Mükeene lõviväravad (2. at eKr) Knossose palee (2. at eKr) Vana-Kreeka arhitektuur: Ateena Akropol (V saj eKr) Pergamoni altar (IV saj eKr) Vana-Rooma arhitektuur: Colosseum (1.saj) Akvedukt Pont du Gard (1.saj eKr) Varakristlik arhitektuur: Sta Constanza mausoleum (4.saj) Püha Domitilla katakomb (2.saj) Bütsantsi arhitektuur Hagia Sophia peakirik (6.saj) St Apollinare in Classe (6.saj) Lääne-Euroopa arhitektuur varakeskajal: Theoderichi mausoleum (6.saj) St Galleni klooster (9.saj) Romaani arhitektuur: Pisa katedraal ja kellatorn (11.-14.saj) Püha Markuse katedraal (11.saj) Gooti arhitektuur: Notre Dame´i katedraal (12-13.saj) Milano katedraal (alustatud 14.saj, lõpetatud 19.saj) Renessanss: Villa Rotonda (16.saj) San Marco raamatukogu (16.saj) Barokk ja rokokoo. 17. ja 18. sajandi arhitektuur: Versaille´s loss (1668-84) Talvepalee
Tundsid luksuslikke tehnikaid. Viikingite retked. Oma kultuuri poolt. 8-10 saj oli viikingite õitseaeg. Kontrstsed värvid. Elu, surm ja kunst mere ja laevadega seotud. Ruubikivid. Merovingid Germaani vallutavaest hõimudest sai alguse neide paiknema jäädes feodalismi teke. Relvakandjad kaitsevad talupoegi töö eest. Barbarite vallutus kõigele tagasilöök. Tekkis frangi riik, merivingide dünastia võimu all. Kultuur segunes kigi vahel, ristiusk levis. Idagootide pealinn Ravenna. Theoderichi maosoleum. Käaitöö. Relieevfid madaldusid, geomeetria ja abstraktsuse pealetung. Kirikuriistad. Kirjakunst ja illustratsioonid levivad. Kirik peamine kirjalik allikas. Iirimaal misjonäride töö õnnestus. Kloostrid levisid kõikjale. Iirlased kristlased, kuid paavstist vähesõltuvad. Iiri mungad arendasid usklikku kirjandust.kaunustati teoseid paelornamentide jms, kuid alati ka mõne kristliku sümboliga. Inimese kujutamine ei
1191. aastal ristitud saada. Selle aasta all on Henrik oma kroonikas nimetanud ühe haavatud Turaida liivlase ristimist. Teda on hiljem samastatud Kaupoga, kuigi see on suhteliselt kaheldav, sest Henrik, kes hiljem Kaupot korduvalt nimeliselt mainis, tundis teda ilmselt küllaltki hästi ja seega oleks võinud teda juba ristimise puhul Kaupoks nimetada. Siiski on suur osa ajaloolasi leidnud, et Kaupo võidi 1191. aastal ristida ja tema ristijaks hilisemat Eestimaa piiskoppi Theoderichi, kes haavatud liivlase kroonika järgi ka tõepoolest ristis. Kaupo annab oma pojad piiskop Albertile pantvangideks. 1200. aastal, kui piiskop Albert esmakordselt Liivimaale saabus, olid liivlased tema suhtes üpris vaenulikult meelestatud ja seetõttu vangistas piiskop nende vanemad, sealhulgas ka Kaupo. Nad vabanesid alles seejärel, kui olid oma pojad Albertile pantvangideks andnud. Tol ajal näib see levinud praktika olevat, sest hiljem kordasid ristisõdijad sama ka Sakala
11. Meinhardi ja Bertholdi tegevus; Meinhard hakkas ristiusku levitama Väina jõe suudmes olevate liivlaste piirkonnas. 1186. aastal pühitseti ta Liivimaa piiskopiks. Ehitati kirik ja kivilinnus. Kivilinnust pakuti liivlastele varjupaigaks. Mõned liivlased lasid ennast ristida. 1191. aastal läkitas Meinhard Theoderichi Eestimaale arvatavasti misjonitööd tegema. Liivlasetele sai peagi selgeks sakslaste plaanid ja nad pesid endid ristiusust puhtaks. Pärast Meinhardi surma nimetati uueks piiskopiks Berthold. Tal tekkisid kohe liivlastega teravad tülid ja nii pöördus piiskop tagasi Saksamaale. 13. Rüütlite esimene sissetung eestisse; 1208. aastal algas võitlus Eestimaa pärast. Juhuslikud kokkupõrked olid taanlastega ja sakslastega varem, aga õige sõda algas Ugandis sihipäraselt
sajandil valitsenud Merovingide dünastia andis nime kogu ajastule. Enamik germaanlasi oli ristiusuga tutvunud ja uued riigid olid vähemalt nime poolest kristlikud. Kirik oli sel ajal ainsaks kindlama ilmega asutuseks. Ristiusu levimine rahva hulgas võttis muidugi palju aega ja paganluse mõjud püsisid veel sajandeid. Antiigi mõju oli tugevam Itaalias ja Gallias. Idagoodid rajasid 5.sajandi lõpul Põhja-Itaaliasse oma riigi pealinnaga Ravennas. Sinna ehitati 6.saj. alguses Theoderichi mausoleum, mida katab ühest kivist raiutud kuppel läbimõõduga 10m. Mausoleum oli 10-kandilise põhiplaaniga ehitis, mille alumist korrust ümbritses kaaristu. Roomaaegsete käsitööalade viljelemine jätkus mitmel pool, näiteks valmistati roomapäraseid metallist jooginõusid ning keraamilisi ja klaasist esemeid. Lõuna-Gallias püsis sarkofaagide tööndus, aga nende tehnika lihtsustus. Reljeefid muutusid peaaegu tasapinnaliseks. Suurimat
Roomlased oskasid katta kupliga ümmargust ruumi, bütsantsi ehitusmeistrid aga leiutasid uue võimaluse, kuidas siseruumis kerajate siilude ehk viklite kandiliselt ruumilt ümmargusele üle minna. Sellist kirikuhoonet hakati nimetama kuppelbasiilikaks. Joonis 8. Viklitele toetuv kuppel 9 LÄÄNE EUROOPA Varakeskaegset ehituskunsti iseloomustab massiivsus ja kohmakus. Ilmekaks näiteks on 5. sajandil Ravennasse ehitatud Theoderichi mausoleum. Selle massiivse kahekordse hoone alumise osa moodustab ümarkaarsete sügavate niššidega liigendatud kümnetahukas. Ülemist silindrilist osa liigendavad petiknišid ja kroonib ühest monoliidist väljatahutud nukkidega kuppel. Karolingide ajal kujunes välja kloostri põhiskeem, mis koosnes kirikust, kloostriõue ümbritsevatest kongidest, kloostriülema majast, koolist, võõrastemajast, haiglast ning mitmeotstarbelistest majandusruumidest
tulevane Tallinn Poodi üles. Taani väed vs eestlased 1222 aastaks kogu eesti mandriosa Taani kuningas Valdemar II ristisõdijate käes o 1222 Eestlased tapsid piiskop Ülestõus Theoderichi Eestased kaotasid lahingu Saarlased alistasid taanlaste linnuse Taani sai endale Põhja-Eesti Ehitati Taani riigilipu legend. Dannebrog kiviheitemasinaid, ambide o 1220
kõige kultuursemaks piirkonnaks oli iirimaa 7,8 saj Iirimaa kultuurilise õitsengu kõrgaeg kloostritest said küla ühiskonna vaimse elu keskused on säilinud külakirikud ja loodusesse paigutatud kiviriste kloostrites levis kirjakunst ja miniatuurmaal. Kunistati initsiaalidega- seotud paelornamendi ja loomastiilis kujutistega, põimitud ka kristlikud sümbolid idagoodid rajasid 5 saj lõpul oma riigi Põhja-Itaaliasse pealinnaga Ravenna. Sellest ajast on Theoderichi mausoleum (6 saj algus) katab ühes stiilis 10 m kuppel, ümar hoone KAROLINGIDE KUNST Taust: 732. a peatas viimane Merovingide kuningas (Karl Martell) islami pealetungi Euroopas tema poeg Philippe Lühike- esimene karolingide dünastia kuningas kõige kuulsam kuningas Karl Suur (valitses 768-814). Frangi riigi valitseja. 800 laseb end kroonida Rooma keisriks, kujuneb välja esimene suurriik Euroopas, pealinn Aachen (Saksamaal)
Toreida vanema Kaupo oletatav ristija ja usuline mõjutaja. 1191. a. püüdis alustada misjonitööd Eestis, kuid pääses vaevu ohverdamisest päikesevarjutuse tõttu. 1196. a. õnnestus Theoderichil paavst Coelestinus III saavutada bulla, milles lubati "pattude andeksandmist kõigile, kes võtavad risti", so. lähevad ristisõtta Liivimaale. 1202. a. asutas ta vaimuliku rüütliordu "Kristuse Sõjateenistuse Vennad" (Mõõgavendade ordu). 1205. a. nimetas piiskop Albert Theoderichi Dünamünde (Daugavgriva) kloostri abtiks. 1211. a. nimetati ta Eestimaa piiskopiks. Kaupo (Caupo) Toreida (Turaida) liivlaste vanem, kelle arvatavasti ristis preester Teoderic. Sai innukaks ja ustavaks kristlaseks, osutades edaspidi ristisõdijatele hindamatut abi. 1203-1204. aastal rändas Rooma, kus kohtus paavst Innocentius III-ga, kes kinkis talle käsikirjalise Piibli. Kaupo osales ristisõdades eestlaste vastu. On arvatud, et Kaupo pidas ristiusu vastuvõtmist liivlastele
1. Ehitised puidust 2. kiviehitisi vähe ( Bütsantsi ehitusmeistrite tehtud/ nendest inspireeritud) Erand: Iirimaal ( kloostrid ja kloostrikoolid), lugemisoskusega vaimulikud, 3. Keelustatakse ümarskulptuur ( olid mõned anatoomiliselt väga kohmakad) - peeti ebajumala kujudeks. Kullatud pronksplaat ristilöömisega 8.saj raamatukaanelt. 4. Tehti natuke seinamaale 5. Kiviehitised= erandid - Theoderichi mausoleum Ravennas ( Itaalia) 6. saj suurest monoliitsest plaadist valja raiutud kuppelkatus. Ei osatud laduda. -Püha Kevini kirik Glendalough´s ( Iirimaa) Kesk-Iirimaal, uus nähtus- kellatorn, püha linn - Prantsusmaal kirikud 6. Omapärane -rõngasristid. Muiredachi rist Iirimaal 7. Miniatuurkunst areneb natuke (maalikunst) Lindisfarne´i evangeelium- raamatu esitähe tohutu kaunistamine initsiaal käsikirja kaunistused ( peamiselt Inglismaal ja Iirimaal 7
(vastupanuta, soovisid abi eestlaste vastu) · Ristisõdijate olukord ebakindel. · Järgmine löök eestlaste vastu. Küsimused lk 71. 4,5,8 4. Võrrelge omavahel Meinhardi, Bertholdi ja Alberti tegevust Läänemere idakalda ristiusustamisel. Kes neist oli oma tegevuses kõige edukam? Põhjendage oma seisukohta. Meinhard üritas liivlaste seas ristiusuku levitada, ehitades endale tugipunktiks Väina jõe äärde Ükskülla kiriku ja kivikindluse. Palkas endale ka abilise Theoderichi. Berthold hoidis sama suunda, mis Ablertki, millest ei olnud kasu. Albert alustas aktiivseid läbirääkimisi suurema ristisõja korraldamiseks Liivimaa paganate vastu, mille ta hiljem ka korraldas. Oma tegevustes oli kõige edukam Albert, kuna teised ei saavutanud mitte midagi ja neil läks kõik luhta, mis neid plaanitud oli. 5. Miks õnnestus ristisõdijatel liivlaste ja latgalite alad suhteliselt kiiresti oma võimule allutada? Kuna asutati Mõõgavendade ordu. 8
Keskel on "jumala lammas", mida ümbritseb neli inglit. Apsiidi seinte alumistel osadel on kaks kuulsat mosaiiki. Üks kujutab keiser Justinianust, kes seisab sõjaväelaste ja usumeeste keskel, mis tähendab, et ta on nii ilmaliku kui ka vaimuliku elu valitseja, tal on kolmepäevane habe, mis tähendab, et tal ei ole aega seda ajada, sest tegeleb aktiivselt oma keisri kohustuste täitmisega Teisel mosaiigil on kujutatud keisrinna Theodora. Mõlemal on kuldne halo pea kohal. Ravenna Theoderichi mausoleum Ehitatud 520 Theodorich Suure poolt oma hauakambriks. Kahekorruseline ümmargune hoone, täiskivist katusega (d 10 m). esimesel korrusel oli kabel matuse tseremooniaks ja üleval parüürist sarkofaag, kuhu Theodorivh oli maetud. Aacheni lossikabel Kaheksatahuline tsentraalehitis, mida ümbritseb pisut madalam ümbriskäik. Sisevaates domineerivad ümarkaarsed arkaadid. Osa detaile (nt sambad) on toodud itaaliast. Hakati ehitama u 792, pühendatud Neitsi Maarjale
Keskel on kristus, kelle jalge ees palvetavad maarja ja johannes. Vasakul ja paremal gabriel ja miikael, all apostlid ja siis kohalikud pühakud. Rubljovi õoetus kehtib kuni 16.sajandini. al 17.saj püütakse elu kujut. Mitmekülgsemalt ja toodakse sisse ruumi. Ikoonide jutustav sisu. 17.sajandil hakkab vene kunsti mõjutama lääne-euroopa looduslähedane kunst. Merovingide kunst 5-7 saj olid merovingid frangi riigi valitsejad. arhitektuur: Theoderichi mausoleum- parim merovingide kunsti näide. 10-nurkne ja pealt kupliga. Käsitöös võeti palju üle roomast (jooginõud, kirikuriistad). Merovingide ajastu tähtsaim pärand on käsikirjad, millest areneb välja kirjakunst ja illustratsioonid. Kasutatakse initsiaale-suur esitäht, neid kaunistati paljude ornamentidega. inimeste kujutamine oli kohmkas. iiri kunsti õitseaeg- st.patrick! Karolingide kunst Hoopis looduslähedasemaid kujutisi näeme raamatutes Karolingide ajal. Sellele
Ta eesmärk oli luua liivimaal kirikuriik, mida juhiks piiskop kes alluks paavstile. Tal oli märgatavalt laiem haare kui eeelkäijatel. Kaupo-liivlaste vanem, kes hukkus madisepäevalahingus. Lembitu- sakala vanem , hukkus samuti madisep. Tema juhtimisel koondati vägesid saadi 6000 m lahinguks. Mõõgavendade ordu- 1202 aastal asustati aga alaliselt kohal viibiv eliitväeosa Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu ehk see sama. Üheks selle loomise initsaatoriks peetakse theoderichi kes oli hilisem eestimaa piiskop ja meinhardi hea abiline. Vana-Liivimaa-ks nimetatakse läänemere lõunakaldal ristisõdadega vallutatud regiooni, mis piirnes idas õigeusklike vürstiriikidega ja lõunas paganlike leedu hõimudega. Stensby leping-1238 aastal tehtud leping, millega otsustati ära põhja-.eesti saatus. Paavsti nõudmisel pidi saksa ordu liivimaa haru tagastama taani kunnile tlna, rävala, harjumaa, järvamaa, virumaa. Tekkis eestimaa hertsogkond keskusega tln. Järvamaa
Just kaupmeeste vahendusel hakkasid siinsetele aladele liikuma ka teised sakslased. Esimesed piiskopid 1184a. Tuli augustiinlaste ordust Meinhard liivlaste juurde misjonitööle. Kaks aastat hiljem pühitseti ta Liivimaa piiskopiks. Jäeti mulje, et roomakatoliku kiriku eesmärk ongi ainult usu levitamine. Ükskülla rajati kirik ja kivilinnus. Mõned liivlased lasid end ristida, sealhulgas ka Toreida vanem Kaupo. 1191. läkitas Meinhard oma abilise munk Theoderichi Eestimaale. Kroonika järgi arvanud eestlased, et Theoderich olevat oma tulekul Päikese ära söönud, kuna samale ajale langes päikesevarjutus, ning Theoderichi ähvardanud ohud paganatelt. Liivlastele aga said varsti selgeks kiriku tõelised plaanid. Pärast Meinhardi surma ametisse pandud piiskop Bertholdil tekkisid liivlastega tõsised vastasseisud ning ta pöördus tagasi Saksamaale. Paavsti toetusel oli aga Berthold juba hakanud koguma ristisõdijate väge. Ta naasis 1198a. suvel
6. Muistne Vabadusvõitlus Eellugu. Kaupmeeste vahendusel tuli 1184. aasta paiku augustiinlaste ordu koolihärra Meinhard Väina jõe suudmes elavate liivlaste juurde ja hakkas seal ristiusku levitama. 1186. aastal pühitseti ta Liivimaa piiskopiks. Meinhardi abilisena sai tuntuks munk Theoderich. 1191. aasta suvel läkitas Meinhard Theoderichi Eestimaale, arvatavasti misjonitööd tegema. Pärast Meinhardi surma nimetati uueks piiskopis Berthold. Tal tekkisid kohe liivlastega teravad tülid ja nii pöördus piiskop tagasi Saksamaale. Sissetungi algus. Rooma paavsti toetusel kogus Berthold juba tugeva ristisõdijate väe ja tuli 1198. aasta suvel Liivimaale tagasi. Ta langes juba esimeses liivlaste vastu peetud lahingus, milles võidu saavutasid siiski sakslased. Järgmiseks piiskopiks pühitseti toomhärra Albert
Templiordu eeskujul vaimuliku rüütliordu Kristuse Sõjateenistuse Vennad. Seda hakati kutsuma, mõõga kujutise tõttu nende vapil ja orduvendade mantlil, Mõõgavendade orduks. (Histrodamus, 2018) Üks kõige pikaajalisemalid osalejaid Baltikumi misjonis oli tsistertslane Theoderich, kes oli tulnud Liivimaale piiskop Meinhardi ajal. Theoderich oli arvatavasti saabunud liivlaste maale juba 1187. aastal. Seega on ta paganaid pööranud kolme piiskopi ajal. Esimene, kes taipas, et Theoderichi sugusest mehest on palju kasu ja võttis ta endale abiliseks, oli piiskop Albert. Siiani pole jõutud selgusele, kas ordu loodi piiskop Alberti käsul või Theodorichi isiklikul tahtmisel ja soovil. Kuid kindel on see, et sellist sõjalist organisatsiooni, nagu Mõõgavendade ordu, oli Liivimaal vaja. Põhjus oli nimelt selles, et relvastatud palverändurid, kes ainult sõitsid kohale üheks hooajaks, ei suutnud kiriku edu Liivimaal stabiilselt ja püsivalt tagada.
kohaliku Rooma rahvaga.Slaavlased olid hõivanud aastail 550-800 Euroopas laialdase piirkonna. 12) Milline Balkanii linnadest elas ainukesena üle slaavlaste rünnaku?-(lk.109) Vastus:Thessaloniki. 13) Kirjelda Rooma-järgsete riikide kultuuri.-(lk.110) Vastus:Suurem osa Rooma-järgseid riike sai Roomalt pärandina kaasa maaomanikest eliidi ning võttis ristiusuliste roomlaste kultuuri enamasti omaks.Idagootide kuninga Theoderichi kirjadekogus Varie rõhutatakse kirjapandud seaduste ja klassikalise kirjanduse tähtsus igal võimalusel ning Theoderich ise asutas mõned riigi kulul töötavad õppeasutused.6 sajandi teisel poolel leidis Itaaliast pärity luuletaja Venantius Fortunatus Gallias oma teostega vastuvõtliku lugejaskonna, mis koosnes aristokraatlikest roomlastest ja frankidest, kes tahtsid, et neist vanamoodsas ladina keeles kirjutatakse.
711 saavutasid araablased võidu läänegootide üle. Idagootide riik Itaalias (493-553) Kristuse sünni paiku asustsid goodid Visla suudmeala, rändasid 2. saj kagu suunas ja jagunesid lääne-(visigoodid) ja idagootideks (ostrogoodid). Idagootide riigi Musta mere ääres hävitasid hunnid. Hunnide pealiku Attila surma järel asuvad idagoodid Pannooniasse. Pant- vangina Ida-Rooma õukonnas üles kasvanud Theoderichi juhtimisel rüüstasid goodid Balkani poolsaart., ning tungisid Itaaliasse. Nad võitsid kolmes lahingus Odoakerit, kelle germaani palgasõduritest koosnev vägi on kuningaks kuulutanud ja kes vallutas Sitsiilia ja Dalmaatsia ning purustas ruugide riigi Doonaul. Ravenna piiramine kestis kolm aastat. Peale selle alista- mist tapab Theoderich Odakeri ja rajs idagootide riigi. Theoderich Suur (493 526) hoidis roomlasi ja goote teineteisest lahus, kehtis näiteks abiellumiskeeld
4.saj; Sta Maria Maggiore basiilika Roomas, 4 saj. Ehitustüübid: Pikihooned: basiilikad ja kodakirikud ning tsentraalehitused. Ehitusmaterjalid: savi, lubja- ja liivakivi, tuff, marmor. Ehitustehnika: kaar, silindervõlv, talasillused. 8. LÄÄNE-EUROOPA ARHITEKTUUR VARAKESKAJAL Rooma riigi langemine 476. aastal tähistab antiikaja lõppu ja keskaja algust. Perioodi 5.-11. sajandini, mil toimub feodaalsuhete kujunemine, käsitletakse varakeskajana. Ajastu ehitusnäiteid: Theoderichi mausoleum Ravennas 6.saj. Lõige, 2 korrus. Püha Miikaeli kirik Fuldas 9.saj. St.Galleni klooster Sveitsis 9.saj Lorschi kloostrikompleks Saksamaal 9 saj. Ehitustüübid: sakraalehitused (basiilikad, tsentraalehitised, kloostrid) ja lossid. Ehitusmaterjalid: looduslik kivi. Ehitustehnika: rakendati varasemat aegade ehitusvõtteid, ehitustesse lülitati sisse antiikarhitektuurist pärinevaid detaile (nt sambad). 9. ROMAANI ARHITEKTUUR
Riia (1201), Tallinn (1248), Vana-Pärnu (1251), Tartu (1262), Haapsalu (1279), Viljandi (1283), Paide (1291), Rakvere (1302), Uus-Pärnu (1318), Narva (1345); Kuressaarel keskajal linnastaatust ei olnud Eesti ala kirikliku administratsiooni, s.t piiskopkondade ja piiskopi juures tegutsevate kõrgvaimulike kogude -- toomkapiitlite -- kujunemine kestis peaaegu kogu 13. sajandi. Esimese Eesti ala piiskopi Theoderichi, kes kandis ka Eestimaa piiskopi tiitlit, kinnitas 1211. aastal ametisse Riia piiskop Albert; endine Bremeni toomhärra Albert Buxhövden oli Liivimaa ristiusustamise ja vallutamise üks võtmefiguure, kes tegutses siinse mõõgamisjoni organiseerimisel energiliselt alates piiskopikspühitsemisest 1199. aastal kuni oma surmani 1229. Theoderich oli veel tüüpiline nn misjonipiiskop -- tal ei olnud ei kindlat residentsi ega toomkapiitlit. Pärast seda, kui eestlased Theoderichi 1219
o 1186. Aastal pühitseti ta liivimaa piiskopiks. Tema abilisena sai tuntuks munk Theoderich · Algul püüti jätta mulje, et nende eesmärgiks ongi ainult usu kuulutamine. · Ükskülla rajati kirik ja kivilinnus. · Mõned liivlased lasid ennast ristida. o Nende hulgas ka Toreida vanem Kaupo Temast kujunes sakslaste usin abiline. · 1911 suvel läkitas Meinhard Theoderichi Eestimaale, arvatavasti misjonitööd tegema. · Peagi said liivlastele selgeks sakslaste tõelised plaanid. · Pärast Meinhardi surma nimetati uueks piiskopiks Berthold. o Tal tekkisid kohe liivlastega teravad tülid ja nii pöördus piiskop kohe tagasi saksamaale. SISSETUNGI ALGUS · Rooma paavsti toetusel kogus Berthold juba tugeva ristisõdijate väe ja tuli 1198 suvel Liivimaale tagasi.
410 rüüstasid läänegoodid Alarichi juhtimisel Rooma ning lõid territooriumi Hispaanias. Vandaalide terr. sai Põhja-Aafrika.Lääne-Rooma kontroll provintside üle lakkas. Hunnide impeeriumi rajas Attila, kes terroriseeris kogu Euroopat sõdides kõikjal kõigiga. 476 tõukas Odoaker viimase Lääne-Rooma keisri võimult.480ndatel vallutasid frankid Chlodovechi juhtimisel Gallia ning võtsid vastu ristiusu. 5. saj. lõpul tungisid Itaaliasse idagoodid Theoderichi juhtimisel. 5. saj. lõpuks oli Rooma riik desintegreerunud. Keisririik püsis nime poolest. Olulist kriisi ei toonud rünnakud kaasa. Rooma riigi kultuur toimis, kuigi mandunud moel. Algas antiikkultuuri kristianiseerumine. “Piibel” tõlgiti ladina keelde (Vulgata). Formuleerusid ristiusu lõplikud tõed (Augustinus). Kujunes kristlik õpetus antiikkultuuri taustal (Cassiodorus), intellektuaalse kloostri idee. Algas kloostrielu 3. saj
draakonipead. Armastasid eredalt kontrastseid värve. Puust loomapea. Viikingilaeva detail Jellingi ruunikivi. 10.saj. Ratsanik müütilisel kaheksajalgsel Osebergi laevahauast Norras. 9.saj. hobusel. Kujutis viikingite ruunikivilt Idagootide kuninga Theoderichi mausoleum Ravennas. 6.saj. MEROVINGIDE KUNST (5.-7.saj) 482 – 526 Merovingide dünastiast pärit ClodovechI vallutuste tulemusena moodudtub Lääne-Euroopas Frangi riik. Valitsemiskord algne: pelikku polnud; vlitsejad oma kaaskondadea rändasid mooda maaad ringi, kogusid andamit ja mõistsid kohut. Enamik germaanlasi selleks ajaks ristitud. Iirimaa
VARAKESKAEG. Rooma riigi langemine 476. aastal tähistab antiikaja lõppu ja keskaja algust. Perioodi 5.-11. sajandini, mil Euroopas toimub feodaalsuhete kujunemine, käsitletakse varakeskajana. Varakeskaeg jaguneb: Suur rahvasterändamise e merovingide aeg 5.–8. saj Karolingide aeg 8.–10. saj Ottode aeg 10.–11. saj Helli Sisask Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt. 12 Ajastu ehitusnäiteid: Theoderichi mausoleum Ravennas 6. saj Püha Miikaeli kirik Fuldas 9. saj St. Galleni klooster Šveitsis 9. saj (ümberehitatud) Lorschi kloostrikompleks Saksamaal 9. saj (säilinud värav) Kölni Sankt Pantaleoni kiriku lääneosa 10.–11. saj Püha Miikaeli kirik Hildesheimis 11. saj Ehitustüübid: sakraalehitused (basiilikad, tsentraalehitised, kloostrid) ja lossid. Ehitusmaterjalid: looduslik kivi
seotud mustad jõud. Kuulsaim Bütsantsist tulnud maalija THEOPHANES KREEKLANE. Vanavene kunstnik ANDREI RUBLJOV. 17. sajandil hakati kujutama ruumi, lisama detaile ja kehi plastiliselt modelleerima; olustikumotiivid, suurt rõhku hakati panema ikoonide jutustavale sisule. 19.Merovingide kunst Germaani hõimud ( vandaalid,goodid,frangid jt.) . Frangi riik 5-7 sajandil Merovingide dünastia. Tähtsal kohal oli kirik. *Theoderichi mausoleum Ravennas, idagootide kuningale pühendatud. Käsitöö roomapärased metallist jooginõud, keraamilised ja klaasist esemed. Sarkofaagide tehnika lihtsustus. Reljeefid muutusid peaaegu tasapinnaliseks. Realistlik kujutamine asendus geomeetriliselt abstraktsega. Kirikuriistad kastid reliikviate hoidmiseks, ristid, vaagnad. Kirjakunst ja illustratsioonid. Ainuke kirjakeele kasutaja oli kirik. Käsikirju kaunistati initsiaalide ja ornamentidega kloostrites
taganema; rüüstas Põhja-Itaaliat Romulus viimane Lääne-Rooma keiser. Romuluse kukutamist Lääne-Rooma riigi lõpuks, Augustulus samuti vanaaja lõpuks ja keskaja alguseks. kukutati 476. aastal germaanlase Odoakeri poolt, kes end Itaalia kuningaks kuulutas. Odoaker germaani väepealik ja Itaalia kuningas; Romulus Augustuluse ihukaitseülem; kukutas Romuluse- ei soovinud enam valitseda varikeisri varjus; tapeti pidusöögil Theoderichi Suure poolt Plotinus Neoplatonismi rajaja; = filosoofiline vool, mis lähtus Platoni õpetustest; rahumeelne / positiivse meelsusega filosoofia Eusebios kirikuajaloo isa; tunnustatuima kirjatööga "Kiriku ajalugu". Kaisarea piiskop, ajaloolane, oli ta ka apologeet, topograaf, jutlustaja, kriitik eksegeet; osales Nikaia kirkukogul Hieronymu vanarooma kristlik õpetlane, teoloog, kirikuisa; Rooma Katoliku Kiriku poolt
Kogus korraliku ristisõdijate väe , purjetas Väina jõe suudmesse ja rajas 1201. a liivlaste asula kohale Riia linna. Neitsi Maarja Riiast sai Albesti eluase ja vallutussõja peamine tugipunkt. Kogu alistatav maa pühendati Neitsi Maarjale, mille järgi hakati eesti ja läti ala Maarjamaaks kutsuma. Kaupo - oli liivlaste olulisemaid vanemaid 13. sajandi alguses. Kaupo oli Turaida vanem ja ristiti esimese olulisema liivlaste ülikuna umbes 1191, tema ristijaks peetakse Theoderichi. Kaupo oli vähemalt Henriku kroonika järgi üks väheseid liivlasi, kes ristiusust enam ei taganenud ja jäi kuni oma surmani ristisõdijate ustavaks liitlaseks. Lembitu .- oli Lehole ehk Leole, tõenäoliselt hilisema Lõhavere vanem. Lembitut on mainitud ainult Henriku Liivimaa kroonikas, seal sisalduval infol põhinevad kõik oletused tema isiku, positsiooni ja tegevuse kohta. Lembitu on Henriku poolt enim, kaheksal korral, mainitud eestlaste vanem. Oli madisepäevalahingu juht
1186. pühitseti ta Liivimaa piiskopiks. Berthold - 1196-1198 Liivimaa piiskop, korraldas liivlaste vastu ristisõja 1198 aastal, hukkus esimeses lahingus. Albert - 1199-1229 Liivimaa piiskop, Liivimaa vallutamise peaorganisaator ja juht. Kaupo - liivlaste olulisemaid vanemaid 13. sajandi alguses. Kaupo oli Turaida vanem ja ristiti esimese olulisema liivlaste ülikuna u 1191, tema ristijaks peetakse Theoderichi. Lembitu - Sakala vanem ja sõjaline liider muistses vabadusvõitluses, suri Madisepäeva lahingus 21. september 1217. Vladimir vürst. 1216. sügisel tegi rüüsteretke Ugandisse, kuna teda pahandas ugandi ristimine. Valdemar II - oli Taani kuningas 12021241. Juhtis 1219 aastal Põhja-Eesti retke. Theoderich - munk, kes oli Meinhardi abiline, 1191 läkitas Meinhard Eestimaale misjonitööd tegema, hiljem Eestimaa piiskop, langes Lindanise lahingus, Mõõgavendade ordu rajaja.
meresõitjate ja sõjasangarite auks. § 26. Merovingide kunst. Iirimaa. Germaani hõimud (vandaalid, goodid, langobardid, frangid jt), kes üksteise järel Rooma aladele tungisid, olid veel riigieelsel arengutasemel. Frangi riik, mida 5.7. saj valitsenud Merovingide dünastia, on andnud nime kogu ajastule. Idagoodid rajasid 5.saj lõpul PõhjaItaaliasse oma riigi pealinnaga Ravennas. Theoderichi mausoleumi katab ühest kivist raiutud kuppel läbimõõduga 10m. Roomaaegsete käsitööalade viljelemine jätkus mitmel pool. Suurimat tähelepanu pöörati kirikuriistadele (kastikesed reliikviate hoidmiseks, ristid, vaagnad). Neid valmistati tihti väärismetallist. Merovingide ajastu tähtsaimaks kunstipärandiks on siiski käsikirjad, nendes leiduv kirjakunst ja illustratsioonid. Peaaegu ainuke kirjasõna kasutaja oli kirik.
- varagootika algus 12. saj II pooles - kõrggootika 13 - 14. saj - hilisgootika 15. - 16. saj Merovingide ajastu inimeste ümberpaiknemine, sõjad, hävitatakse kunst Koolid hakkavad ära kaduma, mõned Iirimaal säilivad Samuti ei osata teha kiviehitisi, sest ei osata teha lubimörti, Iirimaal tehakse, seal Bütsantsi meistrid Ehitised taas enamasti puust Skulptuuris kaovad ning tehakse enamasti reljeefe Ravennas Theoderichi mausoleum, kus on siis kivist välja raiutud kuppel, sest ei osatud enam kupleid laduda Iirlastel pühalinn Glendalough püha kevini kirik Reljeefid kohmakad ja enamasti hauakividel, kujutatakse viimsepäevakohut Levinud ka rõngasristid Areneb miniatuurmaalikunst (Iirimaal, Inglismaal), Lindisfarne evangeelium ja Book of kells. Väga tähtsad olid siis kloostrid ja lossikabelid, külakirikud
esiisadelt. Kuningasoo püha veri tuli jumalaist ( nii oli ka nt Merovingide puhul, kelle soole pani aluse jumalik Merovech) Kuningale järgneti tingimusteta. Kui ta ei suutnud ära hoida õnnetust või tagada maa hüvangut, siis vahel kuningas ka tapeti. See polnud karistus, vaid ohverdamine, mille mõtet taipas ka ohverdatav. Kuningale annetati- loodeti õnnistusele. Kui kuningas täitis, mis temalt paluti, sai temast kultusobjekt ( nt Theoderichi mausoleum Ravennas on ehitatud kuninga auks tänutäheks). Hertsogid ei olnud kuninglikud administraatorid ega maaisandad. Germaanlaste ja romaanlaste ühtesulamine: Germaanlaste ja romaanlaste kokkusulamine sai alguse germaanlaste sissetungiga Rooma Suure rahvasterände ajal. Germaanlaste hulgast pärit läänegoodid liikusid läbi hilise Rooma riigi Suure rahvasterände ajal. Läänegoodid kerkisid esile gootide hulgast, kes sisenesid Rooma riiki 376
neis allikates ei ole. On efekt, et mida kaugemasti kadist on juttu, seda pöörasemad sündmused on. Venelased nimetasid meid põhimõteldised tsud'ideks. Mis tähendab põhja venemaa rahvast. Ristisõda ja vallutus XIII saj alguses: Ristisõda kui paganasõda ja selle õigustatuse küsimus. Hinnangud vallutusloole kui XVIIIXX saj poliitika kajastus. Ristisõdade käik Eestis ja nende eellugu (XII saj lõpp kuni 1227): Meinhardi, Theoderichi ja Bertholdi tegevus XII saj lõpul. Piiskop Albert. Riia asutamine. Mõõgavendade ordu. Liivlaste ristimine. Latgalite liit ristisõdijatega. Sõda Eesti alal 12081227. Riia asutati 1201. aastal. Kevadel 1200 tuli Alberit oma seltskonnaga Väinale. Liivalsed pidid uuesti piiskopivõimu tunnistama , lisaks Vina-äärsetele keskustele hakkasid seda tegema nüüd ka koivaäärsete alade seltkond. Asso ja Kupo. Kokkulepe kinnitatai ja liivlased andis maatüki, kuhu 1201 rajati Riia linn.
kohtunud Albertil ja Theoderichil õnnestus saavutada tema toetus Liivimaa ristisõjale. Paavst andis loa Liivimaa kiriku kaitseks jätkuvalt ristisõdijaid värvata, mis ei olnud kaugeltki iseenesestmõistetav otsus, kuna jõude oli samal ajal väga vaja ka Lähis-Itta kavandatava ristisõja tarvis. Ristisõdijate jõule toetudes sai Albert säilitada ka parema positsiooni rivaliteedis Mõõgavendade orduga. Lisaks kinnitas paavst nii Alberti kui Theoderichi staatust vahetult paavstile alluvate piiskoppidena. Soontagana ristimine Ugandi ja Sakala ristimise ning pooleaastase sõjas toimunud pausi järel oli järgmiseks loogiliseks rünnakuobjektiks Läänemaa ja selle Riiale lähim kihelkond Soontagana. 1215./1216. aasta vahetuse paiku kogunes Riia sakslastest, orduvendadest, ristisõdijatest, liivlastest ja latgalitest vägi, mis liikus mööda merejääd Soontaganasse, kus peale külade rüüstamist asuti piirama Soontagana linnust
sajandil valitsenud Merovingide dünastia andis nime kogu ajastule. Enamik germaanlasi oli ristiusuga tutvunud ja uued riigid olid vähemalt nime poolest kristlikud. Kirik oli sel ajal ainsaks kindlama ilmega asutuseks. Ristiusu levimine rahva hulgas võttis muidugi palju aega ja paganluse mõjud püsisid veel sajandeid. Antiigi mõju oli tugevam Itaalias ja Gallias. Idagoodid rajasid 5.sajandi lõpul Põhja-Itaaliasse oma riigi pealinnaga Ravennas. Sinna ehitati 6.saj. alguses Theoderichi mausoleum, mida katab ühest kivist raiutud kuppel läbimõõduga 10m. Mausoleum oli 10-kandilise põhiplaaniga ehitis, mille alumist korrust ümbritses kaaristu. Roomaaegsete käsitööalade viljelemine jätkus mitmel pool, näiteks valmistati roomapäraseid metallist jooginõusid ning keraamilisi ja klaasist esemeid. Lõuna-Gallias püsis sarkofaagide tööndus, aga nende tehnika lihtsustus. Reljeefid muutusid peaaegu tasapinnaliseks. Suurimat tähelepanu pöörati kirikuriistadele,
Theoderich. Randunud vägi, kus arvuliselt olid ülekaalus arvatavasti sakslased, võttis aset tollal veel Lindanisaks nimetatud Tallinna Toompeal. Henriku sõnul lammutasid taanlased vana linnuse ja hakkasid uut ehitama. Eestlased valmistusid kiiresti vastupanuks. Kolme päeva pärast (15. juuni) tungisid eestlased viiest suunast taanlastele kallale ja viimastele ootamatule algas lahing. 17 Lahingu alguses tapsid eestlased palju sakslasti, ka Theoderichi, nad lõid kõikjal vastase taganema. Vürst Vitslav asus oma slaavlastega orus Toompea merepoolsel nõlval ja algul lahingust osa ei võtnud. Nähes eestlasi lähenemas, astus ta neile vastu ja lõi eestlased tagasi. Teised eestlased, kes jälitasid taanlasi, katkestasid seda nähes taanlaste tagaajamise ja jäid seisma. Nüüd koondusid taanlased ja sakslased uuesti, astusid jälle eestlaste vastu võitlusse ja saavutasid lõpuks edu. Taanlased, sakslased ja
Üleskutses kirjeldatakse "neid metsikuid eestlasi ja teisi nende alade paganaid, kes tõusevad üles ning võitlevad nende vastu, kes usuvad Jumalat ja näevad vaeva Kristuse usu nimel ja võitlevad kristlase nime eest." Kuid sõjakäikudest pole midagi säilinud allikates. Vastastikud rüüsteretked toimusid. Mprra üromts Eorolr tego 1185.-1188. aasta paiku viiel laeval sõjakäigu Eestisse. Samuti Taani kuningas Knud VI plaanis 1184. aastal sõjaretke Eestisse. Meinhardi, Theoderichi ja Bertholdi tegevus XII saj lõpul- 12. saj viimasel veerandil kohtusid Väina jõe ülemjooksul (Daugava jõgi, kulgeb mööda Lätit ja Valgevene) rida erinevaid huvisid. Väina ääres elasid liivlased ja zemgalid. Siinsed liivlased olid Polotski vürstide (Kulges mööda Daugava jõge, Valgevene) maksualused. Leedulaste rüüsteretked naaberaladele sagenesid. Nendele jõududele lisandusid kaupmehed Ojamaalt (Gotland, Rootsi saar), Saksa- ja Venemaalt. Koos
Itaalias, ka keisri ihukaitsevägi koosnes germaanlastest. . 410 vallutasid ja rüüstasid läänegoodid Rooma linna. V sajandi I poolel rüüstasid kogu Rooma riigi hunnid, kes purustati 452 läänegootide abiga 451 Katalaunia lahingus. 476 Odoaker kukutas viimase Lääne-Rooma keisri ning kuulutas end Itaalia kuningaks. VI sajandil vallutasid Itaalia germaanlastest langobardid, samal ajal tungisid Pannooniasse avaarid, kes rajasid seal oma riigi Idagoodid liikusid Theoderichi ajal Balkani poolsaart rüüstama. Theodorich astus Ida-Rooma (Bütsansti) teenistusse ning vallutas 488-493 Odoakeri riigi Itaalias. V sajandil asusid Suurbritanniat vallutama anglid, saksid ja jüüdid. V sajandi lõpus vallutasid Frangid Põhja-Gallia. 568 tungisid Itaaliasse langobardid, kes vallutasid Põhja-Itaalia ning lõid seal oma riigi. Tagajärjed: Lääne-Rooma riigi kokkukukkumine ning germaanlaste riikide rajamine romaniseerunud aladele
meetodil. Jaatades omistame J-le neid kõrgeimaid omadusi, mida me inimesed tunneme ning seda ülimal määral. Eitadese välistame J-l omadusi, millega tähistame muutlikke ja kaduvaid esemeid. Sümboolse teoloogia järgi, omistame Jumalale mitmesuguseid omadusi, olles aga ühtlasi teadlikud, et need on vaid ebatäiuslikud kujundid. Boethius (u 480-524) poliitik ja filosoof. Ta elas Ravennas, oli kõrgel kohal idagootide kuninga Theoderichi juures. Ta vangistati ja hukati. Vanglas kirjutas ta De consolatione philosophiae (Filosoofia lohutusest). See on dialoog autori (proosas rääkija) ja Filosoofia (luules rääkija) vahel. Teose alguses esineb kokkuvõte Platoni Timaiosesf ja kogu kirjutises väljendub Platoni filosoofia, kuid ka stoikute seisukohti. Boethius tõlkis ja kommenteeris kreeka filosoofe, eeskätt Aristotelest. Johannes Scotus Eriugena (u 810-877). Neoplatoonik. Mõistus ja ilmutus on mõlemad tõeallikad
ja mis loob - jumalikud ideed ehk ürgpildid; 3)loomus, mis on loodud ja mis ei loo - üksikud asjad, ka inimene; 4)loomus, mis ei loo ja mis ei ole loodud - Jumal on pöördunud tagasi oma rahusse, enam midagi ei loo. Kõike loodut tuleb mõista kui Jumala eneseilmutust (teofaania). Inimese vaim on maailma võti, mis avab Jumala eneseilmutuse saladused. BOETHIUS (480-524): suur mõju keskaja filosoofiale. Elas Ravennas ida-gootide kuninga Theoderichi juures. Süüdistatakse äraandmises, mõistetakse piinarikkasse surma. Vanglas kirjutab teose "Filosoofia lohutusest" - dialoog autori ja filosoofi vahel. Autor kõneleb proosas, filosoof vastab luulevormis. Teosel on sarnasus Dante "Vita novaga". Kuigi esineb kristlasena, on palju paganlikke (ka uusplatonistlikke) mõjutusi. Ütleb, et on järgnenud pütaagorlikule käsule käia Jumala järel. ANSELM CANTEBYRIST (1033-1109): temast kujuneb kõige tähelepanuväärsem teoloog, skolastika isa
Siin juurduski varasele keskajale omane idee Rooma impeeriumi taastamisest. Pea kõik varakeskaegse Euroopa riikide valitsejad püüdlesid selle poole, et neid kroonitaks valitsejaks Rooma paavsti poolt.. Nii sai hilis-antiigist pärinevast ristiusust omamoodi sild antiikse ja keskaegse Euroopa vahel. Endise Rooma impeeriumi maadel tekkis hulk riike, mis tavaliselt püsisid tugevamate hõimude pealetungini. Üheks selliseks oli idagootide kuninga Theoderichi poolt 5.sajandil rajatud riik keskusega Ravennas, mille Bütsants küll juba 6.sajandi keskel alistas. End Augustuseks nimetanud Theoderichiga on seotud ka üks varase keskaja seni säilinud ehitismälestisi mausoleum Ravennas. Võtnud varakristlikust arhitektuurist üle tsentraalehituse põhimõtte, lõid ehitusmeistrid massiivse kahekordse haudehitise, mille alumise korruse moodustab kümnetahukas, ülemist silindrilist osa aga kroonib suhteliselt
annaabi.ee 
