rangelt idealistlikus filosoofias üritab Fichte näidata, et kõik olev ja kogu maailma kord on vaimu vältimatu sünnitus. [3] Fichte esitab oma idealistliku filosoofia, mida ta ise nimetab teadusõpetuseks, esijoones teoses ,,Grundlage der gesamten Wissenschaftslehre" (,,Kogu teadusõpetuse põhialus", 1794). Filosoofia algab õigupoolest paratamatu valikuga kahe alternatiivi, dogmatismi ja idealismi vahel. Esimene lähtub esemeist ehk objektidest, teine ,,minast" ehk mõtlevast subjektist. Dogmatism suubub fatalistlikku paratamatusõpetusse, idealism on vabaduse filosoofia. ,,Missugune filosoofia valitakse, sõltub sellest, missugune inimene ollakse." ,,Masin- inimene" kaldub loomulikult dogmatismi, ,,Vabaduse-inimene" on idealist. Idealism seisab kõrgemal tasemel, kuna see omalt seisukohalt suudab mõista dogmatismi, kuid dogmatism ei suuda aru saada idealismi mõttekäikudest. Ka teatavad teoreetilised põhjendused räägivad
teaduslik teadmine kogemusobjektide kohta. Niisuguste mõistetena käsitleti filosoofia traditsioonis juba pikka aega käibinud mõisteid nagu põhjuslikkus, substants jt. Oma “kriitilisel” loomeperioodil tõstab Kant lisaks empirismile ja ratsionalismile esile veel teist põhihoiakute vastandlikkust, mis oli tema silmis kaasaegsele filosoofiale iseloomulik. Neid põhihoiakuid märgib ta nimetustega dogmatism ja skeptitsism. Dogmatismi defineerib Kant oma peateoses puhta mõistuse pretensioonina “liikuda edasi vaid (filosoofilistest) mõistetest tuleneva puhta tunnetuse abil, vastavalt printsiipidele, milliseid mõistuse poolt juba ammu kasutatakse, ilma et oleks küsitud mõistuse õiguse järele neid printsiipe kasutada ega viiside järele, kuidas nendele printsiipidele on jõutud” (B XXXV). Seega on siin küsimus filosoofia poolt
Erasmuse sõnutsi sünnitab narrus riike, narruse toel püsivad võimud, ametnikud, usk, nõukogud ja kohtud ja inimlik elu ei olegi üldse midagi muud kui narrimäng. Vaimukalt näitab ta narruse mitmepalgelisust ka see, mida tavaliselt peetakse tarkuseks, võib teatud olukordades narruseks osutuda. Narruse, inimelu alalise saatja kujutamine võimaldab välja naerda pedantsust, valetamist, edvistamist, fanatismi ja dogmatismi (dogmatism dogmadel põhinev mõtteviis; dogma püsiv õpetuslause). ,,Narruse kiitus" See väike raamat ütleb alguses, et inimsugu on olemas tänu narrusele. Sest milline mõistlik mees maksaks muidu hetkelise naudingu eest eluaegse monogaamiaga (ainuabielu)? Ning milline kaine mõistusega naine maksaks üürikese ekstaasi eest sünnitusvalude ja emaduse katsumustega? Kui mehed ja naised korraks peatuksid ja järele mõtleksid, oleks kõik kadunud." Kirjanik:
Põhielement Tunnetuse object Tunnetuse meetod Tunnetuse subject Põhiküsimus Mida tunnetatakse Kuidas tunnetatakse Kes tunnetab Põhiprobleem Seletamine Mõistmine Kirjeldamine Põhiväärtus Objektiivsus Ratsionaalsus Kreatiivsus(loomingulisus) Põhipiirang Dogmatism Tehnokratism Subjektivism Milles seisnevad August Comte peamised ideed sotsioloogiast? Mida tähendab Comte kohaselt, et sotsioloogia peab olema positiivne teadus? Esimest korda kasutas mõistet ,,sotsioloogia" Auguste Comte (1798-1857). Kr. k. Socius- kaaslane, logos-mõistus, millegi uurimine). Ühtlasi positivismi rajaja. Positivism on seisukoht, et teadus võib olla väärtustevaba ja objektiivne. Ideaaliks jumalakeskne maailmapilt asendada
Kuid abordi ebaeetilisust ei põhjendatud. Säärast skeemi esines olulisel määral, nt: „Aborditegija hoiab eemale vastutusest...“ (eeldus: loode on moraaliagent, kelle suhtes peab olema vastutus). Mõnigi autor käsitles moraali justkui „taevast antuna“, mõistmata, et antud essees olete just Teie ülim instants, Teie oletegi moraalireegli, normi esitaja-õigustaja. Mistahes üldnormi (nt. inimõigused) arutlusvaba eeldamine on filosoofilises mõttes dogmatism. Siia vigade perekonda kuulub ka „elu pühaduse“ fetišeerimine (ilmaliku inimese jaoks on pühadus kahtlase sisuga termin). Varjatud eelduste puhul kasutatakse sageli retoorilist väljenduslaadi: „on ju nii, et...“, retoorilised küsimused, „kas siis loode ei vääri sündimist?“ jne. Sageli ei kasutanud autorid isegi mitte retoorikat, vaid deklareerisid: „Ma arvan et...“ „Ma leian et...“ – ilma
tagasisidet 9. Osa grupliikmete üleolek- tekitab grupis tervikuna ohutunde, et ülejäänud liikmed saavad ainult kuuletuda ning neil pole võimalik võrdsetel alustel oma ideid jagada ja tegevuses osaleda 10. Võrdsus- võrdne vastutus ülesannete ees, grupp toetab liikmed selles osalemises. Erinevusi aktsepteeritakse , kuid tähtsaks peetakse kõigi parimat tahet ja vastutust tegevuse eest. 11. Kindlapiiriline käitumine, dogmatism-sunnivad liikmeid end kaitsma. 12. Käitumispiiride katsetamine-loomingulisus võimaldab eneseteostust ja arengut. Teabevahetus grupis: Sõnalised suhtlusvahendid on helilised märgid, mille abil vahetatakse teavet. Keel on märgisüsteem ja kõne on selle kasutamine rääkimisel kirjutamisel ja mõtlemisel. Keeles kasutatavaid märke grupis suhtlemisel mõjutavad tegevusvaldkond, haridus, ühised kogemused jne.
kirjeldada füüsika ja keemia terminites. Elu avaldusi tuleb kirjeldada nende endi tasandil ja neis vormides, nagu see eksisteerib (fenomenalism). Omailm (Umwelt). Ei ole olemas absoluutset reaalsust, mis ühine kõigile organismidele. On palju erinevaid maailmaid, milles mingi organism elab ja mis erineb maailmast, milles teised organismid elavad. Pole asju üldse, on vaid "nahkhiire asjad" ja "siili asjad". It would be a very naïve sort of dogmatism to assume that there exists an absolute reality of things which is the same for all living beings. Reality is not a unique and homogeneous thing; it is immenely diversified, having as many different schemes and patterns as there are different organisms. Every organism is, so to speak, a monadic being. It has a world of its own because it has an experience of its own. The phenomena that we find in the life of a certain biological speciesare not transferebale
- Kõik sõltub sisemisest hoiakust! Inimene - Inimene on kahe maailma kodanik! - Ilmingute valdkonnas on kõik, mis ta on ja mida ta teeb, väike lüli paratamatuse ahelas; aga samas kuulub ta ülemeelelisse, ruumist ja ajast kõrgemal asuvasse valdkonda. Religioon palja mõistuse piirides 1793 - Kas mõlema kriitika tulemused kõrvaldavad religiooni? - Muidugi oma usku teadmiste kaudu tõestav dogmatism muutus ülearuseks. - Religiooni vajalikkus tuleneb aga tegutsemisest lähtudes. lähtudes. See on praktilise mõistuse otsus, et me vajame usku vabadusse, surematusse ja Jumalasse. - Moraaliseadus nõuab meilt, et elaksime kõrgeima õnne vääriliselt. - See seisund on inimese poolt maapeal aga saavutamatu. - Konsekventne moraalne toimimine pole võimalik ilma usuta vabadusse, surematusse ja Jumalasse
valitsevate tingimuste muutust ajas - Bioloogiline evolutsioon elu teke ja ajalooline areng meie planeedil - Sotsiaalne evolutsioon uuritakse sotsiaalseid suhteid erinevates ühiskonnatüüpides Bioevolutsioon kasutab kõiki uurimismetodeid alates molekulaarbioloogilistest ja lõpetades ökoloogilistega. Omaltpoolt evolutsioon lisab ajaloolise lähenemise Elu teke: hüpoteesid - Elu on loodud (tänapäeval tõsiselt ei võeta) - Elu eksisteerib igavesti (dogmatism) - Elu on korduvalt tekkinud elutust (kreatsionism sobiva vormiga elututest asjadest soodsas keskkonnas tekivad jääkjärgud elusolendid) Nt. Mudas tekivad bakterid ja protistid; maokujulisest puujuurest tekib soodsates tingimustes madu; jalgrattast kujuneb järk-järgult mootorratas) - Elu on Maale transporditud: o Kosmiline tolm o Meteoriidid - Elu on tekkinud üks kord abiogeneesi teel Elu korduva isetekke hüpoteeside välistamine 1665. a. F
With Latin endings o Brontosaurus, chrysanthemum, diplodocus, hippopotamus, Pliohippus Endings dropped or adapted o Agnostic, agnosticism, alphabet, alphabetic, analyst, analytic, anthocyanin, astrobleme, atheism, automatic, biologist, biology, blasphemy, charismatic, chemotherapy, chronobiology, cinematography, critic, criticism, dinosaur, dogmatic, dogmatism, dramatic, dramatist, electric, electronic, enigmatic, epistemic, epistemology, gene, genetic, herpetology, narcolepsy, odyssey, oligarchy, patriarch, phenomenology, photograph, pterodactyl, sympathomimetic. Modern o Bouzouki, moussaka, ouzo, rebetika, sirtaki, souvlaki. 6. Celtic borrowings Later Celtic borrowings o clan offspring, family, stock, o usquebaugh uisge beatha water of life, f
millised on pere sisesed rollid. Meso. ehk kesktasand, nt perekond kui teatud elulaad; õppimine. Makrotasand kõige laiem, uuritakse ühiskonda tervikuna, nt pere kaasaegses ühiskonnas. Metasotsioloogia, st sotsioloogid uurivad sotsioloogiat ennast. Sotsiol. kolm etappi arengul klassitsism (mida? Objekti objektiivselt), postklassitsism (kuidas? Meetod, ratsionaalsus) ja postmodernism (kes? Subjekt, loomingulisus). Piirangud igal etapil: klassitsismil dogmatism; postklassitsismil tehnokratism ning postmodernismil subjektivism. Sotsioloogia funktsioonid on kirjeldavad(kas? Kui palju?); seletav või tunnetuslik; praktiline; prognoosimine; ennustamine; kriitiline funktsioon sotsioloogia kui ühiskonna teadvustaja ja sotsiaalse reaalsuse konstrueerija. 1. Inimelu konstrueeritakse sotsiaalselt 1. tehnoloogia abil 2. tõlgendamise abil * 3. sotsiaaltöö abil 4. konflikti abil 2
Me lihtsalt kujutleme maailma ette ja ei määratle midagi. See subjektiivne taotlus kõike süstematiseerida on meie enda jaoks; see on eesmärgipärane kui maailm oleks sarnase mõistusliku olendi poolt loodud. Kahte sorti eksitusi: hüperfüüsiline eksitus (enam kui füüsis tuuakse loodusesse tagasi ja hakatakse seletama, miks on looduses nii, aga Jumal on asjad nii lihtsalt loonud) ja transtsendentne (mõistus läheb üle võimaliku kogemuse piiri) eksitus. Dogmatism ja skeptsisim – Kant otsib keskteed kahe vahel ehk see on kriitiline filosoofia – eristamine, määratlemine, just-kui ette kujutada. Ühelt poolt on vaja teada piiri; et mitte satta trans eksitusse – minnes üle piiri; et mitte jõuda hüperfüüsilisse eksitusse – tuua sisse immanentseid asju. Kuidas see piir üldse tunnetatav on? Kimbatus tunnetada piiri. „Tühi ruum“ on tähendus tühi; kõik tähendused tulevad kogemusest. Prg. 60.
kasvava imetluse ja aukartusega, mida sagedamini ja püsivamalt järele mõtleme: tähistaevas minu kohal ja moraalne seadus minus ... Esimene vaade arvutule hulgale maailmadele hävitab mu tähtsuse, teine tõstab seevastu mu väärtuse ... ilmutades loomsusest ja isegi kogu meelelisest maailmast sõltumatut elu..." 2. RELIGIOON PALJA MÖISTUSE PIIRIDES (Die Religion innerhalb der Grenzen der blossen Vernunft)1793.a. Kas mõlema kriitika tulemused "kõrvaldasid" religiooni? Dogmatism, mis oma usku tahaks tõestada teadmise kaudu, muutus pärast seda võimatuks. Teadmine on alati piiratud asjadega ajas ja ruumis. Aga niivõrd kuivõrd Kant näitab religiooni teadmisest sõltumatuna, sedavõrd põhjendab ta selle vajalikust uuesti tegutsemisest lähtudes. Vabadus, surematus, Jumal - teoreetiline mõistus ei saa nende kohta midagi öelda, ta võimaldab nende kasutamise vaid regulatiivsete ideedena. Muus osas jätab ta aga ruumi neisse uskuda
• Suure ja tööka rahvuse tähtsus, rahvastiku tihedus väljendab rahvuslikku jõudu. • Tugev keskvõim, riigi majanduslike eesmärkide saavutamisel etendab olulist osa riigivõimu aktiivne tegevus. Merkantilistide teeneteks on: o Majandusnähtustele läheneti mitte normatiivselt (nagu kanoonikud), vaid kausaalselt. o Esmajoones ringlussfääri uurimine. o Merkantilistide empirism ja praktilisus olid tollel ajal progressiivsed nähtused (hüljati keskaegne skolastika ning dogmatism). o Rahvusvaheliselt likviidse raha (kuld, hõbe) laialdane kasutuselevõtt. o Lihtsatest majanduslikest seostest arusaamine (mida rohkem raha riiki sisse voolab, seda kergem on makse koguda). o Kui aga raha pakkumine suureneb, siis kerkib ka hinnatase (kulla ja hõbeda hulga suurenemine ringluses vähendab intressimäärasid ja mõjub äritegevusele ergutavalt). o Rahvus- vahelise kaubanduse tähtsustamine (riik saab rikastuda naaberriikide arvelt). Suhtelisest eelisest arusaamisele ei jõutud
Algul oli romantikute mõju all, aga olulisim teos "Pankrott" 1875 esimene realistlik ühiskonnakriitiline seltskonnadraama kogu skandinaavias. Sel oli oluline mõju, arvati, et Ibseni ,,Ühiskonna toed" poleks eksisteerinud ilma Pankrotita. Pankrott õnnestunud lavastus, sai poolehoiu. Keskpunktis tüüpiline edukas karjääriinimene, kes oma perekonna hukutab, lõpp siiski positiivne. Björnssoni näidendites teemad: kiriku ja ühiskonna kaksikmoraal, kiriku dogmatism, religioosne hüsteeria, poliitiline võim ja korruptsioon. Mitmedki teemad tekitasid vastuseisu. Reageeris varem kui Ibsen moodsatele kirjanduslikele dententsidele. 21) Konstantin Stanislavski 1888. aastal astus ta õhinal rühma teatrikunstnike ja intellektuaalide poolt moodustatud Moskva Kunsti- ja Kirjandusühingusse ning tõusis selle draamatrupis kiiresti juhtpositsioonile, olles vastutav ühingu siiski suures osas amatöörlike lavastuste eest
21 · Selles väljendub püüdlus täiusliku ühtsuse järele. · Kas mõlema kriitika tulemused kõrvaldavad religiooni? · Regulatiivsed printsiibid · Muidugi oma usku teadmiste kaudu tõestav · Otsustusvormide tahvlist järeldub: dogmatism muutus ülearuseks. · Kategooriline, tingimatu suhte viis, annab · Religiooni vajalikkus tuleneb aga tegutsemisest tingimatu, kõigi meie kujutluste aluseks oleva lähtudes. See on praktilise mõistuse otsus, et me mõtleva subjekti ühtsuse idee ehk idee hingest. vajame usku vabadusse, surematusse ja · Hüpoteetiline, tinglik suhte viis vastab püüdlusele, Jumalasse.
Teadusõpetus= Kanti transtsendentsi fisoofia. Ülistab Kanti, olla epohhi loov. Üksikteadustel konkreetsed objektid, filosoofia vaatleb teadmist ennast. Vaidlus, kas jätta Berliini ülikooli sisse teoloogia ja filosoofia teaduskonnad. Olemas saab olla vaid 2 konsekventset filosoofilist süsteemi: 1)meie kogemus; 2)meie kujutlus asjadest. Kui tuletame kujutluse asjadest, siis on tegemist sensualismi ja materialismiga, tulemuseks on dogmatism (passiivne). Kui tuletame kujutlusest asja, siis on tulemuseks idealism (iseseisev). Eelistus iseloomust lähtuvalt. Idealism on ainus teoreetiline konsekventne süsteem. Kui on olemas vaid asjad, siis kuidas on olemas teadvus nendest. Lähtudes mõtlemisest ei saa tuletada asju endid, vaid oma kogemusi, kujutlusi. Filosoofia alguses mõtlev subjekt - mina ise: "Mina annan endale ise olemise." Alguses seisab tegu: "Mõtle iseennast!" (ennastloov tegu).
annaabi.ee 
