PLATON Elulugu 427 eKr Ateena – 347 eKr Ateena. Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja. Lääne esimese kõrgkooli, Ateena Akadeemia rajaja, üks maailma ajaloo mõjukamaid filosoofe. Platonile on omistatud 36 dialoogi ja 13 kirja. Mitme teose autorsuses on siiski kaheldud. Nooruses sai ta korraliku hariduse grammatikas, muusikas ja gümnastikas. Enne Sokratesega kohtumist oli ta õppinud filosoofiat Herakleitose õpilase Kratylose juures. Kesksed küsimused Platon esitab filosoofia 3 põhiküsimust: 1)Mis on tõene? 2)Mis on hea? 3)Mis on ilus? Tsitaadid Suund, kuhu haridus inimese viib, määratleb tema tulevase elu. Nauding on kohutav kiusatus.
filosoofi Platoni teoste "Timaios" ja "Kritias" järgi (kirjutatud umbes 360 a. eKr). Siiani pole Atlantise tsivilisatsioonist kindlaid jälgi leitud. Atlantist on paigutatud Vahemerre, Atlandi ookeani, Sumatra saarele ja India ookeani. Platon oli vanakreeka filosoof, Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja ning Lääne esimese kõrgkooli, Ateena Akadeemia rajaja, üks maailma ajaloo mõjukamaid filosoofe. Platonile on omistatud 36 dialoogi ja 13 kirja. Mitme teose autorsuses on siiski kaheldud. Platon pärines Ateena aristokraatiast Miks Atlantis vajus põhja? vulkaani pursega kaasnenud maavärin ja hiidlaine (kuni 250 m kõrge) upputasid Atlantise On ka legend, et Atlantise uputas Poseidon, kes tahtis seal elada Poseidon vanakreeka mütoloogias merejum al ning Kronose ja Rhea poeg. Tema sümboliks on kolmhark.
Arthur Schopenhauer (1788-1860) Kert Kaustel 12.Ü HWG Lühidalt elust Sündis Danzigis (Gdask), praeguses Poola linnas Isa oli jõukas, Arthur läks varajases eas pensionile Õppis ülikoolis metafüüsikat ja psühholoogiat Peateos "Maailm, tahe ja kujutlus" 1818 Põhiliseks kuulajaskonnaks väike grupp lähedasi sõpru Sai tuntuks alles hilises eas Idealist Oma filosoofia allikatena viitab Schopenhauer vanaindia filosoofiale, Platonile ja Kantile. Ta ei olnud maailmast ega inimestest heal arvamusel Ta veetis oma vanaduspõlve puudli seltsis Mõned tema mõtteterad... Iga inimese elu on tervikuna võttes tragöödia, kuid üksikasjades - komöödia. Iga inimese elu on lakkamatu võitlus - ülekantud tähenduses puuduse või igavusega ning otseses mõttes - teiste inimestega. Iga pisiasi võib teha inimese õnnetuks, kuid miski ei suuda teha inimest täiesti õnnelikuks
seas on palju andetuid ja võimuahneid. Tema seisukohast valitseb riiki kolm ühiskonna seisust, milleks on filosoofidest valitsejad, valvuritest käsutajad ning tootjad. Pidas nendes kolmes seisuses olevaid indiviide kõige targematakes ja kelle käest on kõige õigem nõu küsida. Lihtrahva käest võisid küsida, aga ei pruukinud kõige õigemat vastust saada. Türanniat pidas Platon kõige madalamaks ning riigis polnud sellele kohta. Platonile oli veel vastuvõtmatu timukraatia, kus kodanike võimed ei olnud otsustavad, vaid nende õigused sõltusid varandusest ja seisusest. Päris poolt ei ole, et Platon demokraatiat nii seletas, kuna kui valitseks riiki isikud, kes on kõrgemast seisusest, siis ei oleks lihtkodanikel üldsegi sõnaõigust ja indiviididel, kes kuuluvad madalamasse seisusse, polekski võimalik eksisteerida. Igal inimesel on sõnaõigus mingi tähtsa sündmuse otsustamisel või kaasa aitamisel
Schopenhauer planeeris oma loengud ühtima Georg Wilhelm Friedrich Hegeli omadega, kuna leidis, et nende vaated vastanduvad ja nimetas viimast kohmakaks sarlataniks. Ta ei abiellunud kunagi("Abielluda tähendab poole võrra vähendada oma õigusi ja kahekordistada oma kohustusi"). Ta suri 21. septembril 1860. Magnus Kolk 2012 3 Vaated: Oma filosoofia allikatena viitab Schopenhauer vanaindia filosoofiale, Platonile ja Kantile. Pessimist("Parimaks saatuseks inimesele on üldse mitte sündida"). Schopenhaueri arvates elame kõige halvemas reaalselt võimalikus maailmas ja kui maailm oleks veel hullem, siis ta lihtsalt lakkaks olemast. Ta leidis, et tähtsaim on individuaalne tahe ja selle rakendamine. Magnus Kolk 2012 4 Tsitaadid: "Iga inimene peab oma nägemisulatust kogu maailma piiriks."
on pajaroog võimalikkusena (potentsiaalne pajaroog).Mõni asi tekib ise, mõni mitte. Aristoteles eristas kahesuguseid asju (sõna asi on siin väga avara tähendusega). Aristotelese arvates võib iga asja (nt. laua, inimese, maja jne.) puhul mõtteliselt eristada selle mateeriat (materjali) ja olemust (sageli kasutatakse siinkohal terminit- vorm, mis on tulnud kreekakeelsest sõnast morphe, kuid Aristoteles kasutas sarnaselt Platonile ka termineid eidos ja idea). Näiteks on puidust laua mateeriaks puit, omleti mateeriaks munad ja piim (ning muu vastavalt retseptile). Kui osta poest näiteks riidekapp, mis tuleb ise kokku panna, siis rangelt võttes ostetakse vaid riidekapi mateeria (materjal). Millegi nimetamine riidekapiks või omletiks on asja olemusest rääkimine. Asi on just nimelt see ja mitte midagi muud just nimelt tänu olemusele, mis on mateerias realiseerunud. Aristotelese mõned tsitaadid:
Jane Aru MT13-PE Platon Platon Ta oli vanakreeka filosoof, Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja, ta oli üks maailma ajaloo mõjukamaid filosoofe. Platonile on omistatud 36 dialoogi ja 13 kirja. Mitme teose autorsuses on siiski kaheldud. Lääne esimese kõrgkooli, Ateena Akadeemia rajaja. Elulugu Platon pärines Ateena aristokraatiast. Nooruses sai ta korraliku hariduse grammatikas, muusikas ja gümnastikas. Diogenes Laertiose sõnul maadles ta isegi Isthmose mängudel. Platoni surma kohta on mitu versiooni. Enamik neist kinnitab, et Platoni suri rahulikult omas kodus, kuid väidetakse ka, et ta surnud pulmalauas. ideedeõpetus
kui Sokrates tapeti ja kirjutas kriitika kogu Kreeka filosoofiale. Platon lõi oma olemisõpetuse ehk ontoloogia. Tema ontoloogia oli väga spetsiifiline. Platoni filosoofia probleemsituatsiooniks võib pidada kogu senise kreeka filosoofia eelnevat kujunemiskäiku ja selles väljaarenenud probleemistikku. Vahetult reageerib ta oma õpetusega sofistide intellektuaalsele väljakutsele ja Sokratese ning sofistide vahelisele probleemile. Sofistide poolt esindatud relativismi ohud pidid Platonile väga selgeks saama siis, kui Ateena kodanikud mõistsid demokraatliku kohtupidamise käigus surma Sokratese. Platoni jaoks kehastas Sokrates vooruslikku inimest kõige täiuslikumal kujul. Tegelikult ei arvanud Platon et sofistid eksivad täielikult. Ta pidas osaliselt õigeks nende näivuse maailma (nii kuidas kõik on nii ongi ) Kuid see oli tema arust tegelikult ainult 1 valdkond. Nimelt jaotas ta oma ontoloogia 2 aspektiks: ,,Nähtumuste maailm" ja ,,ideede maailm"
Juhendaja: Ülo Kaevats Tallinn 2013 Platon (umbes 427 eKr Ateena umbes 347 eKr Ateena) oli vanakreeka filosoof, Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja ning Lääne esimese kõrgkooli, Ateena Akadeemia rajaja, üks maailma ajaloo mõjukamaid filosoofe.Platoni õpetus puudutas praktiliselt kõiki filosoofia valdkondi.Platonile on omistatud 36 dialoogi ja 13 kirja. Mitme teose autorsuses on siiski kaheldud. Platon pärines Ateena aristokraatiast. Tema sünninimi oli Aristokles ta vanaisa järgi. Platon ("lai") on hüüdnimi, mille ta pälvis maadlustreenerilt oletatavasti ka laia lauba või laiade õlgade pärast. Diogenes Laertiose andmeil, milles on küll kaheldud, põlvnes Platoni isa Ariston Ateena kuningast Kodrosest,ema Periktione aga seadusandjast Solonist. Periktione oli kolmekümne
Ta hindas voorusi. Kõige olulisem voorus oli Platoni jaoks headus. Selle all mõistis ta ideed, Päikest ja jumalust. Selleni jõudmine on suurim eesmärk. Aristoteles pidas eetikat teaduse loojaks. Vooruslikkus tähendas tema jaoks meisterlikkust. Voorus tuleb valida liialduse ja puuduse vahel leida kuldne kesktee. Näiteks lugupidamine enesest on kesktee edevuse ja alavääristamise vahel. Nii Platon kui ka Aristoteles arvasid, et iga inimene vajab riiki, et olla õnnelik. Platonile oli valitsusvormidest kõige vastuvõetavam aristokraatia ning ühiskond jagunes seisusteks. Igal seisusel olid oma õigused ja kohustused. Aristotelese kohalt pidid inimsed olema võrdsed, sest liigne rikkus ja liigne vaesus võisid põhjustada mässu. Mõlemad filosoofid ütlesid, et parem riik tuleb siis, kui on paremad inimesed. Enamik inimesi on aga loomult rumalad ja laisad. Paremad inimesed tulid nende arvates kasvatusest. Kasvatus pidi olema riigi käes.
aluseks kuulutamisega. Arvu ei vaadeldud abstraktse mõistena, vaid kui reaalsete asjade tõelise olemuse konkreetset kehastust . See tähendab sisuliselt kaht : ühelt poolt on kõik asjad tekkinud arvust ja teiselt poolt on asjad arvude koopiad. Eksisteerib kaks maailma, asjade- ja arvude maailm. Asjade maailm on muutlik, olles vaid arvude maailma koopia. Viimane teooria on tõenäoliselt huvi pakkunud Platonile, kes tuli hiljem välja mõttega täiuslikust ideedemaailmast ja varjudest koopaseinal, mis inimeste jaoks reaalset maailma kujutavad. Ühesõnaga — kogu maailm seisab arvulistes vahekordades. Igale arvule näiteks vastab konkreetne kujund. 1 tähistab punkti, 2 sirgjoont, 3 tasapinda, 4 ruumi või keha etc. Arvu ruut kujutab endast õigluse sümbolit - tegu on võrdsete tegurite korrutisega, mis sümboliseerib samaga sama tasumise põhimõtet (Salumaa, 1992).
Alles olevatest tekstidest seondub kõige otsesemalt Metafüüsika Platoni ideedeõpetuse vastu. Kuna Metafüüsika on kirjutatud loengumärkmete kogumikuna on seda väga raske mõista. Erinevalt Platonist vaatleb Aristoteles mateeriat ja vormi, mis eksisteerivad ainult üksteisega ühendatult (mitte nagu hing ja idee). Vorm ei eksisteeri mateeriast eraldi ja sõltumatuna. Platoni ideed asuvad ideede maailmas ja Aristotelese vorm asjades enestes. Aristoteles ei eralda vastupidiselt Platonile asja oma olemusest. Mida rohkem on asjal vorme, seda tõelisem ta on ja seda enam saab temast teada. Igal füüsilisel asjal oma ehitus ja mateeria, mis on vastavuses tegelikkuse ja võimalikkusega. Mateeria saab võtta vorme ja samas ei saaks eksisteerida ilma elementide vormideta. Elementideks on tuli, õhk, vesi ja maa, mis on algmateeria ehk vormita mateeria. Kui võrrelda Platoni ja Aristotelese arusaama riigiteooriast, siis Aristotelese järgi
türann Dionysios II huvi oma arusaamade vastu ideaalsest riigist. Oma elu viimastel aastatel pühendus ta tervenisti õppe- ja uurimistegevusele Akadeemias ning kirjutas oma hilisperioodi suurteose "Seadused". Ta suri 80-aastasena 347. aastal eKr. Platon on esimene kreeka filosoof, kelle peaaegu kõik teosed on tervikuna säilinud. Tema looming koosneb peaaegu eranditult dialoogidest. Kolmekümne neljast Platonile omistatud säilinud dialoogist peetakse kahtekümmend viit suure tõenäosusega ehtsaks. ÕPETUSED Ideedeõpetus Platoni filosoofia tuumaks on juba Platoni tuntuima õpilase Aristotelese ja veelgi enam hilisemate Platoni tõlgendajate jaoks ideedeõpetus. Platoni järgi on olemas kaks maailma: üks on tõelise tegelikkuse, ideede maailm ja teine näiva tegelikkuse, tekkivate ja muutuvate ning kaduvate esemete maailm. Ideed on jäävad, püsivad, muutumatud, iseeneses olevad ja igavesed
mängudel. Samuti tegi kirjanduslikke, muusikalisi ja maalikatsetusi. Enne Sokratest õppis Herakleitose õpilase Kratylose käe all Elulugu Sokratese surmaaastal (399 eKr.) lõppes Paltoni esimene Ateenas elamise aeg. Ta oli sel ajal 28. aastane. Ta lahkus siis kodumaalt ning naases alles 12 aasta pärast. Nende aastate jooksul käis ta Egiptuses, Kyrenes, LõunaItaalias ja Sitsiilias. Nähtavasti jätsid Platonile eriti sügava mulje Egiptuses teadus, poliitika, seal valitsenud fikseeritud tööjaotusvormid ning teaduse alal seal kasutusel olnud aritmeetika õpetamise meetodi. Itaalia reisil oli tema üks ülesanne tutvuda Pythagorase õpilaste matemaatika uurimustega. Syrakoysa valitseja õukonna juures oli arenenud miimikunst, millest Platon õppis oma dialoogide tegelaskujude individuaale iseloomustamise oskust. Elulugu 40aastasel (387 eKr
Üht hüvelist riiki hoiavad püsti neli voorust: tarkus, mehisus, mõõdukus ja õiglus - Platon Platon on öelnud: ,,Üht hüvelist riiki hoiavad püsti neli voorust: tarkus, mehisus, mõõdukus ja õiglus," kuid mul on olnud kange tahtmine juba pikemat aega Platonile vastu vaielda, sest meie mõttemaailmad ei ühti. Ma tahaksin asendada tema tsitaadis mõned sõnad omapoolsete voorustega, sest igal inimesel on oma mõttemaailm, ning ta vaatab asju oma vaatenurgast, ning selge on see, et kõik ei mõtle nii nagu Platon, seega ma ei näe mõtet võtta eeskujuks tema tsitaati. Samas, kui hakata mõtlema on kohati Platonil ikkagi õigus - kuidas seda hüvelist riiki ikkagi määratletakse? Mis on siis ühe riigi kõige tähtsamad voorused?
suurteose "Seadused". Oma pika eluaja ülejäänud päevad veetis ta Ateenas. Platon suri 80-aastasena 347. aastal eKr. Tema surma kohta on mitu versiooni. Enamik neist kinnitab, et Platoni suri rahulikult omas kodus, kuid väidetakse ka, et ta surnud pulmalauas. Platon on esimene Kreeka filosoof, kelle peaaegu kõik teosed on tervikuna säilinud. Tema looming koosneb peaaegu erandlikult dialoogidest. Kolmekümne neljast Platonile omistatud säilinud dialoogist peetakse kahtekümmend viit suure tõenäosusega ehtsaks. Andmed Platoni elust on napid, puudulikud ja vasturääkivad. Ideede õpetus Platoni filosoofia tuumaks on ideede õpetus. Platoni järgi on olemas kaks maailma: üks on tõelise tegelikkuse, ideede maailm ja teine näiva tegelikkuse, tekkivate ja muutuvate ning kaduvate esemete maailm. Platon arvas, et kõigil silmaga nähtavatel ja käega katsutavatel asjadel on oma täiuslikud algkujud ehk ideed
Iroonia ehk lihtsana näiv küsimus. Elenktika ehk mis loogilised puudused on vastuses. Maientika ehk uue teadmise sündimine, vastus millelegi. Sokrates oli ämmaemand. 1) Vooruslik (eudaimoniase viib ellu): (Eudaimonia ehk õnnelikkus) Teadmine iseendast, teadmine ideaalist, teadmine millest elatakse. Sokrates on eetik, ehk teab kuidas inimene saab õnnelikuks. Kõik inimesed tahavad saada õnnelikuks isegi kui nad ise seda ei tea. Platon Tema elust 1) Sokratese õpilane 2) Tänu Platonile teame Sokratesest (Platoni üleskirjutatud dialoogid) 3) Sokrates ei kirjutanud midagi ülesse 4) Peale Sokratese surma otsis paremat elutingimust demokraatias 5) Tema küsimus: Kuidas me teame, kuidas käituda? 6) Tema tegi noole loo paremini mõistetavaks. Platoni ontoloogia (ideedeõpetus) 1) On olemas kaks maailma (on olemas päris maailm kus on kõik ideaalne. Meie aga seda maailma ei näe.) 2) Parmenides räägib ühest maailmast
Vaba tahe on vastutuse vajalik tingimus. eksistentsialism Iseendast teadliku mina tegu on vabaduse väljendus teleoloogia Kõige tähtsam põhjus on eesmärk, kõik on eesmärgipärane. Tegutsemise Valida, otsustada või tegutseda tähendab lähtuda põhjustest mitte teooria motiividest. 3.Mis on ilus? Kunst on: Imitatsioon Kunst on välismaailma imitastioon. Platonile ideaalse reaalsuse teisejärguline koopia. Aristotelesle püüd reprodutseerida ideaalset vormi selle ilmingutes. Leonardo da Vinci, I.Kant mäng Kunst on inimese liigse energia loominguline väljendus. Mäng on lapse kunst, kunst on täiskasvanute mäng. I.Kant, Schiller nauding Kunst on vaadeldav teatud naudingu liigina, millegi läbelamise kvaliteedina.
püüdis abi anda ka Ateena paljude puuduste all kannatavale demokraatiale. Platon elas demokraatlikus Ateena polises, kus riiklik ja poliitiline elu kannatasid ebastabiilsuse all. Sellepärast on ka tema kriitika teravalt suunatud demokraatliku riigivormi vastu. Ta ütleb, et siin kehtib "tugeva metslooma" võim, kus valitsemine on selleks ettevalmistust mitteomava arvuka rahvakihi käes, kelle seas on palju andetuid ja võimuahneid. Platonile on vastuvõtmatu ka timukraatia, kus kodanike võimed ei olnud otsustavad, vaid nende õigused sõltusid varandusest ja seisusest. Ka ei meeldinud talle oligarhia, kus võimule saadi pärilike õiguste alusel või majandusliku rikkuse abil, arvestamata kõlbelisi väärtusi. Türanniat pidas Platon kõige madalamaks ning vääritumaks riigivormiks, kuna võimul on tavaliselt vähearukas, võimuahne ja piiramatu omavoliga valitseja.
otsijal suunata oma tähelepanu." Kui hing toimetab uurimist omaette, suundub igavese, surematu ja muutumatu poole, ja kuna hing on sellega sarnane ja ühte sugu, püsib ta muutumatu läheduses niikaua kui saab. Hing lakkab ekslemast ja püsib muutumatuna viibides muutumatu naabruses ja sellega kokku puutudes. See ongi hinge seisund, mida nimetatakse tarkuseks." Meeltega tajutav tegelikkus tähendab Platonile näilisust, mis küll laias laastus võttes on olemas, aga päris tõeliselt ei ole. Näilisus hõljub olemise ja mitteolemise vahepeal. Kui tuleb ilmtingimata meeles pidada, et näilisus ei taga tõelist teadmist. Platoni ideeõpetuse eri küljed, mida hilisem filosoofia tavatseb käsitada üksteisest sõltumatutena, ei moodusta Platoni enda töödes alasid. Platoni ideeõpetuse
Inimese tahe on piiramatult vaba. Vaba tahe on vastutuse vajalik tingimus. eksistentsialism Iseendast teadliku mina tegu on vabaduse väljendus teleoloogia Kõige tähtsam põhjus on eesmärk, kõik on eesmärgipärane. Tegutsemise Valida, otsustada või tegutseda tähendab lähtuda põhjustest mitte teooria motiividest. 3.Mis on ilus? Kunst on: Imitatsioon Kunst on välismaailma imitastioon. Platonile ideaalse reaalsuse teisejärguline koopia. Aristotelesle püüd reprodutseerida ideaalset vormi selle ilmingutes. Leonardo da Vinci, I.Kant mäng Kunst on inimese liigse energia loominguline väljendus. Mäng on lapse kunst, kunst on täiskasvanute mäng. I.Kant, Schiller nauding Kunst on vaadeldav teatud naudingu liigina, millegi läbelamise kvaliteedina. Santayana
Inimese tahe on piiramatult vaba. Vaba tahe on vastutuse vajalik tingimus. eksistentsialism Iseendast teadliku mina tegu on vabaduse väljendus teleoloogia Kõige tähtsam põhjus on eesmärk, kõik on eesmärgipärane. Tegutsemise Valida, otsustada või tegutseda tähendab lähtuda põhjustest mitte teooria motiividest. 3.Mis on ilus? Kunst on: Imitatsioon Kunst on välismaailma imitastioon. Platonile ideaalse reaalsuse teisejärguline koopia. Aristotelesle püüd reprodutseerida ideaalset vormi selle ilmingutes. Leonardo da Vinci, I.Kant mäng Kunst on inimese liigse energia loominguline väljendus. Mäng on lapse kunst, kunst on täiskasvanute mäng. I.Kant, Schiller nauding Kunst on vaadeldav teatud naudingu liigina, millegi läbelamise kvaliteedina. Santayana
nõustu, kuid sellegi poolest oli seda huvitav lugeda. 3 Arthur Schopenhauer Arthur Schopenhauer sündis 22. veebruaril 1788. aastal ning suri 21. septembril 1860. aastal. Ta oli Saksa filosoof, kellele alles vanas eas sai osaks tunnustus. Oma filosoofia allikatena viitab Schopenhauer vanaindia filosoofiale, Platonile ja Kantile. Schopenhauer sai kuulsaks oma pessimismiga. Vastupidiselt saksa filosoofile Leibnizile väitis ta, et me elame kõige halvemas reaalselt võimalikus maailmas. Schopenhauer: ,,Kui maailm oleks veel hullem, siis ta lihtsalt lakkaks olemast." 4 Naistest (Peatükk XXVII) § 363
Platoni Akadeemia jäi püsima peaaegu 900. aastaks; keiser Justinianus I sulges selle aastal 529 pKr kui paganliku institutsiooni. Oma elu viimastel aastatel pühendus ta tervenisti õppe- ja uurimistegevusele Akadeemias ning kirjutas oma hilisperioodi suurteose "Seadused". Ta suri 80-aastasena 347. aastal eKr. Platon on esimene kreeka filosoof, kelle peaaegu kõik teosed on tervikuna säilinud. Tema looming koosneb peaaegu eranditult dialoogidest. Kolmekümne neljast Platonile omistatud säilinud dialoogist peetakse kahtekümmend viit suure tõenäosusega ehtsaks. Ideedeõpetus Platoni järgi on olemas kaks maailma: üks on tõelise tegelikkuse, ideede maailm ja teine näiva tegelikkuse, tekkivate ja muutuvate ning kaduvate esemete maailm. Ideed on jäävad, püsivad, muutumatud, iseeneses olevad ja igavesed. Näiva maailma tajutavad esemed on aga muutlikud, alatises tekkimises, teisenemises ja hävimises. Kogu reaalne olemine, tegelikkus, asjade ja
mis vastaks nende tunnetele. Sinine Ratsanik pani aluse abtraktsionismi ekspressiivsele suunale. Samal ajal kui Saksamaal sündis ekspressiivset tüüpi abstraktsionism, arenes Prantsusmaal kubismist teist tüüpi konstruktiivne või geomeetriline abstraktsionism. Kupka, Legeri ja Delaunay tööd koosnevad peaaegu ühesuunalistest toon-toonis värvilaikudest. Neis oli kasutatud puhtaid spektrivärvusi ja kindla vormiga kujuneid, nt risttahukaid või konstsentrilisi ringe. Mondrian (toetub Platonile, mille järgi nähtav maailm on tegelikkuse juhuslik ja kaootiline pealispind või vari. Selle taga asub tõeline või oluline tegelikkus. Mondrian on rangem kui Kandinsky. Loomingu põhielemendid on vertikaalsed jooned ning värvidest punane, sinine kollane (koos neutraalsete valge-halli-mustaga). Mondirani nimetas sellist meetodit neoplastitismiks (teine suund Kandinsky ekspressiivse abstraktsionismi kõrval). Kazimir Malevits (Must ruut). Nimetas oma laadi suprematismiks, leidis, et
sobi. Näiteks kui inimese jaoks on õnneks tema perekond ja armastus, siis tihtipeale võib juhtuda see, et väljaspool tema eraelu, st tööl võivad olla probleemid. Ta on õnnelik kui ta on oma perega ja armastatuga, kuid töö juures on tal mured. See tähendabki seda, et inimene ei saa kunagi olla 100 % õnnelik. Arvan, et inimesed õpivadki pisiasjade üle rõõmustama, kui on pidanud millegist puudust tundma. Aristoteles on jaganud hüved sarnaselt Platonile kolme rühma: ühtesid nimetatakse välisteks, teised on seotud keha ja hingega. Hingelisi peab Aristoteles neist kõige tähtsamaks, järeldades, et õnnelik olemist saab ka õppida ning see ei pea olema juhuslik. Arvan samuti, et on võimalik õppida olla õnnelik, seades endale eesmärke ja hüvesid. Usun, et inimesel on võimalik olla õnnelik leides hüvesid ka väikestest asjadest. Hingega seotud peetaksegi kõige
1139b1), neid mõjutab aga ka hinge mittemõistuslik osa. Viimane on küll mõistuse poolt vormitav, kuid jääb sealjuures mõistuse suhtes iseseisvaks – mida Platoni kaariku võrdpilt võiks edukalt illustreerida. Küsimused, mis on õigupoolest inimest tegutsemapanevaks teadvuse komponendiks ja kui see on mittemõistuslik, siis milline on selle vahekord mõistusega, jäi probleemiks, mis on leidnud filosoofia järgnevas ajaloos üha käsitlemist. Platonile vastandliku positsiooni esindajana võiks selles küsimuses vaadelda David Hume`i – Kanti kõrval teist uusaja moraalifilosoofia suurkuju. Tema lähtus oma eetikas arusaamast, et “mõistus on täielikult passiivne” ning “on ja peab olema üksnes afektide ori; ta ei tohi taotleda endale iialgi muud funktsiooni kui teenida afekte ja alluda neile” (A Treatise on Human Nature III, 1, 1; II, 3, 3.).
See on viis, kuidas avaldatakse või väljendatakse seda informatsiooni ennast, mida otsus peab arvesse võtma mida inimesed tahavad. Kuidas saaks seda kindlaks teha ilma mingit laadi hääletamisprotseduurita? Platon võiks siinkohal vastata, et valvurid on mitte üksnes heasoovlikud, vaid ka asjatundjad. Neil on tarkus ja teadmine. Platoni kuningad pole need ülespuhutud ja võhiklikud türannid, keda moodsas maailmas aegajalt on nähtud. Nad on filosoofid. Kuid vastuseks Platonile: kas filosoofiline asjatundlikkus võimaldab neil tegelikult teada inimeste huvisid? Loogika ja metafüüsika ei ütle, mida inimesed tahavad. Samuti ei tee seda eetika ega isegi poliitikafilosoofia. Filosoofiline teadmine ja faktiinformatsioon tunduvad olevat kaks täiesti eri asja. Ent kas peab paika, et poliitiline otsustamine peaks olema tundlik selle suhtes, mida inimesed tahavad? Võibolla peaks ta olema tundlik inimeste huvide suhtes selle suhtes, mis on neile parim
Tema järgi võib väide olla ühes olukorras tõene ja teises väär. Sellest järgnes tema tuntud ütlus, mille kohaselt inimese subjektiivsus on igasuguse teadmise alus: ,,Inimene on kõige asjade mõõt, 5 olenemata, et nad on, ja olematute, et nad pole". 5 Sofistika avaldas järgnevale, Kreeka klassikalise ajajärgu filosoofidele nagu Sokratesele, Platonile ja Aristotelesele suurt mõju. Sokrates (469 399 eKr) oli vanakreeka filosoof. Ta elas ja õpetas Ateenas. Sokratese õpetust tuntakse tema kaasaegsete Platoni, Xenophoni, Aristophanese jt vahendusel, ta ise ei kirjutanud midagi. Oma vaated esitas ta avalikes vaidluses või vestluses, juhatades vestluskaaslast küsimuste ja vastuväidete abil tõe poole (sokraatiline meetod)6, nagu seda kirjeldab Platon, kelle dialooge peetakse kõige
Kes isennast ei tunne, sel on ka teisi raske mõista. Milline oli Platoni ideaalne riik? Mis Sina sellest arvad? Platon elas demokraatlikus Ateena polises, kus riiklik ja poliitiline elu kannatasid ebastabiilsuse all. Sellepärast on ka tema kriitika teravalt suunatud demokraatliku riigivormi vastu. Ta ütleb, et siin kehtib "tugeva metslooma" võim, kus valitsemine on selleks ettevalmistust mitteomava arvuka rahvakihi käes, kelle seas on palju andetuid ja võimuahneid. Platonile on vastuvõtmatu ka timukraatia, kus kodanike võimed ei olnud otsustavad, vaid nende õigused sõltusid varandusest ja seisusest. Ka ei meeldinud talle oligarhia, kus võimule saadi pärilike õiguste alusel või majandusliku rikkuse abil, arvestamata kõlbelisi väärtusi. Türanniat pidas Platon kõige madalamaks ning vääritumaks riigivormiks, kuna võimul on tavaliselt vähearukas, võimuahne ja piiramatu omavoliga valitseja
pähe, kuigi on enamasti tõest nii kaugel kui võimalik. Kui kunstiteosed on valmistatud väga imposantselt ja veenvalt, siis inimene satub nende mõju alla ega kasuta asjade tõlgendamisel enam oma mõistust, ning on seega kunsti vahenditega ettearvamatult manipuleeritav. 1.3 Filosoofiline pärand Platonit peetakse esimeseks filosoofiks, kes keskendub keelele ja mõistete määratlemisele selles ning loob vastava rangetel filosoofilistel alustel põhineva mõtlemissuuna. Pigem on Platonile omistatav üks mõtlemise viis kui selle üheselt määratletud sisu. Seda mõtlemise viisi võib määratleda tagantjärgi metafüüsilisena, kindlasti on õige viidata Platoni filosoofiale kui mõtlemise tavale, mis paneb aluse platonismile. 1.4 Õpetus riigist Platon on kuulus ka oma õpetusega ideaalsest riigist. Ideaalses riigis, jutustab Platon, peab olema kolm seisust: valitsejad, sõjamehed ja käsitöölised.
kodanikule antakse teatav vabadus-sfäär, mille raames ta on ise vastutav oma elu kujundamise eest. Selle põhjus on, et ei ole enam üht terviklikku hüve mudelit, mis määraks igaühele tema obligatoorse koha ja ülesanded ühiskonnas. Pigem on igaüks (temale antud vabadus-ruumis, mille piir on kokkuleppeliselt määratud teiste vabaduse piiriga) ise vastutav oma elutee eest ning võib ja peab sealjuures võtma orientiiriks omaenda ettekujutuse hüvest. 6) Milline on Platonile ning laiemalt kogu antiigi traditsioonile omase eetika põhiprobleem ning kuidas selle valguses tõmmatakse selge eraldusjoon inimeste ning loomade vahele? Platoni eetika on, nagu kõik antiikaja eetikad, õnne-eetika, s.t õnneliku, õnnestunud elu eetika. Kui loomade bioloogiline varustatus on tervenisti suunatud üksnes ellujäämisele, ning lõpuks esmajoones liigi ja mitte indiviidi püsimajäämisele, siis
ideede kohta. • Iluidee on jääv ja püsiv • Meelevälised • Tunnetusteooria • Kuidas inimene saab teadmisi? (Platon arvas, et:) • Hing on surematu • Uskus idamaist • Hingenerännak • Kui inimene sureb, läheb hing ideedemaailma • Hinges on sünnipärased teadmised • Inimene saab teadmisi meenutamise läbi • Sünnitusabi 3. NÄILINE JA TEGELIK • Meeltega tajutav tegelikkus tähendab platonile näilisust, mis küll laias laastus võttes on olemas, aga päris tõeliselt ei ole. • Näilisus hõljub olemise ja mitteolemise vahepeal. • Näilisus ei taga tõelist teadmist • Kui rahulduda ainult meelte avaneva oleva uurimisega, nähtakse koopasse suletud vangide kombel vaid näilikku. Et küünida tõeliselt olevani, peab püüdlema tegelikkuse selle taseme poole, mis on selja taga ja mille peegeldus on see meeltega tajutav näilisus, varjutegelikkus.
sellele usule leiti inimeste näol, kes olid midagi ohverdanud ning tõesti pääsenud õnnelikult mingist mereõnnetusest. Samas jäeti kahe silma vahele need faktid, kus ohvreid toonu ikkagi hukkus. Koopaiidolid on iga inimese jaoks individuaalsed ning tingitud kasvatusest, eluviisist ja isegi juhuslikest sündmustest, mis elus on aset leidnud. Bacon viitas seejuures Platonile, kellelt ta selle kujundliku väljendi ka laenas. Platoni koopamüüdi mõtestas Bacon omamoodi ümber ning leidis, et iga inimene elab justkui individuaalses koopas, mis kõike moonutab. Näiteks Turuiidolid on tingitud sellest, et inimesed kasutavad suheldes ja arutledes väljendeid, mille tähendus on ebatäpne või millel pole üldse tähendust. Sellised väljendid võtab vestluste ja vaidluste käigus (nt turuplatsil e foorumil) kasutusele lihtrahvas
enesetäiustamist ning arvas, et õnne ja rahulolu võib saavutada ainult maailma seaduspärasusi mõistes ning nende mõistuslikkusse uskudes. Olles veendunud hinge jumalikus päritolus, pidas ta kõiki inimesi võrdseks. Siiski nõudis Marcus Aurelius, et igaüks peab talle saatusest määratud kohal oma ülesannet täitma, ja oli seega ühiskonnas kehtivate suhete tuline pooldaja. Erinevalt vanast stoast arvas ta, et jumal on väljaspool reaalset maailma, seega lähenes ta oma vaadetelt Platonile. 1. Kolm Topoid Suurimat mõju avaldas Aureliusele Kreeka filosoof Epictetus. Epictetus on väidetavalt teise sajandi suurimaid stoilisi filosoofe (,,Iseendale" 11.33-38). Epictetusest mõjutatuna tõi Marcus Aurelius välja Kolm Topoid ehk kolm õppimise viisi. Ta arvab, et filosoofia õpipoiss peaks lähtuma kolmest kindlast suunast: 1. Himu ja vastumeelsus 2. Tegutsemisajend ja vastumeelsus tegutseda 3
erakordsus. Loomutäius annab inimesele võime viia asjad eeskujulikult hästi ja õigesti lõpuni. Hinge võime toimida tähendab siin kõike, mis elusolendi juures elutegevusega seotud, mitte ainult selle vaimset või mentaalset osa. Näiteks pillimees mängides instrumenti tänu õpitud ja omandatud oskustele teeb seda väga hästi. Mis hõlmab siis füüsilise,moraalse ja vaimse täiuse. Hüvede jagunemine kolmeks on Aristotelese sarnane Platonile. Sealhulgas siis: välised, hingega ja kehaga seotud.Kõige tähtsamaks peetakse hingega seotud, sest hingele omast tegutsemist ja teovõimet me hinge juures eeldamegi. Nii nagu on öeldud siin ei saa need kes Olympiamängudel võistlevad autasu kõige ilusamale või võimsamale vaid sellele kes võistleb ja võidab. Nii on ka elus, et saavutuste omanikuks saavad õigusega need, kes tegutsevad hästi ja üllalt. Seega kuulub ka nauding hinge juurde, sest igaühele pakub
Kui inimesed kindlustunde leiavad, kasvavad võimalused, leida rõõm ja selle kaudu näha ka võimalusi. Platon leidis, et laps omab sündides mõisteid igavese ideaali kohta, ilu kohta meid ümbritsevas maailmas. Aristoteles rõhutas, et inimesed omandavad sellise teadmise asjade vormist ja mateeria võimalustest, kui nad on aktiivsed ja nende kallal töötavad. Mõned neist, nagu John Locke, Berkeley ja Husserl, on vastupidiselt Platonile väitnud, et lastel puuduvad kaasasündinud võimed ning nad sünnivad hoopis tabula rasa, puhta lehena. On esitletud mitu tulemust, mis osaliselt kinnitavad Platoni teesi, et me sünnime mingite kindlate võimetega ümbritsevat maailma mõista, võimega näha midagi jäävat. Ehrenfels väitis, et üksikud helid ei seleta muusikateosest saadavat elamust. Helide mõistmiseks tuleb neid tunnetada ühises kontekstis, kus kujutatud tervik on suurem kui üksikute osade summa
387.a. e.Kr. rajab Ateenas Akadeemia. See asus Ateenast loode pool heeros Akademose pühamus. Ta tegeleb siin oma õpilastega filosoofilise ja loodusteadusliku uurimisega. Siin valmib kõige mahukam teos RIIK(Politeia). Akadeemia püsib ligi 1000 aastat, kuni keiser Justinanus selle 529.a. p.Kr. sulgeb. Platon suri 80 aastasena. Ta on esimene kreeka filosoof, kellelt peaaegu kõik teosed on tervikuna säilinud. Looming koosneb peaaegu eranditult dialoogidest. 34 Platonile omistatud teosest peetakse 25 suure tõenäosusega ehtsaks. Pütaagoraselt võttis ta usu matemaatiliselt täpsesse mõtlemisse ja dualismi. Parmenideselt võttis ta veendumuse, et puhas mõtlemine on olemine. Sokrateselt sai ta dialoogilise meetodi. Polyteia sisaldab kõiki Platoni filosoofia põhiseisukohti. Tunnetus areneb läbi kolme staadiumi, mis vastavad hinge kolmele tasandile: 1. DOXA - Arvamas, kui paljas uks tuleneb otse meeltest. 2. DIANOIA - Ratsionaalne arusaamine 3
11 isikute puhul. Sellele vastavalt tahab ta näidata, et väärtustel ja hüvedel on objektiivne alus, millele saab püstitada pädeva moraaliteooria. Et objektiivne teadmine ja objektiivsed väärtused oleksid võimalikud, selleks vajame me ideid. Näiteks dialoogis “Laches”, mille uurimisobjektiks on mehisus. Seal korduv skeem on Platonile tüüpiline ja avab tema metoodika ka üldisemalt. Sokratese tegelaskuju kaudu tahab Platon, et me teeksime endale selgeks, mis on mehisus kui selline, tabamaks mehisuse ideed. Kuigi vestlus lõppeb Platoni varajastele dialoogidele iseloomulikul moel tulemuseta, on olulisim juba öeldud. Oluline on, et suuname oma tähelepanu õigele asjale: erilistelt mehistelt tegudelt mehisusele endale. Mõistlike ja moraalsete olenditena peame me endale selgeks
See kõrgem ilu on iseendas ja alati endaga ühetaoline. Siin võib eristada kolme järku: esiteks meeleline (kehad ja eluviis), teiseks vaimne (teadmised) ning seejärel mingi kolmandat laadi tunnetus, mis „suudab vaadelda jumalikku ilu ennast tema ühtsuses“ (auto to theion kalon dynato monoeides katidein) (225, tõlge muudetud). Selline eksistents pole ilust ja hüvest lahutatud, ja selline elu on vooruslik, tõeline ja õnnelik (eudaimon ehk hea- daimonlik). On levinud komme heita Platonile ette ratsionalismi, samas kui meie kultuuriline kogemus on ammu näidanud mõistuse nõrkust erinevate asjaolude (ideoloogia, teadvustamatus, ihad jne.) suhtes. „Pidusööki“ lugedes me näeme aga, et selline „ratsionaalne“ tunnetus, kus tunnetaja jääb tunnetatu suhtes väliseks, on kõigest üldise tunnetusliikumise üks etapp. Mõistus on vajalik selleks, et tõsta meid välja meelelisest piiratusest, aga niimoodi
kõige oleva aluseks kuulutamisega. Arvu ei vaadeldud abstraktse mõistena, vaid kui reaalsete asjade tõelise olemuse konkreetset kehastust . See tähendab sisuliselt kaht : ühelt poolt on kõik asjad tekkinud arvust ja teiselt poolt on asjad arvude koopiad. Eksisteerib kaks maailma, asjade- ja arvude maailm. Asjade maailm on muutlik, olles vaid arvude maailma koopia. Viimane teooria on tõenäoliselt huvi pakkunud Platonile, kes tuli hiljem välja mõttega täiuslikust ideedemaailmast ja varjudest koopaseinal, mis inimeste jaoks reaalset maailma kujutavad. Ühesõnaga -- kogu maailm seisab arvulistes vahekordades. Igale arvule näiteks vastab konkreetne kujund. 1 tähistab punkti, 2 sirgjoont, 3 tasapinda, 4 ruumi või keha etc. Arvu ruut kujutab endast õigluse sümbolit - tegu on võrdsete tegurite korrutisega, mis sümboliseerib samaga sama tasumise põhimõtet. Kõige täiuslikumaks arvuks peeti
Ta teosed pole vabad vasturääkivustest.Paljudes teostes on õpetus olemusest ja tunnetusest,mis on saanud nimeks ,,ideede teooria".Kuid paljudes teostes teooria puudub ja on ka selliseid teoseid,milles Platon omaenese ,,ideede" teooriat kritiseerib.Väga huvitav on fakt,et paljud teadlased sellepärast juba üle 150 aasta ,,Platoni-küsimust" arutavad.On uurimus,mis on pühendatud järgmistele küsimustele:1)Platoni teoste nime all meieni jõudnud tööde tõeline kuuluvus Platonile.2)nende kronoloogia.Uurijad on Platoni dialoogid jaganud mitmesse gruppi.Kõige varasem on nn sokraatlike dialoogide grupp.Näiteks ,,Euthyphron","Laches","Menon".Hiljem kirjutas ta dialoogid ,,Pidusöök",Phaidon" ja ,,Riigi".Veel hiljem ilmusid ,,Riigi" ülejäänud raamatud,"Phaidros","Parmenides". Lõpp-perioodil kirjutatud: "Sofist", "Poliitik","Philebos","Timaios","Kritias" ja ,,Seadused".Vormi,iseloomu,esitlusviisi väärtuse
ideede kohta, meelelise maailma kohta on arvamus (doksa) · Platon uskus reinkarnatsiooni, hing kehastub taas (vahepeal on ideede maailmas) · Platoni õpetust ideaalsest riigist · Ideaalses riigis 3 seisust: valitsejad, sõjamehed, rahvas · Ideaalses riigis 4 voorust: tarkus, mehisus, harmoonia ja õiglus · Platoni ideaalne riik ning totalitarism, kunsti funktsioonid ideaalses riigis · Kogu ülejäänud filosoofia täiendused Platonile ARISTOTELES · Aristoteles (384-322 eKr), isa oli arst Makedoonia kuninga õukonnas, rajas Ateenasse oma kooli Lykeioni · Jagas kõik teadmised kolmeks: teoreetilised (metafüüsika, matemaatika, füüsika); praktilised (poliitika, eetika); loomingulised · Metafüüsika A teosed olemisest ja tunnetusest (järgnesid füüsikale), ise nimetas A seda esimeseks filosoofiaks (protei philosophia)
mille varal ta kogu oma elujõu pühendab teaduslik-filosoofilisele tööle. Tema huvide skaala on ääretult avar, mis ei piirdu ainult abstraktsete filosoofiliste mõtisklustega, vaid otsib endale ainet kõigest teadmisväärsest. Tema arenenud mõistus otsis pidevalt seoseid asjade vahel. Just see asjaolu annabki tema mõtlemisele kainelt realistliku ning asjaliku, võiks öelda isegi mõnevõrra kuiva ning igava ilme. Selles mõttes on ta ühtlasi vastand Platonile, kelle mõtisklusi kannab eelkõige aimuslik intuitsioon, fantaasiaküllane mõttelend, kuna Aristoteles on enam vaatleja, koguja ning süstematiseerija, kellel loomulikult ei saa puududa ka omasugune loov inspiratsioon. See, mõlema klassikalise filosoofia meistri mõtteviisi isikupärane erinevus peegeldub ka nende kirjanduslikus pärandis, kus Aristotelest suurel määral iseloomustab stiili karge asjalikkus, mis kohati kannatab isegi lugejat tüütava kuivuse all. 3. Looming.
Tal oli erakordselt lai silmaring, käsitles köiki valdkondi, kus ta vöttis kokku oma eelkäijate teadmised, süstemateeris need ja kujundas nende alusel omaenese pöhjendatud ja sageli originaalsed seisukohad. Loogika vallas löi ta tervikliku öpetuse, kuidas teha olemasolevatest eeldustest lähtudes korrektseid ja vältida vigaseid järeldusi. Aristotelese öpetus püsib tänapäevani. Aristoteles vaidles Platonile vastu: tema meelest ei saanud ideid ja meeleorganitega tajutavat lahutada eraldiseisvateks assjadeks. Inimene oli Aristotelese meelest riiklik elusolend, kes peab leidma äärmuste vahel kesktee. Üksikisiku puhul tähendas see vastandlike omaduste tasakaalu, riigielus tuli hoiduda liiga rangest aristokraatiast ja ülemäärasest demokraatiast. Ideaalseks pidas ta sellist riiki, kus kodanikuöigused kuuluksid eeskätt keskmise jöukusega elanikkonnale. §20 Hellenismiperiood
naise meeleolu ja Martin saab aru, et tema kaasatuleku vajadus oli ainult ettekääne jaoks. Lõpuks saame teada veel, et Martinile on olnud meeltmööda haruldased jalutuskäigud Astridiga siis kui suvemaja Narva-Jõesuus on kuppatatud sugulastest. PEATÜKK KOLM Kaks nädalat on Martin Justus töötanud intensiivselt kirjutades kella kuueni. Kogu peatükk räägib sellest kuidas Martin Justus kes väheste andmete tõttu peab toetuma Platonile kirjeltades Sokratese viimaseid päevi, on umbusklik sellest mida platon räägib kuna need on vastu Sokratese põhiloomusega. Nagu näiteks Platon väidab, et Sokratesel oli pikk arutelu sellest mis juhtub peale surma kuid Martin teab, et Sokrates uskus, et jumalad ei anna kunagi teada inimestele seda, mida nad neile ilmutada ei taha. PEATÜKK NELI Kapsaussid tulevad aknalaule keda see suvi eriti palju on ületee naabri peenraid laastamas,ja ka parvedega tema juurde tulemas
tunneme apriorismi nime all ja mille tähtsamaks esindajaks antiikajal oli Plato. Matemaatilise loodusteaduse uuestisünniga haarab see ,,ideede ime" uuesti meeli.Matemaatilise mõtlemise võimsus - see on selgesti ilmnenud Galilei ja Kepleri loodusteaduses. Nad õpetavad seaduspärasust, mis on leitud kogemuse alusel, kuid mille kehtivus ulatub kaugele üle kogemuse. Matemaatilise mõtlemise võimsusest on haaratud ka Descartes. Nii ulatab Descartes üle sajandite oma käe Platonile. ühtlasi aga kerkivad esile teravamini kui antiikajal raskused, mis on ühendatud apriorismi küsimusega. Nõnda nimetatud ideed, sünnipärased ideed, kuuluvad meie hingele. Kuid nende abil saavutatud tunnetused tahavad kehtida ruumilis-kehalise maailma kohta. Küsimus seisabki selles - millise õigusega see, mida meie hinges tunnetame, kehtib välismaailma kohta. Descartes on siin raskusi näinud ja püüdnud neid ületada. Nende raskuste ületamist pole ta mitte kergelt võtnud
· Suri 80 aastasena. · Asjad on ideede varjud · Platoni teosed · Ta on esimene kreeka filosoof, kellelt peaaegu kõik · "Kui ideede maailma vaadelda meheliku algena ja teosed on tervikuna säilinud. mateeriat naiseliku algena, siis meeleline maailm on · Looming koosneb peaaegu eranditult dialoogidest. nende laps." (Timaioses) · 34 Platonile omistatud teosest peetakse 25 suure · Demiurg ("rahva heaks töötav") loob meelelise maailma, tõenäosusega ehtsaks. mille eeskujuks on ideed. · Platoni kolm allikat · IDEEDE JA MEELELISE MAAILMA SUHE · Pütaagorlastelt võttis ta usu matemaatiliselt täpsesse mõtlemisse ja dualismi
need on täpselt üks ja sama mitteolemine. Teiseks kui igasugune kurjus eeldab olemasolemist ja teadvust. Tavalises teadvusekaotuses ega selle toimumise hetkes pole midagi halba, seega ei saa olla midagi halba teadvuse kadumises, kui ta kaob lõplikult koos eluga. Kolmandaks, kuna inimene on iseendale tahe ja kujutlus, siis tegelikult hävib surmaga ainult nähtuste maailmas eksisteeriv inimene ehk inimene tahtena jääb alles. Platonile vihjates väitis Schopenhauer ka seda, et inimene eksisteerib tõeliselt ainult inimese ideena, mis ei hävine millalgi. Iga indiviid aga on selle idee jäljendus, seega reaalselt pole meid mitte kunagi eksisteerinudki. 48. Schopenhaueri sõnul on loodus huvitatud liigi säilimisest. Kuidas on loodus pannud indiviidid teenima liigi huve? Loodus on pannud indiviidid teenima liigi huve niimoodi, et võimaldab indiviidil olla tugev ja
võtab ja edasi jookseb. Ta näeb, et paat ulbib keset järve ja ta tunneb end süüdi, et filosoof koju ei saa, sest paat on keset järve. Kodus kirjutab Sofie filosoofile kirja, kus vabandab paadi pärast ja kokkuleppe rikkumise eest. Uus küsimus on: ,,Kumb tuli enne, kas ,,ideeline" kana või päris kana?" Sofie saab uue kirja, kus Alberto ütleb, et ta pole vihane ning Sofie on õnnelik. Kiri räägib Aristotelesest. Aristoteles oli ka Platoni õpilane, vastupidiselt Platonile, uuris ta loodust, kasutades selleks oma meeli. Aristoteles uskus, et vorme, mille järgi kõik asjad on tehtud, reaalselt ei eksisteeri. Tema arvates on need vormid ainult ühised jooned, mis sama liiki asjad omavad. Ta uskus veel, et kõige reaalsem ongi see, mida me silmaga näeme, mitte see, mis meie hinges on. Kõik, mis on tulnud meie teadvusesse, on tulnud sinna läbi meelte. Aristoteles arvas, et kõikide asjadel on oma eesmärk. Näiteks, et apelsinide eesmärk on olla
annaabi.ee 
