KIRJANDUSE I ARVESTUSTÖÖ (II KURSUS) Mis sajandil ja kus tekkisid barokk ja klassitsism? Barokk 17. sajand, Hispaania, Itaalia, Saksamaa Klassitsism 17. sajand, Prantsusmaa Nimeta vähemalt 1 baroki esindaja. Gongora (1561-1627) Sündis Adaluusias, oli preester Gordobas ja Madriidis. Tegeles peamiselt luuletamisega. Tema luule sai tuntuks kujundirikka väljenduse poolest. Tema luulet nimetatakse ,,Kultsism" ehk ,,gongorism". Peamiselt kirjutas ta lühivorme: sonetid, romansid ja letriljad. Letrilja luulevorm, kus iga rida lõppeb refrääniga. Tema kuulsam teos on poeem ,,Üksindused". Kuidas jaguneb klassitsistlik draama? Klassitsistlik draama jagunes 1) kl. Komöödia 2) kl. Tragöödia. Nimeta tragöödia ja komöödia 3 põhinõuet. Tragöödia 3 põhinõuet : · värssteos; · 5 vaatlust; · keelatud oli füüsiline vägivald ja labasus. Komöödia 4 põhinõuet: · pidi olema õpetlik · meelelahutuslik ...
On olemas pöörasusi, mis avalduvad nakkushaigustena Igal inimesel on rääkida lugu millestki mis ta elus hulljulget teinud on ja tavaliselt seal ka see on lõppenud. Kui aga see tegevus hakkab kordum loetakse seda kui sõltuvusena või lausa haigusena. Nakkushaiguseks läheb asi siis kui ühe inimese hullusest saab juba suurema inimhulga tegevus. Miks levib ühe inimese avastatud hullus edasi laiemale inimkonnale? Arvan, et peamine põhjus on soov koheselt uue moevooluga kaasa minna ja olla pop, kõik teised sõbrad ja sõbrannad teevad ka seda niiet miks mitte proovida. Tahetakse elult kõike ja selle nimel ollakse nõus minema samm kaugemale kui ennem käidud ja niimoodi avastataksegi uus moeröögatus. Näiteks lennukist alla hüppamine ennem surma, see on kindlasti paljude esimene samm mis piisava julguse kokkusaades ära tehakse. Peale hüpet mõistetakse, et hirm oli suurem kui arvati ja tahetakse isegi uuesti minna, tahetakse aga samm edasi astuda ...
ees, mis see endast kujutab ning kategoriseerin selle sümboliliselt. 2. Mismoodi toetab Grice’i Grice’i maksiimide järgi toimib suhtlemine koostööl, maksiimide järgimine kõne et vahetada teadmisi, kuulda teisi ja anda edasi mõistmist? Too näide oma mõtteid. Grice’i maksiimid on neljas kategoorias. kogemusest. Kvaliteedi maksiim on aususe põhimõttel, see tähendab, et informatsioon, millele toetutakse ja millest räägitakse, vastab tõele. Kvantiteedi maksiim on olukorras, kus vestluspartner on piisavalt informatiivne, kuid ei räägi liiga palju. Asjakohasus maksiimi alla kuulub info ja jutt, mis on parasjagu asjakohane ja relevantne
ruumilise ja loova mõtlemisega. - Ilmsetavad ja täpsustavad kõnet 4. Tooge näiteid, kuidas suhtlemise (loob konteksti) mitteverbaalsed komponendid kõne - Kannab mitteteadvustatud infot ÕO6 mõistmist toetavad. - Kergendab rääkija kommunikatiivset tegevust - Kvaliteedi maksiim (eeldus, et see mida inimesed räägivad, on tõde) - Kvantiteedi maksiim (ootame, et 5. Mismoodi toetab Grice'i maksiimide vestluspartner ei räägi liiga palju ega järgimine kõne mõistmist? Too näide oma liiga vähe) L6 kogemusest. - Relevantsus, asjakohasus (suhtlejatel üks eesmärk-teema)
Hans Jakob Christoffer von Grimmelshausen - Peateos on „Simplicissimus“ Marie-Madeleine Pioche de La Vergne oli prantsuse kirjanik, üks suurimaid varase romaani arengu mõjutajaid. Pariisis elades sai kirjanduslike rühmituste keskuseks figuuriks, osaledes poliitikas. Peateost “Printsess de Cleves” on õigustatult nimetatud esimeseks psühholoogiliseks romaanis. 11. Filosoofiline miniatuur, maksiim, sentents. Miniatuur - Vaimukas lause millesse võetakse kokku mingi elutarkus või moraalne järeldus. Maksiim - peamine arvamus või seisukoht või moraalne sentents Sentents - üldine elutõde 12. René Descartes tähtsus ajastul, filosoofilised põhimõtted. Rene Descartes oli prantsuse filosoof, matemaatika, füüsik, füsioloog ja loodusteadlane. Kartesanismi ja ratsionalismi rajaja. R
11. Mis riik on barokikunsti sünnimaa? 12. Mitut klassitsmi perioodi eristatakse Euroopas ? 13.Kelle näidend on "Naeruväärsed eputised"? 14.Kelle öeldud lause on: "Mõtlen, järelikult olen olemas"? 15.Kes on pildil? BAROKI JA KLASSITSISMI RISTSÕNA 13. Aja, koha ja tegevuse ühtsus on ... KOLME ÜHTSUSE REEGEL 14. Mis on üldist ellusuhtumist väljendav aforismitaoline juhtlause või tarkussõna? MAKSIIM 15. Mis kunst on Barokk ? VASTANDITE 16. Kelle teos on "Käsioraakel ja arukuse kunst"? BALTASAR CRACIAN 17. Mitusada aastat kestis umbes barokiajastu? 150 18. Mis keelest tuleb"barokk"? PORTUGALI 19. Mis pill muutus barokiajastul kõige olulisemaks? VIIUL 20. Kuulus barikoajastu helilooja? ( On kirjutanud "Aastaajad") VIVALDI 21. Mis hoone Tartus esindab klassistsimi? ÜLIKOOLI PEAHOONE 22. Millise Eesti luuletaja luuletustes on näha klassistsmi mõju? KRISTJAN JAAK PETERSONI 23
* Idealism - teooria, mille kohaselt reaalsus on vaimne või sõltub olulisel viisil teadvusest. * Immanentne - Esemele või nähtusele seesmiselt omane, loomusest tulenev. * Induktsioon - Üksikult üldisele liikuv tuletusviis. Tulemus on tõenäoline, aga mitte paratamatult tõde tagav. * Irratsionaalne - Mõistusega loogiliselt mitteseletatav. * Kategooriline imperatiiv - Kanti eetika ülim moraaliseadus, mis on absoluutne ja eranditeta. "Tegutse nii, et sinu tahte maksiim võiks ühtlasi igal ajal olla maksev üldise seadusandluse põhimõttena." * Loogika - õpetus mõtlemise seadustest, mille ,,isa" on Aristoteles. * Materialism - teooria, mille kohaselt reaalsus lõppkokkuvõttes on materiaalne. Idealismi vastand. * Metafüüsika - uurib reaalsust kui sellist; reaalsuse kõige üldisematest printsiipidest, struktuurist ja koostisest. * Monism olemas üks põhiline aine või alge, millest kogu reaalsus koosneb; olemas on üks ja ainult üks substants.
aga tappis hoopis peremehe ära 28.Kuidas võrrelda naudinguid? Intensiivsus, kestvus, kindlus, lähedus, viljakus, puhtus, ulatus 29.Legaalsed ja moraalsed teod I.Kant`i teoorias 1)Legaalsed teod on need teod, mis on kooskõlas kohusega aga pole sooritatud kohusetundega 2)Moraalsed teod on need, mis on sooriatud kohusetundest 30.Kõlbluse kuldreegel vs Kant`i kategooriline imperatiiv 1)Tee teistele seda, mida tahad endale 2)Ära tee teistele seda, mida sa ise ei tahad 1)Käitumise maksiim peab olema selline, mille puhul ma võiks soovida, et see saaks üliüldiseks seaduseks 2)Talita nõnda, et sa inimkonnasse nii oma isiku kui ka ükskõik millise teise isiku näol suhtleksid alati kui eesmärki ja mitte kunagi kui ainuüksi vahendisse.
Immanuel Kant (22. aprill 1724 12. veebruar 1804) Immanuel Kant oli saksa filosoof. Kant leidis, et kõigil inimestel on võime ja vabadus näha asju lisaks isiklikule ka "inimkonna" vaatekohalt. Vabadusega kaasneb kohustus seda, mida me mõistlikuks peame ka ellu viia. Miski hea saab aga mõistlik olla ainult siis, kui see on pidada heaks inimkonnale: "Toimi nii, et sinu toimimise maksiim võiks saada üldise õiguskorra printsiibiks!". Kanti arvates ei tunneta me maailma sellisena, nagu see on omaette, vaid sellisena, nagu see on meie jaoks. Üksnes kunsti imetletakse sellepärast, mis ta on. Elulugu Immanuel Kant sündis Ida-Preisimaal Königsbergi (tänapäeval tuntud kui Kaliningrad) linnas sadulsepa peres. Kantide esivanemad Cantid olid arvatavasti pärit Sotimaalt.
raske töö on koguda raha kurjategijate ilma kunagi saavad tunnustamist ta väärib. Ta on näinud ka ohverdusi Katagiri näha tema õed-vennad. Frog ütleb, et ei ole Tokyo ta oleks pigem tema kõrvale selles võitluses. Katagiri soovitab Frog on parem, keegi kes on tugevam, äkki võitluskunstide ekspert. Frog lained teda, öeldes, et ta teen võitlevad kuid vajab Katagiri moraalse toetuse. Konn on ka hirmunud ja ei soovi võidelda Worm, kuid ta tsiteerib Nietzsche maksiim, et "suurim tarkus on, et ei karda." Kuna lõplik kindlustunnet, Frog pakub lahendada kleepuv laenu olukorda Katagiri seotud äriühing nimega Big Bear Trading. Siis Frog flattens ennast ja pookoksad välja läbi ukse prao. Järgmisel hommikul, advokaat nõuab Katagiri öelda, et Big Bear tasuvad end ära kõik võlad, kui konn jääb ära. Frog jõuab Katagiri büroo lõunasöögi. Ta räägib Katagiri ei muretse, sest keegi teine ei saa teda näha. Nüüd, kui ta on
Meelelaad Sallivuse ja kriitilisuse alusel moodustuv meelsuse tüüp. 1) Salliv ja kriitline - skeptitsism 2) Salliv ning anduv - tolerantsus 3) Sallimatu ning anduv- fanatism 4) Sallimatu ning kriitiline maailmavaade Meie-tunne Mitteratsionaalne kuuluvusvajaduse rahuldus. Oportunism Lõppeesmärgi eiramine hetkekasu nimel. Objektiveering Tegevus, mille tulemusel sümbol omandab konkreetse kuju. Aforism Äraspidine maksiim, mis näitab tõde ootamatu nurga alt. Propagandavõttena efektiivne. Ajend - Väärtuspõhine käitumise motivaator 1) Negatiivsed 2) Positiivsed 3) Õilsad Allikas - propaganda subjekti poolt publikule vahendatud autori kujund. 1)Esmane 2)Teisene 3) KaudneÜhe Allikas ununeb kiiremini kui tema Propagandasõnum 3.PUBLIK 3.1 PUBLIKU TEKITUS Publik on see osa auditooriumist, kes on pertseptiivse tähelepanu seisundist virgunud apertseptiivse tähelepanu seisundisse.
kohaselt, mille kohta sa saad samal ajal soovida, et sellest 2) Enesetapp saaks universaalne seadus." 3) Oma annete raiskamine Maksiim on Kanti jaoks reegel, mille alusel toimija kavatseb toimida. 4) Heategevusest hoidumine Seadus objektiivne printsiip, maksiim, mis 23 24
Omane ainult ratsionaalsetele olenditele. See annab kõrgemat sorti rahulduse, milles seisneb inimese kõrgem väärikus. Vastuväited: liiga formaalne eetika. See kehtestab kriteeriumi, on raske mõista, mida inimene siis peaks ikkagi tegema. eiratakse praktilisi tagajärgi. 10. Selgitage konsekventsionalistliku eetika positsioone. Olulised on tagajärjed ning eetiliselt õiged teod on need, mille tagajärjel on inimesed õnnelikud ja elavad hästi. Utilitarismi maksiim käitu nii, et sinu tegude tagajärgedes oleks väimalikult palju õnne. Reegli utilitarismi printsiip käitu alati reegli järgi, mille rakendamine ühiskonnas tooks kaasa palju õnne. Vastuväited: kuidas õnne mõõta? - kui mõtleme tagajärgede kaudu, ei ole miski välistatud. Miski meis ei tahaks nõustuda, et see on eetiliselt õige lahendus. Midagi peaks olema arvestusest välistatud. 11. Milles seisneb fatalistlik ja voluntaristlik positsioon eetikas
õpetus. utilitarism Kõlbelisust inimese heaolu tagava kasulikkusega samastav eetiline õpetus. nihilism Kõige eitamine, teooria mille järgi pole olemas mingeid väärtusi. stoitsism Sisemist rahu ja sõltumatust ülimaks väärtuseks pidav eetiline õpetus. Kategooriline Kanti eetika ülim moraaliseadus, mis on absoluutne ja eranditeta. imperatiiv "Tegutse nii, et sinu tahte maksiim võiks ühtlasi igal ajal olla maksev üldise seadusandluse põhimõttena." "Aukartus elu Elu ja selle kaitsmist ülimaks väärtuseks pidav eetiline õpetus. ees." A.Schweitzer Tahtevabaduse küsimus ja sellega seotud mõisted: dederminism Teooria, mille kohaselt kõigil sündmustel on seaduspärased põhjused ja põhimõtteliselt on võimalik kõiki sündmusi ette näha. Kitsas vormis välistab tahtevabaduse.
õpetus. utilitarism Kõlbelisust inimese heaolu tagava kasulikkusega samastav eetiline õpetus. nihilism Kõige eitamine, teooria mille järgi pole olemas mingeid väärtusi. stoitsism Sisemist rahu ja sõltumatust ülimaks väärtuseks pidav eetiline õpetus. Kategooriline Kanti eetika ülim moraaliseadus, mis on absoluutne ja eranditeta. imperatiiv "Tegutse nii, et sinu tahte maksiim võiks ühtlasi igal ajal olla maksev üldise seadusandluse põhimõttena." "Aukartus elu Elu ja selle kaitsmist ülimaks väärtuseks pidav eetiline õpetus. ees." A.Schweitzer Tahtevabaduse küsimus ja sellega seotud mõisted: dederminism Teooria, mille kohaselt kõigil sündmustel on seaduspärased põhjused ja põhimõtteliselt on võimalik kõiki sündmusi ette näha. Kitsas vormis välistab tahtevabaduse.
õpetus. utilitarism Kõlbelisust inimese heaolu tagava kasulikkusega samastav eetiline õpetus. nihilism Kõige eitamine, teooria mille järgi pole olemas mingeid väärtusi. stoitsism Sisemist rahu ja sõltumatust ülimaks väärtuseks pidav eetiline õpetus. Kategooriline Kanti eetika ülim moraaliseadus, mis on absoluutne ja eranditeta. imperatiiv "Tegutse nii, et sinu tahte maksiim võiks ühtlasi igal ajal olla maksev üldise seadusandluse põhimõttena." "Aukartus elu Elu ja selle kaitsmist ülimaks väärtuseks pidav eetiline õpetus. ees." A.Schweitzer Tahtevabaduse küsimus ja sellega seotud mõisted: dederminism Teooria, mille kohaselt kõigil sündmustel on seaduspärased põhjused ja põhimõtteliselt on võimalik kõiki sündmusi ette näha. Kitsas vormis välistab tahtevabaduse.
Seega igal emotsioonil on oma evolutsiooniline ajalugu, mis seob teda ajalooliselt loomariigiga. Emotsioonid kujutavad endast sündimisest kaasaantud "masinavärki", mille käivitumine ja kulg on vaid osaliselt tahtele alluv. Uuemates lähenemistes on emotsioonide baasiks arvatud emotsioonide väljendusi, mille subjektiivne üleelamine ongi emotsioon (S.Tomkins, C.E.Izard, R.Plutchik). 2) Organismi seisundite teooria. W.James'i teooria (ka James-Lange teooria) maksiim ütleb näiteks, et me ei nuta mitte sellepärast, et on kurb, vaid kurb on sellepärast, et me nutame. Emotsioon on keha vistseraalsete (siseelundite) seisundite üleelamine subjektiivse tundmusena ja füsioloogiliste seisundite spetsiifilisus eri emotsioonide korral. 7 3) Tsentraalse närvimehhanismi teooria. W.Cannon'i teooria peamised argumendid: "külmad
Barokk ja klassitsism 17. sajand ja 18.sajandi esimene pool; Euroopas sôdade aeg, eriti ususôjad katoliiklaste ja protestantide vahel. .Barokk kirjanduses on rajatud teravatele kontrastidele, püütakse ühendada ilu ja inetust, voorust ja pahesid.Kirjanduse lemmikkujundid - elu kui unenägu, teater, laat, vangla. Baroki tunnused :Maailm on lõhestatud ja kaootiline. Vastandite ja kontrastide kunst nt. ilus põimub inetuga, mütoloogia argisega, pateetika pilaga . Vastandati näilikku tegelikuga . Levis kujund maailmast kui absurdsest näitelavast ja haihtuvast illusioonist . Võrreldes renessansi elujaotusega on barokk skeptiline ja pessimistlik . Väga emotsionaalne empiiriline teadmine (kogemusel põhinev, tunnetuslik) . Kui renessanss oli kujutlus inimesest kui harmoonilisest tervikust, siis baroki inimene on sisemiselt lõhestunud ja moraalselt alla käinud. Termin " barokk" oli algsel kasutusel juveliirikuns...
Kanti arvates on moraalselt kõige väärtuslikumad need teod, mis sooritatakse puhtast kohusetundest, ilma mingi kalduvuse või sümpaatiata. Inimene peab lähtuma käitudes sellistest põhimõtetest, millest võiksid ja peaksid lähtuma kõik. See ongi kuulus kategooriline imperatiiv Kanti sõnastuses: "Toimi vaid niisuguse maksiimi järgi, mille kohta võid sa ühtlasi tahta, et see üleüldiseks seaduseks saaks". Sellel imperatiivil on ka teine sõnastus: "Toimi nõnda, nagu sinu toimimise maksiim peaks sinu enese tahte läbi saama üleüldiseks loodusseaduseks". Kolmas sõnastus erineb kahest esimesest ning rõhub inimese kui mõistusolendi väärtusele iseendas: "Toimi nõnda, et sa inimsusse nii oma isiku kui ka ükskõik millise teise isiku näol suhtuksid alati ühtlasi kui eesmärki ja mitte kunagi pelgalt kui vahendisse". Psühholoogia I.Kant jõudis oma mõtisklustes järeldusele, et teadusena on psühholoogia võimatu: 1
" PRAKTILISE MÕISTUSE KRIITIKA - Inimene on tunnetav olend, kes kasutab oma mõistust aga ta on ka toimiv olend ja sellisena kasutab ta oma mõistust praktiliselt. Põhimõisted - Autonoomia enesele ise seadusi andev - Heteronoomne võõrast seadusest määratletud. - Õnnest kui eesmärgist lähtuv moraal on heteronoomne. - Üldkehtiv printsiip võib tekkida vaid mõistuse abil. - Maksiim põhilause, mis maksaks iga üksiku inimese tegevuse kohta. Kategooriline imperatiiv - Tegutse nii, et sinu tahte maksiim võiks ühtlasi igal ajal olla maksev üldise seadusandluse põhimõttena. - Anna oma tahtele üldkehtiva seaduse vorm - Du kannst, denn du sollst! - Praktiline mõistus sunnib meid tahtevabadusega arvestama. Hea ja kuri - Kuidas me tegutsema peaks ei järeldu sellest, mis on "hea".
Eeldab seda, et kõik laused on samas vormis. (Ta lasi jalga- jooksis ära ja pidi seejärel arsti juurde minema:D:D) · Lihtsaim lausevorm- eeldame, et meile öeldakse kõigepealt tegija · Konteksti abi. Kui me suhtleme tuleb meile infot ka kehakeelest ja hääletoonist jne · Suhtlemine kui koostöö Grice'i koostööprintsiibid · Nii kõneleja kui kuulaja peavad tahtma teha koostööd-kui kuulaja on väsinud, pole suhtlemine eriti edukas · Kvantiteedi maksiim vahel tuleb infot anda piisavalt. (kui palju on piisav sõltub konkreetsest situatsioonist. · Kvaliteedi maksiim- kõnelemisel peab olema tõene. Selleks et suhtlemine oleks edukas, me eeldame, et teine inimene räägib tõtt · Relevantsus, asjakohasus- rääkida tuleb olulistest asjadest. Tuleb arvestada kõnekonteksti ja rääkida asjadest, mis on antud olukorras oluline. · Arusaadavus, mõistetavus - kasutada tuleb sõnu, millest kuulajad aru saavad. Kui me kuulame vestlust,
Kuid siinkohal ei saaks treener Rocke käitumist universaliseerida kategoorilise imperatiivi abil kõigile kehtivaks, kuna see viiks inimeste omavahelisele mitteusaldamisele. Seda, millist kasu meeskond sai ja kas treener käitus targalt, ei pea Kant nii oluliseks. Kategoorilise imperatiivi järgi oleks treener pidanud käituma selliste maksiimide alusel, mida ta sooviks näha universaalsetena, kõigile kehtivate seadustena. Antud juhul oleks kehtiv maksiim: treener valetab meeskonnale alati, kui meeskonnal läheb täbarasti ning see printsiip peab olema avalik. Sellisel juhul kaoks ära tõe väärtus treeneri ja meeskonna suhtes, sest meeskond teaks kohe, et treener motiveerib neid vale informatsiooniga, kui neil mängus halvasti läheb. Kokkuvõttes pole see printsiip universaliseeritav, kuna nii kaoks inimeste vahelt igasugune usaldus ning keegi tegelikult ei taha, et neile valetataks, seega mõistaks kantiaanlik
Kirjandus 10.klassile Mõisted Barokk - Stiil, mis on iseloomulik 16.-18. sajandi Euroopa arhitektuurile, muusikale ja ilukirjandusele. Tähendab portugali keeles ebakorrast pärli, tänu millele saab seda stiili ka iseloomustada kui ebakorrapärast. Klassitsism - 16.-19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaegsest antiigiharrastusest ja avaldus Euroopas kunstis, muusikas, kirjanduses jms. Klassitsism pidas iluideaaliks vanakreekat ja -roomat. "Mõtlen, ehk olen olemas" Valgustuskirjandus - Valgustusajastule omane, valgustusideedest kantud kirjandus. Üheks ideoloogiaks oli arendada mõistust ja teadust, haritust jne. Teiseks ideoloogiaks oli olla loomulik inimene ja et looduse ees on kõik võrdsed, on neil ka võrdne õigus ennast arendada ning teostada. Kirjandusliikidest tõusis esikohale proosa. Tekkis ka uus kirjanduszanr filosoofiline romaan või jutustus. Romantism - Kunsti (K...
teistsugust informatsiooni), kuid interaktsioonilisel tasandil. Olulisemad lähenemisviisid: - Viisakuspõhimõte ja uued maksiimid (Lakoff, Leech) puudused: viisakus ei ole kooperatsiooniga samaväärne: erinevate inimeste vastu viisakus erinev. - Brown ja Levinson - Viisakusnormid - Viisakus ja võim (Blommaert, Eelen, Watts) Leech: Viisakuse põhimõte (analoogne Grice'ikooperatiivsuse põhimõttele) Kuus maksiimi: - Nõusoleku maksiim - Suuremeelsuse maksiim - Tagasihoidlikkuse maksiim jne. Kriitika: - maksiime võib lõpmatuseni paljundada. - kooperatsioon on kõigi jaoks ühesugune, viisakust "võlgnetakse" eri inimestele erinevalt. Leech: maksiimid võivad minna üksteisega vastuollu, nt. nõustumise maksiim ja tagasihoidlikkuse maksiim komplimentide puhul. Jaapanis jääb peale tagasihoidlikkus, Ameerikas nõustumine. Tegelikult on kompliment keeruline kõneakt/kõnetegu, koosneb vähemalt kahest
füüsilised võimalused kui psühholoogiline valmisolek), nt. halloo! 5) metakeelne tekst on suunatud koodile, kirjeldab koodi, milles ta on loodud 6) poeetiline tekst on suunatud iseendale, eesmärk ongi tema ise; poee Reaalses kommunikatsioonis on alati kasutusel rohkem kui 1 funktsioon. 10. Pragmaatika a) kooperatiivsuse põhimõte H.P. Grice'i kooperatiivsuse põhimõtte ülesandeks on opereerida neid põhimõtteid, mille abil suhtlemine osutub võimalikuks. 1) Kvantiteedi maksiim: räägi nii palju kui vaja; ei tohi liialdada ega vähendada, nt. 5 mutrit. räägi asjast ja ära kaldu teemast kõrvale. 3) Järjekorra- e. suhtemaksiim: räägi õiges järjekorras, nt. koogi küpsetamine. G. Leech arvab, et Grice'i kooperatiivsuse printsiip võib olla kommunikatsioonile kahjulik, nt. viis suhteid tuleb ju tööseisundis hoida. Grice'i kommunikatsioonipostulaadid (sõltuvad tugevalt kultuurikontekstist, nt Jaapanis poleks eriti popp):
loodus igavene, siis tasuks vaeva olla inimene." Kelle sõnad, mis teosest ja kes on teose autor? 80) Nautiv elustiil (nauding, rõõm). 81) Mõiste algtähendus oli uudis. Säilis kuni kunstilise novelli tekkeni itaalia renessansis. 82) Peenutsev sõnastus (peps) 83) Suure Prantsuse Revolutsiooni hüüdlause. 84) Tuuleveskitega võitlus 85) Konsistoorium 86) Fetiseerimine 87) Inimesevihkaja, -põlgaja. 88) Mis on maksiim? 89) Mis on barokk? 90) Mis on valgustus? 91) Mida tähendab makjavellism? 92) Mis on utoopia? 93) Mis on antiutoopia? 94) Kuidas nimetatakse seda teost, milles on tegelasteks loomad ning kus käsitletakse igapäevaprobleeme? 95) Mis on see proosa zanr, mille tegelasteks on enamasti loomad, õpetliku sisuga, koosneb kahest osast moraal ja sündmustik. 96) Mida tähendas klassitsism 17.ndal 18.ndal sajandil? 97) Mida tähendas donkihhotlus? Vastused
puhtast kohusetundest, ilma mingi kalduvuse või sümpaatiata. Inimene peab lähtuma käitudes sellistest põhimõtetest, millest võiksid ja peaksid lähtuma kõik. See ongi kuulus kategooriline imperatiiv Kanti sõnastus: ,,Toimi vaid niisuguse maksiimi järgi, mille kohta võid sa ühtlasi tahta, et see üleüldiseks seaduseks saaks". Sellel imperatiivil on ka teine sõnastus: ,,Toimi nõnda, nagu sinu toimimise maksiim peaks sinu enese tahte läbi saama üleüldiseks loodusseaduseks". Kolmas sõnastus erineb kahest esimesest ning rõhub inimese kui mõistuseolendi väärtusele iseendas: ,,Toimi nõnda, et sa inimsusse nii oma isiku kui ka ükskõik millise teise isiku näol suhtuksid alati ühtlasi kui eesmärki ja mitte kunagi pelgalt kui vahendisse". 2.4 Eetika (kohuse eetika) Ta on tuntuim deontoloogilise eetika esindaja. Deontoloogia väidab, et osad moraalsed kohustused kehtivad absoluutselt
ja püüab anda mõistusele selle põhimõtete (aprioorsete) kujundamises kindlat kohta. Kant leiab, et meile on antud kaks tahte astet: 1.paljas meeleline taju kui madalam võime ja 2. praktiline mõistus kui kõrgem. Tahte aprioorse osana näitab ta: Kategoorilist imperatiivi, kui üldise seaduse puhast vormi. See on eetilise toimimise üldine ja hädavajalik põhimõte. “Tegutse nii, et sinu tahte maksiim võiks ühtlasi igal ajal olla maksev üldise sedausandluse põhimõttena“. 2. Praktilist teadvust. On olemas tahtevabadus, surematus ja jumalik, moraalne maailmakord, mille teostamine on moraalse mõistuse lõputu ülesanne. “Otsustusvõime kriitika” (1790) uurib võimalust, looduses toimuva üle otsustada tundelisest või mõistuspärasest otstarbekusest lähtudes ja püüab näidata mõistuse (aprioorse) osa selles protsessis.
Vastuväide nr1: see hääl on kogukondlik; tunded võivad olla ideologiseeritud. Vastuväide nr2: see on emotsioon, mis ei tugine faktidel; võidakse süüdi mõista vale inimene. Kaitse: ta põhineb inimloomusel ja seetõttu objektiivne. Deontoloogiline(kohustuse) eetika Kreeka k. kohustus Immanuel Kant, Praktilise mõistuse kriitika, 1788 Das Sollen kohustus, see , mida peab Maksiim puhta mõistuse poolt endale kehtestatud käitumisreeglid. Kategooriline imperatiiv universaliseeritav(üldine) maksiim Vastuväide nr1: liiga formaalne Vastuväide nr2: kohati on praktiliste tagajärgede eiramine küsitav. Konsekventsionalism, sh. utilitarism Otsustavad tagajärjed: eetiliselt õige tegu on selline, mille tagajärjel inimesed elavad paremini on õnnelikumad.
JEAN RACINE(1639-1699) *ta oli dramaatik *lõi oma parimad näidendid just siis, kui absolutistlik kuningavüim Prantsusmaal oli hiilguse juures. *Ferte-Miloni väikelinnas sündinud Jean Racine jäi varakult orvuks ja anti kasvatada jansenistlikusse Port-Royali kloostrisse. *Tänu jansenistlikule koolitusele sai ta head teadmised antiikse Kreeka kultuurist tema hilisem teatergi lähtub enamasti kreeka traagikute süzeedest. *Teda võis veel mõjutada lisaks sellele usuvoolule omane tees jumalikust predestinatsioonist e ettemääratusest *saavutas edu näidendiga ,,Aleksander Suur"(1665) *1667a lavastatud ,,Andromache" kujunes tõeliseks trumfiks *kuulsaimad tragöödiad: ,,Britannicus"(1669) ,,Iphigeneia Aulises"(1674) ja ,,Phaidra"(1677) *1673 valiti ta Prantsuse Akadeemiasse *elu lõpul taastas ta sidemed jansenistidega, elas usklikku elu ja kirj peamiselt piibliainelisi näidendeid kitsamale publikule *vormiliselt olid ta näidendid kooskõlas klassit...
Seega igal emotsioonil on oma evolutsiooniline ajalugu, mis seob teda ajalooliselt loomariigiga. Emotsioonid kujutavad endast sündimisest kaasaantud "masinavärki", mille käivitumine ja kulg on vaid osaliselt tahtele alluv. Uuemates lähenemistes on emotsioonide baasiks arvatud emotsioonide väljendusi, mille subjektiivne üleelamine ongi emotsioon (S.Tomkins, C.E.Izard, R.Plutchik). 2) Organismi seisundite teooria. W.James'i teooria (ka James-Lange teooria) maksiim ütleb näiteks, et me ei nuta mitte sellepärast, et on kurb, vaid kurb on sellepärast, et me nutame. Emotsioon on keha vistseraalsete (siseelundite) seisundite üleelamine subjektiivse tundmusena ja füsioloogiliste seisundite spetsiifilisus eri emotsioonide korral. 3) Tsentraalse närvimehhanismi teooria. W.Cannon'i teooria peamised argumendid: "külmad emotsioonid" (adrenaliini manustamine) ja deaferenteeritud loomade emotsionaalne käitumine
määral tegutsevad ja praktiseerivad)/. Rahvusvahelises ühiskonnas (eks tegelikult seegi nn korraldus ole nüüdisaegsete impeeriumitega vahetus kontaktis, olles kohati ka ise impeeriumiks) toimuv diplomaatiline rutiin ja asjaajamine annab hea aimduse olukorrast, mida võib nimetada formaalseks sallimiseks ning mis mõningas mõttes võib korreleeruda teise ülaltoodu sallivuse-võimaluse ehk leebelt ükskõikse suhtumisega erinevustesse. Sest kehtib ju siin paljuski maksiim ,,ela ja lase elada" mõni riik võib olla aktiivselt vaenulik, valmis nii mõnelgi türanni kombel oma naabri kultuuri kahjustama, kuid ei taha või ei julge kanda otsese sekkumise kulusid. Nii et kui diplomaadid suruvad nende türannide kätt, siis see on teatud ,,kinnastatud" tegevus: sel pole moraalset tähendust, küll on need aga sallimisaktid. Sallimisaktid jällegi kas rahu huvides või ka veendumusest, et mingi reform peab seestpoolt välja kasvama
puudub vastav soov. Kategooriline imperatiiv (KI) · KI käsib midagi teha sõltumata sellest, mida soovitakse. · "Tee x !" "Räägi alati tõtt!" · Kõik moraalsed kohustused on Kanti järgi kategoorilised imperatiivid, et nad kehtiks kõigile ja ei sõltuks soovidest. KI I vormel: · Toimi ainult sellise maksiimi kohaselt, mille kohta sa saad samal ajal soovida, et sellest saaks universaalne seadus! · Maksiim tegevuse aluseks olev reegel. · Universaliseerimistest : kas saan vastuoluvabalt tahta, et kõik toimiks selle maksiimi järgi? Ratsionaalsus ja moraal · Ratsionaalne isik on oma otsustes järjekindel , s.t ta teeb sama otsuse kõigil sarnastel juhtudel, tegemata meelevaldseid erandeid. · Järjekindlus nõuab, et allutakse universaliseerimisprintsiibile. Võltslubaduse andmine · Maksiim: Olles kitsikuses, annan võltslubaduse.
3.Eetiliste hinnangute objektid: Moraalifilosoofia eesmärgiks oli Kanti arvates leida kõigi inimeste jaoks siduvad käitumisprintsiibid. Need ei saanud olla leitud kogemusest vaid mõistusest. Kant peab teo moraalsuse üle otsustamise puhul teo motiivi ( mitte näiteks tagajärge). Tegusid, mis on väliselt kooskõlas moraaliseadusega, kuid sooritatud mittemoraalsetest kavatsustest, nimetab Kant legaalseteks tegudeks. 4.Maksiimid ja imperatiivid: Maksiim on tema käsitluse järgi üldine põhimõte, mille inimene kehtestab iseendale ja mis on aluseks tema käitumisele Imperatiiv on üldine põhimõte, mis on samal ajal ka universaalne (suunatud kogu inimkonnale). Imperatiive liigitab Kant hüpoteetilisteks ja katekoorilisteks. Hüpoteedilised ütlevad seda, mida tuleb teha etteantud eesmärg saavutamiseks. Kategooriline imperatiiv on orienteeritud teomotiividele ja seega on absoluutselt ja
Vorm annab objektiivse seaduse vormi mateeriale ehk sisule. Meelelaad on teo vorm. Sisu-asjad iseendas/ vorm-nähtumuste maailm. Milline on inimtoimingute materiaalsete määratlus-aluste üldine printsiip? Mis otsustab teo moraalsuse? Mida tähendab termin „imperatiiv”? Mis on hüpoteetiline imperatiiv? Mis on kategooriline imperatiiv ja milline on selle tuntuim formuleering? Moraaliseadusele antud sõnastustest kõlab järgmiselt: toimi nii, et sinu tahte maksiim võiks igal ajal ühtlasi kehtida kui üleüldise seadusandluse printsiip. Lk 6 – kogu lause täpne analüüs. „toimi nii, et „ on individuaalne – inimene ise kontrollib oma maksiime. „maksiimid“ kaks erinevat moraalset kohustust konfliktis, ei saa valida. Aluseks on aga igapäevased reeglid. „sinu tahte“ tahte reeglid, omame võimi neid muuta, kontrollija ja otsustaja on puhas mõistus. „igal ajal“ on erandid. Võidakse kaaluda erandi tegemist ja seega tuleb kontrollida
- Taraban ja MvVlelland sisu-juhitud protsesside teooria – grammatika oluline struktuuri määraminsel. Kuivõrd sõltub kõne mõistetavus kontekstist? Kuidas mõjutavad taustateadmised kõnest aru saamist? Mis oskust arendatakse loetud tekstide ümberjutustamise käigus? Kõne produtseerimine Kuidas mõjutab kõneloomet see, et kõnelemine toimub sotsiaalses kontekstis? Nii kõneleja kui kuulaja peavad tahtma teha koostööd. 4 maksiimi: - Kvantiteedi maksiim – kõneleja peab andma nii palju infot kui vaja, mitte rohkem. Kui palju on vajalik sõltub kontekstist ja rääkija-kuulaja ühistest teadmistest ja uskumustest. - Kvaliteedi maksiim – kõnelemisel tuleb olla tõene - Suhtemaksiim – tuleb rääkida asjadest mis on situatsioonis olulised - Laadi maksiim – kõneleja peab püüdma rääkida arusaadavate sõnadega et tema jutt oleks kergesti mõistetav
Väited, mis on paratamatud ja üldkehvivad, ent kogemusest vabad. ,,Puhta mõistuse kriitika" käsitleb tunnetusküsimusi. ,,Praktilise mõistuse kriitikas" käsitleb Kant eetikat. Kõigepealt küsib ta, kes või mis määrab meie tahte. Selleks on kaks võimalust: tahe on määratud seadustega, mis on meie mõistuses juba olemas (autonoomia); tahe on määratud millegagi, mis asub väljaspool meie mõistust ehk on mingid võõrad seadused (heteronoomia). Samuti käsitleb ta mõisteid maksiim (maksev üksikisiku otsuste tegemise kohta, nt ma ei peaks suitsetama) ja praktiline seadus (määrab iga inimese tahte, nt mitte keegi ei peaks suitsetama). Samuti leiab Kant, et teoreetilise mõtlemise seadustel on sundiv viis, ent praktiliste mõtlemise seadused ei sunni inimesi toimima, aga suunavad toimima. Sellest tulenevalt jõuab Kant mõisteni kategooriline imperatiiv. Ta jõuabki praktilise mõistuse põhiseaduseni: 'Tegutse
võivad olla ideologiseeritud. Vastuväide 2: See on emotsioon, mis ei tugine faktidel. Kaitse: Põhineb inimloomusel ja on seetõttu objektiivne. 9. Selgitage deontoloogilise eetika positsioone: Meie tegude puhul on erinevaid motiive - võime teha head, aga selle taga võib näiteks peituda auahnus. Vaja on omakasupüüdmatut motiivi, sel juhul õige tegu. Maksiim- puhta mõistuse poolt endale kehtestatud käitumisreegel. Kategootiline imperatiiv - universaliseeritav maksiim. Nende järgimine on omane vaid ratsionaalsetele olenditele. Vastuväide 1: Liiga formaalne, kuna kategoorilise imperatiivi välja selgitamine kehtestab kriteeriumi, mis teoreetilisel tasandil kõlab hästi, kuid praktilisel tasandil on raske eristada, mida teha ja kas see on halb või hea. 10. Selgitage konsekventsionalistliku eetika positsioone:Teo utilitarism - käitu nii, et sinu teo tagajärjeks oleks võimalikult palju õnne. Reegli utilitarism - käitu reegli järgi, mille
seletuseks · Kant väidab, et teadmine on vaid üks osa meie käitumise ilmnemisest oluline on küsimus, mida ma pean tegema · Moraal on jäägitult üldine ja paratamatu moraali alus säilib muutumatuna, moraal ei vaja kogemusel põhinevat kinnitust. Kant esitab oma moraalifilosoofia kategoorilise imperatiivina ta on kategooriline, sest see on absoluutne ja tingimusteta: "toimi nii, et sinu toimimise maksiim võiks saada üldise seadusandluse printsiibiks" · Teo tagajärjed ei ole olulised mis need ka ei oleks, moraalne positsioon ei muutu sellest · Kategooriline imperatiiv kohustab tahet Kanti järgi on inimeses 2 poolt: mõistuslik pool, millest tuleneb moraalne tahe ja psühholoogiliste juhusejõudude valitsev pool, mis peaks esimesele kuuletuma · Kant rõhutas, et ta imperatiivi jälgides EI TOHI mingil juhul otsida enda jaoks
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo osakond Uusima aja õppetool Kaisa Kamenik USA tuumaajastu diplomaatia ja Kuuba kriis Referaat Juhendaja: Prof. Eero Medijainen Tartu 2010 SISUKORD Sissejuhatus………………………………………………………………..…….3 1. Tuumarelvad ja külma sõja algus………………………………….………….…..…4-6 2. John F. Kennedy administratsioon………………………………………....……..…7-8 3. Kuuba kriis……………………………………………………...……..……………9-11 Kokkuvõte……………………………………………………...………………12 Kasutatud kirjandus………………………………………………...…………..13 2 SISSEJUHATUS Tuumapommide heitmine Hiroshimale ja Nagasakile 1945. aastal tõi modernsesse sõjapidamisse kaasa uue võimsa relva. Riikidevahelistele suhetele ja diplomaatiale tähendas see panuste suurendamist – iga eksimus ja arusaamatus võis...
olemas ega seda, et Jumal on olemas ■ tunnistab inimese vaba tahet ■ moraalifiolosoofia tugineb “puhtale mõtistusele” ja kohusetundele, ■ kategooriline imperatiiv- absoluutne moraaliseadus, moraali põhjus on moraalis eneses ning ei ole vaja empiirilist (kogemuslikku) selgitust, moraal on üldine ja paratamatu, “toimi nii, et sinu toimimise maksiim võiks saada pldise seadusandluse printsiibiks”, moraalselt tuleb käituda ainult seetõttu, et seda dikteerib moraalne kohus, ei tohi mingil juhul otsida kasu enda jaoks, isegi mitte kaudset ■ teadmine- on vaid üks osa meie käitumise ilmnemisest- oluline on küsimus, mida ma pean tegema ■ teo tagajärjed ei ole olulised- mis need ka ei oleks, moraalne positsioon ei muutu sellest
tõlgendamiskaanonite kataloogi lisandunud tõlgendusviisidele, mis aitavad selgitada põhiseaduse mõtet. Integratsioonimaksiim nõuab, et eelistada tuleb neid käsitusi, mis mõjuvad ühtlustavalt. Põhiseadusest arusaamisele on rajatud käsitus ülejäänud õiguskorrast ja üldtunnustatud või enam tunnustust leidnud käsitused ei aita siin mitte ainult tagada põhiseadusest arusaamise ühtsust, vaid teenivad kogu õiguskorrast ühtlase arusaamise nõuet. Funktsionaalsuse maksiim nõuab seda, et iga põhiseadust tõlgendav organ peab põhiseadust tõlgendades jääma täitma temale pandud funktsioone ehk siis jääma teatud raamidesse. Põhiseaduse optimaalse elluviimise maksiim nõuab, et tõlgenduse valikul tuleb silmas pidada sellist teed, mis tooks endaga kaasa põhiõiguste kõige tugevama kehtivuse. Näeme, et ka põhiseaduse tõlgendusmaksiimide arvestamisel on tegemist interpreteeriva tegevusega, mille olemuseks on
(1788): Das Sollen- kohustus. Omakasupüüdmatu motiiv, millel pole mittemingisugseid egoistlikke motiive ja mis ei tulene minu tunnetest, kasusaamise ihast vaid ma teen neid selleks, et pean. Kehtestada ja järgida ideaale. Ei tulene maisest materjaalsest huvist. Olukord, kus puhas mõistus kirjutab iseendale reegli ette ega allu looduse poolt ettemääratule. Maksiim- puhta mõistue poolt endale kehtestatud käitumisreegel. Universaliseeritav maksiim kategooriline imperatiiv ehk eetika reeglitest mis selgitavad hea ja halva teo vahet. Omane üksnes ratsionaalsetele olenditele. Moraalset õige käitumine ei pea meid õnnelikuks tegema, ent annab kõrgemat sorti rahuldust milles seisneb inimese kõrgem väärikus. Vastuväiteks on öeldud, et see on liiga formaalne. Teoreetilisel tasandil kõlab hästi, kuid praktiliselt on raske eristada. Selgitage konsekventsionalistliku eetika positsioone. Otsutavateks on tagajärjed : eetiliselt
heakskiitu, puhast südametunnistust, vältida sanktsioone). ·Kategooriline "peab" on inimestele kui ratsionaalsetele olenditele siduv, sest neil on mõistus. Kujutlege, et üks inimene tahab laenata teiselt raha ja ta teab, et teine laenab talle ainult siis, kui ta lubab tagasi maksta. Aga ta teab juba ette, et ta ei saa seda raha tagasi maksta. Kas ta peaks siiski lubama raha tagasi maksta, teades, et ta ei saa oma lubadust pidada? ·Kas inimene saab soovida, et tema maksiim muutuks üldiseks seaduseks? ·Ükskõik kunas Sul on vaja laenata raha, luba tagasi maksta, isegi kui Sa tead, et ei saa oma lubadust pidada. ·Kujutlege, et üks inimene keeldub teise aitamisest, kes on hädas. Ta ütleb endale: "Mis see minu asi on? Las iga inimene hoolitseb enda eest ise ja elab nagu talle on antud. Mina ei võta talt midagi ära, ma isegi ei kadesta teda; aga mul pole mingit tahtmist aidata kaasa tema heaolu parandamisele."·Heategevuse näite puhul ei saa
67. Iseloomustage kuldset ajajärku rooma luules. Kelle valitsemisaega see langes ja millised olid ootused luuletajatele? 14 Titus Lucretius Carus (9653 või 9855 eKr) Teos: 6 laulust koosnev heksameetrites kirjutatud eepiline poeem ,,De rerum natura" (,,Asjade loomusest") Sisuks III sajandi kreeka filosoofi Epikurose filosoofia, maksiim ,,ela varjatult". Gaius Valerius Catullus Paljud Catulluse luuletused on kirjutatud justkui möödaminnes, tühistel teemadel, kuid näilise kerguse ja naljatleva tooni taga on täpne viimistletus ja läbimõeldud kompositsioon, millega kaasneb ka keeleline värskus ja nõtkus. Poeet on kasutanud mitmeid kreeka värsi- ja stroofivorme, kusjuures lemmikvärsiks on ilmselt olnud Phalaikose üksteistsilbik (kreeka poeedi nime järgi). Samuti on ta kasutanud Sappho stroofi.
mõtlemise. • Nõrk versioon pakub välja, et keel mõjutab kognitiivseid protsesse. Kõne taju ja regulatsioon Olulisel kohal kolm mehhanismi: • Kõneliigutuste regulatsioon • Kuulmine • Nägemine Kõne mitteverbaalsed komponendid on: • näoväljendused, • žestid, • kehaasend, • inimeses seisundi autonoomsed seisundid (punastamine, higistamine), • pilkkontakt, • ruumilised vahekaugused, • suhtlejate asetus ruumis jms. Grice’i maksiimid (1989): • kvaliteedi maksiim • kvantiteedi maksiim • relevantsus, asjakohasus • arusaadavus, mõistetavus MÄLU JA ÕPPIMINE Info talletamine - kuidas teabe talletamine ja taaskasutamine (mälu) võimaldab käitumist muuta keskkonnale vastavaks (õppimine). Mälu – psüühika moodulite komplekt, mis võimaldab informatsiooni omandada, säilitada ja taaskasutada (sellest bloki 1.loeng, M.Rauk) Õppimine – harjutamise või kogemuse teel
8 4.püüti kôlbeliselt môjutada ja ôpetada 5.riimilise luule nôue 6.taaselustati aforism ja valm 7.näidendis aja-, koha-, tegevusühtsus 8.näidend värssides, tegelased suurtsugu päritolu, mängiti lossides Aluseks Descartes'i filosoofia: "môtlen, järelikult olen" Esindajad: prantsuse Nocolas Boileau "Luulekunst" Jean de la Fontaine valm Francois de la Rochefoucauld maksiim Moliere komöödia saksa Martin Opitz poeetikareeglid La Fontaine lk. 172 uus ôpik eeskujuks antiigist Aisopos ja Phaedrus maailmakirjandusse kuuluvad tema 12 raamatut "Valme", millega ta on tugevasti môjutanud Euroopa hilisemat satiirilist kirjandust "Rohutirts ja sipelgas", "Hunt ja lambatall", "Rebane ja viinamarjad" MKL "Katkuhaiged loomad" ja "Aednik" ava môte Nii Ivan Krôlov kui ka eesti Jakob Tamm on temalt eeskuju vôtnud Rochefoucauld
Sissejuhatus: Eetika keskne küsimus on, kuidas peaks elama. "Eetika" tuleneb kreeka sõnast (ethikos): (ethos) tava, komme, harjumus (thos) iseloom, karakter ,,Moraal" tuleneb ladina keelest: mores kombed (omadussõna moralis). Eetika kui moraalifilosoofia on filosoofia haru, mille käsitlusaineks on moraal. Moraal on arusaam, eetika on teadus. Eetika püüab avastada teid moraalitunnetusele. Eetika tahab juhtida inimese käitumist. Ühelt poolt on eetika nõnda kogemuslik ehk empiiriline teadus, mis uurib käitumist psühholoogiliselt ja sotsioloogiliselt, teisalt aga juhendav ehk normatiivne teadus, mis põhjendab kõlbelise elu aluseid ja annab praktilisi käitumisnorme. Moraaliprintsiibid on universaalsed (kehtib kõikidele sarnases olukorras), normatiivsed (neid tuleb järgida), üles kaaluvad (kaaluvad üles teised väärtused, nt ilu), avalikud, teostatavad (ei eelda üle jõu käivaid pingutusi). Metaeetika uurib, mis on üleüldse he...
võimalikult paljudele inimestele Kantiaanlusega, mis on nime saanud saksa filosoof Immanuel Kanti järgi, viidatakse esimest tüüpi eetikateooriatele; konsekventsialismiga, mis on nime saanud ingliskeelsest sõnast consequence (tagajärg), Kant leidis, et teo olemuse alusel hinnangu andmiseks peaksime vaatlema kavatsusi (mida tegija taotleb) ja tegutsemisaluseid (miks ta seda taotleb) ehk teo maksiimi ning küsima: kas see maksiim võiks kehtida üleüldise seadusena Transparency International, Korruptsioonivaba Eesti 2012. "Korruptsioonivastase võimekuse uuring: Eesti" Lugeda: lk. 9- 18, 235-239: http://transparency.ee/cm/files/eesti_korruptsioonivastase_voimekuse_uuring_2012_0.pdf (9-18) Analüüsi metoodika kattub suures osas TI sekretariaadi välja töötatud NIS standardmeetoodikaga, kuid siiski on mõned erinevused, mis tulenevad Eesti eripärast
Kategooriline imperatiiv aga käsib teha midagi sõltumata sellest, mida soovitakse: ,,Tee x!" Kõik moraalsed kohustused on Kanti järgi kategoorilised imperatiivid, et nad kehtiks kõigile ja ei sõltuks soovist. Kanti kategooriline imperatiiv (esimene vormel): ,,Toimi alati sellise maksiimi kohselt, mille kohta sa saad samal ajal soovida, et sellest saaks universaalne seadus." Ta täpsustab: sa pead toimima ,,nii, nagu sinu tegutsemise maksiim saaks sinu tahte läbi universaalseks loodusseaduseks," mis on analoogiline füüsika seadustega. Eesmärkide printsiip (teine vormel): ,,Toimi nii, et kohtleksid inimkonda, ükskõik kas sinu enese või kellegi teise isikus, igas olukorras kui eesmärki ja mitte kunagi pelgalt kui vahendit." Igal mõistuspäasel olendil on väärikus ja sügav väärtus, millest tuleneb, et teda ei tohi kunagi ekspluateerida või manipuleerida.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
