Arvan, et on isekas mõelda, et inimesed on universumi keskpunkt ning peale nende pole midagi muud. Seega Jeesus ei tulnud inimeste sekka selleks, et panna nad masinlikult Jumalat järgima, vaid selleks, et õpetada, et kõik ei keerle enda ümber. Jumal andis inimestele vaba tahte ja ta tahab, et inimene seda kasutaks ja ise tema juurde jõuaks. Usk on lõputu arutelu olemasolevast ja mitte olevast. Usklik inimene lausa vajab mõttevõimet. Võtan seisukoha, et religoon tõepoolest mingitel juhtudel tapab vaba mõtlemise, kui inimene on haavunud ja kergesti mõjutatav, kuid arvan, et tõeliselt usklikud inimesed mõtlevad suuri mõtteid ja neid on raske mõjutada. Nad analüüsivad ja arutavad selle üle, mida on kirja pandud Piiblisse või Koraani. ,,Teadmised on võim"(Francis Bacon).
2.4. Sotsialiseerumine.............................................................................................13 2.5. Hälbekäitumine................................................................................................13 2.6. Sotsiaalne stratifikatsioon................................................................................14 2.7. Perekond..........................................................................................................14 2.8. Religoon...........................................................................................................15 2.9. Majandus..........................................................................................................15 2 2.10. Poliitika ja võim.............................................................................................15 Kokkuvõte................................................................
See oli üks esimesi maailma piirkondi, kus ametlikult võeti vastu kristlus, kui riigiusk, see toimus 4ndal sajandil. Ikka veel on kristlus esikohal, 1/3 elanikkonnast on moslemid. Vastavalt 2007ndal aastal toimunud loendusele moodustavad kristlased 62,8%( 43,5% Etioopia õigeusu, 19,3% muude nimetuste all ), moslemid 33,9%, praktikud ning traditsoonilised usundid 2,6% ja teised religoonid 0,6%. See näitab, et kristlus on kõige laialdamaselt praktriseeritud religoon Etioopias. Paljud inimesed elavad religoossetes grupides ning neil on omad elamis piirkonnad. 7 Haridus Haridus Etioopias on valitsevad Orthodoxi kiriku ilmaliku haridus. Kooli haridissüsteem on üle riigi samasugune. Nii saavad ka maaelanikud emakeelse algtaseme. 6 aastat õpitakse algkoolis, 4 aastat mdalam gümnaasium ja kaks aastat kõrgem keskkool. Koolis käiakse vähe võrreldes teiste Aafrika riikidega .Pool Etoopia elanikkonnast on kirjaoskamatud.
Aga rituaale kreeklased ei kirjutanud, kuna need olid iseenesest mõistetavad. Säilinud siit-sealt pudemetena. Üks on, 2saj m.a.j, "Hellase kirjeldus" Pausaniase kirjutatud nö reisijuht, kus oli mk detailne kirjeldus. Kirjeldab vaatamisväärtusi, eriti pühamuid ja nendes tehtavaid rituaalne ja vahel sellega kaasnevad lugusid. Probleem- liiga hiline, kultused kirja pandud kuulduste järgi. Raidkirjad- info pidustuste finantseerimise või programmi kohta, Kreeta Minose ja Mükeene religoon umbes 1500 e.m.a Enne kreeklaste tulekut oli Kreetal juba lossid olemas. 15.saj tulid, oli lossijärgne periood hävitati kõik peale Knossose ja sealt valitseti suurt osa saart. Mugavdati lineaarkirja enda jaoks. Minose kultuuri kohta puuduvad head kirjalikud allikas. Kui Kreetal tõusis üles Minose kultuur, siis samal ajal tõusis ka mandril Mükeene kultuur. Stiil võeti üle, leiud sarnased. Võeti üle, aga teine rahvas oli ikkagi. Põhiline tõendusmaterjali on
Maailm on äärmiselt jõuline, stiil on pidurdamatu, järelemõtlematu. Oksa kirjutamine- teadvuse vool. Spontaansus. Sõnavara poolest rikas autor, loob uusi liitsõnu. Ekspressionismi näide. Oks on kohati sürrealist samuti. Antiesteetika, esitab inetuse esteetikat. Vastandub tavaesteetikale. Inetuse esteetika. Keeruline tundekompleksidega mehe-naise suhteid intrigeerivalt käsitlev looming. Surm eesti kirjanduses: Surmast rääkides tuleb kasutada mingeid kontekste. Üks kontekst: religoon. See annab sõnavara, mille kaudu saab mõtet edasi arendada. Kristlik lunastuse sõnum aitab selle mõttega toime tulla. Võimalik kõneleda ideoloogia kaudu: rahvuslik ideoloogia. Nt „Tasujas“ Jaanus sureb. Kuidas seda kujutatakse? Selle näitamine on rahvusliku ideoloogia teenistusest, nt „Jaanus sureb kangelasena“. Siin surma käsitletakse ülevas ja heroilises mõttes. See surm ei ole millegi lõpp, surrakse idee eest
Sotsiaalsed konfliktid olid üldinimlikud ja igavesed, maailm on kaootiline. Romantilisel inimesel on tung absoluutsuse poole. Trantsendentne selle maailma piire ületav. Unistati palju täiusest. Romantiline ambivalents kakspidisus. Vastuolu tegelikkuse ja ideaali vahel. Ideaal pole kui abstraktne nähtus, seda kirjeldatakse läbi konkreetse. Romantikud otsivad tuge mitmetest asjadest nt religioonist. Väidavad, et tuleks lihtsalt omaks võtta religoon, sellest saab kaheks sajandis euroopa mood. Leiti, et lahenduseks on ristiusk. Kunst: Tekib tees, et kunstimaailm on märksa tõelisem, kui vastik talumatu reaalne maailm. Otsiti varju kõigest, mis aitas eralduda igapäevasest, tervemõistuslikkusest elust. Romantismis oluline: isiksuse suveräänsus, tegeleb eraldi inimisikuga, mitte inimestega üleüldiselt. Inimene on suveräänne, kordumatu ja tema tahe on vaba. Hingeelu ja materiaalne elu olid vastanduses. Romantism pidas õigeks
organisatsiooniliste tehnikatega. -usk üleloomulikesse olenditesse ja jõududesse. Religiooni alla saba liigitada ka teatud tegevused. Teine probleem: üleloomulik. Normaalsed ja religioossed viisid asju seletada. *Üleloomulik – jõud, mis usutakse olema mitteinimlikud või mitte alluma loodusseadustele *Antropomorfiseerimine – tendents omistada elututele asjadele isikuomadusi Religiooni tekke hüpoteesid (kuidas religoon tekkis?) *Animism – usk hingestatud olenditesse, mis elustavad loodust (Edward Tylor, 1873). Kunagi ürgajal inimesed hakkasid mõtlema,et on unenäod või langeb koomasse ja ärkab, mis temaga toimub samal ajal. See inimene justkui nägi midagi sellel ajal või käis kuskil, keha vedeles ju siin. Mõtlesid välja hingedeteooria, animismi, mis oli religiooni vorm. *Animatism – Robert Marret pakub,et see oli esimene religiooni vorm. See on
Inimene on väljas oma elu ja isikliku heaolu säilitamise peale. Moraalsed tunded on vaid maskeeringud. Inimese algne seisund on kõigi sõda kõigi vastu. Riigiteooria. Riigiideaaliks on absoluutne monarhia. Kodaniku kohus on kuuletuda riigi seadustele, mis on üldine südametunnistus. Riigivõim ei tohi sundida kodanikke enesetapule. Riigi ohtlikeimad vaenlased on kodanike isiklikud arvamused ja veendumused. Riigivõimul on alati õigus sekkuda religiooni küsimustesse. Ainus ja õige religoon on riigi poolt tunnustatud kirik. JOHN LOCKE (1632-1704) Inglise empirismi peaesindajaid. Empirismi aluseks on kogemus. Iga teadmine on sõltuv kogemusest ja allutatud selle kontrollile. Tunnetusteooria: Oma teadvuses leiab iga inimene kujutlusi=ideesid, mis pärinevad kogemusest. Iinimesel ei ole kaasasündinud ideid, sünni hetkel sarnaneb inimese mõistus puhtale lehele (tabula rasa). Kujutlused tekivad aja jooksul kogemusest. Eelnevalt on olemas vaid võime kujutlusi luua.
vahendina ehk lääneriigid on ka silmakirjalikud ja kasutavad surmameetodit info jaoks. Väärtust kaitstakse nende samade väärtuste rikkumisega. Läbiva joonena on solidaarsus vaatamata võimalikule välisele kahjule. Fundamentalism Habermas defineerib seda kui enda ideaalidest kinnipidamist põikpäisena, keeldutakse muutumast. Religioonis on tavaliselt olnud keegi kes religiooni tõlgendab. Modernismis oli religioonil monopol, endisel kujul ei saa religoon aga enam ennast kehtestada. Fundamentalism püüab taastada religooni monopoli. Kas kirikul on religiooni monopol? Kas religioonil on suurem roll modernismis või postmodernismis? Kehtestab taas kiriklikud dogmad kas või jõuga ehk ongi reaktsioon läänestumisele. Komplekssus kui religiooni monopoli kaotaja, fundamentalism kui religioonimonopoli taaskehtestaja. Natsionalism kui reaktsioon globaliseerumisele.
Tulemuseks see, et olemasolevad folkloori kogud kajastavad väga kitsast osa sellest, mida 18. sajandi talupoja ühiskonnas tegelikult usuti. See on välja rebitud omaaegsest kontekstist, kuhu ta kuulus. Tänapäeva arusaama järgi on paganlus midagi väga looduslik, puhas ja ökoloogiline, nö mahereligioon. Kui me diskussioonis ajame kujutelma paganlusest ja reaalse muinasreligiooni segamini, siis on tulemuseks paratamatu möödarääkimine ja rappa minek. Me ei tea, mis oli see religoon, mida eestlased vallutuseelsel ajal harrastasid, sest olemasolevad allikad pärinevad nn poleemilisest kontekstist - seal kirjeldatakse, mida need vallutatavad usuvad ja selles kontekstis need vastanduvad kristluse religioonile. Petrus von Dusbrug - konstrueerib oma kirjelduses preislaste usust kristliku kiriku vastanduse, nö pagana usu. Teiseks allikaks on folkloor, aga see on üldjuhul registreeritud mitusada aastat hiljem. Seda on kogutus äärmiselt valikuliselt
annaabi.ee 
