Inglaste poolt võeti kasutusele Maximi poolt leiutatud raske kuulipilduja. Aasta enne tankide rindele ilmumist Somme´i lahingus 1916. aastal, võtsid sakslased Ypresi lahingus, Belgias, kasutusele mürkgaasi. Samuti leidsid sõjas rakendust lennukid. Algselt sõjavarustuse transpordiks, hiljemalt juba hävitus-ja pommituseesmärgil. Sakslased kasutasid sõjas allveelaevu, millede abil lasti põhja reisi-, kauba- ja sõjalaevu. Samuti oli Esimene maailmasõda edasiviiv naiste aspektist vaadatuna. Soorollid muutusid, kuna naised olid aastateks oma meestest lahutatud. Lisaks igapäevastele toimetustele ja pere eest hoolitsemisele tuli hakkama saada töödega, mis varem olid meeste õlgadel. Paljud naised asusid teenima kaevandustesse ja tehastesse, saades vähem palka kui mehed. Lisaks ennekuulmatule asjale, et naine käbi tööl, said nad ka valimisõiguse. Näiteks suutis Prantsusmaa end tänu naiste tublile ulatuslikule tööjõule ise ära toita.
Julm, kuid edasiviiv sõda Esimene maailmasõda oli esimene sõda, mis kaasas suure osa maailma riikidest. Sõjategevus algas 28.juunil 1914. aastal ning kestis 1918. aasta 11. novebrini. Esimeses maailmasõjas tegi kaasa kogunisti 38 riiki, mis jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Nii nagu igal asjal nii on ka sõjal nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi. Mida antud sõda maailmalt võttis ning mida ta andis? Esimene maailmasõda, mille peamiseks puhkemise põhjuseks oli imperialistlike suurriikide vastuolud nii majanduses kui ka territooriumide osas, oli sõda, mis ületas ulatuselt, purustustelt ja ohvrite arvult kõik varajasemad sõjalised konfliktid. Üle nelja aasta väldanud sõjas sai surma ligikaudu kümme miljonit sõdurit, osad jäid vastase kuuli ette, paljud hukkusid mürkgaasi tagajärjel. Peale sõja lõppu tekkis ,,kadunud sugupõlv". Sõjast naasnud inimesed ei suutnud rahu ajal leida oma kohta ühiskonnas ...
Ohvrid edasiviiv jõud Maailm meid iga päev ümbritsev keskkond, mis on meile sama tähtis nagu lootele lootevesi. Loodet ümbritsevat keskkonda on võimalik muuta nii, et esimesel oleksid ideaalsed tingimused eluks. Selleks keskkonnaks on ema, keda omakorda ümbritseb maailm, mida pole võimalik vaid ühe inimese mõttemaailma muutes ümber teha. Miks me ei võiks leida keskset teed, arvestades meie inimeste üldiste vajadustega? Ometi soovime pakkuda oma tulevastele põlvedele helget elukeskkonda ning töötame aastas tuhandeid tunde selle nimel umbsetes klaasmajades asuvates kontorites. Kõikide inimeste vajadustega arvestades oleks võimalik elada, kuid alati on keegi, kes soovib midagi enamat ning sellel on ka oma põhjus. Kui kõik persoonid oleksid omavahel võrdsed, töötades ükskõik mis töökohal teenides täpselt sama palju raha ning elades täpselt samasugustes elamutes, oleks meie maailm tohutult igav ning ...
Kadedus edasiviiv jõud 21. sajand ajastu, mil elu meie ümber muutub sageli kiiremini, kui me seda sooviks. Tegu pole tagasihoidlike muutustega, vaid sellistega, mis mõni sajand tagasi sündisid aastakümnete jooksul, kui mitte põlvkondade jooksul. Seetõttu on eriti oluline nüüd paika seada oma tulevikuplaanid juba varases nooruses. Plaanide seadmisel on meie endi vanemad suureks toeks ning kui neist jääb veel väheks, on võimalik minna erinevate karjäärinõustajate jutule. Esimest korda elus tuleb kooliõpilastel langetada kaalukam otsus põhikooli lõppedes. On ju vaja välja mõelda, kellena tahetakse tulevikus töötada või minna kohe tööle ning kahetseda oma laiskust kogu ülejäänud elu, rabades nii, et higi voolab, mõnel madalapalgalisel töökohal. Siinkohal tekibki tahes-tahtmata küsimus: ,,Kuidas peaks põhikooli lõpetav õpilane teadma, mis seis on tööturul ning kas elukutse, mil ta sooviks tulevikus tööta...
1905. aasta revolutsioon Eesti elu edasiviiv sündmus? 1905. aastal 9. jaanuaril algas revolutsioon Venemaal Peterburis, mille ajendiks oli Verine Pühapäev. Sõdurid avasid tule sealse rahumeelse demonstratsiooni pihta, mille tagajärjel sai surma üle 1000 inimese ja haavata ligikaudu 5000. Seejärel puhkesid protestimeeleavaldused kogu Venemaal ja Eestis, peamiselt Tallinnas. Korraldati streike, peeti miitinguid, leidsid aset kokkupõrked politseiga ja muud rahutused. Rahuldused ei piirdunud vaid linnasiseselt, vaid levisid ka väljapoole pealinnast, haarates vabrikutöölisi, ametnikke ja käsitöölisi linnades, tudengeid ja õpilasi koolides, mõisamoonakaid, sulaseid ja taluomanikke külades. Samaaegselt teravnesid ka võitlusvormid: majanduslikud nõudmised asendusid poliitilistega, streigid muutusid peaaegu igapäevasteks, maal hävitati mõisavara, sagenesid kokkupõrked politsei ja sõjaväega. Kuid kas sellest kujunes sündmus, m...
1950. - 1960. aastate liikumised - kas ühiskonda edasiviiv jõud? 1950.-1960. aastatel hakkas levima suhtumine, et kodanlik ühiskond ja keskklass on üdini mädad ning silmakirjalikud, ja et inimene peab ennast talle ühiskonna poolt peale surutud kohustustest, tavadest ja muust sellisest vabastama. Selliseid suundumusi väljendasid inimeste poolt algatatud protestid ja erinevad liikumised. Kuid kas need olid ühiskonda edasiviivaks jõuks? Loomulikult ei hakanud terve ühiskond iseenda vastu mässama. Seda tegid enamasti noored.
„Faust“ II 1. Kuidas iseloomustab end Mefistofeles? Miks ta tegevus on vähetulemuslik? 2. Kas kurjus on maailma edasiviiv jõud? Eitus arengu hoovana. 3. Milles seisneb Fausti vaimne ja moraalne suurus? 4. Mida tähendab faustlik edasipüüd? 5. Margareta traagika, Fausti osa Margareta hukkumises 1. Mefistofeles on endast heal arvamusel. Ta suhtub kindlameelselt, et inimkond on teel hukatusse ja väidab, et ta ei pea isegi sekkuma. Ta on nii enesekindel, et sõlmib lepingu Issandaga, et suudab Fausti pöörata kurjuse teele. Mefistofelese arvamus: „Ma olen osa jõust,
Petrooleum põletusaine Plisseerima voltima Petrooleum põletusaine Plisseerima voltima Potentsiaalne võimalik Profaanne võhiklik, asjatundmatu Potentsiaalne võimalik Profaanne võhiklik, asjatundmatu Pretensioon nõudlus, taotlus Prestiiz mõjukus Pretensioon nõudlus, taotlus Prestiiz mõjukus Progressiivne edasiviiv Propaganda levitamine Progressiivne edasiviiv Propaganda levitamine Renessanss, renessanslikRessurss tagavara, varu Renessanss, renessanslikRessurss tagavara, varu Revans kättetasumine Snepper iselukustuv patentlukk Revans kättetasumine Snepper iselukustuv patentlukk Sovhoos põllumaj. Ettevõte NSVLs Sovhoos põllumaj. Ettevõte NSVLs Spontaanne iseeneslik Staaz ametisoleku aeg Spontaanne iseeneslik Staaz ametisoleku aeg
võib olla ühesugune, kuid viis selle väljaütlemisel võib muuta selle tähendust. Võime öelda, et hääletoonis peitub sõna jõud. Homonüümid on sõnad, mida kirjutatatakse ühtemoodi, kuid tähendus on erinev, seega võime ühe sõna välja hääldamisel mõelda erinevatele asjadele. Ilma teisiti mõistmiseta poleks avastatud tänapäeval olemas olevaid füüsika ja keemia teadmisi ning erinevaid esemeid, milleta me enda elu ette ei kujuta. Arvan, et mitmetimõistetavus on meid edasiviiv jõud, milleta me ühiskond ei saaks korralikult toimida.Võib öelda, et keele mitmetimõistetavus on paratamatus, millel näeme tihti ka pahatahtliku manipulatsiooni varju.
4) Faust I - Faust väikeses maailmas, Fausti isiklikud tunded. Faust II Faust suures maailmas, laiahaardelisemad probleemid 5) Teosel mitu tasandit: 1. autori aeg 2. üldinimlikkus 3. Goethe seisukohad, mis on seotud kirjandusega- Goethe kui kunstnik. ,,mitte koor vaid tuum" ,,tõeline kunstnik ei tohi kohaneda publiku maitsele" 6) Seisukohad- ,,otsingustes ja püüdlustes on edasiviiv jõud" - Jumal; ,,inimese piinad tulenevad mõistusest" Mefistofeles. Teoses kohtuvad 2 elufilosoofiat. Jumal- humanism, eluarmastuse filosoofia. Mefistofeles- pessimism. Jumal usub Fausti. 7) Olulised tegelased: 1. Faust 2. Mefistofeles 3. Wagner 4. Margareta 8) ,,Oh ilus hetk, oh viibi veel" Mefistofelese eesmärk Fausti suhtes. 9) Vaidlus inimese üle- mida ta elult tahab
C2.II Flora Kehtna 2006 aastal osales 1 Eesti Noorte MV võistlustel, kuid mingitel põhjustel oli ja jäi see viimaseks mänguks. Rääkis füüsikapäevadel ESTCube satelliidist 16.05.2018(Tartu Ülikoolis). https://www.uttv.ee/naita?id=27095 Andis 100 e-külalistunni 10-12.klassile, teemal "Kuidas töötab ESTCube-2?" https://www.youtube.com/watch?v=hDPYwS3T7U8 Tema arust kõige tähtsam näpunäide on: "Alusta täna, mitte homme." Justnimelt "Täna" On see edasiviiv jõud, mis aitab teid. https://www.youtube.com/watch?v=hDPYwS3T7U8&t=487s
Tänapäeva demokraatia tunnusjooned Demokraatia tähendab ladina keelest tulenevalt rahva võimu. Sõna demokraatia tähendus on aegade jooksul pidevalt muutunud ja muutub ka edaspidi. See tähendab, et kunagi peeti teatud tunnusjoontega riiki demokraatlikuks, siis tänapäeva ühiskonnas see selle mõiste alla ei kuuluks. Tänapäeval demokraatial on teatud kindlad välja kujunenud tunnusjooned, mille põhjal eristatakse demokraatliku riigikorraldusega riike teistest. Kui Vana-Kreeka linnriikide ühiskonnaelu juhtimises osalised ainult (st. mitte orjad, naised, talupojad), siis tänapäeva demokraatliku riigi põhitunnuseks on see, et kõigil riigi kodanikkel on võimalus osaleda valimistel ja valida seeläbi endale esindaja parlamendis. Veel mõnikümmend aastat tagasi oli riike, kus valimisõigus oli ainult meestel. Üks tänapäeva demokraatliku riigi tunnusjoon on kõigi võrdsus seaduse ees, mis tähendab kõigil võrdset võimalust elus ...
Hilana Taarka (Vasila taarka: 22. Märts 27. Detsember) oli Hilana külast pärit setu lauluema. Taarka oli kõige suurem sõnaline, seto laulutraditsioon edasiviiv, jõuline ja isepäine isiksus. Ta oli esimene kaheksast lapsest, kes sündis Gavrila Matsi ja Karassima Oka perre. Ema oli tal hea laululine ,kellega koos käis ta pulmades laulmas: ema oli eestlaulja ja taarka laulis killõt.Hilana isa sattus alkoholi ja mängusõltuvusse, mille pärast sattus nende pere vaesusesse. Hilana Taarkat kardeti ning temasse suhtuti äärmiselt vastuoluliselt.Tema regivärsid olid teravad, tabavad ja väljakutsuvad, see oli ka põhjuseks miks teda kardeti ning ta ei kartnud tõde otse välja öelda. Taarkal oli neli tütart ja üks poeg, keda ta kasvatas ema abiga väikeses rehetares.Ta oli väga vaene ja selleks, et end ja lapsi ära elatada käis ta pulmades laulmas, tegi igapäevast tööd majapidamises ja käis kerjamas. Kuigi tal oli palju probleeme oli ta alati elurõõm...
Meie ühiskonnas on praeguselt hetkel elatustase väga ebaühtlane. Vaesus, mis tekitab kuritegevust ei lase ka edukatel inimestel ennast turvaliselt ja õnnelikena tunda. Minu arvates, need, kes ei suutnud saavutada nii palju kui mõni teine ei tohiks edukate inimeste üle viha kanda. Enamus neis on oma edu saavutanud raske tööga nina terava mõistusega. Vastupidi, selle üle peaks rõõmu tundma, sest nii muutub ju tegelikult parimaks kogu meie ühiskond. Töö ja mõistus on edasiviiv jõud. Aga on tähtis meeles pidada, et raha on siiski vahend, mitte eesmärk. Raha soovida või omada ei ole häbi. Raha on käibevahend, mille maailma on leiutanud selleks, et saada vajalikke kaupu ja teenuseid. Väärtuse rahale anname meie ise. Näiteks, kui midagi väga tahad ja raha selleks on muidugi suur rõõm. Eriti hea on raha reisimiseks kulutada. Minu meelest siiski õnnelikuks võivad inimest teha lihtsad asjad: pere, kodu ja sõbrad
Nähtused ja sündmused, mis mõjutasid uue modernse ajastu kujunemist 19. sajandi lõppu iseloomustab sõnapaar ,,ülemaailmne maailm". Vanemad tsivilisatsioonid nagu Mesopotaamia, Hiina, India ja Egiptus tekkisid üksteisest sõltumatult või vähemasti üksteist väga vähe mõjutades. Nendest tekkinud tsivilisatsioonijadadest tekkis hiljem Lääne kultuuriruum ning 19. sajandi lõpul mõjutasid erinevate tsivilisatsioonide suhtlust eurooplased. Kuidas? 19. sajandi lõpuks olid Euroopa suurvõimud maailma nö ära jaganud. Tekkinud olid suured koloniaalimpeeriumid, väljaspool Euroopat oli väga vähe iseseisvaid riike. Koloniaalvaldused andsid olulise tõuke moodsa ajastu kujunemisele, sest nendest voolas Euroopasse rikkus. See aitas Euroopasse luua hooneid, teid, sildu, sadamaid ning panustada haridusse ning kultuuri. Koloniaalimpeeriumide rajamise üheks tagajärjeks oli globaliseeruv majandus. Äri ja kaubandus muutusid rahvusvahelisesmaks ...
olemisel? Peeter I oli inimesena väga õpihimuline. Teda huvitas kõik mis puudutas sõjatehnikat ning laevastikku. Ta suhtles palju välismaalastega ning oli uuendustele vastutulelik. Tema unistus oli ehitada endale laevastik. Sel eesmärgil võttis ta ette reisi Lääne- Euroopasse ja omandas seal lihttöölisena laevaehituses ja merenduses vajalikke teadmisi. Ta ei põlanud füüsilist tööd ja pani kõikjal oma käed külge. Peetrisse oli koondunud suur edasiviiv jõud, mis pani Venemaal aluse suurtele muudatustele. Juba lapsepõlves oli ta paigalpüsimatu, uudishimulik ja kärsitu. Ta keeldus tegemast seda, mis teda ei huvitanud. Suureks kasvades need iseloomujooned ainult süvenesid. Inimesena oli ta küllaltki julm. Peeter I pani oma poolõe ja naise nunnakloostrisse ning lasi tappa palju süütuid inimesi, seal hulgas ka oma poja. Peeter I kehtestas seaduse, et need kes soovisid kanda habet, pidid selle eest maksu maksma.
Eesmärgikonfliktide lahendamise tüüpilisemaks võtteks on läbirääkimine. Vajaduste konfliktid - teadvustamine, et indiviididel on erinevad vajadused, aitab ära hoida halvustavat suhtumist inimesse, klienti. 2.2 Konflikti tagajärjed Konflikti tagajärjed võivad olla nii kasulikud kui kahjulikud, olenemata sellest, kas konflikt on suhteid parandav või suhteid lõhkuv. Konflikti eeliseks on selle edasiviiv jõud, sest see sunnib inimesi leidma paremaid lahendusi ja looma uut. Konflikti käigus võivad päevavalgele tulla varjatud probleemid ja see aitab inimestel üksteises selgusele jõuda. Selle lahenemise järel võib suureneda inimeste tööpanus. 7 Pikaajaline ehk äge konflikt on kahjulik, sest see häirib koostööd, arendab umbusaldust ja kahtlusi, tekitab kaotajatele stressi ja mõne alluva motivatsioonitaseme langust
1905 aasta revolutsioon 1900 1903 oli Venemaal suur majanduskriis. Inimestel olid jõhkrad elu-ja töötingimused ning nad hakkasid endale nõudma paremaid töötingimusi ja suuremat palka. Inimestel puudusid kõige elementaarsemadki kodanikuõigused ning puudus ka demokraatlik vabadus. Eestis lisandus sellele veel üldine vaen balti parunite vastu ja pettumus venestamise pärast. 1904 1905 toimus Vene-Jaapani sõda, mis lõppes Venemaa jaoks häbistava lüüasaamisega ning paljastas impeeriumi nõrkuse. Sõja kestel mobiliseeriti Eestist rohkem kui 12 000 meest. Tänu kõigele sellele kasvas üha enam revolutsiooni oht. Revolutsiooni ajendiks sai Verine Pühapäev rahumeelse demonstratsiooni tulistamine Peterburis 9. Jaanuaril. Surma sai üle 1000 inimese ning haavata 5000 inimest. Teated Peterburist aktiveerisid ka Tallinna töölisi. Korraldati streike ning miitinguid. Rahutused levisid kiiresti ka Tallinnast väljapool...
Kuidas sellesse suhtuvad lapsed ? .. Seda kõike saate teada siis, kui loete seda raamatut. Uskuge mind, sellest raamtust ei puudu ka relvad, ähvardused, politsei ja vangla! 4.Valisin kuna, see raamat pälvis ülimat vastuolulist kriitikat peale ilmumist ja see omakorda tekitas minus huvi, et mis võis olla see, mis inimestele ei meeldinud, mis neid häiris kuid ometigi on nüüd see raamat raamatupoodides inimeste poolt ostetud ja kiidetud. 5.Meeldis- põnev, tegevus oli edasiviiv ja kaasahaarav, koguaeg oli uus probleem, mida Sonia üritas lahendada, raamatusse ilmus 1 halb ja kurjasooviv isik, kelle käitumisest ei teadnud mida oodata, Sonia ja Julieni suhe oli tihti kui ühe niidiotsa küljes rippumas, kas nad jäävad kokku ?
Otsus, mil minema pead ning kõik jätma, on tema kätes. Ta kustutab hingetule ning uuesti selle lõkkele lööb. ,, .. võitluses põlevaid südameid sööb. Loomises loidab, kumades kustub." Elu tule tuha-ase on püha, kuid püham veel on punane elu tuli. Tuleb olla tänulik kõige eest, mis meil on ning tuleb osata hinnata elu. Need kolm luuletust on kõik positiivsed. Kui esimeses ja viimases luuletuses on ka millestki kurvast kirjutatud, siis luuletus ,,Mehed" on vaid innustav ja edasiviiv luuletus. Neist luuletustest võib lugeja leida lootust ja motivatsiooni, sest Suits kirjeldab ka nukrust ja halba seal, aga ta pöörab selle kõik positiivseks sellega, et näitab kohe ka helgemaid külgi. Näiteks ,,Aeg juua joobunuks armastusest" on lõpuks saabunud nende aeg, et olla koos ja nautida täiel rinnal. Samamoodi ka ,,Elu tuli", kus räägib, et see võib olla nii tore ja õnnelik, kuid ka
Ta ei valinud oma sõpru mitte positsiooni järgi, vaid sõprade valikul arvestas ta nende iseloomu, oskusi ja töökust. Armutult kihutas ta õukonnast välja need, kes ei tahtnud kaasa minna uuendustega. Ta kasutas iga võimalust oma teadmiste täiendamiseks. Sel eesmärgil võttis ta ette reisi Lääne- Euroopasse ja omandas seal lihttöölisena laevaehituses ja merenduses vajalikke teadmisi. Ta ei põlanud füüsilist tööd ja pani kõikjal oma käed külge. Peetrisse oli koondunud suur edasiviiv jõud, mis pani Venemaal aluse suurtele muudatustele. Peetril oli ka palju negatiivseid iseloomujooni: oma eesmärkide saavutamiseks ei valinud ta vahendeid ja inimelul pudus temajaoks väärtus. Sageli käitus ta mõtlematult ja meeletult, tegutses esimese emotsiooni mõjul. Varasest noorusest peale armastas ta meeletuid lõbustusi, ta võis prassida ja juua mitu päeva järjest. 2 . Reformid Muutused algasid kui sai võimule Peeter I (1689). Esmalt suundus ta koos oma
Kas e-õpikud kergendavad kooli- või rahakotti? Tänapäeva ühiskond areneb kiiresti ja innukalt. Arengus mängib olulist rolli arvutimaalilm. See muudab paljud aeganõudvad ja kauged tegevused kiireks ning kättesaadavaks. Arvan et e-õpikud on üks sellistest võimalustest koolis. Paberkandjal trükitud raamatutega oleme kõik harjunud. Neid on mõnus kätte võtta ja lugeda. Õpikud on muutunud ajaga formaadilt suuremaks ja õhemaks, kuid kaalu poolest on jäänud samaks. Igal hommikul koolikotti selga vinnates, tunnen kui raske see on. E-õpikute eelis ongi see, et need saab alla laadida tahvelarvutisse, laua- või süle-arvutisse või e-lugerisse. Koolikott on oluliselt kergem, samas on kõik vajalik materjal kaasas. Kunagi ei pea kartma, et mõni õpik jääb koju, sest need on kõik kaasas tahvelarvuti, lugeri või arvuti näol. Sellega kaasneb võimalus vaadata ükskõik, millal vajaminevat õppematerjali. Andmekandjal on võimalu...
tuvastamiseks ning nõidade üle peeti kohtuprotsesse, mille süüdimõistva tulemuse korral nõidu sageli hukati. Targemaid inimesi hakati nõidadeks pidama ja nii hukati paljud osavamad ja targemad inimesed. Kokkuvõtteks suudeti ristiusustamisega hävitada enamik nõide ning hirmutada eestlastest nende muistne paganlus ja maausk; Rootsi aja lõpuks olid enamik elanikke pööratud Ristiusku. Seega kultuuri seisukohalt oli see kindlasti vägagi edasiviiv. Ka Rootsi ajal säilis traditsiooniline Eesti rehielamu; osalt just seetõttu, et eestlaste rehielamutes vili hästi kuivas ja ei riknenud, meie valdused ja rahvas niivõrd hinnatud olidki. Samas ehitati sel ajaperioodil ka Nigulist kirik ning strateegiliselt tähtsatesse punktidesse rajati kaitseehitised bastionid. Edenes ka kunst; enim on Eestimaal säilinud kuulsa Rootsi aegse kunstniku ning puutöömeistri Christian Ackermanni teoseid
olles teistes kõrgem ja õigem inimene, kuid kadus hoopis hulluse, südamepiinade ning paranoiade küüsi. Millised olid Raskolnikovi väärtushinnangud, mis viisid ta sellisele teele ja tegudele? Raskolnikovi põhiliseks väärtushinnanguks oli inimeste jagamine kahte nii-öelda seisusesse: “värisev olend” ja “õigusega inimene”. Tema pidas ennast ilmselgelt “õigusega inimeseks”, kes on teistest kõrgem inimkonda edasiviiv jõud ja tal on õigus astuda “kõrgema” eesmärgi saavutamiseks üle ükskõik, millisest reeglist ja seadusest. Ta viis korda topeltmõrva, tappis liigkasuvõtja Aljona Ivanova ning tolle õe, kes mõrvale peale sattus. Teo eesmärk ei olnud sellest ise kasu saada varastades naise vara ja ise rikkamaks saada, et üüri maksta, peret toetada, vaid kõrvaldada liigkasuvõtja inimkonna hüvanguks, et Ivanova ei saaks inimesi enam petta
Pokaal jalaga joogiklaas Tragöödia kurbmäng Portugallane portugali elanik Transport edasitoimetamine Potentsiaalne varuks olev, võimalik Tärpentin teatud õli President valitav riigipea Türanlik hirmuvalitsuslik Prestiiz mõjukas Pretensioon nõudlus Variant teisend Professionaalne elukutseline Violetne lilla Progressiivne edasiviiv, edumeelne Prozektor helgiheitja Psühholoogia hingeteadus Psüühiline hingeline
Juhan Liiv Valgus ja vari Kas poleks imeline, kui saaksime ise otsustada ja valida missugusesse aega, kultuuriruumi, keskkonda ja ühiskonnakihti me sünnime? Sellisel juhul saaks igaüks ise otsustada, kes on tema ema ja isa ning missugused on isikud, kes teda eluteel kõige enam mõjutavad. Paraku on läbi ajaloo saatnud suurt osa inimestest tume vaesuse- ja orjusevari, mattes enda alla unistused, lootused ja võimalused. Kaasaegset tehnoloogilist innovatsiooni ja ühiskondlikku heaolu kõrvalt vaadates on raske ette kujutada, et kõigest 150 aastat tagasi oli veel suur osa eestlastest mõisnike orjaks, ega saanud eales pakkuda iseendale ega oma järeltulijatele soovitud ja unistatud elujärge. Eelnevalt kirjeldatut on kajastanud oma teoses ,,Vari" ka oluline Eesti kirjanik Juhan Liiv. Raamatu peategelase Villu unistuste ja soovide ees seisis alati sümboolselt tumed...
kehtib maailmas enamjaolt rahu ja võib teha järelduse, et rüütellikkus pole kuhugi kadunud, vaid on võtnud lihtsalt teistsuguse ilmingu. Kokkuvõtteks saab öelda, et tänapäeval rüütellikkus inimestes kindlasti eksisteerib, kuid see on mitmest aspektist muutunud. Keskaja traditsioonilisi tõekspidamisi sellest, kui isikuomadusest on ajaga kohandatud ja lisandunud on kaasaegsed käitumisviisid. Praeguseks välja kujunenud ,,rüütellikkus" distsiplineerib ühiskonda ja on maailma edasiviiv jõud. Usun, et kui see omadus oleks olemas kõigis inimestes, siis poleks meil ühtegi sõda, oleks vähem konflikte ja valitseks rahu.
"Mis on see mis ärkvel hoiab hinge?" (D. Kareva) Tänavatel on saabunud vaikus.Hinged magavad."Ent nüüd jääb usk, lootus, armastus,need kolm, aga suurim neist on armastus."(Pauluse esimene kiri korintlastele). Usk annab elujõudu.Olles selleta kõnnime hämaral teel nii, et pole aimugi kusagil sealsamas asuvast küünlaleegist.Kahjuks on aga usk millessegi pimestatud- Jumala asemel valitseb raha ning pühakojaks on saanud kaubanduskeskus. See ei ole edasiviiv jõud, kuna riided, saapad, ehted ja muu selline on ajalik. Usk Jumalasse aga igavene ja päästev. Meedia levitab üldjuhul samuti pimedust- klatsijutud, horoskoobid, uued ja uuemad moekollektsioonid.Need viivad meid valgusest- ja seega ka õigest usust eemale. Kogu vastuvõetav info tuleks enne talletamist läbi katsuda, kuna muidu võime taas lasta küünlaleegil kustuda. Enamik inimesi on kaotanud usu, sest nad arvavad, et nad ei vaja seda. Kõik, mis vähegi
Pariisis" meile südantlõhestava ja õpetliku loo Gudulest ja tema saatusest. Vabariigi President lausus oma hiljutises kõnes järgmised sõnad: ,,Eesti ei saagi kunagi valmis. Ta kasvab paremaks ja tugevamaks. Ta küpseb avatumaks ja suuremaks. Meie ühise armastuse ja hoolimise toel." Meie ühise armastuse ja hoolimise toel. Mitte raha toel. Raha on pelgalt abivahend, aga armastus on seisund, milles kõik areneb paremuse poole. Armastus ja hoolimine oma riigist on edasiviiv jõud, mis sillutab teed paremale tulevikule. Maailm ei ole vaid see, mida meie loonud oleme. Maailm on ka see, millest me sõltume, mis toimub ilma meie sekkumiseta, mida me ei suuda hoomata. Me saame kokku lugeda raha, aga me ei saa kokku lugeda armastust, sest (ma tahaksin loota) seda on kordades enam. Seda on kahe inimese vahel, kes tõotavad teineteisele igavest truudust. Seda on emas, kes hoiab süles oma last ja seda on lapses, kes vaatab emale silma. Seda on mehes, kes mundris marssides
Kes tahab, saab Eestis väga korraliku hariduse, kusjuures seda on võimalik saada tasuta. Peamine on see, et me saame tunda ennast vabana, öelda oma mõtted vabalt välja, osaleda valimistel, mis näitab, et Eestis loeb ka rahva arvamus. Saame reisida ükskõik kuhu. Vabadus ongi peamine rõõm. Me oleme iseseisvad, meil on oma keel ja kultuur, me juhime ise oma riiki, kuigi meid on mõne teise rahvaga võrreldes väga vähe. Muresid on palju, aga nendest võitu saamine on edasiviiv jõud ja lõpuks jäävad peale rõõmud, mis kestavad kauem. Seega ilma muredeta pole ka rõõme.
Hiljem toimus rahvuskultuuri hüppeline areng (seltside loomine, emakeelse hariduse laienemine, ülikoolide autonoomia..), kultuuriruum kahestub, hakati nõudma kolme keelt (eesti, vene, saksa) ehk keeleuuenduslikud suunad ja sõnavara rikastamine (nt anti välja sõnaraamat), algkoolides emakeele lubamine, emakeelsete erakoolide lubamine, tekkis rännuhuvi ning kutselise teatri sünd Eestis. Ma arvan, et vaatamata rahva suurtele kannatustele oli 1905. aasta revolutsioon elu edasiviiv sündmus ja kindlasti vajalik. Saadi aimu, mida kujutab endast vasakpoolne ideoloogia. Asutati esimene eesti erakond ja tehti läbi esimesed üldvalimised ning saadi kogemust. Kindlasti aitas see kaasa meie kultuuri ja emakeele arengule. Eesti rahvas sai maad juurde ning sai vabaks. Kuigi 1905. aasta revolutsioon täielikult oma eesmärke lõpuks ei täinud aga siiski poliitiliselt Eesti rahvas ärkas elule ja arvan, et peamine selle juures on see, et
Kas õnne poole peab püüdlema? Inimeste üks peamistest eesmärkidest elus on saada õnnelikuks, püüdlus selle poole on nii mõnegi jaoks edasiviiv jõud, kuid mis eesmärki siiski täpselt on tahe saavutada? See, et õnn on suhteline ning seda pole võimalik mõõta on teada tuntud fakt, miks püütakse siis inimeste õnnelikuks saamise võimalusi kõiki ühtede ja samade kriteeriumite alla suruda? Kui tegelikult peaksime me olema võimelised ise oma õnne kujundama, mis muudaks kõik hulgaliselt lihtsamaks. Õnn on tõusnud pigem välise staatuse näitajaks kui sooviks leida sisemine rahulolu enda ning oma eluga
teostamiseks. Hetkel panustan enamjaolt enda harimisse, mille käigus peaksid välja kujunema selgemad arusaamad ning eesmärgid. Mulle on antud võimalus valida isikuid linnavalitsusse kui ka parlamenti, kes demokraatlikus ühiskonnas peaksid meid esindama ja meie soove ja ideid läbi viima. Kuid minu kohus on hoolikalt valida enne kui annan oma hääle, sest paraku valmiseelsete kampaaniatega lubatakse ühiskonna heaks palju ära teha, aga kas see on alati kodanikukeskne, edasiviiv ning reaalne? Kahtlemata üks menukamaid uuendusi meie demokraatlikus ühiskonnas on e-valimised, see on väljakutse ühiskonnale ning kodanikud, kes on otsustanud e-hääle andmise kasuks arendavad veelgi Eestis niigi laialdaselt levinud interneti kasutust. Eelhääletamine tagab maksimaalselt paljude kodanike osavõttu. Meie riigis valitseb sõnavabadus. See õigus hõlmab vabadust omada arvamusi ning saada
Kuidas võita kurja? Praguses kiires maailmas ei mängi lood hea ja kurja igavesest võitlusest enam kuigi suurt rolli. Kadunud on auväärsed rüütlid ning tihti ka ennastsalgav ohvrimeelsus. Kuritegevus lokkab ning sellest vabanemist ei paista kusagilt. Mida tänapäeval kurjuse all mõistetakse ja kas sellest kunagi lahti saabki? Kas pole õelusel väike osa meis kõigis? Mõelgem vahelduseks vastupidi kuidas mõõta headust? Aegade algusest peetakse õilsaks inimest, kes omal viisil võitleb kurjuse vastu, olgu selleks kasvõi abikäe ulatamine rahapuuduses (võidame teiste kadedust) või kodutule haavatule esmaabi andmises (lööme teiste viltuvaatamist ja halvustamist sotsiaalse staatuse järgi). Ilma kurjuseta poleks ju tegelikult olemas ka headust. Tänapäevasem näide on kasvõi koomiksitegelased Superman, Batman, Ämblikmees... Nad on paljudele lausa iidolid, kuigi väljamõeldud karakterid, ning seda just tänu oma kohuta...
Maailma lõppeesmärk on vabaduse tunnetamine, seega maailmaajalugu on vabadusetunnetuse areng. 13 Filosoof alustab oma käsitlust muistsest idamaa maailmast, kus ainult üks inimene oli vaba, nimelt despoot. Maailmaajalugu kulgeb seega idast läände, Euroopa on maailmaajaloo lõpp ja Aasia tema algus. 14 Areng toimub vastuolude ja ebakõlade kaudu, vastuolu on elus edasiviiv jõud. 15 13.2. Absoluut Absoluut on totaalsus, terviklikkus, kõiksus, ta tunnetab iseenast ja tunnetab seda, mida ta väljendab. Spinoza järgi üksikentiteedid vajavad enese määratlemiseks tervikut, kuid Hegeli puhul tervik ehk Absoluut vajab oma toeks üksikentiteete. 16 Hegeli filosoofiale vastavalt vajab kõiksus eneseväljendamiseks kanaleid inimkonda ja meile tuttavat
peaksite kõik vaildemise asemel kohe teineteisele käte ja jalgadega kallale minema. See oleks ühest küljest veidralt irooniline ja...noh humoorikas. Ja loomulikult idiootne, täielik lollus. Kui tunnete ennast vihasena, kirjutage kogu sõim paberile, oodake mõned väärtuslikud minutid ja seejärel lugege kogu see sõim endale kõvasti ette. Kuidas tundub? Kas on ilus? Ja mis tunne oleks teil endal, kui keegi teile nii ütleks. See ei ole kellegi suhtes aus. Tolerantsus on praegu edasiviiv jõud. Tegelt keegi meist ei taha, et meile tehtaks seda mida meie teeme teistele. Juhul kui see on negatiivne tegevus. Sellepärast võiksime me ju teha teistele seda, mida me tahame, et meile tehtaks. Üsna loogiline, sest elu on nagu pumerang, kõik mis sa teed, teed sa ainult endale. Päriselt ka. Usud?
See vähendab paberimajandust ja võimaldab paremat arstidevahelist suhtlust. Väga tähtis on ka spordivõimaluste arendamine. Ideaalis võiks olla igas linnas ja maakonnakeskuses üks korralik spordihall ja ujula. Nende kasutamine oleks tasuta või igaühele taskukohase hinnaga. Paljudel inimestel jääb sportimine raha tõttu tegemata. Mida rikkamaks riik saab, seda rohkem võiks ta pakkuda inimestele tasuta hüvesid. Haridus ja haritud inimesed on riigi alustalad ja edasiviiv jõud. Nagu ütleb vanasõna: ,,Haridus mööda külgi maha ei jookse". Hariduse abil saab lahendada ka mitmeid teisi probleeme. Kuritegevus, narkomaaniaja teised negatiivsed sotsiaalsed probleemid on seotud haridusega. Kui inimene on koolist välja kukkunud või pole seda piisavalt omandanud, siis teda tööle ei võeta ja kuna sissetulekut ei ole, siis läheb ta kuritegelikule teele. Oleks tore kui suudetaks välja töötada selline õppekava ja koolisüsteem, mis motiveeriks õpilasi ja
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool XXX XXX TÖÖSTRESS Essee Juhendaja: Heli Freienthal, MBA Mõdriku 2014 Tööstressi käsitletakse pingeseisundina, mis tekib, kui inimene tajub vastuolu töökeskkonna poolt esitatud väljakutsete ja oma toimetulekuvõimaluste vahel. Mõningane tööalane pinge võib olla motiveeriv ja edasiviiv, kuid olukord on tõsine, kui pinge on väga tugev või kestab pikaajaliselt ning toimetulekuressursse on vähe. Uues või pingelises olukorras, samuti suure koormuse korral, vallandub inimese kehas kohanemisreaktsioon, mida nimetatakse ka stressireaktsiooniks. Töökeskkonnas sageli esineva pikaajalise stressi puhul keha väsib ning tekivad vaimsed ja füüsilised tervisehäired. Näiteks seostatakse tööstressiga südame-veresoonkonnahaigusi,
meelepärane, kus vastase üle võit tuli saavutada pigem tehnilis-taktikaliste oskustega kui parema füüsisega ja pikkusega. Meie õnn oli ka kahe keskuse Tallinn-Tartu olemasolu, mis tekitas sisemist konkurentsi aga teiseltpoolt ka Läti olemasolu, mis oli teine heas mõttes "pingekolle". Meie suurim korvpallialane õnn oli NL-i impeeriumisse sattumine. NL-i korvpallisüsteem oma suure sisemise konkurentsivõimega oli läbi aastakümnete Eesti korvpalli edasiviiv jõud. Iga möödunud aasta või põlvkonna tulemus tootis järgnevate aastate või põlvkondade tulemusi. Ja oli õnn ka see, et Eesti inimene pealtvaatajana täistuubitud Kadrioru Tennisehallis või Kalevi Spordihallis tuli korvpalliga kaasa. Kahtlen sügavalt, kas omariikluse jätkudes oleksime suutnud seda pingekollet leida kas siis omast Eesti liigast või kusagilt Põhjamaadest või Euroopast. Spekulatsioon teemal, et I. Kullami aegne "Kalev" oleks EM-i
Ääretult raske on leida kedagi, kes on sada protsenti aus ning siiras. Võib öelda, et see on isegi võimatu. Raha muudab meid omakasupüüdlikeks ja valelikeks. Inimesed on muutunud üha ahnemaks ning valmis tegema ükskõik mida, et rahakott oleks paksem või saaks rohkem võimu haarata. Leian, et inimene peaks seda tegema, mida tema süda ihkab ning pühenduma oma unistuste ellu viimisele, vaatamata sellele, kui võimatu see esialgu tunduda võib. Unistamisel pidavat olema edasiviiv jõud. Kuid pole mõistlik jääda lõpmatuseni pilvedele hõljuma, vaid tuleb pühenduda oma unelma täitumisele. Peamine, et oleks olemas kirg ning pühendumus ja tuleb võidelda selle nimel, millesse tõsiselt usutakse. Kui inimene teeb päevast päeva vastumeelseid tegevusi, siis selle tagajärjeks on pidev kirumine, stress ja halvasti tehtud töö. Meie unistused ning nende täitmised ei pruugi kõigile meelepärased
Lihtsam on lammutada kui luua Arvatavasti tõsiasi, et lammutada on lihtsam kui luua, on selge juba ,,Suurest Paugust" peale. Erandlikult iga inimene teab, et loomine ja lammutamine ei ole kaalukausil paralleelsed, kuid kumbki ei juhtu iseenesest. Millegi loomine tundub alati hea ja edasiviiv ning lammutamine halb ja mõrastav. Oleks tore, kui meie ümber koguaeg kõik läheks paremaks ja oleks perfektne, ei esineks ühtegi auku kuhu komistada. Aga miks siiski meie ümber tuleb tihti ette rohkem lammutamist kui loomist? Siin maailmas ei ole kõik nii must ja valge, tuleb tõdeda, et tegelikult saab ka luues õõnestada ühiskonda ja lammutades päästa. Mida vajatakse rohkem, lammutamist või loomist? 19
Kapitalistlik – töölised & kapitalistid Sotsialistlik – klassideta Revolutsioon Tootmisvahendid arenevad ühtlaselt tõusvad jooned (tehnika areng, teadmiste kasv, rahvaarvu kasv) Tootmissuhted arenevad aga hüppeliselt Tootmissuhete areng jääb tootmisvahendite arengust maha Seega uute tootmissuhete teke eeldab vägivaldset revolutsiooni Klassivõitlus Klassivõitlus on ajalugu edasiviiv jõud Klassihuvid o Valitseval klassil: oma eeliste säilitamine o Allasurutud klassil: valitsema klassi kukutamine Klassiteadvus – teadlikkus oma huvidest Emile Durkheim (1858 – 1917) Sotsiaalsed faktid Inimesest sõltumatud, üks inimene ei saa sotsiaalset fakti muuta Suruvad end inimesele peale, püüavad teda Sotsiaalsed faktid Sotsiaalne morfoloogia – elanike arv, tihedus, paiknemine, teed, ehitised
......... 2010 Tööstress Tööstress on üks tõsisemaid tervise- ja ohutusprobleeme Euroopas. Iga neljas töötaja kannatab selle all ning uuringud näitavad, et 5060% kõikidest töölt puudutud päevadest on seotud stressiga. See on äärmiselt kulukas kõigile. Inimestel tekib stress, kui nad tunnevad, et neile esitatavad nõuded ja nende kasutuses olevad vahendid nõuete täitmiseks ei ole tasakaalus. Mõningane tööalane pinge võib olla motiveeriv ja edasiviiv kuid oluord on tõsine, kui pinge on väga tugev või kestab pikaajaliselt ning toimetulekuressursse on vähe. Uues või pingelises olukorras, samuti suure koormuse korral, vallandub inimese kehas kohanemisreaksioon, mida nimetatakse ka stressireaktsiooniks. Stress muutub riskiks ohutusele ja tervisele siis, kui see kestab pikka aega. Kui mitmete teiste töökeskkonna ohutegurite puhul on võimalik töötajate kaitseks sätestada piirnormid ning pakkuda selgeid tegutsemisjuhiseid ohu
paragrahv - §-märk, alajaotis tekstis paralleelne - rööpne; kõrvutine perfektne - laitmatu personal - (asutuse vmt) isikkoosseis petrooleum - põletusaine pidzaama - ööriietus plisseerimä - voltima pokaal jalaga joogiklaas portugallane - Portugali elanik potentsiaalne - varuks olev; võimalik president - valitav riigipea prestiiz - mõjukus pretensioon - nõudlus, taotlus profaanne - võhiklik, asjatundmatu; ilmalik professionaalne - elukutseline progressiivne - edasiviiv, edumeelne propaganda - levitamine; selgitustöö prozektor - helgiheitja psühholoogia - hingeteadus psüühiline - hingeline religioosne, religioosse - usuline renessanss, renessansi - uuestisünni- ajastu (XIV-XVI saj) renessanslik - renessansile omane reportaaz - sündmuste kirjeldus ressurss, ressursi - tagavara, varu rezissöör - lavastaja revans - kättetasumine, kaotuse tasategemine revolutsioon - riigipööre, murrang rutiinne - harjumuslik röntgen - läbivalgustus
,,Noor-Eesti tegevus viis eesti kirjanduse uuele, kõrgemale tasemele ning lõi rikastatud pinna edasiseks arenguks. "Noor-Eesti" eesmärkides ja tegevuses ilmnes küllaltki vastuolulisi jooni. Ühelt poolt kultuurihorisontide avardamine, püüdlus värskema esteetilise mõtte ning modernsema elutunnetuse poole ja välja astumine kunstikriteeriumide kõrgendamise eest, mis eesti kirjanduse ja kultuuri arengus oli vaieldamatult edasiviiv. Teiselt poolt tähendas see suunitlus aga lahtiütlemist kirjanduse senistest rahvuslik-talupoeglikest traditsioonidest, mida nooreestlased käsitlesid üksnes kui provintslikku mahajäämust, ning kaldumist kirjanduse sotsiaalse funktsiooni alahindamisse. Samal ajal, kui oma võimalusi otsiv Eesti poliitiliste ja sõjaliste kokkupõrgete keerisesse sattus, elavnes soikunud kirjanduselu. 1917. a kevadel saabusid pagulusest Vilde ja Tuglas. Esialgu ei
Julm, kuid edasiviiv sõda Esimene maailmasõda sai alguse 28. juulil 1914 ning lõppes 1918. aasta 11. novembril. See sõda oli esimene, mis kaasas sõjakeerisesse 38 riiki. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Keskriike oli 4. Need olid Saksamaa, Itaalia, Austria- Ungari ning Bulgaaria. Antanti kuulusid ülejäänud 34 riiki. Esimese maailmasõja põhjused olid peamiselt imperalistlike suurriikide vastuolud, nagu näiteks võitlus turgude, tooraineallikate, kapitali ekspordivõimaluste, mõjupiirkondade ja asumaade pärast. Samuti sõda oodati ning romantiseeriti, kuna alahinnati selle tegelikku tähendust ning sellega kaasnevat ohtu. Inimesed uskusid, et puhkevad ainult piirkondlikud konfliktid, mis ei kujune pikaajalisteks ega laastavateks. Esimese maailmasõja ajendiks oli 28. juunil 1914 korraldatud atentaat Austria troonipärijale Franz Ferdinandile Serbia terroristide poolt. Nii troonipärija, kui ka ...
kasutada oma uue elutee alustamiseks, tappis Raskolnikov rikka naise. Peale mõrva algaski noormehe hulluse ja haiguse seisukord, mille käigus esinesid tal (õigustatud) paranoiad, ta pani muretsema oma sõbrad ja pere, ning lõpuks mõistis, et vastupidiselt varem arvatule, ei suuda ta mõrva oma hinges varjata. Nimelt oli Raskolnikovil teooria, et inimesed on jaotatud kaheks "harilikeks" ja "haruldasteks". Kui esimesed on lihtsalt inimkonna jätkamiseks vajalik mass, siis viimased olid edasiviiv jõud ja nad võisid enda südametunnistusele voli anda vajaduse korral kuritegusid sooritada. Varem oli noormees veendunud, et tema kuulub "haruldaste" hulka, kuid enda süü tunnistamine võimudele tõestas vastupidist. Tõsi küll, lõpuks Siberis olles ütles ta end tundvat südametunnistuspiinadest täiesti vabana. Samas paistis oluline ka see, et paratamatult jäävad kuriteod hinge koormama, kuni neid mingisuguse karistusega "maha pole pestud". Omamoodi karistus on ka
haridus on hoopis eesmärk ja selle poole igikestev püüdlemine, püsiv ja aktiivne osalemine haridusprotsessis annab kõik need hüved, mis meil tänu haridusele on." Nõustun kirjandi autoriga selles osas, et enamus meie tänapäeva massiühiskonna hüvesid on meil tänu haridusele ning ühiskonna liikmetele, kes selle poole pidevalt aktiivselt püüdlevad seda igakülgselt täiendades. Kokkuvõte Haridus on tõepoolest tänapäeval ainuke edasiviiv jõud. Seda nii ühel kui teisel viisil. Platon näeb haridust kui vahendit eesmärkide saavutamiseks samas kui J.Derwey arvab, et nii kasvatus kui ka haridus on vaid nende samade asjade pärast- kasvatus kasvatuse ja haridus hariduse pärast. Isiklikult pooldan pigem Platoni poolset teemakäsitlust, sest näen vaid hariduses võimalust enesele seatud eesmärkide saavutamist. Kasutatud kirjandus: Mats Volberg http://www.epl.ee/artikkel/382081 15.Aprill 2007
155. Perfektne laitmatu 156. Personal isikkoosseis, töötajaskond 157. Petrooleum põletusaine 158. Pidzaama kaheosaline ööriie 159. Plisseerima voltima 160. Pokaal jalaga klaas 161. Portugallane Portugali elanik 162. Potentsiaalne võimalik 163. Prestiis mõjukas 164. Profaanne oskamatu, võhiklik 165. Pretensioon nõudlus, taotlus 166. Professionaalne väljaõppinud, elukutseline 167. Progressiivne edasiviiv 168. Propaganda selgitustöö 169. Prozektor helgiheitja 170. Psühholoogia hingeteadus 171. Psüühiline hingeline 172. Religioosne usuline 173. Renessanss taassünd 174. Reportaaz sündmuste kirjeldus, ülevaade 175. Ressurss tagavara, varu 176. Rezissöör lavastaja 177. Revans kaotuse tasategemine 178. Revolutsioon tõsine murrang 179. Rutiinne igapäevane 180. Röntgen läbivalgustus
Kuna mängisid asjahuvilised, jäi teater veel pelgalt meelelahutuseks. Sellisesse olukorda tõi aga muutuse August Wiera, kes Vanemuist juhtima asus ning kindlakoosseisulise trupi, etendused iganädalasteks muutis ning repertuaari tõsistama asus. Tänu sellele sai Vanemuisest peagi kutseline teater, millega liitusid veel ka Estonia ning veidi hiljem ka Pärnu Endla. Jah, vaatamata rasketele oludele oli hariduse ja kultuuri areng tõepoolest kaunis vilgas- tekkis kindel ning edasiviiv haridussüsteem, arenes kirjandus, teadus, teater ning ilmselt palju muudkui, mis siia kirjatükki ei mahu. Tuleb tunnistada, et läbi raskuste haridusele ja kultuurile pandud alustalad on püsima jäänud siiani ning teenivaid meid jõudsasti ka veel edasi ja edasi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
