avalikustamine(Glasnost). Glasnosti iseloomustus: 1. Teabe kätte saamine kõigile. 2. Arvamuste vabadus. 3. Eri arvamuste suhtes muututi sallivamaks. 4. Hakati ajalugu üle vaatama. 5. Gorbatsov hakkas võitlema alkoholismiga. 6. Legaliseeriti eraettevõtlus. 1986 Tsernobõli tuumakatastroof. Perestroike toetajad jagunesid kaheks. Reformide laiendamise pooldajad. 1. Boriss Jeltsin Rahvuslik radikalism. (rahvuslased) 2. Rahvarinded.Perestroika vastased Perestroika aeglustamise pooldajad. 1. Perestroikast loobujad. 1989 Märts Toimusid Rahvasaadikute Kongressi valimised.1 6. November 1988 Eesti NSV Ülemnõukogu võttis vastu suveräänsusdeklaratsiooni. Välispoliitika Gorbatsov vahetas välja välisministri. Nõukogude Liidu välisministriks sai Eduard Sevardnadze.Reykjavikis kohtusid Gorbatsov ja Ronald Reagan. USA ja Nõukogude Liidu suhted hakkasid soojenema.
Neil Postman (*1933) New Yorgi ülikooli kultuuri ja kommunikatsiooni professor leiab oma teoses "Õbustame end surnuks", et valgustusideaalidele rajatud riik on hiljem asendanud valgustuse ideaalid meelelahutusega. Euroopas tekkis uus haritlaskond, mis oli usuasjus vabameelne ja poliitiliselt radikaalne. Nad mõtlesid välja ka oma ersatsreligiooni Vabamüürluse. Traditsioonilised veendumused, millele toetus kirik ja riik, murenesid ning sündis revolutsiooniline radikalism. Riiklikule organisatsioonile oli valgustusaja mõtlemisel oluline mõju. Filosoofia formuleerib siin olulised järeldused: · lepinguteooria: Valitsemist tuleb vaadelda rahva ja valitsuse vahelise lepinguna. · rahvasuveräänsus: Riiklik võim on rahva käes. · võimude lahusus: Selleks, et võimu kuritarvitusi välistada, peab võim olema jagatud mitmesugusteks (vastastikku) kontrollitavateks organiteks. Klassikalised väljendused selles osas leiame me J.Locke'ilt ja Montesquieu'lt
Denis Diderot (1713-1784) Voltaire (1694-1778) Jean de Rond d'Alembert (1717-1783) De Montesquieu (1689-1755 Üldiseloom: - Enamus prantsuse valgustuslikke ideid pärineb Inglismaalt J.Locke ja D.Hume loomingust. - Prantsuse valgustusele on iseloomulikud: - Agiteeriv suunitlus - Radikalism - Ateistlik põhihoiak BLAISE PASCAL 1623 -1662 - Sündis Clermont-Ferrandis. - On geniaalne matemaatik ja füüsik. - Kavandas ja valmistas esimese arvuti. - Sillutas teed baromeetri leiutamisele ja tõenäosusteooriale. - 1654 aastal on tal pöördumiselamus, millest kirjutas oma "Memorial'is": - "Aabrahami Jumal, Iisaki Jumal, Jakobi Jumal, mitte filosoofide ja õpetlaste Jumal.
Rahvasuveräänsus- riiklik võim on rahva käes. Rahvas valib enda esindajad, riigi valitsemine toimub rahva huvides. Võimude lahusus- võimu kuritarvitamise vastu, peavad seadusandlik-, täidesaatev- ja kohtuvõim olema eraldi. Kõigi demokraatlik osalemine- rahval on õigus ja kohustus osaleda võimus. (Inglismaal: konstitutsiooniline monarhia, Mandri-Euroopa: valgustatud absolutism, Prantsusmaa: revolutsiooniline radikalism) Polriseeritud mõtlemine mõtlemine jaguneb selgelt positiivseks ja negatiivseks. Hakatakse läbi mõistete vastandama. Nt: Mõistus versus Ilmutus Teadmised versus Traditsioon Prantsuse valgustus Esmased impulsid saab Inglismaalt, võtab siiski oma eripärase vormi Prantsusmaal. 3 iseloomulikku tunnust: 1. Radikalism Pr tehakse kõige kaugemale ulatuvad järeldused nendest eeldustest, mida filosoofia pakub.
klassivõitlusele. · Üksik indiviid ja klass on osa rahvusest, nad tuleb allutada rahvusele. Suhtumine fasismi: · Itaallased ise suhtuvad hästi. · Välismaailma positiivne suhtumine, leiti, et anarhism on lõpuks kukutatud. 2 · Tänapäevalgi neutraalne/positiivne suhtumine (nt Berlusconi partei neofasitlik). . 4. IV periood: Radikalism ja langus 1936-1943. Majandus arenes alguses väga edukalt. Leiti, et anarhia riigis on kukutatud. Murranguks saab, et Itaalia sekkumine välipoliitikas. Reziimi iseloomustab algusest peale välispoliitiline radikaalsus. 1924. aastal Itaalia annekteeris Fiume. Lääneriigid suhtusid Mussolinisse heakstkiitvalt. 1935. aastal Prantsusmaa, Inglismaa ja Itaalia kohtuvad Stresas, et hukka mõista Saksamaa üleminekut üldisele sõjaväekohustusele. 1935
1765. a. viis Diderot raamatu väljaandmise siiski lõpule. Väljaande tähtsus seisnes eelkõige selles, et teaduse ja ühiskonna mõisteid käsitleti süstemaatiliselt, uue ideoloogia seisukohalt. Vana feodaal-absolutistliku korra poliitilistele, õiguslikele ja religioossetele mõistetele anti hävitav hinnang. Enamik prantsuse valgustuslikke ideid pärinevad Inglismaalt, enamasti J.Locke ja D.Hume loomingust. Seda filosoofiat iseloomustab radikalism, agiteeriv suunitlus ja ateistlik põhihoiak. Kõikidest olemasolevatest eeldustest tehti siin kõige kaugemaleulatuvad järeldused, kohkumata tagasi isegi nende võimalikust ühekülgsusest. Siin on tundmatu inglastele omane tasakaalukus ja elu tegelikkusega arvestamine, mis sarnaneb vahel ka ettevaatliku konservatismiga. Inglise mõtlejad säilitasid eetika ja religiooni suhtes alati teatud konservatiivsuse.
Popper visandas pluralistliku avatud ühiskonna mudeli. [ http://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Popper] Karl Popper suri 1994. aastal Londonis. Falsifitseerimisprintsiip Neopositivism ehk uus filosoofiasuund, võttis omaks verifikatsiooniprintsiibi, leides, et ainult need väited on teaduslikud, mida saa verifitseerida ehk õigeks tunnistada. Popper leidis, et sellisest põhimõttest lähtudes ei saa ikkagi eristada teadust mitteteadusest: "Positivistlik radikalism hävitab koos metafüüsikaga ka loodusteaduse, sest loodusseadused ei taandu samuti väidetele meelteandmete kohta." (Popper, Teadusliku uurimustöö loogika.) Kriteeriumiks, mis eristaks teadust mitteteadusest, sobib Popperi arvates hoopis falsifitseeritavus 4 ehk põhimõtteline ümberlükatavus. Popper väidab, et üldväidet ei ole võimalik tõestada, küll on võimalik seda ümber lükata. Näiteks
tulemusena loodi Vatikani riik. Mussolini sai tänu sellel leppele väga rsuure rahva toetuse. Majanduse arendamiseks ja klassivõitluse vältimiseks loodi korporatsioonid ehk loodi elualade kaupa susteeme, kus savutati kõik kokkulepped. 1934. aastal tekkisid tööandjate ja võtjate segakorporatsioonid. Sellega kaasnesid väga paljud asjad: Riigi nõrkuseks sai inimeste edutamine korporatsioonidel riigi lojaalsuse põhjal ja korporatsioonide ebavõrdsus. Neljas periood (1936-1943) Radikalism ja langus. Majandus arenes alguses väga edukalt. Leiti, et anarhism kogu riigis on kukutatud. Murranguks sai Itaalia sekkumine välispoliitikasse. Reziimi iseloomustas algusest peale välispoliitiline radikaalsus. 1935. aastal kohtusid Inglismaa, Prantsusmaa ja Itaalia Stresas, et hukka mõista Saksamaa üleminek üldisele sõjaväekohustusele. 1935. aastal alustas Itaalia sõda Etioopia vastu. 1936. aastal algas Hispaania kodusõda, kuhu sekkus ka Itaalia koos Saksamaaga riiklikul tasandil
moraaliküsimusele pühendatud luulet. Thomas Moore humanist, kirjanik, luuletaja. Suurim teos on ideaalset riigikorda kavandav romaan Utoopia". Thomas Wyatt luuletaja, kes lõi inglise luules sonetivormi. Martin Luther kirjanik, reformist. Lõi vaimulikke laule, kirjutas ka palju lauakõnesid. Tema eeskujul loodi uus teoreetiline autoriteet pühakiri. Filosoofid: De Montaigne, P.Charron, T.Campanella filosoofilist mõtlemist ajendas radikalism ja skepsis. Kunstnikud: Sandro Botticelli mahedad madonnapildid. ,,Kevad", ,,Veenuse sünd". Raffael kujutas harmoonilisi, terviklikke inimesi rahulikus helges ümbruses. ,,Sixtuse Madonna". Michelangelo Sixtuse kabeli laemaalid, Taaveti kuju. Leonardo da Vinci tegeles kõigi tolleaja moodsate kunstidega. ,,Püha õhtusöömaaeg", ,,Mona Lisa". 21. Refereerige M.de Montaigne arutluskäiku essees ,,Sellest, et hea ja kurja ..."
See on reaalsuse kõrgeim printsiip e ülim olemus. Mõistus ilmneb ka inimmõistuses, kuigi puudulikult. Kuigi Hegeli taust kristlik (Jumal juhtiv printsiip), siis asendab Jumala Mõistusega (muudab jumalaidee filosoofiliseks). Erinevalt kristlusest, kus Jumal on väljaspool seda maailma, siis Mõistus on osa maailmast. Maailma koos ajalugudega ongi see lõpmatu jõud, mis maailma juhib. Prantsuse valgustuse põhijooned Radikalism. Tehti valgustusideedest kõige kaugemaleulatuvaid jäteldusi, ei kohkutud tagasi, et võisid olla ühekülgsed ega arvestanud elu reaalsusega. Inglismaal nt püüti alati säilitada teatud konservatiivsus, Prantsusmaal aga uued ideed ellu võimalikult kiirelt ja ulatuslikult. Agiteeriv suunitlus. Uus idee tuli võimalikult ruttu, kiiresti ning suurtele rahvahulkadele teatavaks teha. Kõik mis pähe tuleb, kohe välja (Facebook) Filosoofiast saab ka poliitilise
Dualistlik maailmakäsitlus: Kehad alluvad loomulikele seadustele, sellistele nagu mehhaaniline surve ja tõuge. Vaim on aga vaba. Vabaduse kõige madalamaks vormiks on suvalisus mis lähtub indiferentsusest. Vabaduse kõrgemaks vormiks on evidentsest otsusest lähtuv vabadus. 5. Prantsuse valgustuse omapära Enamus prantsuse valgustuslikke ideid pärineb Inglismaalt J.Locke ja D.Hume loomingust. Prantsuse valgustusele on iseloomulikud: 1. Agiteeriv suunitlus 2. Radikalism 3. Ateistlik põhihoiak Esindajad: Pascal - Kuulsaim teos on "Pensees" Mõtted. See on kogu märkmeid. Algselt oli see mõeldud materjalina kristliku usu apoloogiale. Inimene seisab lõputult suure ja lõputult väikese vahel. Mõistuse kõige säravam tegu on iseennast piirata. Süda peab aga langetama kõige olulisema otsuse, otsuse usu poolt või vastu. Voltaire - On sunnitud elama pagenduses Inglismaal, kust saab uusi impulsse. Teosed: 1734 Filosoofilised kirjad
Thomas Wyatt- luuletaja, kes lõi inglise luules sonetvormi. Martin Luther- kirjanik, reformist. Lõi vaimulikke laule, tema eeskujul loodi uus teoreetiline autoriteet-pühakiri. Thomas Moore- humanist, kirjanik, luuletaja. Suurim teos ideaalset riigikorda kavandav romaan ,,Utoopia". Vittoria Colonna- poetess, kes on kirjutanud hulga usulise ja moraaliküsimusele pühendatud luulet. Filosoofid: De montaigne, P. Charron, T.Campanella- filosoofilist mõtlemist ajendas radikalism ja skepsis. Kunstnikud: Sandro Botticelli- mahedad madonnapildid. ,,Kevad", ,,Veenuse sünd" Raffael- kujutas harmoonilisi, terviklikke inimesi rahulikus helges ümbruses. ,,Sixtuse Madonna" Michelangelo- Sixtuse kabeli laemaalid, taaveti kuju. Leonard oda Vinci- tegeles kõigi tolleaja moodsate kunstidega. ,,Püha õhtusöömaaeg", ,,Mona Lisa" 21. Refereerige M.de Montaigne arutluskäiku ,,Sellest, et hea ja kurja..." ning seostage see renessansi üldiseloomust.-ga
jaotuses üle kogu tollase Nõukogude Liidu. Varem üsnagi ühtne perestroika pooldajate ja toetajate leer lagunes. Esmalt eraldus radikaalne tiib, mida omakorda võib jagada kaheks: üks suund taotles perestroika radikaalset laiendamist ja süvendamist, otsustavat tegutsemist varem alustatud reformide vallas üks liidreid tulevane Venemaa president Boris Jeltsin. Teine suund- rahvuslik radikalism, mida juhtisid eeskätt rahvarinded, nõudes vabariikide õiguste laiendamist ja Nõukogude Liidu föderatiivse süsteemi reformimist. Iseseisvusliikumise radikaalsemat suunda Baltimaades esindasid need, kes seadsid eesmärgiks iseseisvuse taastamise juriidilise järjepidevuse alusel. Perestroika pooldajatele vastandusid konservatiivid, keda võib jagada kahte rühma: ühed soovisid perestroikat aeglustada, teostada reforme
kontinentaal Euroopaga võrreldes. Liberaalse partei võimuletulekul sai riik poliitiliselt tugeva partei, mis osutus monarhiast tugevamaks. Tegemist on Briti kontekstis liberalismi ja konservatismi sümbioosiga, kuhu vahele on võimatu piiri tõmmata Millisel riigil on õige liberalism? -- Kus toimub õigem vabaduste saamine? Lordide Koja seadusandlikus kojas või barrikaadidel? o Prantsusmaa – puudub liberaalne konservatism. Vasakpoolne radikalism -- sotsialismi kujunemise alged. Sajandi jooksul võetakse üle Briti konservatism (liberalism) Lääne- Euroopas Prantsusmaal ja Suurbritannias tugevaim liberalism pärast revolutsiooni võtavad üle Briti konservatiivide poliitilised suunad, kuid avastavad peagi, et peavad muutuma peamiseks vastujõuks liberaalidest veelgi radikaalsematele vasakjõududele. Mujale jääb kujunemine hiljaks -- ärieliidi ja monarhia vastandamine puudub,
Thomas Moore humanist, kirjanik, luuletaja. Suurim teos on ideaalset riigikorda kavandav romaan Utoopia". Thomas Wyatt luuletaja, kes lõi inglise luules sonetivormi. Martin Luther kirjanik, reformist. Lõi vaimulikke laule, kirjutas ka palju lauakõnesid. Tema eeskujul loodi uus teoreetiline autoriteet pühakiri. Filosoofid: De Montaigne, P.Charron, T.Campanella filosoofilist mõtlemist ajendas radikalism ja skepsis. Kunstnikud: Sandro Botticelli mahedad madonnapildid. ,,Kevad", ,,Veenuse sünd". Raffael kujutas harmoonilisi, terviklikke inimesi rahulikus helges ümbruses. ,,Sixtuse Madonna". Michelangelo Sixtuse kabeli laemaalid, Taaveti kuju. Leonardo da Vinci tegeles kõigi tolleaja moodsate kunstidega. ,,Püha õhtusöömaaeg", ,,Mona Lisa". 21. Refereerige M.de Montaigne arutluskäiku essees ,,Sellest, et hea ja kurja ..." ning seostage see renessansi üldiseloomustusega.
vänner till Heidenstam, men relationerna till både Fröding och Strindberg gick dock i vågor då de inte bara var kreativa kollegor utan också konkurrenter med olika bakgrund och livsåskådning. Kvinnorna bakom Verner von Heidenstam 5 Heidenstam hade svårt att behålla relationen till de kvinnor han förälskade sig i och var gift tre gånger trots att han, främst av ekonomiska skäl, inte ville binda sig i äktenskap. Radikalism Under andra halvan av 1800-talet spreds i Europas länder ett framväxande intresse för den egna nationen. Denna rörelse kom till Sverige under 1890-talet och omfattade framför allt ett stort intresse för svensk kultur och natur. Vid sekelskiftet hade denna nationella tanke kommit att genomsyra hela samhället och omfattades av alla grupper. Även Heidenstam omfattade denna överideologi. I sin programskrift Renässans hade han påstått att naturalismen inte passade "det svenska lynnet"
sõjaliselt. · Itaalia, Prantsuse ja Soome KP-d mõistsid invasiooni hukka · 19.1.1969 pani Prahas Vaclavi väljakul end põlema üliõpilane Jan Palach. 1960. aastad · Hippieliikumine USAs, mis levis ka Euroopasse. 1960-ndate teisel poolel väga võimas Vietnami sõja vastane liikumine. · Ka Euroopas levis uusvasakpoolsus. · Loosungiteks sai: Keelamine on keelatud! · Tekkisid uued ideoloogiad: feminism, must radikalism,"roheline" ideoloogia, aga ka hedonism (seksuaalrevolutsioon) jne. Terrorism Euroopas · Palestiina terrorism Euroopas. · 1972 Müncheni olümpiamängude ajal tungis palestiina terrorirühm "Must September" olümpiakülla, võttis pantvangi ja mõrvas 11 iisraeli sportlast. · 1970. aastatel tekivad Euroopa päritolu "urban querilla" tüüpi liikumised · Saksamaal RAF · Itaalias "Punased Brigaadid". · Prantsusmaal Action Directe. · 27.7
Roomas). Varajaseks meelisteemaks ajastu sotsiaalsete reeglite hukutav mõju aadlikule, hiljem eluvale paljastamine. Näited loomingust: ,,Brand" (1866, luulevormis, taustal poliitilise skandinavismi läbikukkumine): ideedraama, kus esitati moraalse kompromissituse nõue: tõe ja eheduse taotlus. Tema looming pole aegunud. ,,Peer Gynt ,,(1867, luulevormis): suurteos ja filosoofiline ideedraama ,,Nukumaja" (1879): naisemantsipatsioon ja suur menu kogu Euroopas. 1880. aastatel: aristokraatlik radikalism, mis pilas masside nõusmisi ja võrdsuse argumente ja valitute hulka kuuluvate õiguste kaitsmine. Realistliku dialoogi oluline arendaja (alates 1870. aastatest) ja meisterlik karakterite kujundaja. Mõju teatri-ja draamakunsti arengule oli pöördeline: Ibseni ühiskondlikud, poliitilised, eetilised, religioossed probleemiasetused mõjutasid Euroopa kirjandust. Realism Soomes Aleksis Kivi (suri 1872). Soome rahvuskirjanik. Proosa realismi vaimus, milles jätkus romantismi traditsioon
'; 'kuidas eristada näilikkust tegelikkusest?'; 'mis on tõde?' Aksioloogia uurib esteetiliste ja eetiliste (kõlbeliste) väärtuste olemust. Probleemideks: 'kuivõrd vaba peab inimene ühiskonnas olema?'; 'kas inimesi tuleb vaadelda teatud mõttes võrdsetena (demokraatia küsimus)?'; 'milline on moraalselt õige käitumine?' Prantsuse valgustusele iseloomulikud jooned: radikalism, agiteeriv suunitlus ja ateistlik põhihoiak. Prantslased tegid kõige ulatuslikemaid järeldusi, nende mentaliteet oli 'kas ainult nii või üldse mitte'. Sama kehtis isegi eetika ja moraali suhtes: nad olid kindlad, et kirik on halb, ning moraal neid eriti ei huvitanud. Agiteerimine e kiire ja avalik üleskutsumine. Filosoofid paiskasid võimalikult kiiresti ja võimalikult suurtele massidele oma ideed ette. Seda tehti mõistagi suure vaimustusega. Kui inglased
religioosset metafüüsikat). -) Ta uskus, et kui jumalat ei oleks, tuleks ta leiutada, aga kogu loodus hüüab, et ta on olemas. * Rousseau (1712-1778) - kõige originaalsem mõtleja. -) Kui üldiselt ei olnud prantsuse valgustajad väga originaalsed, siis oma mõtted said nad Locke'lt ja * Prantsuse valgustusele olid iseloomulikud: -) Agiteeriv suunitlus - olid need, kes valmistasid ette suurt Prantsuse Revolutsiooni.. -) Radikalism kui inglased ütlesid, et miski on vajalik, kuid selle üle tuleb siiski natuke mõelda, siis prantslased tahtsid kõike kohe radikaalselt ja võimendatult tööle rakendada. -) Ateistlik põhihoiak prantsuse demokraatlik kuningriik oli läbinisti põiminud katoliiku olemusega ning selle tulemuseks, kui läks lahti riigi kriitika, sai kriitika osaliseks ka kirik. Jean-Jacques Rousseau
olemas lõputu arv asju, milleni ta ei küüni." · Enamus prantsuse valgustuslikke ideid pärineb · Francois Marie Arouet Voltaire Inglismaalt J.Locke ja D.Hume loomingust. 1694-1778 · Prantsuse valgustusele on iseloomulikud: · Sündis juristi pojana. · Agiteeriv suunitlus · Ema suri sünnitusel. · Radikalism · Ämmaemand ennustas talle vaid üheks päevaks · Ateistlik põhihoiak elu, tegelikult elas 84 aastaseks. · BLAISE PASCAL · Kehv tervis. 1623 -1662 · Õppis jesuiitide kolleegiumis · Sündis Clermont-Ferrandis. · Voltaire · On geniaalne matemaatik ja füüsik
"Theodizee" (1710) - ka parimas maailmas tuleb ette halba. 3 liiki halba: 1)metafüüsiline halb - tekib loodust, mis on ebatäiuslik; 2)füüsiline halb - tuleneb oma funktsioonist (võib olla kasulik või karistus); 3)moraalne paha - patt (inimliku vabaduse tagajärg ja kristliku lunastuse alus). PRANTSUSE VALGUSTUS Prantsuse kirjanduses pilt kirju. Enamus värskeid ideid on pärit Inglismaalt (Locke, Hume), nende mõju on valdav. Prantsuse valgustusfilosoofiat iseloomustavad: 1)radikalism - olemasolevatest eeldustest tehti kõige kaugemaleulatuvamaid järeldusi. Pole inglaslikku tasakaalu. Religiooni ja eetika põhitõdede kriitika. Inglismaal seda polnud, anglikaani kirik oli teiste suhtes küllaltki tolerantne. 2)agiteeriv suunitlus - see, mida mõtleme, tuleb võimalikult vahetult ja kiiresti paisata avalikkuse ette (prantslaslik suhtumine). Filosoofiline mõtlemine muutus poliitilise ja sotsiaalse võitluse vahendiks
Tänapäeval on kõige rohkem levinud isiksuse dimensionaalne käsitlus. Püütakse leida isiksust kirjeldavaid põhidimensioone. Raymond Cattell sai faktoranalüüsides küsimustikke, isiksuseteste ja vaatlusandmeid 16 põhidimensiooni afektotüümia sotsiaalne julgus tundeõrnus kahtlustavus autism intelligentsus läbinägelikkus ego jõud süüdlaslikkus domineerimine radikalism entusiasm 37 ise-eneses-küllaldasus pinge minaidentsus superego jõud Hans Eysenck leidis, et isiksus on kirjeldatav kahe põhidimensiooni abil • ekstravertsus - introvertsus • stabiilsus - ebastabiilsus (neurootilisus)
annaabi.ee 
