Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


Filosoofia eksami kordamisküsimused (3)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on filosoofia ?
  • Milline on nende mõistus või arusaamine ?
  • Kus eksisteerivad need 3 ajakomponenti ?
  • Mil viisil need 3 ajakomponenti eksiteerivad hinges ?
  • Mida tegi jumal siis, kui ta polnud loonud maailma ?
  • Kui laps küsib: ,,Kes on ükssarvik ?
  • Mis on filosoofia ?
  • Mida ma võin teada ?
  • Mida ma pean tegema ?
  • Millele ma julgen loota ?
  • KUIDAS on võimalik puhas matemaatika ?
  • KUIDAS on võimalik puhas loodusteadus ?
  • KUIDAS on võimalik metafüüsika kui loomulik kalduvus ?
  • KUIDAS on võimalik metafüüsika kui teadus ?
  • Millest inimene erineb loomast (masinast) ?
  • Mida tähendab inimlik olemine ?
  • Mismoodi mõjutanud tsivilisatsiooni arengut ?
 
Säutsu twitteris

  • Mis on filosoofia? Filosoofia distsipliinid.
    Termini võttis kasutusele Herodotas 6.saj e.m.a.
    Phileo – armastan
    Sophia – tarkus
    Filosoofid ei pidanud end tarkadeks, vaid tarkuse armastajateks. Ei otsinud tarkust mitte inimestest, vaid kosmosest . Logos (õpetus, seaduspärasus) kuulus kosmosele. Kui kosmost suudeti tabada, siis jõuti arusaamisele.
    1.tunnus: filosoofilised mõisted ehk kategooriad – kõige üldisemad. Filosoofilisel mõtlemisel kasutatakse kahte vastandkategooriat (mida loogika ei luba).
    Igavik – aeg
    Ruum – aeg
    Juhuslikkus – paratamatus (täppisteadus juhuslikkust ei aksepteeri)
    Võimalikkus – tegelikkus
    Kvaliteet – kvantiteet
    Sisemine – välimine
    Olemine – saamine
    Näivus – reaalsus
    Eesmärk – vahend
    Tarkus – kaastunne
    2.tunnus: “ultimatiivsed väited”.
    Filosoofia on pigem “ükskõik mille teooria” kui “kõige teooria” (omane täppisteadusele).
    Filosoofia tekke üheks eelduseks oli mütoloogiast vabanemine. Filosoof püüdles tarkuse (teoreetilise tarkuse – mõistmise) poole.
    Enne 17. saj - filosoofia ja teadus sünonüümid. 17. saj alguses tekkisid teadused (Galileo Galilei teleskoop ehk pikksilm ; Newton) ning nüüd küsimus, mis tarkuse poole nüüd filosoofia püüdleb? Asemele tekib uut tüüpi filosoofia.
    Üldse on 3 liiki küsimusi:
  • Saab vastata kogemuse põhjal
  • Saab vastata deduktiivse arutluse teel ( matemaatika , loogika)
  • Ei saa vastata ühel ega teisel viisil = FILOSOOFILISED KÜSIMUSED. N: kui maailm oleks teistsugusena loodud, kas siis kukuks ka kivi allapoole? Saab ainult teoritiseerida.
    Filosoofia väärtus:
    Olemas 2 liiki väärtuseid:
  • Instrumentaalväärtused (N: tõukoer teistele näitamiseks)
  • Iseväärtused (N: krants – armastus tõeline – hinnatakse teda enda pärast) = FILOSOOFILINE VÄÄRTUS.
    Filosoofia distsipliinid:
    Eetika , metafüüsika, loogika, kunsti-, ajaloo-, religiooni-, teadus-, poliitika-, vaimu-, inimese-, keele-, filosoofiafilosoofia.

  • Objektiveeriv ja mitteobjektiveeriv mõtlemine.
    OBJEKTIVEERIV
    Täppisteadusele omane
    Tehnoloogia
    Manipuleeriv
    Esemestav
    Tee nii, nii… siis saad sellise tulemuse
    Küsimus KUIDAS?
    Seadusi, reegleid, programme järgiv
    MITTEOBJEKTIVEERIV
    Filosoofiline mõtlemine
    Kosmoloogia
    Näeb seda, mis ON
    See nägemine palju raskem, kui mate tõestused.
    Siia sisse jääb ka objektiveeriv mõtlemine (kuid piirid).
    Küsimus MIKS? (1,2,3,4)
    Mõistuse tähtsaim printsiip on eesmärk (lõppeesmärk ei ole vahend).
  • Antiikfilosoofia lühiiseloomustus. 7.saj e.m.a. – 6.saj.
    Perioodid:
  • Sokratese- eelsed 6-5.saj e.m.atinglik nimetus filosoofidel, kes tegutsesid ajalooliselt enne Sokratest või Sokratese-ealised ( Sokrates ei mõjutanud). Herakleitos , Pythagoros, atomistid Leukippus ja Demokritos , sofistid
  • Klassikaline antiikfilosoofia
  • Hellenistlik filosoofia
  • Rooma filosoofia
    Kokkuvõte:
  • Kaemus = mõtlemise – olemise vaheline seos
  • Vana-Kreeka filosoofia keskseks ideeks – inimese ( mikrokosmos ) ja maailma (makrokosmos) vaheline harmoonia
  • Sokratese- eelne filosoofia – väheliigendatud teadus maailma kõiksuses
  • Sokrates ja sofistid töid pöörde: keskseks inimene ja tunnetuslikud küsimused
  • Filosoofia mõtestab maailma kui tervikut ja inimese kohta selles





  • Sokratese-eelsed filosoofid. Herakleitos kosmosest, logosest, saamisest, tarkusest.
    SOKRATES Vana- Kreekast (469-399 e.m.a.)
    HERAKLEITOS Efesosest (544-483 e.m.a.)
    “Ühte ja samasse jõkke astume ja ei astu.”
    “Eksisteerime ja ei eksisteeri.”
    Herakleitose fragmendid:
    Logosedoktriin:
    1.Sellele logosele olevale igavesti mõistmatuks jäävad inimesed, nii enne, kui on seda kuulnud , kui ka olles esmalt kuulnud. Olgugi, et kõik sünnib [nendele] selle logose järgi, sarnanevad [inimesed] kogenematutele, kogudes minu sõnu ja tegusid , nagu ma neid esitan , eristades kõike vastavalt loomusele ja seisukorrale. Ülejäänud inimeste eest on aga varjatud see, mida nad virgelt teevad, just nii nagu selle magavanagi ära unustavad.
    2.Sellepärast peab järgnema , aga kuigi see logos on üldine, elab suurem jagu [inimesi] otsekui oma arusaamise järgi.
    Herakleitost ajas nutma , kui rumalad on inimesed. Inimsed ei teadvat midagi, sest “paljuteadmine ei tee targaks”.
    17. Enamus ei mõista [asju], millega kokku puutub, isegi mitte õppides ei taipa nad, vaid kujutavad iseendale ette.
    18.Kui ei looda, lootmatut ei leia, sest see on leidmatu ja kättesaamatu.
    40. Paljuteadmine ei õpeta veel mõistmist; eks ta õpetanud Hesiodost ja Pythagorast samamoodi kui Xenophanest ja Hekataiostki.
    50. Mitte mind, vaid logost kuulates on tark nõustuda [homologein], et kõik on üks.
    54. Nähtamatu harmoonia on nähtavast tugevam.
    72. See, millega nad enim ja vahetult seltsivad - logosega, mis kõike juhib, sellega on nad riius; ja see, millega nad iga päev kokku puutuvad, näib neile võõras.
    89. Virgetele on maailm üks ja ühine, magajad ent pöörduvad oma ainsasse isiklikku [maailma] tagasi.
    …üks ja ühine… - st kõigile sama maailma, mis mõõdujärgi süttiv ja sumbuv tuli. Magajatel oma isiklik maailm, irduvad terviklikust maailmast (seal oma tarkus, mõistmine). Magajad peaksid järgnema üldisele, et jõuda mõistmisele, kuidas kõik kõige läbi on juhitud , mis ongi ainuke tarkus.
    101. Otsisin [püüdlesin] iseend .
    Inimesed olla need kes nad tegelikult on.
    112. Arukas mõtlemine on suurim voorus ja tarkus on selles, kui räägitakse tõtt ja toimitakse vastavalt loomusele, pannes [seda] tähele.
    Arukas mõtlemine … parem mõtlemine (arukas täppisteadusele omane).
    123. Loodus [ physis ] armastab varjuda.
    Tegelikult loodus nähtav, kuid inimesel pole mõistust seda tähele panna.
    Tuledoktriin:
    30. Seda kõigile sama maailma ei teinud jumalatest ega inimestest keegi, vaid ta on alati olnud, ta on ja ta jääb igavesti- elavalt olema, mõõdujärgi süttiva ja mõõdujärgi kustuva tulena.
    Maailm = Kosmos – on üks kõigi inimeste jaoks. Kosmos – keegi ei ole loonud = IGAVIK. Jumala jaoks eksisteerib ainult igavik (on). On olnud, on ja jääb igavesti – oli, on, saab olema – AEG (filosoofias OLEVIK , olevikul on kestvus).
    IGAVIK – AEG kategooria paar.
    Tuli – ei ole element, vaid tähistab kogu kosmose protsessi.
    Mõõdujärgi – logose järgi ehk kosmose seaduse järgi (mitte täppisteaduse järgi).
    Süttiv – parem puhkeb lõkkele – igavesti elav tuli = loomisprotsess).
    Kustuv – parem sumbub = lagunemisprotsess.
    Herakleitos vaatles maailma kui loomis - ja lagunemisprotsesside lõputut vaheldumist.
    (Täppisteadus vaatles maailma kui vanavaramuuseumi (masina metafoor )).
    32. Üks ainuke tarkus tahab ja ei taha, et ta on kutsutud Zeusi nimega.
    41. Üks on tarkus: jõuda mõistmisele, kuidas kõik [asjad] on kõige läbi juhitud.
    108. Ükski õpetus [logos], mida ma kuulnud olen, ei ole selle mõistmisele jõudnud, et tarkus on midagi kõigest erinevat.
    Eetika, poliitika ning muu:
    43. Ohjeldamatus [hybris] kustutatagu kiiremini kui tulekahju.
    Hybris – ülbus.
    104. Milline on nende mõistus või arusaamine? Rahvalaulikuid nad usuvad ja oma õpetajaks peavad hulka, teadmata, et "enamus on halb, kuid vähemus hea".
    Logos kuulub kosmosele, kui inimene suutis logost või kosmost tabada, võis ta arusaamisele (mõistmisele) jõuda (inimene mõistab kosmost logose kaudu).
    Paljuteadmine ei tähenda tarkust, TARKUS tähendab tunnistada, et probleemid on põhimõtteliselt lahendamatud. Kui inimene allutaks oma mõtteviisi tarkusele ja ei arvaks et on oma tehnikaga kõikvõimas, oleks kõik korras. Tarkust ei saa seostada ennustamisvõimega, sest maailm olemuselt ettearvamatu . Vaba inimene, kes tarkust taga ajab, ei ole manipuleeritav. Tarkus seostub võimega mitmekesisuse taga näha ühtsust. Tarkus on kosmoses. LOGOS (tarkus) kuulub eelkõige kosmosele. Ilma logoseta ei oleks kosmost.
    Mittemõistlik inimene - kes ei suuda ise mõelda, lähevad teistega kaasa; juhinduvad oma soovidest. Mõtlev inimene – suudab kuulata logost, mõistus surub soovid alla.
    KOSMOSE loomulik olek – on omane kaootilisus, juhuslikkus ( kaos ) kui ka korrapärasus, mõistuslikkus, seaduspärasus.
    LOGOS – tarkus, mõistuslik kõne, suhe ja põhjuslikkuse alus.
    SAAMINE- Herakleitose filosoofia ei ole ainult saamine, vaid SAAMISE ja OLEMISE süntees; on nii IGAVIK kui AEG; nii tekkimine, olemine, kadumine.
    Heidegger – tänapäevased probleemid tollal juba sõnastatud.


  • Varased (Leukippos, Demokritos) ja hilised ( Epikuros , Lucretius Carus) atomistid, nende maailmamudelid.
    Atomos – (kr) jagamatu .
    Atomistidel: Maailmas on 2 alget:
  • Olemine – aatomid (jagamatu, tal ei ole osi, ei saa näha ega katsuda , igavesti liikuvad, asjad aatomite kooslused)
  • Mitteolemine – tühjus (selle abil võimalik aatomite liikumine – põrkumine, ühinemine, eraldumine).
    Vabade aatomite liikumisest tuleneb tahtevabadus . Kõrgeim väärtus – elu eraldatuses, sellest tuleneb hingerahu.
    LEUKIPPOS Vana-Kreekast (5.saj e.m.a.)
    Atomistika rajaja. Demokritose õpetaja.
    Varem oli arvatud universumit liikumatuks (mitteolevat ei lubatud otsida), Leukippus – eeldas lõpmatu hulka igavesti liikuvaid elemente (aatomeid).
    Olev – aatomid, mitteolev – aatomid liiguvad tühjuses. Olev, mitteolev võrdselt asjade tekkimise põhjuseks.
    DEMOKRITOS (460-370 e.m.a.)
    “Suur maailmakord”
    Olev – ainetega täidetud ruum, mitteolev – tühi ruum. Aine koosneb aatomitest.
    Aatomite ühinemisel – tekkimine
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

    Vasakule Paremale
    Filosoofia eksami kordamisküsimused #1 Filosoofia eksami kordamisküsimused #2 Filosoofia eksami kordamisküsimused #3 Filosoofia eksami kordamisküsimused #4 Filosoofia eksami kordamisküsimused #5 Filosoofia eksami kordamisküsimused #6 Filosoofia eksami kordamisküsimused #7 Filosoofia eksami kordamisküsimused #8 Filosoofia eksami kordamisküsimused #9 Filosoofia eksami kordamisküsimused #10 Filosoofia eksami kordamisküsimused #11 Filosoofia eksami kordamisküsimused #12 Filosoofia eksami kordamisküsimused #13 Filosoofia eksami kordamisküsimused #14 Filosoofia eksami kordamisküsimused #15 Filosoofia eksami kordamisküsimused #16 Filosoofia eksami kordamisküsimused #17 Filosoofia eksami kordamisküsimused #18 Filosoofia eksami kordamisküsimused #19 Filosoofia eksami kordamisküsimused #20 Filosoofia eksami kordamisküsimused #21
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-03-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 289 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor E70piku Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Lühikonspekt eksamiks õppimise jaoks.

    Märksõnad

    Mõisted


    Kommentaarid (3)

    karine profiilipilt
    karine: olin sama asja koostamise alguses, õnneks leidsin selle, super aitäh.
    14:05 23-05-2012
    ordzo profiilipilt
    Jann Ordzo: täpselt õige
    14:34 16-11-2012
    RebekkaM profiilipilt
    12:38 06-02-2014


    Sarnased materjalid

    34
    docx
    Filosoofia eksami kordamisküsimused
    8
    docx
    Filosoofia eksami kordamisküsimused
    14
    doc
    Filosoofia eksami vastused
    6
    doc
    Filosoofia eksami kordamisküsimuste vastused
    15
    docx
    Filosoofia eksami konspekt 2011
    3
    docx
    Filosoofia eksami spikker 2
    22
    doc
    Filosoofia eksami vastused
    20
    docx
    Filosoofia p eriood





    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
    faili e-mailile TASUTA

    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    või
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun