Korrapärase tänavastiku keskel asetses vürstiloss. Linnae surumine geomeetrilistesse kujunditesse) Tommaso Campanella (1602.a. esitas utoopilise linna `'Päikeselinn'') Thomas Morus (1518.a. pakkus välja oma teoses `'Utopia'' utoopilise saare Tooge välja kõige iseloomulikumad jooned, mis läbivad nii ideaallinnade projekte kui nende elluviimist linnade ehitamisel. 3) Iseloomulikud jooned ideaallinnade projektidel Linna keskus asub tsentrumis Linna kuju on tihti korrapärane või loodud pinnareljeefi või kindla kujundi järgi. (Ring, trapets, ruut, hulknurk jn) Linna struktuur oli jaotatud tihti tänavateks Samuti oli linn mõeldud inim mõõdetega seonduvalt Tihti oli plaanil oluline keskväljaku olemasolu ja paiknemine oli enamjaolt sümmeetriline (vahel ka mitu suurt väljakut)
1. Renessansiideede rakendamine linnaehituses. Renessanssi ajal põhiliseks ideeks oli luua ideaalne linn, kus inimene tunneks ennast mugavalt ja hästi. Inimene on kõikide asjade mõõt- leidis mõningates linnaplaneerimiskavades isegi täht-tähelist rakendamist. Renessanssi linnade rajamisel arvestati looduslikult soodsa kohaga ning pidasid silmas paikkonnas puhuvaid tuuli. Eriti soodsaks peeti merekallast või suurt laevatatavat jõge puhta vee ning kõrgete kallastega. Samal ajal on iga renessansiajastu ideaallinn ikkagi veel kindlustatud linn. 2. Nimetage ideaallinnade projekte ja lisage nende plaanid. Sforzinda linn - hulknurkse põhiplaaniga linna keskus asus tsentrumis, väravad paiknesid hulknurkade sisenurkades. Tänavavõrguna rakendati radiaal-ja ringtänavate süsteemi. Radiaaltänavad läbisid seesmise ringtänava, iga teine tänav oli ka laevatatav kanal. Ümber linna keskuses asuva peaväljaku olid planeeritud täisnurkse põhiplaaniga...
EWEA on ERECi (European Renewable Energy Council), kuhu on kuuluvad Euroopa pеаmised tааstuvеnеrgiatооtjаd ja ühendusеd. EWEА peamine eesmärk on kindlustada, et võtmetähtsusega infopakkujad (meedia, otsustusõigusega isikud ja poliitikud) teavitaks tuuleenergia tegelikust tähtsusest ning nad mõistaksid, et kiire areng selles valdkonnas tingib lähitulevikus tuule energia kasvava rolli energiatoomises. EWEА on tuulееnergia rаhvusvаhеlinе häälеkаndjа Eurооpа tsentrumis. EWEА peakorter asub Brüsselis, niisiis mõjutab EWEA seda tööstusharu puudutavaid võtmetähtsusega poliitilisi otsuseid otsekontaktide kaudu Euroopa Liidu Komisjoni, Parlamendi ja Nõukogu ning teiste EL asutustega. Neisse poliitikavaldkondadesse kuuluvad taastuvenergiaallikad, energeetika, kliima, keskkond, siseturud, elekter ja võrguülekanded ning uurimis- ja arendustöö prioriteedid. EWEA tegutseb ka regionaalpoliitika valdkonnas, näiteks Põhjamere
Aastal 395 jaotati Rooma riik kaheks - Ida-Rooma riigiks ja Lääne-Rooma riigiks. Hiljem sai Ida- Rooma pealinnaks Ravenna, Lääne-Rooma pealinnaks aga Konstantinoopol. Pealinna järgi nimetatakse kogu Ida-Rooma riiki Bütsantsiks, mis on kr k-s Konstantinoopol. Konstantinoopol oli tol ajal üks maailma tähtsamaid linnu. Sael oli väga palju töökodasid, kus valmistati villaseid ja siidikangaid, kullassepatooteid ja muid toredusesemeid. Linna tsentrumis asusid keisri palee, ülikute lossid, foorum ja hipodroom. Praegu kannab Konstantinoopol nime Istanbul. Bütsantsis oli ristiusk lõplikult riigiusundiks kuulutatud. Varsti tõrjus kreeka keel kõrvale ladina keele. Bütsantsi keisrid olid ainuvalitsejad-despoodid; neil oli tohutu võim. Ka bütsantsi kunst sõltus suuremal või vahemal määral õukonnast. Kunst areneb edasi kristlikus vaimus ja sellega kaasnevad ka mitmed idamaade kunsti elemendid. Kunsti esimene õitseaeg oli 6
Bütsantsi kunstis oli kolm suuremat õitsenguaega: Keiser Justinianus I valitsemine 6. saj Makedoonia dünastia valitsemine 9.-11. saj Palaiologoste dünastia valitsemise algus 13.-14. saj Justinianuse valitsemisajal olid riigi valdused veel laialdased ja sissetulekud väga suured,sest tol ajal oli Konstantinoopol üks maailma tähtsamaid linnu,kus asusid väga paljud töökojad, milles valmistati villaseid-ja siidikangaid, kullassepatooteid ja muid toredusesemeid. Linna tsentrumis asusid keisri palee, ülikute lossid, foorum ja hipodroom.Strateegiliselt oli linna asukoht soodus- kolmest küljest kaitses teda meri,maa poolt aga kahekordne müürivöönd,mis pani tuhande aasta jooksul vastu vaenlase korduvatele rünnakutele. Keiser Justinianuse valitsusaja lõpul mängis riigijuhtimises tähtsat osa aga tema noor abikaasa Theodora. BÜTSANTSI MAALIKUNST ENNE 8.saj. Bütsantsi meistrid viljelesid mosaiiki, fresko-, ikooni- ja miniatuurmaali. Kõige
kõrged temperatuurid ning tohutu rõhk, muutes need moondekivimiteks. 3)iseloomustab Maa siseehitust ning võrdleb mandrilist ja ookeanilist maakoort (sh vanus, paksus, kivimikihid) Maa on kivine planeet, mis koosneb peamiselt hapniku-, räni-, ja raua ühenditest. Maa tuum paikneb 2900-6378 km sügavusel ning jaguneb välis- ja tahkeks sisetuumaks. valdavalt rauast, sisetuum tahkest ja välistuum vedelast rauast. Temperatuur välis- ja sisetuuma piiril on 6600°C ja Maa tsentrumis 6900°C. Maa materjali tihedus suuureneb tuuma suunas, mis tuleneb rõhu suurenemisest Maa sisemuse suunas. Maa tuuma ümbritseb vahevöö. Seal on kõrge temperatuur ja kõrge rõhk, kõik ained on pehmed või isegi vedelad. Vahevöö on kõige paksem kiht, ulatudes 2900 km sügavuseni. Vahevöö jaguneb ülemiseks ja alumiseks vahevööks. Maa kivimiline koor on meie planeedi unikaalse geoloogilise arengu tulemus.
BÜTSANTSI KUNST Aastal 395 jaotati Rooma riik kaheks - Ida-Rooma riigiks ja Lääne-Rooma riigiks. Hiljem sai Ida-Rooma pealinnaks Ravenna, Lääne-Rooma pealinnaks aga Konstantinoopol. Pealinna järgi nimetatakse kogu Ida-Rooma riiki Bütsantsiks, mis on kr k-s Konstantinoopol. Konstantinoopol oli tol ajal üks maailma tähtsamaid linnu. Sael oli väga palju töökodasid, kus valmistati villaseid ja siidikangaid, kullassepatooteid ja muid toredusesemeid. Linna tsentrumis asusid keisri palee, ülikute lossid, foorum ja hipodroom. Praegu kannab Konstantinoopol nime Istanbul. Bütsantsis oli ristiusk lõplikult riigiusundiks kuulutatud. Varsti tõrjus kreeka keel kõrvale ladina keele. Bütsantsi keisrid olid ainuvalitsejad-despoodid; neil oli tohutu võim. Ka bütsantsi kunst sõltus suuremal või vahemal määral õukonnast. Kunst areneb edasi kristlikus vaimus ja sellega kaasnevad ka mitmed idamaade kunsti elemendid. Kunsti esimene õitseaeg oli 6
Keda pidas Aristotelese igasuguse liikumise algpõhjuseks? V: liikumatut jumalat 9.Kelle arvates eksisteerib mateeria olemusest eraldi? V: Platon 10.Kelle arvates on aine ja vorm läbipõimunud? V: Aristotelese 11.Mis oli Platoni ja mis Aristotelese lemmikteadus? V: Platonil oli matemaatika ja Aristotelesel bioloogia 12.Milline on Aristotelese arusaam maailmast? V: Terve kosmos on kerakujuline. Jaguneb kaheks: ülal- ja allpool kuud. Ülalpool on taevane. Allpool on maa, õhk, vesi ja tuli. Tsentrumis on Maa. Selle ümber kontsentrilistes ringides vesi, õhk ja tuli. Maailma keskel on Vahemeri. Võimalikkus ja tegelikkus 13. Nimeta 4 Aristotelese välja pakutud põhjuste liiki. Esita 4 põhjust vastuseks küsimusele, miks õpilane on klassis. V: · materiaalne põhjus (causa materialis) - nt: õpilane viibib klassis füüsiliselt; · formaalne põhjus (causa formalis) - nt: koolikohustus on seadustega kehtestatud;
Lääne- Rooma riik lagunes 5.saj lõpul barbarite löökide all. Ida- Rooma riik püsis veel üle 1000 aasta Bütsantsi keisririigi nime all. Bütsantsi pealinn Konstantinoopol ( istanbul) . Üks paremini kaitstud linnu. Konstantinoopol oli tol ajal maailma tähtsamaid linnu. Strateegiliselt oli linna asukoht soodne. Kolmest küljest kaitses teda meri, maapoolt oli kahekordne müürivöönd, mis pani 1000 a jooksul korduvalt vastu vaenlaste rünnakutele. Linna tsentrumis asusid keisripalee, ülikute lossid, foorum, hipodroom. Kauneim ehitis: Hagia Spohia. Bütsantsi usuelu keskus. Antiikajal olid jumalad paljude inimlike nõrkustega. Kristlus muutis aga jumala salapäraseks vaimuks, kelle poole tuli pöörduda kindla tseremooniaga. Kirikuteenistus oli väga pidulik. Ning vajas avarat ruumi. KREEKA RIST. Kiriku kesklöövi pikkus 77 m . On kaetud kupli ja kahe poolkupliga. 40 akent. idas asub ikka apsiid. ehitusekonstruktsioon hästi
(harmoonia), Planisphaeriumi (astronoomia) ja Tetrabibliosi (astroloogia). Nüüdse maailma teaduse arengule on suurimat mõju avaldanud Almagest ja Geograafia. Ptolemaios on nii tuntud, kuna võttis kokku kogutud teadmised, püstitas uusi teaduslikke hüpoteese ja püüdis neid kõiki ka tõestada. Praegu teatakse Ptolemaiost selle järgi, et ta lõi geotsentrilise maailmapildi, mille järgi Maa seisis maailma tsentrumis paigal ja kõik teised taevakehad koos päikesega liikusid ümber Maa kindlaid sfääre mööda. Kuni praeguseni kaheldakse, kas Ptolemaios ise ikka uskus seda. On arvatud, et ta lõi geotsentrilise süsteemi vaid selleks, et taevaruumi paremini seletada. Ptolemaiose süsteemis ei kaheldud kuni 16 sajandini, mil Kopernik tõestas Maa pöörlemise ja tiirlemise ümber päikese. Ptolemaios oli veendunud, et Maa on kerakujuline. Ta oli esimene, kes tegi
Bütsantsis olid väga paljude piirkondad esindajad: kaupmehed. Konstantinoopolis sadu kirikuid. Keiser Justinianuse valitsemisaeg, 6. sajand. Oli maailma tähtsamaid linnu. Palju töökodasid, kus valmistati villaseid ja siidkangaid, kullassepa tooteid ja toredusesemeid. Brokaat kuld või hõbeniidiga läbikootud kangas. Strateegiliselt oli linna asukoht soodus. 3 küljest kaitses meri, maa poolt oli kahekordne müürivöönd, mis pani 1000 aasta jooksul rünnakutele vastu. Linna tsentrumis asus keisri loss ehk palee ja ülikute lossid. Foorum, hipodroom kõik valimised hipodroomil. Peakirik oli Hagia Sophia -usuelu keskuseks. Selles kirikus on kõik keisrid kroonitud. Ristiusk muutis Jumala salapäraseks vaimuks, kelle poole tuli pöörduda tseremooniaga. Bütsantsi kirikuteenistus oli väga pidulik. Vajas avarat ruumi. Eelistati kupliga kreeka ristpõhiplaaniga tsentraalehitist, kus protsessiooni ehk kirikliku rongkäigu ilu oli igast küljest vaadeldav. Kirik on
ei mõtelnud enda võidule, vaid tahtsid oma elu kallilt müüa. Lahing muutus kohutavaks veresaunaks. Gladiaatoreid hakati ümber piirama, kui võitlus kestis edasi. Saabus õhtu ja haavatud gladiaatorid võitlesid ikka edasi kui metsloomad. Üle kolmekümne tuhande gladiaatori ja üle kaheksateistkümne tuhande roomlase lebasid tasandikul. Lahing oli juba lõppenud ja viimased gladiaatorid jõudsid veel põgeneda. Vaid ühes kohas kestis veel äge, verine taplus. See oli tsentrumis, kus tuhat sõdurit Spartacuse eeskujul edasi võitlesid. Brassus polnud ikka veel võitlusesse asunud ja Mirza oli juba kahe tunni eest vägisi lahinguväljalt kaugele viidud. Tunni aja pärast nägi Spartacus oma kahe viimase seltsimehe Artorixi ja Visbalduse - langemist. Üksi kaheksasaja inimese vastu võitles Spartacus veel jõuga ja vägevusega. Viimaks haavati teda tugevalt ning kaheksast pistodast läbistatuna langes Spartacus, kelle viimseks sõnaks oli tema armastatu Valeria
Tallinna 21. Kool Spartacus Tallinn 2010 I peatükk Sulla heldus Lucius Cornelius Sulla Õnnelik, Itaalia valitseja, Rooma hirm, kuulutas, et ta võõrustab ja lõbustab rooma rahvast kolm päeva vaatemängudega. 10. novembril, rooma ajaarvamise 675. aastal (meie ajaarvamise järgi 78. A. e.m.a), olid Rooma tänavad juba koidikust alates rahvast täis. Kõik olid tulnud Suurde Tsirkusesse vaatama gladiaatorite võitlust. Suur Tsirkus on määratu suur majesteetlik ehitis, mille pikkus oli 2180 ja laius 988 rooma jalga ja mis mahutas üle 120 000 pealtvaataja. Enam kui sada tuhat kodanikku ootas rooma rahva armastatuimat vaatemängu gladiaatorite võitlust. Amfiteatris sõi lihtrahvas kaasatootud toitu. Seni kuni pealtvaatajad ootasid konsulite ja Sulla saabumist, kes oli korraldanud roomlaste jaoks tänase lõbustuse, vehklesid areenil gladiaatorõpilased. Kui konsulid saabusid, tõusid kõik püsti, lõppes õpilaste veretu võitlus ning jäädi o...
Sajandil keiser Justinianus I ajal, millal riigis ajutiselt saavutati sisemine tasakaal. Justinianuse ajal püstitati riigi pealinnas Konstantinoopolis bütsantsi arhitektuuri kuulsaim mälestusmärk, Hagia Sophia katedraal. See pakub suurrt huvi kõigepealt konstruktiivses mõttes. Konstantinoopol oli tol ajal üks maailma tähtsamaid linnu. Sael oli väga palju töökodasid, kus valmistati villaseid ja siidikangaid, kullassepatooteid ja muid toredusesemeid. Linna tsentrumis asusid keisri palee, ülikute lossid, foorum ja hipodroom. -----*Bütsantsi skulptuuris püsis lühikest aega antiikplastika, loodi valitsejate figuure ja portreid. Kirik suhtus aga ümarplastikasse eitavalt. Pärast pilditüli keelati ümarskulptuurid hoopis. Edasi elas reljeef, mida töödeldi madalalt ja peamiselt sarkofaagidel. BÜTSANTSI MAALIKUNST ENNE 8.saj.Bütsantsi meistrid viljelesid mosaiiki, fresko-, ikooni- ja miniatuurmaali. Kõige tähelepanuväärsemad on mosaiik-kunstiteosed
· Pikkamööd muutus sõjaväe moodustamine riigi funktsiooniks · Kehtestati sõjaväe kohustus · Väeliigid: jala-, ratsa ja suurtükkivägi · Taktika- õpetus lahingu võitmiseks, strateegia- õpetus saja võitmiseks, joontaktika- jalavägi jagati eel pea ja järelväeks, asetsesid viirudena ühel joonel, tiibadel ratsavägi, suurtükkivägi rivistuse ees ja tiibadel · Jalavägi kasutas kogupauke · Alalisesõjaväetaktika- tsentrumis oli jala ja suurtükki vägi tiibadel · Kurnamisstrateegia-kindlustusvööndite loomine, mille vahel paiknesid sõjaväe üksused · Joontaktika ja kurnamisstrateegia valitses 18. Saj lõpuni · Ohvitserid olid aadlikud, esimesed sõjakoolid Itaalias 15.saj-l, Sm ja taanis loodi rüütli akadeemiad- vehklemist, fortifikatsioon ja ratsutamineette valmistus ülikooli või sõjaväeteenistuseks
See liikumapanija on ise muutumatu, täiuslik, kehatu, ruumitu, igavene, liikumatu. Füüsika. Eristab 4 liikumist: 1)suurenemine & vähenemine; 2)kvalitatiivne muutumine - kvaliteet muutub; 3)tekkimine & hävimine; 4)ruumiline ümberpaiknemine. Kõik muutuvad neljandaks. Elu on liikumine. Ringjooneline, sirgjooneline liikumine. 5 Terve kosmos on kerakujuline. Jaguneb kaheks: ülal- ja allpool kuud. Ülalpool on taevane. Allpool on maa, õhk, vesi ja tuli. Tsentrumis on Maa. Selle ümber kontsentrilistes ringides vesi, õhk ja tuli. Maailma keskel on Vahemeri. Kõigel on oma põhjus. Objektiivne on juhuslikkus - mitme põhjuse kokkulangemine. Maailma tunnetamine on raske, sest asjade olemus on nende sees peidus. Tunnetus ei anna tõde kogu ulatuses. Tõelise teadmise tunnusteks on üleüldisus ja paratamatus. Kogemuse alusel areneb meisterlikkus. Tuleb asjade sügavam tunnetus. Primaarsed ja sekundaarsed omadused. Värvus, soojus ei sõltu meie
Autonoomia. Ainsaks vahekohtunikuks Enamasti on stabiliseerivaks teiste vahe ja imperiaalne kontroll faktoriks on jõudude ‘rahvusvaheliseks tugev ainult tasakaalu politseinikuks’. impeeriumi mehhanism. tsentrumis, sellele järgneb dominiooni vöönd, seejärel impeeriumi hegemoonia piirkond.
Siin austati Hathori (armastuse-, tantsu- ja taevajumalanna). 7) Dendera ja Abüdose vahel oli Diospolise? (või Väike) nomos 8) Veelgi kaugemal põhja pool asetses Abüdose linn ja Tissa? nomos. Siin austati jumal Osirist, kes etendab väljapaistvat osa Egiptuse usundis ning vastab Sumeri Dumuzile võj Akkadi-Babüloni Tammuzile, s.o. surevale ja taaselustuvale jumalale. Algul austati Abüdoses teisi jumalajd, kuid aegamööda tõrjus Osirise kultus nad välja. 15) Täiesti Lõuna-Egiptuse tsentrumis asetses Hermopolise nomos, kus austati jumalana Thot'i, tarkus- ja kirjajumalat. Thot esines ka jumalate saadikuna ning arvatavasti sellepärast samastasid kreeklased ta Hermesega.Teda austati iibis-linnuna või ahvina (paavianina). See nomos etendas Egiptose ajaloos hiljem väga olulist osa. 20) Laias viljakas orus asetses taamal Herakleopolise linn ja nomos (Suur). Seda linna nimetasid kreeklased nii seepärast, et seal austati jumal Harsef'it, keda nad samastasid Heraklesega
ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR....................................................
Viimati täiendatud 09.02.13 93 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a stiilis veekanalite, fontäänide ja kaskaadidega. Vesi juhiti sinna spetsiaalse veevarustuskanali kaudu Ülemiste järvest piki Lasnamäe järsakut. Pargi kompositsiooniline sümmeetria oli allutatud keskteljele, mille tsentrumis asus loss. Väiksem osa pargist, mis asetses kõrgematel platoodel, moodustas Ülemise aia. Siin oli kompositsiooni peaelemendiks suur barokse kontuuriga bassein, mille keskele kujundatud ringikujuliselt saarekeselt tõusis kõrge veejuga. Alumine aed oli suurem ja moodustas pika kitsa poolkaarekujuliselt lõppeva parteraia, mis jättis lossile avara vaate. Siia rajati rohkesti kõnniteid, mis lõikasid pargi geomeetrilisteks muru- ja lillelaikudeks. Alumine aed
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
