrsuva revolutsiooni ideoloog .
  • Tema kõlbelised põhiideed – vabadus, võrdsus, vendlus – kujunevad revolutsiooni loosungiteks.
  • Suurim mõju oli tal Pestalozzi pedagoogikale.
  • Ta paneb aluse liikumisele, mis püüab heita endalt mõistuse ahelad ja anda vaba voli tunnetele ja instinktidele.
  • Suhe valgustusse
  • Tema teosed olid esimesed kõrgetasemelised rünnakud valgustusajastu väärtustele, eelkõige mõistuse valitsusele.
  • Tema ideed peegelduvad 19.saj. Proudhhoni filosoofilises anarhias ja Nietzsche filosoofias.
  • Hiljem leiame nende peegelduse S.Freudi psühhoanalüüsis.

  • ÜLEVAADE VALGUSTUSAJASTUST
  • 17. – 18. saj.
  • Valgustuse definitsioon
  • “Aufklärung ist der Ausgang des Menschen aus seiner selbst versuldeten Unmündigkeit, Unmündigkeit ist das Unvermögen, sich seines Verstandes ohne Leitung eines anderen zu bedienen.” I.Kant 1783
  • “Valgustus on inimese väljumine tema omasüülisest alaealisusest, alaealisus on võimetus kasutada oma aru kellegi teise juhatuseta.”
  • Valgustus
  • I.Kant “On nii mugav olla alaealine. Oleks mul aru asemel raamat, südametunnistuse asemel hingekarjane, minu enda asemel kirjutaks mulle eluviise ette arst jne, siis poleks mul tarvis end üldse vaevata.”
  • 1740 a. kirjutab üks leksikon:
  • “Filosoof on inimene, kes oma vabaduse-usus asetab end kõrgemale tavakodaniku kohustest ja kristlikust elust.”
  • Valgustus
  • Valgustust iseloomustab usk mõistuse kasutamisse ja mõtleva indiviidi võimesse iseennast juhtida.
  • Iseloomustavaks on distantseerumine traditsioonist ja autoriteetidest.
  • Kriitika
  • 1600 a. paiku läheb inglise (criticism) ja prantsuse (critique) ladina keelest ülekantuna käibele.
  • Kriitika mõiste kujuneb 17.-18. saj. keskseks mõisteks.
  • Alul tähendab see lihtsalt asjatundlikku antiiksete tekstide hindamist. Seega oli tööd tekstidega .
  • Kriitika
  • Niisiis oldi kriitiline ja kristlik üheaegselt.
  • Seejärel pöördutakse kiriku vastu.
  • Pärast riigi vastu.
  • Lõpuks vabaduse ja valgustuse enda vastu.
  • Skeptiline suhtumine pärimusse
  • Skeptiline suhtumine pärimusse ja traditsiooni kujundavad kriitilise hoiaku religiooni suhtes:
  • Püütakse mõistusega ebausku tõelisest religioonist eristada ja arendada ratsionaalset vagadust.
  • Tüüpiline ilming: deism
  • Tolerantsus ja oikumeenilisus.
  • Matemaatika ja vaatlus
  • Matemaatika ja vaatluse kasutamine toovad kaasa läbimurde loodusteadustes. – NEWTON’i “ Mehaanika ” 1687 on ulatuslik kvantitatiivne looduse seletus.
  • Edu loodusnähtuste seletamisel toob kaasa usu progressi .
  • Kodanluse esilekerkimine
  • Kodanluse esilekerkimine soodustab majanduslikku arengut.
  • Seda arengut saadab liberalism – majandusteooria , mis nõuab vaba kaubandust ja konkurentsi.
  • Deviisiks kujuneb “ Laissez faire, laissez passer.”
  • Üksikisiku õiguste põhjendamine.
  • Inimõiguste põhjendamine
  • “ Virginia Bill of Rights (USA 1776): “Kõik inimesed on looduse poolest vabad … ja neil on … kaasasündinud õigused, nimelt õigus elule ja vabadusele, millega kaasneb võimalus omandit omandada ja alalhoida samuti õnne ja kindlustunde poole püüelda ja seda saavutada.”
  • USA erinevus
  • USA-s kujuneb valgustus kirikusõbralikuks.
  • Neil Postman (*1933) New Yorgi ülikooli kultuuri ja kommunikatsiooni professor leiab oma teoses “Lõbustame end surnuks ”, et valgustusideaalidele rajatud riik on hiljem asendanud valgustusideaali meelelahutusega.
  • Haritlaskond
  • Euroopas tekib uus haritlaskond, mis oli usuasjus vabameelne ja poliitiliselt radikaalne .
  • Nad mõtlesid välja oma ERSATSRELIGIOONI – VABAMÜÜRLUSE.
  • Traditsioonilised veendumused millele rajanesid kirik ja riik murenesid.
  • Vabamüürlaste loožid
  • Ühiskonnateooriad
  • Lepinguteooria: valitsemist vaadeldakse rahva ja valitsuse vahelise lepinguna.
  • Rahvasuveräänsus: Riiklik võim on rahva käes.
  • Võimude lahusus: Selleks, et võimu kuritarvitusi vältida peab võim olema jagatud kontrollitavateks organiteks.
  • Kõigi võimust demokraatliku osalemise nõue.
  • Polariseeritud mõtteviis
  • POSITIIVSED MÕISTED
  • Ratio, mõistus
  • Teadmised
  • Edu
  • Loodus, loomupärane
  • Loodusteadused
  • NEGATIIVSED MÕISTED
  • Ilmutus
  • Dogma
  • Restauratsioon
  • Ühiskond, ajalugu

  • Metafüüsika
  • Polariseeritud mõtteviis
  • Vabadus
  • Kriitilisus
  • Tolerantsus, võrdsus, vendlus,
  • Loomulik moraal
  • Vabadus


  • Kohustus kuuletuda
  • Polariseeritud mõtteviis
  • Maailma areng, ajavaim, evolutsioon
  • Kõrgem olend, deism
  • Unioon , oikumeenilisus
  • Ajaloo ülene, jumalik loomisakt, imed
  • Isikuline Jumal, teism
  • Konfessionalism, usuline absoluutsustaotlus
  • Populaarseid seisukohti:
  • Inimene usaldagu kõigis asjus eelkõige omaenda mõistust.
  • See, milles aru saadakse on meil peos .
  • Teadmised kujundavad tuleviku ja muudavad maailma paradiisiks.
  • “Loomulik” (natürlich) peab võitma konservatiivsed, ebaloomulikud vaated.
  • Populaarseid seisukohti:
  • Edu jaoks on vaja täppisteadusi.
  • Mitte usuõpetus vaid terviklikud teadmised juhivad inimesi edasi.
  • Inimlikkus on igast riigi- ja usukäsitlusest kõrgem.
  • Maailm on tekkinud ja mitte loodud.
  • Kõigis religioonides elab mingi üldine ühtne tõde, mis võiks meid ühendada. (Leibnitz)
  • Valgustuse kaks suunda:
  • RATSIONALISM (Prantsusmaal ja Saksamaal): Tõelisuse ehitust on võimalik haarata lähtudes puhastest mõtlemise printsiipidest. Tänu maailma loogilisele korrale on võimalik seda deduktiivselt haarata. Eeskujuks on matemaatika.
  • Valgustuse kaks suunda:
  • 2. EMPIRISM (eelkõige Inglismaal, hiljem ka Prantsusmaal materialismina). Tunnetuse alusena nähakse siin meelelist kogemust. Tõelised on vaid üksikud objektid ja fenomenid.
  • Me korrastame oma meelelisi kogemusi induktiivsete järeldustega.
  • Loodusteaduste areng.
  • Prantsuse valgustajad
  • Klassikaliselt nimetatakse valgustusega seoses Prantsuse valgustajaid:
  • Denis Diderot (1713-1784)
  • Voltaire (1694-1778)
  • Jean de Rond d’Alembert (1717-1783)
  • De Montesquieu (1689-1755
  • ENTSÜKLOPEEDIA , Didero 17 köiteni

KESKAJA FILOSOOFIA
  • Üldiseloomustus
  • Üldist
  • Keskaegne filosoofia on kristlik filosoofia, oma intensiooni ja esindajate poolest, kes olid peaaegu kõik vaimulikud .
  • Põhiteemaks on usu ja teadmiste vahekord.

  • Perioodid
  • Kristluse levik langeb kokku antiikmaailma loojanguga. Antiikmaailma lõppu loetakse sümboolselt Platoni Akadeemia sulgemisest 529 a.
  • Kristlus oli tänu judaistlikule foonile seotud kõige erinevamate usuliste traditsioonidega Siin on egiptuse, assüüria, babüloonia, pärsia päritolu mõtteid ja mõjutusi.
  • Kõige olulisem on aga Kristuse enda ja tema õpilaste loominguline panus. Eriti ap.Paulus.
  • Perioodid
  • Patristika
  • Kuni Nikaia konsiilini 325 (kus toimus kristlike põhiõpetuste fikseerumine).
  • Algab Aurelius Augustinuse loominguga ja lõppeb kristliku dogmaatika ja filosoofia väljakujunemisega.
  • Skolastika:
  • Varajane skolastika 9. – 12. saj.
  • Kõrgskolastika 13. saj.
  • Hilisskolastika 14. – 15. saj.
  • Kujundavad elemendid
  • Kreeka haridus
  • Rooma riik ja õigus
  • Kristlik õpetus ja elulaad
  • Keldi, germaani ja slaavi rahvaste ränne ja kultuurilised mõjutused.
  • Hiljem araabia maailma mõju.
  • Üldiseloomustus
  • Seotus religiooniga
  • Retrospektiivsus (ld. retro “tagasi”, spectare “vaatama”
  • Kasvatuslik suunitlus
  • Seotus religiooniga
  • Jumalakesksus – Olemise, hüve ja ilu allikas on Jumal. Jumala teenimist vaadeldakse kõlbluse alusena. Jumala sarnasus (Imago Dei) on inimelu ülim eesmärk.
  • Kreationism – Jumal on loonud maailma ei millestki.

  • Seotus religiooniga
  • 3. Providentialism – (ld. Providentia “ettenägemine, ettehooldus”. – Jumal juhib kõike ja kõigil sündmustel on kõrgem tähendus.
  • 4. Revelatsionism (ld. Revelati “ilmutus”) – Kõige usaldusväärsem tõe allikas on Jumala ilmutus.
  • Seotus religiooniga
  • Alguses: “Tõeline filosoofia on kristlik religioon.” (Klements Aleksandriast).
  • Filosoofia on teoloogia teenijanna.
  • Hiliskeskajal: Kuidas vabastada filosoofia teoloogia eeskoste alt ilma et seejuures teoloogiat alavääristataks? William Ockham’i “kahe tõe teooria”. Õpetus kahest raamatust: Looduse raamat ja Piibel .
  • RETROSPEKTIIVSUS
  • Valitseb veendumus , et mida vanem ja iidsem, seda algupärasem ja ehtsam, aga mida algupärsem ja ehtsam, seda tõesem.
  • Kõige iidsem on Piibel, mida tõlgendati (kr.exeges).
  • Autoriteetideks on kirikuisad: Hieronymus (u. 347-420) – Vulgata autor. Augustinus (354-430), hiljem lisandub Aristoteles.
  • RETROSPEKTIIVSUS
  • Alati viidatakse autoriteedile: “Õpetaja on nii öelnud” ( ld. Magister dixit).
  • Sarnasus autoriteediga on tõesuse kriteerium . Mõistet plagiaat (ld. Plagium “inimese röövimine”) tänapäevases mõttes ei tuntud.
  • Igasugune uuenduslikkus oli märk upsakusest, tähendas taganemist autoriteedist ja järelikult ka tõest.
  • RETROSPEKTIIVSUS
  • Igasugune muutus viib paratamatult langusele.
  • “Kõik, mis muutub, kaotab väärtuse.”
  • Valitseb mimeetililine kultuur.
  • Mõisted modernsus ja novus olid hinnangulised .
  • Keskaja õpetlase suurimaks väärtuseks peeti eruditsiooni (paljuteadmist), mitte loomingulisust.
  • Kasvatuslik suunitlus
  • Peaaegu kõik keskaja filosoofid olid kas õpetajad koolides või ülikoolides (alates 12.saj.). Valitseb õpetuslik toon.
  • Siit ka suur tähehelepanu loogika probleemidele.
  • See on skolastiline (kr. schole “jõudeolek, kool) ehk koolifilosoofia.
  • See tähendas õpetaja ja õpilase dialoogi, mille eesmärgiks oli teadmiste usaldusväärne edastamine. Siit ka konservatiivsus.
  • PÕHILISED PROBLEEMID
  • Usu ja mõistuse vahekorra probleem
  • Universaaliate probleem
  • Jumalatõestused
  • Usu ja mõistuse probleem
  • Usun, sest see on absurdne (ld credo quia absurdum). Tertullianus (u. 160-220). Usutõdesid ei saagi mõistusega haarata.
  • Usun selleks, et mõista (ld. Credo ut intelligam). Anselm Canterburyst (1033-1109). Üksnes usu läbi valgustatud inimmõistus on suuteline mõistma jumalikke tõdesid.
  • Thomas Aquinost (1225-1274): Meie mõistus käib õiget teed üksnes usust valgustatuna. See tähendab usu ja mõistuse harmooniat.
  • Usu ja mõistuse probleem
  • 3. Mõistan, selleks et uskuda (ld. Intellego ut credam). Pierre Abelard (1079 – 1142) leiab, et inimmõistusel on oluline roll ka usuküsimustes.
  • Universaaliate probleem
  • Universaalideks (ld. Universalis “üleüldine”) nimetatakse abstraktseid objekte – omadusi, suhteid ja arve.
  • Universaaliad vastandatakse konkreetsetele objektidele ehk partikulaariatele (ld. Particula “osake, tükike”). Universaalidest saame mõelda, konkreetseid objekte aga meeltega tajuda.
  • Universaaliate probleem
  • Universaaliate probleem seisnes selles, kas universaaliad on olemas ja mis mõttes nad on olemas.
  • Näiteks võib inimene olla õiglane, kuid kas on olemas ka miski, mida me võime nimetada õigluseks.

Universaaliate probleem
  • Realism (ld. Realis “ aineline , tegelik”): universaaliad on olemas reaalselt, kas konkreetsetes asjadest eraldi (Platon) ja enne neid (ante res) või neis asjades endis (in rebus) (Aristoteles).
  • Mõõdukat realismi esindasid Anselm Canteruryst ja Thomas Aquinost.
  • Universaaliate probleem
  • Nominalism (ld. Nominalis “nimeline”: reaalne on olemas vaid konkreetsetes asjades, universaaliad on ainult sõnad (W.Ockham).
  • Kontseptualism (ld. Conceptus “mõte, kujutlus”): universaaliad on vaid inimmõistuses üldmõistetena, mille inimene loob asju võrreldes. (Pierre Abelard 1079-1142)

  • Jumalatõestused
  • Nii judaismis , kristluses kui islamis vaadeldakse Jumalat kehatu, ajatu , kõikvõimsa targa ja heana. Jumal on loonud maailma ei millestki.
  • Jumalatõestused
  • Ontoloogiline (kr. ontos “tõeliselt olev”) jumalatõestus. Anselm Canterburyst: Tegelik olemasolu on midagi enamat kui vaid mõeldav olemasolu; et aga Jumal on midagi “millest enamat pole võimalik mõelda”, siis peabki ta olemasolema ka tegelikult, mitte ainult mõtteliselt. Vastasel juhul poleks ta midagi, millest enamat pole võimalik mõelda.
  • Jumalatõestused
  • Thomas Aquino:
  • Causa mouvens – Igasugune liikumine ja muutumine nõuab liikumapanijat. Kuna aga liikumapanijate rida ei saa lõpmatuseni venitada, sest siis ei oleks ühelgi liikumisel algust, peab olema esimene liikumapanija, kes ise on liikumatu, ja see on Jumal.
  • Jumalatõestused
  • Causa prima – Igal mõjul on oma põhjus. Kuna aga miski ei saa olla iseenda põhjus (kuna ta peaks siis loogiliselt iseendale eelnema) ja põhjuste ahel ei saa olla lõputu, peab olema olemas esimene iseennast mitte põhjustanud põhjus: Jumal.
  • Jumalatõestused
  • On asju, mis võivad olla või mitte olla. Kui kõik oleks nii loodud, et see võib olla aga võib ka mitte olla, siis aga ei saanuks midagi eksisteerima hakata. Järelikult on asju, mis on hädavajalikud, kas iseenesest lähtuvalt või teiste tõttu. Teistest lähtuvalt paratamatute asjade rida ei saa olla lõputu, selletõttu peab olema esimene iseenesest hädavajalik ja paratamatu s.o. Jumal.
  • Jumalatõestused
  • Kõigis asjades on rohkem või vähem täiuslikkust . Seda saab öelda vaid siis kui on olemas mingi mõõdupuu, mis sisaldab täiuslikkuse s.o. Jumal.
  • Mõistuseta asjad vajavad, selleks et eesmärki saavutada, tunnetavat, kes eesmärgi püstitab (nool vajab vibulaskjat). Maailma korrastatus ja eesmärgistatus eeldab Jumalat, ülimat juhti, kes püstitab eesmärgid.
  • Jumalatõestused
  • Eskatoloogilis-ajalooline jumalatõestus: On olemas ajaloofakte, mis on seletatavad üksnes Jumala tahte tagajärgedena. Iisraeli ajalugu.
  • Etnoloogiline jumalatõestus: Kõigi rahvaste juures, kultuurides ja religioonides eeldatakse Jumala olemasolu. See veendumus ei saa olla suvaline, sellel peab olema põhjus.
  • Jumalatõestused
  • Moraalne jumalatõestus (skolastikud ja I.Kant): Inimene leiab oma südametunnistuses moraalse seaduse, mis seisab sõltumatult inimlikest kalduvustest. Tegemist on eetilise normiga, mis ei sõltu kasulikkusest, järelikult peab olema inimeseväline seadusandja, kes selle normi inimese südametunnistusse on pannud. See saab olla vaid Jumal.
  • Jumalatõestused
  • Katoliiklik hoiak:
  • Jumalat on võimalik mõistuse loomulikus valguses näha, kuid mitte täiuslikult.

32
.DOC Laadi alla originaalfail 32 lk · .doc · 60 allalaadimist
Vasakule Paremale
Keskaja filosoofia #1 Keskaja filosoofia #2 Keskaja filosoofia #3 Keskaja filosoofia #4 Keskaja filosoofia #5 Keskaja filosoofia #6 Keskaja filosoofia #7 Keskaja filosoofia #8 Keskaja filosoofia #9 Keskaja filosoofia #10 Keskaja filosoofia #11 Keskaja filosoofia #12 Keskaja filosoofia #13 Keskaja filosoofia #14 Keskaja filosoofia #15 Keskaja filosoofia #16 Keskaja filosoofia #17 Keskaja filosoofia #18 Keskaja filosoofia #19 Keskaja filosoofia #20 Keskaja filosoofia #21 Keskaja filosoofia #22 Keskaja filosoofia #23 Keskaja filosoofia #24 Keskaja filosoofia #25 Keskaja filosoofia #26 Keskaja filosoofia #27 Keskaja filosoofia #28 Keskaja filosoofia #29 Keskaja filosoofia #30 Keskaja filosoofia #31 Keskaja filosoofia #32
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 32 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-04-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 60 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kuriherilane Õppematerjali autor
Kontrollitud
PDF TXT
konspekt
augustinus filosoofia keskaeg

Sarnased õppematerjalid

Filosoofia arvestus 11-klass
13
doc

Filosoofia arvestus 11. klass

Filosoofia arvestus SH 2010 talv 1. PILET 1. Keskaja filosoofia üldiseloomustus Keskaja filosoofia lühiiseloomustus: 1.Seotus religiooniga: Jumalakesksus ­ olemise, hüve ja kauniduse allikas on Jumal. Jumala teenimist vaadeldakse kui kõlbluse alust, tema jäljendamist ning temaga sarnanemist peetakse inimliku elu ülimaks eesmärgiks. Kreatsionism ­ maailma on loonud Jumal eimillestki. Providentsialism ­ Jumal valitseb loodud maailma, ajaloo ja inimese üle. Kõigil sündmustel on (taga)mõte. Revelatsionism ­ kõige usaldusväärsem tähtsate tõdeda teadasaamise viis on jumalik

Filosoofia
Immanuel Kant
11
doc

Immanuel Kant

- Kant sündis 22. aprillil Königsbergis Preisimaal sadulameistri pojana. - Üks esiisadest oli väljarännanud Sotimaalt mõned sajandid enne Immanueli sündi. - Tänu oma vanematekodule, eriti emale puutus ta lapsepõlves kokku pietismiga. Siin nõuti mõistuse usu asemel tundelist ja ranget vagadust. - Järgnevad seitse aastat õpinguid Königsbergi Fridericanumis. Pärast seda alustab ta õpinguid Königsbergi ülikoolis. - Alul õpib ta teoloogiat, hiljem valib filosoofia ja loodusteadused. - Uurib põhjalikult Leibnitzi ja Wolffi teoseid. - Pärast seda teenib ta üheksa aastat leiba koduõpetajana ümbruskonna mõisades. - Nende pedagoogilist kogemuste alusel annab ta välja oma käsiraamatu. - Tähtsaim põhimõte: Lollpeasid ei saa niikuinii aidata ja geeniused aitavad ennast ise. Järelikult tuleb tegelda keskpärastega." - 1755 aastal ta promoveerub ja asub ülikooli juures tööle eradotsendina.

Filosoofia
Filosoofia p eriood
20
docx

Filosoofia p?eriood

1 FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID JA PÕHIJOONED Filosoofia püüab väljendada väljendamatut; mis on teadmiste piiride taga. On vihje, et kusagil on tõde. Mõtteteadus - elu liigub mõtte jõul edasi. Kui mõte on loid, siis nii liigub ka elu. Filosoofias on erinevaid vaateviise ühele ja samale asjale. Filosoofia lätteks on kõrgem uudishimu, mis Vanas-Kreekas liikus kahes suunas: 1)Joonia koolkond (praeguse Türgi, Väike-Aasia rannik) - esitatakse küsimus asjade algusest (arhe); 2)Sofistide ajastu - neid ei huvita asjade algus, nende mõtete keskmes oli inimene (antropos). Need kaks suunda võttis kokku suur Kreeka filosoof Platon. Ta leiab, et tarkus voolab mõlemast allikast - maailmast ja me endi sügavusest. Platon esitab filosoofia 3 põhiküsimust: 1)Mis on tõene?; 2)Mis on hea

Filosoofia
Filosoofia konspekt
15
odt

Filosoofia konspekt

Filosoofia Filosoofia läte asub kõrgemas puhtas uudishimus. Kaks koolkonda: - Joonia koolkond, mis esitab küsimuse asjade algusest ja põhjusest. (vesi, tuli,maa, õhk) - Sofistid, kes tegelevad inimese küsimustega ning otsivad elutarkust. Platon ühendab need suunad. Kolm filosoofia põhiküsimust: 1) Mis on tõene? (tõde on suhteline) 2) Mis on hea? 3) Mis on ilus? Uusajal I.Kant: -Mida ma võin teada? - metafüüsika -Mida ma pean tegema? - moraal -Mida ma võin loota? - religioon -Mis on inimene? - antropoloogia Filosoofia (tarkusearmastus) dedfinitsioon: Filosoofia on kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises. TÖÖS! Filosoofia eesmärgiks on tervikliku maailmapildi saavutamine. Filosoofia ainevaldkonnad:

Filosoofia
Immanuel Kant
25
pdf

Immanuel Kant

1 IMMANUEL KANT (1724 - 1804) I. ELU, ISIKSUS, TEOSED Õhtumaine filosoofia saavutab I.Kanti teostes oma kõrg- ja pöördepunkti. Erakordne on seejuures, et kõik see sünnib ühe mehe mõttetöö tulemusena. Samal aastal (1781) kui Lessing, suur saksa valgustusaja luuletaja ja tähelepanuväärseim kriitik, sulges silmad, ilmus Kanti esimene peateos, "Puhta möistuse kriitika". Selle teosega saavutab Euroopa valgustus oma körgpunkti ja ühtlasi ületab end körgemal astmel. Kant sündis 22

Filosoofia
Filosoofia gümnaasiumile
27
docx

Filosoofia gümnaasiumile

1. PILET FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID, NENDE PÕHIJOONED S. KIERKEGAARD 19. SAJANDI IRRATSIONALISMI ESINDAJA JA EKSISTENTSIALISMI EELKÄIJA Antiikkreeka filosoofia - küsimus maailma algest ja algseadusest ning kõiki ühendavast alusest, olemuslikud küsimused, tõe ning tõelise tunnetuse otsimine inimese loomuse uurimine ning eetiliste põhimõtete kujundamine, isikliku õnne otsimine. On omakorda eelsokraatiline periood, klassikaline periood, hellenistlik periood. Keskaja filosoofiat iseloomustab kristluse ja filosoofia tihe side, tollased filosoofid olid enamjaolt vaimulikud. Põhiteemaks on usu ja teadmiste vahekord

Filosoofia
Filosoofia arvestus
32
docx

Filosoofia arvestus

1.SOKRATES- vanakreeka 469-399 eKr ■ esimene süstematiseeritud filosoofilise mõtlemise esindaja ■ ei kirjutanud ühtegi teost (Platoni ja Xenophoni vahendusel säilinud) ■ “Ma tean, et ma midagi ei tea” ■ 1)lausel saab olla 2 komponenti, tervikuna saab olla vaid väär (olgugi, et ta ise midagi ei tea, et ta teab) 2)väide on silmakirjalik 3)mida rohkem teadmisi, seda suurem on kokkupuude teadmatusega ■ Sokratese filosoofia peamiseks meetodiks oli dialektika, kasutas 4 elementi 1)iroonia (eironeia) 2)maieutika (õpetamismeetod- õpetaja ei jaga uut teavet, vaid esitab küsimusi, mille vastamine juhib õpilase ihaldatud teadmiseni) 3)määratluse otsimine 4)üldistamine ■ arusaam surmast on ambivalentne(kaksikpidine) a)surm on muutumine eimiskiks b)surm on hinge vabanemine kehast ■ Sokrates mõisteti surma noorsoo hukka-ajamise ja ateismi pärast

Filosoofia
Eksamimaterjal - filosoofia
26
docx

Eksamimaterjal - filosoofia

Metafüüsika ja tema põhiprobleemid Metafüüsikaks nimetatakse filosoofia haru, mis tegeleb reaalsuse ja olemise enese põhimõttelise olemuse ning alusmõistete uurimisega. Kui füüsika uurib reaalsust vaatluste, mõõtmiste ja katsete abil, siis metafüüsika on katse ületada füüsika piirid ning jõuda oletuste, mõtiskluste ja loogiliste järelduste kaudu mittemõõdetava reaalsuseni ning ajatute, muutumatute ja üldkehtivate seaduspäradeni. Metafüüsikaks nimetatakse ka füüsikalise reaalsuse ja teadusliku maailmapildi raamest

Filosoofia


Rohkem sarnaseid



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Kõik kommentaarid



Info
K & V
Mäng
Eraõpetajad
Meist
Kuidas saada punkte?
KKK
Reklaam
Uudistevoog
Sitemap
Kontakt
Saada kiri
kiri@annaabi.ee
Telefon: +372-569-80010
Aadress: Tiskrevälja 33, Tallinn
OÜ LOLSOL. Registrikood: 11450433
Kasutustingimused
Privaatsustingimused
Sõnastikud
Inglise Soome Saksa Vene Hispaania Prantsuse Rootsi Itaalia Ladina Taani Esperanto
Püsiühendus(es)
Facebook Instagram Twitter Reddit
Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun