LAMBA ARUHEIN Lamba aruheina võib ära tunda väikeste, kuid väga tihedate puhmaste järgi. Teiseks tuleb vaadata tema lehti. Lamba-aruheina lehed on kitsamad kui ühelgi teisel aruheinal. Võiks lausa öelda, et need on juuspeenikesed. Tegelikult need siiski petavad meid veidi. Nimelt on lamba-aruheina lehed enamasti pikuti kahekorra kokku pandud, kuid nii tihedalt, et lehte lahti teha meil ei õnnestu. Nii on nende läbimõõt tavaliselt vaid pool millimeetrit. Lamba-aruheina lehed on näppudega lehetipust allapoole katsudes veidi karedad. Aruheinade lehtedel on veel üks huvitav määramistunnus. Nende ülemine ots on sageli ühe veidi sissenöördunud kohaga, just nagu oleks keegi lehte hammustada proovinud. Leherood
Sissejuhatus Rene Descartes`i "Meditatsioonid esimesest filosoofiast" raamat ilmus esimest korda 1641. aastal. Selles referaadis on kasutatud kolme osa esimest, teist ja kuuendat meditatsiooni. Esimeses meditatsioonis räägib Descartes arvamustest, mida saab kahtluse alla seada. Põhiprobleemiks kujuneb see, kas inimese meeled petavad või on nad tõesed? Teine meditatsioon räägib inimvaimu loomusest: et ta on tuntum kui keha. Selle põhiküsimuseks kujunes, kas inimene on niivõrd seotud oma keha ja meeltega, et ilma olla ei saa? Kuues meditatsioon räägib materiaalsete asjade eksistentsist ehk erinevusest inimese hinge ja keha vahel. Ja selle põhiprobleemiks on materiaalsete asjade olemasolu. Referaat annab ülevaate Descartes´i arvamustest ja mõtetest nende kolme meditatsiooni kohta. Esimene meditatsioon
4) Paratamatult pidi olema mingi teine täiuslikum olevus, kellest ma oleksin sõltunud ja kellelt ma oleksin omandanud kõik, mis mul oli. 5) Me ei pea iial usaldama midagi muud kui ainult oma mõistuse evidentsi 6) Jumal eksisteerib, sest ta on täiuslik olevus, kellest tuleb kõik see, mis meis on. Argumendid: 1a) Kogu olemus sisaldub mõtlemises, mis ei vaja kohta ja ei sõltu ühestki materiaalsest asjast. 1b) Kuna meeled meid mõnikord petavad, siis tahtsin ma oletada, et pole mitte ühtki asja, mis oleks niisugune, nagu seda endale meeltega kujutleme. 1c) Kuid kohe seepeale panin tähele, et sel ajal, kui ma nii tahtsin mõtelda, et kõik on väär, oli paratamatult tarvilik, et mina, kes seda mõtlesin, ka midagi oleksin. 2a) Kuna meeled meid mõnikord petavad, siis tahtsin ma oletada, et pole mitte ühtki asja, mis oleks niisugune, nagu seda endale meeltega kujutleme.
asja nimetuse vaid ühe korraga ning mäletab seda nädalaid hiljemgi . Järeldus: Uurimised näitavad, et keskmine koer suudab õppida selgeks 165 inimkeele sõna, nutikaim viiendik koeri aga lausa 250 sõna. Peale selle oskavad koerad ka arvutada, muidugi üsna algelisel tasemel. Näiteks saavad nad aru lihtsamatest arvutusvigadest nagu 1+1=1 või 1+1=3. Selleks, et saada midagi endale meelepärast, oskavad koerad teisi koeri ja inimesi teadlikult petta. Inimesi petavad nad peaaegu niisama edukalt kui inimesed teinekord koeri.
tundub meile hea ema ja truu kaaslane. Pigem ei soovi me püsisuhteks liiga ilusat naist, sest tihti seostub selline ilu suurte ,,hoolduskuludega", mida kahjuks vihkame. Kui mees teisi naisi passib, siis ta ei armasta sind. Kahjuks vaatame Audisid, Mercedeseid ja vahel ka Toyotasid, sõltumata sellest, kas meil on BMW või isegi Ferrari. See on ürgne ja peame tegema ebainimlikke püüdlusi, et naistest mööda vaadata. See ei tähenda, et me sind ei armastaks. Mehed petavad, sest pole sinuga seksuaalselt rahul . See pole peamine põhjus. Enamasti petame sellepärast, et saame liiga palju õiendada, meie püüdlusi ja isikut ei hinnata ning ei näe võimalust sinu õnnelikuks tegemiseks, mis iganes suunas pingutaksime. Kui meil on suhtes muidu asjad korras, küll saame ka seksiga järje peale. Kui maksad ise, jätad meeleheitliku mulje. Kohtamas käies ja ise makstes (või seda teha üritades, sest enamasti maksab mees siis ise) näitad meile pigem, et sa
Descartes'i 6. filosoofilise meditatsiooni kokkuvõte Lihtsa struktuuri põhjal Antud artikkli põhiväide on ,,ma" olen mõtlev asi. Descartes väidab, et inimene on midagi muud, kui tema keha ja suudaks ilma selleta eksisteerida, ehkki inimene on oma kehaga väga tihedalt seotud on küll mõtlev asi, mis pole piiratud, kuid siiski on selgepiiriline idee kehast ulatuvusega asi, mitte mõtlev. Sellest järeldab, et inimene on midagi muud kui tema keha ja ta suudaks ka ilma selleta eksisteerida. Siinkohal jätab Descartes tõestamata, mis on see ,,midagi muud", millest inimene koosneb? Kuidas see ,,mõtlev" osa meist suudaks ilma kehata eksisteerida, kuna Descartes väidab, et vaimu mõjutab ka aju, mis on siiski ju keha osa? Inimene aistib, et see keha, kus ta ,,eksisteerib" viibib paljude teiste kehade vahel, mis võivad teda mõjutada positiivselt kui ka negatiivselt, mida mõõdetakse tunnete ...
Ta jäi paraku oma teoga abtile vahele, kuid oma kavaluse ja nutikusega suutis ta abti sama kaugele viia ja lõpuks olid nad mõlemad patused ja abt ei saanud mungale midagi teha. Arvan, et ka tänapäeval on inimeste iseloom küllaltki sarnane novellides kirjeldatule. Rikkus ja mõjuvõim teeb inimesed ahneks ja ülbeks, vaesus muudab enamus, aga vähem omakasupüüdlikumaks ning ausamateks inimesteks. Ka nüüdisaja inimesed petavad, vassivad ja valetavad, peetakse armukesi. See kõik näitab, et hoolimata kõigest on inimeste üldine iseloom väga vähe muutunud ja igasugused vassimised ja valetamised on lihtsalt inimeste loomuses. Minu enda hinnang raamatule on küllaltki hea. Loetud novellid olid küllaltki huvitavad ja kaasahaaravad. Mulle meeldis see, et novellid olid lühikesed ja neid oli küllaltki kerge lugeda. Mõned lood olid küll sisult ja moraalilt küllaltki sarnased kuid sellest hoolimata
kindlalt, et Maa on kerakujuline, joonestati mitmeid Maakaarte. Kirjanduses - thtsaim zanr luule, ainet otsiti tihtipeale mtoloogiast. Teatris - eelistati komdiaid, argieluteemasid. 16.Kes nad olid ja millega said tuntuks? Tooge ka ks nide tegevusest. a) Sokrates, b) Homeros, c) Platon , d) Herodotos, e) Aristoteles. v: Sokrates - Ateena filosoof, kes oli vastu sofistide petustele. Ei kirjutanud htegi teost. Arvas, et sofistid petavad oma pilasi, sest nad petavad voorust, kuigi ise ei tea mis on voorus tegelikkuses. Misteti surma. Homeros - pime laulik, keda arvatakse olevat 'Iliase' ja 'Odsseia' autor. Platon - Sokratese pilane, asutas Akadeemia, kirjutas dialooge, kus kaks inimest (vi rohkem) vaidlesid arvukate ksimuste le. Ontoloogia ehk olemispetus. Pdis lahti seletada inimeksistensi. Herodotos - ajaloolane, kelle teose 'Historia' jrgi tuli nimetusse miste ajalugu. Ajaloo isa. Pdis ajaloost petliku snumi esile tuua.
Loomust sunnib tagant harjumus. Pole olemas midagi, mida ei saa muuta loomulikuks, pole midagi loomulikku, mis ei võiks kaduda. Inimese enda loomuseks on keha ja vaim, kuid need mõlemad on inimese jaoks ka suurimad mõistatused kuna pole veel täpselt kindel ja selge, et mis on täpselt mis. Siin maailmas ei ole midagi, mida ei saaks muuta. Meie mõistus on see, mis saab asju loomulikuks, kuid samas ka kõik hävitada. 3. Fragmendis 100 ütleb Pascal, et inimesed muud ei teegi kui petavad üksteist. Mida ta sellega silmas peab? Enesearmastuse ja inimliku mina ainukeseks olemuseks on armastada ainult iseennast ja arvestada ainult iseendaga. Inimene tahab olla ideaalselt veatu ja täiuslik, kuid keegi me pole veatu. Inimese vead kutsuvad teistes esile eelkõige vastumeelsust ja põlgust. Vigu üritatakse teiste eest varjata, kuid tõde ennast hävitada ei suuda. Inimelu on üksainus ja pidev meelepete. Inimesed muud ei teegi kui ainult petavad üksteist ja kiidavad üksteist
põlluharimisega, siis riik ei osuta nende kasvatusele erilist tähelepanu. Teiseks suureks põhjuseks toon välja, et nende riigi mõned seadused ja tavad on minu jaoks väga iseäraliku. Näiteks matavad nad oma surnuid pea ees hauda lastes. Liliputtide maal peetakse pettust suuremaks roimaks kui vargust ja seepärast karistatakse petturit peaaegu alati surmaga. Võrreldes liliputlaste seadusi praegusaja Eesti eluga, on nende seadused vägagi ranged. Eestis ja mujal välismaal noored petavad koguaeg üksteist, aga neid ei tapeta kohe selle pärast ära. Või näiteks, kui varastatakse midagi, siis on kas trahvid, vangistus või kõige hullemal juhul, varastatakse midagi hinnalist, pikem vangla karistus või äärmisel juhul surm. Nende uskumused, et nad kõik tõusevad uuesti üles 11 000 kuu pärast, kuna maa (mis on nende arust lame) pöörab ümber ja surnu on oma ülestõusmisel juba jalul, on ka vägagi absurdsed. Viimaseks suureks põhjuseks, toon välja nende poliitilise elu
tajutavast. Mida peab Pascal inimese loomuseks? Millega ta seda põhjendab? Pascal peab inimese loomuseks esimest harjumust nii nagu harjumus on teine loomus . Pascal ütleb, et meie loomulikud põhimõtted on lihtsalt harjumuspärased põhimõtted ning lapsed on omandanud need oma vanemate harjumustest nagu loomad omandavad jahipidamisoskuse (lk 62). Fragmendis 100 ütleb Pascal, et inimesed muud ei tee, kui petavad üksteist. Mida ta sellega silmas peab? Pascal peab üksteise petmise all silmas seda, et inimesed pidevalt valetavad üksteisele, et mitte ärritada üksteist tõe väljaütlemisega. „...kui kellelegi on kasulik meile meeldida, loobub ta osutamast meile teenet, mille kohta ta teab, et see meile ei meeldi; ta käitub meiega nii nagu me tahame, et meiega käitutaks: me vihkame tõde, tema varjab seda meie eest; me tahame, et meid
ühiselt, nii varjasid ka rikkamad ennast vaese riietuse taha. Võrdsus oli selle kõige juures vaid näiline, kuid siiski ühiskonna kihte tasandati jõuga ning nende vahelised erinevused olid ilmselgelt väiksemad kui demokraatlikes riikides. Samas igasugune vabadus, isegi demokraatlikus riigis kasvanud inimestele iseenesest mõistetav sõnavabadus oli kaotatud. Näilise võrdsuse ja kohati isegi vabaduse illusiooniga mängivad totalitaarsed riigid hoopis midagi muud ning petavad nii paljusid. Tänapäeva demokraatlikutes riikides valitseb vabadus ja totalitaarsed riigid tasakaalustavad meie maailmapilti võrdsusega. Tegelikkuses valitsevad valitsused tihtipeale rahvale võimalikult värvikalt illusioone ette maalides ja neid mõjutades oma soovitud otsuste poolt hääletama. Ühiskonnas on olemas nii võrdsus, kui vabadus, kuid suurem osa neist mõlemast on siiski vaid näiline.
Narrid läbi aegade Narr ehk pajats on kesk - ja renessansiajal olnud palgaline Euroopa kuninglikus õu- konnas. Lolle ja narre ei maksa omavahel segamini ajada. Keskajal teenisid just targad inimesed leiba narridena, kuna nood vastandusid rumalate poolt kehtestatud reeglitele. Nende ülesanne oli rääkida naljalugusid ja õukonna meelt muul kombel lahutada. See on austusväärne põline amet. Teada ja tuntud on väide, et narrid petavad ja kelmitsevad väsimatult; targad ja õppinud aga piirduvad üksnes narride arulageduse pilkamisega, suvatsemata süveneda tõsiasjadesse, mille abil oleks lihtne pettust paljastada. Narriks peetakse isikut, kel on lust hinnas, olles samas teiste silmis veider. Pajatsiks võib pidada ka armunuid, on teada - tuntud ütlus: ,,Armastab kui narr". Omamoodi narrina käituvad nii metsikud kui ka taltsad, vanad noored, kuumad külmad, nii kõhnad, trullad
Andrus Kivirähk, ,,Rehepapp" Teose lühianalüüs 1. Zanr: romaan 2. Sisu lühikokkuvõte: Raamat jutustab Eesti talurahva elust 19. sajandi ringis. Kivirähk on kujutanud tegelasi ja nende elu tihedas seoses muistsete uskumuste ja mütoloogiaga, samal ajal nende eluviisi naeruvääristades. Pidevalt käiakse naabrite juures või mõisa sahvris toidu ja muude tarbeasjade vargil, et endal hing sees hoida. Kaugemalt asjade varastamiseks kasutatakse kratte (luudadest ja muudest esemetest valmistatud nukud, kellele on Vanakuradilt hing ostetud ja kes iga oma peremehe käsku peavad täitma). Peategelane on rehepapp Sander, sest pidevalt käiakse tema käest nõu küsimas, kui mingi haigus vaevab, või on muid probleeme. Sandril leidub iga asja vastu mingi kaval nipp, isegi katkust päästis ta terve küla tänu oma kavalusele. Raamatu põhjal jääb mulje, et eestlased on ahned ja...
Probleemiks , meil , inimestel ongi see, et me ei taha usaldada võõrast, sest kunagi ei või teada, kas inimene on valelik ja halb või on temas soe ja siiras süda. Inimesed ei oska vaadelda oma ümbrust sügavamalt, vaid arvustavad välist ja tihtipeale jõuavad sellega valele teele. Seda sisemist sügavust leida ei ole lihtne, sest et tunda inimest, jõuda tema südameni, ei piisa vaid mõnest hetkest, vaid pikemast ajast. Kuid kindel saab olla vaid selles, et vahel sõnad petavad, kuid tunded mitte kunagi , sest silmad on pimedad, tuleb otsida südamega, tundega enda sees. Tähtis on kuulata oma südame häält, järgida oma tundeid ja kõik mis on oluline hingele- on silmale nähtamatu.
tugeva ja ustava sõbra Puukandja. Veel võitleb ta eestlaste hiiu Kalapuisiga, keda meie tunneme oma eeposekangelase Kalevipoja nime all. Karutapja võidab selle võtluse ja nad sõlmivad rahu, ning lepivad kokku, et see võitlus jääb viimaseks eestlaste ja lätlaste vahel. Karutapja leiab ka oma armastuse- Burtnieki noorima tütre Laimdota. Siis varastavad sakslased Puutapja ja Laimdota ära ning Karutapja arvab, et nad petavad teda. Samal ajal läheb Kaupo, Liivimaa vanem, tiivustatuna Kangari ja Dietrichi sõnadest Saksamaale, Püha Isaga kohtuma ning rahu sõlmima. Kaupo läheb sealset hiilgust nähes lolliks ja tahab ristiusku astuda, ning hõimlaste vastu astuda. Karutapja aga võitleb sortsidega, peninukkidega ja paljude teistega. Isegi Spidala, Karutapja suur vaenlane kahetseb oma patte, ning armub Puukandjasse, kes ta oma naiseks võtab. Laimdota leitud, peavad ka tema ja Karutapja pulmad
Pythagoras: (6. saj eKr) asjade olemus põhineb arvudel, sest kõike saab mõõta ja esitada arvude suhtena. Arvud on meeltega tajutavast maailmast sõltumatud. Herakleitos: (6.-5. saj eKr) ürgalge tuli (soojus) LOGOS - kõik muutused toimuvad teatud seaduspärasustega, mida Herakleitos nimetas logoseks. Logos ilmneb vastandite kaudu, mille vahel on võitlus. Herakleitos väitis, et kõik siin maailmas on pidevas muutumises, liikumises ja arenemises, paigalseis on meelepete. Kuna meeled meid petavad ei saa nad olla tõelise teadmise allikas, tõelise teadmiseni jõuab inimene vaid mõistusega. ,,Ühte ja samasse jõkke ei saa 2 korda astuda'' ,,Päike on igapäev uus'' ,,Eksisteerin ja ei eksisteeri'' ,,Maailmas on kõik suhteline'' 2. Demokritose(u. 460-361 või 370 eKr) õpetus aatomitest ja tühjusest. Demokritose arvates koosenb maailm aatomitest ja tühjusest. Aatomid on igavesed muutumatud, mõõtmetelt nii väiksed, et meeleliselt pole neid võimalik tajuda, tajuda võib
Elea Koolkond 10:23 Traditsiooniline p6lluharijate maakond vanakreekas. Traditsioonilisus leidis v2ljenduse ka m6tteavalduses. Filosoofide t2helepanu oli suunatud k6igele pysivale siin maailmas. Iseloomulik kaldumine mystikasse ja religiooni. J6udsid j2rgmiste kysimusteni: Kuidas algaine muutub mitmekesiseks maailmaks? Kuidas yhendada muutuv ja muutumatu? Nad vastandasid materiaalse maailma ja filosoofilised ettekujutused sellest. Eleaatide t2htsus: Nad avastasid erinevuse olemuse ja n2htumuse vahel Nad formuleerisid vastuolud mateeria, ruumi ja aja vahel, yksiku ja yldise vahel. Nad n2itasid et olemine pole seesama mis konkreetsed esemed. Ja sellekaudu j6uavad nad esimesena filosoofilise enesem22ratluseni. Dialektiline loodus asendati metafyysilise olemisega (loodus muutub m6ttetasemeliseks m22ratlemiseks) Pa...
,,Ülistan ihu, elektrilist" Ülistan ilu, elektrilist, müriaadid, keda armastan, ihkavad mind ja mina neid, nad ei lase mind lahti, lähen kaasa, pean järele andma, vabastan valest nad ning avaldan hinge mõtte. Kas võib kahelda veel, et need kes end peidavad, petavad oma keha? Ja kes elavaid rüvetavad, niisama halvad kui surnute rüvetajad? Ja et ihu pole halvem kui hing? Ja kui ihu poleks hing, mis siis hing on? Mehe või naise keha armastus ei tarvitse aru anda, ei tarvitse kehagi aru anda, mehe keha on täiuslik, naise keha on täiuslik.
10 käsku Kuna vanasti olid inimesed täielikult pühendanud oma elu jumalale ja tema patuvabale elule, siis olid 10 käsku inimese jaoks kõige olulisemad, kuid tänapäeval järgivad neis reegleid vaid väga vähesed ininmesed. Minevikus olid kümme käsku kõige tähtsamad seadused. Tänaseks on osad neost meie igapäeva sedustena kirjas, aga teised on kaotanud oma tähtsuse täielikult. Ühed sellisteks on „Sina ei tohi Jumala nime ilmaasjata suhu võtta“, „Sina pead austama ona ema ja isa“, „Sa ei tohi abiellu rikkuda“, „Sa ei tohi himustada oma ligimehe kodu“ ja „Sa ei tohi himustada oma ligimehe naist ega muud mis talle kuulub.“ Kuna me elame vabas ühiskonans siis ei saa keegi meile ka neid käske peale sundida, siis ka me kasutame jumala nime väga tihti ilma asjata ning isegi ka mõne inimese solvangute juurde või lõppu öeldakse issand jumal. Kuigi see on käskude nimekirjas teine ning sellepärast arvan...
,,Dekameron" Boccaccio ,,Dekameron" on XIV sajandil kirjutatud teos, mis koosneb 100 novellist, mis sisaldavad moraale, aga samas räägivad tolleaegsest kirevast maailmast. Novellid on enamasti armastusest ja kirest ning jutustavad, mida kõike selleks tehti, et oma soove rahuldada, aga ühtlasi on seal koomikat ning ka filosoofiat. Tähtsal kohal on kavalus, millega inimesed üksteist petavad. ,,Dekameroni" maailm on väga karakteriterohke, kuna seal on palju tegelasi. Tegelased jagunevad kavalateks, tarkadeks kes oskavad enda nutikust õigesti ära kasutada ja ahneteks, pahatahtlikeks. Tegelasteks on nii talupojad, aadlikud, ametnikud, petturid kui ka iharad nunnad ja mungad. Teoses on nii vaeseid kui rikkaid tegelasi, kes sageli isekeskis koos tegutsevad. Tähtsamad isikud on üldiselt ahned ja pilkavad vaesemaid, kuid vaesed on
väljamõeldud maailmas. Ta loeb romaane, kus räägitakse tunnetest ja elatakse armastuse nimel, ja teda haarab ängistus, et ise sellest maailmast osa ei saa. Emma uskus, et unistus kaunist armastusest võib muutuda tõelisuseks, ent elu valmistas talle julma pettumuse. Püüe põgeneda argielu halastamatuse eest viib selleni, et hakkab teda üha enam ahistama. Meeleheitel naine satub liigkasuvõtja küüsi. Kogu Emma elu on rajatud pettusele: ta petab meest, armukesed petavad teda ennast; otsides olukorrast väljapääsu, satub ta tupikusse. Emma lõpetab elu enesetapuga. Kirjandus realismist postmodernismini; Anne Nahkur; Koolibri kirjastus 2007 http://www.online-literature.com/gustave-flaubert/ http://et.wikipedia.org/wiki/Gustave_Flaubert http://www.classicreader.com/author/21/
Näiteks Epictetus, kes sündis Vana-Kreekas orjana. Ta hakkas filosofeerimist õppima ning seda ka edasi õpetama, seejärel ta vabastati orjatööst, mis muutis tema elu palju kergemaks. Eesti talupojadki mõistsid seda seost kui nad läksid linna õppima, et ei peaks rasket maatööd tegema. On levinud ütlus „lollidelt tulebki raha ära võtta“. Kui sul haridust pole, siis on tõenäoline, et sa ei oska rahaga targalt ümber käia ning on võimalik, et sa kaotad selle kiirelt. Targemad petavad rumalatelt raha välja. Üheks näiteks on petturid. Kergeusklikumad jäävad neid uskuma, kuid targemad on pigem skeptilised. Näiteks kui lubatakse anda miljon eurot kui kõigepealt saadad neile paarsada eurot. Targemad inimesed mõtleksid selle läbi, mitte kohe ei jääks seda juttu uskuma ja ei saadaks nendele petturitele raha. Haritud inimest on palju raskem manipuleerida. Vahel juhtub nii, et edastatakse valeuudist meedias.
9.Mille järgi saad hinnata oma tegevuse edukust? 10.Kui saad aru,et töö käib üle jõu/mõistuse,kas oskad õigel ajal taanduda? 11.Kas jagad oma kaotusi ? Kellega? 12.Kas pead vajalikuks "elukestvat õpet"? 13.Kuidas kujundad oma organisatsiooni/töökoha kultuuri?Kas pead seda oluliseks? 14.Kas Sa usaldad oma kaastöötajaid? 15.Kas saad oma partnereid usaldada? 16.Kas pead oluliseks kestvaid töö/ärisuhteid? 17.Kuidas talitad nendega,kes petavad? C Sinu argumendid 1.Olla iseenda peremees / boss 2.Teha just sellist tööd,mis meeldib 3.Teha tööd siis,kui soovid 4 Koguda mammonat 5.Arendada ettevõtet 6.Parandada pere elutingimusi 7.Olla vaba igapäevasest tööreziimist 8.Teha igal tööpäeval kindlat tööd 9.Kohtuda töökaaslastega ka puhkehetkel 10.Tööpäeva lõppedes tõmbuda eemale kõigest,mis seotud tööga 11.Teha tööd lisasissetulekute saamiseks ka pärast tööaega põhitööl 12.Lõõgastuda hobisfääris
. Nii siis tegi Enn Peetrile petu kaupa. Peeter võttis oma rehest odrad, küsis veel Ennule juurde pool ning müüs need pütt tangusoolade vastu.Odrad mis olid aidas pidid minema Maiele, kui Maie mehele läheb. Pool mis Peeter Ennult juurde võttis maksis 125 rubla. Kui Peeter seda Ennule ära ei maksa siis saab Enn endale Maie Sellest müügist aga said teada Anne ja Märt. Anne oli täiesti nördinud, sest nüüd jäävad nad täiesti vaeseks. Märdil aga tuli hea mõte. Nad petavad Maie ja Annega Peetri ära. Nii siis tulid tangusoolad kohale. Peeter oli väga vihane ning sõimas Ennu petiseks. Enn aga pidi saama Maie kuna leping oli selline. Peetril aga ei olnud kuskil raha võtta, Siis aga oli nõus ostma Märt Peetril tangu. Peeter ei saanud enam millesti aru, sest üks tahab osta tangu, Maie tahtis järsku Ennu ning Anne ei öelnud ka midagi nende tangude kohta. Enn aga nõudis Maiet. Niisiis maksis Märt Ennule selle 125 rublat ära ning
tekib meie arus kahtlusi tänu meie kogetule. Nii leiab ka Descartesm, et on palju eksiarvamusi, mis ta on nooruses tõe pähe omaks võtnud ning kui kahtlane on kõik, mis ta on nende peale hiljem on ehitanud. Kui tahta mida kindlat ja püsivat paika saada, tuleb peale hakata alustest. See tähendab tuleb maatasa teha kõik senised eksiarvamused. Nii leiab autor, et kõik mida ta tõeseks on pidanud on ta saanud tänu oma meeltele. Ometi toodavad meeled kujutisi, mis meid petavad. Siinkohal võib tuua näite Päikese suurusest. Vaadates taevasse näeme üht imepisikest kera taevas, mis helendab nii eredalt, et seda vaadata pea võimatu. Tegelikult, aga ei suuda me tuvastada Päikese tegelikku suurust. Niisiis ütleb Descartes: ,,Kes on meid kordki tüssanud, seda ei tohi kunagi täielikult usaldada." Kus on see piir kuhumaani kahelda? Ka see, et ma seda tööd siin hommikul kirjutan, sülearvuti põlvedel, ka see on võetud minu meeltest
Lisaks oleme me teadlikud oma ebatäiuslikest omadustest, järelikult on keegi need meile omandanud, sest kui me ei sõltuks kellestki, oleksime meie ise täiuslikud ja kõikvõimsad. Descartes: ,,I Meditatsioon" 1) Senini on kõike tõeseks peetud kuna kõik teadmised võetakse meie meelte abil vastu ja me ei kahtle nendes kuna oleme arvamusel, et meie enese meeled meid ei peta ehk usaldame oma meeli liialt. Tegelikkuses petavad meeled meid mõnikord ning seetõttu tuleks meelte teel vastu võetud tões alati kahelda. 2) Kahelda ei saa me selles, kuidas me tunnetame iseennast, praegu, siin, sel hetkel. Väita, et ma pole siin, kus ma olen, vaid kuskil mujal oleks hullumeelne ja ebaloogiline. Samas ei suuda magav inimene eristada unes- ja ärkvelolekut ning võib tajuda end olevat ärkvel. Me võime tões kahelda kuna meil puudub kontroll selle üle, kuidas me enda olekut tunnetame või tajume.
Suflee temperatuur tõuseb, tekib platoo ja tekstuur on õige kui temperatuur hakkab jälle tõusma, sest siis on valgud piisavalt denatureerunud 8. Mis on vürtsisus ja Scoville skaala? Vürtsisus ei ole maitse, see on toiduaine, mis käivitab kehas teatud kuumatundlikud retseptorid. Scoville skaalaga mõõdetakse vürtsisust, meetod seisneb selles, et kui palju peab lahjendama vürtsi, et teda enam ei oleks tunda. 9. Mis on kapsaitsiin, piperiin ja isotiotsünaat? Kapsaitsiinid petavad organismi närviretseptoreid kuna viimased arvavad, et näiliselt tehakse neile viga tekitades põletuslaadse aistingu. Nad on osakesed, mis petavad organismi närviretseptoreid. 10. Mis on vürtsisuse tajumise mehhanismid? Närviretseptorid. 11. Milliseid aineid kasutatakse toidu säilitamiseks ja mis protsesse need ained kontrollivad? · Toiduaine säilitusained inhibeerivad mikroorganismide arengut ja oksüdatsiooniprotsesse ja ensüümide toimet
Lõpp on noorte jaoks õnnelik. Süzee on tegelikult kõigis Moliere`i näidendites üsnagi etteaimatav ja lihtsakoeline. Tavapäraselt on tegelaseks mingi ebameeldiv tüüp, kes tahab enda arvates väga tark ja kaval olla, siis neiuke, kelle ümber tegevus käibki ja keegi kavalpea, kes siis sellel nö. ebameeldiva tegelase üle kavaldab ja neiu südame võidab. Sagedasti on tegemist abielumeestega, keda nende naised lollitavad ja teistega petavad. Ilmselgelt annavad Moliere`i kirjutatud näidendid pildikese tolle aja ellusuhtumiste ja kommete kohta. Vaatamata veidi lihtsakoelisele süzeele on Moliere osanud kõigis oma näidendites teravmeelse keelekasutusega kirjutada nauditava teksti. Moliere kasutab sarkasmi ,et pilgata rumalust ja upsakust. Selles näidendis meeldis mulle kõige rohkem Chrysalde, kes ei olnud küll peategelane, kuid kelle tarkus ja läbinägelikkus mulle meeldis
Rene Descartes Arutlus meetodist 1.Antud teksti põhiväiteks oleks asjaolu, et midagi ei saa tunnetada enne intellekti ennast, sest intellektist sõltub kõige muu tunnetamine ja mitte vastupidiselt. 2.Me leiame end ümbritsetuna kehaliste asjade maailmast, millel on teatud omadused, ja see näib olevat küllaltki kindel tunnetus, milles üldiselt ei kahelda. Me teame seda enda meelte kaudu seetõttu, et me neid asju näeme, kuuleme, kombime. Kuid võib-olla pole ühtegi asja, mis oleks niisugune, nagu seda endale meeltega kujutleme, kuna meeled meid sagedasti petavad. Kuigi me praktilises elus nende asjade olemasolus kindlad oleme, jääb siiski teoreetiliselt nende olemasolu kaheldavaks. Me näeme tihti und ja kuna kõik need mõtted, mis meil on ärkvel olles, võivad tulla ka magades, ei ole siiski meie vaimu sattunud asjad unenägude illusioonides tõelisemad. Kes ütleb meile...
rolli Jumal Amorisse usk, sest tegelased mainisid mitmeid kordi tema olemasolu ja austust tema vastu. Samuti on väga tüüpiline tänapäeval paljude jaoks õigluse otsimine nagu oli ka 14.sajandil. Nimelt viiendas loos tuli ilmsiks karm saatus, sest vürsti tütar otsis õiglust oma armsama surma pärast ning leidis, et on parim, kui ta heidab mehega ühte, mistõttu tegi neiu endale mürgiga lõpu. Tänapäeval leidub inimesi, kes petavad või on petnud oma kaaslast ning armastatut, samamoodi tegid inimesed 14.sajandil. Neljandas loos ei pööranud elatanud jahimees Nicostrato oma naisele Lidiale erilist tähelepanu, kuna tal oli kalliks saanud jahikull. Lidia oli küll solvunud, kuid leidis lahenduse ja lasi Pirrol, nende teenril, ennast lõbustada. “Dekameronis” suheldi küllaltki palju naabritega, mis on 21.sajandi eluolu ja inimeste juures sarnane. Terve etenduse põhjal oli mitme loo vältel naabri rollis Rita
Kindlasti peab üks hea ja aus sotsiaaltöötaja pidama kinni reeglitest, tööjuhenditest, ametijuhenditest. Sotsiaaltöötajal peab olema kiire analüüsivõime ning ta peab olema alati valmis oma töö, tegude ja sõnade eest vastutama ning iga hinna eest peab suutma vältida süüdistamist, laimamist. Loomulikult on alati erandeid ning leidub nö ,,tõrvatilku" meepottides ehk siis leidub sotsiaaltöötajaid, kes on omakasu peal väljas, petavad ning laimavad. Aga ega asjata öelda, et valel on lühikesed jalad.. Hea sotsiaaltöötaja peab lähtuma eelkõige kliendi huvidest. Mitte selles mõttes,et klient on koguaeg nagu kuningas vaid sotsiaaltöötajana pead suutma vahet teha, kas klient manipuleerib sinu kui isikuga või on tal teised eesmärgid. Mingites olukordades pead sotsiaaltöötajana suutma alla suruda enda väärtused/arvamused/moraali, et mitte ennast kliendile peale suruda
lõpp. Mõningatel juhtudel ongi see taotluslik, kuid enamuses pole see soovitud tulemus. Kui on tõesti soov kooselu lõpetada, siis tuleks seda teha ausalt, mitte pettes. Petmine võib tekitada tulevikus suuri hingehaavu ning usaldusprobleeme. Juba noortel, kes peavad seda kõrvalt vaatama võivad tekkida usaldusraskused. Ta näeb, et tema kõrval olev isik valetab oma partnerile ja ta võib hakata arvama, et kõik inimesed on sellised ja petavad. On oluline, et suhtes valitseks rahu ja ausus, pelgalt kõrvalvaataja jaokski ning ka oma südamerahu nimel. Petmine ei ole ainult suhetes probleem. Petmist esineb ka iga päev koolis. Hindelisteks töödeks ei õpita, seega tuleb õpilastel kasutusele võtta teised meetodid- spikerdamine. Mina, kui õpilane, võin öelda, et tõesti mõnikord matemaatika või füüsika kontrolltöö ajal kirjutan mõne valemi käele, kuid see ei tohiks saada harjumuseks. Spikreid tehes tegelikult õpitakse,
Oskar pettis endale Vanapaganalt veel ühe krati. Hans sõlmis Vanapaganaga lepingu, kuid kinnitas seda oma verega ja sai endale lumest krati. Oskari kratt jäi kinni ja Oskar jättis ta sinna ning kratt läks põlema. Tuli muutus ohtlikuks ka majadele ja rehepapp suunas selle teisele poole. Rehepapp vestleb Hansu ja tema uue lumememmega armastusest. Liina jälgis jälle Hansu, kes luges preilile luuletusi. Kodus saab Liina teada tema ja Endli pulmadest. Oskar ning tema naine petavad külmkinga (inimsööjat). Nõid paljastas oma vanad tunded rehepapi vastu. Rehepapp organiseerib Hansule ja Liinale kohtumise. Nõid sureb ära Lumememm sulab ära. Jaan viis Luisele piruka, kus oli ``armusegu'' sees. Kuid Oskar murdis selle pooleks ja toppis selle Liina käsul Jaanile suhu. Vanapagan võtab Hansult hinge. Rehepapp peab matma nõia ja järgmine päev juba Hansu. Liina tahab end jõkke uputada, aga Imbi ja Ärni peatasid ta.
mälu kaudu tunnetada möödunud aega; oleviku olevik ehk silmaga ja muude meeltega tunnetatav ning tuleviku olevik ehk olevikus olles evime ootusi tuleviku suhtes. Augustinuse tunnetusõpetus. Kas saab midagi kindlalt teada? Ilmselge viide skeptikute mõjule A. filosoofias. Ka skeptikud peavad tunnistama, et mõnda asja ei saa ümber lükata, kuigi neile meeldib näidata vees murduva puuoksa abil, et äkki elame kõik suure illusiooni sees ja meie aistingud petavad meid. A. : "... kaugel olgu meist kahtlemine selle tõesuses, mis me oleme õppinud kehaliste meelte abil; sest nende abil me oleme õppinud tundma taevast ja maad." Me õpime palju teiste tunnistustest, ja tõsiasi, et me saame mõnikord petta, ei ole õigustuseks, et mitte ühtegi tunnistust uskuda: niisamuti ei ole tõsiasi, et me saame mõnikord petta meelteobjektide suhtes, õigustuseks täielikule skeptitsismile. "Me peame tunnistama, et mitte
Lauretta lasi Filomenal laulda. Hiljem nad sõid ära ja läksid laiali. 2. Mida saad teada elu-olu ja inimeste kohta 15. sajandi Itaalias? Oli keskaeg, kus olid kuningad, müürsepad, kudujad jt ametid. Toimus palju petlusi ja armatsut, nii naiste kui ka meeste poolt. Oli ka vaesus. 3. Kõik 10 novelli jutustavad üsna sarnastest probleemidest, nimeta, mis on Sinu arvates need ühiskondlikud, inimlikud või isiklikud pahed, mida neis novellides käsitletakse. Paljudes olid juttu kus naised petavad oma mehi kuna nad ei saanud piisavalt ,,tähelepanu" nende poolt. 4. Kõik novellid on ühel või teisel moel õpetlikud. Nimeta vähemalt kolm asja, mida peaks lugeja nö autori arvates õppima, milliseid vigu vältima? Ära peta, ära lase ennast petta ja ära aita kaasa petmisele. Allan Part 011MT
kõik klahvid kokku. Ruja viimane kontsert toimus väikeses Roguni külas Tadzikistanis. Esineti veoauto kastis. Pealtvaatajad olid üliõnnelikud, kuigi nad tegelikult ei hoolinud, millist muusikat neile esitatakse. Ruja juures meeldis mulle, et suured erimeelsused ansamblis puudusid, ja kui neid ka oli, polnud seda laval näha. Ansambli liikmed olid väga mõistvad ja toetavad. Nad said aru, kui keegi otsustas ansamblist lahkuda. Mind üllatas aga, et nii hingestatud muusikat tegevad inimesed petavad oma naisi ja on lõbujanulised ning mõnesmõttes ka labased. Raamatus oli palju skandaalseid juhtumisi. 3 küsimust Rujale · Miks lahkus Rannap ansamblist?- Tahan seda teada, sest Rannap ju Ruja lõi ning oli selle vaimne liider ja juht. · Miks leppis ansambel kokku, et pärast 14. Oktoobri 1994 mälestuskontserti Ruja nime all enam kunagi ei esineta?- Mind huvitab, kas põhjus võis olla selles, et Ruja ei olnud enam see sama ilma Urmas Alendrita.
Keisri hull 1.Romaanis kirjeldatakse täpselt maaelu ja eestlaste igapäevaseid toiminguid. Tegevustik kujutab meie rahvust ja traditsioone 19. sajandil. Samas on raamat ka rahvusvaheline, sest kirjutatud on Napoleoni sõdadest ja sellel ajajärgul maailmas toimuvast. Samuti on tegevus tihedalt seotud Venemaa sündmustega. Teose alguses oli troonil Aleksander, lõpus Nikolai. 2. Tegelane Jakob Mätlik romaani aluseks on tema päevaraamat. Ta oli Eeva vend, kes aitas Eevat ja Timot nii palju kui sai. Tema oli üksneist, kes organiseeris ka Timo ja tema perekonna põgenemist, mis aga ometi ära jäi. Laming oli mõisavalitsejast keisri nuhk. Tema ülesanne oli keisrile ettekanda Timo olukorrast. Laming ise väitis, et oli sinna ilmunud mingite mõtetute asjaajamiste pärast, aga kahtlus oli, et ta tuli nende samade paberite pärast, mis Timo oli kirjutanud . Laming oli ka Timotheus von Bocki oletatav mõrvar. Ee...
teha, jumalatele see aga ei meeldinud. Peajumal Zeus karistas Prometheust karmilt. Ta aheldati kalju külge, kus iga öö käis kotkas ta maksa söömas. Päeval kasvas jälle uus, ja nii kaua aega. Ühel päeval sattus kangelane Herakles Prometheusest mööda kõndima ja ta märkas meest ning vabastas ta ahelatest. Kotka lasi ta noolega surnuks. "Veeuputus" jutustab sellest, kuidas jumal Zeusi kõrvu jõudsid kuuldused, kuidas inimesed röövivad, tapavad, valetavad ja petavad. Ühel õhtul jõudis Zeus Arkaadia kuninga Lykaoni palee juurde. Inimesed said aru, et läheneb jumal ja nad hakkasid palvetama, kuid Arkaadia kuningas ise ei uskunud, et see teekäija on jumal. Ta kavatses Zeusi proovile panna ning lasi ühe oma molosslasest pantvangi ära keeta ja siis proovida sööta Zeusile inimliha. Zeus aga sai aru, mida talle söödetakse ja läks vihast põlema. Ta tahtis karistada kuningat ning hävitas tema maise vara ja muutis mehe enda hundiks
· Veel üks tähtis komistuskivi on töötajate palgad. Igal ettevõttel on oma palgasüsteem. Muidugi, kui ettevõtted ühinevad, võivad sama taseme asjatundjad saada erineva palka. See aga rikkub õigluse printsiipi. Uuel ühingul peab kindlasti olema ka uus ja õiglane palgasüsteem. 4 · Ei ole kahjuks kõik inimesed nii ausad, kui tahaks. Vahel ärimehed petavad oma ärikaaslasi ja varjavad tegelikku finantsolukorda. Et niisugust ebameeldivust vältida, on vaja kindlasti tegemist teha ainult selle inimesega, keda sa 100% usaldad. Siis vaatame mis probleeme võib kaasneda tarbijatel ühingute ühinemisega: · Kui suured ettevõtted ühinevad, siis turul võib tekkida monopol. Selle tagajärjel hinnad võivad tunduvalt tõusta. Et kaitsta tarbijaid, on olemas konkurentsiamet,
###Riigikaitse kas ldine kaitseveteenistuskohutus vi palgaarmee? Eesti Vabariigis tagatakse julgeolek kahel viisil - sisejulgeoleku, mis kuulub siseministeeriumi ning justiitsministeeriumi valitsemisalasse ning seda tiendav vlisjulgeolek. Vlisjulgeoleku eesmrk on tagada riigi ja rahva kaitse vimaliku kallaletungi korral. Nagu termin riigikaitse tleb, on eesmrgiks kehtiva riigikorra ja riigi iseseisvuse tagamine. Eesti Vabariigis kehtiva seaduse alusel on Eestis julgeoleku tagajaks kaitseveteenistuse lbinud noored eesti mehed. Kuid kas tasuks kki muuta seadust ning muuta kaitseveteenistus vabatahtlikuks ning vtta kasutusele palgaarmee? Eesti Vabariigis kehtiva riigikaitse seaduse alusel on kohustuslik vjaves osalemine kikidele tervetele Eesti Vabariigi meesoost kodanikele vanuses 18-27 eluaastat. Viimasel ajal on aga hakatud arutlema teemal muuta sjavekohustus vabatahtlikuks ning luua Eesti Vabariigis palgaarmee. Leo Kunnas, reservk...
Osa arvas, et tugevamate ja võimekamate huvid peaksid peale jääme, mitte nõrgemate ja saamatute omad. Just nagu looduseski. Platon: Ateena aristokraat,, kes asutas oma kooli: Akadeemia. Ta pidas ennast Sokratese vaadete edasiarendajaks. Uskus, et hüve on igavene ja muutumatu sellepärast, et põhineb igavestel ja muutumatutel ideedel. Kujundas tervikliku õpetuse riigist. Riigis olgu kõik filosoofide kontrolli all. Sokrates: Ateena filosoof (5.saj teine pool) , väidab, et sofistid petavad oma õpilasi, sest kinnitavad,et õpetavad voorust, kuid ei tea, mis on vooruslikkkus tegelikult. Erinedes sofistidest, ei võtnud ta oma õpetussõnade eest tasu. Arvas filosoofiat vaja minevat selleks, et mõista, mis on hüve. Selleks, et voorust mõista, tuleb meil teada, kui vähe me tegelikult sellest teame. Õpilane pidi ise mõistmiseni jõudma. Aristoteles antiikaja mitmekülgseim õpetlane: loodusteadus, füüsika, ajalugu, eetika,
Keha all pean silmas oma jäsemeid ja pead ja kogu seda tajutavad materjali, millest väline vaatleja tajub, et tegu on inimesega ning vaim pole midagi muud kui see tükikest aju mis paneb meid mõtlema ja kujutlusvõimet omama. Seega keha oleks justkui vaimu tööriist või vahend, mille kaudu vaim näeb, kuuleb, tunnetab valu ja naudingut. See kõik jõuab meie vaimuni aga selle tükikese aju kaudu, mis omakorda kogub infot meelte vahendusel. Tõe tunnetamisel mängib põhirolli vaim. Meeled petavad meid sageli, kui näiteks vaatame taevas olevaid tähti, siis teame et tegelikult nad nii väikesed ei ole kui meie silmadele tundub, või kui vaatame kaugelt eemal seisvat sõdurit, näeme et tal on laiguline vorm, kuid lähemale jõudes näeme et need laigud koosnevad väikestest ruudukestest. Nii me ei saa võtta alati tõeselt seda mida me oma keha vahendusel tajume ning peame rohkem usaldama vaimu, mis põhineb eelnevatel kogemustel ja teadmistel.
Internet ja televisioon on mõlemad selliste liidrite suurimad allikad. Kui keegi kuuleb või näeb uudistes, et kusagil kesk-Idas käib sõda, siis ta kindlasti usub seda. Ilma mingisuguse võimaluseta näha ise seda sõda reaalselt, omamata tõestatud fakte, ainult televisiooni toel, enamik inimesi usub seda. Vangide kohal ja taga põleb lõkketuli. Lõke tekitab palju varjusid koopa seintele. See lõke on nagu suvaline institutsioon või ametkond, mis toetab inimesi, kes petavad meid. Usa valitsus toetab G. W. Bush-i ja teisi poliitikuid, see ongi allikas ideedele, mis meile peale surutakse. Need varjud seintel on vangidele tõe, reaalsuse eksitamiseks, selles maailmas on just ideed need, mida need mehed meile peale suruvad. Minek sõtta on vari koopa seinal, mis eksitab meid tõe ja õigluse pähe. Kusjuures mitte keegi, või siis vähesed, julgevad või viitsivad neid ideid kahtluse alla seda ja nende päris tõde uurima hakata. Selle asemel nad vütavad selle omaks
enda ja tuttavate hinnangute vaheline korrelatsioon 0,33, abikaasa puhul 0,67 Valiidsus · Testi kasutamisel inimeste väljavalimiseks (nt kes saaks paremini mingi tööga hakkama), peaksid paremad testitulemused olema seotud parema hakkamasaamisega Hea müüja võiks olla kohusetundlik Ei piisa lihtsalt ekspertarvamusest Peame kontrollima, kas kõrgeid kohusetundlikkuse skoore saavad müüjad on tõepoolest oma töös paremad, nt petavad vähem Kas me oskame hinnata tundmatu isiksuseomadusi? · Michigani Ülikoolis korraldatud katses (N=84) jagati osalejad gruppidesse, kus ühes grupis olevad katseisikud ei olnud üksteisega varem kokku puutunud · Iga grupi liige hindas kõigi teiste isiksust (nt kui jutukas, kergesti ärrituv, närviline, kohusetundlik jne ta on) · Test täideti ka iseenda kohta · Korrelatsioonid enda ja teiste hinnangute vahel ulatusid 0,38-ni pole väga suur täpsus, kuid inimesed
osalevad elukestvas ppimises kigis elu jooksul ette vetavates ppetegevustes, eesmrgiga parendada oma teadmisi, oskusi ja kompetentsi neis kujuneb eluharidus - haridus, millega kaasneb oskus tulla toime igapevases suhtlemises erinevates rollides, rajada perekond ja kodu, osaleda hiskonna- ja kultuurielus kujunemisele. Levinud vrarusaamu haridusest... Enamikul (vga paljudel) on vga kindel kujutlus, et haridus on see, mida antakse koolis, ppetund on petaja "t" mtmiseks sobiv hik, petajad petavad ainet (mitte pilasi), petajad annavad tundi ldharidus ongi kogu haridus hinded iseloomustavad pilast vi tema mingeid omadusi. Eesti haridus , kooli haridus, hariduse rahastamine.jpm Mis siis haridus on ? hariduse sisust Haridus ei ole see, mida ppekava ette neb. Haridus ei ole ppekavaga ette nhtud teadmiste, oskuste ja vilumuste kogum, nagu seisab haridusseaduses. Mis on ppekava? . Haridus on paljude tegurite koostoimes kujunev subjekti (iseseisvalt toimiva aktiivse alge) olek, inimese vi
Andrus Kivirähk ,,Mees, kes teadis ussisõnu" Andrus Kivirähki uue romaani "Mees, kes teadis ussisõnu" kujundus tõi kohe vaimusilma ette lapsepõlvest väga tuttava raamatu, mille pealkiri on "Tark mees taskus" ja mis koosneb eesti rahva ennemuistsetest juttudest. Lugemisel selgus, et ka sisu poolest võib kahe raamatu vahele mitmeid paralleele tõmmata. Romaani tegevus siis umbes kolmeteistkümnenda sajandi Eestis ja minategelaseks Leemet, metsas sündinud eestlane, viimane ussisõnu (rästikute keel, millega saab loomi allutada ja osadega neist ka muidu suhelda) valdav mees maailmas. Samuti üks viimaseid metsas sündinuid. Kivirähu järgi elasid muistsed eestlased metsades ja elatusid küttimisest, praegu rahvuslikuks peetav agraarkultuur oli tegelikult ülevõetud võõrnähe. Kivirähk ise on intervjuudes toonitanud, et tegu pole mingi naljalooga, vaid väga tõsise ning sünge looga. Nojah, lugu ise on tõepoolest traagiline, sünge, kurb ja tõsine....
aheldati kalju külge, kus iga öö käis kotkas ta maksa söömas. Päeval kasvas jälle uus, ja nii kaua aega. Ühel päeval sattus kangelane Herakles Prometheusest mööda kõndima ja ta märkas meest ning vabastas ta ahelatest. Kotka lasi ta noolega surnuks. “Veeuputus” jutustab sellest, kuidas jumal Zeusi kõrvu jõudsid kuuldused, kuidas inimesed röövivad, tapavad, valetavad ja petavad. Ühel õhtul jõudis Zeus Arkaadia kuninga Lykaoni palee juurde. Inimesed said aru, et läheneb jumal ja nad hakkasid palvetama, kuid Arkaadia kuningas ise ei uskunud, et see teekäija on jumal. Ta kavatses Zeusi proovile panna ning lasi ühe oma molosslasest pantvangi ära keeta ja siis proovida sööta Zeusile inimliha. Zeus aga sai aru, mida talle söödetakse
Väidavad veel, et me ei või kunagi öelda, et nii on. Võime vaid väita, et meile näib nii. Kuna nad hoiduvad otsustamast asjade olemuse üle, saavutavad nad sel viisil hingerahu. Skeptitsism tekkis vanas-Kreekas siis kui riik oli languses ja kõik sisemised väärtused olid kokkuvarisenud. Parminedes L-Itaalia 540-470 eKr. Kirjutas luuleteose ,,Loodusest" tema filosoofia on olemas ainult muutumatu ja kadumatu maailm, kui meile näib teisiti, siis meie meeled petavad meid. Seepärast tuleb usaldada mõistust. Ta eitas tühjust ja väitis, et universum on ainega täidetud, sellest tulenes 3 järeldust. 1. Liikumine pole võimalik, sest pole kusagile liikuda 2. midagi ei teki ega hävine, sest mõlemad protsessid eitavad mitte olemist 3. Olemine on ühtlane kogumaailm-ühtlane ainemass. Zenon- Parminedese õpilane u 460 eKr. Võttis esimesena kasutusele dialoodivormi ja oli vaidluskunsti isa. Ta
Tunnetus ja teadmine 1. Sõna teadmine kolm erinevat tähendust. Selgita ja esita näide! Osata analüüsida lauseid ja selgitada, millises tähenduses on nendes kasutatud sõna teadma. Loe lisaks õpik lk. 10-11. Teadmine kui tuttav olek- Tean, mis on kõrvavalu ( st olen kõrvavalu tundnud) Teadmine kuidas- Tean, kuidas pannkooke teha ( oskan neid valmistada) Tean, kuidas teha lipsusõlme ( st oskan teha lipsusõlme). Teadmine- et Tean, et päike tõuseb idast ( olen kuulnud või lugenud) Mõned teadlased väidavad, et kõik oskused (teadmine- kuidas) taanduvad tegelikult teadmisele .et Teised vaidlevad vastu väites, et väike laps , kes õpib kõndima, ei tea midagi kõndimise teooriast. 2. Vaikiv teadmine ja M. Polanyi. Polanyi- filosoof, kes on lahendanud järgmiselt: a) osa oskusi saab tõesti taandada teadmisele- et , kuid on oskusi, mida ei saa ja neid nime...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
