Vastus leiad õppematerjalist: Filosoofia arvestus 11. klass

Filosoofia arvestus 11. klass (0)

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Kuidas toimub antiikse mõtlemise muutumine kristlikuks?
Kumb olulisem mõistustahe?
Kuidas teeme head?
Mitmeid piiliga tõlgendamisi?
Millised on need kriteeriumid et see mingi asi on tõde?
Kust tulevad füüsilised objektid?
Mitmekesisus seotud korraga Täiuslik veatu Kust tuleb KURI?
Kui universaaliad on paljad nimetused mis inimesed on iseendale loonud?
Kuidas saab olla maailmas kurjus?

Filosoofia arvestus SH 2010 talv

PILET
1. Keskaja filosoofia üldiseloomustus
Keskaja filosoofia lühiiseloomustus:
1. Seotus religiooniga:
Jumalakesksus – olemise, hüve ja kauniduse allikas on Jumal. Jumala teenimist vaadeldakse kui kõlbluse alust, tema jäljendamist ning temaga sarnanemist peetakse inimliku elu ülimaks eesmärgiks.
Kreatsionism – maailma on loonud Jumal eimillestki.
Providentsialism – Jumal valitseb loodud maailma, ajaloo ja inimese üle. Kõigil sündmustel on (taga)mõte.
Revelatsionism – kõige usaldusväärsem tähtsate tõdeda teadasaamise viis on jumalik ilmutus.
Valitses mõte, et tõeline filosoofia on kristlik religioon . Filosoofia saab olla vaid teoloogia ori.Kkeskaja filosoofia alguseks peetakse hetke, mil filosoofia teadlikult religiooni teenistusse asus. Alguses püüdis Philon Aleksandriast kasutada nt platonismi ja püthagoreismi ning sidus seda juudi usundi ja teoloogia alusena .
Hiliskeskajal aga prooviti leida moodus filosoofia ja teoloogia lahutamiseks. Keskaja filosoofia lõpiks peetakse seda, kui filosoofia ja religiooni liit lagunes . Lõpus lõi William Ockham kahe tõe teooria, mille kohaselt filosoofia tegeleb loomulike asjadega ja tugineb mõistusele ja teoloogia tegeleb üleloomulike asjadega ja põhineb ilmutusel.
Renessansiajal hakati seda nimetama õpetuseks kahest raamatust, milleks olid Piible ja loodus. Piibel annab kõlbluse ja Looduse raamat teaduse ning filosoofia tõed. Kuna loodus oli Jumala loodud, siis peeti mõlemat raamatut tema looduks.
Keskajal ei arendanud filosoofiat mitte elukutselised filosoofid , vaid teoloogid ja mungad . Kui sellist liitu poleks olnud, oleks filosoofia ilmselt sellel ajastul üldse kõrvale jäänud, sest valitses ju kristlik mõte.
2.Retrospektiivsus – valitses veendumus, et mida vanem ja iidsem, seda algupärasem ja ehtsam ja mida algupärasem ja ehtsam, seda tõesem. Piiblit peeti ainukeseks ja täielikuks kõikvõimalike tõdede
kogumikuks, mis on inimesele antud igaveseks ajaks.
Eksgeedid mõtestasid piiblitõdesid lahti. Mida varasem eksgeet, seda tõesem tõlgendus.
Kirikuisad olid need, kes olid mõjutanud ristiusuõpetuse ja kirikukorralduse kujunemist kristluse algaegadel. Nt Hieronymus (tõlkis Piibli taas ld.k) ning Augustinus ( arendas nii antiiksed kui kristlikud vaated ühtseks tervikuks).
“Õpetaja on nii ütelnud.
Lähedus autoriteediga oli tõe kriteerium , igasugune uuenduslikkus tähendas upsakust ning eemaldumist
tõest. Valitses veendumus, et igasugune muutus viib langusele. Kõik uus sisendas kahtlust.
Valmistati plagiaate ja esitati töid ilma nimedeta, nüüd pole teada, kas kõik Aristotelese teosed on ikka tema teosed. Loomingulisus puudus, ehkki oldi erudeeritud.
3.Õpetlikkus, kasvatuslik suunitlus – peaaegu kõik keskaja filosoofid olid kas jutlustajad või ristiusuõpetajad koolides või ülikoolides. Paljud teosed on kirjutatud õpetlikus toonis. Mõtleja oli vaid õpetaja ja see ei arendanud loogikat, sest austati ju autoriteeti. Ei mõeldud sellele, et kust saada uusi teadmisi. Keskaja filosoofia oli otseselt skolastiline, koolifilosoofia. Põlvkonnalt põlvkonnale anti edasi neid samu teadmisi, mis tingis ääretu konservatiivsuse.
2. R. Descartes’i ratsionalism
Reisib palju, vanemas eas jääb elu vaiksemaks. Ta ei olnud üldse traditsiooniline õpetlane. Vähese lugemusega mees. Tema varasemas filosoofias vähe viiteid varasematele teostele.
1637 ilmub tema üks esimesi teoseid, tähtsaimatest : „Arutlus meetodist“. Teos oli suure mõjuga. Tema aluajal ei äratata suurt tähelepanu sellele. Trükiti kokku 500 eksemplari, 200 jäi autorile, ta elu lõpuks pold ülejäändki läbi müüdud. Ta edasised teosed olid kuulsad : tähtsaim „Metafüüsilised meditatsioonid“.
Ta tõstab olulisemaks isikliku järelemõtlemise, eelarvamustevaba uurimise ja mõistuse tähtsamaks kui autoriteet, traditsioon ja kirik . Me peame eelkõige ise suutma mõelda. Kogu tänapäeva teadus ongi sellele positsioonile rajatud. D kuulutati ketseriks , ta raamatud lisati katoliku kiriku keelatud raamatute nimekirja. Ta oli ise tõsine katoliiklane ja usklik mees. Kõige produktiivsem oli ta siis, kui elas Hollandis. Temaga kirjavahetusest oli eriti vaimustunud rootsi kuninganna Kristiina, kutsus ta oma õukonda, saatis sõjalaeva järgi. Armastas keskpäevani voodis lesida, nüüd läks külma kliimasse, et kell 5 ärgata, kuningannale filo õpetada. Jääb haigeks , sureb kopsupõletikku.
Põhijooned tema meetodis , mida tuleb õige mõistuse kasutamise juures arvestada:

Tuleb vältida kõiki eelarvamusi ja tõesena tunnustada üksnes seda, mis on selgelt ja arusaadavalt tunnetatav.

Keerulised probleemid tuleb nii palju kui võimalik osadeks jaotada.

Lihtsatelt objektidelt aste astmelt ja samm sammult keerulistemani minna

Tuleb kirjeldavast süsteemist luua võimalikult ulatuslik loetelu .
Eesmärgiks jõuda lihtsate olemuste juurde.
D filosoofia tõeliseks lähtepunktiks on kahtlus . Ta otsib seda, milels ei saa enam kahelda. Oma teoses leiab, et kõiges peab kahtlema, milles saab kahelda. Kahtlus hõlmab kõike. Kõiges milles saab kahelda peabki kahtlema. See on teoreetiline, sest praktilises elus peame toetuma tõenäolistele teadmistele. Ta pole skeptik.
Meie meelte kaudu saadavad andmed ei pruugi olla lõplikud.
Reskognitas ehk mõtlev asi. Väline kehademaailm.
Inimese seisundile vastab tunne. Kui mul janutunne, siis peaksin jooma.
Loom on tema jaoks masin, inimene erineb loomast oma vaimu poolest.

PILET

F.Baconi empirism ja iidolite õpetus
Peamised teosed „Instauratio Mango “ suur taasalustamine
„uus oreganon pidi esitama uue meetodi, kuid teadus peaks uuesti alustama. Metafüs ämblik, kes koovad võrku niidist, mis tuleb neist endist . Empiirikud – sipelgad , kes tassivad kokku suurel hulgal fakt mat, aga ei tea, kuidas seda korrastada. Tõelised teadlased toimivad nagu mesilased , kes koguvad varud kärgedesse, mille konstruktsioon on välja mõeldud. Saanud tuntuks oma idolade õpetusega. Leiab, et inimmõstuses on palju sellist, mis takistab ja moonutab tunnetamist. Moonutuste põhjus: iidolid. (krk-eidolin – kujutis, viirastus )
Neli liiki idoolasid
Idola tribus – sugukonnaiidolid, omased kõikidele, in eeldab looduses suuremat korrapära, kui seal tegelikult on, omastab inimlike omadusi. In kalduvud näha aint neid fakte, mis kinnitavad ta seisukohti, tähelepanemata neid, mis vastupidised. Põhjustab usku astronoomiasse...
Idola specus – koopaiidolid igal inimesel erinevad, tingitud kasvatusest , eluviisidest ja kogemustest, iga inimene ,,elame oma koopas , näeme varje erinevalt, kuigi on sama lõke.“ Isiklikud moonutajad. Mehed on sead!
Idola fori – turuiidolid, inimene kasutab sõnu, mille tähendus puudub/ebatäpne nt saatus. Kasut sõnu sisu teadmata. Usk, et mõistus valitseb sõnade poolt, sõnad võivad mõistuse vallutada. Et nii poleks, tuleb sõnu defineerida, et ei juhtuks eksimist. Alles siis saab hakata arutlema, vaidlema .
Idola theatri – teatri- iidol . Tingitud usaldavast ja mittekriitilisest suhtumisest igast teooriatesse. Nii palju on erinevaid filosid kui komöödiaid kus kujutatakse väljamõeldud maailma. Meeldivam on kõike aksepteerida.
Meil pole võimalik kõiki idoolasid välja juurda, meil on võimalik mõju vähendada. Teamised=jõud, vaja, et teha ini loodusest sõltumatuks. Kõige olul teadmised saame kogemuste kaudu. Ainult neist kogemustest saadud teadmiseid on võimalik rakendada ühiskonna heaks.

Augustinuse õpetus kahsesugusest armastusest ja riigist
AUGUSTINUSE ÕPETUS KAHESUGUSEST RIIGIST JA ARMASTUSEST
Augustinuse arvates võib ajalugu käsitleda kui võitlust kahe jõu ehk riigi – jumalariigi ning maise riigi – vahel. Need põhinevad armastuse erinevatel vormidel. Maise riigi loob enesearmastus (cupitas), mis võib areneda isegi jumalapõlguseks. Jumalariik rajaneb armastusel jumala vastu ( caritas ), mis võib areneda enesepõlguseks. Nende välised avaldumisvormid on vastavalt riik ja kirik, ometi leidub mõlemas vastaspoole vaimulaadi esindajaid. Seetõttu põimuvad tegelikus ajaloos mõlema poole taotlused, kuni aegade lõpus nad eraldatakse teineteisest ja võitjana jääb püsima jumalariik.
Õpetus armastusest. Igas inimeses on üldine armastusevõime - amor (tähistab ka tahet), mis on suunatud kahes suunas: 1)summum bonumile - caritas; 2)madalamatele väärtustele - cupitidas. Caritas on vesi, mis suunatud aeda (kastab); cupitidas on solgivesi, mis voolab kloaaki. Kes armastab maist, on halb.
Maiste asjade puhul (perekond, raha) oleneb sellest, kas kasutame (uti - siis pole midagi häda) või maitseme (frui - siis on asi halb). Inimelu on võrreldav palverännakuga isamaale. Head kasutavad maailma, et Jumalat maitsta , kurjad kasutavad Jumalat, et maailma maitsta. Uti ja frui vahel on omaette skaala. "Armasta ja tee, mida sa tahad " (kui sa õigesti armastad, võid teha, mida tahad). Armastus peab olema korrastatud. Jumala armastus valatakse ristimisel inimesse. Inimene peab ka ennast armastama .
Caritas - jumalik riik; Cupitidas - ilmalik riik. Kirik on osa mõlemast.
“Jumalariigist” – vastandab Jumalariigi ilmalikule.
On 2 riiki: ilmalik riik ja jumalariik. Ilmalik riik põhineb armastusel maailma vastu (cupiditas). Kain ja Babülon. Jumalariik põhineb jumala armastusel (caritas). Abel ja Iisrael. Täiuslikum on jumalariik. Ilmalikus riigis ei saavuta inimene täielikku hingerahu, kui inimene on täiesti jumalale suunatud, alles siis leiab ta hingerahu.

PILET

Kuidas toimub antiikse mõtlemise muutumine kristlikuks?
Roomas hakkasid tekkima kogudused , neid peeti riigireeturiteks ja avaliku korra vaenlasteks, keelati. Esialgu olid patsifistid. Kiusati. Läks peale, sest Kristluses on kõik võrdsed, ei eelistata, revolutsioon altpoolt. 313 legaliseeriti, 392 keelustati kõik teised. Mõjutasid: rooma riik ja õigus, kreeka haridus , kristlus ja SRR. Germaanlased võtsid roomaliku üle.

Aquino Thomase koht keskaja filosoofias ja tema käsitlus Jumalas(jumalatõestused)
Thomas Aquino (1225-1274)
Kõrgskolastilise filosoofia tuntuim esindaja. Nimetatakse ka doctor communis ehk kristluse üldine õpetaja. Nimetatakse ka ingellikuks õpetajaks. ''Summa theologicae''. Üks enim tsiteeritud teolooge. Oli väga paks ja kutsuti Itaalia härjaks. Saadeti ta Pariisi ordu õppekeskusesse vms. Kohtab 25 aastat vanemat Saksamaalt pärit õpetajat Dr. Universalis ( Albert Magnus: Teoloogias autoriteediks Augustinus, astronoomias Ptolemaius, meditsiinis Galenus, loodusfilosoofias Aristoteles ) Thomase ülesandeks sünteesida Kristust ja Aristotelest. Tol ajal peeti Aristotelest ja ta mõtteid ohtlikuks, sest ta ei olnud kristlane ja rääkis nt hinge surelikkusest. Oli väljakutse: ühelt poolt filosoofia ja teisalt Araabia õpetus (Averroese). Tuli hakata kasutama mõistust. Ta oli tugeva loogikaga ja üsna objektiivne. Ta teosed skolastilised, ladina keeles. Õppinud Sm-l ja Pr-l aga kumbagi keelt ei oska. Väga akadeemilised teosed. Ei unusta oma esmast ülesannet: „lasta temal mu kõigis kõnedes ja meedias kõneleda.“ Teoloogia on temale viis vastata jumala kõnele. Tõstab mõistuse usu kõrvale. Filosoofia väljendub juba jumala loomiskorras. Jumal ise on ju varustanud inimese mõistusega. Jumal on teaduste isa. Kaks erinevat tunnetuse viisi: tunnetus läbi loomuliku mõistuse; tunnetus läbi usu. Üks on alt, teine ülalt, Üks ise, teine läbi Jumala tunnetatud. Sellepärast ongi kaks vastandlikku..asja.. filosoofia ja teoloogia. Nad kõnelevad samast jumalast, ainult et erineval viisil.
Usk/müsteerium: arm kristlik moraal kirik teoloogia kristlus
mõistus: loodus loodusõigus riik filosoofia humaansus
Jumal on kõikide asjade lõppeesmärk. See ongi tõeline eesmärk.
''Summa (kogu, raamat vms) paganate vastu'' Kirjutatud kristlastele, kes puutusid kokku islami või judaismiga või hereisiaga (valeõpetus). Võimalikult vähe viitab ta piiblile. Sest oli veendunud, et mittekristlasi pole võimalik veenda piibli abil.
''Summa theologicae'' suunatud algajatele tudengitele. Annab ülevaate kristlikust õpetusest. Lähtutakse eeldusest, et seda loeb kristlane ja toetutakse piiblile.
Suudab näidata, et uskumine ja mõtlemine ei vastandu.

PILET

Duns Scotus ja skotism
Šotlane. Kolib kölni. Kirjutab raskepäraselt. Ta nime hakatakse kasutama puupea nimetusena. Samas tugev argumenteerija. Vaatab eelnevalt õp kriitilselt. Kirjutab AT vastu.
Kumb olulisem: mõistus/ tahe ? AT: mõistus (tahe järgneb) DS: tahe(mõistus näitab tahtes, mis võimalik aga tahe ei pruugi seda järgida).
Asjad pole seepärast nii, et jumal nõuaks vaid jumal on omal vabal tahtel nii otsustanud. Üks jumala vabaduse aspekt: predestinatsioon. Toob seal 4 momenti välja, näiteks peetrus :
1. jumal määras peetruse igavesse kirikusse (õndsusseisund)
2. annab peetrusele vahendid selle saavutamiseks – ju arm
3. samas ananb vabaduse eksida (nagu ka juudas, kes esitleb mittevalituid)
4. peetrus päästmine ju armu läbi. Juud lükatakse tagasi kuna juudas ei kahetse.
Vaba tahe on olulisem kui intellekt
Kõik sündmused, mis kr toimusid ju tahtest.
Kogu lood lähtub ju tahtest. Tehab vaid seda, mis loog vastuoluline. Ju tahe langeb kiriku käskudega kokku. Kui inimese elu hakkavad juhtima tungid , moonduks elu. ainult tahe kontrollib. Tänu tahtele on inimene olend, kes suudab disantseeruda, võimeline kontrollima. Vabaduseta tahe=surnud tahe.
Kuna tahe on esmane, siis tõuseb inimese metafüs tase. In täiuslikule jõusmine läbi jumalaarmastuse
Meie tegevus on hea, kui see on armastuses jumala vastu. Teeb vahet käskude vahel, mis on absoluutsed.
Gnoseoloogia
Loomulik teadmine, meeltele
Üleloomulik teadmine, ebaselge ka mõistusele kättesaamatu, vahendatud tunnetus
Ilmutus – katet kergitama
Mõni seisukoht teol õige, filo väär ja vastupidi. Pole ratsionaalselt vaja teada, kuidas veel kõndida, tuleb lihtsalt uskuda
Teoloogiline praktiline teadus eelkõige. Metafüüsika objetiks on olemine, mitte jumal. Met mingisugune jumala kui võimallikkusena, teol jõuab konkreetse ju. Olemine üldine mõiste, kõiki/e saame sellega väljendada. Selles ei ole teisi määratlusi. Igas asjas peale üldise, on olemas see miski. Individuaalsusel on roll. Individuaal on täiuslik ja looduse tegelik EM. Rajab tee renessanssile. Skotistid – järgijad, eitasid kiriku õpetuse filosoofilise põhjendamise võimalikkusest.

Universaaliate küsimus keskaegses filosoofias
Universaaliate küsimus
Universaalia on üldmõiste. Kas ainult univeraaliad sisaldavad tõelist olemist samal ajal kui üksikmõisted on ainult tuletised või on universaaliad tuletised, mis inimesed on endal loonud. Realistid: ainult tõeliselt olemas olevad on universaaliad. ja teised nominalistid .. Wilhelm Champaux (1070 - 1121) Ainuke asi mis kõiki inimesi kirjeldab ongi mõiste inimene. Nominalistid leiavad, et universaaliad on ainult sõnad.
Pierre Abelaerd (1079 - 1142)
kontseptualism - universaaliad on enne inimesi ja asju ideedena jumaliku vaimu sisuks .
Inimvaim suudab abstraktsiooni abil uni taibata. Mõisted pole suvakad, abst tulemus. Inimtunnetuse seisukohalt omavad universaalsust üksnes sõnad. Sõna juures 2 osa sermo -tähendus. vox- hääl, kõla
Ah jah.. whutever

PILET REENA KONSPEKT

Milles seisnes antiikse ja kristliku eluhoiaku vastuolud
Jumala ja inimese käsitlemine
Hera : jumalik ürgtuli ari: esimene liikumapanija, iseennast vaatlev vaim. Stoi: panteistlik jumal=kõik. Plotinos : aint jumal tõeline, kõk muu jumaliku olemise emonatsioonne vastuhelk
Kri: kõikvõimas looja, maailm on tahte läbi ei millestki . Kõik peale jumala on loodu, nende vahel ületamatu kuristik. Kõik olemas ainult jumala tahtele. Inimese ülesanne on täita jumala tahet. Seda teades oma tahet ilutas sõnaga=riik. Kirst vaga ülim voorus – alandlikkus looja vastu.
Kõige hullem patt – kõrkus, kujutlus , nagu inimesed oleksid juamalada võrdsed, saaks temaga asendada . Voorus heidetakse kõrvale ”säravad pahed”
Kui jumal pole isikuta, jumalik miski vais läbi ja lhki isikuline jumal. Keegi. Seejumal tahab suhestuda isikulise inimesega. In saab temaga kõnelda. Hingel ääretu väärtus. Inimene loomuselt patune
Tõeline õnn kui lepitatud jumalaga . Iseseisvalt ei saagi, ainult jumaliku armu läbi. Er see oleks võimalik, peab inimene lahti ütlema oma patusest loomusest ja neid ületama. Kogu loomulik inimene surelik ja patune, kui ta pole uuestisünni läbi kristuses uuendatud. Inimene tajub puhastust, on kui uus inimene. ”Kui keegi on kristuses, on ta uueks loodud” krislik identiteet – olen lepitatud jumalaga
Inimene ja inimene
Armasta oma ligimest nagu iseennast. Rõhk ligimesele. Mitte ainult võrdsed, tõstan endast ettepoole. Kõik inimesed = ligimesed, kaasinimesed, alati on olnud ravusülene joon. Rahvus pole oluline. Viimane läkitus: minge kõikide rahvaste juurde. Puudub ka klassiidee, hierarhia. Päritolu ei näita kohtlemist. Rikkad aitavad vaeseid, nad pole koormaks. Kuulutustöö oligi algselt madalamatele gruppidele. Pmts nagu vaimne revoulustioon altpoolt
Inimene ja maailm
Stoi ja epi ei tulnud selle peale, et elu EM otsida mujalt kui siinpool, netnde mõttetöö peamine EM kuidas end hästi sisse seada. K läheb uuspla kaugemale. Kuna inimese ideaalkisd sealpoolse jumalaga side, siis kõige ilmaliku eitamine jõuab sellise määrani, mida võib võibolla leida ainult indias. Püüab olla vaba selle maailma takistustest. L mina olen maailma ära võitnud. Kris valitseja, võitja. Seetõttu nähaksegi ülematele, valitsejaid läbi jumala.
Neile tuleb kuuletuda aga elueesmärk on jumaliku riigi poolt. Samas pole selle maailma eitamine. Sest ka jumal sai inimeseks . Seetõttu maailm ainulaadne paik. Üka ja ainus maailm. Inimese elu ainukordne sündmus. Selles elus kõik võimalused jumalga lepitatud saada. Inimestel tekkis täna sellele, et me elame erakordselt ajastul. Üksikisiku tegevusel suur mõju ajaloole.
Kristluse ainulaadsus
Antiikkult linnriikides polistes, tundsid end ainulaadsena, varjatuna, turvaliselt kui need lagunesidja tekkisid maailmariigid, mida valitseti kaugemalt muutus see inimesele võõraks. Tekib keisrikultus. Nt pärsias mithrakultus. Egip isisekultus... mõnedel sarnasuseid jooni kr. Ristimine, armulaud , kolmainsus, konfirmatsioon , 25 dets valgusjumala sünnipäev. Kristluses oli õpetus enda ainuõigsusest, tundsid ennast väljavalituna. See hoidis kris segunemast ja kadumist, sulamist üldsegadusse. Sellega anti eeldused org kiriku

G.Bruno käsitlus maailmast ja universumist
Armastab loodust. Loodusavastusi, pettub skolastilises arusaamas, astub välja. Rändur. Mõistetakse surma.
Universum lõputu hul maailmadest. Pole olemas rohkem planeete. Uni tervikuna liikumatu. Igavene , maailmad kaovad. Uni kogu olemine...
Looduses toimiva põhjus maailmahing.
Jumal kõikjal loodus panteism. Elementaarosakesed – monaadid , neis on asjade olemus. Inimvaim püüdleb selle suunas, et unnetada lõpmatuset. Meeltega lõpmatus tajumatu. Kogemuse abstraktne ülem mõtlemine peab kuuletuma senualistlik. Itaalia reness kõige rev esindaja.

PILET reena

Apologeedid ja nende roll keskaegse filsoofia kujunemisel
Apologeedid (kr) mingi õpetuse või süsteemi innukad kaitsjad , õigustajad ja pooldajad . Ajalooliselt 2-3 sajandil kristlikud kirjanikud (Justinus, Athenagorass, Tertullianus jt), kes arendasid teoreetiliselt alkiriku aluseid, et tõrjuda Rooma riigivõimu ning judaistide ja paganluse kaitsjate ristiusuvastaseid rünnakuid.
Justinus märter, leidis, et enne kri on targad mehed saanud osa jumala sõnast logosest, mis maailma loomisel tekkis, mis lõpuks kristuses kehastus
Tertullianus, kõrge filo haridusega. Temast saab alguse kris teksti ld k kirj ., omistati usun, sest see on absurdne. Usutõe teistsuguses sfääris kui filotõde. Kuna filosoofid proovivad ainult läbi mõtlemise. Valm ette seda, et filo allutatakse teoloogiale, iselo kogu kristl filot .
Olulise sammu clements.gnoss filo jumala tahtel sündinud, kui mõistlikult tarvitada, tervistav, kre filo said osa jumala valgusest kui nad vaatasid maailma alguse küsi.
Origene. Ja cle lõid kristliku teoloogia kui teaduse. Samuti mõtiskl teaduste väärtuste üle, teo panid kõige kõrgemale. O nõuab teoloogidelt, et nad peaksid kõik maailma tarkade teosed läbi lugema. Seadma, sünd kr ja uuspla. „Põhiõpetusest“ kirj jumala ja poja suhet valguse ja valguskiire suhtega. Jumal immateeriaalne, loonud maailma ei millestki, logos vahendajad, kõik asjad koopiad. Kõikidele asjade ideed olemas, seeläbi loodud kõik. Alg lõi kõik täiuslikuna, vaba taha hea/kuri,
Karistuseks patu eest on inimene seotud kehada, kuid on puhastumise võimalus.
G nyssast, vaata vihkust

Nikolaus Kusast (Cusanus) ja tema tunnetusõpetus
Kasutas palju matemaatilisi spekulatsioonie, mõtlemises palju momente, mis on uudsed, uusaegses maailmapildis tavaline, tähtsaim teos: ”De docta ignorantia” õpetatud mitteteadmisest. Sakslane ordus. Saab kardinaliks, õppis juristiks, pärast alles teoloog . Suur huvi vanade käsikirjade vastu. Läbirääkija katoliku ja õigeusu vahel, saatis paavst tema sinna. Paavsti esindaja, kes proovib sõlmida rahu hussiididega tšehhis. Tänu nendele sündmustele jõuab ülemaailmse tolerantsuse põhimõttele, ei välista mitte-kristlikke süsteeme. Uurib koraani ja jõuab järeldusele, et kuigi praktika on erinev, on arusaam jumalast sama.
Maailm eksisteerib meie jaoks kui lõplike ja vastandlike jaotunud asjade mitmekesisus . Asjad määratlevad üksteise suhtes erinevuste kaudu.
Mõistus. Ratio võib asju tunnetada võrreldes tuntud tundmatutega ja koostab sarnasuse abil mõisteid. Sarnasusi on palju. Me pole teadlikud sellest, et ei ole võimalik veelgi paremini teadlikud olla. Me ei jõua täiusliku teadmiseni. Ruut , rohkem tahke, ei jõua ringini. Kui püüdleme teadmiste poole, jõuame mitte teadmise tunnetamiseni. Tänu intellektile võime aru saada, et võime asjade omadusi ainult puudutada. Eelistab ratiot ja intellexiat. Ratio – järeldamine. In – kõrgem teadmine, loob seoseid . Me õpetatud mitteteadmise seisundis. Vastuolud ületamatud,
Jumalaga sama asi.
Kogu maailma lihtsus rajatud Jumalale ja Jumalas on kõik vastuolud kadunud. Matemaatiline võrdlus. Kui on ring, mida suurem R, seda enam sarnaneb kaar sirgele. R=lõpmatus. Vastuolu sirge ja kaare vahel oleks kadunud. Sama Jumalaga. Jumal ühtlasi maximum ja miinimum. Kuna mitte midagi väljaspool Jumalat. Ta on mõõdupuu. Ju olemust ei saa mõistus tabada. Ju võib kaudselt puudutada mõistusega e intellectus. Ju on kõik see, mis ta olla võib. Meis palju võimalusi aga ei pruugi realiseeruda. Ju pole võimalus olemiseta. Ta ongi, maailmas on võimalikkus aga tegelikult pole
Tunnetab inimeses loomingulisust. Vaim joon maailma haarata maailma uuesti see, mida inimene loob on sarnane inimese vaimu seisundile. Inimese vaim on ju vaimu pilt, vaimus asjade ürgpildid, seetõttu tajume. Aga pole selgelt. Loomine seetõttu, et maailma paremini aru saada, uuesti loomine.
Mateeriast vormi võim tunnetada nii nagu on, inimvaimu poolt. Maailmaruumil pole keskpunkti . Maal polekeset, maailm ise liigub, eitab, et teised planeedid oleks teisest mateeriast.

PILET

Albertus Magnus
Kuna tal oli suur entsüklopeediline haridus, nimetati teda ka doctor universalis. Kreeka filo ja üksikteadus. Oma ajastu tähelepanuväärne loodusuurija. Eristab mõistuse abil lahendatavaid küsimuse usulistest. Kõik küsimused, millega mõistus saab tegeleda, peavad olema ratsionaalselt kontrollitavad. Kõik, mis on, on põhendatud jumala poolt, ta on kõrgeim tõeline väärtus. Kui jumal lasdkj, siis meie püüdlus suunatud talle. Õpetab õksikhinge surematusest. Hing on individiuaalselt erinev aga kõigis olemasolev hing võimaldab objektiivset tunnetamist.
Kosmoloogiast: õpetus maailmast. Kogu loodu hierarhias, kogu loodu lähtub Jumalikkust intellektist. See, mis juml loomise alguses kokku kutsus: 1. mateeria : aeg, liikumine, ülemtaevas ja hing.
Eetikas rõhutab inimese vabat tahet. Inimese eetiline ülesanne on mõistuse abil vormida tungide toimet. Õige/vale oleneb südametunnistusest. Kuna võetud pärispatu seisukoht, kuidas teeme head? Seisund, mis on peegeldus pattulangemise eelsest seisundist, see paneb head tegema.

Olulisemad muudatused renessanssiajal, mis toovad kaasa muudatusi filosoofias
Kuna tõlgiti araabia ja kreeka teadlaste töid ld k., kõigile kättesaadav. Filo plaanis pole uute süsteemide aeg, eksperimenteerimisaeg, ümberorienteerumine, filo areng seotud kultuuri arenguga. Muutused kultuuris tingisid muutused mõtlemisest. Renessanss . Leidmise ja avastuste aeg. Peale esemete ka geog avastused, maailmapilt
Tehnika arenes: kompass, teleskoop , trükipress, perspektiiv , püssirohi
Kult-filo suunaks saab pidada humanismi. Hakatakse inimest tähtsustama
Humanismi eeldused: kristlus, ta läänelikku vormi katoliiklikkus. In pärast lõi maailma, saatis poja
Lääne kristlus oli suunatud tegutsemisele
Arusaamine lunastusse läänekirikus. Sinna läbi õige eluviisi.

PILET

Roger Bacon
Hindab kõrgelt teadmise praktiliselt jõudu. Teadus peaks muutma inimeste elu paremaks ja suurendama nende mõjujõudu. Valgus iseennast sünnitav substants ja looduses toimivate jõudude kandja. Looduslikke jõude saab kirj geomeetriliste seadustega, neile vastab ka valguse käitumine,.
Kui inimese elu läheks paremini on vaja kirikut reformida, annab jõu kristlusele, Et muuta okeiks, on vaja metoodiliselt kindlaks ja kogemustele rajaneva teadusele.
Teoses „ opus maius“ suurem teos näitab 4 eksituse allikat
1. pime usk väärasse autoriteeti
2. harjumus, mis väärat/halba süvendab/säilitab
3. kogenematu massi eelarvamus
4. näivad teadmised, mille taga peitub teadmatus
Heidab ette, et meetodid on valed, probleemid on pseudoprobleemid,. Mitu inglit mahub ühe nõelapea peale istuma? Kärbes veini. Tuleb tegeleda 4 teadmise valdkonnaga. :
1.piibli eksegees(tekstide seletamine ja tõlgendamine) ja filosoofiliste tekstide tõlgendamine peab toetuma originaaltekstile
2. teaduse vundamendiks on matemaatika , veendunud et mat on kaasasündinud, ainult sellega võimalik näha
3. põhiteaduseks on optika
4. teadmine peab ehituma kogemusele. Mistahsed ütlused peavad olema kinnitatavad kogemusega.
Sisemised kogemused võrdväärsed.
Teaduse ja religiooni vahel ei saa olla konflikti, erinevad asjad. Tõde lahtub Ju absol teadmises

Spinoza ja tema käsitlus Jumalast
Juudi päritolu, Hollandis. Elu pühendab tõe otsimisele. Optik , klaasläätsede lihvija. Keegi tahab talle päranduse anda, keeldub, oleks ebaõiglane, saab siiski 500 kuus?. Samas askeetlik . Sksm prof .. keeldub. Pidas vabadust filosofeerida tähtsamakas. Pole religioosne usk. Hoidku asjad enda teada.. heidetakse välja, needus ka peale. Tekitas mõtteplahvatuse Hollandis.
Varasem teos „Teoloogilispoliitiline traktaat “. Kirjutis enda kaitseks. Lahutab filosoofia teoloogiast. Süüdistatakse ateismis. Kasutab mitmeid piiliga tõlgendamisi.? Üks kaasagse Piiblikriitika rajaja. Teoses ei kristlus ega judaism ei tohiks piiranguid peale panna mõtlemisvabadusele. Sisse: piibel laseb olla mõistusel vaba. Keeldub, et piible iga lõik on jumalik ja tõde, selline usklikkus , mis on seotud kombetalitusega, on Jumalateotus ja ebausk, see tugineb hirmul ja mõtte piiratusel, mõttevabduse ahistamine.
Lisaks räägib riigi puhul loodusõigusest. Igal inimesel peaks olema õigus filosofeerida ja öelda, mis mõeldakse. Sünnipäraselt oleme kõik vabad. Riigi ülesanne on selle vabaduse teostamine . Peeti omal ajal suureks ketserid , oli väga religioosne. Seotud müstika ja ratsionalismiga.
Teos „ Eetika “ eluajal ei avalda, pärastpoole. Teos kujundatud geomeetrilise meetodiga. Igal lõigul selged joones. Teaduslikul viisil, aksioomid. EM: nagu matemaatikas, samamoodi filosoofiat vaja korrastada. Kasulikkus printsiibina on inimesi kahjustav motiiv , seestumus.
Teoses alustab Jumala. Ütleb, et kui inimesel on Jumala kujutis vale, siis ei saa olla ka õiget inimesepilti.
Substantsi kasutamine Jumala kohta. Ta jaoks substants mõiste, mis ei vaja teiste nähtuste mõisteid enda väljendamiseks, (puhas)
Jumal tema jaoks absoluutne, lõputu olemine, milles pole mitte mingit piirangut. Jumala lõputu hulk omadusi, ta peab paratamatult eksisteerima kuna ta on substants ja jagamatu kõik, mis tajume, on jumala seisund.mõiste „ modi “ – substantsi seisundid . Samas pole panteist. Loodus ≠ jumal. Saame kõike haarata tänu jumalale. Jumal on looja ja loodus tema abil tekkinud ja hoiab koos.
Tunnetusteooria
Inimvaimu ideed siis tõelised, kui nad on seotud Jumalga kuna jumal ainus substants. Tõesed ideed selged ja arusaadavad. Nende mõtete mõõdupuuks on tõde ise. Olemas 3 tunnetusviisi:

meeleline tunnetud, mis tekib välisärrituse mõjul, see võib kaasa tuua korrastamata ja segasid mõisteid.

Ratsionaalne tunnetus. Läbi mõtlemise. Mõisted korrastatud

Intuitiivne tunnetus – selles tunneb sidet absoluutsega – Jumalaga.
Ainult 1) tunnetus võib olla eksituse allikas.
Hea on see, mis soodustab inimese võimu ja halb takistab. Tõeline vabadus seisneb muudetamatu paratamatuse tunnetamises. Vabadus saab tulla ainult Jum. Inimene alistub ju pool loodud korrale. Tõeline religioossus seiseb ju armastamises. Õpetus ja elu olid kooskõlas

PILET

Wilhelm Occam
Valmistas tee uusaegsele mõtlemisele. Uus tee – Via moderna , vastandub vanale – via antiqua – albertus, DS, AT
Õpetab kahes kuulsaimas ülikoolis, erakordse dispuudioskuse tõttu. Saab endale titli doktor invincibilis. Võitmatu.
Omnipotentsuse põhimõte – kõikvõimsuse põhimõte, ju oleks võinud oma kõikvõimsusest lähtualt teisiti luua. Saab igal ajal kõike, mis loonud, vahetult mõjutada, sellest järeldub, et asjade olemine, põhjus ja tagajärg ei ole paratamatult teineteisega seos A-st B-sse... A-st Ü-sse
Ökonoomsusprintsiip habemeajamisnuga
Lihtsamat seletust tuleb eelistada keeerulisemale,
1328 hakkab pol tegema: kaitseb frantsiskaanlasi, tahtsid asjadest loobuda . „dialoodid“ . ölsdk ei saa võtta inimeselt vabadusi, mida saanud jumalalt ja looduselt. Võtab ju kõrvale looduse kui õiguse allika. Vangis , põgenev, münchenis kaitse all. Ilmalik võim saab toetuda kodanike teotusele.

Jumalatõestused ja suhtumised nendesse
Püüd mõistuspäraselt seletada seda, mida usutakse. Mõistuse meetod on küsimine, arusaam, et see, millesse usume, neist saab mõelda. Neid kasutatai missionis a apologeetikas
1. kosmoloogiline jumalatõestus ( Aristoteles , Al-Farati, Thomas)
Tuletatakse maailma looja olemasolevast maailmast

maailmas liikumine, igal liikumisel liikuma panev jõud, kausaalsus , jõuame 1. põhjustajani, kes pidi olema ise liikumatu, algpõhjustada, liikuma panija – jumal ehk causa movens

ilmingud on põhjustatud, põhjuste põhjustaja jumal, cuasa prima
2.ontoloogiline jumalatõestus (Augustinus, Anselm )
Kui jumal on olemas, siis on see kõrgeim, mis olemas olla saab. Ta on mõeldav üksnes kõrgeimana kõigist olenditest. Kui tal poleks tõelisuset, eksistentsi, reaaalsust, siis see oleks puudus. Seetõttu mõtleme olendile, kes eksisteerib, Jumal peab olemas olema, eksisteervia olendina
3.Eskataloogiline – ajalooline jumalatõestus (Descartes, Barth )
a) kõigi rahvaste kultuuride ja religioonide juured eeldatakse Jumala olemasolu. See veendumud ei saa olla suvaline, sellel peab olema põhjus, ainus mõeldav põhjus Ju olemasolu. Leiame ju idee oma teadvusest
b) on olemas ajalootahte, mis on seletatavad üksnes ju tahte tagajärgedele,. Nt teatud rahvaste välja valimine. Apologeedid tõid välja VT ennustusi, mis UT täitusid, Iisraeli rahva ajalugu
4. teleoloogiline jumalatõestus( valgustusaeg )
Maailm meie ees kui teatud kord „ kosmos “ aga igal korral peal olema korrastaja, selleks peab olema Jmal . Valg. ajal esines deiism, seal võrreldi Ju kellavärgi meistrina. Vastu darwinism , mis hakkas seletama, et kord tuleb läbi loodusliku valik
5. moraalne jumalatõestus(skolastikud, Kant )
Inimene leiab südametunnistuses moraalse seaduse, mis seisab sõltumatult inimlikest kalduvustes. Ocean 11,12,13 aga tegelikult on varastamine halb. Eetiline norm ei sõltu kasulikkusest. Ütleb, mis on hea ja halb, mitte, mis on kasulik/kahjulik, peab olema inimeseväline seaduseandja, kes selle inimesse paneb, jum. Ainult eetiline inimene võib saavutada tõelise õnne.
Krikiu suhtumine:
Ro-kat: jumal on võimalik mõistuse loomulikus valguses näha, kuigi mitte täiuslikult
Evangeelsed: jutõestused vaid tunnetuse tume helk

PILET

Anselm Canterburyst
Anselm Cantenbury'st ( 1033 - 1109) peetakse skolastika rajajaks. Skolastika ühendab mõistust ja usku, kuidas usutõdesid mõistuse abil seletada. A oli veendunud, et usk ise vajab ratsionaalset seletust. Usk on lähtepunkt ning lausete sisu ei saa ühegi mõistuse põhjendusega ümber lükata, siis tõeline mõistus viib paratamatult usutõdede juurde. Seetõttu peaks kristlane oskama oma usku mõistuse abil seletada. Püüdis näidata, et kristliku õpetuse sisu on ka ilma piibli autoriteedita mõistuse abil põhjendatav. Millised on need kriteeriumid, et see mingi asi on tõde...?
A on saanud kuulsaks oma ontoloogilise jumalatõestusega. Jumalast kõrgemat pole võimaik mõelda. Ja sellega, et inimene saab aru lausest 'ma ei usu jumalasse', on tekkinud arusaamine jumalast. Mitte eksisteerivast pole võimalik mõelda. Kui mõtleme, peavad nad olemas olema. Kas nad on olemas füüsilisel kujul, on ise küsimus. Enne kui jumal lõi maailma, oli see ideena jumala vaimus olemas. Kõik, mis on tekkinud, on ürgmõtete koopiad. Inimhing on jumalanäoline ja sel on kolm võimet: mälu (memoria); tunnetus(intelligentia); armastus (amor). Inimene on loodud jumalat kui kõrgemat väärtust armastav. Nimetab kolme tõetasandit: igavesed jumalast ehk ideed; asjade (niivõrd tõesed, kui palju langeb kokku jumalikega); mõtlemise ja väidete (..... kui palju langeb kokku asjade tõega). Mis on tõde - üksnes vaimus arvatav õigsus.

G.W. Leibnitz ja tema õpetus monaadidest
Universaalne õpetlane omal ajal, akadeemia omaette. Skolastik ja antiikfilosoofiat tundis hästi, tõlkis Platoni teoseid. 20-selt doktorikraad juuras. 29 arendas diferentsiaalja integraalarvutuse. Newtoniga kanakene. Lei mõistatuslik. Suurem osa mõtteid sündis kirjavahetuse teel. Üle 15 000 kirja. Suur unistus ühendada kõik kristlikud kirikud üheks Issanda kirikuks. Unistas Euroopa kristlike riikide ühendusest. Metropoliit diplomaatide seltsis . Suur panus filosoofia ajaloos. Kaasaegse loogika rajaja. Võimalikult lihtsad ja üldised ideed peavad leidma väljenduse universaalsetes sümbolites ja need omakorda siduda mõistuses sõnadeks. Teaduslik ideaalkeel, kõik vastuolud kaovad, seda pole võimalik erinevalt tõlgendada. Ta filosoofiat nimetatakse monadoloogiaks, kr monos – ühik. Substants ei saa olla ulatusega, sest siis saaks jagada. Ta pole materiaalne. Iga substants olemuselt vaimne. Mõju, jõud. Monaad -substantsi jõud. Looduse tõelised aatomis, hingeliseid.
Metafüüsikalised punktid.
Monaadide tunnused

pole kuju

neid pole võimalik sünnitada/hävitada

nad on individuaalsed

nad on ”akendeta”, ükski määratlus ei saa sissepoole ega väljapoole mõjuda. Miski ei mõjuta
monaadid sisemises pidevas muutuses. Sisemine püüd täiusele. Eneses pidevalt üleminek ühelt teisele. Seisund – perzeptsioonid. Iga monaadi vaadates näeme kõiksust. Nad on kõik aga individuaalsed.
Monaad tunnetab maailma. Kust tulevad füüsilised objektid? Mateeriakehad on muljed, mis tekivad kombineerimisel. Grupid – agregaadid. Võrdleb kelladega. Keha ja hing on nagu kaks kella, mis on sünkrooniseeritud. Kõik monaadid on Jumala poolt programeeritud.
Välistab empiirilise tunnetuse kui tunnetuse allikas. Kogemuslik andmete kõrvutamine annab tõenäolisuse, kuidas asi võiks olla. Puhas, õige on mõistuslik tunnetus.
Kõikidest võimalikest maailmadest on Jumal loonud üheainsa ja parima maailma. Suur mitmekesisus seotud korraga. Täiuslik ≠ veatu. Kust tuleb KURI? ”Theodizee” põhiküsimus.
3 liiki kurjust
1) metafüüsiline halb. Tekib loodus
2) füüsiline halb. Tuleb funktsioonist, kasulikkusest. Valu, enesekaitse . Karistus , et parandada
3) moraalne halb – patt
Hea ülekaalus. Kurja küsimus ongi teodiikeküsimus
Ateism – kitsamas tähenduses on see seisukoht, et jumalat ei ole olemas. Avaramas tähenduses on ateism jumalasse mitteuskumine.
Eetika – teooria, selle kohta, milline käitumine on moraalselt hea/õige ja milline halb/ebaõige. Taoline teooria sõnastab käitumise põhimõtted, mida inimene peaks järgima, ning põhjendab neid.
Empirism – kogemusel põhinev.
Epistemioloogia- teadmiste ja tunnetuste filosoofiline uurimine .
Metafüüsika – filosoofia osa, mis uurib reaalsust kui sellist. Õpetus reaalsuse kõige üldisematest printsiipidest, struktuurist ja koostisest
Nominalism – teooria, mille kohaselt üldterminid on vaid keelemärgid, mis iseenesest ei nimeta mingit individuaalselt olemasolevat olendit või asja. Erinevalt realismist on nominalismi järgi olemas vaid individuaalsed olendid või asjad. Realistide ja nominalistide vaheline vaidlus kujundas keskajal põhilise probleemistiku filosoofias.
Objektiivne – 1. tõeline, erapooletu . 2. objektiivne reaalsus on inimteadvusest sõltumatu materiaalne maailm. 3. objektiivne tõde on inimteadmiste selline sisu, mis ei sõltu subjekti tahtest ega soovidest, peegeldab õigesti tegelikkust .
Ontoloogia – metafüüsika haru, õpetus sellest, mis on olemas.
Panteism – jumalat ja loodust samastav õpetus. Jumal on kõiges.
Ratsionalism – teooria, mis rõhutab mõistuse või mõistelise tuletuse tähtsust võrreldes kogemuse ja meelelise tajuga. Võrdle: empirism
Realism – 1. metafüüsilise realismi järgi on reaalsus teadvusest sõltumatu (Võrdle: idealism ) 2. mõisteterealismi järgi on mõisted reaalselt olemas( keskaegne realism ).( Võrdle : nominalism )
Skolastika – keskaja kirikukoolides ning vaimulikes seminarides õpetatud filosoofia. Skolastika oli Euroopa filosoofias enam-vähem valitsev lähenemisviis 11.-16. sajandil. See ühendas usulisi doktriine, kirikuisade käsitlemist ning filosoofilist ja loogilist uurimist , mis lähtus peamiselt Aristotelesest ja tema kommentaatoritest
substants gnosis
summum bonum – ülim hea, mille poole end pöörata, caritas, jumalaarmastus (augustinuse arvates)
predestinatsioon ettemääratus- jumal valib inimesed, kes saavad õndsusesse, on jumala tahe, kes valitakse
pärispatt (peccatum originale)- ainuke patuta inimene oli Aadam , kõik järgnevad langesid pattu. Patt levib sugulise akti teel.
Universaalia- üldmõiste. Keskajal üks põhilistest vaidlusalustest teemadest . Kas ainult universaaliad sisaldavad tõelist olemist, samal ajal kui üksikmõisted on nendest tuletatud või on ainult konkreetsetel üksikasjadel reaalne olemine, samal ajal kui universaaliad on paljad nimetused, mis inimesed on iseendale loonud?
Jumalatõestus- mõistuspärane ümberseletus jumala olemasolu kohta. Kosmoloogiline, ontoloogiline, eskatoloogiline-ajalooline, teleoloogiline, moraalne
Teodiikeküsimus- küsimus kurja olemasolu kohta. Kui kõik on jumala loodu, siis kuidas saab olla maailmas kurjus?
Modi- substantsi seisundid (Spinoza)
Monaad- substantsi jõud, looduse hingeline aatom
“Confessiones” (“Pihtimused”)
“De civitate Dei” (“Jumalariigist”) vt augustinus
“Summa contra gentiles” (“Summa paganate vastu”) vt aquino thomas
“Opus maius” (“Suurem teos”) vt roger bacon
“De docta ignorantia” (“Õpetatud mitteteadmisest”) vt Nikolaus Kusast
“Instauratio magna” (“Suur taaselustamine”) vt Francis Bacon
“Discours de la méthode” (“Arutlus meetodist”) vt Rene Descartes
“Tractatus Theologico-Politicus” (“Teoloogilis-poliitiline traktaat”) vt Spinoza
“Theodizee” vt Leibnitz

.DOC Laadi alla originaalfail 13 lk · .doc · 20 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-01-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti

20 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

hannaala Õppematerjali autor

Filosoofia teoloogia substants armastus jumalik kristlus universaalia jumalatõestus

Sarnased õppematerjalid

doc

Keskaja filosoofia

katsega ühendada üksikteadmisi ja kreeka meie süda, kuni see rahu leiab Sinus." filosoofiat. Confessiones. · Üldist · Augustinus kirjeldab oma "Pihtimustes" ( 13 · Albert kommenteerib Aristotelese teoseid, olles raamatut) palve vormis kogu oma elu. samal ajal mõjustatud kreeka ja araabia filosoofia · Ta sündis 354 a. Tagaste linnas Numidias (Põhja- uusplatonistlikust traditsioonist. Aafrikas). Isa Patricius oli pagan ja Rooma · Oma ajastu üks tähelepanuväärsemaid ohvitser, ema Monica oli kristlane. loodusuurijaid. · Elu ja töö · Selleks, et juristiks saada läks 16 aastasena

Filosoofia

odt

Filosoofia konspekt

Filosoofia Filosoofia läte asub kõrgemas puhtas uudishimus. Kaks koolkonda: - Joonia koolkond, mis esitab küsimuse asjade algusest ja põhjusest. (vesi, tuli,maa, õhk) - Sofistid, kes tegelevad inimese küsimustega ning otsivad elutarkust. Platon ühendab need suunad. Kolm filosoofia põhiküsimust: 1) Mis on tõene? (tõde on suhteline) 2) Mis on hea? 3) Mis on ilus? Uusajal I.Kant: -Mida ma võin teada? - metafüüsika -Mida ma pean tegema? - moraal -Mida ma võin loota? - religioon -Mis on inimene? - antropoloogia Filosoofia (tarkusearmastus) dedfinitsioon: Filosoofia on kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises. TÖÖS! Filosoofia eesmärgiks on tervikliku maailmapildi saavutamine. Filosoofia ainevaldkonnad:

Filosoofia

docx

Filosoofia p?eriood

1 FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID JA PÕHIJOONED Filosoofia püüab väljendada väljendamatut; mis on teadmiste piiride taga. On vihje, et kusagil on tõde. Mõtteteadus - elu liigub mõtte jõul edasi. Kui mõte on loid, siis nii liigub ka elu. Filosoofias on erinevaid vaateviise ühele ja samale asjale. Filosoofia lätteks on kõrgem uudishimu, mis Vanas-Kreekas liikus kahes suunas: 1)Joonia koolkond (praeguse Türgi, Väike-Aasia rannik) - esitatakse küsimus asjade algusest (arhe); 2)Sofistide ajastu - neid ei huvita asjade algus, nende mõtete keskmes oli inimene (antropos). Need kaks suunda võttis kokku suur Kreeka filosoof Platon. Ta leiab, et tarkus voolab mõlemast allikast - maailmast ja me endi sügavusest. Platon esitab filosoofia 3 põhiküsimust: 1)Mis on tõene?; 2)Mis on hea

Filosoofia

docx

Filosoofia gümnaasiumile

1. PILET FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID, NENDE PÕHIJOONED S. KIERKEGAARD 19. SAJANDI IRRATSIONALISMI ESINDAJA JA EKSISTENTSIALISMI EELKÄIJA Antiikkreeka filosoofia - küsimus maailma algest ja algseadusest ning kõiki ühendavast alusest, olemuslikud küsimused, tõe ning tõelise tunnetuse otsimine inimese loomuse uurimine ning eetiliste põhimõtete kujundamine, isikliku õnne otsimine. On omakorda eelsokraatiline periood, klassikaline periood, hellenistlik periood. Keskaja filosoofiat iseloomustab kristluse ja filosoofia tihe side, tollased filosoofid olid enamjaolt vaimulikud. Põhiteemaks on usu ja teadmiste vahekord

Filosoofia

doc

Keskaja filosoofia

Keskaja filosoofia Keskaeg: algus- 476 (lääne-rooma langemine) või 375 a või 392- ristiusk saab roomas ainsaks --- 4,5 sajand! Lõpp- 1517- reformatsiooni algus, 1492- Columbus pidi jõudma indiasse, purustatakse viimane araablaste tugipunkt pürenee ps-l. Hõlmab 1000 aastat umbes. Perioodid: Euroopas on kristlik filosoofia keskajal. Üleminek antiigist kristlikule filosoofiale on sujuv. Kristluse levik langeb kokku antiikmaailma hääbumisega. Kristlus ise oli ainulaadne, omalaadne mõtleja. See annab teistsuguse tunnetusviisi kui antiikmaailma mõtlemine. Paulus (juut) toob sisse selle, et õpetust jeesusest tuleb kuulutada väljaspoole juute, paganatele. Tema tulemusena hakkab ristiusk levima väga jõuliselt rooma idaaladelt ka läänealadele. Ise sooritab kolm misjonireisi. Lõpetab märtrina.

Filosoofia

pdf

FILOSOOFIA ARVESTUS MÕISTED

FILOSOOFIA ARVESTUS 1. Mis on filosoofia? Looduse, inimkonna ja mõtlemise üldisemaid arenemisseadusi käsitlev teadus. Filosoofia on kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises. Filosoofia mõtteks on püüdlus luua võimalikult terviklikku maailmapilti. Filosoofia kujundab ja süstematiseerib meie mõtlemise piirsõnavara. 2. Ontoloogia Õpetus olemisest. Filosoofia osa, mis uurib olemise mõistet ja põhimist olemust. Mõnikord samastatakse metafüüsikaga; selle haru. Teatud esmaste või kindlalt olemas olevate üksuste määratlemine mõne filosoofia suuna poolt, nende üksuste seostatud ja teoreetiliselt põhjendatud kogum (nt Platoni ontoloogia üksus on idee). Pk: Mis on olemas? 3. Metafüüsika Filosoofia osa, mis uurib reaalsust kui sellist. Õpetus reaalsuse kõige üldisematest printsiipidest, struktuurist ja koostisest

filosoofia teine kursus

pdf

FILOSOOFIA mõisted

filosoofia teine kursus

doc

Mõtte mõttest

tulenevad konteksti tundmisest, mitte aga väidetest enesest. David Hume (1711-1776): Kui John on Georgile 10 naela kartuleid tarninud, 1 nael 2 senti, siis nendest kahest tõest ei järeldu veel kuidagi, et Georg peaks John'ile ka midagi maksma. FILOSOOFIA neljas interpretatsioonis TEADUSELE TOETUV: Tugineb teadusliku uurimise tulemustele. Iga teadus algab filosoofiana ja lõpeb oskusena. Teadus on analüütiline kirjeldamine, filosoofia sünteetiline tõlgitsemine. RELIGIOONILE TOETUV: Tugineb religioossetele ja moraalsetele veendumustele ja arusaamadele. Filosoofia uurib mõistusetõdesid (mitte ilmutustõdesid), ta on teadlik järelemõtlemine inimmõistusega haaratava üle. Ennast ja maailma mõistes mõistab inimene sügavamalt oma usku, avastab vajalikke tugipunkte eluks ja toimimiseks. ANALÜÜTILINE: Püüdleb tõe kindlale teadmisele, kasutades filosoofilist loogikat. (Nt keelefilosoofid)

Euroopa tsivilisatsiooni ajalugu

Rohkem sarnaseid