Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Filosoofia konspekt (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on kõigi asjade alge ARHEE?
  • Kuidas siis suhtuda maistesse väärtustesse?

Lõik failist

Filosoofia
Filosoofia läte asub kõrgemas puhtas uudishimus.
Kaks koolkonda: - Joonia koolkond,
mis esitab küsimuse asjade algusest ja põhjusest. (vesi, tuli,maa,
õhk)
- Sofistid , kes tegelevad inimese küsimustega ning otsivad
elutarkust.
Platon ühendab need suunad.
Kolm filosoofia põhiküsimust:
1) Mis on tõene? (tõde on
suhteline)
  • Mis on hea?
  • Mis on ilus?
    Uusajal I. Kant :
    -Mida ma võin teada? - metafüüsika
    -Mida ma pean tegema? - moraal
    -Mida ma võin loota ? - religioon
    -Mis on inimene? - antropoloogia
    Filosoofia (tarkusearmastus)
    dedfinitsioon:
    Filosoofia on kogu tõelisuse
    metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises. TÖÖS!

    Filosoofia eesmärgiks on tervikliku
    maailmapildi saavutamine.
    Filosoofia ainevaldkonnad:
    Filosoofia tegeleb kõigega, kuid
    erilisel viisil.
    METAFÜÜSIKA tegeleb maailma tervikuga , s.o. ''esimene filosoofia'' ( Aristoteles ), siin kõneldakse
    oleva kui oleva esimesest põhjustest.
    - ONTOLOOGIA ehk olemisõpetus.
    - Psühholoogia
    - kosmoloogia
    Filosoofia ainevaldkond
    Loogika ehk õigest ja korrastatud
    mõtlemisest.
    Gnoseoloogika/ epistemioloogia ehk
    tunnetuseteooria. Õpetus tunnetamisest ja selle piiridest, subjekti
    ja objekti suhtest.
    Antropoloogia ehk õpetus inimesest.
    Eetika ehk õpetus sellest mis on hea.
    Filosoofia spetsiifilised suunad:
    Ajaloofilosoofia püüab haarata ajaloo
    olemust ja mõtet.
    Religioonifilosoofiat huvitab religiooni fenomen ja olemus.
    Loodusfilosoofia tegeleb loodusuurimise
    teoreetiliste küsimustega.
    Õigusfilosoofia õiguse põhjendusega
    Keelefilosoofia tegeleb keele
    olemusega.
    Mileetose ehk joonia
    koolkond

    Filosoofia
    tekkis Türgi rannikul.
    THALES
    624-546 eKr
    Thalest
    loetakse antiikmaailma ''seitsme targa hulka''.
    Spekuleerides
  • Vasakule Paremale
    Filosoofia konspekt #1 Filosoofia konspekt #2 Filosoofia konspekt #3 Filosoofia konspekt #4 Filosoofia konspekt #5 Filosoofia konspekt #6 Filosoofia konspekt #7 Filosoofia konspekt #8 Filosoofia konspekt #9 Filosoofia konspekt #10 Filosoofia konspekt #11 Filosoofia konspekt #12 Filosoofia konspekt #13 Filosoofia konspekt #14 Filosoofia konspekt #15
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-10-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 35 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor karita1123 Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    13
    doc

    Antiik filosoofia

    " · Filosoofilised: "Metafüüsika", "Eetika", "Poliitika". · Iga nähtust juhib seestpoolt ENTELEHHIA. Jõud, mis · Teosed suunab selle nähtuse talle omasele eesmärgile. · Teaduste klassifikatsioon · Tammetõrust ei tule lepp vaid tamm. · Kolm teaduste rühma: · Füüsika · Teoreetilised: filosoofia, matemaatika, füüsika. · On võimalik eristada nelja liikumist: · Praktilised: eetika ja poliitika. · Suurenemine ­ vähenemine · Loomingulised ehk poieetilised: kunst, käsitööharud. · Kvalitatiivne muutumine (muundumine) · Teadused moodustavad hierarhia, mida teoreetilisem · Tekkimine ja hävimine

    Filosoofia
    thumbnail
    8
    doc

    Vana Kreeka filosoofia ja filosoofid

    Platon ühendab need suunad. Platon esitab kolm põhilist küsimust Filosoofias: Mis on tõene, mis on hea, mis on ilus? Uusajal esitab Immanuel Kant neli küsimust: Mida ma võin teada(metafüüsika)? Mida ma pean tegema(moraal)? Mida ma võin loota(religioon)? Mis on inimene(antropoloogia)? Filosoofia definitsioon: Filosoofia on kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhta iseenese olemises. Filosoofia eesmärgiks on saavutada terviklik maailmapilt. Filosoofia tegeleb kõigea, kuid erineval viisil. Gnoseoloogia/Epistemioloogia ehk tunnetusteooria. Õpetus tunnetamisest ja selle piiridest, subjekti ja objekti suhtes. Mida me oleme suutelised teadma? Kuidas me teame, et me teame? Sekptitism Mõistus ja kogemus: ratsionalism ja empirism

    Filosoofia
    thumbnail
    17
    pdf

    FILOSOOFIA ARVESTUS MÕISTED

    FILOSOOFIA ARVESTUS 1. Mis on filosoofia? Looduse, inimkonna ja mõtlemise üldisemaid arenemisseadusi käsitlev teadus. Filosoofia on kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises. Filosoofia mõtteks on püüdlus luua võimalikult terviklikku maailmapilti. Filosoofia kujundab ja süstematiseerib meie mõtlemise piirsõnavara. 2. Ontoloogia Õpetus olemisest. Filosoofia osa, mis uurib olemise mõistet ja põhimist olemust. Mõnikord samastatakse metafüüsikaga; selle haru. Teatud esmaste või kindlalt olemas olevate üksuste määratlemine mõne filosoofia suuna poolt, nende üksuste seostatud ja teoreetiliselt põhjendatud kogum (nt Platoni ontoloogia üksus on idee). Pk: Mis on olemas? 3. Metafüüsika Filosoofia osa, mis uurib reaalsust kui sellist. Õpetus reaalsuse kõige üldisematest printsiipidest, struktuurist ja koostisest

    filosoofia teine kursus
    thumbnail
    17
    pdf

    FILOSOOFIA mõisted

    FILOSOOFIA ARVESTUS 1. Mis on filosoofia? Looduse, inimkonna ja mõtlemise üldisemaid arenemisseadusi käsitlev teadus. Filosoofia on kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises. Filosoofia mõtteks on püüdlus luua võimalikult terviklikku maailmapilti. Filosoofia kujundab ja süstematiseerib meie mõtlemise piirsõnavara. 2. Ontoloogia Õpetus olemisest. Filosoofia osa, mis uurib olemise mõistet ja põhimist olemust. Mõnikord samastatakse metafüüsikaga; selle haru. Teatud esmaste või kindlalt olemas olevate üksuste määratlemine mõne filosoofia suuna poolt, nende üksuste seostatud ja teoreetiliselt põhjendatud kogum (nt Platoni ontoloogia üksus on idee). Pk: Mis on olemas? 3. Metafüüsika Filosoofia osa, mis uurib reaalsust kui sellist. Õpetus reaalsuse kõige üldisematest printsiipidest, struktuurist ja koostisest

    filosoofia teine kursus
    thumbnail
    32
    doc

    Keskaja filosoofia

    katsega ühendada üksikteadmisi ja kreeka meie süda, kuni see rahu leiab Sinus." filosoofiat. Confessiones. · Üldist · Augustinus kirjeldab oma "Pihtimustes" ( 13 · Albert kommenteerib Aristotelese teoseid, olles raamatut) palve vormis kogu oma elu. samal ajal mõjustatud kreeka ja araabia filosoofia · Ta sündis 354 a. Tagaste linnas Numidias (Põhja- uusplatonistlikust traditsioonist. Aafrikas). Isa Patricius oli pagan ja Rooma · Oma ajastu üks tähelepanuväärsemaid ohvitser, ema Monica oli kristlane. loodusuurijaid. · Elu ja töö · Selleks, et juristiks saada läks 16 aastasena

    Filosoofia
    thumbnail
    13
    doc

    Filosoofia arvestus 11. klass

    Filosoofia arvestus SH 2010 talv 1. PILET 1. Keskaja filosoofia üldiseloomustus Keskaja filosoofia lühiiseloomustus: 1.Seotus religiooniga: Jumalakesksus ­ olemise, hüve ja kauniduse allikas on Jumal. Jumala teenimist vaadeldakse kui kõlbluse alust, tema jäljendamist ning temaga sarnanemist peetakse inimliku elu ülimaks eesmärgiks. Kreatsionism ­ maailma on loonud Jumal eimillestki. Providentsialism ­ Jumal valitseb loodud maailma, ajaloo ja inimese üle. Kõigil sündmustel on (taga)mõte. Revelatsionism ­ kõige usaldusväärsem tähtsate tõdeda teadasaamise viis on jumalik

    Filosoofia
    thumbnail
    27
    docx

    Filosoofia gümnaasiumile

    1. PILET FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID, NENDE PÕHIJOONED S. KIERKEGAARD 19. SAJANDI IRRATSIONALISMI ESINDAJA JA EKSISTENTSIALISMI EELKÄIJA Antiikkreeka filosoofia - küsimus maailma algest ja algseadusest ning kõiki ühendavast alusest, olemuslikud küsimused, tõe ning tõelise tunnetuse otsimine inimese loomuse uurimine ning eetiliste põhimõtete kujundamine, isikliku õnne otsimine. On omakorda eelsokraatiline periood, klassikaline periood, hellenistlik periood. Keskaja filosoofiat iseloomustab kristluse ja filosoofia tihe side, tollased filosoofid olid enamjaolt vaimulikud. Põhiteemaks on usu ja teadmiste vahekord

    Filosoofia
    thumbnail
    20
    docx

    Filosoofia p?eriood

    1 FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID JA PÕHIJOONED Filosoofia püüab väljendada väljendamatut; mis on teadmiste piiride taga. On vihje, et kusagil on tõde. Mõtteteadus - elu liigub mõtte jõul edasi. Kui mõte on loid, siis nii liigub ka elu. Filosoofias on erinevaid vaateviise ühele ja samale asjale. Filosoofia lätteks on kõrgem uudishimu, mis Vanas-Kreekas liikus kahes suunas: 1)Joonia koolkond (praeguse Türgi, Väike-Aasia rannik) - esitatakse küsimus asjade algusest (arhe); 2)Sofistide ajastu - neid ei huvita asjade algus, nende mõtete keskmes oli inimene (antropos). Need kaks suunda võttis kokku suur Kreeka filosoof Platon. Ta leiab, et tarkus voolab mõlemast allikast - maailmast ja me endi sügavusest. Platon esitab filosoofia 3 põhiküsimust: 1)Mis on tõene?; 2)Mis on hea

    Filosoofia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun