Valged laigud iseendas Sophokles "Kuningas Oidipus" Sophoklese "Kuningas Oidipuses" käsitletakse teemasid, mis on aktuaalsed ka tänapäeval, veelgi enam, mõned teoses käsitletud teemadest on tänapäeval teravamadki, kui olid tol ajal. On palju inimesi, kes ei tea oma päritolu. Seejuures ei tea nad sedagi, et nad oma päritolu ei tea. Levinud on spermadoonorlus, naiste hulgas kasvatab populaarsust arusaam, et lapsel ei olegi isa vaja. Laps muretsetakse soovist saada laps, samas ei taheta end siduda ühegi mehega või ei leita karjääri tehes kiires elutempos kaaslast, kellega järeltulijaid saada. Palju on ka neid inimesi, kes mingil meditsiinilisel põhjusel järglasi ei saa. Sel juhul kasutatakse doonoreid või adopteerimist. Pärast seda peetakse aga vajalikuks lapse enda eest tema päritolu maha salata. Tagajärjed võivad olla traagilised nii lastele, päris- ja kasuvanematele kui ka doono...
muutused muutused oskustes, teadmistes ja hoiakutes. Õppimine ei piirdu vaid koolipingis omandatuga, vaid leiab aset juba ka millegi korduva läbitegemisel vilumuse suurendamisel, sügavatel läbielamistel või pingsal mõtlemisel. Õppimise põhisisuks on uute kogemuste saamine. Õppimine minu käsituses sisaldab endas mõtlemise, tunnetamise, mängimise, loomise, liikumise, lugemise, netis surfamise jne sadu protsesse kõike seda, mis toetab inimese kasvamist läbi iseendas ja maailmas olemise ja maailmaga/iseenesega igapäevase taaskohtumise, seda nii füüsilises kui vaimses plaanis. Nagu öeldakse, et inimene õpib kogu oma elu, kuid sureb igga rumalana. Tänapäeval on ümber lükatud arusaam, et inimese vananedes ajurakud drastiliselt vähenevad. Me loome erinevate ajurakkude vahel seoseid palju kiiremini kui neid kaotame. Kui aju piisavalt stimuleerida, säilib inimese mõtlemisvõime kõrge eani. Seega oleks rumalus mitte õppida.
on mäng, vaid et elu mõte on noorus, sest nooruses on mäng valdav. Sellest järeldub, et kui mind näiteks tapetakse, kui ma olen 10-aastane, siis ma olen tõenäoliselt elanud elu, mis on täis mõtet. Nooruse puhul ei ole Schlicki järgi siiski asi ajas. Kui vana inimene teeb oma tööd põhiliselt puhtast rõõmust, siis võib teda pidada nooreks. Täielikult mõttekaks eluks tuleb jääda alati nooreks. Mis on elu mõte? Elu mõtet iseendas otsides võib inimene leida, et tema elu on mõtestatud siis, kui tema teod on tema jaoks mõtestatud. Seega – kui inimene seab endale eesmärke ning püüdleb nende poole, siis tema elu ongi mõtestatud. Elu on mäng mille reeglid, tasandite raskused, temaatika ja tegevustiku me ise välja mõtleme ja paika seame.
mida Kant nimetab kaemuses ehk intuitsioon. Vahendatud suhe objektiga mõistusega, et leida üldiseid tunnuseid. Üldmõiste tähistab kindlat objekti, mida saab loetleda paratamatute tunnustega, vaid on vahetus suhtes üldiste tunnuste kaudu. Kaemuse võimalikkuse tingimused ehk peab olemas olema objekt või olema objekti mõiste. Mida tähendab puhas või aprioorne kaemus? Vahetu kogemus ilma kogemusest sõltumatuna(?). Kriitilise analüüsi kaks eristust. Eristus on asjade vahel iseendas ja meie jaoks(dingansid). Asi iseendas ehk kuidas see on meile tunnetusest sõltumatuna(ehk kuidas ta ise on). Meie jaoks ehk tunnetusvõimete vahendusel ja see sõltub nii asjadest kui ka tunnetusvõimetest. Meie jaoks tähendab nähtumused(nähtub meile meie tunnetusvõimete kaudu). Miks sellist eristust on vaja? Asjad, mis on antud meeleliselt. Eristatakse meelelisuse puhul vormi ja sisu. Kui me neid asju vastu võtame, siis me võtame kindlas vormis vastu. Vorm ei sõltu asjadest, vaid on
c 2015 Elu tandril Vaimselt raske Füüsiliselt kurnav Lähedaste kaotus Kohanemine ,,Meist on saanud kardetavad elajad. Me ei võitle, me kaitseme ennast hävitamise eest. Me ei viska käsigranaate inimeste pihta mida teame sel hetkel üldse sellest; me viskame neid käte ja kiivritega surma pihta, kes meid taga ajab." Tsiviilelu Kohanemisraskused Mälestuste alla surumine Viha Muutused iseendas ,,Ma kujutasin oma puhkust teisiti ette. Aasta tagasi oli see ka testsugune. Arvatavasti olen mina vahepeal muutund. Seekordse ja tolleaegse vahel on kuristik." Võrdlus Kuigi võis tunduda, et tandril oli raskem ellu jääda, jääb mulje, et Pauli argielu oli veelgi raskem. Tandril tahtsid teda tappa püssikuulid ja kahurid, kuid nn tavaelus tapsid Pauli tema mõtted. Aitäh kuulamast!
Omada saab ka mittemateriaalseid asju. Kas tunnustus ja saavutused on midagi, mida me omame? Kas on tähtis omada kuulsust? Kõik me teame lugusid kuulsuse narridest nii minevikust, tänapäevast kui kirjandusteostest. Selleks, et saada kuulsaks, et isegi surma mindud. Kas selleks, et meist pärast räägitaks ja meid mäletataks? Mis on õigem elamise viis - kas otsida vara, tunnustust, haridust, naudinguid ja võimu teiste üle või leida elu mõte ja tasakaal iseendas? Minu jaoks on tähtsad inimesed, kes mu ümber on – lähedased ja sõbrad. Nemad annavad elule mõtte. Tähtis on, et nad ON olemas, kuid neid ei tohi kunagi OMADA. Inimesed on erinevad nii nagu nende väärtushinnangudki. Inimene pole ahnitsev tarbimismasin, vaid meil on ka ainult inimesele omane loome- ja armastamisvõime. Meil kõigil on valikuvabadus, millist teed minna – kas OLLA või OMADA. Goethe on öelnud: „Otsige iseendas ja te leiate kõik“. Iseendaga peab sõber olema.
Must mootorrattur Mati Unt 1. Selle teose armastusintriig seisnes 3 inimese- Kongo, ajakirjaniku ja tema naise Karini vahel. Kongo ja tema hea sõber ajakirjanik olid tulnud N. väikelinna, kus olles tuli ajakirjanikule meelde üks ebatavaline uni. Unenäos nägi ajakirjanik, et tema naine on teda petnud ,,musta mootorratturiga". Kongol oli kunagi ammu olnud flirt Kariniga. Ajakirjanik vaevleb piinade käes, et Karin teda ei armasta nii nagu tema seda teeb. Samahästi võib seda armastusintriigi pidada kui mineviku juhtumiks, mis on unustatud, kuid ajakirjanik vaevab end pidevalt ikkagi nendes mõtetes. 2. Näilise ja tegeliku vahekord teoses on tugevas seoses. Ajakirjanik nägi unes ja tihti fantaseeris endale, kuidas tema naine võib olla koos kellegi teisega. Ajakirjanik väärtustas oma elus valesid asju, pööras liiga vähe tähelepanu oma naise armastamisel...
järglased kui ka kogu inimkondsurevad, või et maailmakõiksus on inimese vastu ükskõikne. Sellise elu mõttetuse nentimise vastuseks on näiteks Albert Camus pakkunud absurdi trotsimist, Thomas Nagel aga irooniat. Elu suhtelist mõtet otsitakse või see võib olla peitunud n-ö inimmõõdulistes asjades, nt olümpiavõidu saavutamises, armastuse kogemises. Sellisel juhul hinnatakse elu mõttekust selle järgi, kuidas inimene oma elu täidab. Elu mõtet iseendas otsides võib inimene leida, et tema elu on mõtestatud siis, kui tema teod on tema jaoks mõtestatud. Seega – kui inimene seab endale eesmärke ning püüdleb nende poole, siis tema elu ongi mõtestatud. Mõnikord võidakse ka elamist ennast pidada eneseküllaseks väärtuseks (s.t elu ise ongi elu mõte) “You will never be happy if you continue to search for what happiness consists of. You will never live if you are looking for the meaning of life.” ― Albert Camus
olemas olla kõike, mida sa oled kunagi ihanud, kuid kindlasti on su ümber keegi või midagi, mida sa armastad. Goethe ,,Faust" on ilmselge näide sellest. Endale järjekindlalt sisendades, et maailmas ei ole midagi, mis teeks sind õnnelikuks- jäädki seda lõpuks uskuma. Kui aga lasta sellest mõttest lahti, võid avastada enda jaoks palju uut. Välised tegurid nagu ilu, alkohol ja naised ei toonud ei Faustile ega arvatavasti ei kellelegi õnne. Tuleb leida rahu iseendas, küll siis avanevad uksed ka õnnele! Tuleb avada vaid oma silmad, et õnne näha, avada oma süda, et see sisse lasta. Õnn peitub naeratuses, päiksepaistelises ilmas, toetaval õlal- õnn on kõikjal! Vaadates üle õla, on kindlasti igaühel olemas keegi, kes toetab teda raskel ajal. Kas siis mitte selles ei peitu juba õnn? Et sul on olemas keegi, kellega oma muresid ja rõõme jagada. Olgu selleks siis vanemad, abikaasa, sõbrad- peaasi et ta on olemas!
oluliseks kirjandusteose tõlgendamine selle seesmiste tähenduspaaride, kunstilise struktuuri jaotuste alusel. Üks „vene formaliste“, Viktor Šklovski (1893 – 1984), kirjutas artiklis „“Kunst kui vahend“ aastal 1925: Kunsti eesmärk on vahendada asjade taju nii, nagu neid tunnetatakse, mitte nii, nagu neid teatakse. Kunsti tehnika on muuta esemeid „tundmatuks“, muuta vormid keeruliseks, suurendada tajumise keerukust ja kestust, sest tajumise protsess on esteetika eesmärk iseendas, mida tuleb pikendada. Kunst on viis kogeda objekti kunstipära; objekt ei ole oluline. Teisi vene formalismi esindajaid: Boriss Eichenbaum 1886 – 1959 Juri Tõnjanov 1894 – 1943 Vladimir Propp 1895 – 1970 Roman Jakobson 1896 – 1982 Vene formalism mõjutas Moskva kirjandusteadlast Mihhail Bahtini (1895 – 1975) ning eesti-vene semiootikut Juri Lotmanit (1922 – 1993). Vene formalistliku kirjandusteaduse mõjul sündis angloameerika
8 Mis on alistav seos? Alistav seos on, kui üks osalause sõltub teisest. Neid ei saa kirjutada iseseisvate lausetena, ilma et tähendus muutuks. 9 Missuguses lausetüübis kasutatakse rinnastavat seost? Rinnastavat seost kasutatakse rindlauses. 10 Missuguses lausetüübis kasutatakse alistuvat seost? Alistuvat seost kasutatakse põimlauses. Märgi sulgudesse, kas tegu on koond-(KL), rind-(KL) või põimlausega(PL). Pane kõik vajalikud kirjavahemärgid. Otsige iseendas ja te leiate kõik! ( PL ) Ta teadis, et kaotab ja valmistus selleks põhjalikult. ( PL ) Armastusele päris lähedane on poolehoid, millest tihti kasvab välja armastus. ( KL ) Isegi suurima õnne ja ülima häda silmapilkudel, vajame kunstnikku. ( KL ) Kui inimesed tõeliselt halvaks muutuvad, jääb nende ainsaks osaks kahjurõõm. ( PL ) Kuna igaüks kõneleb, arvab ta, et võib ka keelest rääkida. ( RL ) Tõeliselt õpime ainult raamatutest, mida me arvustada ei suuda
Kuid iga inimene usub midagi. Erinevaid uske on maailmas väga palju. Inimestele rohkem tuntud on need, mille pärast on enamus sõdu toimunud. Paljude inimeste teadmised religioonidest on aga piiritletud. Võib isegi väita, et nad ei tea religioonidest mitte midagi olulist. Kuid ei saa ju inimest, kes usub kellessegi, keda mitte keegi pole eales näinud, hukka mõista. Ka tema jõuab kunagi oma arengus nii kaugele, et leiab jumaluse millesgi reaalsemas olevuses, näiteks iseendas. Aga me ei pea uskuma vaid erinevatesse jumalatesse. Me võime uskuda ka armastusse, päkapikkudesse, maavälistesse objektidesse, haldjatesse, saatusesse, imedesse, inimestesse. Me võime uskuda millesse iganes me soovime. Seejuures on aga kõige tähtsam usk iseendasse. Ka Anton Hansen Tammsaare teoses ,,Tõde ja õigus" hakkas Andres piiblit lugema ning seeläbi jumalasse uskuma. Kuid see polnud ainus, millesse ta uskus. Ta uskus ka iseendasse. Andres uskus,
Järgnevalt kadus ta avalikusse eest ligi 10.neks aastaks. Haigusaastad tähendasid liivile kodudust, rändamist ulualuse ja hingerahu otsinguil, ning läbielatu ja tunnetu luulendamist. Tähelepanu ja tunnustus innustasidki Liivi uuesti aktiivsele kirjanikutööle. Kuid siis oli juba hilja . Ta suri 01,12,1913. Tema luule väärtuslikum osa sündis haigusaastatel. Tema loodusluule kuulub Eesti luuleklassikasse . Loodus ei ole tema luules dekoratsioon, vaid nähtus iseendas ; realistlik detailides ja hingestatud oma olemasolus. Tema armastuslaulud on enamasti lühikesed ja tabavad pildistused, kus olulisel kohal on kordus ja rütm. Luuletaja tunnetas isamasaatust läbi enda elutraagika. Tema isamaalüürika on valdavalt pihtimuslik, selles põimuvad ahastus ja lootus. Liivi mõtteluuletused on lühikesed ja paiguti konarlikud. Neid iseloomustab vaimukus ja isikupärane vaatenurk.
a Naelavere külakoolis ja Kodavere kihelkonnakoolis. Ta proovis oma poolikut haridust H.Treffneri koolis täiendada, kuid see piirdus vaid ühe talvega, sest ta oli püsimatu. Teda on peetud kõige eestlaslikumaks luuletajaks. Vaimuhaiguse tõttu hävitas(põletas) paljud oma teosed. 6. Liivi luule üldiseloomustus ( teemad ) Liivi luules võib eristada 4 suurt teemat : Loodus- kuulub luuleklassikasse. Loodus ei ole tema luules dekoratsioon vaid nähtus iseendas: realistlik detailides ja hingestatud oma olemasolus.Tundis seotust sügisega. 2 põhitooni : Valgusküllane optimism ja hall nukrus. Armastuslaulud- on enamasti lühikesed ja tabavad pildistused, kus on olulisel kohal kordus ja muusikaline rütm. Tema silmis kehastab armastus ilu ja õnne,toob päikese ja peletab mure.Isamaa-valdavalt pihtimuslik, põimuvad ahastus ja lootus.Mõtteluuletused-kohati konarlikud ja lühikesed, iseloomustab vaimukus ja
vastuoluline isearenemine arenemise kolmejärgulisus (tees, antitees, süntees) Hegel pidas mõistet kõigi asjade ja protsesside olemuseks. Kuna mõtlemise ja olemuse identsus avaldub mõistes, siis on ühtlasi loogikaks filosoofia, mille aineks on loogika. Samal ajal on ta ka dialektika, sest mõiste on loomult dialektiline. Absoluutne idee (avaldub kolmes vormis, mis vastavad Hegeli filosoofiasüsteemi kolmele osale): loogika – „idee iseendas ja enda jaoks“, puhta mõtlemise valdkond, milles loogika kategooriad saavad sisu ning muutuvad üksteiseks loodusfilosoofia – „idee teisitiolemine“ selle võõrandumine materiaalses maailmas vaimufilosoofia – „idee tagasitulek teisitiolemisest iseendasse“. Viimase sisuks on inimteadvus ja inimtegevuse vormid Vaimufilosoofia jag. omakorda: subjektiivne vaim - individuaalse teadvuse iseärasuste analüüs
Noorus on ilus aeg Kas noorus on ilus? Või polegi? Minu kõne proovibki selles selgusele jõuda. Tuleb meelde mitmeid põhjuseid, miks noorus ilus on. Esiteks, on see täpselt selline aeg, mil õpitakse iseend ja oma võimeid tõeliselt tundma. Avastame iseendas omadusi, mida pole ennist kunagi märganud. Me võime olla üllatavalt hulljulged, samaaegselt tagasihoidlik olles. Võime avastada, et me polegi see, kes me arvasime end olevat, vaid meis on midagi hoopis enamat, kui vaid füüsiline isik. Kogu see eneseavastus teeb nooruse kindlasti meile väga tähtsaks ajaks. Teiseks, noorus on uute elamuste aeg. Periood, mil me saame kordumatuid kogemusi, mille tagasivaatamisel nende üle naerame. Me eksime ja püüame oma vigadest õppida
Mida hindan ja taunin endas ning enda ümber? On laialt levinud vanasõna, ei ole head ilma halvata ega vastupidi sama kehtib ka minu omaduste kohta. Leidub omadusi mida hindan iseendas ning enda ümber ja ka neid, mida mitte. Tihti väärtustan omadusi neid enda omadega võrreldes. Näiteks suhtlemisoskus, kui sõber on hea tutvuste looja, siis pean tema suhtlemisoskust väärtuseks. Kui aga väärtusi on erinevaid, siis millised neist mõjutavad minu otsuseid? Et hinnata helgeid asju meie ümber, peab esmalt õppima neid nägema. Aga kui seda kuskil ei õpetata, siis kuidas neid näha? Mina isiklikult arvan, et vaadata tuleks südamega, mitte
televisioonis olukorra üle. Televisioon viis lapsed teise maailma, kadus reaalsus ning võimust võttis filmimaailm. Meedia mõjust tänapäeval pääsu pole, ta mõjutab kõiki vähemal või rohkemal määral. Inimestel peab olema väga selge ettekujutus enda vajadustest, et mitte lasta püüda end reklaami võrku. Kuid infoajastul on vägagi palju positiivset, internet on avardanud kõiki võimalusi tohutult, tuleb olla iseendas kindel, teada, mida tahta ning leida infohulga seast välja endile sobiv ning vajalik.
- Aeg on meie sisemise meele, meie enesevaatluse ja sisemiste seisundite puhas vorm. - Kõik, mis meil on liigub ajas. Aeg on üldine ja paratamatu, see on meie sisemise taju a priorne vorm. Piirid - Piirid, mis asuvad minus endas, määravad ära selle, et väline ilmub alati teatud "vormis" (aeg ja ruum), nagu seda mulle mu meeled vahendavad. - Neid piire pole võimalik ületada. - See, mis asub ilmingute taga, asjas iseendas (Ding an Sich Kant nimetab seda ka noumenoniks), selle kohta ma ei saa midagi teada. Matemaatika võimalikkus - Matemaatika võimalikkus rajaneb sellel, et aeg ja ruum asetsevad a priorsete vormidena meis enestes. - Sirge on lühim tee kahe punkti vahel. Selle lause õigsuse puhul piisab kujutlusest, pole vaja oodata kogemust. - Kuna meil kõigil on sarnane ruumiline kujutlus, siis on geomeetria alused üldkehtivad ja paratamatud.
arusaamise avardumises, loojaga kontakti saamises ja maailma mõistmiseks. Muundumine toimus protsessi käigus alkeemitu endaga, kes kasvas ja puhastus hingeliselt ja vaimselt sisemine pimedus muutus valguseks, tavaline eriliseks, hirm armastuseks ja teadmatus teadmiseks. Seda võiks minu meelest võrrelda budismiga. Budismis on samuti elu eesmärgiks saada ,,valgustatuks", saada õndsaks ja puhtaks. Oluline ei ole mitte Buddha kummardamine, vaid iseendas rahu leidmine. Mina arvan, et alkeemia ongi selline paras segu teadusest, faktidest ja suurepärasest fantaasiast ning tahtest. ,,Kui nobelist Einsteini kuulsaid valemeid saab tõlgendada üheselt, siis alkeemik Newtoni kirjutiste trakteerimine on vaba, isegi kreatiivne tegevus, ja seda kõikidel aegadel," ütles Olev Remsu oma artiklis ,,Teispoolsus vist läbi nähtud" ajakirjas Looming. Sellest ma järeldangi, et iga alkeemik võttis ja võtab ka tänapäeval, alkeemiat omamoodi
Eelmisel nädalal sai kohalikust lehest lugeda, kuidas Maire Aunaste Kuivastu sadamas lihtsalt end ise praami peale surus. Vastukaja sellele loole ei olnud just positiivne. Nii mõnedki arvasid, et ta peab ennast teistest paremaks, kuna tal on raha ja ta on tuntud. Raha ei taga alati edu ja õnnelikku elu. Kõik materiaalne ei tee meid ka rikkaks. Rikas on see, kes teab, et tal on piisavalt ja oskab sellega ka rahul olla. Rahulolu saavutamiseks on minu meelest vaja eelkõige tasakaalu iseendas leida. Kui olla halvatujuline, negatiivne, jonnakas, kade ja kitsi, siis ei tunne end kunagi rahuloleva ja õnnelikuna. Helded, avatud, positiivsed, armastavad ja sooja südamega inimesed on enesega rahulolevad ja minu meelest ka rikkad. Rahulolu teeb meid rikkaks, mitte rikkus ei tee meid eluga rahulolevaks. Tähtis ei ole see, mis kellelgi on, vaid see, kes ta ise on.
olevateks,nagu sõprus pidavat tegema, vaid pigem muudab surnu elavamaks. Isegi peale mitmeid sajandeid on need tuntavad ja ikka pakuvad suurt naudingut ja avaldavad austust maalikunstnikule. See, mil määral maal auvääristab hinge võlusid ja väärikat asjade ilu saab selgelt näha mitte ainult teistes asjades, vaid selles: võite kavandada midagi nii kallist, mis ei ole teinud kaugeltki rikkaks ja ilusamaks kui ühtne maal. Seal juures, maal sisaldab iseendas seda voorust, et iga meisterlik maalija, kes näeb neid töid, võib tunda iseennast nagu teise jumalikuna. Kes võiks kahelda, et meisterlik maal pole midagi suuremat, kui väike asjadest ornament. Maalimisele on antud kõrgeim väärtus/au meie esivanemate poolt. Kuigi kõiki kunstnikke peeti käsitöölisteks, siis maalikunstnikke mitte. Maalimine on niikuinii nagu lill iga kunsti jaoks. 4. Millist rolli mängib maalikunstis inimkeha? Põhjendage!
Andrei Platonov (1899-1951) Elulugu Sündinud 1. septembril 1899 Andrei Klimentov (kuni 1920. aastateni) Pärit Voronezi-lähedasest töölisagulist Lukksepa perest Lasterikas, kuid vaene pere Alustas luuletamisega 12-aastaselt Poisikesena pidas paljusid ameteid: jooksupoiss, juhutööline, lukksepasell, vedurijuhi abi, montöör. Elulugu Käis kihelkonnakoolis ja kaks aastat linnakoolis Kool jäi lõpetamata Revolutsiooni ajal (1917-1918) töötas veduriremonditöökojas Õppis Voronezi polütehnilises instituudis 1921. aastal maaparandusinseneri ja põllumajanduse elektrifitseerimise spetsialisti diplom Elulugu ja looming Töötas kodukandis oma erialal Samal ajal publitsistika "Elektrifitseerimine" ja luulekogu "Helesinine sügavik" 1927. aastal proosakogumik "Jepifani lüüsid" Tohutu kriitika sarjas teda nõukogude bürokraatia satiirilis kujutamise pärast 1927. aastal asus ...
hirmu ennast väljendada ja saada hukkamõistu osaliseks, seda eriti eakaaslaste hulgas. Tihti arvame ekslikult, et probleemide lahendamine on raske ja ülejõu käiv ülesanne, aga hoopis lihtsuses võib peituda tõde ja lahendus. Tore on, kui saad seda maailma ise avastada ilma, et keegi kannataks. Alateadlikult kombime me kõik piire, mille me ise või teised meile kehtestanud on. Mõni asi või olukord kurvastab või ajab hoopis vihale. Tunnetega toimetulek iseendas on vahel päris raske, tunnete väljendamine veelgi raskem. Sellises olukorras on hea, kui on keegi kes mõistab ning toetab ja ei suru oma arvamust ega tõdesid peale. Must- valge maailmapilt võib ju ainuõige olla, aga enamik täiskasvanutest on veendunud, et elu on hoopis mitmekülgsem ning värvilisem. Iseasi, kas roosiline maailm ka seda tegelikult ning kas must on alati must. On tehtud kindlaks, et inimesed on tihtipeale oma masenduse põhjustajad. Nad
koostanud antoloogiaid, toimetanud ajakirju. Loomingust: Herman Hesse loomingu juured on eelkõige saksa romantismis, India ja eirit Hiina mõtteloos, Nietzsche filosoofias, Juhgi psühhoanalüüsis ja isiklikes kogemustes-kriisides. Sealt on pärit tema teoste teemad: kõrgema, puhtama maailma ning terviklikkuse ja harmoonia poole püüdlemine, vabaduseiha, piirete lõhkumine, iseseisvumine ja köidikuist vabanemine, tasakaalu leidmine iseendas rändamise kaudu, enesearendamine, et leiada oma tee. Zanri poolest kuulub suurem osa Hesse teoseid kujunemisromaanide hulka. Kujunemisromaanide tegelased saavad teose jooksul terviklikuks isiksuseks, küpsevad vaimselt ja hingeliselt. Ka Hesse romaanide põhiteemaks on traditsiooniline eneserealiseerimine, kuid ta uuendas kujunemisromaani zanri: eelkõige "Stepihundiga" muutis ta romaanitüübi vormi, kompositatsiooni ja jutustamistehnikat. Samuti lisas ta
Liiv suri 1.dets.1913. Liivi esimesed kirjanduslikud katsetused jäid 1880.aastatesse. Need olid tüüpilised oma aja romantilised värsistused. Luule väärtuslikum osa sündis haigusaastatel (1894- 1913) ning jõudis Gustav Suitsu toimetamisel luulekogu kaante vahele 1909.a. Juhan Liivi luules võib eristada nelja suurt teemat: loodus-, armastus-, isamaa- ja mõtteluulet. Liivi looduslüürika kuulub eesti luuleklassikasse. Loodus ei ole tema luules dekoratsioon vaid nähtus iseendas: realistlik detailides ja hingestatud oma olemasolus. Tundis enda seotust sügisega. Sügisilmade vaheldusrikkus sobib iseloomustama ka kirjaniku looduslüürika kaht põhitooni: valgusküllast optimismi ja halli nukrust. Liivi loodusluulele on omane tundeintensiivsus, kujundiline täpsus ja filosoofiline mõtestatus. Liivi armastuslaulud on enamasti lühikesed ja tabavad pildistused, kus on olulisel kohal kordus ja muusikaline rütm. Tema silmis
Autor: Teos: Tegelased: Sophokles "Kuningas Oidipus" kuningas Oidipus Platon "Pidusöök" William Shakespeare "Hamlet" Prints Hamlet, Hamleti onu Claudius, Hamleti ema Gertrude, Ophelia Johann Wolfgang von Goethe "Faust" Faust, Mefistofeles, Margareta Prosper Mérimée ,,Carmen" Carmen, Don Jóse Elus ei saa kõike mida tahetakse ning kõigi oma tegude eest tuleb lõpuks maksta. Juhan Liiv ,,Vari" Orb Villu August Kitzberg "Libahunt" Margus, Mari, Tiina August Gailit Ekke Moor Ek...
Tooks siinkohal näiteks Taoismi ( vaimne tee, vaimen kulgemine ). Kulgev elutee, mis mõistab maailma terviklikku pilti on oculus fidei suunaks. 3.) immanentne- (siseomane, nähtusele v esemele seesmiselt omane, selle loomusest tulenev) . Kui võtta immanaentse sõnakirjeldus ÕS-ist selgub, et transtsentne ( kogemuste piire ületav ) jumal peaks meile olema juba loomukohane ja meile seesmiselt omane. Augustinuse öeldud lause, kus ta leidis jumala iseendas on selle arutluse lõpuks suhteliselt asjakohane. Kui me leiaks Augustinuse lausesse mingi sobivama sõna jumala asemele oleks see lause ka kõikidele vastuvõetav. See sõna oleks immanentse definitsioonist tulenevalt mina ise või kui panne see lausesse- Augustinus : Otsisin iseennast kõikjalt, kuid leidsin omaenda hinges. Mina ise on kogemuse piire ületav suurus, mis on omane meie loomusele ja sisemiselt on ta meil kõigil olemas. Siinkohal
Inimene on iseenda vang Tänapäeval jääb üha harvemaks neid inimesi, kes leiavad aega, tahtmist või jaksu analüüsida eneses peetavate lahingute ja lepingute põhjuseid. Otsides seletusi iseendas tegelikult toimuvale, võib nende tulemustes üllatuda. Mis tundub inimesele elus paratamatuna või mis on temast enesest sõltuv, paneb mõtlema, kas me peame või oleme vabatahtlikult iseenese vangid? Võiks arvata, et inimene on iseenda vang talle elus olemiseks vajalike tarvete poolest. Igal inimesel on omad vajadused, need võivad küll teistega võrreldes erineda, kuid enamjaolt on eluks olulisemad vajadused sarnased. Ilma toidu ja veeta ei oleks inimelu
hümn Mu isamaa, mu õnn ja rõõm. Kuulati ka palju disko muusikat. Nüüdseks on aga muusika muutunud, on palju erinevaid stiile ning noorte seas jäävad isamaalised laulud aina kaugemasse minevikku, neid kuulatakse vüi lauldakse vaid koolis. Nüüd noored kuulavad näiteks: smilersit, terminaatorit, Rihannat jne. Kui kunagi võis mitmel inimesel olla ühesugune muusika eelistus, siis tänapäevaks on see aga sootuks erinev. Igaüks kuulab seda mida ise tahab. ISEENDAS Minus endas on kindlasti nende aastate jooksul palju muutunud, peaaegu 20 aastat juba elatud ikkagi. Esiteks kindlasti olen kasvanud, arenenud ning targemaks saanud. Võin õelda, et olen nüüd kui gümnaasiumi lõpp on juba peaaegu käes, et olen targem, oskan keerulistele küsimustele ehk vastusegi leida. Olen suutnud hakata rahaga vastutustundlikult ringi käima, ei raiska enam mõttetute maiustuste peale raha. See kindlasti tuleneb sellest, et teenin ise endale taskuraha
8. Puu - okaspuu, lehtpuu 7. DEFINEERIDA MÕISTED 1. Hing - see, mis elustab keha 2. Põhjus - objekti või nähtuse omadus, mille esinemise tulemuseks on alati teatud tagajärg või -järjed. 3. Aksioom - väide, mis võetakse tõestuseta aluseks deduktiivse teooria ülejäänud väidete tuletamiseks. 4. Aeg - sündmuste omavaheline kaugus. 5. Aatom - väikseim osake 6. Vaim - olendi tundeelu 8. DESKRIPTEERIDA MÕISTED 1. Olemus - see, mis põhjustab asja olemist iseendas 2. Jumal - ülim üleloomulik olend 3. Toime - 4. Surm - organismi elu lõppemine 5. Jõud - vastastikuse mõju mõõt 6. Ruum - mahtuti, mis hõlmab kõik füüsilised esemed 7. Elu - töötavate orgasimide kogum 8. Vaim - olendi tundeelu 9. Aeg - sündmuste järgnevuslik korrastatus
nende vastu. Nad tahavad teada, kes nad on. seepärast otsivad nad piiri, langevad tihti looma tasemele ja kõik selleks, et tajuda endas uut inimest. Mida kaugemale nad oma mõtlemisega jõuavad, sead lähemal on nad iseendale, ja mida enam nad tahavad end hävitada, seda rohkem on nad tagasi võidetud. Nende enesehävitus lõhub kesta sisemise inimese ümbert, mis on vaid enese päästmine. Äärmisim tegu kuritöö on tarvilik, et võiks sündida puhtus. Alles siis, kui nad on sünnitanud iseendas puhta inimese, võivad nad astuda tõelisse ühiskonda. See ühiskond ei ole sotsiaalne vaid religioosne, kus pole vaja otsida seltskonda vaid vendlust. Puhastunud inimese hing ei tunne häbi, uhkust, vaenu, põlastust. Ükski kõlvatus ei määri, kuritegu ei hukuta, Jumala ees pole muud kohut kui süüme. Kes on tõene tahtmises, see on lepitatud, sest kes on tõene, on alandlik. St. süüdi pole keegi või on kõik. Keegi ei tohi olla kellegi kohtunik. Igaüks on ainult oma venna vend
Üliinimese mõistega seostub nn uue filosoofia mõiste. Ka uus filosoofia kehtestab väärtusi. Tulevik olgu inimese tahe. Inimene peaks Nietzsche määratluse kohaselt iseennast kui praegu eksisteerivat inimtüüpi ületama üliinimese (Übermensch) vormis. Jällegi on selle mõiste sisu mõistmisel kerge eksida. Jutt ei ole mitte mingist uuest bioloogilisest inimtõust, mis peaks justkui Nietzsche arvates maailma valitsema. Üliinimene on peale "jumala surma" elav inimene, kes ületab iseendas nihilismi tema erinevates vormides. Nietzsche ei taotle selle mõistega massilisust, mingit "kõrgemate inimeste ühiskonda". "Üliinimene" pole mitte rahvahulga, vaid indiviidi omadus.
arved(telefon,internet jne) ning mis veel hullem hakatakse võtma laene, mida pole võimalik tagasi maksta. Üürivõlad, oskamatus nendega toime tulla ning oht saada kinnisvarapettuse ohvriks võivad viia inimese väljatõstmiseni. Elamispinna puudumine tekitab toimetulematuse, millest inimesel endal on raske välja tulla. Kuid inimesed on kahjuks alati näinud probleeme kõiges muus kui iseendas. Kasvavas narkomaanide hulgas süüdistatakse peamiselt koolide suutmatust selliseid probleeme lahendada; töötu süüdistab tööandjat ja väikeseid palku selles, et ta tööd ei leia; lapsevanemad süüdistavad õpetajaid laste harimatuses jne. Aga inimesed ei näe seda, mida nad ise võiks ära teha, et riigis oleks olukord parem ning siin oleks meeldivam elada. Me saaksime teha kasvõi niipalju, et toetada oma lähedasi. Rasketes olukordades
Koolis saad kolki, õpetaja laiutab käsi, direktor maigutab suud ja kodused käratavad su peale, et ise oled kõiges süüdi ja vaata kuidas hakkama saad. Nad hakkavad siis jooma ja mured õpivad paraku ujuma ja väga hästi ujuma. Kui sellise noore tõekspidamised iseenda väärtusetusest kinnistuvad, siis on väga raske neid muuta. Selleks on vaja positiivset autoriteeti või väga lähedast inimest, kelle tõekspidamisi endale ligi lastakse. Teine võimalus on otsingud iseendas. On hakanud ilmuma palju erinevaid eneseabi ja psühholoogia valdkonna raamatuid. Inimene, kes tunneb huvi ja vajadust, saab ise võimaluse end tee peale aidata. Olulisim ongi minu meelest enese leidmine. Kui oled leidnud enda, määratlenud enda jaoks olulise, siis tuleb tasapisi enesekindlus. Enesekindlal inimesel on juba palju kergem oma joont hoida. Olles tolerantne teiste suhtes, ollakse enamasti tolerantne ka sinu suhtes.
VALGAMAA KUTSEÕPPEKESKUS Kokka eriala III kursus Darja Grigorjeva Mats Traat Valga 2009 Nimi: Mats Traat sünniaeg ja -koht: 23. novembril 1936 Tartumaal Palupere vallas elukohad: Veikülas, Moskvas, Tallinnas. perekonnaseis: teadmata haridus: Lõpetas Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi, Moskvas Gorki-nimelise Kirjandusinstituudi ja kõrgemad filmilavastajate ja stenaristide kursused. töökohad: mõniaeg sovhoosis, toimetajana Tallinnfilmis. 1970. aastast töötab kutselise kirjanikuna. mida kirjutanud: romaanid, luulekogud, näidend, novellikogud. Looming Mats Traadi loomingut iseloomustab ideelis-kunstiline terviklikkus luules, proosas ja (filmi)dramaturgias. Traat kujutab eestlaste saatust eelkõige külaühiskonna ajaloo kaudu, jäädvustades inimese teisenemist muutuvas ajas. Mats Traadi loomingu missiooniks on protest argimadaluse vastu, inimese äratamine vaimsele elule. Rahvuslikku süvadi...
?????????????? Gümnaasium Kas vabadus on illusioon? Essee 12.b 13.04.2009 ??????? 2009 Kas vabadus on illusioon? Vabadus on väga laialdane ja mahukas mõiste. Seda võib defineerida kui takistuste, piirangute ja sunni puudumist. Siiski tähendab vabadus igale inimesele midagi konkreetset, mida on võimalik seletada ja piiritleda. Tekib küsimus, mis on tahtevabadus ja kas sellisel juhul on alati võimalik käituda vastavalt tahtmisele. Kas vabadus on inimestele kui muinasjutt või tegelik ümbritsev reaalsus? Tahtevabaduse põhimõttel peaks olema igal inimesel võimalik valida oma tahtmisi. Ka tahtmised on piiritletud, alustades pärilikkusest ja lõpetades ühiskonnaga kus inimene viibib. Igal ühel on välja kujunenud väärtushinnangud, mille alusel tehakse vastavaid valikuid ja otsuseid. Alati pole võimalik käituda vastav...
vaimuenergiast, millest inimene elab ja hingab. Aga kui inimene on nakatanud Kögertali moraalist siis ei ole ta võimeline looma vaid tarbib seda energiat üle kriitilise piiri st. raiskab iseennast ja energiat aga see ei taastu enam, sest ka jumal ei saa vigadeparanduseks vaja minevat uut energiat anda. Järelikult kogu inimolemise põhiteljeks on armastus, mis puhastab kõik elutõed ja suunab õiget valikut tegema. See, kes on otsinud iseendas, jõuab ükskord tõele lähemale ja seda väärtust ei saa enam keegi ära võtta. On armastus ja on kodu ja veelkord armastus ja kõige selle taga usk jumalasse.
Hamlet keerulises inimsuhete maailmas Hamlet, kui raamatu keskne persoon suhtleb läbi raamatu väga erinevate inimestega, erinevatel viisidel ning erinevates situatsioonides. Kõikidesse inimestesse suhtub hamlet erinevalt. Kirjandis käsitleksin hamleti ning teiste tegelaste suhteid. Terve teose vältel oli hamletile vaid üks tegelane, kellesse ta suhtus peaaegu algusest lõpuni samamoodi. Selleks osutus tema kadunud isa vaim. Hamlet algul suhtus temasse küll umbusklikult, kuid ajapikku õppis hamlet teda usaldama ning uskus kõike, mida ta rääkis. Kuna vaim oli talle rääkinud, et ta polnud surnud mitte ussi hammustuse tõttu vaid ta oli hoopis tapetud. Selle peale lubas hamlet välja uurida, kuidas asjad olid ning mõrvarile kätte maksta. Pika teose jooksul, otsides tõendeid, et tema isa oli siiski mõrvatud tuli hamletil läbi käija vägagi paljude inimestega. Suhteid teiste tegelastega oli seinast seina. Hamlet...
Mina ja puberteet Puberteedi alguseks loetakse tavaliselt füsioloogilise suguküpsuse saabumist ja selle lõpuks kõigi sootunnuste väljakujunemist. Puberteet jääb lapseea ja täiskasvanuea vahele. Puberteediiga jääb tavaliselt 11.19. eluaasta vahele ja seetõttu on sarnases tähenduses mõnikord kasutusel ka nimetus ''teismeliseiga''. See aeg on tavaliselt inimese eneseotsingute ja iseendas selgusele jõudmise aeg. Igal inimesel algab puberteet erineval ajal. Enamasti oleneb see sellest, kuna algas see vanematel (tüdruku puhul emal ning poisi puhul isal).Naistel (tütarlastel) annab sellest tunnistust esimene menstruatsioon. Tihti hakkab tüdrukutel varem puberteet kui poistel, näiteks kui tüdrukud on juba küpsed neiud, poisid on aga veel lapse välimusega ja lapsikud. Puberteedi algusega muutuvad tihti ka tujud, mõttemaailm ja käitumine. Võivad toimuda
jälje võib selline kogemus siiski igale õpilasele jätta, nagu ka ükskõik, millisele inimesele keda on teiste juuresolekul alandatud. Niisiis teeb ühe õpetaja heaks just need omadused, mida ühiskonnas tegelikult kõik väärtustavad. Need on omadused, mida me tahame näha oma sõbras, pereliikmes, töökaaslases, koolikaaslase ja ka eneses. Teiste puudujääke on alati kergem näha, täpselt nagu valgel leheküljel, üht musta täppi. Kuid iseendas neid puudujääke näha on tihtipeale palju raskem. Seepärast leian, et kui teha enesega tööd, olla sallivam, mõista, et kõik teevad vigu, üritada leida kõiges ja kõigis kasvõi midagigi enese jaoks olulist ja positiivset siis on võimalik kõigiga läbi saada ja kõigilt midagi õppida. Minu põhikooli matemaatika õpetaja oli karmikäeline kuid professionaalne ja kindlasti soovis, meile kõigile vaid tulevikuks parimat. Mäletan ühte tema lasusest siiani
"Maailma lõpus on kohvik, kus kunagi kohtume kõik." "Inimene elab nii kaua, kuni ta elab meie mälestustes." "Otsige iseendas ja te leiate kõik!" "Parim kättemaks vihale on NAER!" Rumalad ei andesta ega unusta, naiivsed andestavad ja unustavad, targad andestavad, aga ei unusta." (T. Szasz) "Te ei saavuta elus oma kohta, kui seisate valvel, vaid kui ründate ja saate ka ise kõvasti kolki." (R. Emerson) Armastada tähendab riskida jääda vastuarmastuseta. Loota tähendab riskida pettumisega. Ent riskima peab, sest elu suurim risk on mitte millegagi riskida. Kes millegagi ei riski ei tee
õppimise erinevatest eesmärkidest, siis minu õppimise põhjuseks on alati olnud n.ö. pikaajaline eesmärk. Õppimine ja tarkuse ning teadmiste omandamine on igal inimesel kui ,,aare," mida ei saa keegi temalt ära võtta, see on hindamatu ja seda saad alati inimeselt inimesele edasi anda. Ma õpin kogu eluks, sest me ei tea iial, millal võib meil vaja minna kindlaid teadmisi või oskusi. Olen palju oma elus kokku puutunud inimestega eriti nendega kes peale keskkooli ei ole iseendas kindlad, mida nad tahavad- minnakse õppima, lihtsalt teadmisest, et peab õppima, olenemata selle eriala tegelikust soovist. Sellistel puhkudel on tagajärgedeks olnud kas pooleli jäätavad või lõpetamata koolid. Õppimist tuleb nautida, tulebki teha täpselt seda, mida sa soovid ja mis on sinu jaoks huvitav, siis on huvi õppida ja sa teedki seda naudinguga, sest see on just see, mis on sulle hingelähedane. Ennast, kui õppijana, kuidas iseloomustaksin
Substantsi õpetuse järgi on inimeses teineteisest selgelt erinevad aine (keha) ja hinge (vaimu) tasandid. Ühesõnaga hing ja keha on lõigatud eraldi. Nad on üksteisest tunnetusteoreetiliselt ja metafüüsiliselt lahus. Hing on täiesti erinev kehast, seda on kergem tunnetada ka kui keha, sest kui kasvõi ei ole olemas keha, siis hing on ikkagi. 7. Kant’i teoreetiline filosoofia: Asi iseeneses- Tunnetus hõlmab vaid kogetut. Tunnetus ei hõlma asju iseendas, vaid kogemust nendes. Tema vaatluse all on inimlikult arukas kogemus. Aru ja tunnetus hõlmab vaid ja ainult meelele ilmnevat fenomenaalset maailma ning ei saa isegi mitte põhimõtteliselt küündida asjadeni iseendas. Tema taustaks on ’’kahe maailma’’ õpetus. Tunnetuse võimalikkuse aprioorsed tingumused- Igasugune aistimistegevus eeldab ruumilisuse ja ajalisuse põhimõisteid. Liigendus sünnib aja ja ruumi kaudu. Taju ei ole olemas nendeta
sellistest põhimõtetest, millest võiksid ja peaksid lähtuma kõik. See ongi kuulus kategooriline imperatiiv Kanti sõnastus: ,,Toimi vaid niisuguse maksiimi järgi, mille kohta võid sa ühtlasi tahta, et see üleüldiseks seaduseks saaks". Sellel imperatiivil on ka teine sõnastus: ,,Toimi nõnda, nagu sinu toimimise maksiim peaks sinu enese tahte läbi saama üleüldiseks loodusseaduseks". Kolmas sõnastus erineb kahest esimesest ning rõhub inimese kui mõistuseolendi väärtusele iseendas: ,,Toimi nõnda, et sa inimsusse nii oma isiku kui ka ükskõik millise teise isiku näol suhtuksid alati ühtlasi kui eesmärki ja mitte kunagi pelgalt kui vahendisse". 2.4 Eetika (kohuse eetika) Ta on tuntuim deontoloogilise eetika esindaja. Deontoloogia väidab, et osad moraalsed kohustused kehtivad absoluutselt. See eetika omistab seesmise väärtuse teole endale, mitte selle tagajärgedele. Kanti eetika ehk kohustuse eetika järgi jagunevad teod õigeteks ja vääradeks
tähenduse, st muudab reaalsuse mõisteliseks ehk mõtestab selle vastavate mõistete abil inimese jaoks lahti. Immanuel Kant 17 12.3. Inimene eesmärgina iseeneses. Vabadus Kant peab eesmärgiks iseeneses inimsust, mis on olemas igas persoonis; inimsus on absoluutne väärtus, mis peab olema püha, kuna inimene on moraaliseaduse subjekt. Ükski inimene ei tohi olla vahend millegi saavutamiseks. Inimsust nii iseendas kui ka teistes tuleb alati kohelda eesmärgina. 18 Kanti moraali vastu eksib näiteks enesetapja, sest ta ei kohtle end eesmärgina iseeneses, vaid kui vahendit saavutamaks kindlat eesmärki jõuda seisundisse, milles pole enam elupiina. Seega eksib ta selles, et muudab oma inimsuse vahendiks. 19 Kanti kuulus kategooriline imperatiiv (meenuta, milles see seisneb) on seotud
" "Surnud pole enam üksildased." "Alati koos aga igavesti lahus." "Naera ja maailm naerab sinuga, nuta ja sa nutad üksinda!" .."Inimene elab nii kaua, kuni ta elab meie mälestustes." .."Teiste suurte eeliste vastu ei ole muud pääsevahendit kui armastus." . ."Õige vastus on nagu meeldiv suudlus." .."Ma leian üha enam, et peab hoidma vähemuse pool, kes on alati targem." .."Õnnelik on inimene, kes võib oma elu lõpu seostada algusega." .."Otsige iseendas ja te leiate kõik!" .."Rahulolu saladus esineb teadmises, kuidas nautida olemasolevat ja kaotada igatsus asjade järele, mis on sinu haardeulatusest väljas." . ."Ilusad inimesed on ussitanud." . ."Parim kättemaks vihale on NAER!" .."Suudle kuni jõuad, armasta kuni sured!" . ."Inimene ebaõnnestub ainult siis, kui ta enam ei ürita." .."Silmad on pimedad. Tuleb otsida südamega." . ."Igaüks peab oma püksid ise täis tegema." .."Kõige näotumad inimesed on peata inimesed." .
kassetis ning selles teatas Traat: Ma olen kandiline maamees, hall ja tõsine kui raudkivi. Traadi luulet on nimetatud poeetiliseks autorbiograafiaks ning on leitud, et see on otsekui eestlase nägu tõsine ja murelik. Tema luule põhimotiivid on kutse linnast loodusesse; oma aia harimine ; äraminemine- maaema rüppe, sügisöhe, metasa, merele, samas tähendab äraminemine otsingut iseendas ning pidevat võitlust. ,,Küngasmaa" (1964) väljendab huumoriga tasakaalustatud kaduvusnukruse kaudu kohustust tagada rahvuslik-kultuuriline järjepidevus. ,,Kaalukoda" (1966) algatab aegade ja tõdede suhet vaagiva sümboolika, süvendades elu ja kodu hoidmise motiivi ka rahva ajaloo luulendamisega. Rööbiti luulega on Mats Traat avaldanud pidevalt proosat, mille põhiprobleemiks on eetiline isiksus. Kogu ,,Koputa kollasele aknale" (1966) valgustab noorte eneseotsinguid 1950.-60.ndate
Vastased leiavad üldjuhul, et tapmine on igal juhul moraalselt vale ning et legaliseerimine looks võimaluse, kus surmama hakataks eelarvamuste, ahnuse, ihnsuse, kannatamatuse või frustratsiooni tõttu. Peale selle võib tekkida sotsiaalne surve, et inimene valiks teatud tingimuste esinemisel suremise. · Eutanaasia toob kaasa hulganisti eetilisi küsimusi. Kas olulisem peaks olema elukvaliteet või elu kui väärtus iseendas? Miks? Kellel on õigus otsustada elu üle, eriti juhul, kui patsient ise pole otsustusvõimeline? Mida teha juhul, kui isik pole eluajal oma tahet selgelt väljendanud ning lähedaste huvid on konfliktsed? Missuguse täiendava mõõte toob arutlusse filosoofiline ja eetiline küsimus sellest, mis vahe on tapmisel ja surra laskmisel? · Kas võib öelda, et teatud juhtudel on inimesel kohustus surra, näiteks omaste säästmiseks või majanduslikel põhjustel
Kõrvuti on unistused ja tegelikkus Anton Tsehhov on öelnud: ,,Elu tuleb kujutada mitte nii, nagu ta on, ka mitte nii, nagu ta peaks olema, vaid nii, nagu ta paistab unistustes." Igaüks on hellitanud mõtteid imelisest tulevikust, paremast elust, kui on naabril, unistanud oma soovide täitumisest. Öeldakse, et unistustel pole piire, see ei maksa midagi, kuid ometi tekib inimestel justkui võlg unelmate näol, mis iialgi ei täitu ja on vastuolus tegelikkusega. Raha annab meile vabaduse. Tänapäeval sõltub sellest peaaegu kõik: mugavus, välimus, elustiil, positsioon ja võimalused. Näiteks on võimalik teha iluoperatsioone, osta kalleid disainerrõivaid, õppida kalli õppemaksuga erakoolis ning kõigi nende abil saavutada positsioon. Me kõik unistame vabadusest, mida raha meile annab. Reaalsuses saame endale seda vaid piiratud koguses. Inimene on ikka selline, et tahab alati rohkem. Võimaluste suurenedes kasvavad ka unistu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
