Töö eesmärk oli tutvuta terase noolutamisega ning saada aru noolutamise vajalikkusest, selle käigus tekkivatest protsessidest ning nende mõjust teraste omadustele. KOKKUVÕTE KATSETULEMUSTEST C35 Katsekeha 1.2: Katsekeha kuumutati temperatuuril 230° C. Tegemist oli madalnoolutusega ning teras säilitas küllaltki suure kõvaduse (51 HRC). Kõvadus protsessi käigus langes, kuid saavutasime paremad plastsusnäitajad. Võrreldes 550° C juures kuumutatud kehadega oli saavutatud kõvadus suurem. Katsekeha 1.3: Katsekeha kuumutati temperatuuril 550° C. Tegemist oli kõrgnoolutusega ning teras kaotas küllaltki palju kõvadust (lõpptulemus 26,7 HRC). Protsessi käigus langes kõvadus peaaegu 2 korda, kuid saavutasime väga head plastsusnäitajad: pärast karastamist pooleks murdunud habras detail suutis pärast noolutamist vastu panna paindedeformatsioonile. Antud katsekeha puhul langes kõvadus kõige rohkem, sest mida
temperatuuriks. Soojushulk on siseenergia,mille keha soojusvahetusel saa või ära annab. Konvektsioon on ainehulkade liikumisega kaasnev soojuse levimine. Termodünaamika põhjal iga keha annab soojust ära ja võtab ka vastu. Protsessi,kus üks keha annab soojust ära ja teine keha saab juurde nim. soojusvahetuseks. Kehade süsteemi,mis vahetavad soojudt nim. termodünaamiliseks süsteemiks. Süsteem on suletud, kui ta pole soojusvahetuses süsteemi väliste kehadega Kui lisaks süsteemi kehadele toimub soojusvahetus ka muude kehadega nim. süsteemi avatud termodünaamiliseks süsteemiks. Kui mingis protsessis on kolmest olekuparameetrist üks muutumatu,siis on tegemist isoprotsessiga. Ekkeskmine kineetilineenergia Vkiirus nkonsentratsioon prõhk KBoltzmanni konstant ttemp celsiustes Ttemp Mmolaarmass momolaarmass korda süsiniku ühendi mass 1.p= 3nmoV 2. p=3nEk 3.Ek= 2 4.Ek=2kT 5.V= mo 6.pV=MRT 7.T=t+273 8.t=T273 9
Kehad ja nende massid ümbritsevad meid igalpool. Igapäevaselt elades, objekte vaadates ja neid puutudes, ei mõtle ma nende üle põhjalikumalt järele. Füüsika tunnis selgus aga, et mass polegi nii lihne, kui esmapilgul paistab. Mass, kui füüsikaline suurus pole üldsegi mitte nii enesestmõistetav, objektiivne ja arusaadav mõiste. Guugeldades leian, et ,,Mass väljendab keha omadust, millega ta osaleb vastastikuses mõjus teiste kehadega. Mida suurem on keha mass, seda vähem muutub tema kiirus vastastikmõju tulemusena. Mass väljendab ka keha teistsugust omadust, millega ta osaleb vastastikuses mõjus teiste kehadega. Mida suurem on keha mass, seda suurema jõuga ta tõmbab teisi kehi enda poole. Seda nähtust nimetatakse gravitatsiooniks; Mass on inertsi mõõt." Need väited on arvatavasti kõik õiged, sest need pärinevad usaldusväärsetest infoallikatest. 2
väljatugevusi vektoriaalselt liita.| Elektrivälja jõujoon-mõtteline joon, mille igas punktis on E-vektor suunatud piki selle joone puutujat.| Homogeenne-elektriväli, mille E-vektor on kõigis ruumi punktides ühesugune nii pikkuselt, kui suunalt. Jõujooned||.| Töö-jõu ja nihke korrutis. Ei raskusväljas ega elektriväljas ei sõltu töö liikumistee ehk trajektoori kujust. Pot. väli-väli, milles töö ei sõltu liikumistee kujust. Pot. e on tingitud keha vastastikmõj teiste kehadega välja vahendusel. Pot.e on tingitud keha vastastikmõj teiste kehadega välja vahendusel. Punktlaengu q pot energia homogeenses elektriväljas tugevusega E on esitatav kujul Ep=qEd, kus d on selle kaengu kaugus energia nulltasemest.|Välja pot-näitab,kui suur on vaadeldavas punktis ühikulise + laenguga keha pot en. Potentsiaal aga näitab, kui suur on selles pubktis ühikulise ppositiivse laenguga keha pot en. Ühesugust pot omavate elektvälja punktide hulka nim ekvipotentsiaalpinnaks.
iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8.11. sajandil. Viikingite ornamentikastiilide jagunemine ajas: Osberg/Broa (750 - 840 a) Kõige varajasem viikingite ornamentikastiil. Peamised leiukohad: kuninglik matmispaik Osbergis - laev ja palju puunikerdusi (vankritel, vooditel jne). Broa Gotlandil - mees, kellele oli hauda kaasa pandud hobusepäitsed ja veel 22 pronksist valatud eset. Motiivideks olid suurte kehadega loomataolised olendid. Kasutati tundmatuid olendeid, väikeste peadega, mida ümbritsesid väädid. Veel kasutati looma, kes haarab midagi. See motiiv märkis esimest viikingite kunstistiili algust. Materjalidest kasutati puitu ja pronksi. Tegu on Osebergi laeva graveeringuga. Kehad ja jäsemed on põimunud aga
ilustused. põhimotiivid võeti loodusest, lähtepunktiks oli kõige sagedamini mõni loom, kuid tihtipeale muudeti see stiliseerimisel peaagu täiesti abstraktseks. alates 10.saj keskpaigast hakkasid regulaarselt mängu tulema ka taimed. inimeste kujutisi esineb suhteliselt harva. kunstiajaloolased eristavad viikingite kunsti arenguteel 6 etappi, mida tähistavad teatavad muudatused kaunistamisstiilis. kõige esimene ornamentikastiil oli Broa (750 - 840 a). Motiivideks olid suurte kehadega loomataolised olendid. Kasutati tundmatuid olendeid, väikeste peadega, mida ümbritsesid väädid. Veel kasutati "haarava metslooma" motiivi - see on keerulise kujuga, tihtipeale eseme päiseossa paigutatud loom, kelle käpad ümbritsevad teisi kujunduselemente. See motiiv märkis esimest viikingite kunstistiili algust. Matrejalidest kasutati puitu ja pronksi. Kaks järgmist etappi - Borre (830-970a) ja Jelling (880-1000a) - olid suurel määral ajaliselt kattuvad ja mõlema õitseaeg ulatus 9
tähenduste kohta vaata lehekülge Impulss (täpsustus) Impulss ehk liikumishulk on füüsikaline suurus, mis võrdub keha massi ja kiiruse korrutisega. Kehtib ka liikumishulga jäävuse seadus, mis ütleb: suletud süsteemi kuuluvate kehade liikumishulkade geomeetriline summa on nende kehade igasuguse vastasmõju korral jääv. Suletud süsteem tähendab siin süsteemi, mis ei ole vastastikuses mõjutuses süsteemiväliste kehadega. Impulsi valem on: m = keha mass 0v = keha kiirus Ühik: kilogramm-meeter sekundi kohta (kg*m/s). Impulsi jäävuse seadus Artikkel vajab täiendamist, et anda teemast piisavat ülevaadet. Märkuse lisamise konkreetseid põhjusi vaata artikli muudatuste ajaloost või artikli arutelust. Impulsi jäävuse seadus on üks olulisemaid jäävusseaduseid füüsikas. See väidab, et igasuguse
Pöörlemisperiood on 59 päeva Keskmine tihedus on 5,43 g/cm3 Merkuur koosneb umbes 60-70% ulatuses metallidest ja 30% ulatuses silikaatidest Magnetvälja tugevus Merkuuri ekvaatoril on umbes 300nT Merkuuril on kõige ekstsentrilisem orbiit 1. Koor, mis on umbes 100-300 km paks. 2. Kate, umbes 60km paks. 3. Südamik, umbes 3600 km (raadius 1800 km). · Merkuuri südamikus on kõige rohkem rauda võrreldes teiste Päikesesüsteemi kehadega. Merkuuril ei ole kaaslasi. Merkuur on kõige lähim planeet Päikesele. Merkuur on planeetide suuruste poolest kaheksas. Merkuur on Päikesesüsteemi tumedaim planeet. Merkuur on kollast võ tumehalli värvi. Merkuur on nime saanud vanarooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriusest. http://et.wikipedia.org/wiki/Merkuur http://opik.obs.ee/osa2/ptk02/box02.html TÄNAN!
piirtemp.millepuhul ideaalsegaasirõhk jääval ruumalal läheneb nullile.Isoprots gaasis- isoterm,isobaar,isohoor.isoterm-jääval temp. T toimuv protsess.isohoor-jääval ruumalal.isobaar- jääval rõhul.soojushulk(J,cal)-soojuse edasiand. Protsessis keha poolt saadud /antud energia mõõt.soojusülekanne-keha sisee. Muut. Protsess, ei tehta tööd.J-soojush.vajalik 1kgvee sooj.1kr.võrra.Cal-sh,1gvee 1kr.võrra.termodünI- soojusnäh. Teooria.füüs.keh.süs. mis pole vastamõjus süs.väl. kehadega. termodünII-soojus ei saa ülekanduda kjülm. Süs. Soojemale, ilma et sellega ei kaasneks teisi muutusi nendes süs. Või ümbrits. Kehades. Koguenergia-sisen.+keha meh e., ei teki looduses eimillestki ega ei hävi. Hulkon igavene ja ei muutu. Võib muunduda ühest e liigist teise.sisee.potja kin.
Newtoni I- vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt. Taustsüsteeme, ku kehtib Newtoni I seadus nim. Inertsiaalseteks taustsüsteemideks. Inertsiks nim nähtust, kus kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada, mõõduks on keha mass, tähis m ,ühik 1kg Üks kilogramm on rahvusvahelise etaloni mass, mis on ligikaudu võrdne ühe kuupdetsimeetri puhta vee massiga temperatuuril 277 K ning rõhul 1013 kPa. Inertsiaalseiks võib ligikaudu pidada Maaga seotud taustsüsteeme või Maa suhtes ühtlaselt ja sirgjooneliselt liikuvate kehadega seotud taustsüsteeme. Newton II- keha kiirendus on võrdeline mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga a-vektor=F-vektorm; a=kiirendus1m/s F=jõud 1N m=keha mass 1kg NewtonIII- kahe keha vahel mõjuvad jõud on suuruselt võrdsed, kuid suunalt vastassuunalised. F¹ vektor= - F² vector. Need jõud ei tasakaalusta teineteist, sest nad mõjuvad eri kehade...
nurjatu, kuid tegelikult see nii ei ole. Tarkuse ja rumaluse vahel on midagi keskmist. Kõik ei ole piiritletud ,et üks on hea ja teine on halb. Oluline on mõista ja aru saada mis jääb ilusa ja koleda vahele. Sellest jõuame järeldusele, et Eros on filosoof, kuna filosoofid on millegi keskmes ja üritavad areneda veel edasi. Ilu on midagi mida me kõik ihaldame. Kuid ilu ihaldamine ei piirdu ainult ilusate kehadega ja kaunite mõtetega, vaid seda tuleb eneses edasi arendada. Kui algselt märgatakse lihtsalt ilusat keha siis järgnevalt hakatakse hindama hinge ilu keha ilust väärtuslikumaks. Hiljem hakatakse aga ilu mõistma. Kui inimene on omandanud teadmised ilust siis ta märkab ilu ennast. Autori arvates peaksid inimesed rohkem ihaldama ja tänu sellel arenevad nad edasi. Samas tuleb osata mõelda laiemalt, mitte ainult kindlate piiride järgi. Tuleb mõista, et alati ei ole kõik
puutujat. Homogeennseks nim elektrivälja, kus e-vektor on kõigis ruumipunktides ühesugune, suuruselt ja suunalt. Homogeennse elektrivälja jõujooned on paralleelsed sirged, mille vahekaugus ei muutu. Elektriväljas tehtud töö ei sõltu töö liikumistee ehk trajektoori kujust. Välja, milles töö ei sõltu liikumistee kujust nim potensiaalseks väljaks. Potensiaalne energia on tingitud keha vastastikmõjust teiste kehadega välja vahendusel. Elektrivälja potensiaal näitab, kui suur on vaadeldavas punktis ühikulise positiivse laenguga keha potensiaalne energia. Elektriliseks pingeks (U) nim kahe punkti potensiaalide vahet. Kahe punkti vaheline pinge näitab, kui suure töö teeb elektriväli positiivset ühikulist laengut omava keha viimisel välja ühest punktist teise. Elektrivälja kahe punkti vahel on pinge üks volt, kui laeng 1 C viimisel ühest punktist teise tehakse tööd 1 J.
Nom. Corpus Corpora Kes? Mis? Keha Kehad Gen. Corporis Corporum Kelle? Mille? Keha Kehade Dat. Corpori Corporibu s Kellele? Millele? Kehale Kehadele Acc. Corpus Corpora Keda? Mida? Keha Kehasid Abl. Corpore Corporibu s Kellega? Millega? Kehaga Kehadega Voc. Corpus Corpora Kes? Mis? Keha Kehad Urbs, Urbis f a.Nom. Urb m.Gen. Urbium Civis, is m,f a.Gen. Civis m.Gen Civium Suboles, is m,f a.Gen Subolis m.Gen Subolium Tuirris, is f a.Gen turris a.Acc turrim a.Abl turri m.Gen turrium
FÜÜSIKA KORDAMISKÜSIMUSED 1.Vastastikmõju on loodusnähtus, mille tulemusena enamasti muutub selles olevate kehade liikumisolek. Vastastikmõju suurust kirjeldab jõud (F) 2. 3.Väli on looduse põhivorm, mis vahendab vastastikmõjusid kehade vahel. Aine on looduse põivorm, millest koosnevad kõik ained 4.Relativistlik füüsika on selline aja ja ruumi käsitlus, mis lähtub absoluutkiiruse printsiibist. 5.Süsteemiks nimetatakse omavahel vastastikmõjus olevate kehade hulka. Suletud süsteem on süsteem, millesse kuuluvad kehade on vastastikmõjus ainult omavahel ja millel puudub aine- või energiavahetus väliskeskkonnaga. Avatud süsteem on süsteem, milles kuuluvad kehad on vastastikmõjus ka süsteemi mittekuuluvate ja süsteemil esineb aine- või energiavahetus väliskeskkonnaga. 6.Superpositsiooniprintsiip väidab, et kuitahes palju välisi objekte võib täita üht ja sedasama ruumiosa. Neist väljadest tingitud jõud tuleb vektoriaalselt...
vljatugevuse vektoriaalse summaga) Lihtsalt e-vektoreid tuleb liita. ELEKTRIVLJA JUJOONED. Elektrivlja jujoon on mtteline joon, mille igas punktis on e-vekto suunatud piki selle joone puutujat. Raskusju vlja nim. HOMOGEENSEKS.-selle vlja jujooned on omavahel paralleelsed sirged, mille vahekaugus ei muutu. T ELEKTRIVLJAS, POTENSIAALNE ENERGIA. T=ju ja nihke korrutis. Potensiaalne energia- vli, milles t ei sltu liikumistee kujust.On tingitud keha vastastikmjust teiste kehadega vlja vahendusel. Potensiaalse energia loomulikuks nulltasemeks on maapind. hesugust potensiaali omavate elektrivlja punktide hulka nim. ekvipotensiaalpinnaks.(seal kus selle vahekaugus vike, seal elektrivli tugev)
Töö elektriväljas. Tööks nim. Jõu ja nihke korrutist. A=qEs; A=elektrivälja töö (J); q=laeng (C); E=elektrivälja tugevus; s=nihe Töö elektriväljas on null kui laeng liigub risti elektrivälja jõujonntega. Töö ei sõltu trajektoori kujust. Potentsiaalne energia. Potentsaailne energia on tingitud keha vastastikmõjust teiste kehadega välja vahendusel. Ep=qEd; Ep=potentsiaalne energia (N/C); q=laeng (C); E=elektrivälja tugevus; d=kaugus 0-tasemest Potentsiaal ja ekvipotentsiaalpinnad Potentsiaal näitab kui suur on selles punktis ühikulise positiivse laenguga keha potentsiaalne energia Ühesugust potentsiaali omavate elektrivälja punktide hulka nim. ekvipotentsiaalpinnaks. Pinge Elektrivälja kahe punkti potentsiaalide vahet nim. elektriliseks pingeks U U=Ep1 Ep2 / q ; U=A/q ; U=Ed
osakeste kogum, millel on kõnealune omadus. Elektrilaeng näitab, kui tugevasti kehad osalevad elektrilises vastatikmõjus. Keha, millel on elektrilaeng, nim elektriseeritud ehk laetud kehaks. Punktlaenguks nim sellist laetud keha, mille mõõtmed on tühised võrreldes kaugustega teiste laetud kehadeni või elektrivälja punktideni. Kehad laaduvad (saavad elektrilaengu) kahel viisil: hõõrdumisel ja kokkupuutes teiste laetud kehadega. Elektrilaeng võib kanduda ühelt kehalt teisele. Sõna ´elekter´ tuleneb kreekakeelsest sõnast elektron, mis tähendab merevaiku. Merevaik oli esimene aine, mille juures täheldati elektrilaenguga seotud nähtusi. Elektriliselt laetud kehad mõjutavad üksteist vastastikku. See vastastikmõju avaldub kas tõmbumise või tõukumisena. Kuna vastastikmõju liike on kaks, siis on järelikult olemas ka kahte erinevat liiki laenguid: positiivsed ja negatiivsed
tõestada. *Erinevad tegelikud või kujuteldavad vaatlejad moodustavad erineivaid taustsüsteeme kehade liikumise kirjeldamiseks. *Intertsiaalsüsteem: selline taustsüsteem ,mis on seotud kiirenduseta, s.o välise jõuta ehk teiste suhtes ühtlaselt sirgjooneliselt liikuvate vaatlejatega. Intertsiaalsüsteemi paigalseisvale kehale mõjuvate jõudude summa on null ning selliste kehadega fikseeritud koordinaatteljed ei muuda suunda. N: Maa ja temal seisvad vaatlejad ei liigu *Maailmaeetri hüpoteesist loobumine: katses jaotati valguskiir pool-läbipaistva peegli abil kaheks. Kiired suunati risti-rästi asetsevalt teele. Tekkis inferentspilt ,kus valguse tugevus kasvas või kahanes sõltuvalt kujunenud faasinihkest. Kui valguse kiirus erinevates suundades oleks olnud erinev ,siis oleks see inferentspilt riista kui terviku pööramisel muutunud
11. Mis on dispersioon? 12. Mida nim. spektriks? Spektrite liigid: pidev spekter, joonspekter. Nende omadused ja saamine. 13. Kiirguse liigid. (kiirguse tekkimise põhjus. Soojuskiirgus, kemoluminestsents, katoodluminestsents, elektroluminestsents, fotoluminestsents mõiste, ergastusenergia saamisviis, rakendusnäited.) 14. Mis on fluorestsents ja fosforetstsents? 1. Valguse peegeldumine on nähtus, kus valguskiir muudab oma suunda vastasmõjus teiste kehadega. Seadus: langemisnurk on võrdne peegeldumisnurgaga. 2. Joonis vihikus. 3. Valguse murdumine on nähtus, kus valguskiire suund üleminekul ühest keskkonnast teise muutub. 4. Antud keskkonna absoluutne murdumisnäitaja näitab, mitu korda muutub valguse kiirus üleminekul vaakumist antud keskkonda. Füüsikaline sisu: näitab mitu korda muutub valguse kiirus üleminekul ühest keskkonnast teise. Tihedam: klaas 1.5, hõredam vesi 1,33 5
Töö elektriväljas 1. Millest on tingitud potensiaalne energia? Keha vastastikmõjust teiste kehadega välja vahendusel 2. Millest sõltub ja ei sõltu töö, raskus ja elektriväljas? Ei sõltu liikumistee ehk trajektoori kujust, sõltub ainult jõujoone sihis sooritatud nihkest 3. Nimeta suurused,mis kirjeldavad elektrivälja võimet teha laengu nihutamisel tööd. Potensiaal ja pinge 4. Millal on kehal potensiaalne energia? Kui keha asend võimaldab väljal teha keha nihutades tööd 5. Miks kahaneb potensiaalne energia ja mille mõjul? Sest,töö varu kulutatakse ära
osakeste kogum, millel on kõnealune omadus. Elektrilaeng näitab, kui tugevasti kehad osalevad elektrilises vastastikmõjus. Keha, millel on elektrilaeng, nim elektriseeritud ehk laetud kehaks. Punktlaenguks nim sellist laetud keha, mille mõõtmed on tühised võrreldes kaugustega teiste laetud kehadeni või elektrivälja punktideni. Kehad laaduvad (saavad elektrilaengu) kahel viisil: hõõrdumisel ja kokkupuutes teiste laetud kehadega. Elektrilaeng võib kanduda ühelt kehalt teisele. Sõna ´elekter´ tuleneb kreekakeelsest sõnast elektron, mis tähendab merevaiku. Merevaik oli esimene aine, mille juures täheldati elektrilaenguga seotud nähtusi. Elektriliselt laetud kehad mõjutavad üksteist vastastikku. See vastastikmõju avaldub kas tõmbumise või tõukumisena. Kuna vastastikmõju liike on kaks, siis on järelikult olemas ka kahte liiki laengud: positiivsed ja negatiivsed
Relatiivsusteooria- teooria mida vajatakse suurte kiiruste puhul. Jaguneb 2ks:1)Üldrel.teooria käsitleb aja,ruumi ja grav. vahelisi seoseid.2) Erirel.teooria käsitleb ühtlast ja sirget liikumist.Tugineb 2le printsiibile:1)relatiivsusprintsiip,mis väidab et kõik füüsika seadused on kõigis inertsiaalsüsteemides samad.(inertsiaalsüsteemid on taustsüsteemid, kus keha liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt.In.süsteemis paigalseisvale kehale mõjuvate jõudude summa on 0 ja selliste kehadega fikseeritud koordinaatteljed ei muuda suunda)(taustsüsteemiks loetakse taustkeha,temaga seotud koordinaaristikku ja ajamõõtmise süsteemi).2) valguse,kiiruse ja konstantsuseprintsiip- ütleb et valguse kiirusel vaakumis on kõigis inerts.süsteemides sama väärtus. Aegruum - võtab kokku aja ja ruumi koordinaadid.On neljamõõtmeline :1 aja ja 3 ruumikoordinaati.Nii aeg kui koordinaat sõltuvad taustsüsteemist. Kiiruste liitumine
mison määratud olekuparameetrite p, V ja T konkreetsete väärtuste kogumiga. Kui ühte olekuparameetrit muuta, muutub ka vähemalt üks teine olekuparameeter. Mis on termodünaamiline süsteem? Termodünaamikas vaadeldakse pretsesse tavaliselt suletud ehk soojuslikult isoleeritud süsteemis(näiteks suletud termopudelis). Selliseks süsteemiks on kehade kogum, mis on soojusvahetuses ainult omavahel, mitte aga väljaspool kogumit asuvate kehadega. Mida iseloomustab kahe keha temperatuuri vahe? Temperatuuride summal pole füüsikalist mõtet, aga temperatuuride vahel ehk temperatuuri muudul on, see määrab ära näiteks soojusvahetuse üleantava soojushulga. Temperatuuri muut tnäitab, kui palju on keha temperatuuri muutunud ja see leitakse seosest t=t t , kus t on keha lõpptemperatuur ja t keha algtemperatuur. Kuidas on saadud absoluutse temperatuuri skaala?
Värviline valgus- värvilised valgused, mis üksteisele küllalt kiiresti järgnevad või vahetuvad, liituvad aditiivselt?????? Valgus- valgus on liitvalgus ja erinevad spektri värvid selle koostisosad Spektrivärvid- punane – oranž – kollane – roheline – helesinine – sinine – violetne Valguse peegeldumine- valguse peegeldumine on nähtus, kus valguskiir muudab oma suunda vsatasmõjus teiste kehadega. Valguse neeldumine- ehk valguse levinime???? 18. Valguse lainepikkuse või sageduse arvutamine
Mis on elektrilaeng?- Elektrilise vastastikmõju seda ümbritsevate kehadega sõltub selle elektrilaengust, kas positiivne või negatiivne. Samanimelise tõukuvad, erinimelised tõmbuvad. Kui on võrdsel hulgal nii pos kui neg laenguid, siis on keha elektriliselt neutraliseeritud, vastasel on kehal laeng ja kas positiivselt elektriseeritud või negatiivselt elektriseeritud. Kuidas saab kegi elektriseerida? Viia kokkupuutesse eelnevalt elektriseeritud kehadega. Mida nimetatakse magneti pooluseks? Igal magnetil on kaks poolust, kus magnetiline mõju on suurim. vabalt rippuv magnet pöördub alati nii, et üks ots näitab põhja teine lõuna suunda. Seepärast nimetatakse magneti omadusi põhja- ja lõunapooluseks. Millega tegeleb elektrodünaamika? Uurib elektrilaengute liikumist ja elektronmagnetväljade levimist. Mida kujutab enast Colomb'i seadus- kirjeldab elektrostaatilist jõude kahe väiksema
Meteoorkehad Meteoorkeha on planeetidevahelises ruumis liikuv tahke keha, mis Maa atmosfääri sattudes põhjustab meteoori ning võib meteoriidina maapinnale langeda. Meteoorkehad on kehad,mille läbimõõt on 105 kuni 104 meetrit, väiksemad osakesed moodustavad kosmilise tolmu. Meteoorkehi liigitatakse kaheks päritolu järgi: komeetide tuumade lagunemisel tekkinud meteoorkehad ja väikeplaneetide vööndist pärinevaid meteoorkehad. Esimese puhul on tegu väga haprate ja kobedate kehadega, tihedus on neil 0,31 Mg/m³, tekitavad 7 meteoorivoole ja enamiku juhuslikke ehk sporaadilisi meteoore. Teisel juhul on tegu kompaktsete kehadega, tihedus 2,28 Mg/m³, tekitavad väikese osa juhuslikke meteoore. Umbes 85% meteoorkehi liigub planeetide tiirlemise suunas. Meteoriit Sõna meteoriit pärineb kreeka keelest (tähendades meteooros 'õhus hõljuv'). Meteoriidid
Magnetiline induktsioon B on vektoriaalne suurus, mis on arvuliselt võrdne vooluraamile mõjuva max M max B= jõumomendiga, kui raami magnetiline moment võrdub ühega. I S Magnetism on keha omadus kui ka samaaedselt nähtus, mis avaldub keha magneetumises ja vastastikuses mõjus magnetvälja vahendusel teiste kehadega. Magnetväli on füüsikalise välja vorm, mille vahendusel püsimagnetid ja vooluga juhid vastastikku mõjutavad. Magnetvälja jõujoon on kujuteldav joon, millele mis tahes punktis elektrivälja tugevuse vektor on puutujaks. Pöörisväljaks nim kinniste induktsioonijoontega välja. Püsimagnet on keha, mis on püsivalt magneetunud ka siis, kui välist magnetvälja pole. Voolude vastastikmõju paralleelsed samasuunalised voolud tõmbuvad, paralleelsed vastassuunalised voolud tõukuvad.
) a) looduses esinevad laetud osakesed, b) iga keha elektrilaeng saab olla vaid elektroni (prootoni) laengu täisarvkordne, c)looduses esineb kahte liiki elektrilaenguid (lk 9) 2. Millised otsused ei kirjelda elektrostaatilise välja omadust ? (2p.) a) Ei sõltu meist ega meie teadmistest. b) Tekitavad seisvad elektrilaengud. c) Ei muutu ajas. d) Mõjub elektriliselt laetud kehadele. e) Sõltub välja tekitava laetud keha massist. f) On seotud liikuvate laetud kehadega (lk 29). 3. Elektriliselt laetud kehade vastastikmõju (1p.) a) kandub edasi silmapilkselt ükskõik kui suurtele kaugustele, b) kandub edasi lõpliku kiirusega, mis võrdub valguse kiirusega, (lk 43) c) edasikandumist ei toimu. 4. Kondensaatori mahtuvuse valemis C=q/U on q: (1p.) a) kondensaatori ühe katte laeng, (lk 64-65) b) mõlema katte laeng, c) kahe katte laengute summa. 5. Leidke vastavus. (16p.) a) idealiseeritud objekt b) füüsikaline nähtus
vaimutegevuste) ei ole muud teadmiste allikat?Kuna omaenese mõtteid uurides ja läbivaatust tehes oma arus, et kõik tema algupärased ideed ei erine nendest ideedest, mis on tulned meelte objektidest või tema vaimu tegevusest. Mida vaadeldakse tema reflektsiooni objektidena. 6) Kuidas tähelepanelik mõtisklus lmaailma sündiva lapse seisundi üle veenab selles, et enamik meie ideede allikas on väliskogemus? Kõik, kes on sündinud maailma, on ümbritsetud kehadega, mis neid pidevalt ja erineval moel mõjutavad, siis vermuvad laste vaimu mitmesugused ideed, ükskõik kas selle eest kantakse hoolt või mitte.Põhjuseks on see, et kvaliteetide ideed vermuvad enne, kui mälu hakkab pidama arvet aja ja korra üle. 7) Millest oleneb vaimus olevate ideede rikkus?Väljastpoolt saadud ideede rikkus pärineb sellest, kas objektid, millega nad kokku puutuvad, on rohkem või vähem mitmekesised; ja seestpoolt pärinevate ideedega oma
SILINDRI INERTSIMOMENT PRAKTIKA ARUANNE Õppeaines: FÜÜSIKA (I) Ehitusteaduskond Õpperühm: Juhendaja: Esitamiskuupäev: 19.11.2014 Tallinn 2014 1 Tööülesanne Silindri inertsmomendi määramine kaldpinna abil. 2 Töövahendid Katseseade (kaldpind), silindrite komplekt, nihik, automaatne ajamõõtja 3 Töö teoreetilised alused. Antud töös mõõdetakse erinevate silindrite kaldpinnalt allaveeremise aeg ja arvutatakse nende inertsimomendid. Veereva silindri kineetiline energia avaldub valemiga m v2 I v2 Wk= + (1) , kus 2 2 m – silindri mass(kg) v – masskeskme kulgeva liikumise kiirus(m/s) I – inertsimoment (kg m2 ) ω – nurkkiirus tsentrit läbiva telje suhtes(rad/s) Lugedes hõõrdejõudude töö tühi...
elu, ilma et keegi peaks kartma oma pattude pärast igaviku kohut, või uskuma, et hauatagune elu on parem kui praegune. Põhimõtteliselt, et me peaksime elu nautima (sööma, jooma jne) nii kaua kui võimalik, ilma surmale mõtlemata. Epikurose arvates tuginevad kõik teadmised meelelistele kogemustele aistingutele. Aistingud tekivad sellepärast, et kehade pinnalt eralduvad pidevalt kujundid või ,,nähtumusekesed". Välimuselt on need sarnased kehadega, kuid võimatult õhemad. Kujundid, olles eraldunud keha pinnalt, võivad säilitada sama korrapärasuse, kuid võib ka juhtuda, et ei säilita seda. Esimesel juhul tungivad nad meie meeleorganitesse ja nii tekibki moonutusteta meeleline tajumus. Teisel juhul tungivad kujundid meie keha pooridesse, mitte meeleorganeisse, ning omavahel kombineerudes tekitavad nad inimesel igasuguseid fantastilisi kujutlusi näiteks kujutlus kentaurist on tekkinud sellest, et hobuse pea ja
soojuspaisumise kasutamine. Absoluutse nulltemperatuuri (-273,15 °C) puhul võrdub molekulide kineetiline energia nulliga. Termodünaamika uurib soojusnähtusi, eeldamata seejuures aine molekulaarset ehitust (kasutab vaid makroparameetreid). Soojusvahetuseks nimetatakse protsessi, kus üks keha annab soojust ära ja teine saab juurde. Termodünaamiliseks süsteemiks nimetatakse kehade süsteemi, mis vahetavad soojust. Suletud süsteemi korral pole ta soojusvahetuses süsteemiväliste kehadega, vastupidisel juhul on tegu avatud süsteemiga. Soojust on teistele kehadele võimeline üle andma iga keha, mille temperatuur on üle 0 K. Lõplikult ülekantava soojushulga määrab vahetunud soojushulkade vahe. Külmemad kehad annavad soojust edasi kiiremini liikuvate molekulide arvelt. Gaasi rõhk ja ruumala on jäädaval temperatuuril võrdelised. Isoprotsessiga on tegu siis, kui üks kolmest olekuparameetrist on muutumatu. Kui muutumatu on rõhk, nimetatakse protsessi isobaariliseks
Elektrivälja jõujoon mõtteline joon, mille igas punktis on E-vektor suunatud piki selle joone puutujat · Homogeenne elektriväli jõujooned on omavahel paralleelsed sirged, mille vahekaugus ei muutu Töö elektriväljas A = q E s ( q laeng, s nihe, E elektrivälja tugevus) · Potentsiaalne väli väli, milles töö ei sõltu liikumistee kujust · Potentsiaalne energia on tingitud keha vastastikmõjust teiste kehadega välja vahendusel Näite ülesanne Taskulambipirni hõõgniit on 6,2mm pikkune ja elektrivälja tugevus on temas 700N/C. Leiame, kui palju tööd teeb elektriväli laengukandjate nihutamisel hõõgniidis 1h jooksul, kui I=0,26A
5. Kogu materjali annavad mõistusele kas siis väliselt tajutavate objektide või meie oma meele sisemiste toimingute, mida me ise tajume, vaatlused. Need kaks on teadmiste allikaks ja nendest sünnivad kõik meie ideed, mis meil on või mis meil võivad olla. Ideede omamine rohkematest allikatest ei ole Locke jaoks võimalik. 6. Locke väidab, et näiteks lapse ideede rikkalikust ja tavapärasust oleks võimalik kontrollida, kui laps poleks sündides ümbritsetud kehadega, mis neid pidevalt ja erineval moel mõjutavad. Näiteks, kui last hoitaks täiskasvanuks saamiseni kohas, kus ta ei näeks midagi muud peale musta ja valge, tal ei oleks helepunase või rohelise ideed 7. Vastavalt erinevatele objektidele, millega inimesed kokku puutuvad, on nad ideedega erinevalt täidetud. Inimesed tegelevad nii oma välisest maailmast tulenevate ideedega, kui ka vaimu omadega, see oleneb aga objektide mitmekesisusest ja ideede reflekteerimise hulgast
kehas ühtlaselt. Näiteks kui neutraalse elektrijuhi lähedale asetada positiivselt laetud keha, kogunevad juhi vabad elektronid selle positiivse laengu poolsele pinnale ning sinna tekib makroskoopiline negatiivne laeng. Elektrilaengu ülekanne. Hõõrdeelekter Hõõrdeelekter on üks staatilise elektri liik. Hõõrdeelekter ehk triboelektriline efekt on nähtus, kus teatud kehad omandavad elektrilaengu (hõõrdeelektrilaengu), kui neid teatud muude kehadega intensiivselt hõõruda. Kas keha omandab positiivse või negatiivse laengu, oleneb keha materjalist. Elektrilaengu ülekandel liiguvad elektronid elektrijõudude mõjul kehast, kus neid on rohkem, kehasse, kus neid on prootonite arvuga võrreldes vähem. Hõõrdumisel kehad elektriseeruvad, kuna eri ainetest kehade tihedal kokkupuutel liiguvad elektronid ühelt kehalt teisele. Kehade eemaldamisel on ühel negatiivne ja teisel sama suur positiivne elektrilaeng
*Homogeense elektrivälja jõujooned on omavahel paralleelsed sirged, mille vahekaugus ei muutu TÖÖ ELEKTRIVÄLJAS / POTENTSIAALNE ENERGIA *Potentsiaal ja pinge- suurused, mis kirjeldavad elektrivälja töö kaudu *Töö elektriväljas ei sõltu trajektoori kujust vaid jõujoone sihis sooritatud nihkest *Elektrivälja nimetatakse potentsiaalseks väljaks, s.t. töö ei sõltu trajektoori kujust. *Potentsiaalne energia on tingitud keha vastastikmõjust teiste kehadega välja vahendusel *Potentsiaalse energia nulltasemeks valitakse keha selline asend, millest keha edasi liikuda ei saa negatiivselt laetud plaat. ELEKTRIVÄLJA POTENTSIAAL *Potentsiaal näitab, kui suur on selles punktis ühikulise positiivse laenguga keha potentsiaalne energia. *Punktlaengu elektrivälja potentsiaal on võrdeline laengu suurusega ja pöördvõrdeline kaugusega sellest laengust. *Kehade liikumine ei sõltu potentsiaalide nulltasemest. Ekvipotentsiaalpind
KAHE KUNSTITEOSE VÕRDLUS Rembrandt ,,Jeesuse ristilt võtmine" 17. saj (maal, õli) Peter Paul Rubens "Ristil võtmine" 17. saj (maal, õli) Mõlemal pildil on kujutatud Jeesust ja tema ristilt maha võtmist. Hulk inimesi, kes Jeesust ristilt maha võtavad, ei ole Rembrandti tööl niivõrd esiplaanil, kui Rubensi tööl. Tundub nagu Rembrandt jälgiks tegevust kaugemalt, Rubens seevastu on tegevuse juures, lähedal. Mõlemal pildil on redel, mille abil Jeesuseni ronitakse. Rubensi maalil on all paremas nurgas lisaks üks vaagen, kiri ja selle peal üks kivi. Rembrandti maalil on vasakul vaid paar puud. Rembrandti tööl hoiab yks mees jeesust peaaegu et süles, teine hoiab käest, kolmas toetab ja neljas hoiab surilina. Rubensi tööl on käega Jeesuse küljes rohkem inimesi, teda abistatakse, toetatakse rohkem. Abistajate hulgas on seal ka 3 naist, paremal üleval Arimaatia Joosep hoidmas hammaste vahel Jeesuse surilina. Rembrandti tööl ilmub Jo...
järjekordades seistes, paneb mõtlema, kas meie ümber on kõik müüdav. Keegi ei tea enne, mida tunneb vaese inimese hing, kui tal endal on kotis viimased sendid. Sellises olukorras pannakse kõik müüki, ka kõige kallimad ja väärtuslikumad esemed - kas vanaema pärandatud kaelaehe, auto või enda keha või hing. Maailmas kaubitsetakse kõigega, millega võimalik. Isegi inimeste kehadega. Inimkaubandusest on saanud viimastel aastakümnete jooksul murettekitav probleem. Üheks suurimaks orjakaubanduse haruks tänapäeval on seksiorjus. Inimkaubitsejad kasutavad osavalt ära inimeste vaesusest, töötusest, majanduslikust- ja soolisest ebavõrdsusest tingitud soovi minna välismaale või suurlinna paremat elu otsima. Ahvatlevad tööpakkumised meelitavad inimesi tööd vastu võtma. Kaubaks on reeglina naised ja lapsed. Teenuse ostjateks
Valemit ei ole. 2. seadus: kehale või kehade süsteemile mõjuv resultantjõud on võrdne sellele kehale või süsteemile antud kiirenduse ja tema massi korrutisega. Valem: M=mass(kg) A=kiirendus F=jõud =summa märk 3.seadus: kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis asuvad samal sirgel, on sama suured ning vastassuunalised. Hõõrdumine ja hõõrdejõud. Hõõrdejõud on füüsikaline suurus, mis tekib liikuva keha kokkupuutel teiste kehadega ning on alati suunatud liikumisele vastas suunas. Jaguneb: 1. liughõõrdejõud 2.veerevhõõrdejõud 3. seisuhõõrdejõud a) tekib kahe keha vahel, üks liigub, teiene ei liigu b)liikuva keha ja pinna vahel aga ükskeha on ümar või tal on rattad all c)jõud, mis takistab kehal liikuma hakkamist. Valem: Tähised: Hõõrdetegursõltub: 1.rõhumisjõust pinnal 2. pindade omadustest 3. pindade haakuvusest
Kuninga võik oli põhimõtteliselt piiramatu. Samas pidi hoolitsema ta alamate heaolu eest ja tal tuli arvestada ka mõjuka ülikkonna soove. Mesopotaamias peeti kuningat jumalate esindajaks, kuid mitte jumalaks, nagu Egiptuses. Riigikorraldus oli vähem reguleeritud. Egiptlased austasid väga paljusid jumalaid. Loetletakse näiteks 740 jumalat, kuid see arv võis olla veelgi suurem. Jumalaid kujutati tavaliselt loomade või lindudena või nende kehadega. Nende ellusuhtumine oli sügavalt religioosne. Preestrite ülesanne oli religioossete tõekspidamiste täpsem sõnastamine ja tähtsamate jumalate eest hoolitsemine. Et inimesed saaksid jumalate eest hoolt kanda, rajati templeid. Tüüpiline Egiptuse tempel oli nelinurkne ning kõrge müüriga muust maailmast eraldatud. Templis paiknevale jumalakujule ohverdati loomi, seda toideti, pesti ja riietati ning suitsetati viirukit. Preestrid pidid pidevalt selle kuju eest hoolt kandma. Samuti
E= (ühik = ) q C m Coulomb'i seaduse abil saame punktlaengu Q elektrostaatilise välja tugevuse esitada sellisel kujul Q E=k r2 18. Elektrivälja töö: kui keha on sooritanud selle jõu suunalise nihke s, siis elektriväli on teinud töö A, mis on jõu ja nihke korrutis. (ühik J) A = q*E*s (s jõujoonte sihiline nihe) A = F*s*cos A = m*g*h 19. Potentsiaalne energia on tingitud keha vastastikmõjust teiste kehadega välja vahendusel. Punktlaengu q potentsiaalne energia homogeenses elektriväljas: Wp = E*q*d 20. Potentsiaal näitab, kui suur on selles punktis ühikulise positiivse laenguga keha potentsiaalne energia. Potentsiaal on skalaarne ehk suunata suurus. Wp E *q*d Q = = = E*d =k =V (ühik) q q r 21. Ekvipotentsiaalseks pinnaks nimetatakse ühesugust potentsiaali omavate elektrivälja
Atmosfääri molekulid eralduvad pidevalt kosmosesse. Merkuuril puuduvad tuule poolt tekitatud pinnavormid, nagu liivaluited ja liiva- või tolmujutid. Seetõttu arvatakse, et Merkuuril ei ole ka varem olnud märkimisväärset atmosfääri. Merkuuri ehitus 1)Koor, mis on umbes 100-300 km paks 2)Kate, umbes 600 km paks 3)Südamik, umbes 3600 km(raadius 1800 km) Merkuuri südamikus on kõige rohkem rauda võrreldes teiste Päikesesüsteemi kehadega. Fakte Merkuuril ei ole kaaslasi Merkuur on kõige lähim planeet Päikesele Merkuur on planeetide suuruste poolest kaheksas Merkuur on ainuke keha Päikesesüsteemis, mille orbiidi/pöörlemise resonants ei ole 1:1 Merkuur on Päiksesesüsteemi tumedaim planeet Merkuur on kollast või tumehalli värvi Merkuur on tiheduse poolest Maa järel teine suurtest taevakehadest
Füüsika 1. Miks võime öelda, et molekulid omavad nii kineetilist kui ka potentsiaalset energiat? Kehad koosnevad molekulidest, mis on pidevas soojusliikumises ning mõjutavad üksteist tõmbe- ja tõukejõududega. Kui keha liigub siis omab ta kineetilist energiat. Kui keha on teiste kehadega vastastikmõjus, siis annab ta potentsiaalset energiat. 2. Mida nimetatakse keha siseenergiaks? Keha koostisosakeste kineetiliste ja potentsiaalsete energiate summat. 3. Millised on kaks moodust keha siseenergia muutmiseks? Soojus ülekandega ja mehhaanilise tööga. 4. Loetle soojusülekande kolm liiki. Soojusjuhtivus, soojuskiirgus ja konvektsioon 5. Millega on määratletud soojusülekande suund? Soojusülekandel antakse energiat alati kõrgema temperatuuriga madalama
7. Keha impulss (löök) ehk liikumishulk on keha massi ja kiiruse korrutis (p=mv kg*m/s) 8. F=(G*m1*m2)/r2; G=6,7 * 10(astmes -11) N*m2/kg2 9. Ühest küljest on keha mass füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha inertsust. Mida suurem on keha mass seda raskem on tema liikumisolekut muuta, sellist massi avaldumisvormi nimetatakse inertseks massiks. Teiseks iseloomustab keha mass keha võimet asuda teiste massi omavate kehadega gravitatsioonilisse vastasikmõjju - mida suurem on keha mass seda suurem on gravitatsiooniline vastastikmõju 10. Raskusjõud on gravitatsioonijõud, millega Maa või mingi muu taevakeha tombab enda poole selle lähedal asuvaid kehi. (F=(G*M*m)/R^2 11. Maa mass on 5,98*1024 kg ning raadius 6,37*106 m 12. Raskuskiirendus ehk gravitatsioonikiirendus on vaba langemise kiirendus (a= 9,8 m/s^2) 13
taga ja ämber peaks. Tehti tavaliselt saunavihtadest. Hinged: Nad võtsid kanade kujud, kui käisid hingedepäeval oma sugulastel külas. Käisid söömas, leili võtmas, pere rahvaga rääkimas ja magamas. Kanadeks muutusid nad siis, kui läksid leili võtma Tondid: Nad käisid surnutelt nahka ära rebimas, et seda se kanda. Nad kõndisid sõraklõbinal ringi. Kui nad surnud inimese naha olid endale selga pannud, siis nad veel maeti ära. Matmise ajal tulid todid nende surnute kehadega kirstust välja, et keegi ei näinud ja läksid pererahva juurde sööki nõudma. Libahundid: Inimesekujuga ja hundikujuga olevused. Käisid lautades, et endale koju süüa viia. (Mõni loom tappa ja seejärel liha viia söömiseks) Või siis käisid metsas, metsloomi tapmas. Katk: Katk võttis mõne eseme kuju ja ootas kuni mõni inimene seda kasutas või kandis ning selle külla viis, kus Katk nii kõik sealsed elanikud tappis. Muud tõved: Haiguses, kes hüüdsid nimesid või näiteks ,,Appi
Robert Hooke. Isaac Newton imetles Huygensit kuigi peaaegu terve 18 saj. eelistasid teadlased valguse ja dünaamika valdkonnas Newtoni töid tema omadele. Tema gravitatsiooni teooriat ei võtnud keegi tõsiselt ja isegi tänapäeval tekitab see ainult ajaloolist huvi. Aga Huygensi panus valguse laineteooriasse ja tema tööd pöörlevate kehadega on siiamaani püsiva tähtsusega. Huygens leiutas palju erinevaid teleskoope ja kellu, milleta oleks tänapäeval mõeldamatu hakkama saada. (Christiaan Huygensi pendelkell) Kasutatud materjalid http://et.wikipedia.org/wiki/Christiaan_Huygens http://www.nndb.com/people/332/000087071/ http://www.britannica.com/EBchecked/topic/277775 http://inventors.about.com/library/inventors/bl_huyg
1. Newton 1 seadus ütleb, et vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt 2. Inertsiks nim. nähtust, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada. 3. Inertsiaalsed taustsüsteemid on taustsüsteemid, kus kehtivad inertsiseadus(newton 1) ja teised mehaanika seadused. Mõõtmisvigade piires võib inertsiaalseiks lugeda Maaga seotud taustsüsteeme ja kõiki Maa suhtes kiirenduseta liikuvate kehadega seotud taustsüsteeme. Rangelt võttes ei ole Maaga seotud taustsüsteemid inertsiaalsed, sest meie planeet pöörleb ja tiirleb samal ajal ka ümber Päikese. 4. Keha inertsuseks nim. omadust, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks antud suuruse võrra peab teise keha mõju esimesele kestma teatud aja. 5. Keha mass on keha inertsuse mõõduks igapäevaelus tuntud füüsikaline suurus. Tema ühikuks on 1 kg = 1 l ja tähis on m. 6
„Inimene on see, kelleks ta end ise teeb.” (J.-P. Sartre) Meie ümber on palju erinevaid inimesi ning kehadega igati võrdne arv on ka inimloomusi ja mõttemaailmu. Kõik isiksused siin ilma peal on aga erinevad, alati kellegi kindla isiku poolt loodud, ilma kõrvalise abita, ei saa ju keegi muuta kellegi teise olemust ilma, et too mõistuse- ja mõtte omanik selles protsessis kuidagi kaasa lööks. Iga inimene kujundab ise ja ainult ise oma tulevikku, inimene on see, kelleks ta end ise teeb. Kogu inimese olemus, tema „ise”, on peidus tema mõtetes ja tunnetes. Kui keegi aina kahtleb ning
KONTROLLTÖÖ NR 2 KORDAMINE 1. Mida nim. valguse peegelduseks ja sõnasta valguse peegeldumisseadus? Valguse peegeldumine on nähtus, kus valguskiir muudab oma suunda vsatasmõjus teiste kehadega. Seadus: Langev kiir, peegeldunud kiir ja pinnanormaal on ühes tasandis.Langemisnurk on võrdne peegeldumisnurgaga. 2. Konstrueeri kujutis tasapeeglis ja nimeta selle kujutise omadused? Omadused: näiline, sümmeetriline esemega, kaugused peeglist võrdsed. 3. Mida nim. valguse murdumiseks? Valguse murdumine on nähtus, kus valguskiire suund üleminekul ühest keskkonnast teise muutub. 4. Mida nim.antud keskkonna absoluutseks murdumisnäitajaks, arvutusvalem, selle füüsikaline
vees olev inimene või hobune. ELEKTER NAVIGATSIOONIKS · Osadel kalaliikidel on elektrielundid navigeerimiseks, kus kala loob enda ümber elektrivälja, mille elektrijuhtivuses tekitavad muutusi kala vahetus läheduses paiknevad esemed. Kala tõlgendab neid võngete muutusi kehal olevate retseptoritega ning seega saab pidevalt muutuva ümbruse elektrilise pildi. See aitab orienteeruda sogases vees, tajuda saaki ja mitte kokku põrgata teiste kehadega. Nende meel on suuteline eristadama emast ja isast isendit. ELEKTER NAVIGATSIOONIKS · Osad kalad ei kasuta elektrit mitte ainult navigeerimiseks või saakloomade halvamiseks või tapmiseks, nad tajuvad elektrit. Sellised kalad on näiteks haid. Haidel puuduvad elektrielundid, kuid neil on hoopis elektrit tunnetavad organid e. Lorenzini ampullid. Nad suudavad tajuda eriti nõrka isegi 0.005 millivoldise pingega elektrivälja, mille on tekitanud nt. saaklooma lihaskonna
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
