Penelope truudus Penelope truudus tähendab siirast ustavust. Penelope oli Odysseuse naine, kes pidas 20 aastat vastu tüütutele kosilastele. Odysseus läks maailma peale rändama, kuid linnarahvas oli veendunud, et too on surnud ning Penelope vajab seega uut meest. Penelopele ei sobinud aga keegi ning ta lootis oma mehe tagasitulekut. Kosilased olid toored, jultunud, liiderlikud mehed ja käsutasid teenijaid. Valetades, et peab enne uut abiellumist kuduma oma mehe isale valmis surilina, ei saanudki see valmis (harutas iga öö uuesti üles). Kuni teenijatüdruk selle saladuse paljastas. Penelope ütles peale seda, et abiellub sellega, kes suudab
Essee Eesti maaelu järgmine mudel Kas Eesti rahvast rahuldab arenev ultraliberaalne maaelu mudel? Maarahvast see kindlasti ei rahulda. Kas ka linnarahvas on sama meelt, selles ma nii kindel ei ole. Arvan, et nemad ei ole sellesse probleemi võib-olla süüvinudki. Peretalusid, kus kogu töö tehakse ära ainult oma perega, on juba väga väheks jäänud. Väikese majapidamisega ei toida oma peret enam ära. Sest lisaks sellele on väiketalunikul vaja ka töövahendeid uuendada. Ning sellepärast ongi paljud väiketalunikud lõpetanud talupidamise. Paljudes kohtades on sovhooside ja kolhooside asemel nüüd põllumajandusettevõtted,
Lisaks läks Põhjasõda Eestile maksma vähemalt 200 000 inimelu üle poole rahvastikust. Kas maarahvas = talupojad = eestlased ? Enamus eestlasi olid talupojad. Need, kes saavutasid kõrgema seisuse tavaliselt ajapikku ka saksastusid (või hakkasid tegutsema koos valitseva võimuga). Demograafiline areng Pärast Liivi sõja lõppu taastas Eesti rahvaarv kiirelt 1695. aastal elas siin kuni 400000 inimest. 5. Linnad ja linnarahvas · Üle maa loodi hästitoimiv postijaamade ja maanteede võrk · Kiirelt arenesid Tallinn ja Narva, loodi sadamalinn Paldiski. Samas ülikooli sulgemise tõttu
langevad ning Jehoova pojad tapetakse. Murtud südamega Juudit on sunnitud oma rahva ja jumala nimel tegema julma otsuse. Ta palub oma armastuse nimel Nimetut, et too Olovernese une pealt mõrvaks. Kuid Nimetu ei suuda seda teha, ta austab Olovernest rohkem kui oma enda isa. Juuditil ei jäänud muud üle, kui mõrvata ise Olovernes – mees, keda ta armastama oli hakanud. Kui Juudit koos ümmardajaga tagasi linnamüüride juurde jõuab ning linnarahvas kuulsa Olovernese pead näeb, asuvad sõjamehed Assuri vägesid ründama. Varsti ongi kaevud vabad ning linnarahvas saab taas juua – Juudit on päästnud Iisraeli rahva janusse suremisest. Rahvas on võidu üle õnnelik, kuid Juudit see-eest on kaotanud tahte edasi elada – tema õnnetus päästis linna. Juudit oli varasemalt olnud abielus Manassega, kellega koos Juudit aga õnne ei tundnud, kuna mees oli sigimatu. Nüüd tunnistab naine üles, et on süüdi ka oma mehe tapmises. Ta
kõike proovida. Nii juhtuski kord, et Jonksu leidis ükskord imeliku kivi. See ei olnud üldse tavaline kivi vaid väga eriline. Eriliseks tegi selle kivi see, et tavaliselt on kivid katsudes külmad aga see oli täitsa soe, isegi natuke kuum. Samuti läikis ta põnevalt punaselt ja nagu hiilgas väheke. Kivi oli ise päris pisike ja ümar ning seda oli mõnus käes hoida. Jonksule see kivi kangesti meeldis ja ta võttis selle koju kaasa. Kui linnarahvas kuulis, et Jonksu on leidnud mingi kahtlase kivi, muutusid nad väga ärevaks. Nad hakkasid kartma, et see on ohtlik ja kahtlane kivi mis võib neile kõigile halba teha. Nad ütlesid Jonksule, et ta peab selle kivi tagasi viima sinna kust ta selle leidis ja maha matma. Jonksu läkski kurvalt kivi ära viima. Kuna ta oli aga kangekaelne tüdruk, otsustas ta, et ta ei raatsi siiski kivist loobuda ja võtab selle ikkagi endale.
vägedega tormijooksu mägilinnade rahva vastu, Iisraeli müürid langevad ning Jehoova pojad tapetakse. Olude sunnil peab juudit oma rahva ja jumala nimel tegema pattu. Ta palub oma armastuse nimel Nimetut, et too Olovernese une pealt mõrvaks, kuid Nimetu ei suuda seda teha, ta austab Olovernest rohkem kui oma enda isa, nii ei jäänud Juuditil muud üle, kui ise Olovernes unepealt mõrvata. Jõudes oma ümmardajatega tagasi Petuulia näeb linnarahvas kuulsa Olovernese maharaiutud pead, seejärel asuvad sõjamehed Assuri vägesid ründama. Oloverneseta ei oska Assuri sõjamehed midagi teha ja pagevad hirmus ning varsti ongi kaevud vabad ning linnarahvas saab taas juua Juudit on päästnud Iisraeli rahva janusse suremast. Rahvas on võidu üle õnnelik, kuid Juudit ise on kaotanud tahte edasi elada. Juudit oli varasemalt olnud abielus Manassega, kellega koos Juudit õnne ei tundnud, kuna mees oli viljatu
1)Haigustest vabanema- get rid of illenses 2) impeeriumi osaks saama- become a part of the Empire 3) mõnda aega- for some time 4) millegi poolest kuulsamaks saama- famous for 5)kuumaveeallikad- hot springs 6) peamiselt maakohtades- mostly in the countryside 7) linnarahvas- townspeople 8)raha teenima- earn some money 9) sõjad said läbi- wars were over 10) röövretki alustama- start raids 11) Rooma valitsemine- Roman rule. 1)See on palee, kus kuninganna elab- this is palec, where for the queen lives 2) Need on suveniirid, mis ma Londonist ostsin- These are suvenires, what I buy in England. 3)See on raamat, mida ma vajan-This is a book, what I need. 4) See on sõber, kelle isa oskab häid
mõisa põldudel tööl. Linnaelaniku kohustused seevastu olid väiksemad, ta pidi osalema avalikel töödel, maksma makse (mis olid väiksemad), käima vahel linnamüüridel ja tornides vahti pidamas, sõja korra pidi ta linna kaitsma aga sõdu toimus väga harva. Linnakodanik oli vabastatud tollimaksust. Eesti keeles on palju laensõnu ja mõisteid alamsaksa keelest. Kindlasti on üheks põhjuseks see, et linnades oli ärikeeleks alamsaksa keel ning ajapikku linnarahvas saksastus. See toimus küllalt kiirelt, äsja linnakodanikuks saanud isik teenis oma igapäevast leiba lihtsa töögaaga tema järeltulija võis sotsiaalsel redelil aga ülespoole ronida, näiteks käsitööliseks, sellega kaasnes ajaolu, et ta puutus rohkem kokku sakslastega ning saksastus rutem. See aitas kaasa eesti keele arengule. Samuti juurdusid linnas kiiremini uued kombed, kui maal. Kuna linnarahvas oskas saksa keelt, saadi paremini aru ka jutlustest ning Piibli sisust. Maal
Loo alguses unistab Pääsuke ainult Egiptusesse minekust ning esialgu kõhkleb Õnneliku Printsi palveid kuuldes, kuid mida edasi aeg läheb, seda rohkem saab Pääsuke aru, kui hea on teisi aidata. Lõpuks ohverdas ta isegi oma elu, et olla Õnneliku Printsiga koos. 8. Mis oli Õnneliku Printsi heategude tulemus? Õnneliku Printsi heategude tulemusena said vaesed küll abi, kuid Prints nägi lõpuks ise välja nagu kerjus, kuna ta oli andnud endast ära kõik, mida anda sai. 9. Kas linnarahvas oli Õnnelikule Printsile tänulik? Milles see avaldus? Linnarahvas on tänulik, kuid keegi ei teanud, et tegemist oli Väikese Printsi poolt saadetud abiga. Paljud lapsed olid rõõmsad, nende põsed läksid punasemaks ning nad mängisid õnnelikult tänavatel. Vaestel oli tänu Väikesele Printsile leib laual. 10. Miks murdub Õnneliku Printsi süda? Õnneliku Printsi süda murdub, kuna Pääsukene ei lennanudki Egiptusesse vaid suudles Printsi huultele ja suri. 11
Ma arvasin oma emaks ja isaks olevat valesi inimesi. Nad ei rääkinud mulle kunagi, kes olid mu tõelised vanemad. Delfi oraakel ennustas mulle: "Sa emaga heitvat ühte ja hõim sest sündivat ja isa, kes kord su soetas, saadad surma sa." Ma uskusin seda ja eemaldusin oma vanematest ja lahkusin kungriigist. Mööda maailma ringi rännates kohtasin ma tundmatuid mehi. Mul tekkis nendega tüli ja ma tapsin ühe neist. Rännakut jätkates jõudsin ma Teeba linna. Sealne linnarahvas leinas oma kuningat, kes oli hiljuti tapetud. Tänu sellele, et ma lähendasin sfinksi koodi ja kodanikud olid minust heal arvamusel sain ma uueks kuningaks. Ma võtsin naiseks eelmise kuninga naise, kes oli väga ilus. Kuigi meil oli suur vanuse vahe saime me lapsi. Kord tuli mu maale needus. Selleks vabanemiseks pidin ma leidma eelmise kuninga Laiose tapja. Linna saabus ennustaja, kes ütles Oidipusile: "Sa enda leiad tapjat otsides
Tallinn narva ja Tallinn tartu maanteel. Punavõimud jõudsid korraldada üldmobilisatsiooni - 21 juulil , alustasid saksa väed pealetungi. - 28 august marssisid saksa väed tallinna, tallinnast põgenesid punased laevadega ja väga kspaljud laevad leidsid ka märja haua. Saksa okupatsioon : Majandus allutati saksa vajadustele, eriti tunti huvi põlevkivi ja tselluloosi vastu. Taludele pandi peale müüginormid. Linnadesse pandi esmatarbe kaubad kaardile. Linnarahvas käis maal asju toidu vastu vahetamas. Koolides hakati rohkem õpetama saksa keelt. Saksa võimud ehitasid eestisse koondus ja vangilaagreid. Eestlased saksa sõjaväes: Sakslased kasutasid kohalikke mehi, nõukogude langevarjurite püüdmiseks. Vabatahtlikest moodustati 10000-12k meest . Nad tahtsid võidelda nõukogude liidu ja kommunismi vastu, 1942 hakkasid saksa väed lüüa saama, ja seepärast hakati värbama mehi okupeeritud aladelt. Kuulutati välja mobilisatsioon eesti leegioni
Kannatusmängus oli tavaliselt peaosaline jeesus näideldi tavaliselt Jeesuse piinadest ja kannatustes, mil ta löödi risti ning tema ülestõusmisest taevasse. Näideldi ka koomilisi lühinäidendeid, mida kutsutakse farsiks, neist kõige tuntuim on ''Farss isand Pathelinist'', mis on prantsuse näidend ning seda mängitakse ka tänapäeval. Hiliskeskajal omamoodi naljakas zanr oli narrimäng kus pilati kõrgeid võimukandjaid. Seda mängis loomulikult linnarahvas ja sellepärast olidki kirik ja kuningad selle vastu. Laval oli näha korraga taevas, maa ja põrgu. Teater toimus vabas õhus ning oli kõigile tasuta vaatamiseks. Kasutati uhkeid dekoratsioone ja kostüüme ning erinevaid maske loomadest, inimestest, Luciferist ja Jeesusest. Keskaja näitekirjanduse kuulsamateks autoriteks oli kindlasti inglasest William Shakespeare, prantslasest Molière. Keskaegsel maskeraadil esinesid kaupmehed oma suurepäraste
4. Inglisild 5. Tartu Raekoda Jaani kirik Jaani kirik Aadress: Jaani 5, Tartu Aeg: 12. sajandi teisest poolest või hiljemalt 13. sajandi algusest Stiil: Gootika Jaani kirik Kiriku eripära: * terrakotafiguurid Terrakotaskulptuuride kuulsus: * ükshaaval käsitsi valmistatud - isenäolised Jaani kirik Hüpotees: Need terrakotakujud kujutavad kunagisi Tartu linnaelanikke. Selle vastu räägib, et osad kannavad kroone, kuid linnarahvas võis olla modellideks. Jaani kirik Kirikust: * korduvalt purustatud ja rekonstrueeritud * keskaegne üldkuju säilinud (käärkamber, läänetorniga 3-lööveline basilikaalne pikihoone, koor) Peetri kirik Peetri kirik Asukoht: Tartus Emajõe ürgoru nõlval Aadress: Narva mnt 104, Tartu Valmis: 18821884, lõplikult 1903 Luteri kirik Stiil: Neogooti Peetri kirik Neogooti stiil: * interjöör Tähelepanuvääsed on:
RETSENSIOON ROMEO&JULIA Shakespeare Rahel Ambos 10 a Tallinn 2007 Mina käisin vaatamas balletti ,,Romeo ja Julia". Nimetatud ballett toimus Rahvusooper Estonia's, kolmapäeval, 21. veebruaril 2007. Linnarahvas, aadlikud, daamid, Julia ja Romeo sõbrad ja sõbratarid, teenrid olid Rahvusooper Estonia balletitrupp ja Tallinna Balletikooli õpilased. Peaosades särasid Vladimir Arhangelski kui Romeo ning Marina Chirkova kui Julia. Etendust saatis Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester, dirigeniks Aivo Välja. Etendusel esitati helilooja Sergei Prokofjevi nägemust William Shakespeare loomingust ,,Romeo ja Julia". Etenduse esimene vaatus algas sellega, kuidas Romeo unistas tänaval, mis alles veel ärkas
tähtsust tõsta. Elanikud tahtsid, et nende linn suureks ja kuulsaks saaks. Korraga tuli keegi mõttele ehitada suure ja kõrge torniga kirik, mille taolist mujal veel pole. Siis näeksid laevad torni juba kaugelt ning tuleksid oma kaubaga randa. Samas oli ka mure platsis: kust leida meister, kes säärase kiriku valmis ehitab? Otsiti siit ja sealt, ent sobivat meest ei leitud. Viimaks ilmus välja üks võhivõõras ja pakkus end ehitajaks. Linnarahvas võttis pakkumise rõõmuga vastu, kuigi mees nõudis töö eest hirmkõrget palka. Ometi lisas ta juurde iseäraliku tingimuse: kui elanikud tema nime teada saavad, ei nõua ta töö eest sentigi. Tundmatu mees hakkaski all-linnas kirikut püsti ajama. Pani kivi, kerkis müür, pani teise, sein valmis. Küll katsusid mitmed meistriga sõprust sobitada ja nime välja meelitada, et palgamaksmisest pääseda, ent ehitaja suust ei lipsanud sõnagi. Kui kirik
kes on raskes olukorras valmis abistama, kuna see peaks olema iseenesestmõistetav. Filantroopiaga tegelevate inimeste ülistamine on vale, kuna põhjus heategevuses aktiivne olla, ei tohiks põhineda soovil saada vastu. On ka altruistlikke inimesi, kes annavad, soovimata midagi vastu saada. Üheks näiteks on Harper Lee teose ,,Tappa laulurästast’’ peategelane Atticus Finch, kes oli nõus kohtus kaitsma Tom Robinsoni huve. Terve linnarahvas mõistis advokaati hukka, kuna olid arvamusel, et valge mees ei peaks kaitsma mustanahalist. Hoolimata inimeste etteheidetest, jäi Atticus oma valikule kindlaks ning aitas Tom Robinsoni, saamata selle eest midagi. Tema soov abistada süütut meest oli suurem kui saada teiste heakskiitu. Heategevus on ühiskonnas populaarne erinevatel aegadel. Tõsi, et inimesed tahavad saada midagi vastu, kuid kui saamahimu paneb neid head tegema, on see siiski positiivne.
„Linnarahva jaoks on loodusest saanud lõbustuskoht“ lugemisosa vastused Loodusmees Hendrik Relve räägib artiklis metsast ja eestlaste suhtest sellega. Esimeses lugemisosa ülesandeks on analüüsida pealkirja vastavust tekstile. Olles lugenud läbi artikli, võin öelda, et ma ei arva, et pealkiri oleks sobiv tekstile. Loodusest kui lõbustuskohast räägib, vaid kõigest viiendikus tervikust. Pigem noomib Hendrik Relve eestlasi metsanduse osas, kirjeldab eestlaste hirmu tundmatuse ees ning näitab, miks me ikka pole metsarahvas. Teiseks tuleb vastata küsimusele, milles seisneb tänapäeva Eesti inimeste võõrandumine loodusest ja mis on selle põhjustanud. Võõrandumine sai alguse urbaniseerumisest. Hendrik Relve selgitab artiklis oma arvamust : „Mõeldakse umbes nii: linn on see, kus töötan ja teenin raha, aga mets ja loodus on see, mida kodumaana hoida ja armastada.“ Eelmisel sajandil hakati Eestis järjest maalt linna kolima ning linnast ...
majanduse jätkusuutlikuse? Eestisse rajatavad suurtehased soosivad majandust, kuid reostavad keskkonda. Kõik uued tehased on majanduslikus mõttes riigile kasulikud, sest kasvab toodang, eksporditava kauba suurus ja kasvab töökohtade arv. Tartusse plaanitakse rajada kõrgtehnoloogiline tselluloositehas, mis läheb riigile maksma miljard eurot. Rajatavale tselluloositehasele on tähtis vesi ja raudteeühendus ning seetõttu arvatakse uus tehas kõige paremini sobivat Emajõe kaldale. Linnarahvas korraldab aga proteste, sest mürgised kemikaalid, mis läbi maa Emajõkke jõuavad, hävitavad paljud olulised taime- ja loomaliigid. Mõte riigi majandust ja arengut tõsta on positiivne, kuid hoolikalt tuleb valida selliste projektide asukoht, et võimalikult vähe meie puhast ja kaunist loodust kahjustada. Põhiline osa Eesti energiast toodetakse põlevkivist, mille tagajärjel lekivad keskkonda mürgised kemikaalid. Põlemisel eraldub mitmeid happesademeid ja kasvuhoonegaase, mis
selgub, et pambus oli Olovernese pea. Juudit käseb ühel vahil panna see piigi otsa ning seejärel müürile seisma panna. · Saabuvad vanemad ja neile näidatakse Olovernese pead. Nad langevad Juuditi jalge ette. · Juudit õhutab linnarahvast minema Olovernese vägesid söögi ja vee saamise eesärgil ründama, kuna kui viimased näevad, et nende juht on tapetud, siis nad põgenevad. · Sõjariistadega mehed asuvadki teele. Peatselt on kaevud vaenlase käest vabastatud ja linnarahvas saab viimaks juua. · Juudit tunnistab, et armastab surnud Olovernest rohkem kui kõiki elavaid mehi. · Iisreali rahvas on õnnelik, kuna sai viimaks süüa ja juua, kui Juudit on see-eest õnnetu, sest tema õnnetus oli selleks, mis päästis linna. · Juudit tunnistab üles, et on ka oma mehe tapmises ning samuti ka abielupetmises süüdi. Ta tahab, et linnarahvas teda vihkaks ja kividega surnuks loobiks. · Osias tunnistab, et tahab Juuditit enda kotta ning seepärast kaitseb teda
Üheksakümnendaid aastaid ja 21.sajandi algust on iseloomustanud stabiilne rahvastikusituatsioon väikese langustrendiga Raplamaa kaotab aastas keskmiselt 0,5% oma rahvastikust. Raplamaakonnas on iive negatiivne, sisseränne oli 2009ndal aastal saja inimese võrra väiksem kui väljaränne. Sündimuste arv oli 2009ndal aastal 405, suremus - 465. Kõige rohkem Raplamaa kodanike on vanuses 15-64. Järgmised on pensioniealised ning vähim on alla 14-aastaseid elanike. Raplamaalased ei ole linnarahvas. Maakonna neljas linnalises asulas elab 13 420 elanikku ehk 36,5%, mis on märgatavalt alla Eesti keskmise. Põlisrahvuse osatähtsus maakonnas on suhteliselt kõrge 93,2% rahvastikust. Raplamaal on olemas soodne pinnas rahvastiku edasiseks kasvuks ja arenguks. Soodsalt mõjub hea asend pealinna ja suurte teetrasside suhtes, hõre asustustihedus tingib Rapla maakonnas kvaliteetsete elupaikade rohkuse. Viimastel aastatel on rohkem rahvast välja rännanud ning vähem inimesi Rapla
tegi selle ettelugemise väga huvitavaks. Clitandret kehastas Margo Teder. Alceste sõbra Philinte, keda mängis Meelis Põdersoo, tunnuseks olid pähklid, mida ta pidevalt näris. Ta sai lõpuks kokku Celimene nõo Eliantega, kes oli Katariina Laugi üks tegelaskujudest. Lauk kehastas ka Celimene sõbratari, ta polnud tegelikult kõige sõbralikum. Na ütlesid Celimenega üksteisele ka enda arvamusi välja, kuid ütleja rolli asetati linnarahvas, et ei kaoks nedevahelised sõprussuhted. Üldiselt jäi etendusest positiivne mulje, just sellise lihtsa lavakujunduse ja näitlejate suurepärase töö pärast. Kõige muljetavaldavam oli kindlasti Katariina Lauk oma väga erinevate tegelaskujudega. Etendus tekitas tahtmise varsti jälle teatrit külastada.
Usk: Millist rolli etendasid kloostrid keskaegses Eestis? Naiskloostrid täitsid äärmiselt vajalikku hoolduasutuse funktsiooni (kloostrikogukonna liikmeks said enamik leseks vöi vallaliseks jäänud naisi, kuna nad ei suutnud end ise elatada). Kloostri/tsistertslaste vahendusel jõudis maarahvani nii mõnigi uus põlluharimisviis, käsitööoskus vöi aiakultuur (nt. esimesed vesiveskid). Kerjusmungaordud keskendusid rohkem rahva öpetamisele; ehitati avaramad kirikud, et linnarahvas mahuks jumalateenistustel osalema; dominiiklased nõudsid oma liikmetelt kohaliku keele oskamist ning suurt röhku pöörati haridusele. Miks jäi reformatsioon 16.sajandil talupoegadele suhteliselt kaugeks? Uue usu jutlustajad leidsid linnades väga kiiresti poolehoidu, kuna linnakodanikud olid juba eelnevalt maaisandatest piiskoppide vöi munkade suhtes kriitiliselt meelestatud. Ka ei viidud Liivimaal reformatsiooni löpule.
usuliste tekstide illustreerimiseks, rahvaeepostest Rullformaat.Chani koolkonna 18. sajand saavutas täisküpsuse, mungad rõhutasid lihtsust, levis massiliselt, publikuks kujundasid budismi tõdesi, linnarahvas. Temaatikas tähtsal lihtsad motiivid. Graafika. kohal igapäevane elu, naised, taimed, loomad, maastikud, teatristseenid, kuulsad näitlejad. 9. Maalikunsti näited Ajanta kaljutemplite Wang E
naine oli, aga kui ta teada sai siis ta küll väga õnnelik just ei olnud. Kahjuks on ka osa ühiskonnast heidikud, kes elavad tänaval just ühe asja pärast, mis neid nende arust õnnelikuks tegi. Need on narkomaanid ja alkohoolikud, kes enam oma eluga hakkama ei saa ja elavad seetõttu tänaval. See aine, mida inimene tarbib, võib teda küll õnnelikuks teha, aga seda vaid selle mõju ajaks. Oidipus oli sõltuvuses võimust, mis teda pimestas. Ta küll teadis, et linnarahvas jõuab tõele ükskord ikka jälile, aga ta oli võimust joovastuses, et tal läks see sootuks meelest, ning jõudis pärale alles siis, kui asi käes oli. Õnn on ajutine nähtus. On väga harv juhus, kui inimesel õnnestub oma elu nii elada, et ta terve elu õnnelik on. Tegelikult sõltub õnn ainult sellest, kui palju sa õnnelt nõuad. Seega, ei tasu alati ideaali taga ajada ja tuleb leppida sellega, mis elu ette määrab.
Neljanda ringi seintel on maalitud kõik linnud koos omadustega. Veel on seal igasugu roomajaid, madusid, draakoneid, usse ja putukaid. Viienda ringi seintel on aga maismaloomi. Kuuendal ringil asetsevad kõiksugu käsitööd, nende leiutajad ja viisid, kuidas neid maailma erinevates paikades teostatakse. Kogu seda Päiselinna juhib seal aga Metafüüsik, tema korraldab riigi eluolu ning midagi ei või sündada ilma tema nõusolekuta. Seal elavad linnarahvas ehk solaarid, nemad armastavad oma kodumaad palavalt ning nad pole kunagi omakasupüüdlikud. Solaaride sõprussidemed on väga tugevad, mida hinnatakse tihti sõdades, tõvavoodis ja tedmiste omandamisel, millistel puhkudel on hädasti vaja vastastikulist abi. Noored kutsuvad üksteist vendadeks, viisteist aastat endast vanemaid kutsutakse isadeks. Soojätkamine käib neil kindlate reeglite järgi. Noormehed saavad sugu jätkata alles
Kuna vasallid tegid kloostritele rikkalikke annetusi, kujunesid tsistertslased suurmaavaldajateks, kes elatusid vasallide annetustest, seetõttu algas ka usuelu allakäik. Peatselt saabusid Eesti aladele ka kerjusmungaordud, kelle kloostrid paiknesid Eesti erinevates linnades. Kerjusmungad püüdlesid avatusele ja nende peamine tegevus oli rahva vaimulik hooldamine, sellest ka avarad kirikud, mis olid ehitatud selleks, et ka linnarahvas saaks jumalateenistustest osa võtta. Leseks või vallaliseks jäänud naise ainuke väärikas väljapääs oli nunnaks hakkamine. Nii täitsidki naiskloostrid äärmiselt vajalikku hooldusasutuse funktsiooni. 9. Reformatsiooni ehk usupuhastuse algatas Martin Luther 1517. aastal Wittenbergis. Liivimaale jõudsind uue usu jutlustajad juba 1523. aastal ja leidsid linnades kiiresti poolehoidjaid. Kuna linnarahvas oli juba
ainult mõned jõulised ja näiliselt lohakad pintslitõmbed, mis vihjavad loodusele. Eelistati maalimist musta tindiga (tusiga). Pargikunst väldib reeglipära ja sümmmeetriat. Puulõiketehnika algselt kasutati vaid usuliste tekstide illustreerimiseks, 17.saj hakkas laiemalt levima. Esialgu trükiti 1 plaadiga mustvalge pilt, värvid lisati pintsliga. Hiljem levis mitme plaadi ja värviga trükkimine. Publikuks oli peamiselt linnarahvas (lihtrahavs). Temaatika oli igapäevane elu, naised, taimed, loomad, maastikud, teatristseenid, kuulsad näitlejad jms.
6. Miks ei lennanud Pääsuke Egiptusesse? Pääsuke armastas Õnnelikku Printsi ja ei suutnud tema juurest lahkuda. 7. Kuidas muutub Pääsuke loo jooksul? Pääsuke tõi ohvriks oma elu, tema hingelaadi lähedus pani neid teineteise saatust jagama, ja ka vaeste ja õnnetute saatust. 8. Mis oli Õnneliku Printsi heategude tulemus? Laste põsed oli punased ja nad tantsisid tänavatel,nad olid õnnelikud,kuna neil oli lõpuks ometi leiba.Tänavad näisid nagu oleks tehtud hõbedast. 9. Kas linnarahvas oli Õnnelikule Printsile tänulik? Milles see avaldus? 10.Miks murdub Õnneliku Printsi süda? Õnneliku Printsi süda murdus,kuna Pääsuke suri. 11.Mis sai Pääsukesest, Õnnelikust Printsist ja tema südamest? Hommikul möödus linnapea kujust ja nägi kui jube Õnnelik Prints välja näeb. Linnapea otsustas, et kuna Prints näeb välja nagu kerjus ja temast pole enam mingit kasu, tuleks ta ära sulatada.Kuid Õnneliku Printsi tinasest süda ära ei
Lõpuks ta ei lootnud enam tulevikku, vaid tegi seda, mida ta tegema pidi. 5. 5)Tarrou oli salapärane mees, kes oli väga rikas ja tuli täiesti põhjuseta sinna linna. Tarrou arvates kandis iga inimene endas katku, aga see väljendub ainult siis kui inimene kardab seda. Kui inimene on ükskõikne, ta on lootuse kaotanud , siis katk ei ründa teda. Katk ründab neid kes on emotsionaalselt nõrgad. Tarrou oli selles linnas viimane inimene, kes suri katku. 6. 6)Linnarahvas üldiselt leppis sellega, et nad on oma linna vangistatud. Alguses küll igatsesid taga inimesi, keda nad armastasid. Kuna ei olnud kindel, et nad ei ole ise nakkuse saanud, siis ei tahtnud nad ka lähedaste elu ohtu seada. Nad leppisid oma saatusega, hiljem kadusid lootused ja usk. Nad olid ükskõiksed katku suhtes ja nad lihtsalt hakkasid raha raiskama jookide ja muu luksusliku kraami peale. 7
sõlmepunkte. Veel tekkisid linnad põllumaade, sadamate ning kirikute ja võimukandjate residentside juurde. Linna kujunemisloo juurde käis kindlasti peale kaubanduse, käsitöö ning soodsa asukoha ka turvalisus. Osasi linnasi ümbritses müür see pani inimesed tundma turvaliselt. Linnad said toidetud tänu talupoegadele. Talupojad küll enamasti linnas ei elanud, kuid see-eest ostsid kaupmehed talupoegadelt toitu ning nii sai linnarahvas toidetud. Linnas elasid kodanikud, kuid ka mittekodanikud. Nimelt, ei saanud kõik inimesed olla kodanikud. Kodanikutiitel kuulus vaid nendele, kellel oli linnas kinnisvara, või kes oli sündinud kristlikku perre. Ülejäänud inimesed olid mittekodanikud. Kodanikuks sai ka siis, kui oldi pärit seaduslikust abielust või siis, kui inimene oli juba teatud aja linnas elanud. Teatud aeg linnas elamiseks oli üks
Lõpuks kui surmade arv oli jõudnud üle saja inimese nädalas, öeldi välja, et tegu on katkuga. Inimesed ei teinud sellest üldsegi välja, nad ajasid oma äriasju edasi, tegid ettevalmistusi reisideks ja neil oli oma arvamus. Mina nende asemel oleksin mõelnud, et mina võin olla järgmine, kes sureb. Esiteks oleksin ma teinud kõike, et vältida suuri rahvamasse, teiseks oleksin veetnud kõik järgmised päevad oma kallite inimestega, sest võib-olla neid homme pole või pole mind. Linnarahvas lootis, et taud läheb ise üle, et ohvrite arv ei kasva suureks ja haigus hääbub. Kahjuks, läheb kõik vastupidi, paari nädala pärast on ohvrite arv kasvanud üle kolmesaja. Linn pannakse karantiini. Kroonikas on kirjeldatud inimeste erinevaid reaktsioone, kuidas inimesed üritavad elada oma uue valitseja „katkuga“. Kõige suuremaks raskuseks inimestel oli lahus olemine oma armastatust. See muutus lõppude lõpuks kõige valusamaks piinaks, mida pidi linn kanntama
riikidele. Kõik me olime enam-vähem sama vaesed, sama palju haritud ja sama palju maailma näinud. Meil puudus oskus elada teistsuguses ühiskonnas. Uut elu alustasid eestimaalased kõik samalt stardipositsioonilt. Ja keegi ei osanud arvata, et juba 10-15 aasta pärast on meil igal-ühel oma Eesti. Kas sellist Eestit me tahtsimegi? Eesti rahvas on jagunenud erinevatesse vastanduvatesse gruppidesse. Rikkad- vaesed, pensionärid-noored, rahvuslased-venekeelne elanikkond, maainimesed ja linnarahvas. Kõik tahavad elada Eestis õnnelikult, kuid erimeelsused segavad kooselu. Nii näevadki inimesed elu Eestimaal erinevalt, oma mätta otsast. Suurim lõhe on tekkinud rikaste ja vaeste vahel. Vaestele tundub, et rikkus on tulnud osadele inimestele nende arvelt ja ebaausal teel. Jõukamad inimesed rikastuvad üha kiiremas tempos ja muinasjutuliselt. Vaesemad ei oska ega suuda kuidagi välja rabeleda oma seisundist. Nii jäävad ka nende lapsed samasse ringi virelema ja
Vette minnes upub masin kahetsusväärselt ära. Hirmus vihaselt otsustab ta viimaks sellega lennata. Ta on oma leiutisele valmistanud tiivad, kuid need ei tööta. Lenduri väite kohaselt pole õues tuul. Seetõttu tuleb ka lennumasina idee maha matta. Uueks ideeks saab leiutis, mis valmistab kivist lihatüki. Ta segab kokku mitmeid aineid. Plahvatust oodatakse 5 sekundi jooksul. Nii see aga ei läinud. Järgmisel päeval reaktsioon toimus ning Tatika maja lendas õhku. Linnarahvas arvas, et Tatikaga on nüüd lõpp. Tatikas saabub samal ajal oma uue leiutise korstnaga. Mahapõlenud maja muudab omaniku muidugi nukraks. Salomon Vesipruul pakib selle uudise peale oma asjad, loeb armsale puule viimse luuletuse ja lahkub suvekorterist igaveseks.
Sellest ajast on teada ka esimesed Baltisaksa heliloojad. Linnades hakkas üha rohkem esinema rändteatri truppe, kes mängisid nii sõna- kui ja muusikalavastusi. Nad mängisid näiteks singspiele ja lühiballette, lühioopereid. Huvitava faktina on teada, et üks näitegrupp esitas juba 1795. aastal Tallinnas Mozarti ooperi ,,Võluflööt", mis oli valminud alles 1791. aastal. Kohapeal tegutses Asjaarmastajate Teater. Seda juhatas August von Kotzebue ja näitlejateks olid haritud linnarahvas. Kultuurielu Eestis 19.-20. sajandi vahel Venestamise surve vähenes, hariduse saamine muutus emakeelseks, taas hakkasid tegutsema mitmed ärkamisaegsed seltsid: Eesti Kirjameeste Selts, Eesti Üliõpilasselts. Üha rohkem oli kõrgharidusega eestlasi. Käidi õppimas Riias, Peterburis, Helsingis, Saksamaal, ka Tartu ülikoolis. Sajandi alguses tegutses Tartus väga oluline rühmitus ,,Noor-Eesti", kuhu kuulusid ärksamad kirjanikud (Gustav Suits, Friedebert Tuglas jt),
ühiskonnakorralduses keskse koha , nii et tänapäevaks on linnakultuurist saanud ühiskonna arengu mõõdupuu. Kuid linnaga seostus ka muud olulist, nagu arenenud tööjaotus, kirjaoskus ja haritlaste klass, suurejoonelised ühiskondlikud hooned, poliitiline ja religioosne hierarhia ning jumalatest pärinevad kuningad. Siiski tekib küsimus: mida oli tarvis, et hoida elus ning kaitsta terve linnarahvas ning see-juures võimaldada kõigile ka tööd ja tegevust ? Selleks oli ilmtingimata vaja rikkalikku ja korrapärast saaki, mida kõikides nendes piirkondades oli võimalik kasvatada või muul moel soetada . See soodustas tuhandete, peagi ka kümnete tuhandete elanikega linnade tekkimist, mis omakorda pani aluse tsivilisatsioonidele ning väga laiadele kultuuridele . Mesopotaamias olid linnad olemas juba aastal 3500 eKr . Egiptus aga võttis
peamiselt kohutavad ämblikud, kes elasid pesakondade kaupa puude otsas. Lisaks ämblikele leidus seal ka metsahaldjate kuninga palee. Õigemini oli Sünklaane valitsejaks metsahaldjate kuningas. Tema ei sallinud sissetungijaid, kuid oli seegi poolest aus ja viisakas olevus. Sünklaane ida äärealadel elas järvelinnas Esgarothi rahvas. To rahvas oli julgenud lohemäele eriti lähedale tulla. Siiski ei tohiks seda imeks panna, kuna isegi linnapea oli lohe suhtes skeptiline. Noorem linnarahvas isegi ei uskunud, et Smaugi üldse olemas on. Seega kui ühel heal päeval kääbik ja 13 päkapikku järvelinna jõuavad peetakse neid algul petisteks ning varasteks. Õnne kombel võetakse ikkagi vanade linnaelanike sõna kuulda ja Sõrmusevennaskonda kostitatakse rikkalikult. (Linnapea soovib oma head mainet hoida seega otsustab ta vennaskonda toeatada) Tühermaa mis lohelossi ja linna eraldab kujuneb üpris ebamugavaks, kuid kuld inspireerib päkapikke ja nad läbivad selle
riik nii edukalt kui Louis XIV valitsemisajal. Louis XIV mantlipärijad polnud riigi juhtimises silmnähtavalt kaugeltki nii edukad kui Päikesekuningas. Seega hoolimata august Prantsusmaa rahakotis, kulutasid järgnevad kuningad ja tollaegne ühiskond endiselt suuri summasid nii luksuslikuks ,,heaks eluks" kui ka sõdadeks. Setõttu hakkas riik makse tõstma, mida pidi maksma kolmas seisus, kuhu kuulusid nii talupojad ja linnarahvas kui ka pankurid, kaupmehed, arstid ja advokaadid. See aga viis majanduslanguseni, sest inimeste sissetulekutest läks üle poole maksudeks. Rahva rahakotte tühjendasid veelgi enam toidukaupade ostmine, mille hinnad kahekordistusid ikalduse tõttu. Riigi stabiilsust segas veel lisaks kolmanda seisuse ja talupoegade rahulolematus endi õiguste üle. Kolmas seisus hakkas nõudma vaimulike ja teiste aadlikega võrdseid poliitilisi õigusi, talupojad aga väiksemaid koormisi
nii tulidki erakondade alged. Ühel poole Jaan Tõnisson Postimehega ja teisel poole Konstantin Päts Teatajaga. Tõnisson nõudis emakeelset kooliharidust aga Päts paremat majanduslikku olukorda. 20)Võrrelge K.Pätsi ja J.Tõnissoni vaateid( põhinõue, suhtumine suurde poliitikasse, toetajaskond, saavutused)? Põhinõue: Tõnisson emakeelne kooliharidus, Päts majandusliku olukorra parandamine. Suhutmine: puudub Toetajaskond:Päts- õpilased, haritlased, jõukas linnarahvas, Tõnisson- mõttekaaslased, jõukad haritlased, talupojad Saavutused:Võeti üle Tallinna linnvõim Pätsi poolt ja Tõnisson 21)Mida nõuti 1905.a. revolutsiooniga? Poliiitlisi õigusi Maa küsimuse lahendamist Rahvuslikud nõudmised 22)Mis toimus 16.10.1905.aastal Uuel turul? Inimeste tulistamine 23)Mida kujutas endast rahvaasemike koosolek ja mida nõuti? Kujutas endast inimesi kes olid kokku tulnud valdadest, linnadest ja seltsidest ja
Tuli asuda välja õpetama inimesi ja seada sisse kord ning distsipliin. Ta otsustas oma sõjaväe üles ehitada rooma põhimõtte järgi lõi kergerelvastus- ja raskerelvastussalgad, hiljem ka ratsaväe. Tema käe all võitles mitmetuhandeline armee sellise visaduse ja vaprusega, et neil ei suutnud vastu panna isegi hästi organiseeritud väeüksused. Nii hakkas ta vallutama ja röövima väikesi linnu. Ülestõusnud külvasid kõikjale kaost ning surma. Kuid orjad ning vaene maa- ning linnarahvas võttis Spartacust vastu mitte vallutaja, vaid vabastajana. Rooma oli murelik millised abinõusid võtta tarvitusele? Rooma pani välja võimsa maakaitseväe. Spartacusel oli aga eelis, teda toetasid kohalikud elanikud, kes teadsid igasuguseid teid ja radu. See oli Spartacusele tema taktikas suureks abiks. Ta ründas vastaseid ootamatult ning võitis. Spartacuse väejuhitalent kasvas iga lahingu, iga võitluse käigus. Ta näitas end mitte ainult oskusliku
Chani koolkonna mungad Hiinas rõhutasid oma maalides lihtsust, kujundasid budismi tõdesi, lihtsad motiivid. Hiina kuulsamateks näideteks olid Wang E. Vaade kaugusesse ja emand Wen-Chi tagasitulek. Jaapani maalikunst maaliti vaheseinadale, lükandustele, paberrullidele. Kirjakunsti arendati luksuse suunas(värvilised paberid, kullapritsmed). Ilukiri Jaapanis oli aga spontaanne ja vaba. Jaapanis kasutati puulõiketehnikat . 18. sajand saavutas täisküpsuse, levis massiliselt, publikuks linnarahvas. Temaatikas tähtsal kohal olid igapäevane elu, naised, taimed, loomad, maastikud, teatristseenid, kuulsad näitlejad. Näiteks sobiks siia Jaapani kaubalaeba puugravüür ja Samuraid värvilisel puugavüüril. India, Hiina ja Jaapan on nii mitmel moel üksteisest erinev. India omapäraks võiks lugeda seda, et rõhutatakse lauset, et miski ei kao, vaid kõik kordub. Hiina aga on eriline kalligraafia poolest.
Inglismaa oli maailma juhtiv tööstus-, rahandus- ja kaubandusmaa. Majandusedu aluseks oli tööstuslik pööre ja üleminek vabrikutootmisele. Tööstuspööre algas Inglismaal 1760. aastatel, mehaniseerimine toimus valdkonniti. Esimene valdkond oli puuvillaketramine. Tööstuspöörde peamised eeldused: 1. tehniline areng, mis võimaldas mehaniseerimist; 2. põllumajanduspööre; 3. põllumajanduspöörde tulemusena tekkiv ostjaskond; kapitalistlik põllumajandus ja linnarahvas vajab tööstuskaupu; 4. transpordi areng 5. monopoolsete õiguste asendumine vaba ettevõtluse ja konkurentsiga. 19.sajandi keskel teravnes Idaküsimus. Paljud suurriigid olid huvitatud Balkani poolsaarest ja Musta mere piirkonnast. Balkani poolsaare rahvad võitlesid vabanemaks Türgi võimu alt. See võitlus aga rikkus jõudude tasakaalu ja muutus Austriale ohtlikuks Habsburgide impeeriumi rahvad võisid tulevikus samuti taotleda vabanemist
Millised neist mõjutasid rohkem usuelu, millised majandust? Milline roll oli naiskloostritel? Munga- ja nunnaordud: Tsistertslaste ordu – mõjutasid enam majandust. Frantsisklaste ja dominiiklaste ordud olid kerjusmungaordud. Mõjutasid enam usuelu. Augustiinlased – usuelu. Naiskloostrid – tegelesid epideemiate korral ja ka muidu inimeste ravimisega. 17. Miks levis reformatsioon eelkõige linnades? Millised olid reformatsiooni tulemused Eestis? Kuna linnarahvas oli vastuvõtlikum ning neile oli see kättesaadavam. Maa-aadlid toetasid pigem katoliku kirikut ning sel moel ei saanud reformatsioon sel määral maakohtades levida. 18. 1525,1535, Hans Susi? 1525 – Lüübekis trükitakse esimene teadaolev eestikeelne raamat 1535 – Anti välja Wanradt-Koelli katekismus Hans Susi – Tallinna linnakooli õpilane, kes tegeles Piibli tõlkimisega, kuid suri enne, kui see valmis sai. 19. Millised koolitüübid kujunesid keskajal Eestis
ümber. Siiski ei saa öelda, et suur lugu vaid ,,suurte" inimeste lugu on, sest peategelase suhtest ümbruse ja ühiskonnaga peegeldub tegelikult ka ,,väikeste" inimeste siinkohal pean silmas tavalisi ebaolulisena näivaid tegelasi elu ja lugu, mis mängib üsna olulist rolli loo jälgija jaoks tänapäeval. Juba selles, kui Gilgames Uruki müüril kõndides oma maavaldusi jälgib, avaldub sealse ühiskonna elu millega linnarahvas parajasti tegeleb ja kes milliseid ameteid seal peab. Kuna sellised kirjeldused õpetavad meile tolleaegse ühiskonna kultuuri ja elu, võibki öelda, et suur lugu on mööndustega kõigi lugu. Indiviid, kellest suures narratiivis räägitakse, on kujutatud enamasti silmapaistva, suursuguse ja kangelasliku inimesena ta on justkui oma aja inimideaal. Nii Gilgamesi, Illiast kui Oidipust kirjeldatakse mõjuvõimsa, tugeva ja targana. Nad on kangelased. Rääkides
suhetele keskaegses ühiskonnas. Inimese kõrgeim eesmärk on jumaliku harmoonia tunnetamine. Hariduse sisuks teoloogiline kasvatus ja õpetus läbi "seitsme vaba kunsti" (TRIVIUM: Grammatika, Retoorika, Dialektika, QUADRIVIUM: Aritmeetika, Geomeetria, Astronoomia, Muusika). Rohked ja sügavad teadmised polnud olulised, jumalakartlikuks kasvatamine oli põhiline. Parimad vahendid distsipliin ja erakordne rangus - Seisuslikkus Talurahvas/linnarahvas peamiselt kodune kasvatus, esimesed koolid keskaja lõpul; lihtrahva õpetus gildides Rüütlikasvatus 7-14 paazid, 14-21 relvakandjad, 21 rüütlid. Ratsutamine, ujumine; oda, mõõga, kilbi käsitsemine, vehklemine, jahipidamine Vaimulike kasvatus kloostri- ja toomkoolides alates VI saj Õpilased: orbunud, vaesunud rüütlilapsed; talupoegade ja linnakodanike lapsed õpetajad: mungad, preestrid
Kloostrid paidesele ja kärknasse-eraldatud paigas ja tugevasti kindlustatud, ümber põllud, aiamaad-> munga elu lihtne, toidab end ise. Ilmselt ehitasid ka esimesed vesiveskid. Aristokraatliku loomuga, aadlikud. Vasallide annetused->tsisterlastest suurmaavaldajad- >usuelu allakäik.Kerjusmungaordud-kloostrid linnades, dominiiklased Tln ja Tartu, frantsisklased Viljandi, Tartu, Rakvere. Põhitegevus jutlustamine,rahva vaimulik hooldamine->avarad kirikud,et linnarahvas mahuks jum.teenistustel osalema. Dom nõudsis liikmetelt kohaliku keele oskamist, panid suurt rõhku haridusele.Kerjusm.ordutel polnud suuri maavaldusi, elasid kogutud annetustest, avatud eelkõige linlastele. Nende hulgas tõenäoliselt hulga eestlasi.naiskloostrid keskajal olid naised isa või abikaasa eestkoste all, leseks või vallaiseks jäänud võis olla kloostrisseastumine ainuke väärikas väljapääes, seega naisklooster vajalik hooldusasutus
põhisõnum võiks olla see, et elu võib olla küll kibedust täis, kuid ta läheb edasi ja Aeg lükkab hoogu takka tahad sa seda või mitte. Tegelased: · Ania Levenova · Dr. Albrich Kreuz · Reelika Mäger · Ema Agnes Levenova · Isa Grigori Levenov · Hulluarstid internaadis Fremm, Eva Karlsson, Maria Liivalaid ja Öpik · Koolikaaslased, tähtsamad ehk Sten, Markus, Oliver, Peeter ja Karl · Kirikurahvas · Linnarahvas · Juhuslik mööduja Nurme puiesteel 3
Sõna rahvas kasutusviise eesti keeles Eesti keeles kasutatakse sõna rahvas idiomaatiliselt ka teistsuguste inimrühmade kohta, keda võivad ühendada mitmesugused tunnused. Ajaloolised: Mingil territooriumil muinasajast saati elavad inimesed on põlisrahvas ehk pärisrahvas. Geograafilised: mägedes elavad inimesed on mägirahvas. Põhjamaades elavad inimesed on põhjarahvas. Mingil territooriumil rändavad inimesed on rändrahvas. Linnades elavad inimesed on linnarahvas, ühes majas elavad inimesed on majarahvas. Rannaaladel elavad inimesed on rannarahvas. Sotsiaalsed: madala arengutasemega ühiskonnas elavad inimesed on loodusrahvad. Noored inimesed on noorrahvas. Kunstiga tegelevad inimesed on kunstirahvas. Teatris töötavad inimesed on teatrirahvas. Kultuurilised: sarnase kultuuriga inimesed on hõimurahvad. Sugulaskeeltega inimesed on sugurahvad ehk sugulasrahvad. Kristlased inimesed on ristirahvas. Vaime uskuvad inimesed
ÖÖ Fasut ja Wagner(õpilane) Küpse teadlasena satub Faust meeleheitesse, sest tal ei ole peale oma teadmiste midagi ette näidata. Fasut tahab leida elu mõtete. ,,See üksnes elab ilma vaevata, kes väliskoorest satub vaimustusse." Faust tahab õelda, et kui ei hakata otsima asjade sügavamat tähendust võib väga lihtsalt õnnelikuks saada. LINNAVÄRAVA EES Ülestõusmispüha, linnapea valimine Käsitletake vaimuinimeste(Fasut ja Wagner) vastasseisu pööbliga(linnarahvas). Inimsed austavad Fausti, aga Faustil on sellest ükskõik. Ilmub must puudel. TÖÖTUBA Faust,Mefistofeles, õpilane Faust jõuab koos puudliga oma töötuppa, kus puudel Mefistofeleseks muutub. Ta pakub Faustile tehingut, mille järgi ta saab Fausti hinge endale, kui suudab panna Fausti elu nautima. Faust ei ole alguses nõus, kuid lepib lõpuks tingimustega ning nad solmivad lepingu kolme veretilgaga. Natukene aega peale lepingu sõlmimist tuleb Fausti juurde
austajatest markiid, kummal rohkem lootust naist endale saada on. Lepiti kokku, et kui naine teeb valiku nende vahel, siis see, kes alla jääb, läheb minema. Céliméne´i juurde saabus nüüd Arsinoe, kes tuli küll sõbraliku olemisega, kuid hiljem kritiseeris Céliméne´i käitumist täie rauaga. Sellele vastas Céliméne, et Arsinoe on kadeduseuss ja teeskleja. Mõlemad naised aga tõid vigu välja mitte otseselt oma arvamuse põhjal, vaid sõnaja rolli seati linnarahvas ja seda lihtsalt selleks, et mitte näilisi sõbrasuhteid kaotada. Saabus Alceste ja Céliméne jättis nad omavahele. Arsinoe hakkas kohemaid meest meelitama ja avaldas ka arvamust, et too polevat oma armuasjades õigel teel. Ta kutsus mehe end koju saatma, et saaks talle kinnitada Céliméne´i truudusetusest. Alceste´i süda murdus kui ta nägi Céliméne ´i kirja Oronte´ile. Nad räägivad sellel teemal ning Céliméne laseb Alceste´il arvata, mida too tahab
linnarahvastiku osatähtsus on jõudnud võrreldavasse suurusjärku maarahvastikuga. Tööstustoodang on sel ajal domineeriv ning rahakäive suurem. Nagu põllumajanduspööregi, oli tööstuspööre ühiskonnaliikmetele raske katsumus. 1840. aastal naiste ja laste tööpäeva pikkust lühendati 12 tunnilt 10 tunnile. Tööstustööliste palgad olid ühed madalaimad. Seda võimaldas suur töösoovijate hulk. Elati barakkides. Kõigile perekonnaliikmetele tööd ei jätkunud. Linnarahvas erinevalt maarahvast elas ühe põlvkonna kaupa, puudus vanemate toetus. Tööstuspöördega kaasnes linnastumine (urbaniseerumine). Lagunema hakkasid senine traditsiooniline külaelu ja põlvest põlve edasi kandunud elulaad. Mida enam ühiskond linnastus, seda kiiremini vähenesid piirkondlikud ja rahvuslikud eripärad. Arenevat vabrikutööstust iseloomustas töösturite suur kasumijanu. Riigivõim ja omavalitsused ei sekkunud tööandja ja töövõtja suhetesse
annaabi.ee 
