mateeria, et võtta arvesse kadunud massi galaktikate ja galaktikate klastrite orbiidi kiiruses. On ka teisi tähelepanekuid tehtud tumeda mateeria kohta, mis hõlmavad galaktikate pöörlemiskiirust ning kuuma gaasi temperatuuri jaotust galaktikates ja klastrites. Laialdaselt usutakse, et tume mateeria koosneb uutest, karaktiseerimata subautomaarsetest osakestest ja tänapäeval teevad tugevaid pingutusi osakeste füüsikud, et leida see osake. Väike osa tumedast mateeriast võib olla barüone tume mateeria. Need on astronoomilised kehad, näiteks massiivsed kompaktsed halod, mis koosnevad tavalisest mateeriast, kuid kiirgavad vähe või ei kiirgagi elektromagnetilist kiirgust. Valdavalt enamus tumedast mateeriast peetakse mitte barüonseks ning seetõttu ei moodustu aatomitest ja usutakse, et see ei suhtle tavalise mateeriaga elektromagnetilise kiirguse viisil. Mitte barüone tume mateeria koosneb neutriinodest ja hüpoteetilistest aksionidest või
+ miski ei välista teiste universumite olemasolu + kärjeline struktuur tekkis 11.miljardit aastat tagasi + tekkis tohutu algplahvatus, Suure Paugu tulemusena + koosneb kolmemõõtmelisest ruumist, on vaadeldav + aeg on ühemõõtmeline + muutub ajas + tekkis 15.miljardit aastat tagasi + varjatud aine põhjustab põhilise gravitatsioonilise tõmbumise + 3 mõõtmelise ruumi tajutab lõputult aga piiridega , ning sisaldab kõiki teada-olevaid galaktikaid ja nende osi + on osa mateeriast + aineosakesed on 4% kogu mateeriast + aineosakesed on kvargid (mis jagunevad) prootonid, neutronid elektronid vesinik kärjeline struktuur
panuse varajase, väga tiheda ja kuuma universumi kirjeldamisse, mille puhul tuleb tegelda elementaarosakestega. Tõenäoliselt saadakse universumist täielikumalt aru alles siis, kui füüsikas luuakse teooria, mis ühendab üldrelatiivsusteooria kvantteooriaga. Nii tuleb paljusid seni saadud tulemusi pidada esialgseteks. Ühe võimaliku seletusena galaktikate tiirlemise mehhanismidele on välja pakutud teooria, mille kohaselt koosneb universum 5% nähtavast mateeriast ja 95% tumedast mateeriast, mida pole elektromagnetkiirgust avastavate seadmetega näha võimalik[1]. Kosmilise mikrolaine-taustkiirguse (reliktkiirguse) temperatuur on 2,7 kelvinit (umbes -270°C).
prototähena. Prototäht Prototäht on suur tihe gaasi kogu. Prototäht on päikese elu kõige varjasem staadium. Ühe solaarmassiga tähele kestab see periood 100,000 aastat. Punane hiid Staadium, kus täht paisub, sest tähe temperatuur ja sisemine rõhk hakkavad kasvama. Kui punasel hiiul ei ole piisavalt suur mass, et teha heeliumist süsinikku, siis temast saab Valge kääbus. Valge kääbus Väike täht, mis koosneb põhiliselt degenereerunud elektron mateeriast. Tähe õrn valgus tuleb säilinud termotuuma energiast, mida kääbus edastab. Supernoova Supernoova on tähe plahvatamine, mis on väga tugeva valgusega ja valgustab hetkeks terve galaktika hääbudes mitme nädala/kuu vältel. Plahvatus lennutab laiali enamus tähe materialist. Neutron täht Supernoovast alles jäänud tähe materjal. Sellised tähed koosnev peaaegu täielikult neutronitest. Neutron tähed on väga kuumad ja on kaitstud edasi lagunemise eest. Must auk
koos, vaid on nende sünni põhiliseks teguriks. Must aine sündis koos suure pauguga ja hakkas kokku valguma. Kuid musta aine olemusest ei teata palju. See on kummituslik materjal, mida ei saa inimene ühegi oma meelega tajuda. See võib sinust läbi voolata ja sa isegi ei tunne seda, nagu seda ei eksisteerikski, kuid siiski on see kõikjal meie ümber. Musta aine osakaal universumis on kuskil 6 korda suurem tavalisest mateeriast, millest kõik meie ümber ja ka inimesed ise tehtud on. Ilma selleta universum lihtsalt ei töötaks sellisel kuul kui see praegu töötab. Kuid universum töötab, seega peab olema tume aine tõeline. Kuna must aine omab gravitatsiooni ,on selle olemasolu võimalik kindlaks teha selle põhjal, kuidas see valgust mõjutab. Kui valgus liigub läbi suure musta aine kogumiku, siis valguse rada kaardub, ja kaugelt galaktikast tulnud valgus tundub meile moondununa
Molière'i elu ja looming Moliere, kodanikunimega Jean-Baptiste Poquelin oli prantsuse näitekirjanik, teatrilavastaja ning tegutses ise ka näitlejana. Noorena sai Moliere ka hea seltskondliku kasvatuse. Seejärel õppis Moliere õigusteadust ning tema edasist elukäiku mõjutas kõvasti filosoof Pierre Gassendi, kelle õpetuse järgi ei loo maailma jumalik mõistus, vaid inimese mõnuks ja naudinguks sünnib see ise loovast mateeriast. Täiseas huvitus Moliere üha enam teatrist ja kaasaegsest prantsuse kirjandusest. Moliere asutas teatritrupi L'Illustre Theatre, mida paraku ei saatnud edu. Seejuures õppis aga Moliere tundma eri seisusi, rahva tavasid ja kombeid. Et saada etendusteks uut ja sisukamat repertuaari, hakkas Moliere ise näidendeid kirjutama. Moliere sai loa esineda ka kuningalossis ning pälvis kuninga Louis XIV heakskiidu. Kahtlemata on olnud Molière'ist paremaid
!!!! 1. Honore de Balzac ,,Isa Goriot" lapsed armastavad isa vaid raha pärast. 2. Francois Mauriac ,, Armastuse kõrb" inimeste suutmatus üksteisega suhelda ja reaalsuse eest põgenemine 3. Hermann Hesse ,, Stepihunt" inimene koosneb tuhandetest osadest, mis kokku moosutavad terviku 4. Hermann Hesse ,, Klaaspärlimäng" inimese suurimaks kohustuseks on oma teadmiste jagamine ja vaimult peame me olema mateeriast kõrgemal. 5. E.L. Doctorow ,, Ragtime" maised nõrkused, armukadedus ja kinnisideed, mis viivad meid hukutusse. 6. Jaan Kross ,, Keisri hull" inimesed ei suuda tõde kuulata ja tsaar pigem paneb oma usaldusisiku luku taha. Armukadedus naiste tõttu 7. Anton Hansen Tammsaare ,, Tõde ja õigus" naabrite suhe. Tõde ei aita alati õigust säilitada, meie ostustest oleenb meie õnn ja saatus. 8
Universumi tekke Suur Pauk Sisukord • Mis on universum? • Universumi loomismüüdid • Suur Pauk • Suur Paugu teooria • Nimetus • Suur Paugu mudel • Kokkuvõtte Universum • Universum on maailmakõiksus, kõikide asjade kogusus • Teaduses mõeldakse selle all kosmost ehk maailmaruumi, mis sisaldab kogu ainet ja energiat • Universum koosneb 5% nähtavast mateeriast ja 95% tumeenergiast ja tumeainest Video Universumi loomismüüdid • Mythological cosmology • Multiverse • The Big Bang Theory • Evolutionary cosmology • String Theory Suur pauk •Algplahvatus ehk Suur Pauk toimus 13,8 miljardit aastat tagasi •Enne seda polnud mitte midagi, isegi aega ei olnud •Koos Suure Pauguga algas aeg •ei olnud plahvatust, vaid mateeria, ruumi ja aja ühine tekkimine algsest singulaarsuses t video
Su Isa, Valgus ja Päike, teie Ema kes kannab teid, seega Kuu, sinu tõelist vaimu (animus, ventus), nagu üsas kantud ning toidetud kasvuks (selle peal)Terral. Kõige Isa on alati Sinu ees (immanentne), kes sepistanud Täiuslikkuse maailma peale! Ehkki Jumaliku jõud manifesteerub Terral arvukalt, Ei! Sinu (Isa) on täielikult (enda) Jumalikus võimsuses kahandamata. (teid käsitakse) Tõsta oma valgus kõrgemale selle maa pealsest! Ülev (Hing) mis lihalikust mateeriast on tõesti kõrgeim õndsus (magus)! (targa) Leidlikuse abil lase sel sündida! Tõesti, terrast ülespoole taevastesse, ning Nendest täiesti alla Terrale ulatudes, Jumalikud jõud mis On, ulatuvad Kõrgeima pealt siia, sellele mis on kõige madalam. Terve aja on (ülim) hiilgus üle maailma manifesteerunud! Teadke (seda tõde) ja pimedus justkui pageb teist! Jumalik on ületamatu Võimsuse Ülemvõim, sest see on kõige, alates kõige ülevama , kuni tõesti tihketest
kopsupõletikku Saavutused Suurteoses Geomeetria arendas välja analüütilise geomeetria ja rajas teed modernsele matemaatikale Tema kõige tundum teos on Metafüüsilised meditatsioonid Mehaanikas näitas liikumise ja paigalseisu suhtelisust Kosmogoonias arendas teadusele uut päikesesüsteemi loodusliku arengu ideed Sõltuvalt tema uurimustest matemaatika ja füüsika alal kujunes ka välja tema õpetus mateeriast ehk kehalisest substantsist Kahtluse meetod Descartes'i filosoofia eesmärk oli leida tõsikindel teadmine ehk teadmine milles saab täiesti kindel olla Inimtunnetuse mõõtmise kriteeriumiks on kahtluse puudumine. Seega tõsikindel teadmine on teadmine, milles ei saa enam kahelda Sellise teadmise leidmiseks, hakkas ta kõiges kahtlema Leidis, et taju ei saa usaldada (meeled ei täida kindluse nõuet), sest võimalikud on
Analüütiline filosoofia süstematiseerus loogilise positivismi raames. monism Materialistlik monism - kõik olemasolev on mateeria. Universumi põhiolluseks on mateeria - aine ja energia. Tegelikkusest saame teavet materiaalseid objekte ja nähtusi mõõtes. Pole oluline, mis on teadvus, see lähtub mateeriast (ilmselt ajust). Teadvus ilma mateeriata (füüsilise organita) on mõeldamatu ja tema olemusest saame teavet aju uurides. Transtsendentaalne monism - olemasolev koosneb mateeriast ja teadvusest, kusjuures mateeria lähtub teadvusest. See metafüüsika eeldab, et ülim ollus universumis on teadvus (Vaim, intellekt). Teadvus (Vaim) on primaarne ja mateeria kujuneb mingis mõttes teadvusest. Seega intellekt võib eksisteerida ilma materiaalse kandjata (kehata). Meile tajutava maailma taga on reaalne tegelikkus (vaimne), millega saame ühendust mitte füüsiliste meelte, vaid sügava intuitsiooni abil. Teadvus pole mateeria evolutsiooni lõppprodukt, vaid algus! (kr. k
VEENUS:PIND:pinnavormilt sarnane maaga sellega sama suur ja sarnase gravitatsiooniga,leidub vulkaane,ligi poole miljardi aasta vanune pind,mis on moodustunud vulkaanilise aktiivsuse tulemusel,85% vulkaaniline tasandik,sajad vulkaanikraatrid ja laavavood,-3 km kõrgused mäed ja lõhed,planeedi pind sarnaneb kivikõrbega(tardkivimite graniit,basalt olemasolu) esineb ka maavärinaid,Kõrgendikud kaetud raskemetallikirmetega.ATMOSFÄÄR:planeeti ümbritseb tihe pilvekiht.atmosfäär koosneb peamiselt süsihappegaasist,lämmastikust, atmosääf veest tihedam,rõhk 90 korda suurem kui maal,sisaldab ka vääveltolmu-japiisku,päikesevalgus tungib küll läbi atmosfääri aga maapind kiirgav soojuist ning atmosföör püüab selle kinni ja soojendab planeeti veelgi enam.TEMP:464 kraadi,kuumuse tõttu elu võimatu, liiga tihe atmosfäär ja niiskust praktiliselt pole 1%.JUPITER:PIND:’teleskoobist nähtavad heledad ja tumedad pilvevöönid.mis tiirlevad ümber planeedi eri kiirus...
ELEKTROTEHNIKAS VAJALIKUD PÕHIMÕISTED 1. LOODUSTEADUSLIK-TEHNILISI PÕHIMÕISTEID Mateeria objektiivne reaalsus, see tähendab kõik, mis on olemas sõltumata inimese mõttemaailmast ja võib selles peegelduda. Kõik olemasolev on materiaalne: kogu maailm koosneb mitmesuguses vormis esinevast liikuvast ja muutuvast mateeriast, mis on igavene ja hävimatu. Aine üks mateeria liikidest, millest koosnevad kõik füüsikalised kehad. Molekulaar-atomistliku teooria põhiseisukohad: molekul on aine väikseim osake, millel on selle aine keemilised omadused; molekulid koosnevad aatomitest; keemilistes reaktsioonides aatomid ei lagune; keemilistes reaktsioonides jaotuvad ümber aatomid - siirduvad lähteainest reaktsioonisaadustesse.
Ta eristas dianoeetilisi ja eetilisi loomutäiusi. Dianoeetilised loomutäiused on tarkus ja arukus. Eetiline loomutäius on oskus valida kuldne kesktee asjus, mis iseenesest pole ei head ega halvad. Näiteks hirm ei ole iseenesest ei hea ega halb. Kui inimene üldse hirmu ei tunne, siis ta on hulljulge, mis Aristotelese arvates õnne küll ei soodusta. Kui aga inimene liiga palju kardab, siis ta on arg. Asjad moodustuvad vormist ja mateeriast - need on olemas igal füüsilisel asjal. Mateeria ei saa eksisteerida ilma elementide vormideta. Aristoteles eristas kahesuguseid asju: 1. Loomulikud on need asjad, milles endis on liikumise allikas. Sellised on näiteks taimed. Taimed kasvavad ise. Näiteks kasvab tammetõrust iseeneslikult tamm. 2. Kunstlikud on need asjad, milles ei peitu liikumise allikat. Sellised on inimese valmistatud asjad: lauad, toolid, skulptuurid jne.
Boëthius (480-525) Pani aluse nii skolastikale kui ka vaidlusele universaalide üle. Oma aja õpetatuim mees Lääne- Rooma aladel, kes alustas Aristotelese uurimist. Tema kirjutatud on läbi aegade üks kuulsamaid filosoofiaalaseid raamatuid „Filosoofia lohutus“. Albertus Magnus († 1280) Saksa päritolu dominiiklane, õppis Itaalias ja Pariisis. Oma aja haritumaid mehi, pühendus Aristotelese uurimisele. Lähtus Aristotelese seisukohast, et kõik on moodustunud mateeriast (ainest) ja vormist. Jumal on absoluutne täielik valitsev entiteet. Tommaso d'Aquino (1225-1274) Itaallane, dominiiklane, Albertus Magnuse õpilane. Õppis Napolis, Kölnis ja Pariisis. Tema õpetus tomism, mis on täna roomatoliku kiriku filosoofia alus, tõestas Jumala olemasolu a posteriori (Jumal peab olemas olema, sest me näeme ta tegevuse viljasid, näiteks asjad liiguvad ja keegi pidi ju esimesena need liikuma lükkama, mis hakkas põhjustama edasist liikumist). Hing ja keha on
varased hästi säilinud orgaanilised molekulid tõestavad nii eukarüootide kui ka tsüanobakterite olemasolu juba sel ajal. Sinikutele ehk tsüanobakteritele (varem tuntud ka kui sinivetikad) iseloomulike süsivesinike arvukus viitab, et need organismid elasid ja eraldasid ainevahetuse käigus hapnikku tunduvalt varem, kui Maa atmosfäär muutus hapnikurikkaks (~2 miljardit aastat tagasi). On selge ka see, et tsüanobakterite areng järgnes pikale perioodile, kui elus mateeria tekkis eluta mateeriast. Pole olemas otsest geoloogilist tõendit selle kohta, kuidas ja millal see juhtus. Tolleaegne atmosfäär erines oluliselt praegusest, koosnedes metaanist, ammoniaagist ja teistest meile surmavatest gaasidest. Käesolev tekst on osa TÜ geoloogiamuuseumi kodulehest. Vt. õpik lk.96! Täida lüngad! Esimesed elusolendid olid AINURAKSED PROKARÜOODID, kes lahknesid kaheks: ARHED ja BAKTERID Arhebakterid elavad tänapäevani ÄÄRMUSLIKES ELUTINGIMUSTES, NT
1) Filosoofia uurib oleva üldist loomust, temale iseloomulikke omadusi, olemuse printsiipe ja põhjusi. Ennekõike uurib filosoofia kõige oleva olemust. Oleva kaks põhilist tähendust on asja olemus (mis ta on) ja kvaliteet (missugune ta on). 2) Mateeria on miski, millest asi koosneb/tehtud on. Ta on midagi üldist ehk ei määratle olevat. Vorm on mingi asja idee või hing, mis määrab asja olemuse. Kõik asjad on määratletud oma vormi poolt. Vorm ei ole erinevalt mateeriast ilmne ega tajutav. Mateeria ja vorm moodustavad koos substantsi ehk oleva iseenesest. Vormi võimalikkus tähendab vormi (kehaliselt mittetajutava) olevaks saamist. Vormi tegelikkus on miski, mis ei ole vormi võimalikkusena veel tekkinud, kuid tekib. See on tekkimises olev mateeria ehk materialiseerumine, mateeria omandab määratluse, vormi. Vormi tegelikkuse näiteks võib tuua kleidi loomise õmbleja poolt. Vorm või idee on õmbleja arus eelnevalt olemas, vormi
üldisest, kui liikumist mõistetelt otsustustele ja otsustustelt järeldustele. Induktsioonil, mis kulgeb üksikult üldisele, oli tema arvates tunnetuses üksnes täiendav osa. Oma nn. esimeses filosoofas (metafüüsikas) käsitles Aristoteles kõige olemasoleva ühiseid põhialuseid: vormi ja mateeriat ning nende omavahelist suhet. Vastukaaluks Platoni õpetusele kahest maailmast väitis Aristoteles, et vorm, mis moodustab asja olemuse ja on mateeriast kõrgem, ei eksisteeri mateeriast väljaspool, vaid temas endas, andes talle kuju. Mateeria ise on liikumatu või tal on ainult aktiivne omadus, mis püüab takistada ja pidurdada vormi täiuslikku avaldumist. Vormi tunnetamist pidas Aristoteles teadusliku tunnetuse sihiks. Tugevaist materialistlikest joontest hoolimata on Aristotelese esimene filosoofia põhiliselt idealistlik. Oma vormi- ja mateeriakujutlust püüdis Aristoteles rakendada kõigil teadusaladel. Inimeseõpetuses
Klassitsistliku draama suurim esindaja Moliére pärines Pariisi kodanlusest. Ta sündis 15. jaanuaril 1622. aastal õukonna käsitöömeistri perre. Moliére koolitee sai alguse Clermonti jesuiitide kolleegiumis, mille ta ka lõpetas. Täisikka jõudnuna hakkas Jean-Baptiste Poquelin õppima õigusteadust ning sattus kuulama filosoof Pierre Gassendi loenguid. Tema põhimõte, et maailma ei loo mitte jumalik mõistus, vaid see sünnib ise loovast mateeriast, innustas Moliére'i rohkem teatri ja kirjanduse peale mõtlema. Ta luges palju kaasaegset prantsuse ja hispaania kirjandust, jätkas ka ladinakeelse kirjavara lugemist ning sai tänu sellele hea humanitaarhariduse. 1643. aastal viis teatriinnustus Molière'i oma teatritrupi asutamiseni, mille nimeks sai L´Illustre Théâtre (kuulus, hiilgav teater). Tema kaaslaste hulka kuulus Béjart'ide perekond, Madeleine Béjart'ist sai Molière'ile lisaks lavapartnerile ka sõbratar
mehed. Päris vaesed polnud Aristotelese arvates korralikuks riigivalitsemiseks aga võimelised ja nad tuli tema meelest kodanikuõigusest ilma jätta Aristotelese filosoofilised vaated erinesid Platoni omadest. Ta arvustas Platoni ideedeõpetust, eitades et ideed saavad olemas olla meeleliselt tajutavaist asjust eraldi ja sõltumatult. Filosoofia uurimisaineks pidas ta reaalset olemist ja selle peegeldumist mõisteis. Asjad moodustuvad Aristotelese järgi vormist ja mateeriast. Mateeria on IGAVENE, kuid inertne, üksnes passiivne alge. Kogu aktiivsuse omastas Aristoteles vormile. Vorm kui struktuursus moodustab asjade liigikvaliteedi ning on asjade lõpp-põhjus ja eesmärk. Liikumine on vormi realiseerumine, võime teostatus ja toimimine. Igasuguse liikumise lõppallikaks on Aristotelesel jumal "kõike liikumapanev liikumatu jõud". Suur mõju filosoofia arengule oli Aristotelese õpetusel kategooriatest. Tunnetuses omistas Aristoteles suurt tähtsust
Rõõmus on kass siis kui mängib ja nurrub.... ei ole arvuti võimuses ja see avaldub kokku jooksmisega Materialism- On filosoofia suund, mis peab või annab meile akna ,,VIGA!". Taskuarvuti annab meile mateeriat primaarseks ja seega teadvust ja sildi ,,ERROR". vaimu sekundaarseks. Materialistide arvates koosneb reaalsus lõppkokkuvõttes mateeriast. Materialism on idealismi vastand idealistide arvates on reaalsus oma põhiolemuselt vaim. Seisukoht, mille järgi maailma on ainult mateeria ja selle omadused. Kaasajal on materialistlik näiteks identsusteooria.
tegutses seal koolis õpetajana.Arendas välja hoopis teistsuguse süsteemi kui Platon ei uskunud ideede maailma.Ta kutsuti troonipärijat õpetama ehk Aleksandrit.Ta asutas Ateenasse kooli lütseumi-peripateetiline kool ehk kreeka keeles toimus õppetöö jalutades.Tegeleti loodusteadustega rajati maailma suurim raamatukogu. Tema teoseid jagatakse kolme gruppi:1) puudutab loogikat(Organon) 2)olemisõpetus ehk metafüüsika 3)eetika(Nichomacnos) Asjad ei koosne mateeriast vaid lisaks ainele on vajalk ka eksisteerida.Muutumine maailma toimub vormide vahetamise teel,ehk asjad omandavad ajas erinevaid vorme. Vormil on 4 olekupõhjust:1)aineline(kuju on marmorist) 2)toimiv(kuju on välja raiutud) 3)vormiv(skulptuuri ettekujutus või plaan) 4)lõpp-põhjus(skulptori tahe kuju teha) Hellenistliku perioodi koolkonnad küünikud-koerad,esimene küünik oli Sokratesi õpilane,kes hakkas demostratiivselt vaeseks peale Sokratesi surma
Selle vormiks on see, miks ta on kera ja mateeriaks on see, mis materjalist ta tehtud on ehk kuld. Kuldkera esineb realiseerunud võimalikkusena, vormina ja kuld kuldkera võimalikkusena ehk mateeriana. Kuid ka kuld ise on realiseerunud võimalikkus, ehk vorm. Tema vormiks on see, mille tõttu ta kujutab endast kulda. Teiseks näiteks võib tuua puud. Puu kasvab alles metsas, siis on ta laua võimalikkus. See tähendab, et sellest mateeriast on võimalik realiseerida tegelik laud. Tegelikkuseks võib saada ainult see, mis võimalikkusena juba olemas on. Kui võtame mateeriaks näiteks liiva, siis sellel mateerial puudub võimalikkus saada lauaks. Puu on laud võimalikkusena. IV alateema See, kes on tark ( jumal ) ei püüa targaks saada. Jumal teab kõike ja ta on juba tark, seega ta ei ihalda tarkust. Filosoofid kui tarkuse armastajad püüavad alati targaks saada. Nad peavad
tegutses seal koolis õpetajana.Arendas välja hoopis teistsuguse süsteemi kui Platon ei uskunud ideede maailma.Ta kutsuti troonipärijat õpetama ehk Aleksandrit.Ta asutas Ateenasse kooli lütseumi-peripateetiline kool ehk kreeka keeles toimus õppetöö jalutades.Tegeleti loodusteadustega rajati maailma suurim raamatukogu. Tema teoseid jagatakse kolme gruppi:1) puudutab loogikat(Organon) 2)olemisõpetus ehk metafüüsika 3)eetika(Nichomacnos) Asjad ei koosne mateeriast vaid lisaks ainele on vajalk ka eksisteerida.Muutumine maailma toimub vormide vahetamise teel,ehk asjad omandavad ajas erinevaid vorme. Vormil on 4 olekupõhjust:1)aineline(kuju on marmorist) 2)toimiv(kuju on välja raiutud) 3)vormiv(skulptuuri ettekujutus või plaan) 4)lõpp-põhjus(skulptori tahe kuju teha) Hellenistliku perioodi koolkonnad küünikud-koerad,esimene küünik oli Sokratesi õpilane,kes hakkas demostratiivselt vaeseks peale Sokratesi surma
ajalooliste, kirjanduslike ja kultuuriliste huvidega uurimaks kaarti kui materiaalset objekti ja metafoori varajase modernse kultuuri kontekstis. Paljud väga edukad viimastel aastatel valminud kirjanduslikud tööd on võtnud kaardistamise oma põhiteemaks. Kaartide ja kaardistamise kaasaegse ümbermõtlemiste ja läbivaatuste põhjuseid pole raske aimata. Poliitiliselt, majanduslikult, tehnoloogiliselt ja kultuuriliselt globaliseeruvas maailmas sõltub palju ruumi mateeriast ja formaadist, graafiliselt esitusviisist. Impeeriumi lagunemine, eurokeskne geopoliitika ja külma sõja lõpp pole mitte ainult ümber kujundanud poliitilise maailmakaardi vaid ka muutnud oluliselt märgatavamaks individuaalsed erinevused regiooniti. Tehnoloogilistest saavutustest informatsioonitöötlemise ja kommunikatsiooni valdkondades ajendatud majanduslikud muutused on ümber töötanud ruumi tähenduse. Paljude vaatlejate
Teadmiste tee inimene uurides pühasid tekste, võtab ta faktide läbi brahmani teooria omaks. Tegude tee tähendab, et tuleb õigesti käituda, õigeid riitusi sooritada. Tööta pidevalt, kuid hoidu töösse kiindumisest. Armastuse tee andumine jumalusele 2. Samkhya selle järgi jaguneb maailm kaheks : materiaalne ja vaimne. Inimese tõeline vaimne olek on seotud materiaalsusega. Ta ei tunneta end. Hing vabaneb mateeriast. Jumalatel pole mingit tähtsust selle õpetuse puhul. 3. Jooga hatha jooga ja mantra jooga. Distsipliin ja kontroll oma keha üle. Inimene oskab kontrollida oma tundeid. Vabaneda pahedest. Kõrgema seisundi saamiseks kasutatakse mantraid ehk pühasilpe. 4. Kultus ja eluviis tuleb elada õiget, rituaalset elu. Kodudes toimuvad jumalateenistused igapäevaselt, enne päikesetõusu või jõe lähedal. Templiteenistusi
brahmani teooria omaks. · Tegude tee tähendab, et tuleb õigesti käituda, õigeid riitusi sooritada. Tööta pidevalt, kuid hoidu töösse kiindumisest. · Armastuse tee andumine jumalusele 2. Samkhya selle järgi jaguneb maailm kaheks : materiaalne ja vaimne. Inimese tõeline vaimne olek on seotud materiaalsusega. Ta ei tunneta end. Hing vabaneb mateeriast. Jumalatel pole mingit tähtsust selle õpetuse puhul. 3. Jooga hatha jooga ja mantra jooga. Distsipliin ja kontroll oma keha üle. Inimene oskab kontrollida oma tundeid. Vabaneda pahedest. Kõrgema seisundi saamiseks kasutatakse mantraid ehk pühasilpe. 4. Kultus ja eluviis tuleb elada õiget, rituaalset elu. Kodudes toimuvad jumalateenistused igapäevaselt, enne päikesetõusu või jõe lähedal.
Aristoteles terminit substants), see tähendab, et iga asja juures saame eristada tema mateeriat, ehk seda, milles ta koosneb, ning olemust või vormi, ehk seda, mis teeb asja selleks, mis ta on. Näiteks võib tuua kasvõi inimest, kelle mateeriaks on inimese keha ning vormiks on tema hing. Ilma hingeta ei oleks see inimene kindel isik, keda me tunneme, vaid lihtsalt eluta inimkeha. See olemus, mis mateerias realiseerub, pärinebki sellest mateeriast ise - Ta on mateerias olemas võimalikkusena. Seega on võimalik eristada kahesugust olemasolu tegelikkusena ja võimalikkusena. Millegi tekkimine on seejuures üleminek ühest olemasolust teisse - võimalikkuselt tegelikkusele. [kommentaar: sisu pole avatud] Näiteks on puidus laua vorm juba võimalikkusena olemas ning ainult selle pärast saab puidust laua valmistada, samas on puidus olemas teised vormid teiste asjade jaoks - nagu näiteks tooli, riiuli, jne oma
elektrilisest potentsiaalist. Põhimõistetes käsitletakse järgmisi teemasid: · Aine ehitus; · Aatomi ehitus; · Mõisted aatomite ioniseerimisest; · Elektrilaengud; · Elektriväli; · Potentsiaal. 11 1.1. Aine ehitus Kõike, mida me igapäevases elus tajume, nimetatakse mateeriaks. Kõik olemasolev on materiaalne: kogu maailm koosneb mitmesuguses vormis erinevast liikuvast ja muutuvast mateeriast. Aine on üks mateeria liikidest, millest koosnevad kõik füüsikalised kehad. Molekul on aine väikseim osake, millel on selle aine keemilised omadused. Molekulid koosnevad aatomitest, keemilistes reaktsioonides aatomid ei lagune. Molekul on väga väike, umbes 2 3 sajamiljondikku sentimeetrit. Kõik molekulid omavad liikumise energiat nn. kineetilist energiat ja on aines püsivas korrapäratus liikumises.
3)vabariik - enamuse võim, ainus voorus on sõjamehevoorus. 3 ebaloomulikku: 1)türannia - hirmuvalitsus; 2)oligarhia ehk pankurite valitsus - rikkurite võim; 3)demokraatia - lihtrahva võim, halvim. KUULSAD ÜTLUSED "Mis on olemine?" "Soov teada on inimesele loomuomane" "Inimene on olemuselt poliitiline loom" "Inimese hing on inimese olemus ning lahutamatu mateeriast, st inimese kehast." "Tammetõru on võimalikkusena tammepuu (potentsiaalne tamm)- sõltumata sellest, kas temast antud tingimustes tamm kasvab." "Loomulikud asjad tekivad iseenesest, kunstlikud asjad loob aga inimene." "Kärbse lendamise sihtpõhjus on see, et kärbes otsib väljapääsu toast." ARISTOTELESE TÄHTSAMAD TEOSED "Esimene filosoofia" "Kategooriad" "Esimene analüütika" "Teine analüütika" "Toopika, "Füüsika" "Nikomachose eetika" "Poliitika" "Poeetika" NB
Mateeria nagu materjal millest ese on tehtud. Näiteks laua mateeriaks võib olla puit või kohvitopsi mateeriaks papp, aga sellest on vähe, et saaksime eset eristada. Selleks on vaja asjale vormi ehk olemust. Laua puhul laua vorm ja kohvitopsi puhul siis tema vorm. Aristoteles eristas kahesugust olemasolu: tegelikkusena ja võimalikkusena. Kui puu kasvab alles metsas, siis on ta laua, riiuli, tooli jne võimalikkus. See tähendab, et sellest mateeriast on võimalik realiseerida tegelik laud, riiul, tool jne. Tegelikkuseks võib saada ainult see, mis võimalikkusena juba olemas on. Kui võtame mateeriaks näiteks vee, siis sellel mateerial puudub võimalikkus saada tooliks. Puu on tool võimalikkusena.
teised jälle vaid kõike uut. Pole neid, kes oskaks tuua välja nii uuest kui vanast nende parimaid omadusi. 57. Parima tulemuse saavutaksime kui ühendada filosoofia ja teaduse aspektid. 59. Kõige rusuvamad on turuiidolid on kõige rusuvamad kuna ummistavad aru sõnadega, mis tekitavad vaid juurde sõnu ja vaidlusi. 60. Iidolid, mis pressitakse arule peale sõnadega pärisvad arengut ega vii konkreetsete lahendusteni. Sõnade pika pidavuskes tuleb lähtuda mateeriast ja loodusteadustest, et saada mingi kord ja süsteem. 61. Teatri-iidolid pidurdavad teaduste leiutamist oma oskusega väiteid ümeber lükata ja kahtluse alla seada, kaldudes samal ajal teelt täielkult kõrvale. Läheks vaja süsteemi, kindlakäelist liikumist alustatud suunast. Iidolite üldiseloomustus: Hõimuiidolid on omased inimestele üleüldse. Inimene näeb loodust sama loomupärasena ja lihtsana kui ise ennast ja jätab palju asju tähele panematta.
Sokrates hinges on teadmisi, millest inimene ei ole teadlik Ei väärtustanud demokraatiat, vaid aristrokaatriku. õpetus ideaalsest riigist 3 seisust: valitsejad, sõjamehed, käsitöölised (rahvas) - valitsejad on kõige väärtuslikum Platon seisus - teised on vähemväärtuslikud. inimese hing on inimese olemus ning lahutamatu mateeriast, st inimese kehast. *eristas loomulikke ja kunstlikke asju - loomulikud asjad tekivad iseenesest, kunstlikud asjad loob aga inimene *igal asjal on olemas sisu ja vorm *põhjusõpetus: 1)aineline 2) materjal 3)vormiline Aristoteles 4) teleloogiline (otstarbekuse õpetus) aatomid erinevad üksteisest ainult kuju poolest
tervikfilosoofia. Sellegipoolest on ideedeõpetus Aristotelese mõtlemise taustsüsteemiks. Alles olevatest tekstidest seondub kõige otsesemalt metafüüsika Platoni ideedeõpetuse vastu. Kuna metafüüsika on kirjutatud loengumärkmete kogumikuna on seda väga raske mõista. Erinevalt Platonist vaatleb Aristoteles mateeriat ja vormi, mis eksisteerivad ainult üksteisega ühendatult (mitte nagu hing ja idee). Aristotele õpetuse järgi vorm ei eksisteeri mateeriast eraldi ja sõltumatuna. Aristoteles ei eralda vastupidiselt Platonile asja oma olemusest. Mida rohkem on asjal vorme, seda tõelisem ta on ja seda enam saab sellest asjast teada. Igal füüsilisel asjal on oma ehitus ja mateeria, mis on vastavuses tegelikkuse ja võimalikkusega. Mateeria saab võtta vorme ja samas ei saaks eksisteerida ilma elemendi vormita. Elementideks on tuli, õhk, vesi ja maa, mis on algmateeria ehk vormita mateeria.
Seda saab välja selgitada nii, kui me küsime: ,,missugune see asi on?" 2. Mateeria on miski, millest mingi asi tehtud on. Näiteks vask, raud, kuld jne. Vorm on ideekujund ehk see asi, mis mingist asjast just selle samuse asja teeb. Näiteks taburet on taburet just selle tõttu, et tal puudub seljatugi, muidu oleks ta tool. Substants on mingi eriline olemasolemise viis, mis koosneb/tuleneb vormist ja mateeriast aga ei ole kumbki neist. Näiteks siis puust tool ei ole puit ega ole ka see vorm(nn seljatoega taburet) ehk see kuju, vaid ta on istumiseks mõeldud koht. Võimalikkus on see, kui see asi võib oma loomult olla mitu asja. Näiteks siis mateeria, mingi materjal näiteks on küll füüsiliselt olemas, kuid temast võib vormida mitut asja, näiteks erinevaid tüüpe kruuse. Tegelikkus on see, kui miski on omandanud füüsilise/kehalise vormi määratluse, ehk sa saad määratleda mingi asja vormi
KEHA JA VAIMU PROBLEEM 1.Vähemalt inimese puhul eristatakse kehalisi ja mentaalseid protsesse (sündmusi, seisundeid). Tooge kaks näidet kummagi kohta. Kehalised protsessid (sündmused, seisundid) on nt käe tõstmine, kukla sügamine Mentaalsed protsessid (sündmused, seisundid) on nt mõtlemine, valu 2.Analoogia alusel järeldame, et ka teised inimesed mõtlevad, tunnevad valu jne. Milles seisneb siin analoogia järeldus? Me tõlgendame nähtut ja järeldame selle alusel. Eeldused ei tähenda veel seda, et see on tõene. 3.Täitke tabelid tuntumate keha ja vaimu teooriate kohta. Hinnake iga teooriat endale vastuvõetavuse järgi kümnepallisüsteemis. Keha ja vaimu dualistlikud teooriad Nimetus, lühiiseloomutus Kes pooldas seda teooriat? Dualistlik interaktsionism Rene Descartes (keha ja vaim mõjutavad teineteist vastastikku) Okasionalism Nicolas Malebranche (kehaliste ja ...
oma tervikfilosoofia. Sellegipoolest on ideedeõpetus Aristotelese mõtlemise taustsüsteemiks. Alles olevatest tekstidest seondub kõige otsesemalt Metafüüsika Platoni ideedeõpetuse vastu. Kuna Metafüüsika on kirjutatud loengumärkmete kogumikuna on seda väga raske mõista. Erinevalt Platonist vaatleb Aristoteles mateeriat ja vormi, mis eksisteerivad ainult üksteisega ühendatult (mitte nagu hing ja idee). Vorm ei eksisteeri mateeriast eraldi ja sõltumatuna. Platoni ideed asuvad ideede maailmas ja Aristotelese vorm asjades enestes. Aristoteles ei eralda vastupidiselt Platonile asja oma olemusest. Mida rohkem on asjal vorme, seda tõelisem ta on ja seda enam saab temast teada. Igal füüsilisel asjal oma ehitus ja mateeria, mis on vastavuses tegelikkuse ja võimalikkusega. Mateeria saab võtta vorme ja samas ei saaks eksisteerida ilma elementide vormideta.
Need varased hästi säilinud orgaanilised molekulid tõestavad nii eukariootide kui ka tsüanobakterite olemasolu juba sel ajal. Sinikatele ehk tsüanobakteritele (varem tuntud kui sinivetikad) iseloomulike süsivesinike arvukus viitab, et need organismid elasid ja eraldasid ainevahetuse käigus hapnikku tunduvalt varem, kui Maa atmosfäär muutus hapnikurikkaks (~2 miljardit aastat tagasi). On selge ka see, et tsüanobakterite areng järgnes pikale perioodile, kui elus mateeria tekkis eluta mateeriast. Pole olemas otsest geoloogilist tõendit selle kohta, kuidas ja millal see juhtus. Kui me suudaksime reisida tagasi Arhaikumisse, siis vaevalt me tunneksime ära tänapäevase Maa. Tolleaegne atmosfäär erines oluliselt praegusest, koosnedes metaanist, ammoniaagist ja teistest meile surmavatest gaasidest. II. Proterosoikum Proterosoikum ehk Agueoon on geoloogiline eoon, mis järgnes Arhaikumi eoonile ja eelnes
füüsilist maailma ja selles ühetaoliselt toimivaid loomusi. Inimese loomus (vorm) on niisugune, et kui välismõjud meeleelundeid mõjutavad, siis tajumused jäävad mällu ning nähtumusi tajumustest saab niiviisi ühtlustada, et välised asjad jäävad teadvusse püsima. Inimarul on kaks poolt. Aktiivse aruna (aktiivne intellekt) suudab ta konkreetsetest üksikutest asjadest vormid välja abstraheerida ning mõelda väliste asjade vorme ilma nende asjade materiaalse aspektita. Mateeriast ei ole võimalik otseselt mõelda (aru saada), sest teadvuses ei saa tekitada selle teisikut. Aristotelese järgi on see teada analoogia põhjal. Tõepoolest, substraat (mateeria) peab olema, sest: 1) kui mitu predikaati omavahel ühendatakse, siis peab olema subjekt: ühte predikaati saab teise kohta preditseerida ainult juhul, kui tegemist on ühe ja sama asja predikaatidega; 2) kui leiab aset muutumine, siis peab olema miski, mis samaks jääb.
Seda põhjendatakse nende laenguga, mis tingib osakeste kaldumise nii meie galaktika kui Päikese magnetväljades. Keeruliste magnetvälja konfiguratsioonide korral peaks see tagama osakeste hajumise ühtlaseks fooniks.[1] Kosmilised kiired on põhiliselt aatomi osad: elektronid, prootonid ja aatomi tuumad mille ümbert on kõik elektroonid lahkunud suure kiiruse (peaaegu valguse kiiruse) tõttu, millega nad läbivad Galaktikat. Kosmilised kiired on ühed vähesed otsesed näited mateeriast väljaspoolt päikesesüsteemi. Galaktika magnetväljad, päikesesüsteem ja Maa segavad kiirte lennuteekonda sedavõrd palju, et me ei suuda leida nende allikaid Galaktikast. Kui teha taevakaart kosmiliste kiirte tugevusest oleks see täiesti ühtlane. Sellepärast peamegi määrama kiirte allika kaudselt.[2] Üks kaudsetest vaatlustest mida me saame teha on kosmiliste kiirte ,,koostis". See võib öelda meile palju kiire allika ja selle teekonna kohta
See polnud kreeklastele muidugi varemgi tundmatu, kuid Aristoteles oli esimene, kes need reeglid selgelt sõnastas ja kirja pani. Aristotelese filosoofilised vaated erinesid Platoni omadest. Ta arvustas Platoni ideedeõpetust, eitades, et ideed saavad olemas olla meeleliselt tajutavaist asjust eraldi ja sõltumatult. Filosoofia uurimisaineks pidas ta reaalset olemist ja selle peegeldumist mõisteis. Aristotelese järgi moodustuvad asjad vormist ja mateeriast. Mateeria on igavene, kuid inertne, üksnes passiivne alge. Kogu aktiivsuse omastas Aristoteles vormile. Vorm kui struktuursus moodustab asjade liigikvaliteedi ning on asjade lõpp-põhjus ja eesmärk. Liikumine on vormi realiseerumine, võime teostatus ja toimimine. Igasuguse liikumise lõppallikaks on Aristotelesel jumal. Suur mõju filosoofia arengule oli Aristotelese õpetusel kategooriatest. Tunnetuses omistas Aristoteles suurt tähtsust kogemusele, kuid pidas veel olulisemaks
Jääb üle püstitada hüpoteese ja püüda neid katseliselt tõestada. Teadlased ongi siin suure töö ära teinud. On loodud pilt ürgsest Maast. Radioaktiivsete isotoopide uurimisega määratakse pinnase ja selles leiduvate elu jäänuste vanus. Keemilise evolutsiooni hüpotees väidab, et lihtsatest anorgaanilistest ja orgaanilistest ühenditest kujunesid aja jooksul atmosfääris ja ürgookeanis keerulised bioorgaanilised molekulid. Abiogeneesi hüpoteesi järgi tekkis elu elutust mateeriast (keerulistest bioorgaanilistest molekulidest) juhuslikult sobivate tingimuste tõttu, mis leidsid aset ainult üks kord Maa ajaloos. Tõsi, neid hüpoteese ei ole suudetud päriselt tõestada. Mõni keemilise evolutsiooni etapp on jäänud mõistatuseks. Ei ole ka õnnestunud luua bioorgaanilistest molekulidest rakku kunstlikes ürgse Maa tingimustes. Aga lihtsaim organism, mis kätkeb endas kõik elu omadused, on rakk. Teadlaste
kuuma universumi kirjeldamisse, mille puhul tuleb tegelda elementaarosakestega. Tõenäoliselt saadakse universumist täielikumalt aru alles siis, kui füüsikas luuakse teooria, mis ühendab üldrelatiivsusteooria kvantteooriaga. Nii tuleb paljusid seni saadud tulemusi pidada esialgseteks. Ühe võimaliku seletusena galaktikate tiirlemise mehhanismidele on välja pakutud teooria, mille kohaselt koosneb universum 5% nähtavast mateeriast ja 95% tumedast mateeriast, mida pole elektromagnetkiirgust avastavate seadmetega näha võimalik [1]. Kosmilise mikrolaine-taustkiirguse (reliktkiirguse) temperatuur on 2,7 kelvinit (umbes -270°C). 2) Galaktika Galaktika on miljonite, miljardite või triljonite tähtede kogum. Ehituse järgi jagatakse galaktikad elliptilisteks, spiraalseteks ja korrapäratuteks. Linnuteele viidates kirjutatakse sõna Galaktika suure algustähega, muudel juhtudel mitte.
peavad keskenduma ainult aistingutele. Enamik filosoofilisi lähenemisi kasutab aistinguid ühe osana oma seletustest teadmiste päritolule; empiiriku jaoks omavad aistingud aga ülimat tähtsust. Thomas Hobbes (1588-1679) Inimene kui masin – Hobbes leidis, et inimesi võib vaadelda masinatena, funktsioneerimas suuremas masinas – universumis, ning analoogiliselt selle suurema masinaga. Kõik, mis eksisteerib, koosneb ainest, mateeriast. Kuna kõik olemasolev on mateeria ja liikumine, oli Hobbesi jaoks absurdne väita mittemateriaalse vaimu olemasolu, nagu tegi Descartes. Hobbesi peamine huvivaldkond oli poliitika. Ta oli täielikult veendunud, et parim valitsusvorm on absoluutne monarhia. Hobbes pooldas hedonistlikku motivatsiooniteooriat. Nauding vs valu. Hobbes taastutvustas „assotsiatsiooniseadust”. Sündmused mida kogetakse korraga, ka meenuvad üheaegselt ning nendest mõeldakse hiljem ühenduses olevatena.
Thomas oma aristotelismiga peab Augustinust suure au sees. Augustinus on kristliku filosoofia põhiprobleemide peamine sõnastaja ja nende üldiste lahenduste näitaja. Tema õpetus tugineb põhiliselt Pühakirjale, kasutades Platoni ja uusplatoonikute motiive. Augustinus ei saanud küll olla platoonik ega uusplatoonik, sest nende koolkondade mõned iseloomulikud õpetused on kristliku usuga täielikult ühitamatud, nagu näiteks loomine eelnevalt eksisteerivast mateeriast, hinge eeleksistents ja emanatsiooniõpetus.1 1.2. Ajaloofilosoofia Augustinuse ajaloofilosoofias on keskne koht vastakatel jõududel, mis tulevad esile jumaliku maailmaplaani teostumisel. Maine-poliitiline valitsuspiirkond (civitas terrena) ja Jumala kogukond või riik (civitas Dei) jäävad teineteisest lahutatuks, isegi kui nad on selles maailmas väliselt kokku põimunud. Civitas terrena't ei samastata ühegi riigi ajaloolise
on kõik kriteeriumid paika pandud. 2. PLATONISM Platonismi kui Platoni ideeõpetus. Selle järgi on ideed või vormid ainsad tõeliselt olevad: igavesed, muutumatud, täiuslikud. Konkreetsed asjad materiaalses maailmas on vaid ideede rohmakad koopiad, mis on paratamatult ebatäiuslikud ja muutlikud. Sageli nimetatakse platonistlikeks mis tahes filosoofilisi vaateid, mille järgi mingit laadi ideed eksisteerivad mateeriast sõltumatult. Tüüpiliseks näiteks võib pidada arve, mida peetakse tihti reaalseteks kõigis võimalikes maailmades, hoolimata loodusseadustest. Reaktsioonist platonistlikule ideedeõpetusele tulenes keskaja filosoofia põhiline vastasseis nominalismi ja realismi vahel. Selles vaidluses pooldasid realistid ideede reaalset eksistentsi, nominalistid pidasid ideid aga pelkadeks abstraktsioonideks, mille inimesed loovad reaalsete materiaalsete asjade põhjal.
toimivaid loomusi. Inimese loomus (vorm) on niisugune, et kui välismõjud meeleelundeid mõjutavad, siis tajumused jäävad mällu ning nähtumusi tajumustest saab niiviisi ühtlustada, et välised asjad jäävad teadvusse püsima. Inimarul on kaks poolt. Aktiivse aruna (aktiivne intellekt) suudab ta konkreetsetest üksikutest asjadest vormid välja abstraheerida ning mõelda väliste asjade vorme ilma nende asjade materiaalse aspektita. Mateeriast ei ole võimalik otseselt mõelda (aru saada), sest teadvuses ei saa tekitada selle teisikut. Aristotelese järgi on see teada analoogia põhjal. Tõepoolest, substraat (mateeria) peab olema, sest esiteks, kui mitu predikaati omavahel ühendatakse, siis peab olema subjekt: ühte predikaati saab teise kohta preditseerida ainult juhul, kui tegemist on ühe ja sama asja predikaatidega; teiseks, kui leiab aset muutumine, siis peab olema miski, mis samaks jääb. http://et.wikipedia
Sügavalt uskliku piiskopina rõhutas ta "sisetaju" osatähtsust. Seejuures ründab ta oma eelkäijat kolmes punktis: 1) J.Locke õpetas, et inimlik tunnetus ei saa ulatuda kaugemale tema kujutlusist. G.Berkeley rõhutab, et kõik kujutlused nii primaarsete kvaliteetide kui sekundaarsete kvaliteetidega seotud on üheväärsed. Substants kui selline on olematu fiktsioon. Samasugune fiktsioon on ka kujutlus mingist üldisest mateeriast. 2) Mis siis reaalselt eksisteerib? Ainus, mis reaalselt eksisteerib on kujutlus, see on ainus meie poolt tunnetatav antus kui selline. Niisiis olemine ja tunnetamine on absoluutselt identsed. Sisetaju absolutiseerimine viib ta spiritualismi. Ainsaks reaalseks eksistentsivormiks on tunnetav vaim, meie mina või hing. Kõik muu eksisteerib reaalsena üksnes tema kujutlusena. 3) Abstraktseid üldmõisteid ei ole olemas, need on üksnes meie pettekujutlused ja fantaasia vili
Tallinna Nõmme Gümnaasium Filosoofia referaat ,, George Berkeley" Koostaja: Hele-Mai Haavandi Tallinna Nõmme Gümnaasium Klass:12 B 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus............................................................................... 3 2. Elulugu.......................................................................................4 3. Berkeley eksperimentaalfilosoofia.............................................6 4. Kasutatud kirjandus...................................................................12 Sissejuhatus: Antud referaadi eesmärk on tutvustada Iirimaalt pärit teoloogi ja filosoofi Geor...
Filosoofia arvestus SH 2010 talv 1. PILET 1. Keskaja filosoofia üldiseloomustus Keskaja filosoofia lühiiseloomustus: 1.Seotus religiooniga: Jumalakesksus olemise, hüve ja kauniduse allikas on Jumal. Jumala teenimist vaadeldakse kui kõlbluse alust, tema jäljendamist ning temaga sarnanemist peetakse inimliku elu ülimaks eesmärgiks. Kreatsionism maailma on loonud Jumal eimillestki. Providentsialism Jumal valitseb loodud maailma, ajaloo ja inimese üle. Kõigil sündmustel on (taga)mõte. Revelatsionism kõige usaldusväärsem tähtsate tõdeda teadasaamise viis on jumalik ilmutus. Valitses mõte, et tõeline filosoofia on kristlik religioon. Filosoofia saab olla vaid teoloogia ori.Kkeskaja filosoofia alguseks peetakse hetke, mil filosoofia teadlikult religiooni teenistusse asus. Alguses püüdis Philon Aleksandriast kasutada nt platonismi ja püthagoreismi ning sidus seda juudi usundi ja teoloogia alusena. Hiliskeskajal aga proo...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
