Aeg on filosoofias materiaalse reaalsuse eksisteerimise üks kahest vormist. Aeg väljandab sündmusi nende kestvuse, järjestuse korrapärasuse ja põhjuslikke tingimuste kaudu. Sündmused leiavad aset üksteise järel ehk varem või hiljem ning seda ajavahemikku on võimalik mõõta ajaühikutega. Määratledes mõisteid “varem” ja “hiljem” kasutatakse põhjuslikkust, kui sündmus põhjustab uue olukorra, soos leiab ta aset teise sündmuse suhtes varem. Püüd aja mõistet lahti filosofeerida on tekkitanud sajandite jooksul palju erimeelsusi ning konsensuseni pole tänaseni täielikult jõutud. Kas aeg on absoluutne või põhineb suhtel või põhineb aeg inimese tekitatud meelepettel. Töö jaguneb teoreetiliseks ning uurimuslikuks osaks. Teoreetilise osa jagan kolmeks suuremaks alapeatükiks milleks on “Aeg füüsikalise terminina ja relatiivsusteooria”, “Aeg filosoofias” ja “Aeg psühholoogias” kõigi alateemade raames keskendun ka nende arengule läbi inimkonna ajaloo
inimese käitumine ja moraaliküsimused 19. Oska iseloomustada Platoni filosoofiat.hüve ja voorus on midagi püsivat inimeste omavahelistes kokkuleppest sõltumatut,hüve on igavene ja muutumatu sp et põhineb igavestel ja muutumatutrl ideedel 20. Oska iseloomustada Aristotelese filosoofiat.kuidas tuletada olemasolevatest eeldustest korrektseid ja vältida vigaseid järeldusi,ei pidand õigex platoni ideesid, 21. Oska iseloomustada Sokratese filosoofiat.oli vaja filosofeerida sellex et mõista mis on hüve ja milles seisneb voorus
ei suuda inimene erapooletult ja üheseltmõistetavalt abstraktseid asju seletada. Oma väite näitlikustamiseks toob ta näite külamehest, kes ei suuda küla kaardistada hoolimata sellest, et teab iga nurgatagust. · Ühte sõna on võimalik mitmeti mõista ja kasutada. Milleks seda teha, kui saab hakkama ka ühte tähendust kasutades? Miks tahavad inimesed filosofeerida? Ta vastab, et inimesel on igavene teadmistejanu millegi seletamatu seletamiseks. Inimene ihkab olla teadja. Selleks aga tuleb asja suuremas plaanis näha ja jääda erapooletuks. · Selleks, et segadusekammitsast pääseda, peaksime mõtlema just nende abstraktsete asjade olemusele.
peetud pidustus, mõnikord orgia, TEATER Sai alguse Dionysosele pühendatud koorilauludest, tragöödiad olid tõsised ja ülevad, tragöödiad kasvatasid kodanikke, FILOSAAFIA Sapere aude- julge olla tark filoloogia- keelearmastus Filosoofid püüavad maailma seletada Sakratele ei meeldinud demokraatia, kui inimene teab mis on hea ja õige , siis ta ka käitub vooruslikult. Saksatese meelest oli vaja filosofeerida selleks, et mõista , mis on hüve ja milles seisneb voorus. Ta ei kirjutanud ühtegi teost. Platon Sokratase õpilane Asutas kooli, tema arust mõtlemine, õppimine on kui hing tuletab meelde neid asju, 2 õpetus hingest inimesel on 3 osa 3.õpetus on õpetus riigist 20.a teevad katseid , 50.a võib saada riigi valitsejaks HELLENISMIPERIOOD Linnanõukogud *Igal aastal valiti riigiametnikke *Välisküsimustes allusid linnad suurriigi valitsejale *Rahvakoosolekud
vaimustunud inimesed, kes selliste tekstidega tuttavad on. Üldkehtivat tõde inimloomuse kohta ei ole. 6. Milles seisneb filosoofia elitaarsuse probleem? Milline on teie seisukoht selles küsimuses? Filosoofid vaevavad end küsimustega, mis ei ole tegelikult eluliselt olulised ning mis ei pruugi eksisteerida. Leian, et filosoofid tegelevad/tegelesid mingil määral üle mõtlemisega. Üha enam leiti uusi probleeme, mille üle pikalt ja detailselt filosofeerida. Kuigi kohati on selline teguviis õigustatud. Leiti seoseid erinevate ütluste ja situatsioonide vahel ning edastada ka uusi mõtteid erinevates valdkondades.
tekkinud, kuid mida aastad edasi seda suurem huvi mul selle vastu tekkinud. Keele püsimiseks on oluline, et seda kasutataks kõigis eluvaldkondades. Eesti keel on moodne arenenud keel, seda kasutatakse energeetikas, lennunduses, sõjaväes, algkoolis ja ülikoolis. Eesti keeles saab kirjutada peent luulet, avaldada teadustöid ning filosofeerida. Hetkel räägitakse ka Tartu ülikoolist eesti keele ära kaotamist, mis oleks positiivne kõikidele välis õppijatele ja võibolla oleks ka positiivne osadele eestlastele, aga siis võib juhtuda ka selline asi, et inimesed hakkavad vaikselt unustama eesti keelt, kuid see oleks häbi asi kuna keel on suur osa igast kultuurist. Kui pole keelt pole ka kultuuri
Kuid arvatavasti on kõige suuremad filosoofid siiski poliitikud. Võibki öelda, et poliitikud on tänapäeva filosoofid. Nende töö ongi ju valge mustaks ja must valgeks rääkida. Nad on väga osavad sõnaseadjad ja oskavad ideaalselt oma arvamusi õigel ajal ja õiges kohas välja öelda. Ma muidugi ei väida, et poliitikud vahel ei libastuks ja midagi rumalat ütleks. Kunstis näiteks on väga tavaline filosofeerida erinevate kunstitööde üle. Mõeldakse ju selle üle, miks mingi autor oma maale, skulptuure või muid töid on just nii teinud, miks need pole teistmoodi tehtud, mida autor sellega öelda tahab. Täpselt samamoodi on ka muusikaga. Filosofeeritakse näiteks heliloojate muusikateoste üle. Jälgitakse rütmi, ülesehitust ja kogutervikut ning arutletakse, miks see teos on just selline, nagu ta on. Teatris etendatakse erinevate kirjanike ja
antud alal vähem pingutama. Nii nagu loomadel, nii ka inimestel on looduse poolt ellu kaasa antud instinktid, mida ei olegi vaja õppida. Nendeks on näiteks söömine, kiskjatel jahtimine, karjas olemine, sünnitamine jne. Inimkonna sooviks on laiendada oma teadmisi, et saada infot sellest, mis toimub meie ümber. Inimestel on läbi aegade olnud tungiv soov mõista seletamatuid nähtusi, uurida, kuhu lähevad hinged, filosofeerida elu mõtte üle ja saada teada muude salapäraste küsimuste vastuseid. Kuid mina arvan, et me ei saa kõigile küsimustele vastuseid, sest inimesed ei ole veel piisavalt targad, et oskaksid neid tarkusi kasutada vaid inimkonna hüvanguks mitte hävinguks. Õppimisega on inimkond tegelenud aegade hämarusest, mida nad arvatavasti kunagi ei lõpeta, vähemalt mitte enne maailma lõppu. Õppimine tagab parima elukvaliteedi!
olla elus mingi suurem eesmärk. Hea elu kohta saabki öelda midagi vaid siis, kui on teada, mis on inimese toimimise lõppeesmärk. Kas inimese elul on aga üldse eesmärki? Enamik tänapäeva autoreid arvab, et inimesed on selleks liiga erinevad, et nende eesmärkide või hea elu kohta saaks midagi sisulist öelda. (Sutrop) Me tegelikult ju ei teagi, milline on terve inimkonna olemuse eesmärk või kas sel ongi mingit kindlat eesmärki. Selle küsimuse üle saab filosofeerida, arvamust omada ja vaielda, kuid minu arvates ei saa kindlat fakti selle kohta välja tuua. Olen nõus sellega, et inimesed on väga erinevad ja seetõttu ei saa üldiselt öelda, mis on nende kõigi eesmärk või milline on nende jaoks hea elu. Aga võimalik on läheneda individuaalselt ja uurida, mis on hea elu konkreetse inimese jaoks. 1 Luuletaja Doris Kareva on kirjutanud, et kolm märksõna, mis iseloomustavad head elu,
voorus ja hüve midagi püsivat, vaidlemas paljude sofistidega. Tegutses peamiselt Ateenas reaalset ja inimeste omavahelisest asutas oma kooli Lykeion kokkuleppest sõltumatut gümnaasiumis. Dialoogid - Sokratese seisukoht Filosofeerida oli vaja selleks, et Võttis eelkäijate teadmise mõista, mis on hüve (see, mis on Platon pani Sokratese suhu ka süstematiseeritult kokku ja ku olemuselt hea) ja milles seisneb omaenda mõtteid, nii et tema enda ja nende põhjal omad originaa voorus (see, mis aitab hüveni jõuda). Sokratese vaated on dialoogides seisukohad.
Elu mõte ja mõttetus Väga rakse on öelda, mis on inimese elu mõte ja mõttetus, küsimust elu mõtte kohta ei ole suutnud isegi kõige targemad filosoofid lahti seletada. Seda võivad siiski kõik oletada ja ise filosofeerida. Kui küsida minult mis oleks minu elu mõte, siis see oleks elada nii, et elu lõpus ei peaks kahetsema tehtud ja tegemata asju ja olla õnnelik. Võib ka öelda, et elu mõte on elada, et ei tekiks küsimust, mis on elu mõte. Erinevatel inimestel on erinevad elu mõtted, selles kirjandis toon ma välja mõned näited ning arutlen elu mõtte ja mõttetuse üle. Kui üldiselt inimeste elude mõtetest rääkida, siis elu mõte on luksus. Ja luksus on see, et inimene teeb seda mida ta tahab
töökohta, kus nad saaksid ennast teostada ja loomulikult väärilist palka teenida. 4 Kas ainult materiaalsed väärtused on tänapäeva noorte püüdluste sihiks? Ma usun, et mitte. Ka sõbrad, perekond ja armastus on tähtsal positsioonil noore inimese elus. Vaimsed väärtused seisavad isegi kõrgemal materiaalsetest. Remarque (1976) on kirjutanud: ,,Kõik, mida rahaga saab joonde ajada, on odavalt saadud." Muidugi on raske filosofeerida õnnelikolemise üle, kui puudub teatud materiaalne miinimum. Mõnikord piisab õnneks väga vähesest. Holden Caufield Salingeri (1999) romaanist ,,Kuristik rukkis" tahtis vaid seista kuristiku serval ja püüda lapsi, kui nad servale liiga lähedale satuvad. See oleks teda õnnelikuks teinud. Noore inimese saavutused elus ei sõltu kahjuks vaid tema vabast tahtest. Tihtipeale ilmuvad eluteele ootamatud takistused. Samas võib noor inimene langeda meelemürkide ohvriks. Teadagi
töökohta, kus nad saaksid ennast teostada ja loomulikult väärilist palka teenida. 4 Kas ainult materiaalsed väärtused on tänapäeva noorte püüdluste sihiks? Ma usun, et mitte. Ka sõbrad, perekond ja armastus on tähtsal positsioonil noore inimese elus. Vaimsed väärtused seisavad isegi kõrgemal materiaalsetest. Remarque (1976) on kirjutanud: ,,Kõik, mida rahaga saab joonde ajada, on odavalt saadud." Muidugi on raske filosofeerida õnnelikolemise üle, kui puudub teatud materiaalne miinimum. Mõnikord piisab õnneks väga vähesest. Holden Caufield Salingeri (1999) romaanist ,,Kuristik rukkis" tahtis vaid seista kuristiku serval ja püüda lapsi, kui nad servale liiga lähedale satuvad. See oleks teda õnnelikuks teinud. Noore inimese saavutused elus ei sõltu kahjuks vaid tema vabast tahtest. Tihtipeale ilmuvad eluteele ootamatud takistused. Samas võib noor inimene langeda meelemürkide ohvriks. Teadagi
Miks üldse on miski,kui võiks olla ka mitte miski? Aksioloogia- mis küsib: Kuidas peaksime toimima? Filosoofia seos teiste valdkondadega? Kirjandus-filosoofia jõuab meieni läbi kirjutiste,väga palju on filosoofilistel tekstidel oma kirjanduslik väärtus nt Platon. Religioon-eeldab uskumust,filosoofia esitab üsna sarnaseid küsimusi,aga vastused on erinevad.Filosoofia on teoreetiline. Teaduslik teadus-filosoofia peaks olema kõiki teadusi ühendav ja ületav.Saab filosofeerida edukaid tulemusi oma ajastu teadmistel. Filosoofia algus ja eeldused? Eeldused:inimene,inimlik mõistus,teadmised,probleem,aeg.Filosoofia tekkis Vana-Kreekas.Esimesed filosoofilised koolkonnad tekkisid kreeka kolooniates.Tekkis uut laadi mõtlemine.Müütiline arusaam maailmast asendus kriitilisega.Milothose koolkonna 1. esindaja oli Thales.Kes mõtles välja kuidas varju abil mõõta objekti kõrgust ning mis on algaine.Universumi olemuseks on teatud mõistuspiiradus. 624-546 ekr
7- 8 aastased poisid alustasid 12-13 aastat kestva klassikalise hariduse omandamist, mis seisnes igapäevases järjekindlas mälutreeningus ja kordamises. Kui mälu oli kehv või tähelepanu kippus hajuma, oli kepp õpetamas. Kogu hiina kasvatus oli suunatud sellele, et maksimaalselt lämmatada inimeses tema loomulik ,,mina". Haritud inimene, mees, pidi ettevalmistuse kaudu saavutama igatise tasakaalu, tundma tseremooniaid, teadma peast Konfutsiuse õpetust, oskama vaielda, filosofeerida, valdama peent väljendusviisi, oskama luuletada, maalida, kalligraafiliselt kirjutada, musitseerida, oskama nautida jõudehetke täiuslikust, valdama võitlusvõtteid ning relvakasutust. Arvati, et seksuaalsuhted toidavad ja tervendavad ning sellega tegelemine kiideti igati heaks. Prostitutsioon oli Hiinas iidsest ajast tavaline, sest ühiskond vajas tervendamist. Kurtisaane kasutati noorte meeste esimesteks õpetajateks armuasjades. Ka kastraadid oli tavaline nähtus nii õukonnas
Miks üldse on miski,kui võiks olla ka mitte miski? Aksioloogia- mis küsib: Kuidas peaksime toimima? Filosoofia seos teiste valdkondadega? Kirjandus-filosoofia jõuab meieni läbi kirjutiste,väga palju on filosoofilistel tekstidel oma kirjanduslik väärtus nt Platon. Religioon-eeldab uskumust,filosoofia esitab üsna sarnaseid küsimusi,aga vastused on erinevad.Filosoofia on teoreetiline. Teaduslik teadus-filosoofia peaks olema kõiki teadusi ühendav ja ületav.Saab filosofeerida edukaid tulemusi oma ajastu teadmistel. Filosoofia algus ja eeldused? Eeldused:inimene,inimlik mõistus,teadmised,probleem,aeg.Filosoofia tekkis Vana-Kreekas.Esimesed filosoofilised koolkonnad tekkisid kreeka kolooniates.Tekkis uut laadi mõtlemine.Müütiline arusaam maailmast asendus kriitilisega.Milothose koolkonna 1. esindaja oli Thales.Kes mõtles välja kuidas varju abil mõõta objekti kõrgust ning mis on algaine.Universumi olemuseks on teatud mõistuspiiradus. 624-546 ekr
648 eKr algasid. Kõige tuntum oli jumal zeusi auks. Toimusid lõuna- kreekas Olümpias.Võisteldi alasti. Alad- staadionijooks, maadlus, kilbiga jooks, rusikavõitlus, hobukaarikute võidusõit, viievõitlus. Autasustati ainult I koha saavutanut. Võitjate nimed pandi nimekirja, mida hakati pidama 776 eKr. 4.Filosoofia-Sokrates, Aristoteles, Platon. -*Sokrates(470-399 eKr) ei kirjutanud ühtegi teost. Vestles aristokraatlike noortega moraaliküsimustes ja ei võtnud õpetuste eest tasu. Filosofeerida oli vaja selleks, et mõista mis on hüve ja milles seisneb voorus. Ei pooldanud demokraatiat. Süüdistatuna noorsoo rikkumises mõisteti surma. *Aristoteles(384-322 eKr) oli Platoni õpilane. Süstematiseeris teadmised. Kujundas seisukohad loogika valdkonnas. Nii riik kui ka inimesed peavad otsima keskteed- äärmused tekitavad tüli. *Platon(427-347) oli Sokratese õpilane. Sõnastas oma vaated dialoogides. Platoni meelest oli kõigil olemas ideed. Kõigist ideedest on olulisim hüve idee
raha, et koonerdamata üle elada kuus kuud. Raskolnikov aga andis oma viimased kopikad enamasti tundmatuile inimestele leivarahaks. Ta ei hoolitsenud enda eest mitte põrmugi, isegi mitte siis, kui hooletu suhtumine oma tervisesse ta krooniliselt haigeks tegi. Ta pidas vist tervishoidugi liiga madalaks ja materiaalseks, kuna väikekodanlased olid need, kes oma kehi hoolega toitsid ja pesid. Raskolnikovile tundus nii õilis filosofeerida ja külmetada, üksi olla ja nälgida. Selles mõttes olid tema prioriteedid täiesti paigast nihutatud, sest tegelikult peaks üks valgustatud vaimuinimene end sel määral terve ja tugevana hoidma, et maised mured tema tööd ei segaks. Raskolnikov polnud ei üks ega teine, ei munk ega haritlane, kerjus ega vandersell. Ta oli masohhist, isepäine ja turtsakas enesepiinaja. Mõnes masendushoos välgatas talle, et ta ei tee midagi
Ta käsib Horatiol olla tunnistajaks kõigele sellele mis oli juhtunud. Seejärel Hamlet sureb. Fortinbras (Norramaa prints) saabub lossi ja teatab, et sõjakäik Poola oli edukas. Nähes seda veretööd mis oli toimunud nõuab ta seletust. Saabuvad ka Inglismaa saadikud, nad teatavad, et Guildenstern ja Rosencranz on hukatud. Horatio soovib kõik ära rääkida. Tähtsamate tegelaste iseloomustus: Hamlet oli kaval ning õnn soosis teda mitmel korral. Tal oli osav suuvärk ning armastas filosofeerida. Ülekõige vihkas lipitsemist, silmakirjalikust, teeseldud tarkust, võimuiha ja enesekesksust. Horatio ustav sõber ning tark nõuandja. Claudius himustas kõike mis talle ei oleks tohtinud kuuluda. Iseloomustavad sõnad: Võimuiha, võltsau. Gertrud truudusetu oma pojaisale. Mõnevõrra kergeusklik ja pime. Siiski südames soe ja hell. Konflikt: Hamlet on vihane oma ema peale, kes liiga kiiresti pärast isa surma uuesti abiellus, lisaks sellele saab Hamlet teada,
Lõuna Kreekas. Sinna kogunes pealtvaatajaid nii Kreekast kui ka selle kolooniatest. Võistlused toimusid nii meeste kui ka poiste arvestuses. Olümpiavõitjate nimed märgiti varasest ajast peale üles. Seda nimekirja hakati kasutama aja arvestamiseks. Olümpiavõitu hinnati väga kõrgelt. 15.Sokrates- ei kirjutanud ühtegi teost. Ta veendumuse kohaselt olid voorus ja hüve midagi püsivat, reaalset ja inimeste omavahelisest kokkuleppest sõltumatut. Sokratese meelest oli vaja filosofeerida selleks, et mõista, mis on see, mis on olemuselt hea. Ta ei pooldanud Ateena demokraatlikku riigikorda. Platon oli Sokratese kuulsaim õpilane. Pärast Sokratese surma naasis kodumaale ja asutas seal oma kooli akadeemia. Platon uskus,et hüve on igavene ja muutumatu. Ta kujundas ka tervikliku õpetuse riigist. Riik pidi põhinema hüvel, olema muutumatu ja täiuslik. Aristoteles Platoni õpilane. Tegutses peamiselt Ateenas, kus asutas oma kooli Lykeioni gümnaasiumi
klassifitseerida taimi ja loomi, uuris nende arengut ja eluviise; tema käsitlustes leidub võrdleva meetodi algeid. Oma pedagoogikas jagas Aristoteles kasvatuse kehaliseks, kõlbeliseks ja vaimseks, tähtsustades eriti kaht viimast. Ta tunnustas täielikult Platonit, kuid ei nõustunud ühe Platoni filosoofia alustalaga, nimelt sellega, et on olemas kaks maailma. Ta oli veendunud, et et on vaid üks maailm, mille üle me võime filosofeerida, ja see on seesama, kus me elame ja mida kogeme. Tema jaoks on see maailm ammendumatu imetluse ja imestuse allikas. Ta uskus, et just imestamisvõime on esmane tõukejõud, mis on pannud inimesed filosofeerima, ja et just seda maailma tahavad nad tegelikult tundma õppida. Ta arvas, et mis iganes on väljaspool meie kogemisvõimet, on eimiski. Meil pole mingit usaldusväärset vahendit, mille abil sellest rääkida, ja seetõttu ei saa see tõsiseltvõetaval moel olla meie arutluste teemaks
nihutatakse pärnusse, sest pihta hakkab uus sõda pärnu alistub vene vägedele ja ülikool pannakse 1710 seal kinni tol ajal oli ülikoolil päris suur raamatukogu teaduskond: filosoofia, usk, õigus ja arst üks nendes teaduskondadest kiratseb (usuteaduskond) usuteadus enam eriti pinget ei paku 6 aastat õppisid esmalt filosoofiat ja seejärel toimus spetsialiseerumine oma suunale, kus õpiti veel 3 aastat arstide ülesanne oli pigem haiguste üle filosofeerida, kui päriselt praktiseerida haigustega tegelesid käsitöölised, nt puusepp lõikas jala maha ja sepp tõmbas hamba välja jäsemete amputeerimise juures suur edasiminek oli see, kui otsustati rauasaagi kasutada kirvega mahalöömise asemel õpe ladina keeles! ülikoolide universaalkeel igal pool maailmas, nagu täna inglise keel vene riigi ajal taasavades on õppekeeleks saksa keel venestamise ajal õppekeeleks vene keel
Demokritos( tema meelest koosnes maailm tühjuses langevatest ja omavahel põrkuvatest algosakestest- aatomitest) ;Matemaatika(Pythagoras);Meditsiin(Hippokrates);Ajalookirjutuse algus(Herodotos-ajaloo isa) Sofistid Olid esimesd kes hakkasid tähelepanu pöörama inimese käitumisele ja moraaliküsimustele. Osa sofiste arvas, et inimlikud normid peaksid vastama tugevate ja võimekate, mitte nõrkade ja saamatute huvidele. Sokrates-vaidles sofistidele ägedalt vastu; tema arvates oli vaja filosofeerida selleks, et ,mõista , mis on hüve(see mis on olemuselt hea) ja milles seisneb vorus(see, mis aitab hüveni jõuda);ei pooldanud ateena demokraatliku riigikorda; ta anti noorsoo rikkumises ja jumalate salgamises süüdistatuna kohtu alla; ta mõisteti surma. Platon-Sokratese kuulsaim õpilane; Lahkub pärast Sokratese surma Atenast; hiljem tuli tagasi ja asutas oma kooli-Akadeemia; ta sõnastas om vaated dialoogides; ideede õpetus; vorm ; tema jaoks oli ideaalne riigikord Spartas;
vormides ning püüdis enndast nende kaudu väljendada. Temas kees otse haigluseni küündiv kunstniku-rahutus ja füsioloogiliseks tarviduseks kujunenud loomistahe, on Alfred Vaga iseloomustanud. Nii näemegi teda ennast kõige enam ta piltides (maastikes, portreedes, lillemaalides). Mälestusteski korduv rõhutus, et Mägi oli küll huvitav, kõigis kultuurielu avaldusis avara silmaringiga ja elav vestleja, aga ei armastanud kunsti ja oma tööde üle filosofeerida. Ta oskas ühendada vastandeid - töösid ja huvisid, mõistust ja tundeid, korda ja seiklust. Ta oli nii materialist kui romantiline poeet. Osa temast tahtis kujutada materiaalset maailma, osa selle hinge. "Ta armastas mürgist ning vürtsitud sisu -- ning oli oma loomingus siiski lüüriline." (F. Tuglas). Tema eluaegne lemmikkirjanik oli Edgar Allen Poe, kelle pea oli olnud "kummituste palee, mida valitseb mõte" (D. Hoffman), mis lummas salapärase õhustiku tõepärase esitamislaadiga.
Reynaldo, Poloniuse teener ! Neli-viis näitlejat ! Kaks hauakaevajat ! Hamleti isa vaim ! Fortinbras, Norramaa prints ! Norra pealik ! Inglismaa saadikud ! Getrud, Taanimaa kuninganna, Hamleti ema ! Ophelia, Poloniuse tütar! ! Lisaks veel õukondlased, nende naised, sõdurid, meremehed, käskjalad ja teenrid.! ! Tähtsamate tegelaste iseloomustus:! Hamlet oli kaval ning õnn soosis teda mitmel korral. Tal oli osav suuvärk ning armastas filosofeerida. Ülekõige vihkas lipitsemist, silmakirjalikust, teeseldud tarkust, võimuiha ja enesekesksust.! Horatio ustav sõber ning tark nõuandja.! Claudius himustas kõike mis talle ei oleks tohtinud kuuluda. Iseloomustavad sõnad: Võimuiha, võltsau.! Gertrud truudusetu oma pojaisale. Mõnevõrra kergeusklik ja pime. Siiski südames soe ja hell.! ! Konflikt:! Hamlet on vihane oma ema peale, kes liiga kiiresti pärast isa surma uuesti abiellus, lisaks
aastal kirjutatud ,,Doonori meelespead"(mis on omapärane eestistatud modifikatsioon Bram Stokeri ,,Draculast"). Siiski ei ole tema hilisemaid teoseid nimatatud naiivseks, nagu seda tehi ,,Kollase kassiga". Kogu oma kirjanikukarjääri jooksul tundus Mati Unt nautivat pikki olukordi lahi mõtestavaid dialooge ja venivaid mõtteavaldusi. Ehk oli see tingitud tema teatriarmastusest. Talle meeldis olukordi lahti mõtestada. Ta armastas oma raamatutes filosofeerida ning arutleda elu pisiasjade üle, näiteks mingi juhus või ilmastikuolu võis temas esile kutsuda mitmeid huvitavaid ideid. Eriti osav oli ta oma tegelaste tunnete kirjeldamises läbi loodusnähtuste. Kui ta soovis lugeat teatud meeleollu viia, tegi ta seda läbi looduskirjelduste ja väga emotsionaalselt. Tundub, nagu ta kirjutamise asemel hoopis maaliks oma sõnadega. Mati Unt ei luuletanud, aga kui ta oleks seda teinud, oleks tema luule kindlasti väga tuntud.
on kõige väiksem. Pragmaatiliselt lähenedes ning oma kuldse keskmise printsiipi rakendades loeb ta selliseks demokraatia ja oligarhia segu, kus puudub äärmine vaesus ja liigne rikkus ning enim õigusi omavad keskklassi kodanikud. (Delius, Gatzemeier, Sertcan, & Wünscher, 2007) 9 KOKKUVÕTE Aristoteles oli veendunud, et on olemas vaid üks maailm, kus me elame ja kogeme, ning mida on võimalik filosofeerida. Te tegi otsuse, et asjad ei ole puhtalt ainult mateeria vaid nende asjade juures on tähtis ka vorm. Maja ei ole ainult kuhi telliseid, et majast saaks maja, peab tal olema maja vorm. Mina ise ei oska maailmade koha pealt seisukohta võtta, sest mina elan ainult siin, Maa peal, kus toimub elu (võibolla on elu ka kusagil mujal). Kuid sellega, et asjadel on ka vorm, nõustun ma täielikult, kuna ta oskab nii hästi seda teemat põhjendada.
utoopilist? Mis üldse on õnn? Nagu nentis armastatud saksa klassik Johann Wolfgang von Goethe: ,,Iga ukse taga võib olla paradiis. Selleks on vaid tarvis, et sa poleks sinna veel piilunud." Kui öeldakse, et inimene otsib õnne, mida siis selle all mõeldakse? Kas varandusejahti või uute suhete otsinguid, igatsust armastuse järele või lihtsalt n-ö oma koha leidmist laias maailmas? Tõepoolest tühja kõhuga ja peavarjuta on raske õnnelikolemise üle filosofeerida. On teatud materiaalne miinimum, milleta pole võimalik inimlik heaolu. Kuid jällegi, kui väga erineb Euroopa Liidu elaniku keskmine õnnemudel traditsioonilise aafrika pere omast! Meie maailma väärtus seisnebki kultuuride mitmekesisuses. Kahjuks on ajalugu näidanud, et pealesurutud õnn ei tee kedagi õnnelikuks: tuletagem meelde Iraaki, Iraani, Lähis-Ida, Afganistani... Meile, eestlastele, on see eriti selge, kuna 50 aasta jooksul vastavalt Moskvast
Mistahsed ütlused peavad olema kinnitatavad kogemusega. Sisemised kogemused võrdväärsed. Teaduse ja religiooni vahel ei saa olla konflikti, erinevad asjad. Tõde lahtub Ju absol teadmises 2. Spinoza ja tema käsitlus Jumalast Juudi päritolu, Hollandis. Elu pühendab tõe otsimisele. Optik, klaasläätsede lihvija. Keegi tahab talle päranduse anda, keeldub, oleks ebaõiglane, saab siiski 500 kuus?. Samas askeetlik. Sksm prof.. keeldub. Pidas vabadust filosofeerida tähtsamakas. Pole religioosne usk. Hoidku asjad enda teada.. heidetakse välja, needus ka peale. Tekitas mõtteplahvatuse Hollandis. Varasem teos ,,Teoloogilispoliitiline traktaat". Kirjutis enda kaitseks. Lahutab filosoofia teoloogiast. Süüdistatakse ateismis. Kasutab mitmeid piiliga tõlgendamisi.? Üks kaasagse Piiblikriitika rajaja. Teoses ei kristlus ega judaism ei tohiks piiranguid peale panna mõtlemisvabadusele. Sisse: piibel laseb olla mõistusel vaba. Keeldub, et
lihtsalt nii suurelt tähelepanu (see ei tähenda, et neid linnas vähem tarbitaks). Mulle tundub, et eesti köögi juured on ikka talupojaköögis, mille muutused on toimunud oluliselt sujuvamalt ja loomulikku evolutsiooni pidi. Kaardistame siis eesti köögi läbi erinevate aegade ja kandjate. Vana eesti kööki iseloomustab: · kohalik omakasvatatud tooraine · sesoonsus · toit kui kõhutäide · kokkuhoidlikus · puhtad maitsed (lihtsus) · rohke kaloraaz kui eesmärk Me võime filosofeerida, mis siis on rahvusköök kas see, milline oli köök mingil maal sajandeid tagasi, aga mida enam sellisel kujul ei valmistata; kas see, mida tarbib/viljeleb suurem osa riigi elanikkonnast või siis entusiastide ja heade restoranide poolt valmistatav vana köögi kaasajastatud vorm? "Umbrohukokandus" kuusekasvudega maitsevõi ja kodune rukkileib Kui me lähtume eeldusest, et linna ja maarahva köögid on tänaseks kokku kasvanud ning kui me
Mõtlejad ja leiutajad Sajandeid aitasid kreeklastel loodusnähtusi mõista legendid ja müüdid. Kuid alates 6.sajandist e.K.r hakkasid mõned unmissed otsima teisi teid ümbritseva maailma mõtestamiseks. Neid kutsuti filosoofideks, tarkuse armastajateks. Teised muistsed rahvad, näiteks egiptlased, pidid kuuletuma valitsejatele ega võinud oma arvamust karistamatult avaldada. Kreeklased võisid vabalt filosofeerida ning poliitika ja filosoofia üle mõtteid vahetada. Mõned suured mõtlejad Plato on mõjutanud kaasaegsete ideede kujunemist. Sokrates uuris inimkäitumist; Platon süvenes riigijuhtimisse; Aristoteles kirjutas bioloogiast, zooloogiast, füüsikast, astronoomiast, matemaatikast, poliitikast ja luulekunstist. Pythagoras tõestas matemaatilise
ta isegi lakkaks olemast. Kõik inimese ihad on järelikult psüühilised häired, mille abil inimene petab end olevaks. Soov õnnelik olla on neuroos, millel põhineb kogu inimese teadlik elutegevus. Olemegi ringiga Aristotelese juures tagasi. Inimene lihtsalt ei saa teisiti, kui tahab õnnelik olla, põhinegu see soov siis tema loomusel või psüühilisel hälbel. Aga enamasti on see iha oma eluga õnnestuda nii suur, et pole aega filosofeerida. Pealegi on niigi selge, mida teha tuleb, et õnnelik olla: tuleb tegeleda "tõsiste" eluliste probleemidega: kuidas raha teenida, kuidas valida eriala ja leida töö, mis inimese ühiskonnale vajalikuks teeks, ning kuidas ennast selle kõige juures veel vormis hoida... Suveülikool on artiklisari, kus eri valdkondi uurivad teadlased kirjutavad, mida on nende valdkonnas uut ja huvitavat. Varem samas seerias ilmunud: Jaan Sootak (13.7): Sünd ja surm kui kokkulepe Martin Ehala (23
Esimesena filosoofilise mõtlemise ajaloos kerkib üles meie tunnetuse tõe probleem kui niisugune. Julgelt ning hoolimatult arendab Parmenides ses suhtes oma mõttekäiku. Tõeliselt olevat me tunnetame üksnes mõistusega mõeldes (,,logos"). Mida me meeltega tajume, see on subjektiivne ning seetõttu ka petlik, loob meile illusiooni asjade muutlikkusest, mida tõeliselt pole olemaski. Muidugi ei saanud ka meetlega tajutavat tegelikkust nii kergesti olematuks filosofeerida ja seetõttu Parmenides omistab hiljem tollele muutlikule olemisele üksnes näiva olemasolu suutmata ent sellegagi ületata dualismi oma õpetuses. Kahjuks on see osa tema õpetuslaulust, kus ta siirdub tolle ,,näiva" olemise lähemale vaatlemisele, kaduma läinud ja me ei tea, kas tal õnnestus oma esialgset ontoloogilist monismi kuidagi päästa või sisuliselt õigustada. Mitte niivõrd oma olemisõpetusega, kuivõrd just selle suubumisega dualismi on Parmenides üheks filosoofilise
kunstlikud võtted, aga nad on saanud üldiseks ja eriti käesoleval korral sel on vähe kunstliku võtte tähtsust. Intelligentsijutustuses ,,Kärbes" (1917) üllatab lugejat, et üheks tegelaseks on võetud kärbes. Muidugi on sel kunstlik tähendus, et inimväärse tegelasena askeldab ka kärbes, joob veini ja peaks nagu filosofeerimagi. Kärbsel on aga käesoleval korral nõrk ehituslik tähtsus teoses: ta võimaldab küll korteri peremehel filosofeerida, kuid tema olemasolul pole erilisi tulemusi. Ta tundub võõrkehana. Nii jõuame ,,Kõrboja peremeheni" (1922), ilma et teemaks võetud otsinguil oleks mingeid tähelepandavaid tulemusi. Esimesel pilgul ähvardab ,,Kõrboja peremeeski" tühjalt edasi saata. Heitkem aga pilku Katku Villu noorpõlves vigastatud silmale. Katku Villu ja Kõrboja Anna vahekorra kujunemist ta ei mõjuta kuidagi asendamatult. Nende kahe isiku vastastikune külgetõmbavus seal soodetaguses kolgas oleks
teadlased kahtlevad, kas selline poeet on kunagi üldse elanud. Paljud inimesed teadsid neid eeposi ka peast. Sajandeid aitasid kreeklastel loodusnähtusi mõista legendid ja müüdid. Kuid alates 6.sajandist e.K.r hakkasid mõned teadlased otsima teisi teid ümbritseva maailma mõtestamiseks. Neid kutsuti filosoofideks, tarkuse armastajateks. Teised muistsed rahvad, näiteks egiptlased, pidid kuuletuma valitsejatele ega võinud oma arvamust karistamatult avaldada. Kreeklased võisid vabalt filosofeerida ning poliitika ja filosoofia üle mõtteid vahetada. Mõned suured mõtlejad on mõjutanud kaasaegsete ideede kujunemist. Sokrates uuris inimkäitumist; Aristoteles kirjutas bioloogiast, zooloogiast, füüsikast, astronoomiast, matemaatikast, poliitikast ja luulekunstist; Platon süvenes riigijuhtimisse; Pythagoras tõestas matemaatilise seaduspärasuse kolmnurga kohta. Archimedes leiutas kruvivõlli vee välja pumpamiseks laevast.
Inimühiskonna seadused ei ole jumalate määratud vaid põhinevad inimeste kokkulepetel. Nende loengute eest maksti kõrget tasu. Kodanike ühtsustundele mõjusid sofistid laostavalt õpetus tugevama õigusest. Õpetust ka tauniti mitmelt poolt, nähes selles ohtu traditsioonidele ja moraalile. Sokrates (470-399 eKr) Vaidles sofistide vastu. Ateena filosoof. Ei kirjutanud ühtegi teost. Ei võtnud tasu. Voorus ja hüve on midagi püsivat, reaalset, kokkuleppest sõltumatut. Filosofeerida , et mõista, mis on hüve ja milles seisneb voorus. Õpetaja kui suunaja. Ei pooldanud demokraatlikku riigikorda. See polnud hüveline. 399. a eKr anti ta noorsoo rikkumises ja jumalate salgamises süüdistatuna kohtu alla. Mõisteti surma. Platon (427-347 eKr) Sokratese õpilane. Ateena aristokraat. 35 teost. Koopamüüt. Akadeemia (Akademos) Platoni rajatud kool. Sõnastas oma vaated dialoogides, milles kujtas Sokratest vaidlemas sofistidega.
Kui lahutaksime noole lennu lühimateks hetkedeks, siis mingil hetkel seisab nool alati kuskil punktis paigal. Kuid kuidas saab liikumine olla paigalseisude summa? 5. Sokratese pööre: see viitab probleemiasetuse muutusele ning olulisusele. Pööre seisneb üleminekus loodusfilosoofialt inimliku teadmise küsimuse juurde. Eristamaks ennast sofistidest ei võta ta õpetamise eest tasu. Oli ka eraelus askeetlik. Kõndis Ateena tänavail ja kõnetas inimesi, et nendega filosofeerida, ajapikku koguski pooldajaskonna. Ma tean, et ma midagi ei tea. 6. Üldmõistete sisuks on asjade olemus, seda nimetas Platon ideeks (idea). Platoni vastus metafüüsika põhiküsimusele: olev tervenisti on idee.Ideedepüramiid tipneb ühe ideega, mis sisaldab kõiki teisi. Selleks on hüvesuse idee. Ideed on nähtava maailma omaduste põhjuseks. On selge, et ideid ei saaks tunnetada kui inimene kuuluks jäägitult nähtuste valdkonda. Nähtav maailm: Meeltega tabatav, Näivus, paistvus,
reaalsete dollarite omadustega, sealhulgas reaalsus? Taas kord tuleb küsida, kuidas on võimalik, et kuigi hommikul oli meil täiesti selge, mis asi on millegi eksistents, väljasuremine või mitte- eksistents, leiame õhtupoolikul end siiski ülesande ees kirjeldada, mis asi see siis meil õieti selge on. Miskipärast me ometi peame seda kirjeldada suutma. Mis liiki vajadus see on? Küsida nõnda on küsida, mis liiki probleemid on spetsiifiliselt filosoofilised probleemid. Miks meil on vaja filosofeerida? Kaalugem järgmist vastusevõimalust. Mees võib lõunalauas väga hästi teada erinevust sibula ja peedi vahel. Ta tunneb nende nimesid, teab, kuidas nad maitsevad, võib eristada neid välimuse ja lõhna järgi; võib-olla isegi teab, kuidas neid kasvatada ja valmistada. Kuid ta ei suuda neid klassifitseerida; ei oska öelda, mis erinevaisse liikidesse sibulad ja peedid kuuluvad. Meiega on ehk umbes sama lugu
muistenditest ning seetõttu oli eeposte sündmustik kaasaegsetele laialt teada. Filosoofid ja leiutajad Sajandeid aitasid kreeklastel loodusnähtusi mõista legendid ja müüdid. Kuid alates 6.sajandist e.K.r hakkasid mõned teadlased otsima teisi teid ümbritseva maailma mõtestamiseks. Neid kutsuti filosoofideks, tarkuse armastajateks. Teised muistsed rahvad, näiteks egiptlased, pidid kuuletuma valitsejatele ega võinud oma arvamust karistamatult avaldada. Kreeklased võisid vabalt filosofeerida ning poliitika ja filosoofia üle mõtteid vahetada. Mõned suured mõtlejad on mõjutanud kaasaegsete ideede kujunemist. Sokrates uuris inimkäitumist; Aristoteles kirjutas bioloogiast, zooloogiast, füüsikast, astronoomiast, matemaatikast, poliitikast ja luulekunstist; Platon süvenes riigijuhtimisse; Pythagoras tõestas matemaatilise seaduspärasuse kolmnurga kohta. Archimedes leiutas kruvivõlli vee välja pumpamiseks laevast
rikkust. Kirjaoskus on rituaalne ja Hieroglüüfe peetakse aukartust äratavaks. Laste kasvatamine Hiina kultuuri ruumis on karm, pikaajaline ja vaevaline. Kesksel kohal on Konfutsius ja tema õpetuste kummardamine, mälutreening ja kepidistsipliin. Haritud inimene ehk mees peab ettevalmistava kasvatuse kaudu saavutama igatise tasakaalu ehk ying-yang'i, mille raames tundma tseremooniaid, teadma peast Konfutsiuse õpetusi, oskama vaielda, filosofeerida, valdama peent väljendusviisi, oskama luuletada, maalida, kalligraafiliselt kirjutada, musitseerida, oskama nautida jõudehetke täiuslikust ning samuti valdama võitluskunsti ja relvakasutamist. Hiinlast kasvatab ja distsiplineerib eriti linnakeskkond oma tiheda asustuse ja samaaegu range seisusliku etiketiga, ülikute piduliku liikumise ja tänavateatriga, ennustajate, jutustajate, mitmesuguste võistluste/võitlustega, samuti avalike karistamiste ja hukkamistega
Neile küsimustele vastates lähtutakse küsimuse enda poolt püstitatud eeldustest. 3. Tooge kolm näidet filosoofiliste küsimuste kohta. Selgitage nende võimalikke vastusevariante. Kas on elu pärast surma? Kas universumis eksisteerib elu ka kusagil mujal peale planeet Maa? Mis on hea, mis on halb? Filosoofilistele küsimustele puudub kindel vastus (st. ei saa leida vastust kogemuse põhjal või siis loogilise arutluse põhjal) ning nende üle saab seetõttu filosofeerida. 4. Instrumentaalväärtused on objektid või asjad, mis on väärtuslikud mingi eesmärgi saavutamiseks, iseväärtused on aga objektid või asjad, mis sisaldavad väärtust iseendas. Inimene ostab jube kalli karusnahkse kasuka, siis on see tema sotsiaalse staatuse määratlemiseks, samas tavaline talvejope on pigem praktilise väärtusega, kaitseks külma eest. Esimesel juhul on kasukas instrumendiks sotsiaalse staatuse määramisel, teisel juhul on jopel endal kui soojahoidjal
Neile küsimustele vastates lähtutakse küsimuse enda poolt püstitatud eeldustest. 3. Tooge kolm näidet filosoofiliste küsimuste kohta. Selgitage nende võimalikke vastusevariante. Kas on elu pärast surma? Kas universumis eksisteerib elu ka kusagil mujal peale planeet Maa? Mis on hea, mis on halb? Filosoofilistele küsimustele puudub kindel vastus (st. ei saa leida vastust kogemuse põhjal või siis loogilise arutluse põhjal) ning nende üle saab seetõttu filosofeerida. 4. Instrumentaalväärtused on objektid või asjad, mis on väärtuslikud mingi eesmärgi saavutamiseks, iseväärtused on aga objektid või asjad, mis sisaldavad väärtust iseendas. Inimene ostab jube kalli karusnahkse kasuka, siis on see tema sotsiaalse staatuse määratlemiseks, samas tavaline talvejope on pigem praktilise väärtusega, kaitseks külma eest. Esimesel juhul on kasukas instrumendiks sotsiaalse
6. Milles seisneb filosoofia elitaarsuse probleem? Milline on teie seisukoht selles küsimuses? Filosoofid vaevavad ennast selliste probleemidega, mis tegelikult ei eksisteeri. On olemas meeleolu ning kõik fundamentaalne filosofeerimiseks kuid seda tunnet peetakse tähtsusetuks ning seda tunnet ei kuulata, seda eiratakse ning sellest minnakse üle. Nõustun sellega, et filosoofid mõtlevad enda jaoks välja probleeme, millest filosofeerida. Kuid samas on see ka vajalik- see võib anda uusi mõtteaineid mõnes teises valdkonnas, tuua välja mingeid erilisi seoseid. Samuti nõustun sellega, et igal inimesel võib tulla peale soov filosofeerida, või teevad nad seda isegi enese teadmata. Tihti peetakse filosoofilist arutelu või mõtteid vähetähtsateks, tänapäeval kaaluvad selle üle kiire elutempo ning pidev muretsemine, soov pürgida materiaalsete eesmärkide poole. 7
Mida punki? Nael, nr 3, juuli 2000, lk 12-21 54 Intervjuu Janek Naaniga (hüüdnimega Jänx, sünd. 1971) 25. aprillil 2015. 55 Intervjuu Eero Tammega. 56 Intervjuu Mercaga. 15 Oluline on märkida, et Tartus tekkis punk kahes laines – esimene oli 1980. alguses ning teine kümnendi lõpul. Nii Kiwa kui Tõnu Trubetsky kinnitavad, et kaks lainet olid märkimisväärselt erinevad. Kui esimeses lained olid rahulikud, sõbralikud ja filosofeerida armastavad suhteliselt tagasihoidliku välimusega punkarid, siis teisele lainele oli iseloomulik ülimalt ekstravagantne riietus ning märksa agressiivsem käitumine. Kiwa meenutab, et tema punkariks hakkamise ajal oli tavaline, et vanemad punkarid andsid noorematele heast peast peksa ja nendib, et õhus oli metsikult vägivalda.57 Sellegipoolest ei iseloomustanud hiliste 1980. aastate punki Tartus vaid vägivald. Näiteks
(novell ,,Ristsed"). Veel paremaks näiteks on lihtsast talupoja elust ,,Simoni isa" (räägib ühest poisist, kellel pole isa, keda mõnitatakse seepärast koolis). ,,Pierre & Jeanne" Guy de Maupassant Oli pere, oli isa, oli ema. Neil oli 2 poega: Pierre & Jeanne. Pierre oli u 30, Jeanne u 25 a vana. Pierre oli täielik rebel. Talle meeldis loodus, talle meeldis filosofeerida. Ülikoolis ta ei suutnud midagi peale arstiteaduskonna lõpetada. Aga ta oli sellegi poolest suhteliselt vaene. Jeanne oli oma venna vastand. Ta oli rahulik ja südamlik. Tema lõpetas juura. Lapsest saadik olid vanemad Jeanne'i kohelnud pisut paremini. Pierre oli seepärast pisut kade. Nad alati võistlesid igas tegemises. Kui nad ükskord kalal olid, siis nad võistlesid selle nimel, kes suudab rohkem muljet avaldada neiule, kes nendega kaasas oli. Jeanne võitis.
ühtpidi võivad talupojad kanda õilsaid ideid (,,Isa Milon"), teisalt võivad nad käituda väga labaselt, rumalalt, hoolimatult (novell ,,Ristsed"). Veel paremaks näiteks on lihtsast talupoja elust ,,Simoni isa" (räägib ühest poisist, kellel pole isa, keda mõnitatakse seepärast koolis). ,,Pierre & Jeanne" Guy de Maupassant Oli pere, oli isa, oli ema. Neil oli 2 poega: Pierre & Jeanne. Pierre oli u 30, Jeanne u 25 a vana. Pierre oli täielik rebel. Talle meeldis loodus, talle meeldis filosofeerida. Ülikoolis ta ei suutnud midagi peale arstiteaduskonna lõpetada. Aga ta oli sellegi poolest suhteliselt vaene. Jeanne oli oma venna vastand. Ta oli rahulik ja südamlik. Tema lõpetas juura. Lapsest saadik olid vanemad Jeanne'i kohelnud pisut paremini. Pierre oli seepärast pisut kade. Nad alati võistlesid igas tegemises. Kui nad ükskord kalal olid, siis nad võistlesid selle nimel, kes suudab rohkem muljet avaldada neiule, kes nendega kaasas oli. Jeanne võitis
jaoks, kes on veendunud, et mitteelus pole midagi · Selleks on vaja teadmisi maailmast, mis aitaksid meid hirmsat..." vabaneda hirmust ja murest. · Surmast · Maailma tunnetamiseks on vaja tunnetusteooriat. · Suremisel hingeaatomid hajuvad, kuna keha ei suuda neid · Filosofeerida tähendab õppida õnnelikult elama. Naudingu enam koos hoida. eelduseks on mõistlikus ja karskus. · Koos sellega kaob teadvus. · Nauding · Ka tema usub, et hinge aatomid paiknevad üle kogu keha. · "Niisiis, kui me räägime, et nauding on lõppeesmärk, siis · Hirm jumalate ees ei pea me silmas mitte liiderdajate naudingut ja mitte
alla suruda. · Aristoteles filosoofia algab imestusest. Siis oleme me häälestatud nii, et me saame filosoofiaga alustada · Descartes soovitab alustada radikaalsest kahtlusest. Kahelda kõiges · Camus algab, kui dekoratiivid langevad kokku. Algab absurdist · Bibihhin . algab mingist meeleolust, meieni kostub mingi kaua unustatud asi(meloodia) 2. Meetodite küsimus Millised on need meetodid, millega on võimalik filosofeerida? Filosofeerimine on mõtlemine Võime/hingejõud Zanr/vorm Meetod Mõtlemine Arutlus Õiged arutluse reeglid Kujutlusvõime Kirjanduslik tekst/kõne Metafoorid ja kujundid Mälu(mäletamine ja Mäluteater, ajalugu Sümbolid, mnemotehnilised matkimine) vahendid(mälus saavad
on erinevat tüüpi inimesed, kes neile küsimustele vastust otsivad. Katsed filosoofiat defineerida. Filosoofia on kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises. Filosoofia on metoodiline ja süvenenud katse tuua maailma mõistust. Filosoofia mõtteks on tervikliku maailmapildi saavutamine. Filosoofiks saamine on eneseks saamise tahe. Filosoofia on inimese või põlvkonna piirsõnavara. Filosoofia on aine, mis kõigega tegeleb - kõige üle võib filosofeerida. Filosoofia sisesed jaotused: * gnoseoloogia=epistemioloogia - tunnetusõpetus. Probleem gnoseoloogias: subjekt (tunnetab)-objekt (mida tunnetatakse). Kumb on primaarne? * metafüüsika - see, mis tuleb pärast füüsikat (kõneleb oleva esimestest põhjustest); * ontoloogia - olemisõpetus ( - olema), kas maailma taga on vaimne või materiaalne alge?; * psühholoogia - mis on hinge olemus?, hingeõpetus (kasvanud välja ontoloogiast); * kosmoloogia - mis on universum?, kuidas ta on tekkinud?;
´inimene on kõigi asjade mõõt`, st RELATIVISTLIK lähenemine olemasolevasse, mis seob teadmise teadjaga ja et teadmised on subjektiivsed. Ühest tõde ei ole olemas. ANTIIKFILOSOOFIA jätkub nn KLASSIKALISE filosoofia ajastuga, kuhu alla kuuluvad Sokrates, Platon, Aristoteles. Tegeleti peamiselt ÜHISKONNA mõtestamise ja poliitiliste probleemküsimustega. SOKRATES (469 - 399 eKr) - temast teame läbi Platoni jt kirjutiste. Ise ei pannud ta kirja midagi. Harrastas filosofeerida astudes avalikku elavasse dialoogi Ateena tänavatel ja seltskonnaelus. Tuntud SOKRAATILINE MEETOD ehk ka DIALEKTIKA, mis tähendab õpetusviisi, kus õpetaja astub vestluskaaslasega vestlusesse ja seab kahtluse alla tema senised tõekspidamised küsimustega, mängides ise sealjuures mitteteadjat ja laseb vestluspartneril ise jõuda järeldusteni, mis kummutavad tema esialgsed teadmised ja mille kaudu saavad selgemaks
annaabi.ee 
