ARENGUPSÜHHOLOOGIA KORDAMINE 1. Arengupsühholoogia põhimõisted: areng, füüsiline-motoorne, kognitiivne, sotsiaalne, külbeline, ja vaimne arend, kasvamine, küpsemine, õppimine, sensitiivne periood, kriitline periood. Areng–igasugused muutused (käitumises, kognitiivsetes protsessides, suhetes jne). Areng toimub lihtsamast keerulisemaks. Osa arengust on määratud keskkonna, osa bioloogiliste tegurite poolt. Füüsiline ja motoorne areng–kasvamine, motoorsed oskused jm. Kognitiivne (tunnetuslik) areng tunnetusprotsessid (taju, mälu, mõtlemine jt ) , kõne Sotsiaalne areng (sotsiaal- emotsionaalne, psühho -sotsiaalne)–emotsioonid, suhtlemine.
15.hobi-aktiivne huvitegevus Minu hobi on jäähoki. 16.hübriid Uus Toyota Avensis on rohkem hübriid. 17.plagiaat - loomevargus Moelooja süüdistab kolleegi töö plageerimises. 18. Džäss- muusika stiil Õppisin muusikakoolis lüükriistu ja mängisin džässibandis.-Kroonika 19.abiturient – gümnaasiumi lõpetaja Abiturientide ballini on jäänud mõned kuud. 20. sensitiivne-tundlik,õrn Kunstnik oli oma töödes sensitiivne ja õrna hingeeluga. Võõrsõnade leiukoht: E.Vääri jt.Maire Raadik,Kroonika,Äripäev.
LÄHIMA ARENGU TSOON LAT MAKRO- etnilised-kultuurilised, religioossed, majanduslikud seosed. 2arengutaset parallelselt LAT hoiakud, väärtused, ideloogiad I saab ise hakkama KRONO- seotud aja edasi minekuga, elukoha muutused, ühiskk muutused II- potensiaal, vajab õpetamist *Huvi ilmumine, küpsemine, sensitiivne periood, KOHLBERG(moraalne areng) -M kultuuri einevused, arengu spetsiifilus I eelkonventsionaalne 1.sõnakuulekus, ei taha saada karistada JAAN VALSINER 2.et saaks hüvitust VLT vaba liikumise tsoon pidevalt muutuv, L ette antud
Astsendeeruv paralüüs Sümmetriline kvadroparees Tekivad jäsemete-, näo-, neelamis- ja hingamislihaste halvatused Mõõdukad tundlikkushäired Laboratoorsed uuringud Haiguse alguses ebaspetsiifilised Kliiniline veri korras Liikvoris pleotsütoos (mononukleaarid), valgu tõus Pleotüstoos > 1000 rakku/l otsida teist põhjust CT korras, MRT ja EEG-s ebaspetsiifilised muutused Diagnostika Mõelda marutõvele ! Spetsiifilised antikehad RT-PCR väga sensitiivne ja spetsiifiline Antikehade uurimine immunofluorestsentsmeetodil ajubiopsiast, kaelapiirkonna nahabiopsiast või sarvkestalt, süljes ja liikvoris Postmortaalne aju histoloogiline uurimine Negri kehake Profülaktika Metsloomade ja koduloomade vaktineerimine Haava pesemine vee ja seebiga,surnud koe eemaldamine, teetanuse vastane profülatika Passiivne ja aktiivne vaktsineerimine peale kokkupuude
Mati Undi radikaalne vaim ei raugenud kunagi, seisis lõpuni teistsuguse teatri eest ja keeldus tegemast “korralikku” vana teatrit, nagu seda Eestis on ikka tehtud. Undi ühiskondlik roll on ennekõike see, mida ta kunstnikuna tegi. Ta ei rääkinud ega kirjutanud ühiskonnast kunagi otse ja sirgelt – ta ei olnud ühiskonnakriitiline selle sõna lamedas tähenduses. nt ei olnud poliitik ega ühiskonnategelane, oli kogu tema looming ühiskonnatundlik ja väga sensitiivne. Meeldib Mati Undi tsitaat: "Kõige rohkem haaravad meid asjad, mis on meile arusaamatud ja võõrad." Elus ongi tihti, et meid huvitavad uued ja arusaamatud asjad ja vanad ning tuntavad kogemused muutuvad tüütavaks. Kasutatud kirjandus 1. https://epl.delfi.ee/arvamus/mati-unt-esteetiliste-vaartuste-ruutel?id=51017568 2. https://www.opiq.ee/Search/Content?searchPhrase=mati+unt&pageNo=1 3. https://et.wikipedia.org/wiki/Mati_Unt
Mitte-nii-targad-kiusajad Keskpärased õpilased, kes kiusavad peamiselt füüsiliselt. Üldiselt kiusajad ei ole halvad, vaid on saanud lapsepõlves valekasvatuse ja/või mitte piisavat armastust. Tugevalt mõjutab ka lapsepõlves läbielatud trauma: lahutus, vanema surm, pedofiilia ohvriks langemine, väärkohtlemine kodus jne. Kiusatavad kes nad on? Kiusatavat iseloomustab: ettevaatlik, sensitiivne, ebaturvaline isiksus, raskused enesekehtestamisega eakaaslaste hulgas, füüsiline nõrkus ( poisid ), ülekaitsvad vanemad, lähedaste sõprade puudumine, agressiivsete kaaslaste olemasolu samas või kõrgemas klassis, järelvalve puudumine vahetundides, õpetaja ükskõikne suhtumine, teiste õpilaste ükskõikne või positiivne suhtumine kiusamisse. ( allikas Elliott jt., 2000, 24 ) Kiusatavad jagunevad kaheks:
vajadused kui vastava vajaduse muljete järele. See on arenguperiood, mil arengu tempod on kiiremad, kui iial kogu järgneva elu vältel. See puudutab nii emotsionaalset, tunnetuslikku kui füüsilist aspekti. Sotsiaalne ja emotsionaalne areng Laps on sünnist peale sotsiaalne olend. Lapse psüühilises arengus on esimesel eluaastal kõige olulisemal kohal kiindumussuhte kujunemine lähedasse täiskasvanusse e. teisisõnu: esimene eluaasta on kiindumussuhte sensitiivne periood. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Psühholoogid omistavad erilise tähtsuse lapse suhteile nendega, kes tema eest hoolitsevad kui emotsionaalse ja kognitiivse arengu allikale. Täiskasvanu lähedus ja tähelepanu lapsepoolsete märguannete suhtes loovad
kahjustavad. 1 Erik Püvi Psühholoogilised ohutegurid EMOTSIONAALSED NÕUDED TÖÖL Töö iseloom võib nõuda töötajalt oma emotsioonide ja nende väljendamise reguleerimist. Emotsioonide kohta käivaid nõudeid on mitu: nõue näidata positiivseid emotsioone, nõue näidata negatiivseid emotsioone, nõue olla sensitiivne emotsioonide suhtes kliendi emotsioone ära tunda ja nendele reageerida, nõue varjata oma loomulikke emotsioone. Emotsionaalsed nõuded on määratud töö iseloomu, samuti tegevusala tavade või ettevõtte konkreetsete nõudmiste poolt. Praktiliselt kõik tööalad, mis on seotud inimestega suhtlemisega, esitavad emotsionaalseid nõudeid. Emotsionaalseid nõudeid tööle esitatakse teenindusega
Kõlbeline areng väärtused, hoiakud, õige-vale. Vaimne areng teadmised, oskused. Õppimine keskkonna poolt tingitud muutus. Inimene omandab kogemuse või treenib, selle tagajärjel toimub muutus (muutus võib olla nii pos kui neg). Küpsemine muutus, mis toimub geneetilise plaani järgi, sõltub vähe keskkonnast (nt koogamine 2-3. elukuul, sootunnuste avaldumine murdeeas jm). Kasvamine pikkuse, kaalu jm füüsiliste tunnuste suurenemine. Sensitiivne periood periood, kus mingi võime areneb väga kiiresti (nt 2-3 eluaasta kõne kiire areng; 8-9 eluaasta suur vastuvõtlikkus nähtavate asjade suhtes, nt vägivallafilmid). Kriitiline periood teatud keskkonnafaktoril on teatud võimele mõju ainult kindlal perioodil (nt kõne omandamine on võimalik ajavahemikus 1,5 ea murdeiga). Optimaalne periood periood, kus areng toimub kõige pareini ja kergemini )õppimise ja õpetamise seisukohast). Nt 3a
Teadusliku ja rahvapsühholoogia erinevus- 1)Psüühika ja käitumise üldiste seaduspärasuste väljaselgitamine. 1. 2)Eksperiment kui viis, mille abil kontrollitakse seletuse õigsust. 2. 2)Vastastikune kontrollitavus- teiste uurijate poolt kontrollitud ja proovitud. 3. 2)Teooria vastab ümberlükkamisproovile (pole võimalik ümber lükata). 4. Psühholoogia ajaloost : 5. Aristoteles-(384-322e. Kr.) hing on kõige elava omadus, 3 hinge astet: 6. vegetatiivne hing/toitumisvõime 7. sensitiivne hing/meel, aistmine 8. mõistuslik hing/mõtlemisvõime 9. Hippokrates-460-370eKr) 10. Arendas välja õpetuse kehamahladest, millest kasvas välja temperamenditeooria 11. Inimkehalt iseloomule/ temperamenditüübid (koleerik/sapp, melanhoolik/must sapp, sangviinik/ veri, flegmaatik/ lima) 12. Galenos-oli Vana-Rooma arst ja anatoom. 13. Descartes-(1596-1650 ) Prantsuse filosoof 14. Keha ja hing on eraldiseisvad: 15
INTELLIGENTSUS (VAIMSED VÕIMED) Intelligentsusekohta on palju erinevaid teooriaid ja vaatenurki. Intelligentsus kui: · Üldine võimekus · Eriandekus(muusika, kunst, kirjandus jne) · Kohanemisvõime · Edukas toimetulek elus · Teadmiste hulk Def.1: intelligentsus on inimese üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas toime(Wechsler,1975) Def.2: intelligentsus on võime asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikke seoseid. Intelligentsuse mõõtmine: Hindamisel kasutatakse intelligentsuskvoodi mõistet-IQ. Alla 70- vaimne mahajäämus 70-89- madal vaimne võimekus 90-109- keskmine vaimne võimekus 100- keskmine skoor 110-130 - hea vaimne võimekus Üle 130- väga hea vaimne võimekus(andekus). Mida on oluline teada testi tegemisel: · Tulemust võivad mõjut...
- Kriitika on suuresti üles ehitatud metodoloogia põhjal ETOLOOGIA - Uurib käitumise bioloogilisi aluseid - Väidab, et kõik sünnivad kaasaantud bioloogilise programmiga - Esimesena rääkis kriitilistest perioodidest elus - Uurib kuidas käitumine on kujunenud arvestades evolutsioonilst arengut - Sai alguse 1930.ndatel teadusharuna, Lorenzi ja Tinberngeni töödest - Sensitiivne periood - Liigi spetsiifiline kaasasündinud käitumine põhimõtteliselt sama kõigil liigi esindajatel on pärilik ja kaasasündinud o Käitumine on stereotüüpne kõigil liigiesindajatel alati on üks ja sama liigijärgnevus o Käitumine on suhteliselt muutumatu, vaatamata kogemustele ja õppimisele - Etoloogia on huvitatud loomade uurimisest, kuid on laiendatav inimesele - Kaasasündinud
· Vaimu ja keha, bioloogia seotus · Ei saa hinge eraldada kehast · Naturalist: süda on keskne organ, mitte aju · Rõhk mõistusele: teoreetiline ja praktiline 18) Aquina Thomase mõjutused · Aristotelese vaimu jätkaja: teadliku mõistuse rõhutamine. · Allutas filosoofia religioonile(puudub vahetu kontakt Jumalaga). · Vaimu klassifikatsioon: ratsionaalne, sensitiivne ja vegetatiivne. 19) Mis on nominalism ja realism? Realism universaalid ehk üldine eksisteerib reaalselt nagu mingi olemus või vorm. Nominalism üldine eksisteerib kui nimetus, mark. 20) Milles avaldus uue aja psühholoogia? · Individualismi teke: huvi indiviidi vastu, kes kaotab sidemed kogukonnaga. Külakogukond laguneb, sellega koos ka ühtsustunne. Linnastumise algus, mis toobki kaasa individualismi tekke. Mina esilekerkimine.
automatiseeruvad - muutuvad osaks lapse enese isiksusest. See identifitseerumisprotsess, mis algab eelkoolieas, jätkub ka veel kooliajal. (Kui algul poeg jäljendab isa käitumist väliselt, siis hiljem peab ta isale omast vaoshoitust ja viisakat käitumist enesele ainuvõimalikuks ja loomulikuks.) Täiskasvanu toimib ka hinnangu allikana lapse käitumisele. Nooremas eelkoolieas omandab laps reeglid, mis on seotud hügieeni- ja korraharjumustega. Võime öelda, et sel perioodil on laps sensitiivne korraharjumustele. Seega on just nüüd parim aeg neid harjumusi lapses kujundada. SUHTED EAKAASLASTEGA. Kui siiani on lapse maailma keskpunktis täiskasvanu, siis nüüd ilmneb ka vajadus suhelda eakaaslasega. Eakaaslasel on lapse arengus eriline roll. Kui täiskasvanu on see, kes vahendab lapsele käitumisnorme, väärtusi, hinnanguid, teadmisi ümbritseva maailma kohta, siis just suhtlemise ja ühise tegevuse protsessis eakaaslasega tekib vajadus käsutada kõike omandatut
8.A klass Paranähtused Referaat Sisuko rd Sisukord........................................................................................................................................ ...........2Sissejuhatus...................................................................................................................... .......................31.Paranähtuste jaotus..............................................................................................................................4 2.Kummitused............................................................................................................................... ..........63.UFOd.............................................................................................................................. ...........
if ... then efektiivsuse standard (performance standard) mina-efektiivsus (self-efficacy) 5. Enesekaristamise vältimine käitumise ja sisemiste standardite vastavus moraalsed standardid (moral conduct) · moraalne õigustus · situatsiooni `pehmendamine' · võrdlus · vastutuse ülekanne · vastutuse hajutamine · dehumaniseerimine · süü atributsioon · tagajärgede ignoreerimine Näit. Agressiivsuse areng · TV sensitiivne period 8-12 aastastel · Sooroll feminiinsus, maskuliinsus · Peresuhted paljulapselised pered, madal SES, vanemate suhtlemistiil
if ... then efektiivsuse standard (performance standard) mina-efektiivsus (self-efficacy) 5. Enesekaristamise vältimine käitumise ja sisemiste standardite vastavus moraalsed standardid (moral conduct) · moraalne õigustus · situatsiooni `pehmendamine' · võrdlus · vastutuse ülekanne · vastutuse hajutamine · dehumaniseerimine · süü atributsioon · tagajärgede ignoreerimine Näit. Agressiivsuse areng · TV sensitiivne period 8-12 aastastel · Sooroll feminiinsus, maskuliinsus · Peresuhted paljulapselised pered, madal SES, vanemate suhtlemistiil
Vastavalt nende selguse astmele eristab J.Locke meie teadmisi: · Kõige kõrgem on intuitiivne tunnetus. Siin võtab meie vaim kahe idee vastavust või mittevastavust vahetult vastu ( näiteks: ring ei ole mingi kolmnurk). · Demonstratiivse teadmise juures tunnetab vaim ideede vastavust või mittevastavust, kuid mitte vahetult, vaid teiste ideede vahendusel. Siia kuuluvad tõestuste järeldused. · Lõpuks on olemas sensitiivne teadmine üksikute olemuste eksistentsist väljaspool meid. Tõde on seotud üksnes lausetega, sest see seisneb märkide õigest lahutatuses või seotuses, ning vastavuses märgitavatele asjadele. Kuna meie teadmised on piiratud ja enamuses valdkondades meie tunnetus piiratud, siis omandab praktilises elus väga tähtsa rolli tõenäolisus, selleks, et puuduvaid teadmisi täiendada. See puudutab eelkõige lauseid, mida me usume lähtudes teiste kogemustest või tunnistustest
Varem oli ta näinud aurasid peamiselt punaste ja kollastena, kuid 70-ndatel aastatel täheldas ta, et laste energiaväljas oli hakanud domineerima indigosinine. Seega saidki uue käitumis- ja mõtlemislaadiga lapsed nimetuseks indigolapsed. Oma raamatus eristab Nancy Ann Tappe nelja tüüpi indigoid: · Kunstnikud · Humanistid · Kontseptualistid · Interdimensionaalsed indigod Indigo-kunstnik on loominguline ja sensitiivne, sageli ka kasvult väiksem. Enim tõmbab neid kaunite kunstide poole ning tulevikus võivad neist saada just õpetajad ja kunstnikud. Ükskõik, millega indigo-kunstnik ei tegele, läheneb ta asjale alati loominguliselt. Enne murdeiga võivad nad oma loomingulist valdkonda mitu korda vahetada. Siit ka nõuanne kunstnike ja muusikute emadele: ,,Ärge ostke töövahendeid ega muusikariistu, parem laenutage!"
Arengupsühholoogia kordamisteemad 1. Arengupsühholoogia põhimõisted Areng – igasugused muutused käitumises jm suhetes ning protsessides. Füüsiline ja motoorne areng – kasvamine ja motoorsed oskused nt kirjaoskus Kognitiivne e tunnetuslik areng – taju, mälu, tunnetus ja kõne areng Sotsiaalne areng – emotsioonid ja suhtlemine Kõlbeline areng – väärtused, hoiakud, õige vale suhtumimne Vaimne areng – teadmised, oskused Kasvamine – pikkuse, kaalu jm füüsiliste tunnuste suurenemine Küpsemine – muutus, mis toimub geneetilise plaani järgi, sõltub vähe keskkonnast, sootunnuste avaldumine murdeeas Õppimine – keskkonna poolt tingitud muutus, inimene omandab kogemuse või treenib, selle tagajärjel toimus muutus mis võib olla nii positiivne kui ka negatiivne Sensitiivne periood – periood, kus mingi võime areneb eriti kiiresti nt kõne kiire areng Kriitiline periood – teatud keskkonnafaktoril on teatud võimele mõju ainult kindlal perioodil, nt kõne om...
1.KLIINILISE PSÜHHOLOOGIA AJALOOST. Vanas Indias 2000 a e.m.a hakati haigusi seostama kehamahlade koostisega. ( Inimeses on 5 kehamahla, mis vastavad 5 põhielemendile välismaailmas- maa, vesi, tuli, õhk ja eeter.) Nähti emotsioonide tähtsust haiguste tekkes. Vana-Kreekas arvati, et inimesel on 4 kehamahla-veri, must sapp, kollane sapp ja lima(Hippokrates 460-3770a e.m.a)Selles ka erinevused iseloomudes. Haigused tulevad kehamahlade ebaharmooniast. Oli esimene arst, kes väitis, et psüühikahäired tulenevad ajutegevuse häiretest. Platon tõi psüühikahäirete tekkes esile intensiivsemaid psüühilisi elamusi (427-347 a e.m.a) Vanas-Roomas arvas Galenos(131-200 m.a.j), et kehalised haigused võivad mõjutada psüühilisi haigusi. Araabias toetuti Hippokratese õpetusele. Rhazes(865-923 m.a.j) organiseeris spetsiaalse osakonna psüühiliste haigete jaoks. Pärimuse järgi oli esimene, kes võttis kasutusele psühhoteraapia mõiste. Avicenna e. Abu Ali ibn S...
koos mängus. Süzee-rollimängus kopeerib laps inimeste käitlemisviisid esemetega ja inimeste suhte viisid teineteisega erinevates sotsiaalolukordades. Sellega laps paremini omandab aineliseid tegevuseid, suhtlemise norme, samuti ka rollikäitumist. Süzee-rollimängu saab vaadata funktsionaalse vaatepunktist läbi lapse ettevalmistamisena osaleda ühiskonnaelus erinevates sotsiaalsetes rollides. 1.4. Kõneareng Varane lapsepõlv on sensitiivne periood kõne omandamisele. Lapse autonoomne kõne üsna kiiresti (tavaliselt poole aasta jooksul) transformeerib ja kaob. Ebatavalised nii kõla, kui ka mõte poolest sõnad asendatakse "täiskasvanu" kõne sõnadega. Kõnearengu tingimused. Üleminek kõnearengu uuele tasemele on võimalik ainult soodsatel tingimustel - lapse täisväärtusliku suhtlemise täiskasvanutega tingimusel. Kui lapse suhtlemine täiskasvanutega ei ole piisav, või vastupidi, lähedased täidavad kõiki
Imikuiga ja lapsepõlv 24.09.2016 Füüsiline ja sensomotoorne areng imikueas: Imikueas inimlapse ebaküpsus on ilmne, kui me vaatleme otseselt aju. Luuakse imiku ajus uusi närviühendusi ja kõrvaldatakse vanu niisuguse jahvatava kiirusega nagu 100 000 ühendust sekundis. Kuid isegi sünnihetkel on imiku ebaküps aju valmis paljude tegevuste juhtimiseks. Näiteks töötavad imiku meeled üsna hästi – lapsed eristavad eri kõrguse ja valjusega hääletoone ja eelistavad varakult ema höölt tundmatu naise hääle Vastsündinu nägemistaju pole veel täiesti välja arenenud: näevad vastsündinud u 30 cm kaugusele (imetava ema näeo kaugus) Nad eristavad hästi eredust ja värve ning suudavad silmadega jälgida liikuvaid esemeid Vastukaaluks vastsündinu suhteliselt arenennud sensoorsetele võimetele on imikutel algul vähene kontrollvõime kehaliste liigutuste üle. Nad siputavad kohmakalt ega suuda pead püsti hoida. Kuid neil on hulk tähtsaid reflekse, sealhulgas ka h...
ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA · Definitsioon ,,isiksus" 1. kordumatu, eripära, omapära 2. korduv ja püsiv osa inimloomusest Isiksusepsühholoogia küsimused ilmnevad I maailmasõja ajal. Ameerikas tekkis küsimus, kas on võimalik sõdureid ennetada, et nad sõjas ei kaotaks pead või ei satuks sokki. Selleks töötati välja isiksusküsimustikud, mis pidid stressitaluvust mõõtma. Sellest sai alguse isiksusepsühholoogia. Samas leidis see idee palju järgijaid, kuid keegi ei suutnud vastust leida, kuidas isiksust siis kirjeldada selle küsimustiku järgi. Tänapäeval uuritakse isiksust läbi keele, keele kaudu lingvistiline lähenemine. Selle mõte seisneb sõnas, mis kirjeldab inimomadust, siis see pole siis iseenesest tekkinud, vaid tähistab ka mingit omadust, tekkinud omaduse kirjeldamiseks. Kuuekümnendatel oldi seisukohal, et inimesel pole püsivaid jooni. Inimene käitub vastavalt olukorrale, mitte millegi kindla ...
Õpilane- õpetaja Õpetaja-õpilane Õpetaja-õpetaja Õpetaja-juhtkond 80% õpetajatest ei näe, et kiusamine toimub. Sots.suhtes hierarhia koht (kamba pärast). INDIVIDUAALSED KIUSAJA OHVER Impulsiivus, koleerilisus Ettevaatlik, sensitiivne Raskused reeglite omaksvõtmisel Raskused seoses enesekehtestamisega eakaaslaste hulgas Positiivne suhtumine vägivalda Füüsiline nõrkus (poisid) Järk-järgult kahaneb huvi akadeemiliste saavutuste vastu koolis PEREGA SEOTUD Vanematepoolse soojuse ja seotuse Ülikaitsvad vanemad puudumine Minna-laskev kasvatusstiil Range distsipliin, füüsiline karistamine
1) grupi tekkimine 2) grupi struktuuri väljakujunemine ja inimeste kohad selles 3) grupi toimimine- infovahetus, regulatsioon 4) grupi suhted teiste gruppidega 5) grupi lagunemine Suhtlemise funktsioonid ühiskonnas. Suhtlemise olulisus ja eripära kaasajal. Suhtlemisprobleemide olulisus kuulajatele SUHTLEMISKOMPETENTSUS JA SELLE ARENDAMISE VÕIMALUSED Suhtlemisoskuse kaks põhiprobleemi: · kuidas olla konventsionaalne minetamata spontaanust · kuidas olla sensitiivne kui ka mõjuv ja edukas Suhtlemiskompetentsus Suhtlemiskompetentsus kui võimete kogum, mis 1) toetub arukusele, välimusele, tervisele, reageerimiskiirusele, meeleelundite arengutasemele, hääle omadustele jms 2) eeldab nii sõnaliste kui mittesõnaliste suhtlemisvahendite valdamist 3) avaldub kasutuselolevate ja käepäraste käitumismallide olemasolus ja nende vahetamise võimes 4) on seotud mingil kutsealal vajalike rollide valdamisega
Kõige rohkem armutakse sügisel (ütlevad uurimused). Mida mehed hindavad naise puhul- rõõmsameelsus, välimus (mees armastab mitte ilusat naist vaid armsat naist, klassikaline ilu ei köida, peab veel midagi olema), kirglikkust( elujõuline, vitaalne, elu nautimine) Naised meestes hindavad- vaimukas, huumorimeel. Mehed peaks olema ka mehised ja tõsised. Mees peab olema see, kes oskab naisega midagi peale hakata. Oskab naise paika panna. Naisel peab emotsioon olema, muidu ta poleks nii sensitiivne. Naine võib vastu laksuda, aga mees ikka seisab siin. Naised mõtlevad enamasti armastuse puhul esimest tõsiseltvõetavat suhet. Naine mõtleb tähenduse peale. Meeste jaoks on esimene suhe lihtsalt esimene suhe. Mehed kipuvad umbes 40-50% juurde panema. Naised pigem tõmbavad maha, see polnud suhe, see ka mitte. Naised ja mehed kipuvad euroopa kultuuris nägema armastust erinevalt. Armastuseideaalide psühholoogilised funktsioonid
2) grupi struktuuri väljakujunemine ja inimeste kohad selles 3) grupi toimimine- infovahetus, regulatsioon 4) grupi suhted teiste gruppidega 5) grupi lagunemine Suhtlemise funktsioonid ühiskonnas. Suhtlemise olulisus ja eripära kaasajal. Suhtlemisprobleemide olulisus kuulajatele. SUHTLEMISKOMPETENTSUS JA SELLE ARENDAMISE VÕIMALUSED Suhtlemisoskuse kaks põhiprobleemi: kuidas olla konventsionaalne minetamata spontaanust kuidas olla sensitiivne kui ka mõjuv ja edukas Suhtlemiskompetentsus Suhtlemiskompetentsus kui võimete kogum, mis 1) toetub arukusele, välimusele, tervisele, reageerimiskiirusele, meeleelundite arengutasemele, hääle omadustele jms 2) eeldab nii sõnaliste kui mittesõnaliste suhtlemisvahendite valdamist 3) avaldub kasutuselolevate ja käepäraste käitumismallide olemasolus ja nende vahetamise võimes 4) on seotud mingil kutsealal vajalike rollide valdamisega
1. Bakterirakus leiduvad polümeraasid: ! Replikatsiooni viivad läbi DNA polümeraasid (erinevad eri ahelatel). Replikatsioonijärgne parandamine: polümeraasid. Valepaardumiste eemaldamiseks: DNA polümeraas III – lisab nukleotiide sünteesitava ahela 3’ otsa; suudab eemaldada viimase DNA-le lisatud nukleotiidi (eksonukleaasne aktiivsus) st valesti lisatud nukleotiid eemaldatakse ning asendatakse õigega: DNA üks parandusmehhanisme bakteris. Pärast vea eemaldamist replikatsioon jätkub. DNA polümeraas I – aeglasem, aga tal on nii 3’ 5’ kui ka 5’ 3’ eksonukleaasne aktiivsus; Replikatsiooni käigus tunneb ära RNA praimeri ja asendab selle desoksüribonukleotiididega; Parandab vead, mida ei suutnud parandada DNA polümeraas III On ka DNA polümeraas V ja IV – neil puudub 3’-5’ eksonukleaasne aktiivsus, seetõttu teevad nad palju vigu 2. PRO- JA EUKARÜOOTSE RAKU GENOO...
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste Instituut Klassiõpetaja kõrvalainega EKL-2kõ Laste Mõtlemine REFERAAT Koostaja: Kadri Kivirand Juhendaja: Marika Veisson Tallinn 2008 SISUKORD Tallinna Ülikool......................................................................................................................... 1 SISUKORD................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 3 1 LASTE MÕTLEMINE............................................................................................................ 5 1.1 Beebide ja väikelaste mõtlemine...................................
Liigispetsiifiline kaasasündinud käitumine (näiteks linnu laul, inimeste refleksid - haaramine, imemine) - tekivad füüsilise küpsemise ajal meil on kaasasündinud käitumismustrid Evolutsiooniline vaatenurk - need omadused, mis soodustavad ellujäämist, antakse edasi Õppimise eelsoodumus - sensitiivne periood ehk kriitiline periood, kus ollakse bioloogiliselt valmis uue oskuse omandamiseks (ollakse eriti tundlik) Kiindumussuhte loomuline Etoloogiline metodoloogia - kasutatakse loomulikku vaatlust organismi elukeskkonnas; tuuakse sisse laboratoorsed katsed, protsessid; näide: liigiomast käitumist ei saa vaadelda loomaaias, vaid seal, kus on tema õige
jumaliku loomingu väljavooluna kõiges olemasolev. · Manilased õpetasid, et kurjus on Jumalaga võrdne · Ta võimaldab samas üldist objektiivset tunnetust. iseseisev jõud. (dualism) · Hing · Elu ja otsingud · Hing on tervik, sisaldades mitmesuguseid jõude. · Ta õpetab Kartaagos ja Thagastas. · Hingel on vegetatiivne, sensitiivne ja ratsionaalne · Tüdinenuna Põhja-Aafrikast läheb ta 383 a. võime. Rooma ja siis Milanosse. Ka siin teenib ta leiba · Kosmoloogia retoorika õpetajana. · Kogu loodu lähtub hierarhiliselt aste astmelt · Vahepeal valdab teda filosoofiline skeptitsism, jumalikust intellektist, mis valgustab kõiki seejärel huvitub Plotinose õpetusest.
ka vastava vajaduse muljete järele. Sel perioodil on lapse emotsionaalse, tunnetusliku ja füüsilise arengu tempo kiirem kui iial kogu järgneva elu jooksul. 1.4.1 Sotsiaalne ja emotsionaalne areng Laps on sünnist peale sotsiaalne olend ja tema emotsionaalsed ja sotsiaalsed suhted mõjutavad arengu kõiki aspekte. Psühholoogid omistavad erilise tähtsuse lapse eest hoolitsevatele täiskasvanutele kui emotsionaalse ja kognitiivse arengu allikatele. Esimene eluaasta on kiindumussuhte sensitiivne periood. Selle tekkeks on oluline täiskasvanu reageering lapse igale signaalile. Lähedus, tähelepanu ja turvatunne loovad aluse lapse MINA arengule (Tiko 2006:14-15). 8 Nutt on imiku kutse, kui sellele ei reageerita, viib see pettumusele ja halva enesetunde tugevnemisele. Ka naeratus on lapsepoolne suhtlemine. Esimene naeratus ilmub tavaliselt esimese elukuu lõpul. Positiivse seisundi tekkeks ei piisa bioloogilise tarbe rahuldamisest,
kohaneda erinevate situatsioonidega ning võimet lahendada probleemsituatsioone (nt kuidas roomata üle takistuse, kuidas leida ese rätiku alt). Vaata arengutabelit! Kiindumus VT ETOLOOGIA! H.Harlow (1958) katse ahvipojaga 18 tundi soe, karvane, pehme asendusemaga / 2 tundi terasest ,,külma" asendusemaga). Suhe ei teki sellega, kes annab süüa. Bowlby (1969) - inimlastel on sünnipärane vajadus seotuse järele üühe kindla isikuga. Sensitiivne aeg jääb esimese ja kolmanda eluaasta vahele. J. Bowlby seotuseteooria (1969) Lapse emostionaalne areng turvaline seotussuhe paneb aluse lapse psühholoogiliselt tervele elukäigule. Ebakindlad seotusmustrid aitavad kaasa neurootilise isiksuse kujunemisele, sest tingivad kaose psühholoogiliselt ebaterve arengukäigu. M. Klaus ja J. Kennell. 1975 nad jälgisid, kuidas emad käitusid vastsündinud lastega. Kas on olemas olulisi kiindumuspunkte?
Suhtlemine on ju see infovahetusprotsess, mille käigus toimub nii vastastikune mõjutamine kui ka üksteise tähtsustamine. Oma soovitud sõnumi edasi andmine toimub teabevahetuses ehk kommunikatsioonis, kus mõjub ka sotsiaalne pertseptsioon - suhtlejate vastastikune mõistmine ja hindamine. Et olla isikupärane igas kommunikatsioonis, võiks mõelda - kuidas olla konventsionaalne minetamata samas spontaanust ning kuidas olla üheaegselt nii sensitiivne kui ka mõjuv ja edukas. Öeldakse, et edukas suhtlemiskompetentsus on kui võimete kogum, mis: 1) toetub arukusele, välimusele, tervisele, reageerimiskiirusele, meeleelundite arengutasemele, hääle omadustele jms; 2) eeldab nii sõnaliste kui mittesõnaliste suhtlemisvahendite valdamist; 3) avaldub kasutuselolevate ja käepäraste käitumismallide olemasolus ja nende vahetamise võimes; 4) on seotud mingil kutsealal vajalike rollide valdamisega;
Kasjäärivõimalused. Tagasiside tööalasest tegevusest. Tööstress ja terviseriskid o Läbipõlemine. Hakati uurima kohtu- ja meditsiinitöötajaid. See sündroom on iseloomulik inimestele, kelle negatiivsed pinged on põhjustatud intensiivsest inimestevahelistest suhtlemisest. Läbi saab põleda ainult see, mis on enne intensiivse ja ereda leegiga põlenud. Teine grupp, kes on väga ohustatud, on noored. Ka üksikud ja lahutatud on sensitiivne grupp ja ka põhjapoolsemad rahvad. Ka need, keson üleminekueas, eriti mehed. o Langeb kontsentratsioonivõime, juhtuvad õnnetused o Psüühilised ja füüsilised tervisehäired o Alkoholi ja uimastite tarbimine. Tööstress. Läbipõlemine Läbipõlemine ei ole emotsionaalne kurnatus, sest see üksi ei näita läbipõlemist. Peab olema ka depersonalisatsioon (distantseerumine ja küünilisus) ja alanenud personaalne suutlikkus (tunnen, et
dominantsusega, rahutusega: miks pean? - madal frustratsioonitaluvus - positiivne suhtumine vägivalda - füüsiline tugevus (poisid) - järk-järgult kahanev huvi akadeemiliste saavutuste vastu: kiusajal kogemus, et saavutab asju elus muul moel, jõuga Ohver: - ettevaatlik: iseloomult, käitumisega; seda näha lapse kõnnakus. Laps kes kardab, näitab seda oma kehakeelega välja - sensitiivne, tundlik: ülemäära vb isegi; tajuvad asju suuremana kui need tegelikult on, rohkem enda vastu suunatud tegevustena, kui kiusamiskäitumine lapse suhtes on toiminud pikka aega, siis on see vastav reaktsioon, aga tetud isiksustel on need omadused olemas juba enne kiusamist - ebaturvaline isiksus - raskused seoses enesekehtestamisega eakaaslate hulgas: enesehinnangu tõstmine, enesekehtestamine, mina-teate õpetamine, kehakeel kõnnak,
suhtlemisvahend esialgu tekib reaktsioonina sisemisele stiimulile üks osa süsteemist, mille ülesandeks on luua side vanema ja lapse vahel seostatakse sotsiaalsete stiimulitega, vallandub kergemini reaktsioonina tuttavale inimesele · Sotsiaalne naeratus u 3kuuselt vastastikusus sotsiaalne kaaslane Imprinting · Õppimine, mis toimub väga varases eas ja on aluseks lapse kiindumusele emasse Etoloog Konrad Lorenz Sensitiivne periood Vanemad pardid olles sunnituna veetma rohkema ega uue hirmutava objekti läheduses "vermuvad ümber" Seotus · Võime luua keskendunud, püsivaid ja emotsionaalselt tähenduslikke suhteid oluliste teistega (mõjutatud sotsiokultuurilise konteksti poolt) · Maccoby (1980) imik otsib lähedust esmase hooldajaga distress esmasest hooldajast lahutamisel rõõmustamine taaskohtumisel hooldaja reaktsiooni otsimine Jagatud tähelepanu
◦ vaatlused – päevikud, lapse jutu analüüsimine ◦ intervjuud – küsimustele vastamine, oskus imiteerida kuidas kõne omandatakse? ◦ Õppimine – jäljendamine, eriti nooremate puhul ◦ kõneorganist tulenev – keele omandamine pärilik ▪ keele omandamise kriitiline periood- keelt võimalik omandada ainult kindlal perioodil ja sel ajal peab keel neid ümbritsema, praegu usutakse pigem, et sensitiivne periood ehk periood, mil kergem keelt omandada, aga ka hiljem võimalik ◦ kognitiivne – Piaget, keele omandamine seotud üldise arenguga ◦ sotsiaalne – sotsiaal-interaktsiooniline lähenemine ▪ keel eelkõige suhtlemiseks ▪ Ferguson – Baby Talk, vanemad räägivad lastega teistmoodi kui teiste täiskasvanutega alla 2-aastastele lastele ei tohiks telekat näidata, sest tekitab tähelepanuhäireid, samuti
Teadmisi ei saa hinnata ainult testidega. Kriitika: M. Donalds- suuremosa laste raskustest mõtlemisel ei ole tingitud loogilisuse puudumisest vaid sellest, et nad ei saa aru täiskasvaute keelest. Ja valitud ülesannetel ei ole nende jaoks erilist tähendust. Katse situatsioonid olid liialt abstraktsed- nad ei seostu lapse igapäevase sotsiaalse kogemusega. Katsed olid natukene valesti üles ehitatud. ETOLOOGIA Ch. Darwin K.Z.Lorenz teatud sensitiivne periood ! Labori eksperimentide vastu. !!!!! J.Bowlby !!!!! Arendas sensitiivsuse teemat. Ema ja lapse vahelise kiindumise arenemine J.B. Watson- armastas labori eksperimente. Etoloogia on teadus, mis uurib liikide evolutsiooniliselt tähtsat käitumist, nendele omases keskkonnas, kuulub bioloogia alla. Tekkis seoses huviga uurida kaasasündinud käitumist. 18,19 saj. Evolutsiooni ideed mis Darwinilt tulid on seotud teadmisega et loodus valib välja
7) Skisoidne tüüp à täiskasvanulik vaoshoitus; sulgumine oma sisemaailma; eakaaslaste ja seltskonna vältimine; mängivad omaette; ootamatud reageeringud. Noorukieas skisoidsed jooned süvenevad. Võib taluda nurisemata ranget reziimi, tugevaid ebamugavusi, reageerib tormiliselt katsele tungida tema sisemaailma. Nn valged varesed. Seksuaalne aktiivsus ümbrusele vähemärgatav, sisemised seksuaalsed fantaasiad aga rikkalikud. 8) Sensitiivne tüüp à arad, ujedad, kardavad pimedust, võõrastavad; kuulekad; kõrged moraalsed nõudmised; alaväärsus tunde üle kompenseerimine; omaste kiindumus; objektiivne enesehinnang. Kool hirmutab neid oma lärmakusega. Tõsisemad rasksued saavad alguse 16-18-aastaselt, mil tuleb alustada iseseisvat elu. Märkustele karistustele järgnevad pisarad ja meeleheide. Sõprade valimisel nõudlikud. Alkohol neile pigem negatiivse emotsiooni tekitajaks.
osata. Indiviidididel puudub empaatia. Kui kiindumussuhe on piisavalt lähedal, tähelepanelik, senistiivselt reageeriv, vastutusvõimeline, tunnustav? Jah - turvalisuse tunne, armastus. Eneseusaldus mängutujuline, naeratav, sotsiaalne, uurimisele orienteeritud TURVALINE (B) Ei - pidevalt mittevastutusvõimeline, mittesensitiivne, tõrjuv kaitse kontakti vältimine TÕRJUV (A) Ei - ebajärjekindlalt vastutusvõimeline ja sensitiivne hirm, ängistus taastada kontakt/vältida kontakt AMBIVALENTNE (C) Hinnangumeetodid 1. Vaatlus, intervjuu 15 2. Projektiivmeetodid - sellised meetodid, kus lastakse katseisikul end projekteerida teatud sümbolitesse (projektiivsed joonised). Selle sümboli kohta rääkides, jutustades tema pilti, joonistades saame me teada indiviidi isiksuse kohta. Lasta
Gonokokilisele baktereemiale võib järgneda mädane artriit, mille korral on uuritavaks materjaliks liigesepunktaat. 43 NB! Gonokokkidele on iseloomulik minimaalne resistentsus väliskeskkonna tegurite toimele. Nad on tundlikud kuivamisele (mäda kuivamisel püsivad eluvõimelisena ainult 2 tundi) , temperatuuri kõikumisele ( mitte vähem kui 200C ja mitte kõrgem kui 400C). Samastamine ALGMATERJALI MIKROSKOOPIA. On sensitiivne ((90–95%) ja spetsiifiline (98%) konjunktiivilt ja sümptomaatiliste meeste ureetrast võetud materjali uurimisel. Mikroskoopiat ei soovitata asümptomaatiliste patsientide skriininguks (sensitiivsus 50–75%) ning farüngeaalsete ja rektaalsete proovide hindamiseks. Sümptomaatilistel naistel on mikroskoopia sensitiivsus tunduvalt madalam -37– 50% endotservikaalse ja 20% ureetra materjalide puhul. Tavaliselt teostatakse algmaterjali värvimine paralleelselt Grami ja Leishman-Giemsa meetodil
laiem ja toimub ülelaiendamine (kõik asjad on autod), omandab konkreetse sõna tähenduse. KIINDUMUS K. Lorenz- vaatlused linnupoegadega H.Harlow (1958)- katse ahvipojaga- mida ahvipudel eelistab. Pehme kunstema- süüa ei saa. Kõva kunstema- saab süüa. Laps oli koos 18 tundi pehme asendusemaga, 2 tundi külma asendusemaga. Kas ikka on nii, et kes toidab, seda armastatakse? John Bowlby (1969)- inimlastel sünnipärane vajadus seotusele ühe kindla isikuga. Sensitiivne aeg jääb esimese ja kolmanda eluaasta vahele. Hiljem ei suuda laps luua tugevat emotsionaalset sidet ema või teise isikuga. Seotuseteooria- tugineb psühhoanalüütilisele suunale. Räägib lapse emotsionaalsest arengust. Turvaline seotussuhe paneb aluse lapse psühholoogiliselt tervele elukäigule. Ebaindlad seotusmustrid aitavad kaasa neurootilise isiksuse kujunemisele, sest tingivad lapse psühholoogiliselt ebaterve arengukäigu. M.Klaus ja J
kogemused, mis avalduvad taastundmises (tunneb ära inimese ja mäletab asjade kohta). 6.3. ARENG VÄIKELAPSEEAS . 1-3 aaastat. Inimese arengu keskpunkt 3.eluaastal. Lapse psüühilist arengut sel perioodil mõjutavad; 1. Käimaõppimine. Ruumis orienteerumise võime.Lihastundega tajub kaugusi ja ruumilist paigutust 2. Esemeliste tegevuste areng. Korrelatiivsed toimingud ja tööriistadega toimingute valdamine avaldab lapse psüühilisele arengule kõige olulisemat mõju. Kõne. Kõne arengus sensitiivne ajajärk, s.t. sel ajal omandatakse kõneoskus kõige paremini. o 3-aastane hakkab täiskasvanute kõnet mõistma kvalitatiivselt teisiti. o Kui siiani adus ainult üksikuid sõnu, siis nüüd on võimeline sooritama esemelisi toiminguid täiskasvanu näpunäidete järgi. Grammatilise struktuuri omandamise eripärad: 1. 1.-2. eluaasta- o amorfsetest tüvedest koosnevate lausete ajajärk o Ütleb ühe-ja kahesõnalauseid, nn
käitumine, mis on liigile omandunud ja ta on ka kohastuv käitumine Evolutsiooniline vaatenurk -Kaasasündinud käitumine saab olla ka see, mis on kõikide liikide esindajatel, on ühesuguse käitumisjärgvusega (geneetiliselt programmeeritud käitumise jada) Õppimise eelsoodumus organismil on valmidus õppekiseks; puudub eelnev kogemus; erineb see, mida organism on valmis õppima sensitiivne periood tähendab, et mingi kindel õppimine toimub mingi kindla ajaperioodi jooksul; vermimine (imprinting, Lorenz) tähendab, et mingi õppimine toimub väga kiiresti ja ei vaja palju kordusi, st õppimine toimub õigel ajal; stiimuli õppimine Käitumine on suhteliselt muutumatu, toimuvad muutused läbi põlvede. Arengupsühholoogia võttis samuti üle sensitiivse perioodi (õppimise
- Hilisemalt ja täiskasvanueas „kogemusest sõltuv“ õppimine: vaja on sisendit, et sudaksime uut infot omandada ja neutraalsed süsteemid säilitaksid oma funktsionaalsuse - Rikastatud kasvukeskkond – rohkem sünapseid, suurem neuronite tugivõrgustik. Kognitiivne areng: - Aju areng ei toimu ühtlase tempoga vaid spurtidena. (piaget arengustaadiumid) - Kasvuspurtidega on seotud kriitilised ja sensitiivsed perioodid, mil vastava funktsiooni edenemine on kõige kiirem - Sensitiivne periood – kogemus mingil ajal mõjutab aju arengut märkimisväärselt, lubab tetud võimeid eelistatult arendada - Kriitiline periood – toob kaasa pöördumatud muutused ajufuntksioonis - Kiire oskuste areng 6-10 aastaseni ja suhteline küpsus juba 10 aastaslet. Vaimse alaarengu iseärasusi Kognitiivne tase mis on oluliselt alla oma vanuse keskmist taset. Alanud varasema arengu käigus. Häiritud toimetulek mõnes
SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 1 1 MÕTLEMISE AJALOOLISE ARENGU TEOORIATEST....................................................2 1.1 Mõtlemise kultuurierinevused ja muutused ajaloos ........................................................2 1.2 H .Spencer mõtlemise evolutsioonist................................................................................3 1.3 L.Levy-Bruhl ja eelloogilise mõtlemise hüpotees............................................................ 4 1.4 L . Võgotski kultuurilis-ajalooline mõtlemiskäsitlus........................................................5 1.5 C.Levi-Strauss ja universaalid mõtlemises................................................
relatsioonid (põhjuse ja tagajärje ideed, mis sünnivad vaba loomingu tulemusel). Inimese teadmiste maht on piiratud, see ei ulatu kaugemale kui meie ideed. Inimene peab teadma tegelikult ainult seda, mis on tähtis praktilise elu jaoks. Teadmise astmed: intuitiivne (kahe ideede vastandamine või vastupidi ring ei ole kolmnurk, kolmnurk ei ole ruumiline), demonstratiivne teadmine (teiste ideede vahendusel vastandamine, tõestuste järeldused), sensitiivne teadmine (üksikute olemisvormide eksistentsist väljaspool meid). 8. PILET KESKAJA FILOSOOFIA ÜLDISELOOMUSTUS R. DESCARTES'I RATSIONALISM Keskaja filosoofiat iseloomustab kristluse ja filosoofia tihe side. Enamik filosoofe oli vaimulikud, põhiteemaks sai usu ja teadmiste vahekord. Patristilist perioodi iseloomustavad kirikuisade püüdlused antiikfilosoofia abiga üles ehitada kristlik õpetus. Tähelepanuväärsemaks esindajaks
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SPETSIIFILISE KÕNEARENGUPUUDEGA LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL Magistritöö Koostaja: Diana Pabbo Läbiv pealkiri: tekstiloomeoskuse õpetamine Juhendaja: Marika Padrik (PhD) ….………………… (allkiri ja kuupäev) Kaitsmiskomisjoni esimees: Marika Padrik (PhD) …..………….……. (allkiri ja kuupäev) Osako...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
