FilosoofiaFilosoofia läte asub kõrgemas
puhtas uudishimus.
Kaks koolkonda: - Joonia koolkond,
mis esitab küsimuse asjade algusest ja põhjusest. (vesi, tuli,maa,
õhk)
-
Sofistid , kes tegelevad inimese küsimustega ning otsivad
elutarkust.
Platon ühendab need suunad.
Kolm filosoofia põhiküsimust:
1) Mis on tõene? (tõde on
suhteline)
Mis on hea?
Mis on ilus?
Uusajal I. Kant :
-Mida ma võin teada? - metafüüsika
-Mida ma pean tegema? - moraal
-Mida ma võin loota ? - religioon
-Mis on inimene? - antropoloogia
Filosoofia (tarkusearmastus)
dedfinitsioon:
Filosoofia on kogu tõelisuse
metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises. TÖÖS!
Filosoofia eesmärgiks on tervikliku
maailmapildi saavutamine.
Filosoofia ainevaldkonnad:
Filosoofia tegeleb kõigega, kuid
erilisel viisil.
METAFÜÜSIKA tegeleb maailma tervikuga , s.o. ''esimene filosoofia'' ( Aristoteles ), siin kõneldakse
oleva kui oleva esimesest põhjustest.
- ONTOLOOGIA ehk olemisõpetus.
- Psühholoogia
- kosmoloogia
Filosoofia ainevaldkond
Loogika ehk õigest ja korrastatud
mõtlemisest.
Gnoseoloogika/ epistemioloogia ehk
tunnetuseteooria. Õpetus tunnetamisest ja selle piiridest, subjekti
ja objekti suhtest.
Antropoloogia ehk õpetus inimesest.
Eetika ehk õpetus sellest mis on hea.
Filosoofia spetsiifilised suunad:
Ajaloofilosoofia püüab haarata ajaloo
olemust ja mõtet.
Religioonifilosoofiat huvitab religiooni fenomen ja olemus.
Loodusfilosoofia tegeleb loodusuurimise
teoreetiliste küsimustega.
Õigusfilosoofia õiguse põhjendusega
Keelefilosoofia tegeleb keele
olemusega.
Mileetose ehk joonia
koolkond
Filosoofia
tekkis Türgi rannikul.
THALES
624-546 eKr
Thalest
loetakse antiikmaailma ''seitsme targa hulka''.
Spekuleerides
veini ja oliividega sai rikkaks.
Oli riigimees .
Looduseuurija.
Ennustas
ette 585 aasta eKr päikesevarjutuse.
Meil
puuduvad Thalese kirjutised .
Thalese teoreem : poolringi piirdenurk on täisnurk.
Mis
on kõigi asjade alge ( ARHEE )? - vesi. Kõik on pärit veest ja
suubuvad tagasi vette.
Maailma
saab seletada ilma jumalate poole pöördumata . Välismaailm on
korrastatud kosmos.
ANAXIMANDROS
611-546
eKr
Oli
Thalese kaasaegne ja kaaslinnlane. Neid nim sõpradeks, sugulasteks.
Kirjutas geomeetria õpiku.
Joonistas
esimesena maailma kaardi.
Ilmselt
babüloonlaste eeskujul.
Teda
loetakse vahel ka õhtumaise filosoofia tegelikuks rajajaks.
Kirjutas
teose ''Loodusest'' ('' Peri physos'') 547 eKr.
Kõige
alge peab olema mingi ''maailma- aine'' APEIRON , mis asub väljaspool
meie kogemusi.
Apeiron
on see, mis jääb üle, kui konkreetne mateeria kõigist meeleliselt
haaravatest omadustest lahti riietada. See on maailma igavene,
kõikehõlmav ja piiritu alge, millel pole algust ega lõppu, see on
ammendamatu ja hävitamatu.
Asjade kaduvuses peitub nende ''meeleparandus''.
Nad peavad sellepärast tagasi pöörduma, kuna nad on oma piire ületanud.
Asi elab vaid tervikus. Iga üksik eksistents on ebaõiglus.
ANAXIMENES
585-527 eKr
Ta näeb ürgainena ÕHKU. Täpsemalt hingeõhku.
See on kõike elustav maailmahing, millest kõik tekib ja milleks
kõik taas muutub.
Õhu paisudes ja tihenedes tekib tuli.
Ta on üks esimesi. Kes nimetab maailma KOSMOSEKS (kaunis kord).
Kõiki kolme mileetoslast ühendab püüd seletada kogu oleva teket
ürgainest – arheest lähtuvalt.
Nad olid esimesed, kes tegid katse leida kõige ürgprintsiip.
Müüt asendub siin looduse vaatluse ja lahtimõtestamisega.
Pütaagorlased
PÜTHAGORAS
u 570 (582)-490
Sündis Samose saarel.
Tegeles matemaatika , astronoomia ja filosoofiaga .
Pärast pikki rännuaastaid oriendis kujundas ta välja oma õpetuse.
Ta rajab lõpuks Krotonis, Alam Itaalias oma usulise salaühingu.
Enne seda oli ta lahkunud oma kodumaalt .
Tetractys diagramm.
Arvud, mis väljenduvad geomeetrilistes kujundites on maailma
aluseks.
Ta on esimene kreeka filosoof, kes asetab olemuse loodusest
sealpoolsusesse.
Puht aineline printsiip asendub vaimsega. See on uus samm filosoofia
ajaloos.
Maailma sisene ja liikumapanev vastuolu seisneb paaritute arvude vastuolus .
Paaris ja paaritute arvude vastuolus.
Paaris arvud on jagatavad ja seetõttu ebatäiuslikud.
Paaritud arvud on täiuslikud.
Phütagoras ei otsi maailma harmooniat mitte ürgaines, vaid
ürgseaduses – nimelt muutumatutes arvulistes suhetes.
ELEAADID
Xenophanes – u 570 oli luuletaja, laulja, Ta kritiseeris julgelt antiik-kreeka
religiooni. Naeruvääristas inimlikke kujutlusi jumalaist. Kõigi
nähtuste mitmekesiduse taga on muutumatu olemine.
Parmenides – x-i õpilane. Räägitakse suure sukartusega
tema vaimu sügavusest ja mõttelaadi tõsidusest. On säilinud
õpetuslik poeem (u 150 rida) heksameetris. Temalt pärineb
''Parmenidese poeem''. Esimeses osas ''Elu kui olemine''eitab ta
muutusi. Teises osas ''Elu kui näivus''väidab , et näivuse
tasandil muutused tegelikult on olemas.
Arvas, et mitteolevat pole võimalik mõelda. Mõtlemine ja olemine
on identsed. Kõige kõrgem reaalsus on mõtlemine. Meeled petavad meid, kuid mõistus paljastab tõe. Kogemused on põhimõtteliselt
eksitavad. Tõe juurde viib vaid puhas mõistus.
Zenon Eleast – P-i õpilane.
Püüab õpetaja vaateid kaitsta arendades välja teravameelseid
mõttekäike (APOORIAID-mitte tee,väljapääsmatus). Apooria sisaldab alati 2 teineteisega vastuolus olevat lauset. Ta sureb uhmris surnuks tambituna.
Herakleitos Efesos (443 eKr)
Sündis aristokraatlikus perekonnas – oli Ateena kuningate soost,
loobus sellest tiitlist.
Oli üksildane, masside põlgaja, demokraatia vastane.
Oma mõttetööski otsib ta omi, seni veel läbikäimatud teid.
Vanaduses elas üksikuna.
Säilinud pn 130 fragmenti.
''Ma ei saa kaks korda ühte ja samasse jõkke astuda'', ''Kõik
voolab, miski pole püsiv''.
Hüüdnimi ''tume'', ''hämar''.
Aforismid sisaldavad raskelt mõistvat pildikeelt.
Kõik voolab, kuid voolamise enda seadus on muutumatu ja püsiv. See
on LOGOS – SÕNA.
Ürgaineks on tal TULI.
Maailmaprotsess on tsükliline. ''Suure aasta'möödudes muutuvad
kõik asjade uuesti tuleks.
Kosmost juhiv välk. Suur seadus, millele vastavalt ürg-energiast
tekib asjade mitmekesidus, on ühtsuse vastandites.
''Jumal on päev ja öö, talv ja suvi, sõda ja rahu, üleküllus ja
nälg''.
Võitlus on kõige isa.
Tsitaat: ''Eeslid eelistavad kullale õlgi''.
Demokritos (u 460-370 eKr)
õpetaja oli Leukippos.
Pärit Abderast Traakia rikaste kaupmeeste kihist .
Teda nim ''naervaks''.
Esimese osa elust rändas palju.
Tsitaat: ''Oma kaasaegsetest olen ma kõige enam maapeal reisinud, kusjuures ma uurisin kõige kaugemale välja, ma olen enamuse
ilmakaari ja maid näinud ja kõige õpetanumaid mehi kuulnud ''.
Tegeles matemaatika, füüsika, filosoofia, astronoomis, muusika ,
meditsiini, geograafia, meditsiini, füsioloogia, anatoomia-ga , st
kõigega.
On veendunud,et olemas on ruumi täitev olev ja mitteolev tühi ruum.
Ruumi täitev olev pole aga üks ainus alge. See koosneb lõpmatust
arvust imepisikestest meeltega haaramatutest imepisikestest
osakestest.
Nendes osakestes ei ole tühjust. Nad täidavad täielikult ruumi.
Kuna nad ei ole jagatavad nimetab ta neid atomiteks s.o.
''jagamatud''.
Tõeline
on vaid tühi ruum selles liikuvate aatomitega.
Dederminism – ettemääratus.
Mehaanilised põhjused ja paratamatus .
Küsimusele MIKS? On alati kaks seletust:
Teleoloogiline – mis eesmärk on ühel või teisel sündmusel.
Mehaaniline – mis põhjus on sellel sündmusel.
Demorkritose jaoks ei oma eesmärk mingit tähendust, kõike
valitsevad mehhaanilised põhjused.
Ta on konsekventse materjalist.
Anaxagorase maailmamõistus (nus) on asendanud siin paratamatusega
(ananke).
Sokratese
eelne filosoofia
Antiikfilosoofia tähtsamad lähtekohad: 1) Arhee küsimus ja
maailmas valitsev üldise korra seaduspärasuse otsimine. 2)mõistega
aletheia seotud teemad – olemine, tõde ja tõsikindel tunnetus.
Sokratese eelne periood: Mileetose koolkond, Pythagorase k, elea k,
herakleitos ja hilisemad loodusfilosoofia (demokritos-
empedokles:tuli, vesi, õhk, maa).
Sofistid
ehk kreeka valgustus (5. saj eKr)
1)Moes on retoorika, oskus teha nõrk asi tugevaks .
2)Relativism (kõik on suhteline).
3)Positiivne õigus ei lähtu loodusest, vaid seaduseandja huvidest.
4)''Seadus (nomos) türanniseerib inimest ja sunnib teda tegema asju,
mis on loomusega vastuolus.''
Protagoras
1)''Inimene on kõikide asjade mõõt, olemasolevale olemise,
olematule olematuse osas.''
2)HOMO MENSURA – 'Ínimene on kõikide asjade mõõt'' põhimõte.
3)Inimene määrab, mis on olemas, sellest väljapoole jääv
jäetakse kõrvale (skeptilism); olemine ei ole objektiivne vaid
subjektiivne.
Gorgias
Miski ei eksisteeri.
Kui miski ei eksisteeri, siis ei ole võimalik seda tunnetada.
Kuna see ei ole tunnetatav, siis ei saa sellest ka kõneleda.
Inimene on takerdunud igavesse sõnade ja arvamuste võrku.
Sofistide tähtsus
Filosoofilise mõtlemise keskpunktiks kujuneb inimene.
Filosoofia arutluse aineks kujuneb mõtlemine ise.
Esitatakse küsimusi: Mis on keel?
Avaneb tee mõistuspäraselt põhjendatud eetikale.
SOKRATES (469-399 eKr)
Sokrates ise ei kirjutanud mitte midagi, kõike temast tema tänu
tema õpilasele Platonile .
Vaenuliku ja iroonilise pildi Sokratesest annab Aristophanes
(445-385).
Xenophon annab pealispinnalise pildi Sokratesest.
Päritolu: 469 sündis kiviraiduri ja ämmaemanda pojana . Varakult
jätab käsitöö unarusse . Naine XANTIPPE(kuri) võtab seda
teravalt. Neil on 3 poega .
Õppetegevus - teda ümbritses kirju õpilaste seltskond , nende
hulgas palju juhtivate perekondade noorukeid. Õpetab tasuta ja
toitub oma õpilaste ja sõprade lahkusest.
Elu ilma dialoogideta, arutlusteta ja uurimiseta pidas ta mõtetuks.
Ei pidanud kirjutamisest lugu.
Meieutika – ämmaemanda kunst . Tõe leidmine on nagu sünnitamine.
Dialektika / induktiivne meetod.
Sofistidel sai vaidluskunstist ERISTIKA s.o. Veenmise retooriline kunst .
Sokratese käsitluses on dialektika mõistmise uurimise meetod,
täpsete määratluste kindlakstegemise viis.
Induktsioon – arutlus, mis toimub üksikult üldisele
(süntees).
Deduktsioon – arutlus, mis toimub üldiselt üksikule
(analüüsimine).
Sokrates kasutab hüpoteesi.
Kasutab ka irooniat. Ta naerab välja kõik vale.
Sokratese õpetus – Daimonion.
Ta tunneb et temas on mingi sisemine hääl, mis teda juhib ja
ebaõigetest hoiakutest ning tegudest hoiatab . Ta nimetab seda
''daimonion'iks'', südametunnistuseks (sõnasõnalt '' jumalik '').
Sokrates on sügavalt religioosne inimene. Selleks et inimene
vooruslikuks muutuks on vaja teda selleks õpetada.
Tunne iseennast ! - Sokratese isiklik kreedo . See on üleskutse oma
hinge eest hoolitsemisele, mõtestatud elule, hingesuuruse
kasvatamisele.
Sokratese surm muudab ta esimeseks filosoofiks.
Platon
427-348 eKr
tgegelikult oli nimi Aristokles vanaisa järgi. Vanemad olid aristokraadid . Alates 20. eluaastast 8 aastat oli Sokratese õpilane.
Pärast Sokratese surma võttis ette pikki reise . Peatus Megaras
Eukleidese(õpilase) juures. Lõuna- Itaalias kohtus pütaagorase
pooldajatega.
387 eKr rajas ta Ateenas Akadeemia. Tegeles seal oma õpilastega
filosoofilise ja loodusteadusliku uurimisega. Valmib mahukaim teos
RIIK ( Politeia ). Akadeemia püsib 1000 aastat.
Platoni kõik teosed on säilinud. Looming koosneb eranditult
dialoogidest. 34 on säilinud ( kirjarull , 7m). 25 neist on kindlasti
ehtsad.
!
Platoni kolm allikat:
Pütaagorlastelt võttis ta usus matemaatiliselt täpsesse mõtlemisse
ja dualismi.
Parmenideselt võttis mõtlemise, et puhas mõtlemine = olemine.
Sokrateselt sai ta dialoogilise meetodi.
! Tunnetusteooria : Tunnetus areneb läbi kolme staadiumi, mis vastavad hinge kolmele tasandile: DOXA – arvamus, kui paljas usk
tuleneb otse meelest.
DIANOIA – ratsionaalne arusaam.
NOESIS - otsene intuitsioon ideedest.
Ta pooldas hingederändamise õpetust. Jumal lõi hinged ja nendega
asustanud tähed, igal tähel üks hing, mida juurde ei looda. Nad
toituvad vaatlusest. Ideede maailmas näeb hing ideaalset ilu ja
õigust. Hinged on nagu sõjavankrid, mille üks ratsu kisub mateeria
poole. Teine ideede maailma poole.
Tõeline maailm on ideede maailm. Ideed on muutumatud. Neid ei saa
hävitada ja neid ei teki juurde.
Koopamüüt: Inimesed elavad koopas ja on aheldatud koopa
seina külge. Näevad ainult varje seinal , mida koopasuust tulev
valgus seinale heidab. Tegemist on asjade varjudega , mis asuvad
väljaspool koobast . Koobas oma varjudega ongi meeleline maailm.
Väljaspool koobast asub tõeline – ideede maailm.
Ideede ja meelelise maailma suhe: asjad väljendavad ideesid. Ideed
kehastuvad asjades. Asjad on ideede varjud .
Voodi idee on loonud jumal, konkreetse voodi puusepp ning voodit
kujutava maailma kunstnik.
Õppimine on meeldetuletamine . Tunnetus on meeldetuletamine –
anamnesis.
Kolm
võimalust:
Me ei olegi neid ideesid näinud.
Ideed ei ole veel meelde tulnud, sest oleme liiga noored.
Õpetaja ei valda dialektika kunsti, ei oska meelde tuletada.
Õpetus
hingest ja riigist
Hingel on kolm alget:
1)Mõistuslik – asub peas – tarkus.
2)Afektiivne – asub südames – mehisus .
3)Himustav – naba ja maksa piirkonnas – tasakaal.
Riigi
õpetus:
1)Valitsejad filosoofid .
2)Sõjamehed valvurid .
3)Käsitöölised ja põllutöölised.
ÕIGLUS = Iga hingealge tähistab talle loomuomast ülesannet.
Karl Popper võtab kriitliise pilgu alla selle idee.
Aristoteles
384-322 eKr
Pärit Makedooniast, sündis Stageiras. Isa suri Aristotelese
lapseaes. Isa oli Aleksander Suure vanaisa sõber ja ihuarst. Peale
Platoni surma lahkuss Aristoteles Akadeemiast. 335 naaseb ta
Ateenasse tagasi ja asutab oma kooli. Kooli nimi on Lykeion. Kool
asus gümnaasiumis ( sprodi hoones ), mis paiknes Apolloni Lykeiose
templi läheduses. Siit ka kooli nimi. Õppetöö toimus jalutades.
Ei valitsenud ranget korda. Õppetöö oli elav protsess. Õpilased
sõid, rääkisid, jalutasid koos õpetajaga. Tegeldi rohkem
bioloogia ja loodusteadustega.
Suhted Aleksander Suurega.
Aritotelesega ühinesid mitmed Makedooniast pärit õpilased. Ta ise
ka ei salga oma sümpaatiat Aleksander Suure suhtes.
Viimastel aastatel suhted halvenesid Aleksandiga. Aristoteles
protestis vennapoja Kalistese hukkamise vastu, sest see oli keeldunud
Aleksandrit Jumalana kummardamast.
Pärast Aleksandri surma (323 eKr) Makedoonia erakond kukutatakse.
Aristotelesele esitatakse süüdistus jumalateotamises. Aristoteles
põgeneb Ateenast Euboia saarele, kuid haigestub ja sureb.
Aristotelest nimetatakse ''loogika isaks''. Loogika on kõigi
teaduste paratamatu tööriist ja eeldus. Kategooriad maailma
kirjeldamiseks: 1) substants - asi mis on millegi all; 2) kvaliteet;
3)relatsioon; 4)ajapunkt; 5)koht; 6) habitus (välislaad,vorm);
7)asend; 8)tegu; 9)kannatus; 10) tõeliselt ''olev''.
Loogika 2: Süllogistika : väide, alamväide, järeldus.
NT: Kõik inimesed on surelikud . Aristoteles on inimene. Järelikult
on A surelik.
Metafüüsika 1.
''Esimene filosoofia'', mis uurib olemise lähteprintsiipe ja
algpõhjusi. See mis järgneb füüsikale.
Igas protsessis on 3 momenti : 1) substants, mille suhtes
toimub. 2) Vorm, mille poole protsess püüdleb. 3) Steresis , s.o.
Vastassuunaline mõju ehk vastupanu.
Metafüüsika 3:
Vorm
Mateeria
Maja
telliskivi
Vorm
Mateeria
Telliskivi
Savi
Vorm
Mateeria
Savi
Algelemendid
Vorm
Mateeria
Algelemendid
''esimene mateeria''
Metafüüsika 4 põhjust:
Causa materialis ehk materiaalne põhjus – telliskivi.
Causa formalis ehk formaalne põhjus – maja plaan.
Causa efficiens ehk tegevuspõhjus – ehitusmeistri töö.
Causa finalis ehk sihtpõhjus (kõige tähtsam kõigi asjade puhul A
arvates) – soov majja elama asuda .
Metafüüsika 4.
Mateeria on vormi võimalikkus, vorm aga on metaaria aktuaalsus.
Mateeria pidurdab, vorm ehitab üles. Loodus on metaaria vallutamine vormi poolt. Elu võidukäik.
Loodus ei tee midagi otstarbetult.
Iga nähtust seestpoolt ENTELEHHIA . Jõud, mis suunab selle nähtuse
talle omasele eestmärgile.
Kõigel on põhjus.
Kuid ka juhuslikkus on olemas.
Juhus on mitme põhjuse kokkulangemine.
Tunnetusteooria: Tõelise teadmise tunnuseks on üleüldisus ja
paratamatus. Meelteandmed on teadmiste allikas ja loogika selle
struktuur.
Tõepärane võimalus on alati parem, kui vaevaltusutav võimalikkus.
Eetika : Kõiges peab olema mõõdukas. Inimene püüdleb alati ülima
hüve poole.
Mesotes – keskmise leidmine.
Poliitika: Kõigi vooruste koondmõiste on õiglus. Inimene on
ühiskondlik loom, kes vajab ühiskonda.
Riigikorra variandid
Loomulik riigikord
Ebaloomulikud riigikorrad
Monarhia – kõige jumalikum
Türannia – ühe hirmuvalitsus
Aristokraatia – parim mõeldatavast
Oligarhia – rikaste võim
Polüteia ehk vabariik – enamuse võim
Demokraatia – lihtrahva võim + demagoogid
Poeetika – dragöödia kõige väärtuslikum.
Stoikud –seltskond, kes on hingerahu otsingul .
Esindajad:
Vanem stoitsism : Zenon Kitionist
Keskmine stoitsims: Poseidonios
Noorem Stoitsism: Marcus Aurelius
Zenon Kitionist tuli Ateenasse, rajas oma oma kooli hoones, mida
hüüti Stoa poikileks.
Stoikud on deterministid, st. et on veendunud et kõik toimub
paratamatult ja ettenähtult.
Eeika : Kuna inimene on oma loomuselt mõistuslik, siis tähendab
looduspärasus mõistuspärasust. Selles seisnebki ainus voorus ja
õnn.
Adiafoorad – asjad, mida inimesed kõrgelt hindavad, nagu elu,
tervis, varandus, au, aga aka nende vastandid haigused, surm, vaesus ,
orjus ja autus. Adiafoorad ei ole head ega halvad.
Afektid – takistavad meid tõelisi väärtusi tunnetamast. Vältida
tuleks nelja afekti : lõbu, iha, muret ja hirmu.
Epikuurlased
Epikuros 341-270 eKr, sündis Samose saarel, vaese Ateena
kolonisti pojana. Tutvus paljud koolkondadega, kuid ei näinud neis
väljapääasu. Lõpuks leidis oma tee ''muutumata makedoonlaste
tallalakkujaks või hulkuvaks peniks'' (küünikuks).
Epikuros lahkub Ateenast ja liigub ringi 18 linnas. 306 aastal ostis
Ateenas aiaga maja, kuhu rajas kooli. Eluviis oli lihtne, kaldus
vaesuse poole. Selles aias kogunes palju imelikud inimesed. Kool
kaotas oma hea maine
Epikurose filosoofia: Eesmärgiks on vabaneda kannatustest ja jõuda
õnneliku häirimatu seisundini.
Filosoofia kolm osa:
Eetika ehk õpetus õnnest, selle tingimustest.
Füüsika ehk teadus maailma loomulikest alustest ja seostest.
Tunnetusteooria ehk kanooniks – õpetus tõe kriteeriumitest .
Tunnetusteoorias on Epikuros sensualist (meeleline, aistingutel
põhinev). Sensualism väidab, et ei ole ühtegi teadmist, mis ei
tugineks meelelisel kaemusel. Ka kõige abstraktsemad väited on
alguse saanud meelelisest tunnetusest.
Füüsika vabastab inimese mitmest hirmust – eelkõige hirmust
surma ees. Niisiis tõelise filosoofi jaoks pole surm probleemiks.
Hirm jumalate ees: Epikuros arvab, et jumalad on olemas aga nad ei
sekku inimeste ellu. Seda tõestab kurjuse olemasolu maailmas.
Jumalik ettenägelikkus on lihtrahva väljamõeldis.
Neli rohtu õnnelikuks eluks: Jumalaid pole vaja karta. Surm on
teadvusetus. Hüvet on kerge saavutada. Pahet on kerge vältida.
Eetika : Hinge kõige suurem mõistatus on valu. Valu purustab hinge
ühtsuse maailmaga . Õnn ja nauding taastab purunenud ühtsuse ja
kingib hingerahu.
Kolmesugune nauding:
1)Loomulik nauding, mis on hädavajalik, NT:soov juua.
2)Loomulik nauding, mis pole hädavajalik, NT:iha delikatesside
järele, samuti suguline armastus (tark ei abiellu).
3)Nauding, mis on ebaloomulik ja mitte hädavajalik, NT:kuulsuse ja
au tagaajamine, tulemuseks on hingelised rahutused (tark elab
varjatult).
Vaimne nauding tuleb alati valida, sest: 1)see peab meelelisi
naudinguid meeles. 2)See annab meelelisele naudingutele kestvuse .
3) fantaasia kaudu sünnitab ta uusi meelelisi naudinguid.
Naudingu väärtus:1)mõtle alati kui kaua see nauding kestab.
2)millised kahjulikud tagajärjed võivad sellel naudingul olla.
Kõiki maailma asju tuleb hinnata sellest lähtuvalt kuidas nad
mõjuvad meie tervisele ja hingerahule. Hea on see mis neid
soodustab. Halb on see mis neid takistab.
Kannatused: Hinge kannatused on halvemad kui keha kannatused. Keha
kannatab ainult oleviku pärast, hing nii oleviku, mineviku kui
tuleviku pärast. Väga kõrgelt tuleb hinnata sõpru.
! ATARAKSIA on hingerahu ja häirimatuse seisund. Selleks on
vaja teadmisi maailmast, mis aitaksid meid vabaneda hirmust ja
murest.
Epikuurlus esindab vaimse naudingu teed. ''Epikuurluse'' all
mõistetakse nii antiikajal kui ka tänapäeval mugavat elunautimist.
Skeptitsism
Sõna skepsis tähendab uurimist või proovimist.
Skeptik on kahtleja, kes paneb tõelist tunnetust võimatuks. Ta ei
soovi ennast sisuda ühegi arvamusega. Samas uuritakse kõiki
võimalusi ja kaalutakse kõiki argumente. Lahendust ei leita.
Skeptitsism on mõistetavv kui ajastuline nähtus. Filosoofia astub
olukorda, kus ta sofistide ajal oli juba olnud.
Antiiksele skeptitsimile on iseloomulik see et loogilised ja
tunnetusteoreetilised kaalutlused ei ole neile eesmärgiks.
(Skeptstsism toimub hingerahu pärast.)
Eklektikud
Tekib ajal kui rooma , kreeka ja orientaalne kultuur segunesid toimus
ka filosoofiliste koolkondade segunemine .
Eklektik
– väljavälija.
Roomlased olid praktilise kallakuga.
Aleksandria elektritsism : Aleksandria oli kujunenud idapoolse
Vahemere ruumi keskus. Siin asus antiikmaailma parim raamatukogu.
Siina arenesid kiirelt loodusteadused ja meditsiin .Siin segunesid
kreeka ja orientaalne pärand , eriti heebrea kultuur.
2 esindajat :
1) M.T. Cicero on kuulsaim eklektik. 163-43 eKr. Ta on väga särava
ladina stiilikunsti esindaja.
2)PHILON (25 eKr-50pKr) Helleniseerunud juut . Uskus , et kreeka
targad olid ka Moosese raamatute sisuga tutvunud. Võtab jumalatelt
kõik antrofomortsed jooned.
Uusplatonism:
Plotinos (204-270)
Uusplatonismi erinevus platonismist. Plaateon ei rajanud mingit
süsteemi. Platinos teeb sellest süsteemi.
Pöördutakse tagasi Platoni vaimse pärandi juurde. Lisanduvad
aristotelismi ja stoitsismi mõjud.
Uusplatonismi mõju ulatub 2.-6. sajandini pKr.
Katharsis ja theoria. Selleks et leida reaalsuse aluseks olevat
tõde, peab hing läbima puhatuse (katharsise) perioodi ja tegelema
kaemustega (theoria).
Ta peab vaatama kaugemale kosmosest, tajutavast maailmast ja
intellekti piirangutest.
Õpetus: Allatulek
ideaalne olemine moodustab kolm hypostaasi (olemise tõelisuseks
saanud kuju).
HEN-üks(jumalik alge)
NOUS -maailmamõistus (vaim,mõistus)
MAAILMAHING (psüühiline maailm, vaimu jäljend)
Üleminek ühelt astmelt teisele toimub emanatsioonidena.
Plotinosele kuulub lause: ''Ma häbenen, et mul on keha.''
Mateeria on kõige oleva algusest kõige kaugemal.
Ülesminek: See saab võimalikuks vaid puhastumise ehk katarsise
protsessis. Inimese tegevusel on seda suurem väärtus, mida vähem
on see seotud meelelise maailmaga.
Platoni 4 voorust (tarkus, mehisus, õiglus, mõõduksus/enesevalitsus)
on üksnes madalamad astmed teel eesmärgile. Kõrgeim on
kontemplatsioon, mis ületab igasuguse mõtlemise ja teadvuse. EKSTAAS , milles vahetult vaadeldakse ürgalget.
Me püsime ülima suunas, kui hoiame nousi puhtana.
Lähedane India religioonifilosoofia pühimeeleolule.
Stoitsism , epikuurose võrdlus, oma positsioon,
Keskaja
filosoofia
algab 476 (Lääne-Rooma riik lagunes )
Keiser Konstantinus viis pealinna üle Konstantinoopolisse.
Pime keskaeg – Suur rahavasterändamine 600-800.
Varajane keskaeg
Kõrgkeskaeg
Hiliskeskaeg
20
mõistet KT-s 09.10
Mida
õpetasid nt epikuurlased- vastan ühe lausega.
Mõni
tsitaat ka , et kes ütles
Aurelius Augustinus
354-430
2 teost: '' Pihtimused''(kirjeldab palve vormis
kogu oma elu; 13 raamatut) ja ''Jumalariigist''
Armastus ehk amor on kõigile inimestele omane.
Lugedes Cicero ''Hortensiust'' tekivad tal
filosoofilised huvid. Järgnevad Platoni ja manihheismi mõju.
Viimases võlus teda skeptulatiivne maailmapilt ja askeetlik eluviis.
Tõe varanduse leiab Augustinus 387 aastal
piiskop Ambrosiuse mõjul.
Peale seda laseb ta ennast ja oma poega ära
ristida.
Augustinuse austamine levis kiiresti. Põrm
viidi Sardiiniasse.
28. asugutil peetakse tema mälestuspäeva.
Ta alustab kirgliku eksiõpetuse võitlejana –
'' Contra Academicus''.
Teosed: ''Pihtimused'';
''Kolmainsusest'',
''Jumalariigist''- De civitate Dei. 22
raamatut. See on peateos, mida kirjutas 413-426. Impulsi andis Rooma
rüüstamine gootide kuninga Alarichi poolt 410.
Õpetus: CARITAS ja CUPIDITAS – kõigisl
inimestel on võime armastada AMOR. See on kirg , mis langeb kokku
inimese sisemise tehtega . Kui see on suunatud igaveseks(ascendit),
siis see on CARITAS.
Kui see on suunatud maisusele (descendit), siis
see on CUPIDAS.
Tegemist on ühe ja sama püüdlusega, mis on
suunatud erinevatele asjadele.
Augustinuse eesmärk pole siiski inimene, kes
on suunatud üksnes igavesele.
Jumala looming on hea ja inimene on pandud
selle majapidajaks.
Kuidas siis suhtuda maistesse väärtustesse? - Maist tuleb kasutada (uti). Jumalat tuleb maitsta (frui).
Inimene on võrreldav palveränduriga tasevase
isamaa poole. Kuid sellel reisil kasutab inimene laevu ja vankreid,
et saavutada eesmärki. Kuid armuda ei tohi vahendeisse.
Vahettegemine uti jafrui vahel moodustab
hiiglasliku süsteemi ehk väärtuste skaala. Armastus, mis võtab
selle väärtusskaala omaks on ''ordinata dilectio''(korrastatud
armastus). Armasta ja tee, mida tahad .
Ka enesearmastusel on sellises korras oma koht,
sest inimene peab ka iseennast armastama, muidugi vastavalt inimese
kohale maailma väärtuste skaalal.
Tõeline enesearmastus tähendab aga Jumalat
armastada ja iseennast salata.
Sellest olenedes ehitab üles ka riigi
käsitluse.
Tõe otsimise tee
See on tee meelelises välismaailmas inimvaimu
sisemaailma ja sealt edasi südamesse: Jumala kui tõe aluspõhja
juurde.
Jumal on kõrgeim olemine, summa essentia.
Eksisteerib väljaspool ruumi ja aega. Ta on ilu printsiip- Ta on
ilma kvaliteedi ja kvantiteedita.
Mitte tunnetus ei sünnita tunnetatava, vaid on
olemas tõelisus, mis siesab sõltumatuna meie tunnetusest, see on
Jumala kord ja tõelisus. Jumalik substants koosneb kolmest
isiksusest. Maailm on loodud eimillestki. Maailma konstrueerivaks
faktorika on mateeria, aeg ja vorm.
Tema toob esimesena sisse ajarelatiivususe
mõiste.
Ta allub psühholoogilisele analüüsile.
Tulemus on ainulaadne uurimus ajateadvusest ja kogemustest.
Ajas on tõeline vaid vahetu praegu ehk silmapilk . Minevik koosneb meie mälestustest. Tulevik on üksnes
meie ootustes. Mõlemad ei ole tegelikult tõelised. Jumala silme ees
on minevik, tulevik ja olevik üheaegsed. Maailm ja aeg kuuluvad
alati kokku.
Inimene on loodud vabana. Kuid vaba ja patutu
oli üksnes Aadam. Kuna ta kiusatuna pattu langes on kõik inimesed
osalised pärispatust. Pärispatt antakse põlvkonnast põlvkonda
edasi seksuaalakti kaudu.
Kurjusest: Ta kirjeldab kurjust kui headuse
puudumist. Nii nagu pimedus on valguse puudumine.
Keskaja
filosoofia
Kesaegne filosoofia on kristlik filosoofia, oma
intensiooni ja esindajate poolest, kes oli peaaegu kõik vaimulikud.
Põhiteemaks on usu ja teadmiste vahekord.
Kristluse levik langeb kokku antiikmaailma
loojanguga – 529 Platoni Akadeemia sulgemisega. Kristlus oli tänu
judaistlikule foonile seotud kõige erinevamate usuliste
traditsioonidega. Siina on egiptuse, asüüria, babüloonia, pärsia
päritolu mõtteid ja mõjutusi. Kõige olulisem on Kristluse enda ja
tema õpilase loominguline panus. Eriti aga Paulus .
Patristika: Kuni Nikaia konsiilini 325
(kus toimus kristlike põhiõpetuste fikseerimine).Algab Aureliuse
Augustinuse loominguga ja lõpeb kristliku dogmaatika ja filosoofia
vljakujunemisega.
Skolastika : Varajane soklastika (9-12
saj), Kõrgsoklastika (13.saj), Hilisskolastika( 14-15.saj).
Keskaega kujundavad elemendid: Kreeka haidus . Rooma riik ja õigus. Kristlik õpetus ja elulaad - Keldi,
germaani ja slaavi rahavste ränne ja kultuurilised mõjutused.
Hiljem araabia maailma mõju.
Kolm märksõna:
- Seostus religiooniga.
- Retrospektiivsus (tagasi vaatama).
- Kasvatuslik suunitlus .
Seotus
religiooniga:
1)Jumalakeskus – Olemise, hüve ja ilu allikas on Jumal. Jumala
teenimist vaadeldakse kõlbluse alusena . Jumala sarnasus (Imago Dei)
on inimelu ülim eesmärk. 2)Kreationism – Jumal on loonud maailma
ei millestki. 3)Providentialism (ettenägemine, ettehooldus) - Jumal
juhib kõike ja kõigil sündmustel on kõrgem tähendus.
4)Revelatsionism (ilmutus) – Kõige usaldusväärsem tõe allikas
on Jumala ilmutus.
Retrospektiivsus:
1)Valitseb veendumus , et mida vanem ja iidsem, seda algupärasem ja
ehtsam, aga mida algupärasem ja ehtsam, seda tõesem. 2)Kõige
iidsem on Piibel. 3)Alati viidatakse autoriteedile: ''Õpetaja on nii
öelnud'' (id.Magister dixit). 4)Saranasus autoriteediga on tõesuse
kkriteerium. Mõistet plagiaat (inimese röövimine) tänapäevases
mõttes ei tuntud. 5)Igasugune uuendlslikkus oli märk upsakusest,
täehndas taganemist autoriteedist ja järelikult ka tõest.
6)Valitseb mimeetiline kultuur. 7)Suurim väärtus keskaja õpetlasel
on eruditsioon (paljuteadmine), mitte loomingulisus.
Kasvatuslik suunitlus: Peaaegu kõik keskaja
filosoofid olid õpetajad või ülikoolides lektorid.
Põhilised probleemid:
Usu ja mõistuse vahekorra probleem:
a)usun, sest see on absurdne. Usutõdesid ei saagi mõistusega haarata. Tertullianus (u. 160-220).
b)Usun selleks, et mõista. Anselm Canterburyst(1033-1109). Üksnes usu läbi välgustatud inimmõistus on suuteline mõistma jumalikke tõdesid.
c)Mõistan, selleks et uskuda. Pierre Abelard (1079-1142) leiab, et inimmõistusel on oluline roll ka usuküsimustes.
Universaaliate probleem – a)Universaalideks nimetatakse abstraktseid objekte – omadusi, suhteid ja arve TÄHTIS !
Universaaliad vestandatakse konkreetsetele objektidele ehk partikulaaridele (osake, tükike). Universaalidest saame mõelda konkreetseid objekte.
Universaaliate probleem seisneb sellet, kas universaaliad on olemas ja mis mõttes nad on olemas.
Näiteks võib inimene olla õiglane, kuid kas on olmas ka miski, mida me võime nimetada õigluseks.
Realism : universaaliad on olemas reaalselt, kas konkreetsetes asjades eraldi ja enne neid või neis asjades endis. ÜLDMÕISTED on reaalsed .
Nominalism – reaalne on olemas vaid konkreetsetes asjades, universaaliad on ainult sõnad.
Konseptualism : universaalid on vaid inimmõistuses üldmõistena, mille inimene loob asju võrreldes.
Jumalatõestused – Nii judaismis , kristluses kui islamis vaadeldakse Jumalat kehatu, ajatu , kõikvõimsa targa ja heana. Jumal on loonud maailma eimillestki.
a)ontoloogiline jumalatõestus. Anselm Canterburyst: tegelik olemasolu on midagi enamat kui vaid mõeldav olemasolu; et aga Jumal on midagi ''millest enamat pole võimalik mõelda'', siis peabki ta olemasolema ka tegelikult, mitte ainult mõtteliselt. Vastasel juhul poleks ta midagi, millest enamat pole võimalik mõelda.
Jumalatõestused:
1)ontoloogiline (''tõeliselt olev'')
jumalatõestus.
Thomas Aquino : Causa mouvenes – igasugune
liikumine ja muutumine nõuab liikumapanijat. Kuna aga
liikumapanijate rida ei saa lõpmatuseni venitada, peab olema
ensimene liikumapanija Jumal.
Causa prima – igal mõjul on oma põhjus,
kuna ga miski ei saa olla iseesnda põhjus, peab olema olemas esimene
iseennast põhjustanud põhjus: Jumal.
On asju, mis võivad olla või mitte olla. Kui
kõik oleks nii loodud, et see võib olla aga võib ka mitte olla,
siis aga ei saanuks midagi eksisteerima hakata. Järelikult on asju,
mis on hädavajalikd, kas iseenesest lähtuvalt või teiste tõttu.
Teistest lähtuvalt paratamatute asjade rida ei saa olla lõputu,
selletõttu peab olema esimene iseenesest hädavajalik ja paratamatu
s.o. Jumal.
Kõigis asjades on rohkem või vähem
täiuslikkust. Seda saab öelda vaid siis kui on olemas mingi
mõõdupuu, mis sisaldab täiuslikkuse s.o. Jumal.
Mõistuseta asjade vajavad, selleks et eesmärki
saavutada, tunnetavat, kes eesmärgi pürtitab. Maailma korrastatus
ja eesmärgistatus eeldab Jumalat, ülimat juhti, kes püstitab
eesmärgid.
Eskatoloogilis-ajalooline jumalatõestus: On
olemas ajaloofakte, mis on seletatavad üksnes Jumala tahte
tagajärgedena. Iisraeli ajalugu.
Etnoloogiline jumalatõestus: Kõigi rahvaste
juures, kultuurides ja religioonides eeldatakse Jumala olemasolu. See
veendumus ei saa olla suvaline, sellel peab olema põhjus.
Moraalne jumalatõestus (skolastikud ja
I.Kant): inimene leiab oma südametunnistuses moraalse seaduse, mis
seisab sõltumatult inimlikest kalduvustest. Tegemist on eetilise
normiga, mis ei sõltu kasulikkusest.
Katoliiklik hoiak: Jumalat on võimalik
mõistuse loomulikus valguses näha, kuid mitte täiuslikult.
Protestantlik hoiak: Jumalatõestused on vaid
'' tunnetuse tume helk''.
Thomas Aquino
1225-1274
''Doctor communis''
Sündis Roccasecca lossis Aquino's. Sai
kasvatuse ja hariduse Benediktiinlaste juures. Vanemad olid väga
deminikaanlaste ordusse astumise vastu.
20 aastaselt saadeti ta Pariisis ordu
õppekeskusesse. Seal kohtas Albert Suurt. Albert jätabki
aristotelismi ja kristluse sünteesi küsimuse oma õpilase hooleks.
Aristoteles ei õpetanud loomist ja maailma
eksistentsi ajas.
Jumaliku ettenägelikkuse asemel oli ta
õpetanud pimedat saatust ajaloos. Surematuse asemel hinge
surelikkust.
1263 oli paavst Urban IV keelanud Aristotelese
tõlkimise ja õppimise.
On 2 erinevat tunnetamisviisi: 1) Loomulik
mõistus, 2) usk armu läbi.
Põhiteosed: ''Summa paganate vastu''- kirjutas
siin kristlastele, kes puutusid kokku muhhameedluse ja juutlusega.
''Summa theologiae''- 10 viimast aastat
kirjutas. Tsiteerib pühakirja, kui argumenti palju rohkem.
Arusaam
tõest: ''Tõde on asja ja mõistuse kattumine (kooskõla).
ARVESTUSEL
Johannes
Duns Scotus
1265-1308
Sündis Šotimaal, teismelisena saab tast
frantsiskaani munk . Õpetab Oxfordis ja Pariisis.
Tema filosoofia on vastuhakk Thomasele. Kui
Thomas uskus mõistuse esmasust ja pidas teadmisis tarkusest
olulisemaks, siis Duns rõhutas tahte esmasust. Mõistus näitab
tahtele, mis on võimalik, aga tahe ei järgi lihtsalt kõike, mis
mõistus talle ette kirjutab.
Rõhutab ka jumala vabadust. Eelnevast
tulenevad kaks järeldust: 1)Asjad on nii nagu nad on, mitte
sellepärast, et mõistuse seda nõuaks, vaid sellepärast, et Jumal
on vabatahtlikult nõnda otsustanud.
2)Üks jumala vabaduse aspekte seisneb
ettemääramises.
Tänu tahtele on inimene olend, kes on
võimeline ka iseennast distantseeruma.
Armastusel on suur tähtsus.
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 15 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-10-31
Kuupäev, millal dokument üles laeti
35 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
karita1123
Õppematerjali autor
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid