Seisame elu teelahkmel Elus on palju hetki, kui seisame teelahkmel ning oleme sunnitud tegema valikuid, mis mõjutavad lähedalt meid ja meie tuttavaid. Vahel eksitakse oma valikutega, vahel mitte. Õnnelikud on need, kes ei eksi, aga enamasti tuleb kordki elus kahetsed varem vastu võetud otsust. Mis on teelahe? Teelahe on valikud, mille ees seisame. Mida aeg edasi, seda tähtsamaks valikud muutuvad. Paljudel kooli lõpetanutel on ees raske valik: mida ja kuhu õppima minna? Minul endal seisab ees sama valik pärast keskkooli. Ma soovin õppida lasteaiakasvatajaks, aga ei oska otsustada, kus. Olen mõelnud mitmele koolile:Tallinna Pedagoogilisele Seminarile, Tartu Tervishoiu Kõrgkoolile, Valgamaa Kutseõppekeskusele. Valikute tegemisel pean nõu sugulastega ning kaalun valikute häid ja halbu külgi.
Tänapäeva maailma hirmud Me elame suurte muudatuste ajal. Inimesi kimbutab hirm tuleviku ees. Eriti veel praegu, kui Eestit ja suurriike on tabanud ülemaailmne rahanduse ja majanduse keerisstorm. Sellega kaasneb erinevaid hirme ning me peame nendeks valmis olema. Eesti Päevalehe- 4. Aprill 2009 aasta ,,55 817 töötut ootab", ,,Töötute hulk kasvab tuhandete kaupa nädalas". Need pealkirjad tekitavad minud tõsist hirmu ja segadust, kuidas ja kus praegu majanduskriisi ajal jätkata oma õpinguid. Milline elukutse valida? Elame vabas maailmas. Võimalusi on palju. Milline neist on minu jaoks see ainuke ja õige? Väidetakse, et praegused loobumised tähendavad heaolu kasvu tulevikus, jutt käib viiest- kümnest aastast. Aga ka praegu peab keegi minu õpingud kinni maksma. Tõenäoliselt saavad nendeks olla minu vanemad ja riik. Tahaksin valida endale elukutse, mis mind tõeliselt huvitab ja köidab. Üks minu unistustest ...
Karina Selivanova AM15 Miks ma tahan saada ämmaemandaks? Kõik me sünnime, käime lasteaias, koolis ning seejärel seisame valiku ees, kuhu suunas oma eluga läheme. Seda mõjutavad nii sõbrad, perekond, ühiskond, huvialad ning sisemine moraal ja eetikatase. Mõni tahab saada kosmonaudiks, teine tuletõrjujaks, kolmandat paelub müügimehe amet, kuid mina soovin saada ämmaemandaks. Miks? Sellele küsimusele on tegelikult raske vastata, sest vastus peitub üldises maailmavaates. Mulle oli alati huvitav, kuidas toimub lapse sünnituse protsess. Mulle on see alati tundunud maagilisena
meie maailmavaadet ja kohelnud meid hästi isegi pärast lõhutud akent, katkist seina või pärast seda, kui oleme kogematta katki teinud teie isikliku vaasi. Aitäh neile ja teistele õpetajatele selle eest, et nad külvasid meisse tarkuse seemneid, millest kasvasid teadmised, millega elus edasi läheme. See hüvastijätt on ütlemata raske, sest viimased üheksa aastat oleme alati olnud koos ja toetanud üksteist. Kahjuks on meie read aja jooksul pisut hõrenenud, aga siin me seisame teie ees ja hakkame põhikooli lõpetama. Kahjuks lähevad mõned klassikaaslased mujale edasi õppima ning pole midagi muud, kui nendega hüvasti jätta ja neile õnne, tervist ja sihikindlust edasiseks eluks soovida. Lõpetuseks tahaks tänada meie valda, kes on seisnud vapralt meie kooli püsimise eest ning direktorit, kes on küll selles ametis olnud vähe aega, kuid selle ajaga jõudnud palju. Ja eriti suur aitäh meie vanematele, kes on meid alati toetanud ja aidanud, tänu kellele
,,Vaikelu mure" Marie Underi ja Gustav Suitsu luule võrdlus Vaikelus nõder surelik, sa ära ole murelik.(Suits: "Jahedus" ) Me seisame kahe riigi väraval: see üks on pimedus ja teine valgus. (Suits: 1905: "Lõpp ja algus" ) Ei ammu näinud ma nii palju päikest!(Under: "Kevad1") kui irdub sinu ümbert päeva pahkund koor. (Under: "On siiski kurb") Kas tunnete: väriseb maa! Kas tunnete: kisendab veri! (Suits: 1905: Lõpp ja algus) Nüüd tulen kas e i või j a a! Nüüd on kallastest tõusnud meri.
aastapäevakõnes. Tuletatakse jälle meelde, kuidas Venemaa on agressor, kuidas lääneriigid peavad demokraatlike väärtuste eest seisma ja milliseid sanktsioonimeetmeid rakendama, kuigi tegelikkuses võivad need jääda pikaks ajaks lihtsalt sõnadeks paberil. Aga juba see on kõik hea ja vajalik! See võib küll lihtsalt jutt olla, aga süstib mingilgi määral enesekindlust ja näitab järjekordselt kogu maailmale millise poole me oleme valinud ja milliste väärtuste eest seisame. Kuigi need vaated võivad olla näilised, ei ole rahval mingit reaalset põhjust rahulolematu olla, kui ollakse diplomaatiliselt konkreetsed ja seistakse sõnadega oma riigi eest. Sest mida muud on meil hetkel teha? Kui olukord peakski kunagi kõige katastroofilisemad pöörded võtma, siis on suurim eeldus eduks juba see, kui me oleme kõik ühel poolel ning usume ja teame, et seisame sama eesmärgi eest. Riigid, nagu inimesedki, võivad õppida minevikus tehtud vigadest
investeerimine". Need on kõik sündmused, mis aitavad inimesel aru saada kõne sisust. Kuna olen ise nende sündmuste keerises, siis need näited aitavad paremini mõista, mida President öelda tahab. Tervituskõnes on President kasutanud ka veenmisvõtteid. Näited tekstist: ,,Me teame täna, et korda ja stabiilsust saame Eesti riigis tagada ainult koos demokraatia, sõna- ja arvamusvabadusega. Me teame täna, et meid ei jäeta üksi, nii nagu meie seisame oma liitlaste ja sõprade kõrval". ,,Ärme usu neid, kes täna kriisi ja krahhi kuulutavad. Nad liialdavad ja eksivad, eksitavad ja hirmutavad. Neil pole õigus. Edaspidi kasvab Eesti majandus tasakaalukamalt". ,,Oma raha on meid hästi teeninud. Ning teenib hästi edasi ka siis, kui me ta mõne aasta pärast euro kuube rüütame". ,,Võtkem siis majanduse praegust olukorda kui uute sihtide seadmise ja järele mõtlemise aega". ,,Eesti suudab oma majandust ümber korraldada.
Vähenev rahvastikuarv ja negatiivne iive on olnud eestlastele pinnuks silmaks aastaid. Mis veel hullem, lisaks sündimusest suuremale suremusele on meil ka ebanormaalselt suur väljaränne. Noorte väljaränne,eriti kõrgharidusega noorema poolsete inimeste lahkumine kodumaalt tekitab efekti, kus töökäsi jääb vähemaks. Ilma tööjõuta ei arene majandus ning riigil jäävad tulud laekumata. Sellise tendentsi jätkudes seisame fakti ees, kus meile nii hädavajalikud investeeringud siia ei saabu. Riik peaks tegema omalt poolt kõik võimaliku, pakkumaks tööd noortele värsketele koolilõpetajatele ning tagama ka muud vajalikud toetused, et inimesed riigist lahkuda ei sooviks. Noortes peitub väikse rahva tulevik. Need samad noored loovad tulevikus pere ning toovad niigi kasinale uute inimeste sünnile pisutki lisa.Püsimajäämine oleks kindlasti võimalik ka tuues sisse võõrtööjõudu, kuid kas siis oleks
● Esimene luuketus ilmus 1899. aastal ● Gustav Suits oli Noor-Eesti üks vaimseid juhte ● Temalt pärineb ka paljutsiteeritud üleskutse: „Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks“. ● Ta on avaldanud ka kaks esseekogu: „Sihid ja vaated“ (1906) ja „Noor-Eesti nõlvakult“ (1931) LÕPP JA ALGUS Kas tunnete : väriseb maa ! Kas kuulete : kisendab veri ! Nüüd tuleb kas ei või jaa ! Nüüd on kallastest tõusnud meri. Olge valmis ! Me seisame kahe riigi väraval : see üks on pimedus ja teine valgus. Me, noored, ootame pilgul säraval : nüüd see ligineb : lõpp ja algus ! Viimaks ometi ! Kasutatud kirjandus ● http://www.litterature-estonienne.com/Suitsluulet.html ● http://www.ut.ee/verse/index.php?m=authors&aid=13 ● http://et.wikipedia.org/wiki/Gustav_Suits
" Nii on öelnud H.Visnapuu. Gustav Suitsu on kuulsate sõnade ,,Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!" autor. Tema viljakaim loomeperiood oli aastates 1913-1922, mil ilmusid armastusluuletuste valikkogu ,,Ohvrisuits", ballaad ,,Lapse sünd" ja kolmas luulekogu ,,Kõik on kokku unenägu". Võib öelda, et luuletuses ,,Lõpp ja algus" on tunda 1905.a revolutsiooni mõju. Seda kirjeldavad sellised read nagu ,,Kas tunnete: väriseb maa! Kas kuulete: kisendab veri! /../ Me seisame kahe riigi väraval: see üks on pimedus ja teine valgus". Mina tunnetan selles luuletuses veidi masendust, kuid ka uue alguse ja parema ootust. Lootuse ja uue jõu leidmist on kajastanud Gustav Suits ka luuletuses ,,Nooruse aeg" ridades ,,Kuid mis on nooruse aeg? Ei ole see paastuda, ei ole see paluda, ei vaimu närides närtsida: see aeg on õitseda, aeg õnne maitseda - ja armsa kaela ümber hakata". Tundub, et Suits kannatas poliitilise ja rahvusliku surutise all peale 1905. a
NOORUSE AEG LÕPP JA ALGUS Aeg antud naerda, aeg antud nutta, Kas tunnete : väriseb maa ! aeg antud pisaraid pühkida. Kas kuulete : kisendab veri ! Aeg seatud elada, aeg seatud surra, Nüüd tuleb kas ei või jaa ! aeg musta mulla all magada. Nüüd on kallastest tõusnud meri. Olge valmis ! Kuid mis on nooruse aeg ? Me seisame kahe riigi väraval : Ei ole see paastuda, ei ole see paluda, see üks on pimedus ja teine valgus. ei vaimu närides närtsida : Me, noored, ootame pilgul säraval : see aeg on õitseda, aeg õnne maitseda -- nüüd see ligineb : lõpp ja algus ! ja armsa kaela ümber hakata. Viimaks ometi ! JUHIS Kellele antud on paista kui päikene, paistku siis päiksena üle maa !
ja armsa kaela ümber hakata. Sirutan vastu sull' käed. Kevad ! -- ei ära sa põgenegi, LÕPP JA ALGUS vaid minu hõlma sa vaod. Kevad ja sügis -- suudelgem : Kas tunnete : väriseb maa ! suvi me suudlustest sünnib. Kas kuulete : kisendab veri ! Nüüd tuleb kas ei või jaa ! Nüüd on kallastest tõusnud meri. Olge valmis ! Me seisame kahe riigi väraval : see üks on pimedus ja teine valgus. Me, noored, ootame pilgul säraval : nüüd see ligineb : lõpp ja algus ! Viimaks ometi !
Miks ma tahan saada politseinikuks Kõik me sünnime, käime lasteaias, koolis ning seejärel seisame valiku ees, kuhu suunas oma eluga läheme. Seda mõjutavad nii sõbrad, perekond, ühiskond, huvialad ning sisemine moraal ja eetikatase. Mõni tahab saada kosmonaudiks, teine tuletõrjujaks, kolmandat paelub müügimehe amet, kuid mina soovin saada politseinikuks. Miks? Sellele küsimusele on tegelikult raske vastata, sest vastus peitub üldises maailmavaates. Leian, et politseitöö on igati aus amet tublile noorele eesti mehele. Loomulikult on neid nn ausaid ameteid
LÄBI RASKUSTE TÄHTEDE POOLE Oma elu eesmärkide poole püüeldes seisame tihti ristteel, ning küsime endalt, millist teed mööda minna kas me peaksime pöörama pilgu teele, mida mööda kõndides võime leida iga nurga tagant ootamatusi ning mille lõppu varjavad tõusud ja langused või seada sammud teele, millel tunneme end kindalt ja kus iga samm viib lähemale kaugel seisvale lõpule? Pingutuste aluseks on eesmärkide seadmine. Eesmärkide seadmist alustatakse juba pisikesena, mil väikesed poisid tahavad saada astronaudiks, tüdrukud aga baleriiniks.
Lasteaialapsena on meil kõik lubatud ja pahatihti puudub meil arusaam, mis on õige ja mis väär, seetõttu ei mõtle me olnud asjadest, vaid võtame igat päeva uue avastusena. Kooliealisena õpime me juba mõnel määral mõtlema tagasi sellele, mis oli, ja unistama paremast minevikust. Näiteks hinded, me mõtleme, mis oleks olnud, kui oleks selleks korraks õppinud ja kui oleks saanud paremaid hindeid. Pärast kooli seisame uute valikute ees ja mõtleme, kui palju lihtsam oleks elu, kui oleksime oma minevikus teisiti käitunud. Samas elataksegi noorena enamjaolt hetke ajendil ja alles vanemana ja targemana tagasi mõeldes saadakse aru ütlusest ,,noor ja ruaml". Keskeas tekivad uued eluvaated ja ka uued probleemid: lapsed, mugavustahe, pensioniea kindlustamine. Põhiliseks huviks elus saab töö ja kõik sellega seonduv. Selles
Mis on säästlik tarbimine? Maailma jätkuva saastumise peamiseks põhjuseks on raiskav tarvitamine ja tootmine, mida saame muuta me kõik nii tarbijatena kui ka ettevõtjatena. Inimesed elavad üle oma võimete ja selline eluviis on meie planeedile koormav. Meie tegevus avaldab üha suuremat survet loodusressurssidele ja keskkonnale, sealhulgas veele, maapinnale ja õhule. Kui me enda tegevust ei muuda, seisame peagi silmitsi ebastabiilse tulevikuga, kus inimesed peavad võitlema pidevalt vähenevate ressursside eest. Lahenduseks tulevikus on teadlik ja säästev tarbimine. Kui palju ja milliseid asju meil tegelikult vaja läheb? Meil on ainult 1 planeet! Kui kogu maailm elaks ja tarbiks nii nagu eurooplased, läheks vaja kolme maakera ressursse. Mida saaksid teha sina? · Eelista kohalikke, hooajalisi ja mahekasvandusest pärit puu- ja köögivilju.
varjupaigataotlejaid. Tänasel päeval tegeleme peamiselt pagulaste töö- ja karjäärialase nõustamisega, alates Eesti tööturu toimimise põhialuste selgitamisest, karjäärivõimaluste kaardistamisega, lõpetades näiteks eesti keele ja arvutiõppe korraldamise, töökoha ning elukoha otsimisega. Eesti Inimõiguste Keskus tegeleb pagulasvaldkonnas huvikaitsetegevusega, sh kommenteerime õigusaktide eelnõusid ning seisame selle eest, et pagulaste inimõigused oleks tagatud 4. Miks peaks/ei peaks Eesti rändekriisi lahendamisse panustama? Eesti rändekriisi lahendamisse peaks panustama, kuna me kõik soovime, et Eestis oleks hea ja turvaline elada, ning kui me panustame rändekiriisi lahendamisse siis on kõikidel inimestel Eesti riigis hea elada. 5. Milline on Eesti ühiskonna suhtumine pagulastesse/rändekriisi? Tuua välja uuringuid, arvamusavaldusi koos põhjendustega. Viited juurde.
Lahendus: Riigi peamine hariduseesmärk peaks olema tasuta õpe ülikoolides, kõikidel erialadel ja tõsta õpetajate palka ja parandada töötingimusi. ( Vähendada töökoormust ja parandada töökeskkonda) 3) Väljakutse: Uute energiaallikate ning tehnoloogiate väljatöötamine. Probleemi olemus: Fossiilsetest kütustest sõltumine läheb meile kalliks maksma tulevikus, päeval mil lõpeb põlevkivi ning seisame probleemi ees, kus sõltume naaberriikide energiast - vene gaasist, norra naftast või leedu tuumaenergiast. Energia saamiseks peaks olema vähemalt paar kolm suuremahulist allikat. Praegused põlevkivil töötavad elektrijaamad ja tuulegeneraatorid meie tulevikuvajadusi katta ei suuda. Kui riik ei mõtle peatselt tuleviku suunas, siis võib juhtuda, et varsti sõltume kellegist teisest. Näiteks Venemaa. Venemaa on mitmeid kordi oma gaasikraane
nende kohta 2 raamatut. Filosoofia: Kõige enam seostatakse Jaspersit eksistentsialismiga, kuna ta oli kõige enam mõjutatud Kierkegaardist ja Nietzschest, oma filosoofiat mõistab ta kui vastust väljakutsele, mis oli esitatud Kierkegaard'i ja Nietzsche poolt. Oma esimeses suures peateoses "Philosophie" (1932) andis Jaspers oma vaate filosoofia ajaloole ja tutvustas oma põhiteemasid. Alustades moodsa teaduse ja empirismiga, tõi Jaspers välja, et kui me kahtleme reaalsuses, seisame piiride ees, mida empiiriline ja teaduslik meetod ei suuda ületada. Sel hetkel hetkel seisab inimene valiku ees, kas langeda meeleheitesse ja loobuda või teha saatuse hüpe, mida Jaspers kutsub, Ületamise poole. Seda n.ö hüpet tehes astub inimene vastu oma piiramatule vabadusele, mida Jaspers kutsub Eksistentsiks, ja võib nii lõpuks kogeda tõelist olemasolu. Jaspers kirjutas laialdaselt ka ohust inimese vabadusele, mida kujutab endast tänapäevane
tegutsema, mis annab meile mõtte siin maailmas, ning uskudes võib inimene saavutada kõik.Kõige tähtsam on kindlasti usk iseendasse, sest ilma selleta ei saavuta siin elus mitte midagi. Minu elulugu on üsan alles alguses ning ma ei tea päris täpselt, mida ma tahan saavutada, kuid eks ka minul on omad unistused, mis suuremal pilngutamisel võivad täituda. Kõik on alles ees.Kui usume ja näeme kõvasti vaeva, jõuame lõpuks enda unistusteni.Ning kui me seisame tõege silmitsi ja ei peida end valesse, juhatab elu meid õigete valikuteni, kus me saame elada täisväärtuslikku ja uskumatut elu siin müstilises maailmas.
ülejäänud värvispektri värvid ta neelab ja rohelist peegeldab. Veel ka üks huvitav fakt, et tänapäeval mõõdame me newtoni auks jõudu njuutonites(N). Üks njuuton on ligikaudu võrdne jõuga, mida tunneme, kui hoiame peopesas suurt apelsini. Kokkuvõtteks võin öelda, et Newton on olnud väga oluline maailma jaoks, sest tema on avastanud just need põhiseadused, mis meid ümbritsevad. Kui me poleks veel neid avastanud, ei suudaks me praegu aru saada miks me seisame jalad vastu maapinda, miks kukuvad asjad maha mitte ei jää õhku ja kuidas tekivad värvid.
reiside arv riiki. Suurenenud on immigratsioon ( sisserändajate arv) ja ka rasvatoitude pealetung. Need on väga tõsised aspektid. Nende tunnuste alusel pole maailmas eraldiseisvaid riike, me oleme justkui globaalne küla. Me moodustame ühise terviku ja sõltume üha enam teineteisest. Kui kukub üks, kukuvad kõik järjest. Kuid see on väga suur probleem, eriti väikeriikide seas, sh ka Eestis. Mis võib juhtuda, kui selle süvenemiseks midagi ette ei võteta? Või seisame ja vaatame, mis edasi saab? Ei, seda ei tohi!!! Globaliseerumine võib meile kasu tuua küll majanduslikult , kuid mis saab eestlastest, kultuurist? Selle tulemusel väheneb kultuuriline rikkus. Ununeks see vana ja hea ja peale rõhuks see välismaine kultuuritulv, nagu kassitapp või "Ameerika hein." Kui siit edasi minna on teine globaliseerumise oht- loomade ja taimede levitamine väljaspool levilat. Praeguseks on Ameerikast sisse toodud umbrohi. See
● Kindel eesmärk aitab süstemaatiliselt treenida. ● Eesmärk peab olema seda väärt, et selle nimel harjutada. ● Eesmärgi saavutamine toob rõõmu ja rahuldust, sunnib püstitama kõrgemaid eesmärke ja selle nimel harjutama. Vormid ● Harjutada tuleb võimete kohaselt ehk see, mis on sõbrale jõukohane, võib osutuda sulle üle jõu käivaks või vastupidi ● Areng on seda kiirem, mida madalamal kehalise arengu redelil seisame ● Harjutamisel ei või üle pingutada (terviserikked, ületreening) ● Võimalusel pea nõu kehalise kasvatuse õpetajaga, treeneriga või spordiarstiga TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
Leiame, et tuleb igati toetada igipõliseid peretalude traditsioone hoidvaid ja traditsioonilisi väärtusi kandvaid talunikke. ASTUME MAAELU EDENDAMISE NIMEL 5 SAMMU: 1) Aitame kaasa kaevude, kanalisatsiooni, kohalike teede, elektri- ja sidevõrkude rajamisele ning Interneti kättesaadavuse parandamisele. 2) Võimaldame väike ja keskmistele maaettevõtjatele soodsama ligipääsu investeeringutoetusteleja samuti arendame nõuandeteenistust. 3) Seisame selle eest, et Eesti põllumajandus ja kalandus kui peamine toidutoorme tootja oleks konkurentsivõimeline nii sise- kui välisturul. 4) Loome kohaliku taastuva energiaressursi (biomass, raps jt teraviljad) kasutamiseks kompleksprogrammi. 5) Toetame erametsandust ja sellega seotud organisatsioone ning muudame ka tulumaksuseadust. LOOV RAHVAS (kultuur) SOTSIAALDEMOKRAATLIK KULTUURIPOLIITIKA: on loovuse demokraatlik
Väikerahvas tuleviku Euroopas Euroopa rahvaste seas on palju väikerahvaid , sealhulgas ka Eesti rahvas .Me oleme uhked , et saame oma riigile kindlad olla . Me seisame kindlalt oma sõprade kõrval ja liigume julgelt edasi tuleviku poole . Eestlased , keda hästi ei tunta ning sageli arvatakse, et kõik , mis eestist pärit on ebakvaliteetne .Elame küll väikse maa peal , kuid rahvas on visa, kes on kolme saja aasta pärast jõudsasti endasi arenenud . Väike rahvas hoiab alati kokku , nii ka eestlased . Meie tahame , et meie kultuur , keel ja kombed säiliksid ning oleksime meeles ka tuhandete aastapärast ja meist räägitakse kui väikerahvas
valmistasid meie jaoks väga häid toite need 9 aastat.Me soovime tänada kõiki õpetajaid, koolitöötajaid sammuti. Tahaks veel tänada meie direktorit, kes on seisnud vapralt meie kooli püsimise eest ning , kes on hoidnud seda koolis sellisena nagu saab ja annud kõik endast ,et õpilastel oleks alati kõik olemas. Teid me ei unusta iial! Me loodame et, kunagi kohtume taas. Ja eriti suur aitäh meie vanematele, kes on meid alati toetanud ja aidanud, tänu kellele me seisame just siin ja just praegu. Suur aitäh teile kõigile, kes te olete olnud üks osa meie teekonnal põhikooli lõppu. Lõpetuseks laulame Netelyga Teile ühe loo ja kui laul lõppeb soovime me tänada meie õpetajaid! Tänan kuulamast!
esikohal. Järgmisena toob Ilves välja, et üks Eesti võtmeküsimus ja võimalus on olla teistest ees hariduse, elu ja teenuste arvutiseerimisel, mida me oleme tänu oma andekatele inimestele suutnud saavutada. Kuid ta lisab ka, et need saavutused, kuihu teised pole sageli veel jõudnudki, on aga kergelt nopitud viljad ning me oleme lihtsalt ära teinud asju, mida ka teistel on võimalik kiirelt teha. See olevat olnud ühe põlvkonna kestnud Eesti eduloo osa. Ent tema sõnul me seisame uue ajastu äärel, kus informatsioonitehnoloogia maailm hakkab veelgi enam seniseid elusid ja elukäike mõjutama.
ei tea me midagi peale selle, et enda vanemate kätel on mõnus ja soe ning maitsev piim on kõik,mida tahta. Vaid mõned kuud vanemaks saades ei ole meile enam nii tähtsad soojad süles olemised vaid uus ja huvitav maailm,mida kõike roomates avastada. Meie tähelepanu köidavad igasugused imelikud näod,mida suured ja kortsus tädid-onud teevad. Kuuleme hääli, mida ise järele teha ei oska, aina proovime ja proovime, kuni tuleb see tähtis esimene sõna meie huulilt. Sel hetkel me seisame silmitsi hoopis uue maailmaga ning teeme tutvust enda ema- ning riigikeelega, milleks on eesti keel. Aastate möödudes saame aina rohkem tuttavaks enda esivanemate ning maailmaga enda ümber. Vanematelt ja sõpradelt on nii palju teada saada ning nemadki ei tea kõike, kuid teadmiste janu on imekspandav ja kooli mineku soov suurimatest- suurim. Koolis saame palju teada enda riigi kohta, paiga, kus me kõik elame. Me õpime enda emakeeles suhtlema, kirjutama, laulma
Hea ja halb Prantsuse kirjanik ja filosoof Albert Camus on öelnud: ,,Kõik halb, mis on maailmas, sünnib peaaegu alati rumalusest ja hea tahe võib niisama palju kahju teha nagu kurjuski, kui tarkus teda ei valgusta." Et saata korda häid tegusid ja käituda hästi, peab inimene olema piisavalt tark, et näha ette oma tegude tagajärgi ja mõju. Tihti seisame ka moraalse dilemma ees: Kas ma olen ka siis hea inimene, kui teen midagi, mis toob mulle kahju, kuid mida peab vältimatult tegema, et kellegi teise vastu hea olla? Võtame näiteks aususe. Situatsioonis, kus oled teinud midagi salaja: näiteks varjanud naabrinaise eest seda, et ta mees petab teda. Sina ise ju tahaksid teada, kui midagi sellist sinu seljataga toimub. Öeldakse küll, et sõnumitoojat maha ei lasta, kuid reaalselt ette mõeldes juhtub
Säästev tarbimine Maailma jätkuva saastumise peamiseks põhjuseks on raiskav tarvitamine ja tootmine, mida saame muuta me kõik nii tarbijatena kui ka ettevõtjatena. Inimesed elavad üle oma võimete ja selline eluviis on meie planeedile koormav. Meie tegevus avaldab üha suuremat survet loodusressurssidele ja keskkonnale, sealhulgas veele, maapinnale ja õhule. Kui me enda tegevust ei muuda, seisame peagi silmitsi ebastabiilse tulevikuga, kus inimesed peavad võitlema pidevalt vähenevate ressursside eest. Lahenduseks tulevikus on teadlik ja säästev tarbimine. Kui kogu maailm elaks ja tarbiks nii nagu eurooplased, läheks vaja kolme maakera ressursse. Selle pärast peavad paljud rahvad kannatama, elama vaesuses, viletsuses ning nende keskel tekib palju erinevaid haigusi, mis võivad põhjustada katastroofilist olukorda inimkonnale.
arstiabi kättesaadavuse tõttu, siis ma ei pea seda väga inimsõbralikuks. Kõik muu on ka oluline, kuid terviseabi peaks olema lihtsasti kätte saadav igale kodanikule olenemata elukohast ning inimese sissetulek ei tohiks olla samuti takistuseks, et saada vajaliku ravi jms. 10) Millised erakonna seisukohad (ka teisi valdkondi puudutavad) Sulle ei meeldi? Põhjenda. Määratleme abielu Põhiseaduses mehe ja naise vahelise liiduna. Seisame traditsiooniliste pereväärtuste eest, tühistame kooseluseaduse ega luba samasoolistele paaridele laste adopteerimist. Minu jaoks on see täiesti uskumatu seisukoht, orientatsioon ei tohiks takistada abielu ega ka laste adopteerimist. Inimene on inimene ja kõigil peaks olema samad õigused, ka abielule ja laste adopteerimisele, samasoolised või mitte, pere on ka siis pere isegi, kui ta pole nö traditsiooniline.
venitusharjutustega, mis valmistavad meid ette järgmisteks ülesanneteks, milleks on kiirendused või mõned osavusmängud. Tavaliselt teeme me joonejooksu, teatevõistlusi, mängime hokit või korvpalli. Peale neid harjutusi jaotatakse meid kas paarideks või kolmikuteks ning me hakkame tegema soojendusülesandeid palliga. Alguses lihtsaid viskeid üksteisele, siis juba sööte ning teisigi erinevaid ülesandeid. Tavaliselt teeme treeneri juhenduste abil järgmist: Kui oleme paarides ,siis seisame teine teisel pool võrku ja teeme söötu üksteisele raskendades seda ülesannet hiljem palli enda kohale söötes ja alles hiljem seda täpselt paarilisele edasi söötes. Paariline peab sama tegevust kordama ja nii teeme seda täpsusharjutust kuni pall kukub maha. Paaris seisame teine teise vastas ja kui üks söödab kõrgele enda kohale ,peab ta karjuma kas ,,ülalt" või ,,alt" ja paariline peab palli vastu võtma vastupidiselt käsule. Selline harjutus aitab
Kas kuulete : kisendab veri ! nutta, -- Nüüd tuleb kas ei või jaa ! aeg antud pisaraid pühkida. kevad ise sa oled. Nüüd on kallastest tõusnud Aeg seatud elada, aeg seatud Mina olen tumeda sügise poeg meri. surra, -- Olge valmis ! aeg musta mulla all magada. sügis ise ma olen. Me seisame kahe riigi väraval : Kuid mis on nooruse aeg ? Kuid mina ihkan kevade järele. see üks on pimedus ja teine Sirutan vastu sull' käed. valgus. Ei ole see paastuda, ei ole see Kevad ! -- ei ära sa põgenegi, Me, noored, ootame pilgul paluda, vaid minu hõlma sa vaod.
Aga lõpptulemus oli see, et viie lapse isa pandi vangi. Lapsed jäid isata ja peavad nüüd lapsepõlve lastekodus veetma. Isa tahtis lastele head, aga tekitas kordades hullema olukorra. Ta ei suuda endale kunagi andestada. Me võime küll tegutseda nii, kuidas me õigeks peame, aga me peame olema suutelised oma tegude eest ka vastutama. Peame pikalt ja läbimõeldult käituma, sest me keegi ei taha oma elu ära rikkuda, veel vähem kellegi teise oma. Me seisame oma õiguste eest ja teeme nii, kuidas on meil endil parem, aga tihti unustame mõelda selle peale, kuidas me kahjustame sellega teisi. Inimesed on erinevvad, samuti ka nende mõttemaailm, seega leian, et see, kas tulemus õigustab tegu on iga inimese oma valik.Alati ei pruugi minna kõik nii nagu loodame.
palatisse tagasi lähen. Mees vaatab mulle otsa ja sõnab: ,,Üks operatsioon teise järel alates kella viiest hommikul, mine kasvõi lolliks, ütlen ma sulle, ainuüksi täna jälle kuusteist äraminekut, sinu oma on seitsmeteistkümnes. Kakskümmend saab ööseks kindlasti täis..." ul tuleb nõrkushoog peale ja ma tunnen äkki, et ei suuda enam. Ma ei tahagi enam sõimata, sest see on mõttetu, vaid üksnes maha kukkuda ja mitte kunagi enam tõusta. Me seisame Kemmerichi voodi juures. Ta on surnud." Peamine eesmärk ja siht oli jääda ellu. Seda võis kohata kogu teoses. Isegi sõbrad omavahel olid nagu raisakotkad surnud vennalt parim endale kahmata. Seda õnneks mitte õelustundega vaid paratamatusega, sest ,,ega tema neid niikuinii enam vaja". Näiteks võib tuua selle, kuidas Müller ühejalgse Kemmerichi häid saapaid endale igatses. Pärast Kemmerichi surma saigi Müller saapad... ,,Müller seisab baraki ees ja ootab mind. Ma annan
Valguse ja varju piiril Otsuseid tehakse juba aegade algusest saadik, kuid kas need on olnud alati õiged? meie elus on õiged ja valed otsused, kuid kuidas me teame, k ust jookseb piir ahnuse, hea ja kurja ning tegelikkuse ja näivuse vahel? Me seisame tihti hea ja kurja vahel, sest me ei tea kunagi täpselt, kas see, mida me teeme, on täiesti õige. Ei tohiks lasta ennast mõjutada rahast ega materiaalsetest asjadest, vaid olema suuteline endale teadvustada, et kui teha piisavalt tööd ja tulla toime, saame endale neid asju lubada ning ei peaks selle kõigepärast hulluma. M.Bulgakovi teoses "Meister ja Margarita" oli Woland see, kes oli küll kurjemal poolel, kuid tahtis näidata ka ahnetele inimestele, et alati ei tasu kohe ahnitsema
Hääled ei ole Vintide maalil lihtsalt välja lülitatud ja mittekuuldavaks tehtud, vaid hääled on vakatanud 2 printsiibina. Ja nagu me hästi teame: kui müra on välja lülitatud ja saabub vaikus, on see harjumatu, seejärel kohutav, ja siis väga ilus. …Meie igatsusele ja hirmudele ei anta objekti ega nime ja ruum, milles me seisame, on jätnud meid üksinda. Ja ka nüüd on see esmalt harjumatu. Siis kohutav. Ja ühel hetkel väga ilus.“ Nõustus täielikult Epneri kirjeldusega sellest näitusest. See tekst iseloomustab seda näitust kõige paremini ning just selline oli minu tunne pärast näitusesaalist väljumist. Sain Kunstihoones väga suure elamuse osaliseks ning mõistsin, et kunstniku tööd on veel sügavama tähendusega kui esmapilgul paistab.
Valguse abil harjutab kunstnik vaatajat nägema hämaruses seda, mida silm tavaliselt ei märka. Tema maalidel on kõnekaid metafoore, näiteks katkenud lõng, koridor tundmatusse. Pildi salapärasemaks, muinasjutulisemaks muutmiseks oskas Rembrandt kasutada valguse ja varju koosmõju. Põhjus, miks nimetatakse Rembrandti maale hingeliigutusepiltideks, võib peituda veel selles, et tema portreed on nagu pihtimused. Rembrandti töid vaadates seisame silmitsi lihast ja verest inimestega, tunnetame nende üksildust ja kannatusi, vajadust kaastunde järele. Nad on väga tõsised, jälgivad vaatajat läbitungivalt, nagu tahaksid talle midagi iseendast rääkida. Rembrandti maalitud inimesed on iseteadvad ja rikka sisemaailmaga, mõistavad, et kõige suurem ime sünnib inimeses endas. Harva istus Rembrandti molberti ees terveid, täies elujõus ja sisemiselt harmoonilisi inimesi
Elu tuli punane püham on ise. Lõpp ja algus Kas tunnete: väriseb maa! Nooruse aeg Kas kuulete: kisendab veri! Aeg antud naerda, aeg antud nutta, Nüüd tuleb kas ei või jaa! aeg antud pisaraid pühkida. Nüüd on kallastest tõusnud meri. Aeg seatud elada, aeg seatud surra, Olge valmis! aeg musta mulla all magada. Me seisame kahe riigi väraval: Kuid mis on nooruse aeg ? see üks on pimedus ja teine valgus. Ei ole see paastuda, ei ole see paluda, Me, noored, ootame pilgul säraval: ei vaimu närides närtsida: nüüd see ligineb: lõpp ja algus! see aeg on õitseda, aeg õnne maitseda Viimaks ometi!
pintslitega. Rembrandti kõige mõjuvamad teosed on portreed omastest. Erakordselt intiimsed on Rembrandti hilisema elukaaslase Hendrikje Stoffelsi ja Rembrandti poja Tituse portreed ("Titus", "Hendrickje Stofellsi portree"). Südamlikkus, soojus, tundlikkus, mõistmine, mis nende nägudelt vastu kumavad, liigutavad vaataja hinge. Põhjus, miks nimetatakse Rembrandti maale hingeliigutuse-piltideks, võib peituda veel selles, et tema portreed on nagu pihtimused. Rembrandti töid vaadates seisame silmitsi lihast ja verest inimestega, tunnetame nende üksildust ja kannatusi, vajadust kaastunde järele. Nad on väga tõsised, jälgivad vaatajat läbitungivalt, nagu tahaksid talle midagi iseendast rääkida. Tavaliselt kutsus kunstnik oma ateljeesse neid, kellega teda saatus kokku viis. Talle poseerisid Amsterdami kodanikud, juudi rabid ("Vana rabi"), mungad, vaesed teenijatüdrukud. Seejuures oskas Rembrandt rõhutada iga inimese
Inimene on tahtnud alati lennata ja teha seda kõrgelt. Lendamist saab võrrelda ka edukusega. Edukad tahavad aga olla kõik ning nii nagu loomariigis ikka tugevam jääb ellu. Alati on tahetud kiiremini, kaugemale, kõrgemale olla teistest parem. Üleoleku tagab motiveeritus ja eesmärgid, mis peavad olema kõrge lennu jaoks paika seatud. Kas kõrge lennu elus tagab haridus või harimatus? Eluiga on meil kõigil piiratud ja me kõik seisame kunagi silmitsi sellega, et keegi meist pole surematu. Vahepeal tundub nagu aeg ei liiguksgi edasi, kuid kui tagantjärele möödunule lähemalt mõtlema hakata, siis tuleb välja, et aeg möödub uskumatu kiirusega. Poole oma elust magab inimene niikuinii maha ja teise poolega tahab ta midagi asjalikku teha, oma elus kuhugi jõuda. Noor inimene alustab oma elu kodus, seejärel minnakse edasi lasteaeda ning siis kooli
emotsioone. 1920. aastal ilmus tal valikkogu "Ohvrisuits", 1922. aastal aga luulekogu "Kõik on kokku unenägu" ja ballaad "Lapse sünd". 1933.aastal ilmus valikkogu "Aastate aknal" ning 1938. aastal "Kogutud luuletused". 1950. aastal ilmus Suitsul veel ka luulekogu "Tuli ja tuul". LÕPP JA ALGUS Kas tunnete : väriseb maa Kas kuulete : kisendab veri ! Nüüd tuleb kas ei või jaa ! Nüüd on kallastest tõusnud meri. Olge valmis ! Me seisame kahe riigi väraval : see üks on pimedus ja teine valgus. Me, noored, ootame pilgul säraval : nüüd see ligineb : lõpp ja algus ! Viimaks ometi ! Nooruse aeg Aeg antud elada, aeg antud nutta, aeg antud pisaraid pühkida. Aeg antud elada, aeg antud surra, aeg musta mulla all magada. Kuid mis on nooruse aeg? Ei ole see paastuda, ei ole see paluda, ei vaimu närides närtsida: see aeg on õitseda, aeg õnne maitseda -
ümbritseb kui ka meid endid. Lugesin hiljuti ühest välismaa lehest, et igal aastal suureneb maailmameres hõljuvate prügimägede hulk umbes 10 miljoni tonni võrra ning veidi pärast seda kirjutas Postimees Online, kuidas inimeste rõivanumbrid järjest suuremaks lähevad. Kõige sokeerivam näide oli naiste rinnahoidjatest. Kui varem olid D- ja F- korv juba suured, siis nüüd on nõudlus juba koguni K-korvi järele. See kõik on tõeliselt hirmutav, ja kui elu niimoodi edasi läheb, seisame me varsti silmitsi katastroofiga. Üldist tendentsi jälgides võib öelda, et oleme jõudmas punkti, kus aina vähem hoolitakse teistest inimestest. Üha rohkem tähelepanu pööratakse asjadele, mitte oma lähedastele. Inimesed on unustanud, et tõelisi väärtuseid ei saa osta. See hullumeelne tarbimine on hakanud halba mõju avaldama ka meie keskkonnale. Kui meie tarbimisharjumused ei muutu, pole sugugi küsitav, kas meie järeltulijatel saab olema selline elukeskkond nagu meil.
· Alguses mõtled armastatust kaks minutit ja siis unustad ta kolmeks tunniks. Siis aga vähehaaval harjud sa selle inimesega ja hakkad temast täielikult sõltuma. Nüüd mõtled temast kolm tundi ja unustad ta kaheks minutiks. · Niisiis peaksime armastama ainult neid, keda saame enda lähedal hoida. · Armastus on iga kord uus. Pole tähtis, kas oleme armastanud elu jooksul üks, kaks või kümme korda, sest alati seisame silmitsi täiesti tundmatu olukorraga. · Armastust tuleb otsida kõikjalt, kuigi see võib tähendada tundide, päevade ja nädalate kaupa pettumusi ja kurbust. Sest selsamal hetkel, kui meie asume armastust otsima, hakkab tema meile vastu tulema. Ja päästab meid. · Tõde on alati seal, kus leidub usku. Vaatasin veel kord kirikus ringi : kulunud kivid, mis olid lugematuid kordi varisenud ja uuesti üles laotud. Mis oli inimesed, kõrgete
võitlusvaimustusest kantud pateetilisi luuletusi, armastus- ja looduslüürikat ning mälestuslaule Mõjus sajandi alguse luules värske puhanguna nii sisult kui vormilt Luuletus “Lõpp ja algus” annab jõuliselt edasi 1905.a revolutsiooni meeleolu „Lõpp ja algus“ Kas tunnete: väriseb maa! Kas kuulete: kisendab veri! Nüüd tuleb kas ei või jaa! Nüüd on kallastest tõusnud meri. Olge valmis! Me seisame kahe riigi väraval: See üks on pimedus ja teine valgus Me, noored, ootame pilgul säraval: Nüüd see ligineb: lõpp ja algus! Viimaks ometi! „Tuulemaa“ Tundlike, impressionistlike ja sümbolistlike meeleoludega Temaatiliselt ja kujunduslaadilt on vaheldusrikas värsiraamat, kus neli tsüklit on asetatud aastaaegade raami „Tuulemaa“ on eesti luule kõrgsaavutusi nii lüürilise tunnetuse kaalult kui ka vormi täiuselt
Eesti Keskerakond toetab Euroopa Liidule omast sotsiaalse heaoluriigi mudelit, mis tagab kõigile kõrge elukvaliteedi. Euroopa sotsiaalharta põhimõtteid tuleb rakendada kõrvalekaldumatult. Pooldame sotsiaalpoliitikat, mis pakub reaalset katet harta lubadustele sotsiaaltagatiste ja tervishoiu osas. Töösuhete paindliku põhimõtte rakendamine seadusandluses ei tohi halvendada töötaja turvalisust ja tagatisi töösuhetes. Toetame töötaja kaitsele suunatud töösuhete regulatsiooni. Seisame selle eest, et edendada kõigi aktiivset osalemist tööturul ning võitleme ühiskonnas kõrvale jäänud rühmade vaesuse ja tõrjutuse vastu. Peame oluliseks, et tööhõive- ja sotsiaalpoliitika valdkonnad üksteist vastastikku täiendaksid. Õigus tervise kaitsele peab muutuma üheks peamiseks inimõiguseks ka praktikas. Liikmesriigid ja Euroopa Liit tervikuna peavad tagama piisava inim- ja rahalise ressursi arstiabi kättesaadavuse tagamiseks.
olemusest ja võimalustest. Vanavanemate staatus ühiskonnas vajaks taastamist, pereväärtused ümber hindamist. Tihti nähakse eakaid kui ühiskonnagruppi, kes riigile üha suuremaid kulutusi põhjustab. Sellised vaated suurendavad eakate tõrjutust ja üksindust. Tegelikult panustavad eakad meie ellu mitmesuguste tegevuste kaudu suurel määral. Pinged ühiskonnas annaksid järele, kui kohtleksime kõiki sotsiaalseid rühmi võrdselt. Ühiskonnakorraldus muutuks siis mõistetavamaks. Kuigi seisame tööjõukriisi lävel, peame samal ajal senisest suuremat tähelepanu pöörama ka inimeste eluea pikendamisele ning töövõimekuse tõstmisele – vastasel juhul ei saa me pensioniea tõstmisest loodetud kasu. Tervisedendus, mõõdukas füüsiline koormus, parem meditsiiniabi ja toetavad sotsiaalteenused suurendavad tervena elatud aastate hulka ja tagavad väärika vananemise. Kokkuvõtteks võib öelda, et antud hetkel on Eestis olukord tähelepanu nõudev ning
Rahvuslik ühtekuuluvus on vajalik, et säiliks rahvus. Rahvusel on jõud toimida ühtsena, elada üle võõrvõim, luua oma emakeel, näidata oma tundeid ühistel kultuuriüritustel ja mis kõige tähtsam, tekitada inimestes turvatunne. Eestlastel on ju enim, mida üks rahvuslus saavutada saab- oma rahvusriik. Peame lihtsalt eesti keelt ja mõtet järjekindlana hoidma. Eesti poliitik Rein Taagepera on kirjutanud juba üle 40 aasta tagasi: ,,Pool sajandit hiljem seisame taas tihti sama küsimuse ees- kuhu me selle eesti keelega läheme? Ka meie ei tea. Ja läheme siiski".
MUUTUJA VAHETUS MÄÄRAMATA INTEGRAALIS Meil on funktsioon y = f(t). See tähendab, et suurus t on suuruse igrek funktsioon, y sõltub suurusest t. ÄRME UNUSTA, ET FUNKTSIOON POLE MIDAGI MUUD KUI MUUTUV SUURUS, MIS SÕLTUB mingil viisil MINGITEST TEISTEST SUURUSTEST. Aga seisame vastu olukorrale, kus ka t sõltub omakorda teisest muutujast: t=( x), mis tähendab, et t on omakorda x funktsioon. Nii saame kokkuvõtlikult kirjutada, et y= f[(x)]. Sellist põhimõtet saab kasutada ka integreerimises, kui meil on funktsiooni f(x) integraal f(x) dx , aga me ei saa integraali otseselt leida, kuna meil on tegemist liitfunktsiooniga ja suurus x sõltub omakorda mingist teisest suurusest.
vigu, et me ise neid samu ei kordaks. Paljud poliitikud arvavad, et ekspordi suurenemine Venemaale turgutaks meie majandust oluliselt. Läti näitel saame näha, et nende eksport Venemaale on toonud neile rohkem kulutusi kui tulusid. 1930. Aastate majanduskriisi ajal tegi Eesti oma majandusajaloos ühe suurima vea. Teiste riikide eeskujul ei võtnud Eesti kasutusele krooni ning langes madalseisu. See võõrandas meid poliitilisest eliidist teiste riikidega. Tänasel päeval seisame me sama otsuse ees, kuid seekord me oleme otsustanud võtta kasutusele euro, mis ühtlustaks meid välisriikidega ning aitaks majandusel taastuda." Ka vigadest tuleb õppida, et olla homme targem kui täna."(Ene Ergma) Tegutsemistahe viib eesmärgi täitumiseni. Mis viib meid Euroopa edukamate riikide hulka? Tahe olla parim ning tahe olla eeskuju teistele riikidele. 2004. Aastal liitus Eesti Euroopa liiduga, kuid ühisvaluutat kasutusele ei võetud. Euro kasutuselevõtt on
annaabi.ee 
