KODUTUS probleem nii Eestis kui ka Maailmas Inimese heaolu jaoks on vaja kolme tegurit pere, töö ja eelkõige kodu. Kodu on see, mis pakub inimesele turvatunnet. Kuid mis saab inimesega siis, kui tal kodu pole, kui tal pole kuhugi varjule minna? Temast saab kodutu. Kodutus ja kodutud on probleemiks üle terve maailma. Keegi ei oska kindlalt öelda, palju neid tänapäevaks juba kogunenud on. ,,Eests puudub kindel definitsioon, kes on kodutu. Kas ta on inimene, kellel pole alalist elukohta, või on ta ka inimene, kes ei saa koju minna, kuna seal tarvitatakse vägivalda. Tänu sellele ei saa kindlat kodutute arvu ka registreerida," räägib MTÜ Iseseisva Elu töötaja Merilin Mänd. Kuid ta mainib ka, et ainuükis Tartus võib see arv küündida kuni 500inimeseni
"tänavakodutuseks". Kodutuse põhjused : Töötus -> alkoholi kuritarvitamine --> üürivõlad --> väljatõstmine või korteri müük. Töötus --> alkoholi kuritarvitamine --> perekonna lagunemine --> eluaseme kaotus. Kinnipidamiskohast vabanemine --> võimetus leida tööd -> võimetus üürida eluaset sissetuleku puudumise tõttu. Narkomaania --> perekonnast väljaheitmine --> eluaseme kaotus. Ränne töökoha leidmiseks Tallinna --> püsiva töö mitteleidmine --> ebapüsiv eluase või kodutus. Omavoliline eluruumi kasutamine --> omaniku rangem kontroll eluaseme üle --> varjupaika sattumine Kuidas aidata kodutuid? Kodutute aitamiseks tuleks ennekõike välja selgitada kodutute vajadused, sest sageli ei jõua abi abivajajateni just seetõttu, et pole teada , millist liiki teenuseid inimene vajaks Ehitada rohkem omavalitsuse omandis olevaid elamispindu Laiendada ja parandada eraomandis olevaid üüripindasid
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Kristiine Kaasik 120719IAPB Kodutus ja kodutud Kava aines ISS0110 Väljendusoskus Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2012 Kava koostamine Teema Kodutute mured ja probleemid Idee Terviseprobleemid, diskrimineerimine, külmumine - probleemid Sõjad, probleemid kodus, looduskatastroofid, alkoholism ja narkomaania, vanglast vabanemine põhjused
Lastekodu koht koduta lastele või koduta laste kodu. Igas ühiskonnas on lapsi, kellel puudub ema, isa või keegi lähedane inimene, kes tema eest hoolitseks, mistõttu on nad sunnitud elama lastekodus. Mõnikord on küll vanemad olemas, kui neil puudub huvi, oskused, tahtmine või võimalused last kasvatada. Aastast 2007 nimetatakse lastekodusid Eesti asenduskodudeks. Sotsiaalministeeriumi koduleheküljelt võib lugeda, et asenduskodu eesmärk on rahuldada lapse põhivajadusi, luua talle turvaline ja arenguks soodne elukeskkond ning valmistada laps ette võimetekohaseks toimetulekuks täiskasvanuna. Kuid kas asenduskodu on lapsele koduks või lihtsalt kohaks kus olla? Eelnevast selgus, et rahuldab asenduskodu rahuldab vaid esmased vajadused, milleks on täis kõht, soe tuba ja riided seljas. Kuid lisaks on lapsel vaja lähedast inimest, kellest hoolida, turvalist kiindumust ja tingimusteta armastust ning mudelit, mis aitaks täiskasvanuna edukalt toim...
EELK Peeteli kirik 1995-2015 STATE VICTIM COMMUNITY OFFENDER ...we put people in jail and think what it is OK ... Prison Living conditions “Politsei”-Estonian Police magazine in july 1999 “Streetchildren- scum of society”. 1997 2009 First we should restore the person, a human being. Tänan teid! Avo Üprus 5020857
Esmajärjekorras muretseme probleemide pärast kus probleem puudutab meid tööpuudus, kus meil mõni tuttav töötu. Teises järjekorras muretseme probleemide pärast, mis meile lähedased kus meil kerge samastada ennast ohvriga. Kujutame end töötuna. Kolmandas järjekorras probleemid, mis kauged kus ei suuda end samastada ohvriga. Maailmas palju näljaprobleeme aga me saame sellegipoolest rahulikult magada. Sest see probleem meist kaugel isegi geograafilises mõttes. Kuigi kodutus siin samas, aga kodutus me murede edetabelis taga. Eesti erakondade valimislubadused üheski pole nt lubadust leevendada kodutus. Sest sellega ei võidaks populaarsust. Kodutu ju ei vali ja kes valib, see ei muretse kodutuse pärast. Kodutus kauge ja välimus kauge. Nõudlejad muretsevad, et publik märkaks just nende nõuet. Kuidas tõmmatakse avalikkuse tähelepanu? Näide karusnahavastased paljalt linna peal.
KODUTUTE HOOLEKANNE EESTIS Kes on kodutu? Kodutu inimene, kellel ei ole mingit seaduslikku suhet (omand, üürileping, alaline majutusleping) ühegi elamispinnana kvalifitseeritava hoone, ruumi või nende osaga. Sellesse gruppi kuuluvatel inimestel puudub nii elukoht kui selle muretsemiseks vajalik sissetulekuallikas ja sotsiaalsed oskused neis tingimustes enda staatust muuta. (Sotsiaalministeerium 2005: 3) Tüüpilised kodutuks saamise arengulood: Töötus alkoholi kuritarvitamine perekonna lagunemine või kooselu lõppemine eluaseme kaotus; Kinnipidamiskohast vabanemine võimetus leida tööd võimetus leida eluaset sissetuleku puudumise ja isikliku tausta tõttu; Narkomaania perekonnast väljaheitmine või perekonna lagunemine eluaseme kaotus; Ränne töökoha leidmiseks linna püsiva töö mitteleidmine ebapüsiv eluase või kodutus; Omavoliline eluruumi kasutamine omanikupoolse kontrolli tugevnemine varjup...
Nimi: Linnastumine 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 Created on TheTeachersCorner.net Crossword Maker Paremale Alla 1. Downtown ehk ... 2. Linn mille osad paiknevad sektoritena. 4. Linnakeskuse taas aktiivseks muutumine. 3. M...
Sotsiaalhoolekande ülesanded: -abi osutamine isikule või perekonnale toimetuleku raskuste ennetamiseks, kõrvaldamiseks ja kergendamiseks; -sotsiaalsete erivajadustega isiku turvalisusele, arengule ja ühiskonnas kohanemisele kaasaaitamine. Sotsiaaltöö (hoolekande) põhimõtted: -inimõiguste järgimine; -isiku vastutus enda ja oma perekonnaliikmete toimetuleku eest; -abi andmise kohustus, kui isiku ja perekonna võimalused toimetulekuks ei ole piisavad; -isiku ja perekonna toimetuleku soodustamine. Sotsiaaltöö eetika: on kõlblaste normide kogum, mis korraldab, sätestab, reguleerib hoolekandealast tegevust. Sotsiaaltöö meetodid: -klienditöö(hätta sattunud inimesed); -kogukonnatöö(elukeskkonnale, kus elab ka teisi); -grupitöö(nt AA); -maailmaparandamine Sotsiaaltöötaja rollid&tegevused/sotsiaalteenused: -ärakuulaja/informeerija/konsulteerija; -nõustaja; -vahendaja/suhtekorraldaja; -juhtumikorraldaja(kriminaalhooldaja); -käsutäitja; -advokaat/kl...
Inimene on "sügavas unes". 5.faas- Nähakse põhiosa unenägudest. Bioloogilised : Ööpäevased rütmid Füüsiline aktiivsus Toit ja jook Norskamine Psühholoogilised: Meeleolu Ängistus Unenäod Arusaamad Sotsiokultuurilised: Kus ja kellega magatakse Riietumine Magamisega seotud ravimid Poliitilis-majanduslikud: Elamiskoht ja ülerahvastus Kodutus Vahetustega töö Lisatöö Magamisega seotud liiklusõnnetused Keskkonnategurid: Turvalisus Müra Ümbritseva keskkonna temperatuur Kosmos
võetakse eelarve vastu. (5)Ausalt peab makse maksma, sest maksude mitte maksmine on seadusega karistatav ja muidu ei saaks riik piisavalt raha, et ühishüviseid pakkuda. (6)Sotsiaalne turvalisus on see, et rioigi kodanikele on tagatud sotsiaalne kaitse nagu näiteks:(pension, töötuskindlustus, tervisekindlustus). (7)Sotsiaalne risk on inimesel kes on kindlasse olukorda sattunud ja ei suuda ajutiselt või alaliselt oma heaolu eest seista nt:(puue, kodutus, tööta jäämine, haigestumine). (8)Eestis tegeleb sotsiaalhoolekandega Sotsiaalministeerium nt:(lastekodud, varjupaigad, hooldekodud). (9)Tulumaks kindel protsent sissetulekust, mis tuleb maksta riigile. Käibemaks kui inimene ostab toote, siis selle toote pealt läheb kindel protsent riigile. Maamaks maamaksu tasub iga kinnistu omanik olenevalt krundi suurusest ja asukohast. Sotsiaalmaks on sihtotstarbeline maks, mis tähendab , et sellest laekunud
koolis. Gümnaasiumihariduse sai Tallinna 3. Keskkoolis · Astus TRÜ bioloogiateaduskonda. Lõpetas selle 1985. aastal KARJÄÄR · Kirjandusse tuli luuletajana · 1985 1987 töötas Hiiumaal õpetajana · 1989 1990 toimetaja ajakirjas Vikerkaar · Alates 1991. aastast on Kirjanike Liidu liige · Eesti kirjanik ja tõlkija LOOMING Proosaloomingu probleemistik · Kodu, kodutus, kodust eemal olek. Eesti ja välisriik, kodu ja hotell. Mälestused lapsepõlvekodust. · Mälu, meenutamine ja ununemine. Probleemid seoses minevikuga. Põgenemine mälestuste eest, mineviku mõtetes taasläbielamine. · Iseenda otsimine. Kes ma tegelikult olen? LOOMING Proosaloomingu probleemistik · Päritolu, rahvus, esivanemad. · Erinevad usundid ja Jumalasse uskumine. · Armastus ja seks. Kas need on seotud? Seksuaalsus
1. Sotsiaalteenused Sotsiaaltöö korraldus tegevus, mis aitab viia toetuse või teenuse inimeseni ja mille läbi peetakse üleval organisatsioone ning aidatakse kindlustasa nende organisatsioonide püsimajäämine. Sotsiaaltöö korraldusele on iseloomulik väärtuste lepitamatu konflikt, kus pole kunagi võimalik teha absoluutselt õigeid otsuseid ühtviisi õiglaselt kõigile abivajajaile, olenemata tahtmisest arvesse võtta erinevate osapoolte huvisid ja vajadusi, sest vajadused on alati pigem suuremad ja ressursid on alati pigem väiksemad kui vajaduste kindlustamiseks vajalik. Õigete alternatiivsete valikute tegemine on üks sotsiaaltöö korralduse põhiülesandeid. (Medar 2002: 50) Sotsiaalhoolekanne sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste ja muu abi osutamise või määramisega seotud toimingute süsteem, kus : 1) sotsiaalteenus on isiku või perekonna toimetulekut soodustav mitterahaline toetus, mis soodustab inimese igapäevases elus toime...
Kellele: Teema: Sotsiaalprobleemid Kellelt: Seoses tänase olukorraga võib nimetada suurimaks sotsiaalseks probleemiks majanduslangust ning sellega kaasnevat tööpuudust. Tänu tänapäevasele arengutasemele on hakatud liiga palju inimtööjõudu asendama masinatega, mistõttu ei olegi inimestel enam tööd. Kui potentsiaalsete töökohtade arv järjest kahaneb siis väheneb ka tarbija ostujõud, mis omakorda sunnib ettevõtteid järjest rohkem kokku hoidma kulutustelt. Mõni võib probleemile lahenduseks pakkuda tarbimise suurendamist, kuid fakt on selles, et lõpmatuseni suurenev tarbimine suurendab ka lõpmatuseni vajaminevate loodusressursside hulka ning meie planeet on kõike peale lõpmatu. Hetkel oleme olukorras, kus on lõppemas puhas joogivesi, kütused, puhas õhk, mida hingame jne. Tööpuuduse tõttu on ühiskonnas palju kodutuid, kes omakorda tekitavad samuti sotsiaalse probleemi. Põhjuseid võib olla väga mitmeid, miks osad inimesed jäävad ...
ilmuma ühiste kaante vahel kui tervik. Siin jõuab Marie Underkõige lähemale elu paratamatule antiteesile valgus ja piemdus ning mure ja rõõm. Juba kahe nende paralleelselt kirjutatud pealkirjad viitavad sisude erinevusele - elu varjupoolele ja rõõmule. ,,Hääl varjust" kutsub lugejat tumepoole juurde, sinna mahub sõjajärgne koledus, surma traagika, sotsiaalne viletsus, üksindus, kodutus, kontvõõra mured ja inimese hinge vaevavad probleemid. Hääled ei kisenda enam, nad vaid halitsevad tasakesti oma valutavat südant. ,,Agulis" poetessi puudutab valusalt kannatav maailm. Momentvõtted osutavad tsivilisatsiooni pahedele, mille ohvriks ja tegelikult ka tekitajaks on inimene. Läbi sõnade joonistab Under täpse pildi tolleaegsest elust äärelinnades: Need tohletand majad kui ussitand seened neil porine võõp.
Ühishüvistele, sotsiaalsele kaitsele ja riigivalitsemisele, Sotsiaalne turvalisus- need riigi kulutused, mis on suunatud ühiskonnaliikmete heolu tagamisele sotsiaalsete riskiolukordade ja probleemide korral. Liigid- tervishoid, haridus, korrakaitse, trantsport, side, riigivalitsemine, riigikaitse, s.h kultuur, kunst, sport. Sotsiaalsed riskid- tööta jäämine, haigestumine, alaealiste laste kasvatamine, puue, toitja kaotus, vanadus või kodutus. Pensionisüsteem- penisoni suurus sõltub inimese palgast ja sellest kaua inimene enne pensioni tööd tegi, pension tuleb sotsiaalmaksust
12.B Kas Eesti on rikas riik? Sellele küsimusele võime leida väga palju erinevaid vastuseid. Põhjus, miks me nii palju erisuguseid vastuseid leiaksime, ongi see, et inimestel on rikas mõttemaailm. Meie kodumaal on haritud inimesed ja igaühel neist on erisugune mõttemaailm. Eestit võib pidada rikkaks riigiks seal elavate inimeste tarkuse ja hariduse üle. Kodutus ei esine märkimisväärselt kui seda on näiteks USA-s. Aastal 2002 lõpetas USA Rahukorpus oma missiooni Eestis, kuna Eestis ei olnud enam arengumaa ega sedalaadi abi vaja - Rahukorpus tunnistas Eesti arenenud riigiks. Kuna ülemaailmsest majanduskriisist lakutakse siiamaani haavu, siis Eesti ravimisalveks on infotehnoloogia ja turisminduse tohutu areng. Eesti kui e- riigi ainulaadsus seisneb just erinevate lahenduste sisulises tugevuses ja laialdases kasutuses.
Elamistoiminguid mõjutavad tegurid Bioloogilised tegurid Psühholoogil Sotsiokultuurilised tegurid Keskkonna tegurid Poliitilis-majanduslikud teg ised tegurid Turvalise keskkonna säilitamine *Füüsiline (mitte) suutlikkus *Intellektuaal *Kultuurilised tegurid *Majapidamine *Teadmised ja suhtumine *Vastuvõtlikkus nakkustele ne *Sotsiaalsed tegurid *Turvalisuse aste kodus turvalisusalasesse seadusand *Füüsilise tervise seisund/mittetervis, suutlikkus/ka *Sotsiaalne klass *Ohud mängimisel ...
survet riigieelarvele või surunud alla eraüürisektori potentsiaalset arengut. Kiired reformijad riigid, kus domineeris riiklik elamufond (Eesti, Leedu) Kõhklejad Rumeenia, Bulgaaria mitte väga suure ühiskondliku elamusektoriga, kõhklusi ja vastuolusid tekitas eelkõige denatsionaliseerimine. Paraku on kõhklemine neis riikides toonud kaasa suurimad sotsiaalsed probleemid (investeeringute tegemise takerdumine olemasolevasse elamufondi, kodutus jms). Samas ei katkenud neis riikides uusehitus sellisel drastilisel moel, nagu Eestis, Leedus jm ERASTAMINE IDA-EUROOPAS Avalik üürisektor Avalik üürisektor Erastamise % enne 1990.a. % peale 2000.a. % Eesti 61,0 5,2 91,5 Bulgaaria 6,6 3,0 54,5 Horvaatia 24,0 2,9 87,9
Üheks põhiliseks liigiks kirjanduses oli pagulasproosa. Teemad, mis proosades kajastusid jagunesid neljaks: 1.) Kodumaa ajalugu ja olud enne II maailmasõda (B.Kangro „Tartu-sari”). Hiljem kirjutati ka palju memuaare. 2.) Asukohamaade argipäev – tegelasteks olid pärismaalased või pagulased, kes on uude ühiskonda sisse elanud. 1 3.) Kodumaalt põgenemine üle vee – domineerib ebakindlus, kodutus, erinevad konfliktid. 4.) Piiblitemaatika – A.Kalmus „Juudas”. Peale proosa kirjutati ka palju pagulasluulet, mille teemad jagunesid samuti erinevateks gruppideks: 1.) Tõsine ja süngetooniline luule, milles domineeris koduigatsus (põhiliselt vanima põlvkonna esindajad) 2.) Graafilised eksperimendid, piltluule ja sürrealism ning vihjeline kujundikeel (keskmise põlvkonna esindajad: Laaban, Lepik) 3.) Isiklikud hingehädad, perekond ja loodus. 1980
kui Eesti kultuuri ja eluga (H. Nõu; E-K. Toona; I. Ivask; I. Laaman) 4. Isikud, kes sündisid pärast sõda paguluses (T.H. Ilves; M.K. Kostabi) Teemad, mis kajastusid pagulasproosas: 1. Kodumaa ajalugu ja olud enne II maailmasõda (B. Kangro ,,Tartu-sari"; hiljem kirjutati palju memuaare) 2. Asukohamaade argipäev- tegelasteks olid ,,pärismaalased või pagulased, kes on uude ühiskonda sisse elanud 3. Kodumaalt põgenemine üle vee- domineerib ebakindlus, kodutus, konfliktid) 4. Piiblitemaatika (A. Kalmus ,,Juudas" Teemad, mis kajastusid pagulasluules: 1. Tõsine ja süngetooniline luule, milles domineeris koduigatsus (põhiliselt vanima põlvkonna esindajad) 2. Graafilised eksperimendid, piltluule ja sürrealism ning vihjeline kujundikeel (keskmise põlvkonna esindajad: Laaban, Lepik) 3. Isiklikud hingehädad, perekond ja loodus Ilmar Laaban 1921- 2000
Inimgeograafia 1. Iseloomusta linnastumisprotsessi maailma eri regioonides. Linnastumise algperiood- Euroopas 19. ja 20. sajandil, praegu läbivad seda perioodi mitmed vähem arenenud maad.Linnaelanike arv kasvab kiiresti sisserände ja ka suure sündimuse tõttu. Märgatavalt areneb kesklinn ja selle lähiümbrus, sest sinna rajatakse tööstusettevõtteid. Sisserändajad tulevad linna elama, et leida töö. Nad hakkavad elama mugavusteta elupiirkondades. 1950.-1960- Hakati ehitama kindla planeeringu järgi elamurajoone. Kõige kiiremini arenesid kesklinnast kaugel asuvad elurajoonid. Sinna rajati ka vajalikke teenindusettevõtteid, aga kuna seal elavate inimeste töökohad paiknesid teises linna otsas, siis vajati tõhusat ühistransporti. Eeslinnastumine- Põhja-Ameerikas 20. sajandi algused, Lääne-Euroopas 1950-1960 aastatel.Paljud inimesed kolisid kesklinnast kaugemale, linn hakkas en...
Sotsiaalturvalisuse liigid: Sotsiaalkindlustus: Pensioni-, tervise- ja töötuskindlustus. Peretoetused: Lapsetoetus, sünnitoetus, lapsehooldustasu, koolitoetus. Sotsiaalhoolekanne ja toetused: Toimetulekutoetused, puuetega inimeste toetused, lastekodud, hooldekodud, varjupaigad, hoolekandeteenused. Sotsiaalne risk: asjaolu, mis võib põhjustada inimese isikliku toimetulekuvõime ajutist või alalist nõrgenemist. Töötus, puue, vanadus, kodutus, haigestumine. Eesti pensionisüsteemi eesmärgiks on aidata inimesel pensionile minnes säilitada senine sissetulek ja elustandard. Pensionisüsteem jaguneb kolmeks sambaks: I sammas: Riiklik pension II sammas: Kogumispension III sammas: Täiendav kogumispension Riiklikku pensioni makstakse palgalt arvestatavast sotsiaalmaksust. Tööandjad maksavad 33% töötaja palgast sotsiaalmaksuks, millest 13% läheb ravikindlustuseks ja 20% praeguste pensionäride pensionideks.
side ja kultuuriteenused) pakkumine. 3) rahalised ülekanded (pensionid, sotsiaalkindlustuse väljamaksed, sotsiaaltoetused, stipendiumid). Sotsiaalse turvalisuse poliitika need riigi kulutused, mis on suunatud ühiskonnaliikmete heaolu tagamisele sotsiaalsete riskiolukordade ja probleemide korral. Sotsiaalne risk tööta jäämine, haigestumine, alaealiste laste kasvatamine, puue, toitja kaotus, vanadus, kodutus. Sotsiaalkindlustus toetuse suurus sõltub inimese või ettevõtte poolt tehtud sissemaksetest. Sotsiaaltoetus antakse puudust kannatavatele või sotsiaalsesse riskiolukorda sattunud inimestele, olenemata tema poolt tasutud maksudest või sissemaksetest. Sotsiaalhoolekanne kõik need meetmed, millega riik abistab toimetulekuraskustes inimesi.
Keskkonnaprobleemid Majanduslikud Sotsiaalsed probleemid probleemid Probleem: Probleem: Probleem: ● liigne ● väheneb ● ebavõrdsus energia tarbimine tööstuse osakaal e suurenemine ● liigne vee ● töökohtade ● kodutus tarbimine puudumine ● kultuuri ● suurte ● tööstusettev kadumine prügikoguste teke õtted kolivad ● väikeste eeslinnadesse ● õhu poodide, koolide
Tööturu probleemid: 1) paindlikkud ja jäikus 2)ümberõppe ja täiendõppe võimalused 3)rahvastiku vananemine 4)võõrtööjõu sissetoomise pos ja neg küljed 5) kõrgaharidusega inimeste liiga suur osakaal 6)tehniliste-ja reaalainetega seotud erialade alatähtustamine 7)keskastme spetsialistide, lihttööliste puudus 8)kutsehariduse halb maine ja kvaliteet Sotsiaalpoliitika Sotsiaalne risk- töötuks jäämine, haigestumine, alaealiste laste kasvatamine, puue, toit ja kaotus, vanadus, kodutus Riik paneb paika teatud põhimõtted, seadused, õigused. Tööandja peab hoolitsema sotsiaalse turvalisuse eest nt maksab sotsiaalmaksu, hoiab töökohta. Sotsiaalkindlustus: 1)pensionikindlustus 2)tervisekindlustus 3)töötuskindlustus Sotsiaaltoetused: 1)peretoetused 2)toimetuleku toetused 3)puuetega inimeste toetused 4)lastekodud, hooldekodud, varjupaigad Alternatiivkulu- Loobumsie tõttu saamata jäänud kulu. Ühe toote tarbimisel ei ole võimalik
julgeolukuteenused, teadusuuringud, mnt ehitus). Kulub: · Riigivalitsmisele · Toetustele (pension, sotsiaaltoetused, stipendiumid) · Ühishüvisele (politseid, haridus, sotsiaalteenused, side) Sotsiaalne kaitse, ehk sotsiaalne turvalisus inimese kindlustunne ja majanduslik toimetuleks, mille tagab riik. Sotsiaalne tisk tööta jäämine, haigestumine, alaelaiste laste kasvatamine, puue, toitja kaotus, vanadus, kodutus. Sotsiaalkindlustus · Pension · Haigusraha · Arstiabi · Soodusravimid · Tööstuskindlustus See sõltub inimese palga suurusest. Peretoetused: · Lastetoetus · Sünnitoetus · Koolitoetus · Vanemahüvitis ehk emapalk Sotsiaalabi: · Toimetulekutoetus · Puuetega inimese toetus · Lastekodud, hooldekodud, turvakodud, kodutute varjupaigad · Hoolekanne vs sotsiaaltöötaja abi Makstakse või osutatakse neile, kes endagaise toime ei tule
Hingamist takistav limaeritus ja köha Kopsupõletik e pneumoonia Kopsupõletiku tekitajaks võib olla viirus või bakter. Enam kui pooltest juhtudest tekitajaks bakter Streptococcus pneumoniae Kopsupõletikku esineb sageli pikka aega põdenutel (vanurid) Eestis registreeritakse aastas 10 000 juhtu Põhjuseks asjaolud, mis nõrgendavad ja kurnavad inimese organismi: narkomaania alkoholism HIV infektsioon Kodutus Tbc Teket soodustavad Külmetus Organismi vastupanuvõime langus Stress Suitsetamine 5 Peamised sümptomid Palavik Köha Kui kohe ei hakata ravima, võib välja kujuneda raskekujuline kopsupõletik vappekülmahood kõrge palavik hingamisega kaasnev torkiv valu haigel kopsupoolel
Kehv hingamissagedust. ventilatsioon. Magamine Ööpäevane rütm, Meeleolu. Erutus Magamist mõjutab Elukoht, Inimene peab mille jooksul toimub tekitab unetust. magamiskoht, ülerahvastatus, magades tundma paljude Depresioon, vanuriiga ümbritsevad kodutus, end turvaliselt. füsioloogiliste - tekivad inimesed, riietus, vahetustega töö, Müra või selle funktsioonide magamisprobleemid. ravimid, mida lisatöö. Unetuse puudumine tsükkel. Füüsiline Ängistus- pidev tarvitatakse. tõttu tekivad ka mõjutab
palgalõhe (16%), naistevastane vägivald, seksistlikkud stereotüüpid, naiste tagasihoidlik osakaalul äris, teaduses ja poliitikas (24% parlamendisaadikutest rahvusparlamentides). Olukorras, kus paljud naised kannatavad diskrimineerimise, vaesuse ja vägivalla all, saab nõusolekut osta raha eest. Mitmed teadusuuringud näitavad, et noori naisi kallutavad prostitutsiooniga tegelema vaesus, perekonna kaotus, kodutus, narkomaania ning varasem füüsilise ja seksuaalse kuritarvituse kogemus. Pealegi hakkab enamik naisi prostitutsiooniga tegelema väga noorelt. (Naistevastane vägivald „Eesti Naisteühenduste Ümarlaua Sihtasutus“. Kasutatud 17.02.2016 http://www.enu.ee/naistevastane-vagivald/index.php?keel=1&id=525) Prostitutsiooniga seoses, Euroopa Interpoli andmetel teenib kupeldaja iga prostituudi pealt 110 000 eurot aastas
Eesti Statistikaameti uuring 2011. 4 Vaesus ja ebavõrdsus Euroopa Liidus 1.2011 [file:///C:/Users/kasutaja/Downloads/Powerty_explainer%20EST%20] 5 Ninn, E. Suurimas vaesuses elavad üksikvanemad ja lasterikkad pered.Postimees 7.11.2015 [http://tarbija24.postimees.ee/391622/suuremas-vaesuses-elavad- uksikvanemad-ja-lasterikkad-pered] 6 Vooglaid, Ü. Vaesus tekitab vaesust Maaleht 2015 7 Padler, M. L. Kodutus Eestis – uppuja päästmine on uppuja enda asi? [http://www.eetika.ee/et/872077] 8 Lasteombutsman, Õiguskantsleri kantselei 13.02.2012. [http://oiguskantsler.ee/et/lasteombudsman-koostas-ulevaate-laste-vaesusest] 9 Riiklike peretoetuste seadus 2001.-Riigi Teataja, 2001,nr 95, art 587 10 Liiva, S. Töötukassa: ligi pool nõustamisel osalenutest läheb aasta jooksul tööle. Postimees 2015 [http://uudised.1n
Akadeemia 2005,nr.4 lk.715-734 Jaanuar 2006 SISSEJUHATUS Me kõik teame,mida tähendab kodu.Kodu on kui kindlus-sealt leiame kaitset ,turvatunnet, lähedaste armastust,mõistmist,hoolimist.Paraku on koduta inimeste hulk alates 1980.aastatest kasvanud.See pole ainult vaeste rahvaste probleem.Ka maailma rikkamates riikides on inimesi,kes on jäänud pikemaks või lühemaks perioodiks alalise koduta(Casavant 1999).Eestis sai kodutus märgatavaks 1990.a.keskel(Kõre 2003).Peavarjuta inimeste üle pole kahjuks võimalik täpset arvestust pidada.Nii ka Eestis.Arvatakse,et Euroopas on kolmandiku võrra suurenenud kodutute arv viimasel kümnendil.Ka Eestis kasvab kodutute arv ja seda peaks käsitlema sotsiaalse probleemina(Kährik,Kõre,Hendrikson 2002). KODUTUD TARTU LINNAS-UURIMUSE METOODIKA Eestis on kodutuse uurimise ajalugu alles noor(Koduta inimese.....2003;Kõre 2003).Varasemad
kuna varem suletud piirid läänemaailmaga on lahti. Peale selle on suurenenud lõhe rikaste ja vaesemate riikide vahel tekitanud märgatavad migratsioonivood riikide vahel. Tõukefaktorite hulka võivad kuuluda migratsioon, mille põhjustavad põgenemine etniliste konfliktide ja keskkonnakatastroofide eest, materiaalne ellujäämine või soov parandada oma majanduslikku olukorda, põgenemine kasvava soolise ebavõrdsuse eest, pereprobleemid, kodune ja seksuaalne vägivald või kodutus. Välismaale võivad ahvatleda järgmised asjaolud: soov raha koguda või toetada võõral maal töötades majanduslikult koduseid, unistus kindlustada lastele välismaise hariduse abil parem tulevik ning oma elu «kasulikult» abielludes paremaks muuta. Migrandid võivad alustada oma teekonda Eestist mitme ülaltoodud tõmbe/tõukefaktori kombinatsiooni tagajärjel. Saabudes võõrasse riiki ja muud tööd mitte leides on naised riskigrupp, kuna neid tõmmatakse seksitööstusse.
Tänapäeva arenenud riigis suunatakse oluline osa kuludest rahva elujärje edendamiseks. Ka Eesti suurimad väljaminekud lähevad sotsiaalsele kaitsele, haridusele ja tervisehoiule. Need riigi kulutused, mis on suunatud ühiskonnaliikmete heaolu tagamisele sotsiaalsete riskiolukordades ja probleemide korral, katavad sotsiaalse kaitse ehk sotsiaalse turvalisuse poliitikas. Sotsiaalseks riskiks on tööta jäämine, haigestumine, puue, vanadus , kodutus jm. Sotsiaalturva väljamaksed võivad olla korraldatud kahel põhimõttel: 1) sotsiaalkindlustuse puhul sõltub toetuse suurus inimese või ettevõtte poolt tehtud sissemaksest. Sissemakse moodustab teatud protsendi palgast 2)Sotsiaaltoetus- antakse puudust kannatavatele või sotsiaalsesse riskiolukorda sattunud inimesele, olenemata tema poolt tasutud maksudest või sissemaksetest. Kõik need meetmed millega riik abistab toimetulekuraskustes inimesi, kannavad üheskoos
ning riigiaparaadi toimimistki. Sotsiaalsed probleemid on: · alkoholism, · narkomaania, · uimastite levik, · suitsetamine, · hasartmängusõltuvus, · kuritegevus, · vaesus, · nälg, · töötus, · harimatus (sh kooli poolelijätmine), · kerjused, · lastetöö, · inimkaubandus (siia kuuluvad nii prostitutsioonile kallutamine/sundimine, orjastamine kui ka pealesunnitud organidoonorlus), · kodutus, · sõda, · vägivald, · enesetapp, · toitumishäired (anoreksia, buliimia, ortoreksia, rasvumine), · ebasoovitav seksuaalkäitumine (sh prostitutsioon, lasteporno, teismeliste rasedus, abort jm), · diskrimineerimine, · ebaõiglus ja ebavõrdsus, · inimõiguste rikkumine, · illegaalne immigratsioon, · põgenikud, · puudega inimesed, · HIV/AIDS jm epideemiad,
kindlustamiseks rahaliste väljamaksete ja hoolekandeteenuste abil Sotsiaalne kihistus rahvastiku hierarhiline järjestus ressursside jagunemise alusel; kõrgematesse kihtidesse kuuluvatel inimestel on rohkem ressursse (võimu, vara, teadmisi, tutvusi, oskusi), madalamatesse kihtidesse kuulujatel vähem, nad on ühiskonnas tõrjutud. Sotsiaalne risk asjaolu, mis võib põhjustada inimese isikliku toimetulekuvõime ajutist või alalist nõrgenemist (töötus, puue, vanadus, kodutus, haigestumine) Sotsiaalne struktuur rahvastiku jaotus teatud tunnuste (näiteks jõukuse, elukoha või rahvuse) alusel Spiiker parlamendi esimees/esinaine Streik ajutine organiseeritud töökatkestus, mille eesmärk on saavutada streikijate nõudmiste täitmine Surverühm, survegrupp ühtse tegevusvaldkonna või liikmete sarnase olukorra alusel loodud organisatsioon, kes püüab mõjutada poliitikat talle tähtsas valdkonnas Suveräänsus riigi või institutsiooni iseseisvus
varem suletud piirid läänemaailmaga on lahti. Peale selle on suurenenud lõhe rikaste ja vaesemate riikide vahel tekitanud märgatavad migratsioonivood riikide vahel. Tõukefaktorite hulka võivad kuuluda migratsioon, mille põhjustavad põgenemine etniliste konfliktide ja keskkonnakatastroofide eest, materiaalne ellujäämine või soov parandada oma majanduslikku olukorda, põgenemine kasvava soolise ebavõrdsuse eest, pereprobleemid, kodune ja seksuaalne vägivald või kodutus. Välismaale võivad ahvatleda järgmised asjaolud: soov raha koguda või toetada võõral maal töötades majanduslikult koduseid, unistus kindlustada lastele välismaise hariduse abil parem tulevik ning oma elu «kasulikult» abielludes paremaks muuta. Migrandid võivad alustada oma teekonda Eestist mitme ülaltoodud tõmbe/tõukefaktori kombinatsiooni tagajärjel. Saabudes võõrasse riiki ja muud tööd mitte leides on naised riskigrupp, kuna neid tõmmatakse seksitööstusse.
prügikoguse teke, maapinna reostamine ja õhu saastumine. Samuti liiklusummikud ja müra ning põllumajandus- ja metsamaa vähenemine linnade laienemise tõttu. Probleeme saab osalt vähendada tootmise ja transpordi keskkonnasõbralikumaks muutmise teel. Selleks tuleb vähendada autode kasutust, rakendada rangemaid piiranguid reostavale tööstusele ning kasutada energiat säästlikult. Peamised linnastumisega kaasnevad sotsiaalsed probleemid on ebavõrdsuse suurenemine, kodutus, üksindus, kuritegevuse kasv, kohaliku omapära ja kultuuri kadumine, koolide ja muu personaalse teeninduse vähenemine. Vähem arenenud riikide paljudes linnades jätkub tööstuse laienemine ja kasv. See on seotud majanduse ülemastumisega: tänapäeval viiakse mitmed tootmisetapid madalama palgatasemega vähem arenenud riikidesse. Paljud maainimesed rändavad neis riikides linna. Kuigi üldjuhul on linnas raske töökohta leida, on toimetulek seal siiski parem, kuna
ühiskonnaliikmete vahel. Seda rakendatakse sotsiaalsete riskiolukordade ja probleemide korral ning see suunatakse ühiskonnaliikmete heaolu tagamisele. 5. Mis on sotsiaalne risk (selgitus ja näiteid)? Milliseid meetmeid kasutab riik riskiolukordade ületamiseks? Sotsiaalne risk asjaolu, mis võib põhjustada inimese isikliku toimetulekuvõime ajutist või alalist nõrgenemist (nt töötus, puue, vanadus, kodutus, haigestumine, alaealiste laste kasvatamine, toitja kaotus) Riik kasutab meetmetena rahalisi väljamakseid (pensionid, toetused) kui ka teenuseid (hooldekodud, haiglad, töötutoetused, varjupaigad, nõustamine). 6. Nimeta sotsiaalturva liigid (koos alaliikidega). Sotsiaalkindlustus: Peretoetused: Sotsiaalhoolekanne ja toetused: · Pensionikindlustus · Lapsetoetus · Toimetulekutoetused
suletud piirid läänemaailmaga on lahti. Peale selle on suurenenud lõhe rikaste ja vaesemate riikide vahel tekitanud märgatavad migratsioonivood riikide vahel. Tõukefaktorite hulka võivad kuuluda migratsioon, mille põhjustavad põgenemine etniliste konfliktide ja keskkonnakatastroofide eest, materiaalne ellujäämine või soov parandada oma majanduslikku olukorda, põgenemine kasvava soolise ebavõrdsuse eest, pereprobleemid, kodune ja seksuaalne vägivald või kodutus. Välismaale võivad ahvatleda järgmised asjaolud: soov raha koguda või toetada võõral maal töötades majanduslikult koduseid, unistus kindlustada lastele välismaise hariduse abil parem tulevik ning oma elu «kasulikult» abielludes paremaks muuta. Migrandid võivad alustada oma teekonda Eestist mitme ülaltoodud tõmbe/tõukefaktori kombinatsiooni tagajärjel. Saabudes võõrasse riiki ja muud tööd mitte leides on naised riskigrupp, kuna neid tõmmatakse seksitööstusse.
- Rõhutab vajadust ebavõrdsuse kontekstuaalseks käsitluseks, kaasaegse sotsiaalse ja kultuuriline mitmekesisuse arvestamist (kriitika üldistustele nagu ‘töölisklass’, ‘naised’ jms) - Kvalitatiivne lähenemine, individuaalsete kogemuste, biograafiate süvitsi käsitlemine Sotsiaalne tõrjutus - SOTSIAALNE TÕRJUTUS Viitab protsessidele, mille tõttu indiviidid ei saa täiel määral ühiskonnas osaleda - ühiskonna enamusega võrreldes piiratud tingimused (nt kodutus, (maa)elupiirkonna eraldatus, noorte võimalused tööturule sisenemiseks); - tekitab ühiskondliku osalemise vähenemist, jõuetus- ja pettumustunde süvenemist, ühiskonnaelust eemaldumist; - kompleksne iseloom (probleemide kuhjumine); struktuursed ja individuaalsed põhjused; subjektiivne tajumine - mõju ühiskonna toimimisele tervikuna ja integreerituna, solidaarsusele (NB! Seda mõjutab ka jõukamate gruppide enese-eraldamine ülejäänud ühiskonnast!)
kuuluvatel inimestel on rohkem ressursse (võimu, vara, teadmisi, tutvusi, oskusi), madalamatesse kihtidesse kuulujatel vähem, nad on ühiskonnas tõrjutud. Sotsiaalne norm suuline/kirjalik käitumisreegel; sotsiaalse normi liikideks on tava, moraalinorm ja õigusnorm Sotsiaalne risk asjaolu, mis võib põhjustada inimese isikliku toimetulekuvõime ajutist või alalist nõrgenemist (töötus, puue, vanadus, kodutus, haigestumine) Sotsiaalne struktuur rahvastiku jaotus teatud tunnuste (näiteks jõukuse, elukoha või rahvuse) alusel Spiiker parlamendi esimees/esinaine Streik ajutine organiseeritud töökatkestus, mille eesmärk on saavutada streikijate nõudmiste täitmine Subsiidium otsene rahaline toetus mingit liiki majandustegevusele (näiteks lambakasvatusele, piimandusele) Surverühm, survegrupp ühtse tegevusvaldkonna või liikmete sarnase olukorra alusel loodud organisatsioon, kes
Saskia Püümann Tervisejuht I kursus Tänapäeva sotsiaalprobleemid konspekt 2016 Haapsalu Kolledz Tänapäeva sotsiaalprobleemid: Erinevad probleemid: Alkoholism Elanikkonna halb tervis Erastamisega seotud probleemid Hariduse kvaliteet ja ebavõrdsus Isikuvastased kuriteod Kehvad elamistingimused Keskkonna saastamine Kodutus Kultuuri(elu) halb kvaliteet Perevägivald Probleemid kodakondsusega Prostitutsioon Sooline ebavõrdsus Suitsetamine Sündivuse vähenemine Töötus Vaesus Eesti Maaleht Eesti energia Erasektor Sotsiaal- Ekspress ministeerium Isikuvastased Sündivuse Isikuvastased Isikuvastased Elanikkonna halb
EUROOPA VABAKAUBANDUSPRK- Island, Norra, Sveits, Lichtenstein TÖÖTURG- Tööealine rahvastik 15-74. Maj aktiivne rahvastik ehk tööjõud (sh töötud), maj passiivne rahvastik (eii soovi või pole võimelised töötama, nt koduperenaised tudengid, haiged, heitunud). Hõivatud saavad töö eest tasu, TÖÖTUS- struktuurne= kvalifikatsioonipõhine. Siin oluline hariduspoliitika. Kahju: tootmata jäänud töödang, sots kahju (oskuste ja teadmiste kaotamine, psüühika pinged kodutus, kuritegevus ja must äri), kasvavad riigi kulutused (töötu abiraha, väiksem maksutulu, tarbimine väheneb) HÕIVEPOLIITIKA- maj ja sots pingete vältimiseks tööhõive suurendamine. Passiivne tööturu poliitika: tagajärgede leevendamine (töötu abiraha motiveerib uut tööd otsima). Aktiivne: ennetamine, nt uute töökohtade loomine või ümberõppevõimaluse pakkumine. EL HÕIVEPOLIITIKA- 4 sammast: uus ettevõtluskultuur (soodustada ettevõtlikkust, toetada in
riigieelarvele või surunud alla eraüürisektori potentsiaalset arengut. Kiired reformijad – riigid, kus domineeris riiklik elamufond (Eesti, Leedu) Kõhklejad – Rumeenia, Bulgaaria – mitte väga suure ühiskondliku elamusektoriga, kõhklusi ja vastuolusid tekitas eelkõige denatsionaliseerimine. Paraku on kõhklemine neis riikides toonud kaasa suurimad sotsiaalsed probleemid (investeeringute tegemise takerdumine olemasolevasse elamufondi, kodutus jms). Samas ei katkenud neis riikides uusehitus sellisel drastilisel moel, nagu Eestis, Leedus jm Tulemused: Eluasemeturu tekkimine Elamistingimuste paranemine (1989.a. leibkondade arv 5% suurem eluruumide arvust, 2000.a. eluruumide arv 5% suurem leibkondade arvust, 2011.a. eluruumide arv 11% suurem leibkondade arvust) Eluruumide heakorra tõus (mugavuste kasv) Riigieelarve vabastamine elamuehituse- ja üürisubsiidiumitest
!!) on olulised mõjurid. Säästlikud hoiakud saavad käitumist mõjutada vaid siis, kui alternatiivsed võimalused on kättesaadavad. Indiviidi positsioon sotsiaalsetes struktuurides kujundavad inimeste vajadusi ja tahtmist, aga ka võimalusi reisida. Maakasutus ja teenuste kättesaadavus piiravad ja võimaldavad transpordikäitumist. Sotsiaaltöö, inimene, ühiskond Sotsiaaltöö peab tegelema tagajärgedega: tõrjutus, töötus, vägivald, lagunevad pered, hoolimatus, vaesus, kodutus, haigused ja puuded. Sotsiaaltöö ülesanne on hoolitseda, et igal inimesel oleks katus pea kohal, piisav sissetulek põhivajaduste rahuldamiseks, võimalused aktiivseks osalemiseks ühiskondlikus elus. Sotsiaaltöö sünd: 19.saj lõpul, kui toimus suur sotsiaalmajanduslike ja kultuuriliste muutuste periood. Põhjused: tööstuse kiire areng, linnastumine; traditsiooniliste kogukondade lagunemine; sotsiaalsed probleemid, nagu alkoholism, vaesus, prostitutsioon, vägivald;
kultuuriline, poliitiline, ruumiline/geograafiline tõrjutus 10 o Sotsiaalne tõrjutus – viitab protsessidele (struktuursed ja/või individuaalsed valikud), mille tõttu indiviidid ei saa täiel määral ühiskonnas osaleda: - ühiskonna enamusega võrreldes piiratud tingimused (nt kodutus, (maa)elupiirkonna eraldatus, noorte võimalused tööturule sisenemiseks) - tekitab ühiskondliku osalemise vähenemist, jõuetus- ja pettumustunde süvenemist, ühiskonnaelust eemaldumist - kompleksne iseloom (probleemide kuhjumine); struktuursed ja individuaalsed põhjused; subjektiivne tajumine - mõju ühiskonna toimimisele tervikuna, integreerituna, solidaarsusele (NB! Ka jõukamate
printsiibid 13.10.2014 13 13.10.2014 14 14 Paljud muutused on tervisele ebasoodsad Paljud muutused on tervisele ebasoodsad vaesuse levik olmetingimuste halvenemine ebapiisav importtoiduainete Keskkonnategurite mõju kaasneb kodutus järelevalve toidukomponentide organismile seostub defitsiit, madal temperatuur eluruumides olmekemikaalide, ebahügieenilised ventilatsioonipuudulikkusest tingitud sünteetiliste ehitus- ja vahetult: elutingimused jm ruumiõhu kvaliteedi halvenemine viimistlusmaterjalide,
Rõhutab vajadust ebavõrdsuse kontekstuaalseks käsitluseks, kaasaegse sotsiaalse ja kultuuriline mitmekesisuse arvestamist (kriitika üldistustele nagu ‘töölisklass’, ‘naised’ jms) Kvalitatiivne lähenemine, individuaalsete kogemuste, biograafiate süvitsi käsitlemine SOTSIAALNE TÕRJUTUS - protsess, mille tõttu indiviidid ei saa täiel määral ühiskonnas osaleda ühiskonna enamusega võrreldes piiratud tingimused (nt kodutus, (maa)elupiirkonna eraldatus, noorte võimalused tööturule sisenemiseks); tekitab ühiskondliku osalemise vähenemist, jõuetus- ja pettumustunde süvenemist, ühiskonnaelust eemaldumist; kompleksne iseloom (probleemide kuhjumine); struktuursed ja individuaalsed põhjused; subjektiivne tajumine mõju ühiskonna toimimisele tervikuna ja integreerituna, solidaarsusele (NB
personaliga ja õpilastega. Kasutatud kirjandus Andmemasin. (2009) http://www.andmemasin.eu/index.php/muutsuurvalimusaldusvaarneuuring/ (06.04.2012). Berg, B.L. (2004). Qualitative research methods for the social sciences (5th ed.). U.S.A. Pearson Education, Inc. Black, T.R. (1999). Doing Quantitative Research in the Social Sciences. SAGE Publikation Ltd. Dobelniece, S. (2007) Kodutus Lätis: põhjused ja tagajärjed. [Doktoritöö]. Tallinna Ülikool. Sotsiaaltöö osakond. Flick, U. (2011 a).Introducing Research Methodology. A beginner`s Guide to Doing a Research project. SAGE Publication, Ltd. Flick, U. (2011 b). An introduction to qualitative research. (4th ed.). SAGE Publication, Ltd. 1 Lembit Õunapuu, PhD, dotsent Tartu Ülikool Flick, U. (2011c). Designing qualitative research
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
