Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

LÄÄNE FILOSOOFIA (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • MILLEST asjad tekivad ?
  • MILLEST asjad tekivad ?
  • Mis tahes asja mõistmiseks tuleb lähtuda MIKS ?
  • MILLEST?, MIS?, KUST ?
  • Millest asjad tekivad ?
  • Mis need tekkinud asjad on ?
  • Kust saab muutumine või muutumatus alguse ?
  • Mille jaoks asjad tekivad ja olemas on ?
 
Säutsu twitteris

Lääne FILOSOOFIA

Leo Näpineni loengute lühikonspekt. Kasutatav TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLIS aines HHF3080 -FILOSOOFIA, HHF3081 -FILOSOOFIA ja HHF3060 -FILOSOOFIA

FILOSOOFIA AINE


Sõna „filosoofia“ on tõlgitav „ tarkuse armastus“. Phileo = armastan. Sophia = tarkus. Filosoofia algselt tarkusearmastus oligi, kuid nii pole see siiski alati olnud. Ka veel hiljuti oli filosoofia ja kohati on ta praegugi pigem teadmisega kui tarkusega tegelev distsipliin . Filosoofia kujunes vana-kreekas 7.-6. sajandil e.m.a. seoses linnriikide ehk poliste tekkimisega. Mütoloogilne maailmapilt asendus filosoofilisega. Esimesed filosoofid olid Thales , Anaximandros , Anaximenes, Empedokles , Pythagoras , Herakleitos , Parmenides jt. Filosoofia oli algselt osa mütoloogiast. Eristatakse Herakleitose joont ja Parmenidese joont filosoofia ajaloos. Herakleitos tunnistas saamise (tekkimine, muutumine, kadumine) ja olemise (see, mis muutumise kestel samaks jääb) ühtsust ning rõhutas saamise poolt, Parmenides tunnistas ainult olemist. Parmenides pidas tõe kriteeriumiks (loogilist) mõtlemist. Tema õpetust kaitses tema õpilane Zenon oma apooriatega: Achilleus ja kilpkonn , lendav nool , lõigu poolitamine...
Aforism Hegelilt: filosoofia uurib kõike, kuid siiski mitte päris kõike ses kõiges, vaid ainult kõige üldisemat. Martin Heidegger pidas väärtuslikumaks Sokratese- eelset mõtlemist. Sokratese-järgset filosoofiat (= metafüüsikat) iseloomustas ta kui olemise unustust. See filosoofia (= metafüüsika) lähtus olevast , orienteerus olevale ja läks mööda olemisest. Heidegger seadis eesmärgiks 1) ületada metafüüsika ja 2) hakata mõtlema lähtudes Dasein’ist (inimliku inimese olemisest). Metafüüsika mõtleb kategooriates. Need on kõige üldisemad mõisted, mis haaravad üksnes maailma väliseid aspekte . Heidegger püüdis tungida maailma sisemuse mõistmisse. Selleks tugines ta eksistentsiaalidele (näiteks „ hool “ („Sorge“)). Eksistentsiaalid hõlmavad inimest ja tema elukogemust tervikuna .

FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID


Periodiseering on tingitud erinevatel aegadel olnud erinevatest arusaamadest inimesest ja maailmast ning nende vahekorrast.
  • Antiikaja filosoofia (7.-6. sajand e.m.a. – 2. sajand) — filosoofiline kaemus kui mõtlemise ja olemise kõrgeim vorm. Filosoofilise kaemuse, ilu ja harmoonia printsiibid on aluseks kogu antiikkultuurile.
  • Keskaja filosoofia (2. – 14. sajand) — kosmoloogiline harmoonia asendub jumaliku harmoonia printsiibiga. Eesmärgiks saab jumalasõna kaudu päästa oma hing.
  • Renessanss (14. – 16. sajand) — ülemineku periood. Usk jumalasse asendus usuga inimesse. Tekkis humanism kui usaldus oma enese mõistusesse ja kogemusse.
  • Uusaja filosoofia (17. sajand – 19.-20. sajand) — kujuneb praktiline suhe maailmaga . Tekib kasusaamise printsiip. Filosoofia tegeleb peamiselt teadusliku teadmise analüüsiga.
  • 20. sajandi lõpu ja 21. sajandi alguse filosoofia — ausse hakkab tõusma harmoonia idee, püüd stabiilsuse ja terviklikkuse poole. Teadmise filosoofia hakkab pikkamööda asenduma TARKUSE filosoofiaga .

ANTIIKFILOSOOFIA

ALGUS

Kogukondlik ühiskondlik kord asendus uuega. Maailma tunnetamine muutus mütoloogiliselt filosoofilisele. Tekkis ürgalge küsimus: MILLEST asjad tekivad?
Mileetose koolkond — Thales, Anaximandros, Anaximenes. Teised: Herakleitos, Empedokles, Pythagoras jt. Thales arvas , et asjad tekivad veest, Anaximenes — et õhust, Anaximandros — et määratlemata algest, apeiron ist, Empedokles — et maast, veest, õhust ja tulest , Pythagoras — et arvudest. Herakleitos aga võrdles kogu kosmose protsessi tulega. Lühidalt öeldes, esimesed filosoofid tegelesid kaose mõtestamisega.
Filosoofilise tunnetuse omapära:
  • Spekulatiivsus — arutelu ja põhjendused.
  • Intuitsioon — alateadvusest lähtuvad järeldused. Intuitsioon on sisuliselt momendil teadvustamata eelnev kogemus. Noorel inimesel ei saa see olla kuigi suur.
  • Interpretatsioon — seostamine , tõlgendamine.

MILEETOSE KOOLKOND

Küsimus: MILLEST asjad tekivad?
Thales (VII – VI s. e.m.a.) — ürgalge vesi.
Anaximandros (VI s. e.m.a.)apeiron (alge, mis on määramatu, piiramatu ja lõpmatu).
Anaximenes (VI s. e.m.a.)— ürgalge õhk.
Thales ennustas ette päikesevarjutuse 585 e.m.a. Sooritas eduka investeeringu õlipressidesse enne suurt oliivisaaki.

PYTHAGORAS (VI - V s. e.m.a.)

Arvas, et asjad tekivad arvudest. Arvu 10 pidas müstiliseks, sest 1+2+3+4=10. Ülistas ka kolmnurka. Matemaatikast on teada Pythagorase teoreem . Herakleitos ei pidanud Pythagorast targaks, kuigi ta valdas matemaatilist teadmist. Herakleitos: “Paljuteadmine tarkust ei õpeta, muidu oleks ta õpetanud Pythagorast …”
HERAKLEITOS (u 600 – 540 e.m.a.)
Oli täiesti iseseisev, koolkondadega mittekokkupuutuv mõtleja. Teiste poolt raskesti mõistetud, mistõttu kutsuti „tumedaks“. Ei sallinud rumalust ja rumalaid. Inimeste rumal elamine ja rumal suremine ajas teda nutma , siit ka tema nimetamine „nutvaks“ mõtlejaks. Herakleitose mõtlemine sarnanes idamaade mõtlejate omaga . Herakleitos põlgas inimesi, kes ei näe seda, mis ON, seda, millega nad igapäev vahetult kokku puutuvad. Herakleitoselt on meieni säilinud üksnes fragmendid , mille keskseteks terminiteks on logos , kosmos, tarkus (vt. Herakleitose fragmendid). Sõna logos tulenes sõnast legein (tõlkes: korjata kokku) ja tähistas Herakleitosel seda, mis ON. Kosmost mõistis Herakleitos kui loomisprotsesside ja lagunemisprotsesside lõputut vaheldumist. Kosmose protsessi, milles igavik ja aeg on teineteisega lahutamatult seotud, võrdles tulega. Mõistis saamise (tekkimine, muutumine, kadumine) ja olemise (selle, mis muutumises jääb samaks) ühtsust, milles rõhutas saamist. Lääne filosoofia ajaloos eristatakse Herakleitose ja Parmenidese joont. Parmenides (6. – 5. s. e.m.a.) eitas saamist ja tunnistas ainult olemist. Tõe kriteeriumiks pidas Parmenides mõtlemist. Parmenidese õpetust püüdis tõestada tema õpilane Zenon oma apooriatega: Achilleus ja kilpkonn, lendav nool, lõigu poolitamine jm.

SOKRATES (V s. – 399 e.m.a.)

On inimkonna mällu sööbinud eelkõige oma surmaga: 399. a. e.m.a. tühjendas mürgikarika vastavalt kohtuotsusele. Kuigi tema sõbrad tahtsid talle organiseerida põgenemise, eelistas Sokrates jääda lõpuni sisemiselt vabaks inimeseks . Sokratesele omistatakse väited „Ma tean, et ma midagi ei tea“ ja „Tunneta iseennast “, kuid sisuliselt on sarnased väited olemas juba Herakleitose fragmentides („Paljuteadmine tarkust ei õpeta ...“ ja „Ma uurisin iseennast“.). Sokrates püüdis anda mõistete kvantitatiivseid määratlusi. Ise midagi ei kirjutanud, on üks Platoni dialoogide tegelasi. Platon oli Sokratese õpilane.
  • Sokrates astus välja sofistide relativistliku filosoofia vastu.
  • Kui inimesed arutlesid oma arvates tõsikindlate teadmiste üle (õiglus, tõde, voorus, ilu, vaprus jne.), siis Sokrates küsis, mis see mõiste (õiglus, tõde, voorus, ilu, vaprus jne.) on?
  • Tõeni saab jõuda ainult mõistelise määratluse kaudu. (Need määratlused kippusid siiski olema üksnes kvantitatiivsed .)

PLATON (V – IV s. e.m.a.)

Oli esimese kõrgharidust andva õppeasutuse AKADEEMIA rajaja. Platonil oli suur mõju kogu filosoofia ajaloo jooksul. Alfred North Whitehead (1861 – 1947) on öelnud, et Lääne filosoofia on vaid hulk ääremärkusi Platoni filosoofiale. Platoni põhiteos on „Riik“. Oma õpetuses rebis Platon ideed lahti meeleliselt tajutavatest asjadest. Reaalseks pidas ta ideede — EIDOSte (eidos on tõlkes väliskuju) — maailma. (Tänapäeval vastavad eidostele matemaatiliselt formuleeritud füüsikaseadused matemaatilises loodusteaduses. Galileo Galilei seadis teadlikult eesmärgiks eksperimentaalselt tõestada platonismi. Selleks oli ta sunnitud teadlikult kõrvale heitma asjade KVALITEEDI, mida Aristoteles rõhutas.) Asjade maailma tunnistas Platon ainult niivõrd, kuivõrd see olevat ideede maailma jäljendiks. Ta kirjutas: „... petlik on nägemine, petlik on kuulmine ja teised tunded...“. Ideed on olemas voorusest, headusest, aususest jne, kuid kõrgeim on idee ilust. Platon uskus, et meeled on ALATI petlikud . Tunnetust käsitles ta kui igavesti elava hinge meenutusi ideedest, mida hing selgesti nägi ideede maailmas, kuid sattudes inimese kehasse kui hinge vanglasse, on sunnitud uuesti meelde tuletama. Hing tunnetab maailma „läbi keha, justkui läbi vangla trellide“. Tunnetus = anamnesis ( meenutamine ). Platoni ettekujutustest saame pildi tema „Koopaallegooriast“ (vt. näiteks Vikipeedia artiklit Platonist).

Platoni riigiõpetus

Riik peab olema ühtne. Inimesed tuleks jaotada kolme rühma: filosoofid, sõdurid ning käsitöölised ja talupojad. Riiki peaksid juhtima filosoofid, kes on enne olnud töötajad ja sõdurid. Riigi tähtsaim ülesanne on oma kodanike kasvatamine . 20. sajandi mõtleja Karl Popper peab Platonit oma ühiskonnaõpetuse poolest avatud ühiskonna vaenlaseks (nagu ka Hegelit ja Karl Marxi ).

ARISTOTELES (IV s. e.m.a.)

Õppis umbes 30 aastat Platoni AKADEEMIAS, hiljem rajas omaenese filosoofilise õppeasutuse LYKEIONi (Lütseum). Aristotelese saavutused Lääne filosoofia ajaloos on olnud suurimad. Põhiteosed „Metafüüsika“, „Füüsika“, „Esimene analüütika“, „Teine analüütika“, jm.
Tema filosoofia (n.-ö. esimese Aristotelese filosoofia = metafüüsika; “teise” Aristotelese filosoofiat = looduse kui physis e filosoofilist mõistmist hakati tunnistama alles viimastel aastakümnetel) oli kogu Euroopa keskaja filosoofia ja maailmavaate alus. Tõsi küll, seda moonutati tugevalt (nt Aquino Thomas 13. sajandil kohandas seda kristluse eesmärkidega).
Aristoteles jaotas teadused teoreetilisteks, praktilisteks ja loomingulisteks.
  • Teoreetilised teadused on metafüüsika (Aristotelese sõnul esimene filosoofia; nimetus metafüüsika tuli käibele pärast Aristotelest ja tähendas ’pärast füüsikat’, kuna see teos ilmus algselt pärast teost nimetusega “Füüsika”), matemaatika ja füüsika (füüsika oli Aristotelese sõnul teine filosoofia).
  • Praktilised teadused on eetika ja poliitika.
  • Loomingulised teadused on kunstiprobleemidega tegelevad valdkonnad.
    Tarkuse nimi tuleb anda teadusele, „mis uurib esmaalgeid ja
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    LÄÄNE FILOSOOFIA #1 LÄÄNE FILOSOOFIA #2 LÄÄNE FILOSOOFIA #3 LÄÄNE FILOSOOFIA #4 LÄÄNE FILOSOOFIA #5 LÄÄNE FILOSOOFIA #6 LÄÄNE FILOSOOFIA #7 LÄÄNE FILOSOOFIA #8 LÄÄNE FILOSOOFIA #9 LÄÄNE FILOSOOFIA #10 LÄÄNE FILOSOOFIA #11 LÄÄNE FILOSOOFIA #12 LÄÄNE FILOSOOFIA #13 LÄÄNE FILOSOOFIA #14 LÄÄNE FILOSOOFIA #15 LÄÄNE FILOSOOFIA #16 LÄÄNE FILOSOOFIA #17
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-12-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 29 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor AlyValery Õppematerjali autor

    Mõisted


    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    87
    doc
    Filosoofia materjale
    32
    doc
    Keskaja filosoofia
    60
    doc
    Filosoofia SH
    20
    docx
    Filosoofia p eriood
    13
    doc
    Antiik filosoofia
    16
    docx
    Lääne filosoofia
    27
    docx
    Filosoofia gümnaasiumile
    15
    doc
    Filosoofia





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun