Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Keskaja filosoofia (0)

1 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milline on mu loomus ?
  • Miks me seda sealt otsime ?
  • Kuidas me teame, et see on · Kuidas siis suhtuda maistesse väärtustesse ?
  • Mis on tegelikult ajas tõelist ?
  • Mis virgutab sind siis, kui mitte meeled ?
  • Mis tohutu · Kuidas siis eristada fantaasiat ja tõelisust ?
  • Mida me üldse tunnetame ?
  • Mis siis reaalselt eksisteerib ?
  • Kust tulevad argielus meile tuttavad asjad ?
  • Miks Leibnitz väidab, et tegelikkus on vaimne ?
  • Mida omame vaimu sünnipärase · Kuidas on metafüüsika võimalik ?
  • Mis on enne kogemust ?
  • Kuidas on a priori sünteetilised laused võimalikud ?
  • Kuidas on puhas matemaatika võimalik ?
  • Kuidas on puhas loodusteadus võimalik ?
  • Kuidas tunnetus toimub ?
  • Midagi, mida enne seda objektidega ?
  • Kuidas on see võimalik ?
  • Kuidas jõuab meie mõistus üldse · Kuidas on puhas loodusteadus võimalik ?
  • Mis on hing, maailm ja Jumal ?
  • Kust tulevad ideed ?
  • Kust ma tean, et ma ei maga ?
  • Kui kahtlus kasvab nii suureks, mis jääb siis üle ?
  • Kuidas kogemus tekib ?
 
Säutsu twitteris
  • Albert Suur
    Albertus Magnus
  • u. 1206 - 1280
  • Üldist
  • Entsüklopeedilise harituse tõttu on teda nimetatud ka “ doctor universal ’iseks”.
  • Tema puhul on tegemist ühe suurejoonelisema katsega ühendada üksikteadmisi ja kreeka filosoofiat .
  • Üldist
  • Albert kommenteerib Aristotelese teoseid, olles samal ajal mõjustatud kreeka ja araabia filosoofia uusplatonistlikust traditsioonist.
  • Oma ajastu üks tähelepanuväärsemaid loodusuurijaid.

  • Teoloogia ja filosoofia vahekord
  • Ta eristab selgelt mõistuse abil lahendatavaid küsimusi usu küsimustest.
  • Maailma igavikulisuse küsimus pole vastatav filosoofiliselt , kuna kõik küsimused, mis on mõistuse haardeulatuses peavad olema ratsionaalselt kontrollitavad.

  • Kõik mis on, on oma olemises ja seisundis põhjustatud Jumalast.
  • Jumal on kõrgeim tõde ja kõrgeim väärtus.
  • Sellepärast peaks kogu meie tegevus ja tunnetus olema Talle suunatud.
  • Mõistus
  • Aktiivne intellekt on osa hingest ja ühtlasi vormivaks printsiibiks inimeses.
  • Ta on inimestes individuaalselt erinev, kuid jumaliku loomingu väljavooluna kõiges olemasolev.
  • Ta võimaldab samas üldist objektiivset tunnetust.
  • Hing
  • Hing on tervik, sisaldades mitmesuguseid jõude.
  • Hingel on vegetatiivne , sensitiivne ja ratsionaalne võime.
  • Kosmoloogia
  • Kogu loodu lähtub hierarhiliselt aste astmelt jumalikust intellektist, mis valgustab kõiki taevasfääre, inimvaimu ja lõpuks ka maist mateeriat.
  • Algsed tõelisused, mida Jumal loomise alguses esile kutsus on:
  • Esimene mateeria (vastuvõttev printsiip kehade tekkel),
  • Aeg,
  • Liikumine
  • Ülem taevas ja inglid .
  • Eetika
  • Eetikas rõhutab ta inimese vaba tahet.
  • Eetiliseks ülesandeks on mõistuse abil vormida tungide toimet.
  • Otsustavaks instantsiks on südametunnistus, mis toimib nii põhimõttelise hoiakuna kui ka üksikhinnanguna konkreetsete tegude puhul.
  • Eetiline seisund, mis sunnib inimest head tegema, on sünderesis s.o. Vastuhelk patulanguse eelsest seisundist.

  • Aurelius Augustinus
  • 354 - 430
  • Üldiselt
  • Augustinuse mõttetöös leiab tõusev kristlik kultuur oma esimese kõrgfilosoofilise väljenduse.
  • Ta on “kristliku filosoofia” rajaja.
  • Elu ja töö
  • Sa oled meid enese suunas loonud, ja rahutu on meie süda, kuni see rahu leiab Sinus .” Confessiones.
  • Augustinus kirjeldab oma “Pihtimustes” ( 13 raamatut) palve vormis kogu oma elu.
  • Ta sündis 354 a. Tagaste linnas Numidias (Põhja-Aafrikas). Isa Patricius oli pagan ja Rooma ohvitser, ema Monica oli kristlane .
  • Elu ja töö
  • Selleks, et juristiks saada läks 16 aastasena Kartaagosse retoorikat õppima.
  • Siin hülgas ta oma kristliku kasvatuse ja võttis armukese, kellega tal 15 kooselu aastal oli poeg Adeonatus.
  • Elu ja töö
  • Lugedes Cicero “Hortensiust” tekivad tal filosoofilised huvid.
  • Oo tõde, oo tõde, kui sügavalt õhkas juba siis mu hinge sügavus sinu järele!”
  • Järgnevad Platoni ja manihheismi mõju.
  • Viimases võlus teda spekulatiivne maailmapilt ja askeetlik eluviis.
  • Otsingud
  • Kristlusest tõukab teda algul eemale Pühakirja ebafilosoofiline keel. Nii kuulub ta järgnevad 10 aastat manilaste kogudusse.
  • Juba siis huvitub ta kurjuse eksistentsist.
  • Manilased õpetasid, et kurjus on Jumalaga võrdne iseseisev jõud. (dualism)
  • Elu ja otsingud
  • Ta õpetab Kartaagos ja Thagastas.
  • Tüdinenuna Põhja-Aafrikast läheb ta 383 a. Rooma ja siis Milanosse. Ka siin teenib ta leiba retoorika õpetajana.
  • Vahepeal valdab teda filosoofiline skeptitsism , seejärel huvitub Plotinose õpetusest.

  • Tookord kui ma neid platoonikute raamatuid olin lugenud ja neist leidnud üleskutse otsida tõde väljaspool ainelist maailma, muutus mulle “sinu nähtamatus loodud asjades tunnetatavaks” ja nähtavaks” (Cf VII, 20)
  • Ka Plotinos ei rahulda teda
  • Hinnang uusplatonismile
  • Platoonikud nägid küll tõde – kindlana, liikumatuna ja muutumatuna, mis sisaldas kõiki loodud asjade ürgvorme – aga nad nägid seda vaid kaugelt ja seetõttu ei suutnud nad teed leida, millel võinuksid jõuda suure, kirjeldamatu õndsakstegeva varanduseni.”
  • Pöördumine kristlusse
  • Tõe varanduse leiab Augustinus 387 aastal piiskop Ambrosiuse mõjul.
  • Viimane tõuge: Ro 13,13j : “Elagem ausasti nagu päeva ajal, mitte õistes pidutsemistes ega joomistes, mitte kiimaluses ega iharuses, mitte riius ega kadeduses, vaid varustuge Issanda Jeesuse Kristusega ja ärge muutke liha eest hoolitsemist himude ärritamiseks!”
  • Pöördumine kristlusse
  • Ta ristiti 387 a. enne ülestõusmispühi koos sõber Alipiuse ja pojaga.
  • Pöördub tagasi Põhja-Aafrikasse, kus asutab koguduse, pühendudes õppimisele ja palvele.
  • Hiljem valitakse presbüüteriks ja lõpuks Hippo Regiuse piiskopiks.
  • Suri 430 aastal kui vandaalid piirasid Geiserichi juhtimisel linna.
  • Pühakuna
  • Augustinuse austamine levis kiiresti.
  • Põrm viidi algul Sardiiniasse ja seal Paviasse.
  • 28. augustil peetakse Augustinuse mälestuspäeva.
  • Ikonograafias: raamat, usukirest leegitsev või noolega läbitud, kannatav süda.
  • Eestis kasutatavad nimed August, Augustine, Kustav, Kusti on eriti populaarsed 19.saj lõpus ja 20. saj. alguses.
  • Kirjanduslik tegevus
  • Ta alustab kirgliku eksiõpetuste vastu võitlejana. – “ Contra Academicus”.
  • “Pihtimused”
  • “Kolmainsusest”
  • “Jumalariigist” – De civitate Dei. 22 raamatut. See on peateos, mida kirjutas aastail 413-426. Impulsi andis Rooma rüüstamine gootide kuninga Alarichi poolt 410 a.
  • Augustinuse filosoofia
  • A. HINGE SÜGAVUSED
  • See on midagi aukartust tekitavat, mu Jumal, see tema sügav ja lõputu mitmekesidus; ning just see teadvus ja see olen ma ise. Mis ma siis olen, mu Jumal? Milline on mu loomus? Paljusugune, mitmekesine ja mõõtmatult tohutu elu! Vaata mu mälus on arvutult palju koopaid ja õõnsusi, mis on täis iga liiki asju… Jooksen kõige selle keskel, lendlen siia-sinna, tungin nii sügavale kui suudan, kuid lõppu pole kusagil. Säärane jõud on mälul, säärane jõud on sureliku inimese elul !” 10 R XVII ,26
  • Kuigi ka suured kreeka mõtlejad nagu Herakleitos ja Platon olid hinge sügavusi uurinud. Augustinust eristab neist suurem psühholoogiline teravus , enesevaatluse kirglikus ja enesekriitika.
  • Selline avatus on kreeklastele võõras.
  • Augustinus jõuab selle tumeda valdkonnani, mida hiljem nimetatakse alateadvuseks (Unbewusste).
  • Alateadvus
  • Arutledes mälu üle küsib ta: “Kui me oleme midagi unustanud, siis me otsime seda oma mälus. Kus me seda otsime, miks me seda sealt otsime? Ja kui me selle sealt leiame või kui see sealt ise uuesti esile kerkib , kuidas me teame, et see on just see otsitu ja taasleitu?” 10 R VIII,15
  • Usk
  • Ma usun selleks, et tunnetada; tunnetan, et uskuda . - Credo , ut intelligas; intellige ut credas. –
  • Keskseks küsimuseks Augustinuse elus oli allumine autoriteedile.
  • Pöördumine tähendab tema jaoks otsustavalt kiriku autoriteedi tunnustamist ja Pühakirja aktsepteerimist.
  • Usk
  • Ta leiab, et spekulatsioonid ei vii eesmärgile.
  • On vaja usku ilmutatud tõesse, et saada osa tõelisest jumalatunnetusest.
  • Alles pärast seda kujunevad usutõed ratsionaalse mõtlemise aineks.
  • Vundamendiks ei ole mitte filosoofia vaid usk.
  • Usk ja mõtlemine
  • Usk ja mõtlemine ei ole vastukäivad vaid harmoniseeruvad suurused.
  • Samas ei ole nad ka võrdväärsed.
  • Filosoofid otsivad tõde aga nad ei leia seda. Nad tunnevad eesmärki, kuid ei tunne teed selleni .
  • Õnnelik elu…
  • Sest kindlasti tahame me kõik õnnelikult elada. – Beate certes omnes vivere volumus. –
  • Õnne saavutamise püüdlus on tal ühine uusplatonismiga.
  • Ta on veendunud, et see sisemine suunitlus ei ole juhuslik. – See ei puuduta ainult maiseid eesmärke.
  • Õnnelik elu…
  • See, mille poole inimene tegelikult püüdleb on KÕRGEM HEADUS (SUMMUM BONUM).
  • Maised eesmärgid inimest ei rahulda, sest ta on pidevalt uute eesmärkide jahil.
  • Kõrgeim ja muutumatu varandus (summum et incommutabile bonum) on üksnes Jumal.
  • Kõrgeim eesmärk…
  • Kõrgeim eesmärk on näha Jumalat.
  • Selle nimel on kõik hinge jõud suunatud Jumalale ja igavesele. See on õige meelsus . Hing saavutab selles rahu ja selguse.
  • Selline armastus on kõrgeim sisaldades endas kõik teised.
  • CARITAS JA CUPIDITAS
  • Kõigil inimestel on võime armastada AMOR. See On kirg , mis langeb kokku inimese sisemise tahtega.
  • Kui see on suunatud igavesele (ascendit), siis on see CARITAS.
  • Kui see on suunatud maisusele (descendit), siis on see CUPIDITAS.
  • CARITAS JA CUPIDITAS
  • Võrdlus Amor on nagu veeoja, mis juhituna aeda muudab selle viljakaks (caritas).
  • Kui seesama vesi valgub sihitult kloaaki, siis on see cupiditas.
  • Tegemist on ühe ja sama püüdlusega, mis on suunatud erinevatele asjadele.
  • CARITAS JA CUPIDITAS
  • Augustinuse eesmärk pole siiski inimene, kes on suunatud üksnes igavesele.
  • Jumala looming on hea ja inimene on pandud selle majapidajaks.
  • Kuidas siis suhtuda maistesse väärtustesse?
  • Maist tuleb kasutada (uti).
  • Jumalat tuleb maitsta (frui).
  • CARITAS JA CUPIDITAS
  • Inimene on võrreldav palveränduriga taevase isamaa poole. Kuid sellel reisil kasutab inimene laevu ja vankreid , et saavutada eesmärki.
  • Kuid ta ei tohi armuda vahendeisse.
  • Head kasutavad maailma, et Jumalat “maitsta”, kurjad aga vastupidi, et maailma “maitsta”, tahavad nad Jumalat kasutada” CD,XV,c7
  • CARITAS JA CUPIDITAS
  • Vahettegemine uti ja frui vahel moodustab hiiglasliku süsteemi ehk väärtuste skaala.
  • Armastus, mis võtab selle väärtusskaala omaks on “ordinata dilectio” (korrastatud armastus).
  • ARMASTA JA TEE, MIDA TAHAD !
  • CARITAS JA CUPIDITAS
  • Ka enesearmastusel on sellises korras oma koht, sest inimene peab ka iseennast armastama , muidugi vastavalt inimese kohale maailma väärtuste skaalal.
  • Tõeline enesearmastus tähendab aga Jumalat armastada ja iseennast salata .
  • Väär enesearmastus suubub enesekasusse.
  • CARITAS JA CUPIDITAS
  • Pöördumisel muutub cupiditas caritaseks. Jumala armastus äratab inimese.
  • Jumala armastus valatakse inimesse (infusio caritatis) vt. Ro 5,5.
  • Tänu Jumala ligiolule suudab inimene ületada kurja ja tühiseid ihasid.
  • Jeesus on eeskuju ja tervendav rohi meie hingele . Ta on inimese juures Püha Vaimu läbi.
  • Tõe otsimise tee
  • Miks sa tahad väljas hulkuda? Pöördu iseendasse, sest sisemuses elab tõde?”
  • See on tee meelelisest välismaailmast (foris) inimvaimu sisemaailma (intus) ja sealt edasi südame südamesse (intimum cordis): Jumala kui tõe aluspõhja juurde.
  • Jumal on kõrgeim olemine, summa essentia. Eksisteerib väljaspool ruumi ja aega. Ta on ilu printsiip. Ta on ilma kvaliteedi ja kvantiteedita.
  • Jumalas asuvad kõik üksikasjad ideedena.
  • Tõe otsimise tee
  • Mitte tunnetus ei sünnita tunnetatava, vaid on olemas tõelisus, mis seisab sõltumatuna meie tunnetusest, see on Jumala kord ja tõelisus.
  • Jumalik substants koosneb kolmest isikust: Isast, pojast ja Pühast Vaimust , eksisteerides igas ühes terviklikult.
  • Analoogia inimhingega (olemine, elu ja teadmine).
  • Loodu ja ajalisus
  • Kõige geniaalsemad mõtted leiame me Augustinuse aja probleemi käsitluses.
  • Ta lähtub kristlikust seisukohast , et Jumal lõi maailma ei millestki vastavalt oma tahtele.
  • Tähendab, et enne loomist ei olnud mateeriat ega aega.
  • Niisiis Jumal asub väljaspool aega ja küsimus selle kohta, millal maailm loodi on mõttetu.
  • Loodu ja ajalisus
  • Maailma kontrueerivaks faktoriks on mateeria, aeg ja vorm ( igavesed ideed).
  • Ühe osa olemisest loob Jumal lõplikus vormis (inglid, hinged , tähed), teise osa muutuvas vormis (elusolendite kehad).
  • Augustinus kasutab siin ürgidude teooriat. Ürgidud asetati mateeriasse Jumala poolt. Edasi toimub nende areng.
  • Loodu ja ajalisus
  • Maailm luuakse õieti igas silmapilgus uuesti.
  • Sina Issand , oled igavene , aga mina – mina hüplen aegades, millest ma ei tea, miks nad just nii üksteisele järgnevad.”
  • Augustinus allutab aja psühholoogilisele analüüsile. Tulemus on ainulaadne uurimus ajateadvusest ja kogemusest.
  • Loodu ja ajalisus
  • Mis on tegelikult ajas tõelist?
  • Vahetu PRAEGU.
  • Minevik koosneb meie mälestustest.
  • Tulevik on olemas üksnes meie ootustes.
  • Mõlemad ei ole tegelikult tõelised.
  • Jumala silme ees on aga minevik, olevik ja tulevik üheaegselt.
  • Loodu ja ajalisus
  • Aeg on vaid seal, kus on maailm oma muutustega . – Niisiis ei loonud Jumal maailma vastavalt mingile ajavoolule.
  • Maailm ja aeg kuuluvad alati kokku.
  • Koos ajaga loodi ka maailm ja koos sellega algas liikumine ja seisundite muutus.”
  • Siin on kaasaegseid relatiivsusteooria ja kosmogoonia sugemeid.
  • Inimene
  • Inimene on “ihust ja hingest koosnev mõistusega substants”. Seejuures Augustinus eelistab hinge.
  • Inimene sisemaailm koosneb teadvuse (memoria), mõistuse (intelligentia) ja tahte (voluntas) ühtsusest.
  • Otsustava tähtsusega seejuures on tahe .

  • Tahtevabadus ja predestinatsioon
  • Šoti munk PELAGIUS esindas seisukohta, et inimene sünnib vabana ja ilma patuta ja suudab Kristuse õpetusest ja eeskujust kinni pidades ise oma õndsuse saavutada.
  • Augustinus vastandab sellele oma predestinatsiooniõpetuse (õpetus jumalikust ettemääratusest).
  • Tahtevabadus ja predestinatsioon
  • Vaba ja patuta oli üksnes Aadam.
  • Kuna ta kiusatuna pattu langes on kõik inimesed osalised pärispatust.
  • Pärispatt antakse põlvkonnast põlvkonda edasi seksuaalakti kaudu.
  • Patu palk on surm.
  • Jumal oma halastuses aga päästab inimese sellest surmast
  • Tahtevabadus ja predestinatsioon
  • Kuid Jumal ei päästa kõiki inimesi.
  • Mõned ta valib, mõned heidab ära ja seda oma “targale ja saladuslikule tahtele vastavalt”.
  • Hindud ja Platon püüdsid seda seletada reinkarnatsiooni teooriaga, mille kohaselt on inimesed juba eelnevas elus oma saatuse määranud.
  • Tahtevabadus ja predestinatsioon
  • Kirik pehmendas üsna pea Augustinuse õpetust.
  • Vastavalt sellele pole Jumal inimesi ette äravalinud ega hüljanud, vaid Jumal lihtsalt näeb oma igaveses kõiketeadmises meie lõplikke otsuseid ette.
  • Kuna lunastus tuleb vaid Jumala armust, siis ristimata lapsed on lunastamata ja neetud .
  • Kurjusest
  • Ta kirjeldab kurjust kui headuse puudumist. Nii nagu pimedus on valguse puudumine.
  • Ajalugu ja Jumalariik
  • Maailmaajaloo tegelik teema on võitlus usu ja uskmatuse vahel.
  • See on võitlus ilmaliku riigi (civitas terrena) ja Jumalariigi (civitas Dei) vahel.
  • Ilmaliku riigi aluseks on cupiditas.
  • Jumalariigi aluseks caritas.
  • Jumalariik on niisiis jumaliku armastuse aktualiseerumine, mis saab ilmsiks kirikus.
  • Ajalugu ja Jumalariik
  • Armusaanud rajavad “Jumala riigi”, milles ilmalik riik on vajalik langenutele vajaliku korrana, mis lõpuks hävib.
  • Niisiis ilmalikku riiki võis tunnustada vaid sedavõrd, kuivõrd see rajaneb Jumala tunnustamisel.
  • Püüeldes jumaliku õigluse poole võitleb ta ka surmanuhtluse vastu.
  • Ajalugu ja Jumalariik
  • Kirik kui ema” ei ole veel Jumalariik. Ta sisaldab endas veel õigeid ja ebaõigeid.
  • Kirik on corpus mixtum.
  • Kiriku kahe külje vahel on vahendajaks hierarhia . Just läbi hierarhia on Kristus kohalolev.
  • Subjektiivse, isikliku pühaduse asemel astub sakramentide pühadus. ( kontra Donatus +313)
  • Aastasajad pärast Augustinust kujunesid filosoofiliselt viljatuks järgmistel põhjustel:
  • Filosoofia ja ilmutuse vahekord kaldub pärast Augustinust ilmutuse kasuks. Filosoofia ülesandeks kujuneb ilmutuse tõdesid selgitada.
  • Algavad Euroopa misjoneerimise aastad. Misjoniajastud pole aga parimad filosofeerimiseks.
  • Euroopa kujuneb kolme suure röövrahva rüüstamise objektiks .

  • Bonaventura
    Giovanni Fidanza
  • u. 1221 - 1274
  • Elu
  • Ühines frantsiskaanlaste orduga teismeea lõpul või meheea algul.
  • Ta ütleb, et Franciskus kõitis teda, sest oma õppimata lihtsuses sarnanes ta apostlitele.

  • Ta leiab, et frantsiskaanid peaksid siiski püüdlema kõrgemale akadeemilisele tasemele .
  • Ta õppis Pariisis ja õpetas seal aastail 1248 -1255.
  • Alates 1257. a. juhib frantsiskaanlaste ordut.
  • Filosoofia
  • Ta on aristotelismi vastase suuna juht.
  • Toetub Augustinusele ja uusplatonismile.
  • Samal ajal kasutab aristotellikku mõtet ja leiab, et see on kasutatav “ilmalike teaduste valdkonnas”.
  • Metafüüsikas olevat Aristoteles aga kõige olulisemas eksinud , kui heitis kõrvale Platoni ideedeõpetuse.
  • Valgusmetafüüsika
  • On mõjutatud Robert Grossetestest.
  • Valgus esitab kõikidele kehadele omast vormi.
  • Robert Grosseteste ütles, et valgus ongi universumi ühine substants. Loodud maailm pole suletud ja kinnine vaid lõputu.
  • Valgus võis süttida ja kustuda. G. Duby ,lk 354
  • Valgus
  • Valguse läbi toimub mateeria üldine formeerumine.
  • Eriti toimub see aga elementaarvormides, segavormides ja hingevormides.
  • Igas olevas on rohkem kui üks vorm.
  • Vormid tõusevad esile Jumalast ja Tema poolt loomises mateeriasse pandud idudest.
  • Tunnetus
  • Inimese tunnetuslik tee viib üle loodud maailma, milles võib kogeda Jumala kohalolu .
  • Teoses “Hinge palverännak Jumala juurde” kirjeldab ta müstilise Jumalaga ühinemise astmeid.
  • Kõige kõrgemal astmel saabub rahu ja meie meeled, mõtted ja tunded lahustuvad Jumalas täiesti.
  • Kolm etappi teekonnal Jumala juurde:
  • Mõtisklus looduse üle. Nii nagu inimene väljendab end keele kaudu, nii väljendab Jumal end looduse kaudu. Loodud olendid on Tema sümbolid, Tema varjud ja jäljed.
  • Mõtisklus hinge üle. Jumalat tuleb otsida hingest. Ta on nii lähedal, et üksnes hing võib Teda haarata.
  • Kolm etappi teekonnal Jumala juurde:
  • 3. Mõtisklus Jumala üle.
  • Sest kerkides kõrgemale iseendast ja kõigist asjust puhta meele mõõtmatu ja täieliku vaimustuse läbi, jättes seljataha kõik asjad ja vabanenuna kõigist asjust, tõused sa jumaliku pimeduse olemuse-ülesesse kiirgusesse. Aga kui sa tahad teada, kuidas need asjad toimuvad, siis palu armu , mitte õpetust.”
  • Valgustus
  • Muutumatute printsiipide tõde haarab inimene (kui muutuv olend ) üksnes jumalikust valgusest valgustatuna (illuminatsiooniteooria).
  • Ei ole võimalik mõista, ilma et Jumal ise valgustaks mõistjat vahetult oma igavese tõega.”
  • Ps. 36,10 “Sinu valguses me näeme valgust.”


  • Dionysios Areopagitast
    ( u. 500)
  • Kreeka pärand
  • Araabia filosoofia mõju
  • Pärast Augustinust
  • Dionysios Areopagitast

  • Ta tunneb kolme jumalatunnetuse teed:
  • Via positiva.
  • Via negativa
  • Via symbolica

  • Jumalas on kõik ürgpildid Tema mõtetena ja tahteavaldustena olemas.
  • Maailma asjad lähtuvad Temast ja nende olemus seisneb osasaamises ürgipltidest.
  • Nii on piltidel osa Jumalast aga mitte vastupidi.
  • Sest Jumal on “üle oleva” ja “üle olemuse” (s.o. Panteismi vastane väljend).
  • Asjade lähtumine Jumalast on hierarhiline.
  • Hierarhia
    Olemise astmelisusest kujuneb skolastilise ontoloogia põhiskeem.

  • Maailm püüdleb Jumala juurde tagasi.
  • Inimhinge igatsus Jumala järele leiab oma lahenduse selle müstilises ühinemises jumaliku algega.
  • G.Duby, Katedraalide aeg. 1999
    lk 133-134
  • Frangi kuningate põrmud puhkasid tõepoolest esimese haua, Prantsusmaa ristiusu märtri Dionysiose haua juures. … keda traditsiooniliselt peeti kristliku mõtte kõige imposantsema müstilise konstruktsiooni autoriks.
  • Dante paigutas ta “ Paradiisi ” kõrgustesse:
  • Dionysios nii innukalt neid jälgis,
  • Auastmeid uurides, et varsti teadis,
  • Neid nimepidi samuti kui mina.” XXVIII, 130-132

  • Teose põhiidee on järgmine:
  • “Jumal on valgus. Sellest algvalgusest, mitteloodust ja loovast, saab osa iga olend. Iga olend võtab vastu ja annab edasi jumalikku kirgastumist vastavalt oma võimetele, see tähendab vastavalt seisusele, mis tal on olevuste astmikul, vastavalt tasandile , kuhu Jumala mõte on ta hierarhiliselt paigutanud. Kiirgusest alguse saanud universum on särav, kaskaadidena langev voog ja esimesest Olendist välja voolav valgus paneb oma muutumatule kohale igaühe loodud olenditest.

  • Ent ta ühendab neid kõiki. Armastuse side seob kogu loodud maailma, ta seab sisse korra ja ühtekuuluvuse, ja et iga ese peegeldab enam või vähem valgust, siis tekitab see kiirgus oma peegelduste pideva ahelaga pimeduse sügavuses vastupidise liikumise, peegeldusliikumise oma kiirguse kolde poole.
  • Sel viisil algatab särav loomise akt iseendast astmeliselt tõusva liikumise nähtamatu ja kustumatu Olendi poole, kellest saab kõik alguse.”
  • Uus kunst
    Selguse ja kasvava kiirguse kunst

  • Oo kujutluse jõud, mis tihti kisub nii endast välja meid, et me ei märkaks, kui tuhat sarvegi me ümber luikaks.
  • Mis virgutab sind siis, kui mitte meeled? Sind virgutab üks taevast pärit valgus, mida üks kõrgem tahe alla saadab .
  • Dante.

  • Johannes Scotus Eriugena
    u. 810 - 877
  • Karl Kiilaspea kutsus ta oma õukonda.

  • Ta õpetas, et igasugune inimlik tung teadmiste järele lähtub usust ilmutusse.
  • Siiski mõistuse ülesandeks on seletada ilmutuse mõtet.
  • Usu ja tõelise mõistuse vahel ei ole mingit vastuolu.
  • Autoriteedi ja mõistuse vahelise vastuolu puhul tuleks eelistada mõistust.
  • Teoses “Predestinatsioonist” peab ta inimese tahtevabadust seotuks kristliku usuga.
  • Jumal ei määra kedagi põrgu.
  • Loomuste jaotusest
  • Loomus, mis loob ja mis pole loodud: Jumal kui Looja.
  • Loomus, mis on loodud ja loob: jumalikud ideed. Need on ürgpildid.
  • Loomusele, mis on loodud ja mis ei loo: üksikud asjad (kreatuurid)
  • Loomus mis ei loo ja mis ei ole loodud: Jumal, kes on pöördunud oma rahusse ja loobunud loomast (s.o. loodu lõppeesmärk)

  • Kogu loodut tuleb mõista kui Jumala varjatud eneseilmutust.
  • Inimese vaim on maailma võti, mis avab Jumala eneseilmutuse saladused.
  • Boethius
    480 – 524
  • Ta elas Ravennas, olles kõrges ametis idagootide kuninga Theodorichi juures.
  • Kahtlustatuna äraandmises ta vangistatakse ja mõistetakse piinarikasse surma.

  • De consolatione philosophiae
    Filosoofia lohutusest
  • Selle teose kirjutab ta vanglas karistust oodates .
  • See on dialoog autori ja Filosoofia vahel.
  • Esimene kõneleb proosas ja teine vastab luules.
  • Teos meenutab Dante Vita Nuovat.
  • Boethius esineb siin küll kristlasena, kuid tegemist on paljude paganlike mõjutustega.

  • Ta ütleb, et on järgnenud pütagoorlikule käsule: “Käija Jumala järel.”

  • Araabia filosoofia mõju

  • IX sajandil tekkis araablastel kokkupuude kreeka teaduse ja filosoofiaga – tulemuseks oli kultuuriõitseng, mida võiks võrrelda Euroopa renessanssi ja valgustusega.
  • Kreeka tekstide vahendajateks oli rühm nestoriaane kristlastest tõlkijaid.
  • Esile kerkis uut liiki moslem, kes oli pühendunud ideaalile, mida nimetati FALSAFA.
  • Seda tõlgitakse tavaliselt filosoofiana, kuid selle tähendus oli avaram.

  • Nad uskusid, et kreeka filosoofide Jumal on identne al-Lahiga.
  • Failasufid uskusid, et ratsionalism kujutab endast religiooni kõige edasijõudnumat versiooni.
  • Jumal ei olnud nende jaoks müsteerium, vaid mõistus ise.

  • Yakub al-Kindi (surn. 870) – Esimene Koraani mõistuspärane tõlgendaja.
  • Abu Nasr al-Farabi (surn. 980) – “Voorusliku linna elanike arvamused” – Prohvet Muhammad olnu ideaalne valitseja, kellest Platon oma Politeias oli unistanud.
  • Abu Ali ibn Sina (980-1037), keda lääs tunneb Avicennana.
  • Avicenna jumalatõestus:
  • Iga kord kui me maailma vaatame, näeme liitolendeid, kes koosnevad mitmetest eri elementidest. Näiteks puu koosneb puidust, tüvest, säsist, mahlast ja lehtedest. Kui me püüame midagi mõista, siis me “analüüsime” seda, lahutades selle koostisosadeks, kuni edasi jaotada pole enam võimalik.

  • Lihtsad elemendid näivad meile esmase tähtsusega ja liitolendid näivad olevat teisejärgulised. Seepärast me otsime pidevalt lihtsust, otsime olendeid , kes oleksid kahandamatult nemad ise.
  • Meie lõputu lihtsuse otsing, peab peegeldama asju suures mastaabis.

  • Mitmekesidus, mida me kõikjal enda ümber näeme, peab olema sõltuv algsest ühtsusest.
  • Miski, mis on lihtsus ise, on samane “Hädavajaliku Olendiga”, see tähendab, et tema eksistents ei sõltu millestki muust .
  • Kas selline olend on olemas?

  • Kosmos on mõistuspärane ja mõistuspärases universumis peab olema Põhjustamata Olend, Liikumatu Liikumapanija, olemise hierarhia tipp. Miski pidi põhjuse ja tagajärje ahela käima panema .
  • Sellise kõrgeima olendi puudumine tähendaks, et meie mõistus ei ole kooskõlas reaalsuse tervikuga .

  • Johannes Duns Scotus
  • 1265 - 1308
  • Üldist
  • J.D.Scotus esindab nn. “ nooremat frantsiskaanlaste kooli”.
  • Ta sündis Šotimaal Inglise piiri lähedal.
  • Teismelise poisina saab tast frantsiskaani munk.
  • Õpetab Oxfordis ja Pariisis.
  • 1307 kolis Kölni.

  • Üldist
  • Kuna ta suri küllaltki noorena, siis jõudis ta vähe kirjutada.
  • Põhiteoseid on kaks: “Kommentaare Sententsidele”
  • Ta kirjutab väga raskelt, hiljem hakatakse tema nime kasutama “puupea” tähenduses (ingl. dunce).
  • Hüüdnime “doctor subtibilis” saab ta tänu teravmeelsele argumentatsioonile.
  • Filosoofia
  • Tema filosoofia on vastuhakk Thomasele.
  • Kui Thomas uskus mõistuse esmasust ja pidas teadmisi tarkusest olulisemaks, siis Duns rõhutas tahte esmasust.
  • Mõistus näitab tahtele, mis on võimalik, aga tahe ei järgi lihtsalt kõike, mis mõistus talle ette kirjutab.
  • Jumala vabadus
  • Eelnevast tulenevad kaks järeldust:
  • Asjad on nii nagu nad on, mitte sellepärast, et mõistus seda nõuaks, vaid sellepärast, et Jumal on vabatahtlikult nõnda otsustanud.
  • Üks Jumala vabaduse aspekte seisneb ettemääramises.
  • Ettemääratuse 4 momenti :
  • Jumal määrab Peetruse (äravalitute esindaja) igavesse kirkusse.
  • Ta annab Peetrusele vahendi selle sihi saavutamiseks – armu.
  • Ta laseb patustada nii Peetrusel kui Juudal (viimane esindab mittevalituid).
  • Lõpuks päästetakse Peetrus Jumala armu läbi, Juudas aga lükatakse õiglaselt tagasi, sest ta jääb patusse.
  • Jumala suveräänsus
  • Kui Anselm oli väitnud, et inkarnatsioon ja ristisurm olid nii paratamatud, et Jumalal ei olnud tegutsemiseks muud valikut, siis Duns väitis, et need sündmused leidsid aset, kuna Jumal valis nende toimumise.
  • Niisiis Duns peab vaba tahet intellektist olulisemaks.
  • Duns: Tahe püüdleb selle poole, mida mõistus on tunnetanud, kuid on siiski iseseisev mõistuse poolt antu suhtes.
  • Jumala suveräänsus
  • Kogu loodu lähtub jumalikust tahtest.
  • Seejuures Jumal tahab vaid seda, mis on loogiliselt vastuoludeta.
  • Samuti sõltub moraalne kord Jumala tahtest:
  • Miski on selletõttu hea, et Jumal seda nii tahab.”
  • Inimese tahe
  • Tahte juhtimise alt vabanenud tungidele rajatud elu moondub.
  • Tänu tahtele on inimene olend, kes on võimeline ka iseendast distantseeruma.
  • Inimene, kes seisab tahte primaadi all on võimeline ennast täiesti kontrollima.
  • Vabaduseta tahe on surnud tahe.
  • Inimese metafüüsiline väärtus selles süsteemis järsult tõuseb.
  • Armastuse tähendus
  • Inimese täiusele jõudmine teostub kõrgeimas jumalaarmastuses, mis on igasuguse eetilisuse aluseks.
  • Meie tegevus on hea, kui teeme seda armastuses Jumala vastu.”
  • Ta teeb vahet käskude vahel, mis on absoluutsed ja mida ei saa ka Jumal muuta, kuna vastasel korral satuks ta iseendaga vastuollu ja käskude vahel, mida Jumal võib muuta, kui inimese elulised olukorrad seda nõuavad (näiteks monogaamia ).
  • Gnoseoloogia
  • Loomulik teadmine on kindel seal, kus see toetub meelelistele aistingutele.
  • Üleloomulikest asjadest on sel viisil võimalik saada aga üksnes ebaselgeid, vahendatud tunnetusi.
  • Loomulikule mõistusele kättesaamatu valdkonna tunnetamiseks vajab inimene ilmutust.
  • Duns kõneleb ironiseerivalt neist, kes teoloogia ja filosoofia segamini ajavad.
  • Metafüüsika
  • Metafüüsika objektiks pole mitte Jumal vaid olemine.
  • Metafüüsika jõuab abstraktse jumalamõisteni, teoloogia aga konkreetse Jumalani.
  • Olemine kui selline on üldine ja ühetähenduslik mõiste, mis ei sisalda enam mingeid teisi määratlusi.
  • Igas asjas on peale üldise ka ainulaadne ja eriline.
  • Metafüüsika
  • Erinevalt Thomasest rõhutab ta erilist ja individuaalset.
  • Just eriline muudab oleva viimseks tõelisuseks.
  • Just individuaalne on looduse tegelik eesmärk.
  • Siit on vaid samm nominalismi.
  • Duns Scotus valmistab individuaalse rõhutamisega ette renessansi, mis rõhutas nii inimeses kui kunstis kordumatut ja individuaalset.

  • Duns Scotuse pooldajaid nimetatakse hiljem skotistideks.
  • Skotistid eitasid kiriku õpetuse filosoofilise põhjendamise võimalikkust.


  • Johann Echart
  • Ta oli dominikaanlane.
  • Õppis ja õpetas Pariisis ja viimastel eluaastatel Kölnis.
  • Suri enne kui ta õpetus jõuti hukka mõista.
  • Tema loomingus leiame uusplatonismi , Augustinuse ja Dionysios Areopagitast mõjutusi.
  • Filosoofia
  • Ta elustas taas via negativa põhimõtte: Jumalust ei saa kirjeldada ühegi predikaadi ega omadusega .
  • Kirjutas nii ladina kui saksakeelseid teoseid.

  • Filsoofia
  • Jumalal ei ole olemist nagu teistel loodud asjadel .
  • Ta ise on olemine ja selletõttu on kõik olev Jumala olemises.
  • Jumal sisaldab kõike ja ilma Temata poleks midagi.
  • Hingesäde
  • Oma hinge sügavuses leiab inimene aluse, milles tal on osa Jumalast: hingesädeme (scintilla animae).
  • Niisiis hinge sügavuses võib toimuda ühinemine Jumalaga.
  • Hing on valmis Jumala olemust vastuvõtma.
  • Kui see toimub on see kõrgeim teadmus, mis on saavutatud teadmatuses .

  • Jumalaga ühinemiseks ei ole vaja askeetlikult maailmast põgeneda vaid tuleb saavutada sisemine üksindus (Abgeschiedenheit), mis on hästi ühendatav siinse elu ülesannete täitmisega.
  • Sellel kõrgemal tasemel muutuvad dogmad , riitused ja kiriklik organisatsioon ülearusteks. Neil on väärtus vaid jumalatundmise madalamal astmel.

  • Kui inimene on saavutanud ühtsuse Jumalaga, siis tuleb headus ja õiglus ta ellu teatud paratamatusega.

  • Jumalal puudub algselt isiksus. Isiksuseks muutub Ta alles loomisaktis. Niisiis maailma teke on Jumala isepuhkemine.

  • Nikolaus Kusast
    ld. Cusanus
  • 1401 -1464
  • Elu
  • Moseli äärest pärit sakslane .
  • Õppis Padovas, oli augustiinlaste ordu liige, sai 1448 a. kardinaliks.
  • Alustas õigusteadusest ja jätkas teoloogiaga.
  • Suur huvi vanade käsikirjade vastu näitab, et ta on uusaja laps.
  • Paavst saatis teda isegi Konstantinopolisse kiriku taasühinemise läbirääkimisi pidama .
  • Elu
  • Samuti teeb ta jõupingutusi hussiitidega rahu luua.
  • Seejuures jõuab ta ülemaailmse tolerantsuse mõttele, mis ei välistaks ka mittekristlikke religioone.
  • Uurib koraani ja jõuab järeldusele, et hoolimata kultuslikest erinevustest on olemas vaid üks jumalik tõde.
  • Koht filosoofias
  • Paljud asetavad ta varajasse renessanssi.
  • On mõjutatud uusplatonismist ja müstikast.
  • Cusanus seisab oma mõtlemisega keskaja ja uusaja piiril .
  • Peamine teos
  • Ta kasutab sageli matemaatilisi spekulatsioone.
  • Tähtsaim teos De docta ingorantia (Õpetatud mitteteadmisest, 1440 ). Ta kirjutab selle laevasõidul Konstantinopolisse.
  • Filosoofia
  • Maailm eksisteerib meie jaoks lõplike ja vastanditeks lagunenud asjade mitmekesisuses. Mis on määratletavad üksteise suhtes erinevuste kaudu.
  • Nii valitseb maailmas pidev teisitiolemine ( aliud esse).
  • Mõistus võib asju tunnetada, võrreldes tuntut tundmatuga ja moodustades sarnasuste alusel mõisteid.
  • Filosoofia
  • Kuna aga maailmas on alati suuremaid või vähemaid sarnasusi, siis ei ole siin antud täiuslikku mõõdupuud. Nii ei ole me eriti teadlikud, et ei ole võimalik veelgi enam teadlikud olla.
  • Filosoofia
  • Nicolaus kasutab paljunurkse kujundi näidet, mis nurkade arvu suurenemisel läheneb ringile , kuid ei saavuta seda kunagi.
  • Filosoofia
  • Püüeldes teadmiste poole jõuame me lõpuks oma mitteteadmise tunnetusele.
  • Inimene asub niisiis õpetatud mitteteadmise (docta
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Keskaja filosoofia #1 Keskaja filosoofia #2 Keskaja filosoofia #3 Keskaja filosoofia #4 Keskaja filosoofia #5 Keskaja filosoofia #6 Keskaja filosoofia #7 Keskaja filosoofia #8 Keskaja filosoofia #9 Keskaja filosoofia #10 Keskaja filosoofia #11 Keskaja filosoofia #12 Keskaja filosoofia #13 Keskaja filosoofia #14 Keskaja filosoofia #15 Keskaja filosoofia #16 Keskaja filosoofia #17 Keskaja filosoofia #18 Keskaja filosoofia #19 Keskaja filosoofia #20 Keskaja filosoofia #21 Keskaja filosoofia #22 Keskaja filosoofia #23 Keskaja filosoofia #24 Keskaja filosoofia #25 Keskaja filosoofia #26 Keskaja filosoofia #27 Keskaja filosoofia #28 Keskaja filosoofia #29 Keskaja filosoofia #30 Keskaja filosoofia #31 Keskaja filosoofia #32
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 32 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-04-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 43 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kuriherilane Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted

354, aktiivne intellekt, hingel, otsustavaks instantsiks, lendlen siia, säärane jõud, säärane jõud, võrdlus amor, jeesus, patu palk, ristimata lapsed, jumalariik, loodud olendid, pimeduse olemuse, 1221, jumalas, sest jumal, lk 133, inimese vaim, teose põhiidee, 480, saanud universum, identne al, 810, yakub al, kosmos, tänu tahtele, põhiteoseid, üleloomulikest asjadest, igas asjas, 1401, just individuaalne, kultuslikest erinevustest, inimese vaim, cusanuse mõtlemine, 1215, looduslikud jõud, usk, mateeria, asjade olemus, kurjus, ürgpildid, inimesega seoses, universaalid, üldmõisted, 1070, kõigile inimestele, occam, 1079, universaaliad, asjades, lk 276, sajandi kristlus, võimatu doctor, metafüüsikud, empiirikud, konstruktsioon, eidolon, seal tegelikult, lisanduvad teemad, humanism, jumalakujutlus, substants, inimlikud teod, jumal seevastu, ideede atribuudiks, 1711, moraali aluseks, mõistel, religiooni lätteks, berkeley, 1685, 1646, fiktsioon, monos, materiaalsed kehad, perspektiivsed seisundid, iseseisvate olemustena, prästabiilne harmoonia, monaad, mõlemad valdkonnad, vaimsete olenditena, jumala eksistents, kanti elu, seejuures hea, 1724, taevakehade tiirlemine, transtsendentaalne aisteetika, analüütika, mateeria, transtsendentaalne dialektika, aisteetika, meelelisus, meelelisus, aisting, otsustusvõime, autonoomia, maksiim, tähelepanelikkuse vastandiks, empirism, vastandid, südame sügavustesse, sünni hetkel, kogemusel, riigi ülesanne, sekundaarseid, vaimul, koostisosadeks, 1596, modid, relatsioonid, inimesena, idee täiuslikkusest, jumala olemasolu, mõistuslik tegevus, dualistlik maailma, välistel asjadel, dualistlik maailma, inimese omapäraks, matemaatiline mõtlemine, inimesena, loomulikud kehad, 1623, riigiideaaliks, kodaniku kohuseks, inglismaalt, 1694, 1623, 1694, siit alates, 1694, 1762 emile, rousseau, religiooni ülesandeks, vastasel korral, iseloomustavaks, alul, rajatud riik, tõelisuse ehitust, loogilisele korrale, tõelised, klassikaliselt, keskaegne filosoofia, põhiteemaks, jumalakesksus, kreationism, providentialism, inimmõistusel, objektidele, universaaliad, autoriteetideks, universaaliad, sarnasus autoriteediga, inimese südametunnistusse, causa mouvens, kõigis asjades, eskatoloogilis

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

13
doc
Antiik filosoofia
60
doc
Filosoofia SH
6
doc
Keskaja filosoofia
7
docx
Keskaja filosoofia
7
doc
Filosoofia
20
docx
Filosoofia p eriood
17
doc
LÄÄNE FILOSOOFIA
37
docx
Sotsiaal ja õigusfilosoofia



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun