Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mõtte mõttest (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mille elementideks on võrdkülgsed ristkülikud on sama mis ruutude hulk?
  • Mis on tingimus et võib öelda et miski pigem on olemas kui teda ei ole?
  • Mis on tõeline?
  • Millised asjade omadused on tõelised?
  • Millised on normaalsed tajumistingimused?
  • Miks tajuvad erinevad subjektid asju erinevalt?
  • Mida tähendab tajuda unenäos?
  • Mis peaks tagama taju adekvaatsuse?
  • Millest kõik on tehtud?
  • Kuidas on see võimalik?
  • Mis asjad on aistingud aistingu kvaliteedid nt värvus?
  • Mis on tõene tunnetus?
  • Mis on neutraalsed hea ja kurja suhtes?
  • Mis on aluseks meie ettekujutusele maailmast ideedele?
  • Kuidas me võiksime seda teada ja milline on meie teadmiste iseloom?
  • Mis on teadmise objektiks?
  • Kui me midagi teame siis mis asjade kohta?
  • Kus kohast pärineb meie teadmine välise reaalsuse kohta?
  • Kust tuleb aga aistingute stabiilsus ja regulaarsus?
  • Midagi otsima ja mingit "mina" - kontseptsiooni omama?
  • Kuidas on aga lood sünteetilised otsustustega a priori?
  • Mida me paratamatult eeldame kui me üldse midagi mõtleme?
  • Mis on see olemasolu milles me end leiame?
  • Millegi jaoks olemase Kuidas miski üldse saab olemas olla?
  • Mis hoiaks kontrolli all valitsejate egoismi?
  • Kuidas ikkagi õnne mõõta?

Lõik failist

1
(L1)FILOSOOFIA
MÕISTEST

f…loj
( filos )

armastusväärne, armas, kallis
f…lî
(filō)

armastus, püüdlemine millegi poole
filÒthj
( filotes )

armastus
sof…a
( sofia )

tarkus;
sofÒj
(sofos)

tark, asjatundja oma ala meister;
filolog…a
(filologia)

arutlemisarmastus;
filopon…a
(filoponia)

tööarmastus;
filosof…a
( filosofia )

tarkusearmastus,

Vasakule Paremale
Mõtte mõttest #1 Mõtte mõttest #2 Mõtte mõttest #3 Mõtte mõttest #4 Mõtte mõttest #5 Mõtte mõttest #6 Mõtte mõttest #7 Mõtte mõttest #8 Mõtte mõttest #9 Mõtte mõttest #10 Mõtte mõttest #11 Mõtte mõttest #12 Mõtte mõttest #13 Mõtte mõttest #14 Mõtte mõttest #15 Mõtte mõttest #16 Mõtte mõttest #17 Mõtte mõttest #18 Mõtte mõttest #19 Mõtte mõttest #20 Mõtte mõttest #21 Mõtte mõttest #22 Mõtte mõttest #23 Mõtte mõttest #24 Mõtte mõttest #25 Mõtte mõttest #26 Mõtte mõttest #27 Mõtte mõttest #28 Mõtte mõttest #29 Mõtte mõttest #30 Mõtte mõttest #31 Mõtte mõttest #32 Mõtte mõttest #33 Mõtte mõttest #34 Mõtte mõttest #35
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 35 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 63 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Liinaliin Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
17
doc

LÄÄNE FILOSOOFIA

LÄÄNE FILOSOOFIA Leo Näpineni loengute lühikonspekt. Kasutatav TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLIS aines HHF3080-FILOSOOFIA, HHF3081-FILOSOOFIA ja HHF3060-FILOSOOFIA FILOSOOFIA AINE Sõna ,,filosoofia" on tõlgitav ,,tarkuse armastus". Phileo = armastan. Sophia = tarkus. Filosoofia algselt tarkusearmastus oligi, kuid nii pole see siiski alati olnud. Ka veel hiljuti oli filosoofia ja kohati on ta praegugi pigem teadmisega kui tarkusega tegelev distsipliin. Filosoofia kujunes vana-kreekas 7.-6. sajandil e.m.a. seoses linnriikide ehk poliste tekkimisega. Mütoloogilne maailmapilt asendus filosoofilisega. Esimesed filosoofid olid Thales, Anaximandros, Anaximenes, Empedokles, Pythagoras, Herakleitos, Parmenides jt. Filosoofia oli algselt osa mütoloogiast. Eristatakse Herakleitose joont ja Parmenidese joont filosoofia ajaloos. Herakleitos tunnistas saamise (tekkimine, muutumine, kadumine) ja olemise (see, mis muutumise kestel samaks jääb) ühtsust ning rõhutas saamise poolt, Parmenides tunn

Filosoofia
thumbnail
15
docx

Filosoofia eksami konspekt 2011

täpset lähenemist ning pannakse rõhku argumentidele ja tõenditele, kahemõttelisuse vältimisele ning detailide arvessevõtmisele. Seetõttu on paljude filosoofia teemade puhul saanud võimalikuks spetsialiseerumine ja täppistöö. Filosoofilised kirjutised nõuavad lugejalt rohkem ettevalmistust kui varem. On ka leitud, et analüütilisel filosoofial on seetõttu vähe öelda lugejatele, kes otsivad vastust elu mõtte ja muudele taolistele probleemidele. Teisest küljest on analüütilises filosoofias saavutatud ranguse tõttu võimalik mõtestatum arutelu ja vähendatud möödarääkimise võimalust. Analüütiline filosoofia kui traditsioon Analüütilise filosoofia traditsioonile panid alguse Gottlob Frege, Bertrand Russell, George Edward Moore ja Ludwig Wittgenstein. Selles traditsioonis töötavad filosoofid püüavad enamjaolt selgitada filosoofilisi probleeme analüüsi abil ja loogilise

Filosoofia
thumbnail
32
docx

Filosoofia arvestus

METAFÜÜSIKA- filosoofia osa, mis uurib reaalsust kui sellist; õpetus reaalsuse kõige üldisematest printsiipidest, struktuurist ja koostisest SUBSTANTS- reaalsuse põhinemine aines 1.SOKRATES- vanakreeka 469-399 eKr ■ esimene süstematiseeritud filosoofilise mõtlemise esindaja ■ ei kirjutanud ühtegi teost (Platoni ja Xenophoni vahendusel säilinud) ■ “Ma tean, et ma midagi ei tea” ■ 1)lausel saab olla 2 komponenti, tervikuna saab olla vaid väär (olgugi, et ta ise midagi ei tea, et ta teab) 2)väide on silmakirjalik 3)mida rohkem teadmisi, seda suurem on kokkupuude teadmatusega ■ Sokratese filosoofia peamiseks meetodiks oli dialektika, kasutas 4 elementi 1)iroonia (eironeia) 2)maieutika (õpetamismeetod- õpetaja ei jaga uut teavet, vaid esitab küsimusi, mille vastamine juhib õpilase ihaldatud teadmiseni) 3)määratluse otsimine 4)üldistamine ■ arusaam surmast on ambival

Filosoofia
thumbnail
21
doc

Filosoofia eksami kordamisküsimused

letheia ­ loodusfüüsis, kreeklastel tõde) poole juhataksid. Heideggeril 3 seini: 1) Sein ­ olemine 2) Bewusstsein ­ teadvus 3) Dasein ­ siin olemine, kohal olemine, INIMLIK OLEMINE. Teostas mõtlemises pöörde: ENNE - Descartes "Ergo cogito, ergo sum" (mõtlemise subjektiivsus, HEIDEGGER ­ rõhutab mõtlemise kuulumist olemise sisse (see ei ole ainult millegi teadvustamine, vaid andumus väärikale olemisele). Mõtte nägemine = suunatuse tabamine. Olemises mõtlemine = selle äranägemine, mis ON (see ei allu tänapäeva teaduslikule esemestamisele, ei ole rehkendatava). Teaduslik mõtlemine jätab inimese tõelise olemuse tähelepanuta. Inimene ei ole oleva isend, vaid on olemise karjus. Karjus tunneb hoolt kogu maailma suhtes (mure sorge ­ üks eksistentsiaalidest). Mõtlemises mõeldakse eksistentsiaalide abil abil (mitte kategooriatega). Kategooriad ­ suunatud välisele maailmale,

Filosoofia
thumbnail
14
docx

Filosoofia konspekt

FILOSOOFIA KORDAMINE PLATON · Platon (427-347 eKr) on ilmselt kuulsaim antiikaja filosoof, Sokratese õpilane · Platon rajas Ateenas oma kooli (Akadeemia), kõik ta teosed on ilmselt meieni säilinud · Platon on dualist ­ usub kahe maailma olemasolu: ideede maailm ja meeleline maailm · Ideede maailm on muutumatu (ei teki ega hävi) ja ideedest saab mõelda, meeleline maailm on muutlik, asju ja nähtusi saab meeltega tajuda · Idee ja meeltega tajutava asja vahekorra 3 tõlgendust: asi jäljendab ideed, idee kehastub asjas, asi on idee vari · Platoni koopamüüt · Platoni arvates on hing surematu, hinges on sünnipärased teadmised, tunnetamine seisneb sünnipäraste teadmiste meeldetuletamises, teadmine (episteme) on vaid ideede kohta, meelelise maailma kohta on arvamus (doksa) · Platon uskus reinkarnatsiooni, hing kehastub taas (vahepeal on ideede maailmas) · Platoni õpetust

Filosoofia
thumbnail
26
docx

Eksamimaterjal - filosoofia

millise eesmärgi jaoks miski on see, mis ta on. Näide: Maja ehitamise puhul on ehitusmaterjalid materiaalne põhjus, ehitajate tegevus on toimiv põhjus, maja joonised on vormiv põhjus ning maja otstarve on lõpp-põhjus. Aristoteles ­ kategooriad. Kui me millestki mõtleme, kas me mitte kõigepealt ei erista mingit asja või objekti- seda, mida meie mõte puudutab, millest on jutt. Kõigepealt mõtte objekt, seejärel omadused. Väide = subjekt (kellest/millest räägitakse) + predikaat (väljendab seda, mida subjektist räägitakse). Asjadest mõeldakse subjekti ja predikaadi kaudu. Keel juhib meie mõtlemist ja kujutlust tegelikkusest ja vastupidi. Metafüüsika ja keel on omavahel seotud. Substants ­ üksikidentiteet (Sokrates, planeet Veenus) ­ primaarsed substantsid; liik (inimene, taevakeha) sekundaarsed substantsid. Iga substants on mingi 'see', omaette eristatav saareke.

Filosoofia
thumbnail
27
docx

Filosoofia gümnaasiumile

1. PILET FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID, NENDE PÕHIJOONED S. KIERKEGAARD 19. SAJANDI IRRATSIONALISMI ESINDAJA JA EKSISTENTSIALISMI EELKÄIJA Antiikkreeka filosoofia - küsimus maailma algest ja algseadusest ning kõiki ühendavast alusest, olemuslikud küsimused, tõe ning tõelise tunnetuse otsimine inimese loomuse uurimine ning eetiliste põhimõtete kujundamine, isikliku õnne otsimine. On omakorda eelsokraatiline periood, klassikaline periood, hellenistlik periood. Keskaja filosoofiat iseloomustab kristluse ja filosoofia tihe side, tollased filosoofid olid enamjaolt vaimulikud. Põhiteemaks on usu ja teadmiste vahekord. Jaguneb: patristiline periood (proovitakse antiikfilosoofia abiga üles ehitada kristlik õpetus), skolastika (küsimustele hakatakse lähenema ratsionaalselt). Renessanssile saab omaseks eksperimenteerimine. Renessanssi ajal tehti rida leiutisi, avastusi, mis mõjutas oluliselt ka filosoofiat. Uuritakse tõelisust (tajutavat, hoomatavat), humanis

Filosoofia
thumbnail
8
doc

Aristoteles ja Sokraates

Sokraatiline meetod on küsimuste ja vastuste varal toimuv õppeviis. See on oma nime saanud Sokratese järgi, kes õpetas küsimuste-vastuste vormis. Sokratese õpilase Platoni tekstid on põhiliselt dialoogid, mille peategelane on sokraatilist meetodit kasutav Sokrates (näiteks "Kriton"). Sokraatilises dialoogis toimuvat vestlust võib nimetada ka dialektiliseks. Sokraatilise meetodi kolm traditsioonilist komponenti on iroonia ehk vestlusteema vallas teadmatust teesklev ja naiivne küsimuste esitamine, elenktika ehk küsitlusvoorus saadud vastuste kummutamine nende sisemise vastuolu näitamise teel ja maieutika ehk sünniabi uute ja paremate vastuste andmisel, kooskõlaliste määratlusteni jõudmisel. Komponentide kasutusviis pole vähemasti Platoni esituses rangelt määratletud ning nende järgnevus ühene, vaid need esinevad kohati paralleelselt ning vajadusel mis tahes järjekorras. Sokraatilist meetodit rakendatakse kõige enam USA ülikoolide õigusteaduskondades, aga ka m?

Filosoofia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun