Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Mõtte mõttest (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mille elementideks on võrdkülgsed ristkülikud on sama mis ruutude hulk ?
  • Mis on tingimus, et võib öelda, et miski pigem on olemas, kui teda ei ole ?
  • Mis on tõeline ?
  • Millised asjade omadused on tõelised ?
  • Millised on normaalsed tajumistingimused ?
  • Miks tajuvad erinevad subjektid asju erinevalt ?
  • Mida tähendab tajuda unenäos ?
  • Mis peaks tagama taju adekvaatsuse ?
  • Millest kõik on tehtud ?
  • Kuidas on see võimalik ?
  • Mis asjad on aistingud, aistingu kvaliteedid (nt värvus) ?
  • Mis on tõene tunnetus ?
  • Mis on neutraalsed hea ja kurja suhtes ?
  • Mis on aluseks meie ettekujutusele maailmast (ideedele) ?
  • Kuidas me võiksime seda teada ja milline on meie teadmiste iseloom ?
  • Mis on teadmise objektiks ?
  • Kui me midagi teame, siis mis asjade kohta ?
  • Kus kohast pärineb meie teadmine välise reaalsuse kohta ?
  • Kust tuleb aga aistingute stabiilsus ja regulaarsus ?
  • Midagi otsima ja mingit "mina" - kontseptsiooni omama ?
  • Kuidas on aga lood sünteetilised otsustustega a priori ?
  • Mida me paratamatult eeldame, kui me üldse midagi mõtleme ?
  • Mis on see olemasolu, milles me end leiame ?
  • Millegi jaoks olemase Kuidas miski üldse saab olemas olla ?
  • Mis hoiaks kontrolli all valitsejate egoismi ?
  • Kuidas ikkagi õnne mõõta ?
 
Säutsu twitteris
1
(L1)FILOSOOFIA MÕISTEST
f…loj ( filos ) – armastusväärne, armas, kallis
f…lî (filō) – armastus, püüdlemine millegi poole
filÒthj ( filotes ) – armastus
sof…a ( sofia ) – tarkus;
sofÒj (sofos) – tark, asjatundja oma ala meister;
filolog…a (filologia) – arutlemisarmastus;
filopon…a (filoponia) – tööarmastus;
filosof…a ( filosofia )
tarkusearmastus, püüdlemine tarkuse poole
Filosoofia ei ole mõte mingist objektist või asjast , vaid teatud mõttekäikude analüüs,
mõte mingist mõttest.
Filosoofia peab analüüsima mõtteid ja väiteid, aitama ära tundma ja lahendama ka
pseudoprobleeme.
Gilbert Ryle (1900-1976): Oxfordi ülikooli tuleb külaline, soovib ülikooli hoonet näha,
seda ka talle näidatakse, peaaegu 40 hoonet. Seepeale küsis too: “Milline neist on
ülikool?”
Filosoof peab märkama lisaeeldusi, mis tunduvad iseenesestmõistetavad, kuid
tulenevad konteksti tundmisest, mitte aga väidetest enesest.
David Hume ( 1711 -1776): Kui John on Georgile
10 naela kartuleid tarninud, 1 nael 2 senti, siis nendest kahest tõest ei järeldu veel kuidagi,
et Georg peaks John’ile ka midagi maksma.
FILOSOOFIA neljas interpretatsioonis
TEADUSELE TOETUV : Tugineb teadusliku uurimise tulemustele. Iga teadus algab
filosoofiana ja lõpeb oskusena. Teadus on analüütiline kirjeldamine, filosoofia sünteetiline
tõlgitsemine.
RELIGIOONILE TOETUV: Tugineb religioossetele ja moraalsetele veendumustele ja
arusaamadele. Filosoofia uurib mõistusetõdesid (mitte ilmutustõdesid), ta on teadlik
järelemõtlemine inimmõistusega haaratava üle. Ennast ja maailma mõistes mõistab
inimene sügavamalt oma usku, avastab vajalikke tugipunkte eluks ja toimimiseks.
ANALÜÜTILINE: Püüdleb tõe kindlale teadmisele, kasutades filosoofilist loogikat. (Nt
keelefilosoofid)
SPEKULATIIVNE: arendab välja oma mõistete süsteemi, toetutakse mõistusele,
spekuleeritakse probleemide üle lähtudes oma süsteemist. (Nt Hegel )
VÕIMALIKKE MAAILMAPILTE
MÜTOLOOGILINE MAAILMAPILT tugineb pärimuslikele usaldav -uskumuslikele
kujutelmadele, milles ebatavaliste olendite, olevuste, sündmuste jne abil mõistetakse,
seletatakse ja taasluuakse maailma ning loodus- ja ühiskonna-nähtusi, nende
edasikestmise põhjuseid ja tingimusi.
Tunnuseks on terviklikkus ning kahtluseta veendumus .
Inimene saab rituaalse tegevuse kaudu oluliselt mõjustada maailmanähtusi.
TEADUSLIK MAAILMAPILT tugineb paradigmasid järgivate järjekindlate uurijate poolt
õigeks peetavate meetoditega saadud ja õigeks (või efektiivseks) peetud
süstematiseeritud ja objektiviseeritud teadmiste kogumile kõigest olevast .
Tunnuseks on kriitilisus ja kindlus .
Inimese koht maailmas on oluline vaid tema ja temataoliste jaoks. Maailm eksisteerib
meist sõltu-matult, selle mõistmiseks tuleb olla maksimaalselt objektiivne.
2
RELIGIOOSNE MAAILMAPILT tugineb tavakogemustele ning ilmutuslikele ja
sisekaemuslikele tõdemustele ja (või) religioossetele tekstidele ning nende tõlgendustele.
Olulisimad maailmavaatelised probleemid lahendatakse Jumala(te) tegevuse ja tahte abil.
Tunnuseks on lõhestatus siin- ja sealpoolseks, kriitilisus siinpoolse ning
dogmaatilisus sealpoolse suhtes.
Inimene võib saada oma usu ning tava- ja rituaalse tegevuse kaudu mõjustada enda ja
ühiskonna
FILOSOOFILINE MAAILMAPILT tugineb kõige üldisematele abstraktsetele mõistetele,
mis enamasti postuleeritakse või tuletatakse mingil järjekindlal meetodil lähtudes tervest
mõistusest või vaieldamatust kogemusest, kus võidakse arvesse võtta filosoofilisi tekste .
Tunnuseks on kriitilisus ja kahtlus .
Probleeme püütakse lahendada loogilise analüüsi ja mõtteeksperimentide abil. Inimese
koht maailmas sõltub konkreetsest filosoofiast.
Filosoofia jaotusest
􀁺􀁺( Loogika – õpetus korrektse mõtlemise reeglitest)
􀁺􀁺Metafüüsika (Andronikus Rhodoselt I eKr.)
Ontoloogia – olemisõpetus
( Epistemoloogia )
􀁺􀁺Epistemoloogia – tunnetusõpetus
(Teadusteooria – õpetus teaduse metodoloogiast)
􀁺􀁺Väärtusteooria ( aksioloogia ) e. praktiline filosoofia.
Eetika – moraalifilosoofia
Esteetikakunstifilosoofia
Poliitika – ühiskonnafilosoofia
IDENTSUSE ehk samasuse PROBLEEM
Loogika üks põhireegleid on samasuse seadus, mida võib sõnastada ka nii:
“Ükski arutluse objekt (nt lause või mõiste) ei tohi muutuda arutluse käigus.”
Theseuse laev Ateenas hakkas kõdunema ning tal vahetati kõik detailid välja. On see
nüüd seesama laev?
Võimalikud on kaks vastust:
(I) remonditud laev sarnaneb esialgsega, kuid ei ole enam seesama laev;
(II) see on sama laev, ta on ainult oma tunnuseid muutnud.
Igal objektil on tunnused. Objekt ei ole enam seesama, kui talt võtta ära olulised
tunnused, need mis omavad olulist funktsiooni. Kõikidel objektidel on mingisugused
omadused.
Paratamatu omadus on selline omadus, mida ei saa ära võtta, ilma et objekt ei kaotaks
esialgset identiteeti.
1. Matemaatilise objekti samasus .
(See on kõige kergemini analüüsitav juhtum.) Matemaatilisel objektil on paratamatud
omadused, füüsilisel objektil need puuduvad. Kolmnurga külgede pikkus on juhuslik
omadus, sisenurkade summa paratamatu omadus.
Ilmneb, et matemaatilise objekti samasus on definitsiooni küsimus.
Kas hulk mille elementideks on võrdkülgsed ristkülikud on sama mis ruutude hulk? On,
sest nii ongi ruut defineeritud.
Üle saab ka nn viljahunniku probleemist: Viljahunnikust võeti viljatera . On see nüüd
endiselt hunnik?
3
2. Füüsikalise objekti samasus.
(Raskem, kuid siiski kaunis mõistetav juhtum)
Majade tagastamise perioodil oli nt Eestis tihti tõsine probleem, kas tagastatav kapitaalselt
remonditud maja on seesama maja, mis see oli enne remonti (siis kui ta omaniku käest
ära võeti)?
Auto tegi avarii, vahetati plekke . On see siis sama auto mis enne?
Kuigi füüsilisel objektil paratamatud omadused puuduvad, on need vajadusel võimalik
kokku leppida. Nt on meil kokku lepitud, et auto jääb samaks, kui tema kerenumber ei
muutu.
Majade tagastamisel lepiti kokku, et kui remondi käigus ehitati ümber rohkem kui 50%
majast, siis see pole enam sama maja (igaks juhuks püüame siinkohal mitte täpsustada
kuidas seda protsenti arvutada …).
3. Isiku samasus e. personaalidentiteedi probleem.
Kokkulepe siin ei aita. Siin puutume kokku subjekti teadvuse mõistega, kusjuures peame
arvestama, et teadvusi (mentaalseid maailmu) ei saa ei mitmeks lõhestada ega ka kokku
sulandada.
John Locke (1632-1704) vastas personaalidentiteedi probleemile isiku samasuse
tunnustega: isiku määravad mälupildid ja assotsiatsioonid.
R. Nozick ’i (1938) reduplikatsiooni paradoks .
A. C. Swinburne (1837-1909): Isik on sama, kui tal on sama hing.
Võib osutuda, et küsimus hinge olemasolust ja olemusest võib osutuda praktiliseks
probleemiks pärast teleportatsiooni kasutuselevõttu …
OLEMISE PROBLEEM
Mis on tingimus, et võib öelda, et miski pigem on olemas, kui teda ei ole? Kui ei taju,
kas siis pole?
A. Flew (1923-) väljakutse (aedniku näide): mille poolest tajumatu aednik erineb
mitteolevast aednikust?
Mentaalses maailmas: kas mul valutab jalg
st kas mu jalavalu on olemas? Aga puujalavalu? Varbaid pole, aga varbavalu on?
Välise maailma olemasolu pole sugugi kerge tõestada, sest me saame selle kohta infot
üksnes meelte kaudu. See mida tajume, seda ei pruugi üldse olemas olla. (Nt: film nimega
Matrix.)
Kui ka välismaailm on olemas, ning me tegutseme selles, siis meie (st meie igaühe
mina) ei pea olema seal kus me tegutseme. Nt: ajud vannis.
TUNNETAMISE PROBLEEM
Naiivrealism ehk argirealism:
Maailm ning asjad on püsivalt ja objektiivselt olemas, sõltumata sellest, kas keegi neid
tajub . Tajud näitavad tunnetajale, mis maailmas tõeliselt on: maailm on just selline, nagu
ta paistab, näivus on tõelus.
Naiivrealismi probleeme:
􀁺􀁺Asjad on muutlikud ja kaduvad. Mis on tõeline?
􀁺􀁺Millised asjade omadused on tõelised?
􀁺􀁺Millised on normaalsed tajumistingimused?
􀁺􀁺Miks tajuvad erinevad subjektid asju erinevalt?
􀁺􀁺Mida tähendab tajuda unenäos?
􀁺􀁺Mis peaks tagama taju adekvaatsuse?
4
(L2) ANTIIKFILOSOOFIA kujunemine
Antiikfilosoofiat võib jagada nelja perioodi:
Kosmoloogiline periood (oluline on maailm ja selle tekkelugu; mis on algelement, kuidas
see toimib jne) – mileetoslased, Herakleitos , atomistid , Elea koolkond.
Antropotsentriline periood (oluline on inimene, tema sisemaailm ; mis on ilu, tarkus mehine
jne) – sofistid , Sokrates , küünikud, kürenaikud.
Suur süntees (antiikfilosoofia kõrgperiood) – Platon , Aristoteles .
Hilisperiood – stoikud , epikuurlased , skeptikud, uusplatoonikud.
Antiikfilosoofias ilmneb kolm mõtlemisjoont:
1. Ratsionalism – Pärineb tegelikult juba Dionysose kultusest . Ei usutud mütoloogiat,
otsiti põhjendusi, peab tõestama, et asi on, eesmärk on veenda.
2. Krititsism – kriitiline suhtumine. Kui üldse tahetakse ratsionaalselt mõelda, peab olema
mõttevabadus, ei saa uskuda kõike mis mütoloogias, asju tuleb vaadelda kriitiliselt.
3. Dünanism – mõtte liikuvus. Vaade, mille kohaselt on maailm muutuv ja arenev.
MILEETOSE KOOLKOND
Põhiküsimus: Millest kõik on tehtud?
Selleks on mingi substants – ürgne algaine.
On võimalik näidata, et Hesiodose ja mileetoslaste kosmoloogia on väga sarnane oma
välise vormi poolest, kuid sisu on erinev.
Filosoofidel on kosmoloogias antiteoloogiline hoiak. Selline hoiak esines juba foiniikia
kosmoloogias. ( Mileetos asus Väike-Aasias) Mileetose koolkonna tähtsus ei seisne
mitte tulemustes, vaid probleemide püstitamises.
Thales ~624-547 eKr
Olevat ennustanud päikesevarjutuse, kasutades selleks ilmselt Mesopotaamiast ja
Egiptusest hangitud teadmisi.
Algelemendiks on vesi, lõpmatu mateeria . Vesi on igaveses liikumises. Maa on
veepinnal ujuv ketas .
Kõik tekib ja hävib, aga algelement on püsiv ja igavene .
Thales tegeles ka matemaatikaga. Tuntud on tema meetod püramiidi kõrguse
määramiseks selle varju abil ning väide, et diameeter jagab ringi pooleks.
Anaximandros (610-547eKr)
Gnoomon, maakaart ja taevakaart.
Algelemendi omadus on ¤peiron, (apeiron) – piiramatu. Selle vastandiks on piiritletu
pšraj (peras).
Ürgaine võib üle minna kõigisse ainetesse ja need omakorda üksteisesse. Seega
valitseb alatine muutumine.
Apeironist eralduvad vastandite paarid: vedel-tahke, külm-soe. Nendest moodustub
kosmos .
Evolutsiooni idee - inimesed põlvnevad kaladest.
Maa on tiirlev silinder , mille kõrgus on 1/3 laiusest. Maa hõljub õhus, kõigist teistest
taevakehadest ühekaugusel.
Anaximenes (585-525. eKr)
Algelement on õhk. Hing koosneb õhust.
Maa on ümmargune ketas ja ümbritsetud õhust. Õhk on piiramatu, kõikjale laiali valguv,
üha liikuv element, mis ühtlaselt täidab kogu maailma ja vastab ürgaine omadustele. Nt tuli
tekkis õhu hõrenemisel.
Anaximenese õpetuses ilmneb müstilise momente rohkem, kui tema õpetajatel
5
Herakleitos Eefesosest (~520-460 eKr).
Algelement on tuli. Kõik muutub, nii nagu tuli, mis ei püsi hetkegi paigal.
Kogu maailm on kosmos (kr. kÒsmoj – kord), mis vastandub sõnale kaos ( kr. c£oj).
(1) Vastandite ühtsus. Nt tee mäest alla ja üles on üks ja sama pooltäis veinipudel on
sama mis pooltühi. Kõikjal esineb vastuolude võitlus.
(2) Miski pole püsiv, kõik voolab, võimalik 2x ühte jõkke astuda.
Maailma korraldus on allutatud paratamatule seadusele – logosele. Maa pöörleb.
Universumi ajalise lõpmatuse printsiip.
V sajandi loodusfilosoofe
EMPEDOKLES Akragast (~483-423 eKr). Neli algelementi: maa, õhk, tuli, vesi.
Elemendid ei teki ega hävi vaid ainult segunevad. Elemente paneb liikuma vaen ja
armastus (sõprus), mille mõjudest tuletas ta evolutsiooniõpetuse. Empedokles oli ka
edukas poliitik .
ANAXAGORAS Klazomenast (~500-428 eKr). Esimene Ateenas tegutsenud kuulus
filosoof. Algelemente on lõpmata palju, igaüks neist määrab mingi kvaliteedi (nt. valge,
puhas.) Elementide segust kerkib esile kvaliteet, mis on parasjagu valitsev. Miski ei teki
ega kao, kõik kombineerub ja muutub. Lisaks sellele on olemas kosmiline mõistus (kr.
νους), mis paneb elemendid liikuma.
Pythagorase koolkond
PYTHAGORAS elas ~580-500 eKr. Koolkonna eesmärgiks oli muuta inimene
täiuslikuks eetiliseks kunstiteoseks. Sinna võeti nii mehi kui naisi. See oli antiikmaailmas
erakordne. Liikmed kandsid valget rõivastust, nad olid puhtad ja elasid korrapärast elu.
Nende filosoofia aluseks on idee, et maailma saab kirjeldada matemaatika abil et
kõikide asjade aluseks on arv ja kõik asjad väljenduvad arvus. Arv on midagi sellist,
millest saab mõelda. Maailm on arvude harmoonia . Arvu kui niisugust ei käsitletud
abstraktse mõistena, vaid esemete tõelise omadusena. Kogu maailm seisnes arvulistes
vahekordades, arvudes peitus kõige tõelisus. Igale arvule vastab konkreetne kujund (1-
punkt, 2-sirgjoon) Arvu omadus on see, et ta ei teki ega hävi.
Phytagorose eetika lähtub arusaamast, et inimest saab oluliselt parandada.
PHILOLAOS Krotonist ~V eKr. Planeetide liikumise keerukus tõestab maa liikumist.
ELEA KOOLKOND
Koolkonna rajaja oli Xenophanes (~VI saj eKr).
Parmenides (~540/515 - 470/445) Parmenides eristas mõistuse abil tajutavat tõde (kr.
¢leqeia) arvamustest, mis tekivad meeltekogemuse põhjal (kr. dÒxa).
Meeled annavad meile ainult näivaid teadmisi, kuid mõistuse abil saab tajuda asjade
olemust.
Kõik mis on, see on olemas. Mida ei ole, seda ei ole olemas, ehk mitteolevat ei ole.
Järelikult on olemas vaid olemine, mitteolevat ei ole. Olev on alati olemas olnud ja
sellepärast ei saa öelda, et ta on tekkinud eimillestki, samuti ei saa olev muutuda
olematuks . Järelikult on olemas ainult üksainus iseenesega identne liikumatu, jagamatu ,
muutumatu ja igavene olemine.
Kui kõik on üks, siis muutumine ja liikumine on vaid näivused. Olemine on, mitteolemist
ei ole, seda ei saa tunnetada ega sõnas väljendada. Et seda näha, ei tohi usaldada meeli,
vaid tuleb kasutada mõistust.
6
ZENON Eleast (~490-430) eKr
Apooriad (kr. ¢porˆa) Parmenidese seisukohtade kaitseks. I grupp on suunatud
asjade paljususe vastu.
II grupp apooriaid on suunatud liikumise vastu. Parmenides väitis, et liikumist ei ole.
Aga see läheb ju vastuollu kogemusega! Zenon näitab, et liikumise olemasolu eeldades
lähme vastuollu mõistusega.
Dihhotoomia (kaksikjaotus).
Achilleus ja kilpkonn. Probleem ei seisne selles, kas Achilleus saab kilpkonna kätte,
vaid selles, kuidas on see võimalik? Kuidas võib nii olla, et veatu loogiline arutlus annab
valejärelduse? Siiani pole keegi suutnud näidata, kus peitub viga.
Nool ; staadion .
Apooriate analüüsil lahknevad kaks tendentsi :
ratsionalistid lähtuvad mõistusest,
empiristid lähtuvad kogemusest.
Demokritos Abderast (~460-370 eKr)
Leukippose (~V eKr) õpilane. Atomismi suurkuju . On olemas vaid liikuvad jagamatud
aatomid ja tühjus. Need moodustavad palju erinevaid maailmu.
Muutusi seletab ta põhjuslikkusega, üks sündmus põhjustab teise. Kõik liigub.
Demokritoselt pärineb Universumi ruumilise ja materiaalse lõpmatuse printsiip.
Ta on välja töötanud loogika, mis pole säilinud ning ta oli ka tugev matemaatik , nt
veinivaatide ruumala arvutamiseks kasutas ta sisuliselt integreerimismeetodit.
SOFISTID
􀁺􀁺Sofistid (kr k. targad) olid elukutselised filosoofia ja retoorika õpetajad. Nende teene
on, et filosoofia hakkas tegelema inimesega kosmose asemel. Nad väitsid, et kõik asjad
on suhtelised – relativism. Kõik on nagu näib - subjektiivsus .
􀁺􀁺PROTAGORAS (480-410 eKr). Homo-mensura-väide: “Inimene on kõikide asjade
mõõt, olevatele, et nad on, ja mitteolevatele, et nad ei ole.” Seisukohast „Kõik on nii nagu
miski kellelegi näib“ järeldub, et kõik otsustused on õiged. Tarkus erineb rumalusest
sellega, et targad arvamused toovad kasu, aga rumalad arvamused toovad kahju.
Protagoras kahtles ka jumalate olemasolus.
􀁺􀁺GORGIAS (483-375 eKr) oli Empedoklese õpilane. Gorgias on tuntud nihilistlike
väidete poolest: Mitte midagi pole olemas. Kui miski ongi olemas, siis ei ole see
tunnetatav. Kui miski ongi tunnetatav, siis pole see väljendatav.
SOKRATES (470-399 eKr)
Sokratese kohta lugege läbi peatükk Saarineni õpikust! Jälgige Sokratese meetodit
(iroonia, induktsioon , dialektika ).
Sokrates ei kirjutanud midagi, kuid tema põhiseisukohad on säilinud ta õpilase Platoni
teoste kaudu. Mõningaid olulisi seisukohti:
Tunne(ta) iseennast. Tõde on absoluutne. Teadmine ja voorus on samased – keegi ei
tee halba tahtlikult.
Mõiste definitsioon peab olema püsiv.
Põhjendas seadusele kuuletumise nõuet kodaniku eetilise tänukohustusena (riik on
hoolitsenud tema eest sünnist saati) ja vabadusega (kellele on Ateena seadused
vastukarva, võib sealt igal ajal lahkuda).
Sokratese kohtuprotsessi ja surma lugu on üks mõjukamaid sündmusi filsoofia ajaloos.
7
Küünikud
􀁺􀁺 said nime oma kooli järgi Kynesargese kingul. Kõige tähtsam on vaimu vabadus, mis
mitte millestki ei sõltu.
􀁺􀁺 Koolkonna rajaja oli Anthistenes, kes rajas kooli umbes 400. a eKr. Keha tuleb muuta
tuimaks, et meeled ei registreeriks ta soove. Loobuda tuleb harjumustest, armastusest,
kodulinnast jne, et säilitada vaba vaim. See oli nn kaudne enesetapp – askees . Pole
vaja häbeneda teha avalikult seda, mida teised ei tee ka üksi olles.
􀁺􀁺 Tähtis oli mõistuse lahutamine meeltest. Kehaga võib juhtuda mis tahes, aga vaimuga
mitte. Mõistusel on oma maailm, oma elu.
􀁺􀁺 Diogenes Sinopest (413-323 eKr), kes elas vaadis ja näitas koha kätte isegi
Makedoonia Aleksandrile, oli samuti küünik.
Kürenaikud
􀁺􀁺 said nime Küreene linna järgi. Koolkonna rajaja oli Aristippos (435-355 eKr), kes oli
Sokratese õpilane ja arendas välja oma koolkonna.
􀁺􀁺 Ta oli naudingute spetsialist. Ta õpetas samuti, et inimese vaim on vaba, kuid selle
saavutamiseks sobivad meelelised naudingud , mida kasutades on võimalik saavutada
ka meelerahu . See on hedonism – õpetus, et lõbu on kõrgeim hüve.
􀁺􀁺 Kui nauding on väga intensiivne võib sellele järgneda väga intensiivne kannatus,
seepärast peaks naudingud ja kannatused olema tasakaalus.
􀁺􀁺 Inimene on tark ja õnnelik, kui vaim liigub ühest naudingust teise, saades meelerahu.
􀁺􀁺 Küreaanikute koolkonnas oli ka Hegesias, kes õpetas, et kui inimesele on jäänud ainult
intensiivne kannatus, näiteks ta põeb vähki, siis tuleb ennast ära tappa. Peale tema
loenguid tegid paljud enesetapu.
(L3) PLATON (427-347 eKr)
Platoni kohta lugege läbi peatükk Saarineni õpikust!
Ta oli Sokratese õpilane, sugulus sidemetes riigimehe Periklesega. Harrastas sporti,
võitis maadluses esikoha. Ateena demokraatia oli Platoni jaoks ekstreemne.
Pärast Sokratese mürgisurma reisis ta 10 aastat mööda maailma. Tema koolkonna
aluseks sai matemaatika. Matemaatika viib inimese tunnetuse puhaste ideede
nägemisele.
Platon loob kooli nimega Akadeemia. Ta kutsus sinna matemaatikuid, kes talle seda
õpetasid, ta ise aga õpetas neile filosoofiat . Ei ole võimalik saada filosoofiks , kui inimese
meel ei ole puhastatud . Matemaatika on eelkursus filosoofia jaoks.
Platoni teosed
on kirjutatud enamasti dialoogi vormis ning on peaaegu täielikult säilinud. Neid võib jagada
nelja perioodi.
1. Noorusea dialoogid nt “Apoloogia” (Sokratese kaitsekõne), “ Kriton ”, “Protagoras”;
Sisuks on eetiliste mõistete defineerimine.
2. Üleminekuaja dialoogid – nt “Gorgias”, “ Menon ”; “Hippias noorem” ja “Hippias vanem”.
Preeksistentsi ja surematuse õpetus ja ideede õpetuse algmed
3. Meheea dialoogid – nt “ Politeia .” (Riik), “Phaidon”, “Phaidros”. Ideede- ja
ühiskonnaõpetus.
4. Raugaea dialoogid – nt “Theaitetos”, “Parmenides”, “Politikos”, “Timaios”.
Teadmusteooria, loodusfilosoofia, kosmoloogia ja õigusfilosoofia.
Platoni dialoogidest kõige ülevaatlikum on Politeia, mis on üheks raamatuks kokkuvõetud
Platon. Seal on ta metafüüsika, teoloogia , eetika, psühholoogia, pedagoogika, poliitika
ja kunstiteooria.
8
􀁺􀁺 Platon kasutab metafoore, müüdi kujundeid. Kuulsaim on tema ideedeõpetus. Idee on
asjade püsivuse tingimus.
􀁺􀁺 Platonism – ideed eksisteerivad ja on tõeline reaalsus . Igal asjal on oma idee. Kui asi
kaob. siis idee jääb. Kõikidest ideedest kõige kõrgem idee on hüve.
􀁺􀁺 Ideed on asjade eeskujud või näidised. Ideed on ülim reaalsus. Seega on peale
meelelise maailma olemas ka ideede maailm .
􀁺􀁺 Ideed on tõeliselt olev tegelikkus. Platoni järgi on eksisteeriv ideede maailm ilus, ja hea
ja muutumatu. Asjade maailmas on „… kõik saav, miski pole olev.“
􀁺􀁺 Platoni tunnetusteooria (epistemoloogia) on meenutusõpetus. Me peame kooli minema,
õppimaks, mida meie hing juba teab kuid on unustanud.
􀁺􀁺 Tõeline teadmine on teadmine ideede kohta. Kõik teadmised asuvad inimese ajus, kuid
neid on vaja meelde tuletada. Väga tuntud on Platoni Koopamüüt.
􀁺􀁺 Platoni dialoogis „Menon“ suudab orjapoisike tõestada matemaatilise teoreemi Platoni
arvates sellepärast, et ta meenutab teadmisi, mida ta tegelikult juba teadis.
Ühiskonnaõpetuses on kuulsaim dialoog “Riik”. Inimesed tuleks liigitada kolme gruppi
sõltuvalt sellest, kui põhjalikult on mingi inimese hing tutvunud ideede maailmaga :
1. filosoofid peaksid riiki valitsema , sest nende hinged on näinud seaduspärasusi, mida
riigi valitsemine nõuab;
2. sõdurid ehk valvurid , peavad tagama korra, need on inimesed, kes ise pole pädevad
teadma, mis on kord, kuid käsu nad täidavad;
3. käsitöölised ehk tootjad on õnnelikud kui teevad tööd. Hüve mida nad mõista
suudavad on mõõdukus.
Riik on õnnelik, kui inimesed jaotuvad nendesse gruppidesse. Igaühe koht vastab
tema eeldustele.
Platoni arvates pole hukatuslikumat, kui kellelgi on oma laps. Laste kasvatamise eest
pidi vastutama riik. Platon mõtles välja lasteaia.
Inimese ja riigi loomupärast olukorda, kus mõistus juhib tahet ja see omakorda ihasid,
nimetas Platon õigluseks.
Platoni kosmoloogia: “Timaios” – kosmose ehitusest räägib pütaagorlane. On 4
algelementi. Maa on Universumi keskpunktis.
“Riik” – maailm koosneb kaheksast üksteise sees pöörlevast sfäärist ning pooluseid
läbivast liikumist tagavast võllist. Liikumas hoiavad maailma 3 jumalannat: Clotho paneb
liikuma välimise (sarnasuse sfääri), Atropos paneb liikuma seitse sisemist sfääri
(erinevuse sfäärid), Lachesis põhjustab retrograadset liikumist.
Kosmos on elus, seda hingestab Maailmahing. Dialoogis “Phaidros” on juttu ,
Maailmahingest, inimhingedest ja planeetidest.
Platoni kosmoloogia järgi pole väljaspool maailma mitte midagi, hiljem, keskajal,
paigutatakse sinna teispoolsus.
ARISTOTELES (384-322 eKr)
Aristotelese kohta lugege läbi peatükk Saarineni õpikust!
Ta töötas välja teaduslikkuse. Ta lõi bioloogia ja kirjanduskriitika. Uuendas moraali ja
ühiskonna õpetust. Arendas edasi füüsikat, keeleteadust, politoloogiat, ökonoomikat,
psühholoogiat, botaanikat, zooloogiat, õigusteadust, keemiat, astronoomiat ja
ajaloouurimist.
9
Talt pärineb üpris palju tänaseni kasutatavat teadusterminoloogiat. Ta süstematiseeris
loogika ning teda peetaksegi formaalse loogika rajajaks.
Aristotelese loogika annab reeglid, millised arutlused annavad tõestest eeldustest
paratamatult tõese järelduse, millised mitte. Loogika on töörist teiste teaduste jaoks (siit ka
loogikaalaste tööde hilisem koodnimetus: Organon .
Esimeses loengus antud filosoofia jaotus – filosoofia = loogika + metafüüsika + eetika +
esteetika – pärineb samuti Aristoteleselt
A nõustus Platoniga, et
1) teadmine on võimalik
2) teadmine on teadmine vormidest (universaalidest).
Kuid A ei nõustunud Platoni ideedega, vaid arvas , et universaalid eksisteerivad
reaalselt üksikutes asjades (mõõdukas realism ). Ideed multiplitseerivad tarbetult maailma
ning ei suuda seletada liikumist ja muutumist.
On vaid üksainus maailm, milles kõik objektid koosnevad mateeriast ja vormist .
Teadus on teadmine selle maailma kogemustest.
Maailm muutub, seda põhjustavad potentsiaalsused (potentsid).
Potents on objekti võime millekski saada, see on reaalselt olemas. Muutumine on
liikune eesmärgi poole, aktualiseerunud potentsi poole.
Asja vorm on tema mõisteline olemus. Elusolend muutub, kuid vorm on püsiv ning
määrab muutused.
Vorm on põhjuseks, miks mingi asi on see mis ta on. Siit tuleneb Aristotelese
põhjusõpetus, mille järgi on olemas nelja tüüpi põhjusi:
1. aineline põhjus – mateeria;
2. vorm kui aktiivne põhjus, vormiv põhjus;
3. mõjutav põhjus ehk toimiv põhjus;
4. lõpp-põhjus ehk eesmärgiline ( teleoloogiline ) põhjus.
Näiteks: PINTSAK: materiaalne põhjus - riie ; vormiline põhjus - lõige; mõjutav põhjus -
rätsep; eesmärk – seda saab kanda, see on ilus, teda kandes on soe jne.
Otstarve määrab asja tõelise loomuse: kui silmal oleks hing, siis oleks selleks
nägemine; kui kirvel oleks hing, siis oleks selleks raiumine .
Aristotelese eetika on kogemusel põhinev, inimese eriliseks eeliseks on
mõtlemisvõime.
Voorus ehk tublidus sõltub õige kuldse kesktee leidmisest .
Inimene on olemuselt poliitiline loom, üksildane isik ei leia õnne.
Tublidus seisneb tublides tegudes, mitte üksnes arusaamises.
Õigus inimeste kehtestatud reeglistik.
Aristoteles ei jaganud Sokratese usku seaduste õiglasesse olemusse. Seadused on
inimeste looming
Looduslikud objektid omavad loomulikke liikumise ja paigalseisu printsiipe. Igal
elemendil on loomulik koht ja loomulikud liikumised.
1)Universumi keskel on maa, seda katab vee sfäär (10 x mahukam), õhu sfäär, ja tule
sfäär, mis piirneb Kuu orbiidiga. Universum on lõplik, sest muidu poleks olema keskpunkti .
Maailm on lõhestatud: alates Kuu orbiidist alates koosneb kõik eetrist.
2) Elementidel on loomulik koht ja loomulik liikumine. Neli elementi liiguvad oma
loomuliku koha suunas, viies aga liigub täiuslikult – ringjooneliselt ja igavesti.
Olevas on diskreetseid ja pidevaid suurusi. Diskreetseid kirjeldavad arvud.
10
Pidevad suurused: (1) joon on “piiristatud pikkus”, (2) pind on “piiristatud laius”, (3)
keha on “piiristatud sügavus”. Joone osade piiriks on punkt, pinnal joon, kehal pind.
Ulatuvus avaldub ruumina, milles kehad puutuvad kokku ühisel piiril . Järgnevuse avaldub
ajana: “praegune aeg puutub kokku nii möödunud ajaga kui ka tulevikuga”.
Aristoteles rajas kooli nimega Lyceion. Pärast Aristotelese surma oli tema tööde
saatus kaunis keeruline.
Säilinud tööd korrastas Andronikos Rhodoselt I sajandil eKr. Ontoloogia ja
epistemoloogia- alased tööd järgnesid füüsika-alastele töödele. Kuna selle kohta ei olnud
sobivat terminit , siis kasutas Andronikos nende tööde kohta nimetust metafüüsika, ehk see
mis järgneb füüsikale. See sõna muutuski terminiks, mis on kasutusel siiani ning tähistab
olemisõpetust ja tunnetusõpetust.
(L4) ANTIIKFILOSOOFIA HILISPERIOOD
Linnriikide häving ja suurte riikide tekkimine muutis üksikisiku poliitiliselt ebaoluliseks.
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Mõtte mõttest #1 Mõtte mõttest #2 Mõtte mõttest #3 Mõtte mõttest #4 Mõtte mõttest #5 Mõtte mõttest #6 Mõtte mõttest #7 Mõtte mõttest #8 Mõtte mõttest #9 Mõtte mõttest #10 Mõtte mõttest #11 Mõtte mõttest #12 Mõtte mõttest #13 Mõtte mõttest #14 Mõtte mõttest #15 Mõtte mõttest #16 Mõtte mõttest #17 Mõtte mõttest #18 Mõtte mõttest #19 Mõtte mõttest #20 Mõtte mõttest #21 Mõtte mõttest #22 Mõtte mõttest #23 Mõtte mõttest #24 Mõtte mõttest #25 Mõtte mõttest #26 Mõtte mõttest #27 Mõtte mõttest #28 Mõtte mõttest #29 Mõtte mõttest #30 Mõtte mõttest #31 Mõtte mõttest #32 Mõtte mõttest #33 Mõtte mõttest #34 Mõtte mõttest #35
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 35 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 51 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Liinaliin Õppematerjali autor

Mõisted

meist sõltu, paratamatu omadus, remonditud maja, isiku samasus, naiivrealism, hilisperiood, ratsionalism, krititsism, filosoofidel, algelemendi omadus, evolutsiooni idee, algelement, algelement, kogu maailm, maailma korraldus, algelemente, lisaks sellele, arv, i grupp, homo, gorgias, matemaatika, noorusea dialoogid, üleminekuaja dialoogid, platoni järgi, asjade maailmas, ühiskonnaõpetuses, kosmos, loogika, esteetika, potents, asja vorm, aristotelese eetika, elemendil, universum, olevas, epistemoloogia, aatomid, ülim hüve, stoikutel, uusplatonismi rajaja, maailmal, ühes otsas, matemaatiline lõpmatus, aktuaalne lõpmatus, potentsiaalne lõpmatus, metafüüsiline lõpmatus, absoluut, kõiketeadev, absoluutselt hea, kurjuse probleem, kurjus, agnostik, agnostitsism, ateist, deist, panteist, transtsendentne, transtsendentaalne, müstitsism, järjepidev müstitsism, kõigis neis, kristlik filosoofia, partristika, müstiline tee, skolastiku tee, igavesed ideed, jumala olemus, jumala olemus, varaskolastika, nominalistidel, mõistuse sfäärid, kogetust, universaalid, universaal, idola tribus, idola specus, idola theatri, religioon, kahtlemine, vabal tahtel, sisetaju, jumala olemasolu, locke eetikas, moraalseid seadusi, poliitikafilosoofina, alusideeks, süütõendid, locke, mõttekas, põhjuslik seos, hume eetika, moraalitunne, kõigil kehadel, kanti järgi, esimeseks astmeks, teiseks astmeks, matemaatika, loodusteadus, mitte nähtumusi, tähtsaimaks ülesandeks, tahe, üksikobjektide eksistents, absoluut, loogika, maailma ajalugu, omaduseks, tahe, tahe, romantistlikust filosoofiast, ligimesearmastus, enamaks saamine, paradoks, huvitavamaid teolooge, pühendumuse aluseks, objektiivne tõde, husserl, fenomen, tegutsemisvabadus, tahtevabadus, kosmoloogiline, psüühiline determinism, psüühilis, indeterminism, filosoofia ülesanne, tekkinud grupeeringut, loogilist positivismi, tagaküljel, lausel, väljendamatu, mingi lause, mõista lauset, vaikijal, filosoofilised probleemid, eluvorm, sõnadel, keelemäng, mingi fraas, keelefilosoofia küsimus, koidutäht, , ajaloofilosoofia, tervikut uurides, mõistmise aluseks, näilise ratsionali, õiglane põhimõte, tuntud rühmitus, teadusfilosoofia, filosoof, teadusteooria, teaduslik teadmine, empiirilised teadmised, hea teooria, uurimisprogramm, uurimisprogrammi sees, paradigma, erinevad paradigmad, teaduses, teaduse baasmõisted, teaduslik tõde, demokritos, platon, teaduses, aju, sinise tajumine, meemid, igasugune subjektiivsus, omaduseks

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

20
docx
Filosoofia p eriood
32
doc
Keskaja filosoofia
65
doc
Meditsiiniajaloo konspekt
87
doc
Filosoofia materjale
72
docx
Euroopa ideede ajalugu
990
pdf
Maailmataju ehk maailmapilt 2015
110
doc
Õigusfilosoofia ajalugu
343
pdf
Maailmataju uusversioon



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun