Valgustaja Voltaire. Francois-Marie Voltaire oli kõige kuulsaim prantsuse valgustaja. Prantsuse valgustuse tekkele avaldasid mõju inglise filosoofid. Taustaks oli Prantsusmaal sügavalt juurdunud feodaalkord ja katoliku kiriku väga tugevad positsioonid. Nantes´i edikti tühistamisega 1685. aastal kaotati usuvabadus ja hugenottide ainsaks õiguseks jäi õigus maalt lahkuda. Valgustuse eelkäijaks Prantsusmaal oli René Descartes (1596-1650), kes oli ratsionalismi rajaja.Voltaire. Suurima mõjuga kõigist valgustajatest oli mees, keda inimkond tunneb tema
"Liivimaa valgustaja August Wilhem Hupel" I ELUKÄIK JA PASTORITÖÖ Lapsepõlv, noorus ja õpinguaastad Saksamaal August Wilhel Hupel sündis 25. Veebruaril 1737 Buttelstedtis Saksi-Weimari hertsogiriigi vaimuliku perekonnas. Tema isa Christian Friedrich Hupel oli Buttelstedti diakon ja Weideni pastir, ema Barbara Christiana von Spankau oli aadlipäritolu. Tal olid vennad Johann Friedrich Hupel ja Johann Christian Hupel. Esimest algõpetust andis talle isa, kes saatis ta 11.aastasena 1748. Aastal Weimari gümnaasiumi teise klassi. Huvitus arstiteadusest, ka matemaatikast ja loodusteadustest, kuid isa tungival veenmisel asus17. aastasena 1754. aastal Jena ülikooli, kus õppis teoloogiat kolm aastat. Kooli kõrvalt tegeles kreeka, heebrea, süüria, araabia, itaalia, inglise ja prantsuse keelt. Isa suri Hupeli ülikooliõpingute ajal. Ta lõpetas ülikooli 20. aastasena. Esimesed aastad Liivimaal Hupel lahkus Saksamaalt ega naasnud...
Gotthold Ephraim Lessing Gotthold Ephraim Lessing Sündis 1729 Kamenz †1781 Braunschweig saksa kirjanik, filosoof, kriitik ja publitsist teater Seisis tolerantsi ja mõistuse hääle eest. Muutis klassikalist draama žanri ja kristlikku mõtlemist. Tragöödia ''Emilia Galotti'' valgustas kodanikke aadli despootlikkusest. Teosed Esimene komöödia etendus kui ta oli 19- aastane. "Der junge Gelehrte" ￭ Luuled ￭ Draamad ￭ Esteetilised kirjutised ￭ Teoloogilised ja filosoofilised kirjutised ￭ ￭ ￭ https://de.wikipedia.org/wiki/Gotthold _Ephraim_Lessing Täname tähelepanu eest!
levikut Prantsusmaal. Tähtsaimaks vaimseks liikumiseks 18. sajandi Euroopas sai valgustus. Valgustusideede sünnipaigaks on Inglismaa. Üle kogu Euroopa levisid valgustajate aated aga Prantsusmaa kaudu. Inglismaa sai tõotatud maaks, kuhu prantsuse haritlased sõitsid uute ideedega tutvuma. Tähtsamaks Prantsuse valgustajaks oli Voltaire, kes on öelnud ,,Kui harimatu rahvahulk hakkab tegutsema, hukkub kõik". Teine tähtis Prantsuse valgustaja oli Charles Louis de Montesquieu, kes pooldas parlamentaarset monarhiat. Kolmas tähtis valgustaja Prantsusmaal oli Jean Jacques Rousseau. Vastupidiselt tollal levinud arvamusele leidis Rousseau, et kultuuri edenemisega on kaasnenud kõlbluse langus ja temalt on pärit lause ,,Tagasi loodusesse!" Esimene valitseja kes oli tuttav valgustuskirjandusega oli Friedrich II. Tema troonile tulekut Preisimaal jälgiti huviga Euroopas
Referaat Kõik saab kusagilt alguse... Püha Dominicus, astronoomide kaitsepühak, nägi esimest päevavalgust ebatavalises perekonnas aastal 1170 Caleruegas Vana-Kastiilia kiltmaal Hispaanias, mis paneb koheselt huvitama püha mehe elukäigust. Mõni aeg enne oli ta ema unes nägemuse saanud, et pojal helendab laubal täht ning ta kõrval on kirju koer, tõrvik hambus. Sellest lähtudes vanemad otsustasidki, et lapsest saab valgustaja, kes toob pimedusse valgust. Ja tõepoolest, suureks sirgudes sai Domingo Guzmanist ehk Dominicusest ketserite õudusunenägu ning kristliku ordu rajaja. Dominicus õppis Palencia ülikoolis vabu kunste ja neli aastat teoloogiat, mis oli soodsaks eelduseks tulevasele tööle. Kogu oma elu pühendas Dominicus võitlusele ketserluse vastu, otsis ka isiklikult nende eestvedajaid ja kui tõeteele jumalasõna kuulutamisega ei
koloonial seadusandlik esinduskogu ja omavalitsus. 1783- Versailles’ vaherahu- tunnustus iseseisvusele. Otsustati iseseisvuda, sest maksukoormuse kasvamine, omavalitsuse kujunemine, valgustusideed. Kõik nimed, dünastiad- Romanovid- vene, Katariina I, Peeter I.B ourbonid- prantsusmaa. Stuartid- inglismaa Valgustajad- Immanuel Kant- saksa filosoof. Defineeris valgustuse kui inimese vaimsevabanemise protsessi. Leibniz-saksa Herder-saksa, progressi ideed pooldas. Rene Descartes- prantsuse valgustaja, ratsionalismi rajaja. Mõtlen, järelikult olen olemas. Vlotaire- prantsuse valgustaja. ideaalne riigivorm monarhia. usu pooldaja Montesquieu- demokraatia. usuvabaduse pooldaja. Rousseau-ideaal oli vabariik.ühiskonna korra alus eraomand. Locke- inglise. ükski seadus ei tohi jõustada kuninga kinnituseta. eraomandi kaitse. Hobbes- inglise valgustaja. Ideaalne riigivalitsemisvorm monarhia, pidas tähtsaks et monarhile kuuluks seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim.
Valgustus periood euroopa kultuuriajaloos 1680. aastatest kuni 1780. aastateni. Seda iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine. Valgustajateks nimetati kirjanike ja haritlasi kes oma teostega püüdsid rahvast harida. Valgustus sai alguse Inglismaalt ja levis sealt ülejäänud euroopasse. Tuntumad valgustajad olid: Voltaire (1694-1778) Rousseau (1712-1778) Montesquieu (1689-1755) Volitaire kõige kuulsaim prantsuse valgustaja. Tema väide oli et kui harimatu rahvahulk hakkab tegutsema, hukkub kõik. Ta pooldas absolutismi.oma teoste pärast sattus ta ka vangla. Rousseau pli üks prantsuse valgustajatest. Ta pooldas rahvavõimu ning ta arvates peaksid kõik võrdsed olema. Montesquieu prantsuse valgustaja kes pooldas parlamentaarset monarhiat. Tema põhimõte võimude lahususest on jäänud tänapäevanigi demokraatia alusmüüriks.
inimkurjust 2),,Mikromegas" Tähtsustab teadust kui kultuuri osa. 3),,Candide" Inimesed peavad ennast harima. Voltaire'i filosoofia - 1)kõik usud on võrdsed. 2)Jumal kui Maailma mõistus. 3)Ei olnud kristluse pooldaja, kristlus kui vaimupimedus. 4)Inimese olemus on tema meelte ja mõistuse harimise saadus. 5)dogmaatiliste seisukohtade vastu tuleb vaielda. 6)tunnetuse põhialuseks on kahtlemine. · Daniel Defoe Inglise valgustaja - ,,Robinson Crusoe" dokumentaal romaan, mehest, kes jäi 27.a üksikule saarele. Raamat on päeviku vormis, ei sisalda irooniat. Palju looduskirjeldusi ja detailirohkust. Valgustuslikud ideed teoses 1)Eeskuju inimese looduspärasele arendamisele. 2)õpetuslik lugu inimese ja looduse, samuti inimese ja Jumala vahekordadest. 3)Inimloomusele omane egoism ohustab inimest nii kaua, kuni ta pole leidnud Jumalat. 4)Inimese juhiks on loodus ja usk
SAKSAMAA Gottfried Wilhelm Leibniz(1646-1716)- uus filosoofia Oli filosoof ja matemaatik, kelle vaadete lähtekohaks oli kujutlus monaadidest. Need on looduse vaimsed alged, mida on väga palju. Kõige krooniks on jumal. Matemaatikuna avastas diferentsiaal- ja integraalarvutuse. Majandusliku ja ühiskondliku arengu suunajaks oli riigivõim. Leibniz arvas, et teadus peab tooma praktilist kasu. Tähtis oli ka teadlaste jõupingutuste ühendamine Christian Thomasius(1655-1728)- kõlblusfilosoof Oli valgustaja, kes arvas, et filosoofia peab olema üldarusaadav ja tooma praktilist kasu. Rõhutas hariduse andmist õpetuse asemel. Hakkas ladina keele asemel kasutama saksa keelt ülikoolis, kui selle eest saadeti ta linnast välja. Oli usklik, kuid rõhutas südametunnistuse vabadust, astus välja nõiaprotsesside vastu. Rõhutas , et inimese individuaalne tahe tuleb allutada üldisele. Christian von Wolff (1679-1754) - esitas nn terve mõistuse filosoofia, mille tõttu teda peetakse
äratusliikumine, mida iseloomustas patust pöördumise rõhutamine, tundeline vabadus ja vaimulik lihtsus(hernhuutlus). Selle tõid saksa rändkäsitöölased. Nad ehitasid palvemaju, valisid jutlustajad. Valitsesid kõrged moraalinõudlused, vähenesid vargused, rahvas ei käinud kõrtsis. Aga see tõi ka usulise fanatismi. 18. Saj. teisel poolel jõudis Baltikumi valgustusliikumine. Kirikuõpetajad põimisid oma juttu nõuandeid, teadmisi, anti välja ilmaliku sisuga raamatuid. Eesti kuulus valgustaja: August Wilhelm Hupel(kirikuõpetaja) kirjutas raamatuid, andis välja eestikeelse ajalehe. Saksa valgustaja Johann Gottfried Herder äratas huvi luule vastu. 1796. Ilmus Garlieb Merkeli ''Lätlase, ertiti Liivimaal, filosoofilise sajandi lõpul''. Katariina 2, taotles eriõiguste kaotamist, kõigi alade allutamist keisrivõimule. 1738. Kehtestati Liivimaal ja Eestimaal uus halduskorraldus. Omavalitsus kujundati Venemaa omaga sarnaseks(asehaldusaeg)
Prantsusmaal. Tähtsaimaks vaimseks liikumiseks 18. sajandi Euroopas sai valgustus. Valgustusideede sünnipaigaks on Inglismaa. Üle kogu Euroopa levisid valgustajate aated aga Prantsusmaa kaudu. Inglismaa sai tõotatud maaks, kuhu prantsuse haritlased sõitsid uute ideedega tutvuma. Tähtsamaks Prantsuse valgustajaks oli Voltaire, kes on öelnud ,,Kui harimatu rahvahulk hakkab tegutsema, hukkub kõik". Teine tähtis Prantsuse valgustaja oli Charles Louis de Montesquieu, kes pooldas parlamentaarset monarhiat. Kolmas tähtis valgustaja Prantsusmaal oli Jean Jacques Rousseau. Vastupidiselt tollal levinud arvamusele leidis Rousseau, et kultuuri edenemisega on kaasnenud kõlbluse langus ja temalt on pärit lause ,,Tagasi loodusesse!" Esimene valitseja kes oli tuttav valgustuskirjandusega oli Friedrich II. Tema troonile tulekut Preisimaal jälgiti huviga Euroopas. Ta andis juba oma esimesel
tegemise kohaks valisin ja millega ise kokku puutusin, oma eriala tõttu. 2.1 Ettevõtte televisiooni osakonna kirjeldus Eesti Rahvusringhäälingu televisiooni osakond tegeleb otsesaadete ülekandega, saadete salvestamise ja töötlemisega. Eesti Rahvusringhäälingu peamiseks ülesandeks on kvaliteetse võimaluse loomine otseülekannete tegemiseks ja saadete salvestamiseks tulevateks ülekanneteks. Klient varustatakse stuudio, aparatuuri ja personaliga (dekoraatorid, peainsener, valgustaja, helitehnik, helisalvestaja, arvutitehnik, operaatorid). 2.2 Tööprotsessi kirjeldus ja korraldus Eesti Rahvusringhäälingu televisiooni osakond tegeleb otsesaadete ülekandega, saadete salvestamise ja töötlemisega. Eesti Rahvusringhäälingu peamiseks ülesandeks on kvaliteetse võimaluse loomine otseülekannete tegemiseks ja saadete salvestamiseks tulevateks ülekanneteks. Klient varustatakse stuudio, aparatuuri ja personaliga (dekoraatorid,
VALGUSTUS IDEOLOOGIA Kant, saksa klassik 1724- 1804 võttis valgustuse mõiste kasutusele. Tema nimetas valgustuseks inimese täiskasvanuks saamist vaimses mõttes. Toetud ratsionalismile, jätkuks. Peaidee on selles, et kõik peab olema mõistuse pärane. Kaasaarvatud ühiskond. Kritiseerisid, valgustajad kahte nähtust, mis ei olnud mõistuse pärased vaid mõistuse vastased: pärisorjus ja usuline fanatism. Voltaire ehk naerev filosoof, prantsuse kuulus valgustaja. DEISMI esindab. Tähendab seda, et jumal on looja, aga pärast loomist areneb maailm oma reeglite järgi. Nimetas jumalat suureks loojaks, instruktoriks. On kodanikuvabaduse, sõna, trüki, vabaduse kaitsja. ,,ma ei poolda seda mida te ütlete, aga ma kaitsen surmani seda mida ütlete ,,. Teine prantsuse valgustaja Charles de Montesquieu ( 1698-1755 ) pooldas valgustatud absolutismi. Pooldab konstitutsioonilist monarhiat. Valitseja võim on piiratud. Inglismaa tema suurim eeskuju
Gotfried Wilhelm Leibniz Info · Sündinud 1 juuli 1646 · Suri 14 november 1716 · Saksamaalt pärit valgustaja/filosoof/ matemaatik Vaated · Kiitis heaks kõikide teiste filosoofide mõtteid · Vaated muutusid korduvalt · Proovis jõuda süsteemini mis lepitaks vastuolud ja püüaks arvesse võtta kõik tegelikkuse asjaolud · Teadmiste tõesust ei taga ilmsus, vaid loogiline tõestus · Jumal lõi maailma kui parima olemasolevatest maailmatest · Jumal on tunnetuse täiuslik teostus, pole inimestele teostatav · Ruum ja aeg on subjektiivsed Teosed · ,,Arutlus Metafüüsikast" Räägib Jumalast, tema tähtsusest jne · ,,Monadoloogia" Räägib monaadidest, vaimne ühik millest koosneb reaalsus, Jumal on perfektne monaad, Tema filosoofia lühikokkuvõte Leht ,,Monadoloogiast" Varia · ,,Avastas" sarnaseid asju nagu Isaac Newton · Tal on famousbirthday.com leht · On olemas küpsise-firma Leibniz Küsimused · Kui vanaks elas? · Kellest enamasti rää...
Anaximandros Miletose koolkond. Pakub välja, et inimene on tulnud kalast. "Loodusest" Maa tema jaoks silindrikujuline, õhus Miletose koolkond. Maa tema jaoks taldrik, mis hõljub õhus, Anaximenes õhk seostub eluga Xenophanes Eleaadid koolkond. Montesquieu empirist. Prants liberalismi isa. 3-s võim - kohtuvõim. ,,Seaduste vaim" Entsüklopedistid. valgustaja T.Hobbes empirist. ühiskondliku lepingu teooria. B.Spinoza (juut) e ratsionalist. . Benedictus Kant (saksa) "Mis on valgustus?" ,,Igavese rahu poole" valgustus. kategooriline imperatiiv . "asi ise eneses". Voltaire (prants) valgustaja. Entsüklopedistid Rousseau entsüklopedistid. Valgustaja Fichte (saksa) ,,tõe preester" , kõned saksa rahvale. F.W.J.Schelling (saksa) Polaarsuse seadus
Prantsuse filosoof. Ratsionalismi rajaja. Descartes pidas teadmise aluseks kahtlemist kõigis tõdedes. Ta tuletas teesi “Ma mõtlen, järelikult olen olemas”. 10 Voltaire looming, olulisus. Ta teosed olid filosoofilised jutustused, romaanid, epigrammid, kõrgstiililised tragöödiad. Ta oli groteskne nii teostes kui ka elus. Kirjutas kurjast ja halvast. Teosed olid absurdsed ja fantaasiarikkad. Tema järgi nimetatakse 18. saj Voltaire sajandiks. Kuulsaim Prantsuse valgustaja. “Zadig ehk saatus” 11 Charles de Montesquieu looming, tähtsus valgustusajastul. Valgustusaja poliitiline mõtleja. Tema idee oli parlamentaarne monarhia. Tema tegi kuulsaks raamat “Pärsia Kirjad”. Teos oli lihtsameelne, vaimukas, ühiskonnakriitiline. Filosoofilise romaani kui uue žanri alusepanija. 12 Jean-Jacques Rousseau looming, olulisus, vastuolulisus. Ta oli kindel ja põhjalik valgustaja. Sai ootamatult kuulsaks arutlusega “Arutlus
ta Äksis pastoriametisse. Sama aasta 17. märtsil abiellus Hupel pastori lese Christine Elisabeth Dehniga. abielust sündis 11. veebruaril 1761 poeg, paraku suri naine sünnituse tagajärjel kahe kuu pärast. Aasta hiljem suri ka poeg. Oktoobris 1763 kutsuti Hupel Põltsamaa pastori kohale, kuhu ta 14. märtsil 1764 ametisse pühitseti. Põltsamaal abiellus Hupel uuesti Barbara Christine von Spandekau'ga. Ka sellest abielust sündinud poeg suri imikueas, nii et Hupel jäi lastetuks. Hupel oli valgustaja sest ta haris oma rahvast kirjutades raamatuid nagu näiteks ,,Topograafilisi teateid Liivi- ja Eestimaalt", ,,Riia ja Tallinna asehalduskorra praegune seisukord. Liivi- ja Eestimaa topograafiliste teadete lisanduseks", ,,Abivalmis meelespea neile, kes tingimata tahavad härra Moses Mendelssohni kristlaseks teha või vähemalt siiralt imestavad, et ta selleks veel saanud ei ole". Veel uuris ta majandust ja andis välja raamatu põllumajandus ajaloost. Johann Gottfried Herder:1744-1803
arenguks oli teadlastel vaja teha koosööd Valgustus Prantsusmaal 1) Montesquieu: parim parlamentaarne monarhia, võimulahusus (täidesaatev, seadusandlik ja kohtuvõim eraldi) 2) Voltaire: kuulsaim prantsuse valgustajatest, ideaaliks valgustatud absolutism riigikord, kus valitseb piirmatu võimuga haritud monarh, kes peab silmas eelkõige üldsuse kasu 3) Rousseau: looduslähedane valgustaja, tahab et kõik inimesed oleksid võrdsed (,,Ühiskondlik leping"), poliitiliseks ideaaliks demokraatia Valgustus Inglismaal Locke: kõrgeim võim peab kuuluma parlamendile, pooldas usuvabadust Valgustatud absolutism Austria: Maria Theresia 1) soosis manufaktuure 2) üldine tulumaks 3) sõjaväereform 4) piirati talupoegade teotööd 5) kaotati pärisorjus 6) kohustuslik saksa keel Preisimaa: Friedrich II 1) käskis vaestele vilja jagada
http://www.abiks.pri.ee Nimed Gustav II Adolf-Rootsi kuningas 17. saj., rajas Tartu Ülikooli 1632 a. Karl XIV Johan -Rootsi kuningas 19. saj. (Bernodotte) F.R.Kreutzwald -arst, kirjamees ja "Kalevipoja" koostaja K.J.Peterson -esimene Eesti soost luuletaja Peeter I -Vene tsaar 18. saj. (Põhjasõja ajal) Aleksander I -Vene tsaar 19. saj. Karlis Ulmanis -Läti president 1930. aastatel J.G.Herder -Saksa kuulsaim valgustaja, töötas Riias O.W.Masing -marahva nädalalehe toimetaja, leiutas Õ-tähe J.Tõnisson -Eesti poliitik ja Eesti riigivanem A.Oxenstierna -Rootsi kantsler 17. saj. Gustav III -Rootsi kuningas 18. saj. C.R.Jakobson -ärkamise aja tegelane ("Sakala", Eesti kirjameesteselts, Põllumeeste-seltsid, "3 isamaa kõnet") V.Kingisepp -Eesti enamlaste (kommunistide) juht B.G.Forselius -rajas Tartus õpetajate seminaari 17. saj., andis välja õpikuid
Tema kõlbelised põhiideed vabadus, võrdsus, vendlus osutusid algava revolutsiooni lipukirjaks. Rousseau positsioon valgustuses on olla üleminekufilosoof. Ühest küljest teravdab ta üleskutset suuremale vabadusele. Teisest küljest valmistab ta ette romantilist protesti valgustuse vastu. Rousseau eeldab inimese vaba ja loomulikku seisundit. Eeldab, et inimene on sünnipäraselt hea ja rikkumatu. Rousseau oli kõige radikaalsem prantsuse valgustaja. Ta lisab lääne filosoofiale kolm revolutsioonilist ideed: 1) Tsivilisatsioon ei ole hea ega isegi mitte neutraalse väärtusega, vaid selgelt taunitav nähtus. 2) Me peaksime taotlema nii oma era- kui avalikus elus, et kõik vastaks mitte meie mõistuse, vaid tunnete ja loomulike instinktide nõuetele. Teiste sõnadega elu peab mõistuse asemel juhtima süda. 3) Inimühiskond on omaenda tahtega kollektiivne olend, mis on täiesti erinev ühiskonna üksikliikmete tahete summast. Iga
hiljem aga mõjutas paljude maade riigikorda (isegi kuni nüüdisajani välja). Montesquieu analüüsis kolme peamist valitsemisvormi, mis tema arvates olid despootia (absolutistlik monarhia), monarhia ja vabariik. Ideaalseks riigikorraks pidas Montesquieu konst. monarhiat, vabariik sobivat aga ainult väikese territooriumi puhul. Kesksel kohal Montesquieu vaadetes oli võimude lahususe teooria. Ta arvas, et seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema eraldatud. Valgustaja rõhutas kodanike vabaduste kaitset ja seetõttu peetakse teda libelarismi isaks.
CHARLES LOUIS MONTESQUIEU DE LA SECONDAT 1689-1755 Elulugu: Sündis 1689. aastal Bordeaux' lähedal mantliaadliku pojana Omandas väga hea hariduse Prantsuse filosoof ja valgustaja Tegutses 18. sajandil Erialaks õigusteadus 20ndates eluaastates oli Bordeaux' parlamendi nõunik ning hiljem ka president Oli ka maailmarändur, kes huvitus eri maadest ja valitsussüsteemidest Tegutses ka ilukirjanduse eriti ajaloo ja filosoofia alal Prantsuse Akadeemia liige Sotsioloog, kes uuris ühiskonda ja riiki Suri 1755. aastal Pariisis Looming "Pärsia kirjad" (1721) "Roomlaste suuruse ja languse põhjustest" "Seaduste vaim"(1748)
juurviljade kuivatamisega. Alustas nakkushaiguste vastu kaitsepookimist Eestis. Põltsamaa pastor August Wilhelm Hupel oli viljakas literaat, kes pärandas tänapäevale hinnalisi kirjeldusi oma kaasajast kogumikes ,,Topograafilisi teateid Eesti- ja Liivimaast" ning ,,Põhjamaa kirjutisi". Andis koos Peter Wildega välja esimest eestikeelset ajakirja Lühike Õpetus. Baltikumi kõige tunnustatuim õppeasutus oli Riia toomkool, kus aastatel 1764-1769 töötas hilisem saksa suurim valgustaja noor Johann Gottfried Herder, kes tutvustas esmaselt eesti rahvaluulet Euroopas saksa keele vahendusel. Rahvastiku haritlaskonna kujunemine Euroopas 18. sajandil kasvav huvi eksootiliste ja väikerahvuste vastu leidis uuel sajandil Eestis väljenduse estofiilide liikumisena. Baltisakstastest Eestihuvilised- estofiilid- uurisid eetsi keelt ja kultuuri, avaldasid ilukirjandust, andsid välja ajalehti ja kooliraamatuid ning asutasid mitmesuguseid teaduslikke seltse
Suur Prantsuse revolutsioon Revolutsiooni puhkemise põhjused: · Riik oli suurtes võlgades pankrot · Viljasaak kehv viljahindade mitmekordne tõus tekitas rahutusi · Tsunftiusunduse kaotamine · Absolutism oli oma aja ära elanud, takistas riigi arengut Revolutsiooni algus ja ajend: 5. mai 1789. - algasid generaalstaadide1 istungid Versailles' 17. juuni 1789. kolmanda seisuse esindus kuulutas end Rahvuskoguks 9. juuli 1789. Rahvuskogu nimetab end Asutavaks Koguks (soovib uut korda) Pariisis: kogunesid rahvakoosolekud, asi väljub kontrolli alt. Kuningas koondab Pariisi lähedusse 20 000 (Saksa/Tsehhi) sõjameestest koosneva palgaarmee. Rahvas loobib kividega ja armee tulistab. 13. Juulil algas ülestõus loodi kodanike relvastatud organisatsioon Rahvuskaart, eesotsas La Fayettiga. Vallutatakse Bastille'. Loodi uued ko...
mustanahalist. 1776 -kontinentaalkongress võttis vastu iseseisvusdeklaratsiooni. 1781 -ameeriklased piirasid inglise väed sisse ja sundisid need kapituleeruma 1783- kuulutati endised asumaad vabadeks ja iseseisvateks riikideks 1787- hakati välja töötama põhiseadust Rene Descartes-prantsuse filosoof, kes väljendas kujukalt uusaja teaduse sihte, juhtmõte ,,ma mõtlen, järelikult olen olemas" Francois Marie Voltaire-kõige kuulsam prantsuse valgustaja, juhtmõte ,,kui harimatu rahvahulk hakkab tegutsema, hukkub kõik" valitsus määras tema ,,filosoofilised kirjad " avalikule põletamisele Charles Louis De Montesquieu-esikraamat ,,pärsia kirjad", ,,seaduste vaimust" selles arvutas ta erinevaid riigivorme, pidades parimaks parlamentaarset monarhiat, Võimude lahutuse põhimõtte autor Jean Jacques Rousseauo-hüüdlause ,,tagasi loodusesse"arvas tollal levivale arvamusele, ''Kas teaduste ja kunstide edu on soodustanud kõlbluse paranemist?''
Sattus mitmel korral vangi ja oli Hispaania sõjaväes. Elu lõpus pidas vaimuliku ametit. Ta vasak käsi jäi eluajaks halvatuks. 40) Eesti valgustaja; ,,Kolm isamaa kõnet"; ,,Sakala" asutaja 41) Renessansiaja mõtleja. ,,Utoopia" autor. 42) Värvusteooria looja, ,,Fausti" autor; anatoomilised avastused; Saksa kirjanik 43) ,,Robinson Crusoe" autor; väärtustas tööd; kapitalismi esimene jälg; traditsiooni ja metsluse erinevus 44) ,,Gulliver reiside" autor; Inglise valgustaja, kaunilt kunstide soosija. 45) ,,Romeo ja Julia" autor; tragöödiad, komöödiad, ajalookroonikad; komöödiad lähtusid sageli itaalia renessansi novellide populaarsetest ideedest? 46) Üks Prantsusmaa valgustusaja mõtleja. 47) Sakslane, kes leiutas filmikunsti. 48) Füüsikust filosoof Inglismaal. Tema on loonud mitu füüsikaseadust. 49) Kes oli esimese proosateose looja? Mis teos see oli? Raamat koosnes novellidest ja lühijuttudest.
Õiguste Petitsioon - akt, mis kaitses isikuvabadusi ja omandiõigusi DESCARTES - prantsuse filosoof, kes rõhutas mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust. arvas, et teadmiste ainus allikas on mõistus ning kindla teadmiseni jõudmiseks on vaja kahelda kõiges. cogito, ergo sum VOLTAIRE - valgustajast ideoloog, mitmekülgne, võitles kat.k., loodusõiguse teooria, valgustatud absolutism(valitseja liit filosoofidega) MONTESQUIEU - valgustaja, kelle teosed mõjutasid paljude maade riigikorda, analüüsis 3 valitsemisvormi, konstituts.monarhia, võimude lahususe teooria, geogr. keskkonna teooria DIDEROT - filosoof, kes andis välja "Entsüklopeedia", peale selle esimeste köidete hävitamist jätkas illegaalselt väljaandmist SPENER - pietismi rajaja LEIBNIZ - filosoof & matemaatik, lähtekohaks kujutlus monaadidest(looduse vaimsed alged), kõige krooniks - Jumal, riigivõim, töö
Valgustuse eelkäijaks Prantsusmaal oli Rene Descartes, kes oli ratsionalismi rajaja. Temalt on pärit lause ,,Mõtlen, järelikult olen olemas". Prantsusmaa tuntuimad valgustajad olid Voltaire, Charles Louis de Montesquieu ja Jean Jacques Rousseau Nii ilmalikud kui ka kiriklikud võimud püüdsid takistada valgustusideede levikut Prantsusmaal.Vaatamata sellele levisid valgusideed kiiresti ja talupoegade olukord paranes Voltaire: Ta oli kuulsaim Prantsuse valgustaja. Oma teostes naeruvääristas ta mitmesuguseid elupahesid. Tema eriliseks naerualuseks oli katoliku kirik. Voltaire sattus oma kirjatööde pärast mitmel korral vanglasse ning saadeti lõpuks Prantsusmaalt välja. Valitsus määras tema teose ,,Filosoofilised kirjad" avalikule põletamisele. Voltaire ei uskunud demokraatiasse. Ta on öelnud ,,Kui harimatu rahvahulk hakkab tegutsema, hukkub kõik". Mõnda aega viibis Voltaire Preisimaa valgustusmeelse kuninga Friedrich II õukonnas.
Suurima mõjuga oli valgustajatest Voltaire. Tema kesksel kohal oli võitlus katoliku kiriku vastu ning ta naeris välja vaimupimedust. Tema poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism, see tähendaks, et tugeva võimuga valitseja korraldab ühiskonnaelu ümber filosoofide nõuannete järgi. Charles Louis de Montesquieu leidis, et ideaalne valitsemisvorm on konstitutsiooniline monarhia. Ta arvas, et seaduslik, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema eraldatud. Valgustaja rõhutas kodanike vabaduse kaitset ja seetõttu peetakse teda liberalismi üheks isaks. Jean-Jacques Rosseau idealiseeris inimese looduslähedust, seda iseloomustavad võrdsus ja vabadus. Väga oluliseks pidas Rosseau kasvatuse ja koolihariduse reformimist. Kasvatus ning õpetus pidid olema looduslähedased- kõigega pidi kaasnema õpetuslik seletus. Minu arvates oli valgustuse perioodil väga suur tähtsus Euroopa ja maailma edasisel kujunemisel
Siit algab pinevuse pidev tõus, kuni võitlus jõuab haripunkti ehk kulmnatsiooni. Nüüd järgneb sündmustes pööre ning siis saabub dramaatilise võitluse lõpplahendus. Kuidas saab näidendist lavastus? 1. Vali sobiv tekst. 2. Pane see dialoogi-vormi. 3. Lisa remargid. 4. Lavastaja valib osatäitjad. 5. Toimuvad lugemis-proovid. 6. Toimuvad lava-proovid. 7. Toimub pea-proov. 8. Samal ajal asuvad tööle: lavakunstnik, helitehnik, valgustaja , grimeerija, kostümeerija ja veel paljud teised teatri töötajad.
aastal ristisõtta suundus, jõudis ta sultaniga hõlpsasti kokkuleppele, sai läbirääkimiste teel Kristuse haua oma valdusse ja kroonis end Jeruusalemma kuningaks. Kristlik keiser ja muhameedlik sultan veetsid omavahel mõnusalt aega. Mälestuseks kinkis sultan Friedrichile planetaariumi ja rühma orjataridest tantsijannasid. Ja ometi oli kõik alanud nii hiilgavalt. 1740. aastal märkas valgustatud Euroopa üllatusega, et Preisimaal on tõusnud uus hiilgav täht võluv noor kuningas, valgustaja ja poeet, kellele polnud galantsuse ja vaimukuse poolest kedagi vastu panna. Kuid siis äkki sissetung Sileesiasse, mis tõi kaasa kolm verist sõda. Nüüd oli Friedrich järsku salakaval ja reetlik despoot, «kuri mees Berliinist». Kas reformivürsti väline sära oli petlik? Kas tema mõistatuse lahendus võis peituda kroonprintsiaastate vastasseisus julma Sõdurkuningast isaga? Ja siiski tõusis tühine Saksa kolkaprovints tema ajal üheks Euroopa võimsamaks suurriigiks.
Süütu noormees kogeb, et vägivald on igapäevane, seaduserikkumine normaalne, teesklus iseenesestmõistetav ja kurjus alati võidul. Siiski õpib Candide ka oma katsumustest seda, et elu ülekohtule ja karmusele vaatamata peab iga inimene ,,harima oma aeda". · ,,Mikromegas" nimitegelaseks on teise planeedi elanik Mikromegas, kes tuleb Maale (,,parimast parimasse maailma") 6. Rosseau- prantsuse valgustaja · ,,Arutlus küsimuse üle: kas teaduste ka kunstide areng on aidanud puhastada kombeid? ,, - tsivilisatsiooniga kaasnev luksus ja jõudeolek viivad ühiskonna nõrkuse ja languseni. Ühiskond on tugev siis, kui tema elu sisu määravad praktilised vajadused ning püüd kõlblusele ja loomulikkusele. Teadus ja kunst aga, olles loodusest ja loomulikkusest eemal, toovad kaasa vaid pahesid.
Ütlused : ,,kui jumalat poleks tuleks ta välja mõelda" ja" kui harimatu rahvahulk hakkab tegutsema hukkub kõik" Montesquieu- kuulsamad valgustusteosed : ,, pärsia kirjad" ja ,, seaduste vaim". Valitsemisideaaliks konstitutsiooniline(parlamentaarne) monarhia, kus seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim on eraldatud. Rousseau- Teosed: ,,ühiskondlik leping" ja ,, arutlus teadusest ja kunstidest". Riigivormiks vabariik, kus võim lähtub rahvast. Tegelikult ei teadnud valgustaja ise ka kuidas see riigivorm peaks suures riigis teostuma. See oli võimalik vaid väikestes riikides Preisimaa Absolutismi valitseja oli Preisis Friedrich Wilhelm e Sõdurkuningas, teda nimetati nii, sest ta kandis kogu oma elu sõjaväemundrit ja nimi viitab ka tema jõupingutustele selleks, et luua tohutu suur ja võimas sõjavägi. Kuningas jagas sõjaväelased üle maa paiknevatesse gansionidesse. Reformis ohvitseriks saamise reegleid. Ohvitseriks ei
Gandhi J. India peaminister Gandhi M. India poliitik, iseseisuslane Glück E. tõlkis piibli läti keelde Grenztein A. ajalehe "Olevik" toimetaja venestamise pooldaja Gustav II Adolf Rootsi kuningas 17. saj., rajas Tartu Ülikooli 1632 a. Gustav III Rootsi kuningas 18. saj. Helle A.T. I Eesti keelse piibli autor Hemingway E. kuulus kirjanik 20.saj. Herder J.G. Saksa kuulsaim valgustaja, töötas Riias Hitler A. Saksamaa peaminister, diktaator Homein A. usujuht, kes valitses Iraani teostas Islami revolutsiooni Hoover E. USA president Hupel A.W. andis välja I eesti k. ajakirja "Lühike öpetus", Põltsamaa pastor Hurt J. ärkamisaja tegelane, kogus rahvaluulet ja vanavara Jakob Uramaa hertsog 17. saj. Jakobson C.R. ärkamise aja tegelane ("Sakala", Eesti kirjameesteselts, Põllumeesteseltsid, "3
Ta üritas teha häid ja õiglaseid seadusi, kuid ka seda ei pooldatud. Katariin II huvitus väga rahva heaolust, kui tema seadusi ja nõuandeid ei järgitud ja sellepärast ei olnud ta ka nii hea valitseja kui Peeter I. Pugatsov ta oli talurahvasõja eesotsas ja üritas saavutada suuremat rahva poolehoidu ning valetas end Peeter kolmandaks. Talurahvasõda suruti alla ja tema võeti kinni ning hukati. Hupel Nimekaim Eesti aja valgustaja. Ta tutvustas oma raamatutes Baltikumi ajalugu, loodust ja kultuuri. Ta hakkas koos kohaliku arstiga Põltsamaal välja andma Eestikeelset ajalehte. Herder Saksamaa kuulsamaid valgustajaid. Tema äratas huvi siinse rahvaluule vastu. Tema vahendusel jõudsid Eesti ja Läti rahvalaulud esimest korda Euroopa lugejani. Merkel Valgustaja. Ta suutis vapustada kõiki Euroopa lugejaid, siinse talurahva olukorraga ja tutvustas kui julm elu talurahval Eestis on.
ta elu korraldamist, andis nõuandeid arstimisest ja erinevatelt elualadelt. Willmanni peateos oli ,, Jutud ja tegud" kus ta tõi lugejani hulga antiik-, kesk- ja renessansiaja kirjndusest. 15) Rosenplänter oli Pärnu pastor, kes uuris eesti keelt ja rahvaluulet. Ta andis välja ajkirja ,,Beiträge". Tänu temale on säilinud K. J. Petersoni luule ja O. W. Masingu kirjad jm. 16) Otto Wilhelm Masing oli eeslasest köstri poeg ning valgustaja. Ta oli eesti vanema kirjandusloo üks tähtsamaid esindajaid, sest ta uuendas eesti keelt ja tõi kasutusele õ- tähe. 17) Ta andis talupoegadele uusi teadmisi, õpetas neid oma peaga mõtlema ning arukalt korraldama, ta lõi esimese eestikeelse ajakirja. 18) Mannteuffel oli mõisnik kes elas Ravila mõisas. Tema peateos oli ,,Ajaviide peeruvalgusel" mis oli mõeldud talurahvale õpetlikuks meelelahutuseks. 19) Esimene eestikeelne kalender ilmus aastal 1720. aastal.
MÕISTED: Valgustaja- teadmiste levitaja; valgustusfilosoof, kelle eesmärgiks on enese ja teiste harimine ning ühiskonna õigele teele suunamine. Piibel- ristiusu peateos. Osadeks Vana ja Uus Testament. Uus Testament jaguneb omakorda neljaks evangeeliumiks. Juhuluule- salongi- e. tarbeluule, perekondlike ning seltskondlike sündmuste (nt pulmade, sünnipäeva, ristsete) puhuks kirjutatud värsid, pühendusluule. Estofiil- eestisõbralik, eesti keelt ja kultuuri harrastav muulane. Kalendrilisa- osa kalendrist, asudes seejuures kalendri lõpus; sisaldas endas ilukirjanduslikke jutte. Esialgu vaimulik sisuga, hiljem hakkasid tutvustama teisi maid, jag. nõuandeid tervishoiu ja põlluharimise kohta, ajaviiteks õpetlike juttude, valmide ja luuletustega. AASTAARVUD: 1525- Lübecki raad leidis vaadist katekismus, mida peeti vanimaks eestikeelset teksti sisaldavaks raamatuks. Pole säilinud, sest Lübecki raad arestis vaadi ning põletas selle, kui ,,luterli...
konservatism. Saksamaalt Baltikumi levivatele uuendustele ja nende sissetoojatele ei vaadatud kuigi hea pilguga. 18.sajandi baltisaksa kultuuri keskpunktiks kujunes Riia. Vene riigi suurima sadamalinnana oli Riia ühtlasi Baltikumi väravaks nii meritsi kui ka maitsi Liivimaale saabujale. Siin asus 18. sajandil Baltikumi kõige tunnustatum õppeasutus Riia toomkool, kus aastatel 1764-1769 töötas hilisem saksa suurim valgustaja noor Johann Gottfried Herder (1744-1803). Herderi teeneks eesti kultuuriloos sai eesti rahvaluule esmatutvustamine Euroopas saksa keele vahendusel. Tallinna vaimuelu keskuseks kujunes pärast Põhjasõda tegevust jätkanud akadeemiline gümnaasium, mille juures paiknes ka trükikoda. 1784. aastal asutas kirjanik August von Kotzebue Tallinna esimese teatritrupi Eestis; mängiti peamiselt Kotzebue enda kirjutatud näidendeid, mis saavutasid tuntuse kogu tollases Euroopas. Positiivsed mõjud:
par alus. par par Charles Montesquieu seisukohad raamatust "Seaduste vaim" on aluseks paljude riigikordadepar par kujunemistel. Ameerika riigiv'f5imu 'fclesehitusel v'f5eti aluseks Montesquieu v'f5imude lahususe par par teooria. 1789. aastal kehtima hakkanud uue konstitutsiooni kohaselt sai seadusandliku v'f5imu par par Kongress, t'e4idesaatev v'f5im kuulus presidendile ja kohtuv'f5imu k'f5rgeimaks organiks m'e4'e4rati par par 'dclemkohus. Prantsuse valgustaja Rousseau vaateid j'e4rgis ka 'fcks Ameerika presidentidest, Thomaspar par Jefferson, kes pooldas ka rahva suver'e4niteedi ideid. par par Austrias viis valgustust l'e4bi keisrinna Maria Theresia, kellele ei meeldinud k'fcll prantsusepar par valgustajate ideed kirikuvastasuse p'e4rast, kuid ta m'f5istis reformide vajalikkust. Ta viis l'e4bi erinevaid par par uuendusi s'f5jav'e4es, majanduses ja hariduses tugevdades oma kuningav'f5imu. Maria Theresia t'f5i par par
Põhiline dekoratsioon oli baar. Oli ka kasutatud kahte väga suurt peeglit. Peeglitest paistis lavategevus sellisena nagu see oleks lava tagant vaadates. Minu jaoks jäi peeglite otstarve selgusetuks. Don Quijote kostüümiks oli rüütli riietus, mis sobis talle päris hästi, aga ülejäänud tegelaskujude kostüümid oli pigem karnevali stiilis. Miskipärast mina ei usu, et sellel ajastul selliseid kostüüme kanti. Muidu olid kostüümid ilusad ja värvilised. Valgustaja töö selles etenduses oli päris kerge. Valgustus eriti ei vaheldunud ja oli enamus ajast ühtlane. Ma ei märganud eriti värvilist valgustust ja põhiliselt oli kasutatud valget valgustust. Minu arvates kõige õnnestunum stseen oli see kui Don Quijote koos oma "südamedaamiga" pidas võitlust ühiskonna põhjakihiga, seekord hea võitis. Seda võitu võib lugeda ka etenduse hea ja halva vahelise võitluse võiduks. Mulle meeldis ka teine stseen, kus
valitsemisse filosoofide nõuanded. Montesquieu analüüsis kolme peamist valitsemisvormi, jõudes järeldusele, et konstitutsiooniline monarhia tagaks ideaalsuse riigi valitsemises, tuues näiteks Inglismaa. Despootiat ehk absolutistlikku monarhiat nimetas ta koletuslikuks ning vabariik sobivat ainult väikse territooriumi puhul. Küll aga arvas Montesquieu, et seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peaksid olema eraldatud, käsitledes võimude lahususe teooriat. Valgustaja rõhutas ka kodanike vabaduse kaitset. Kolmandaks tähtsaks vaadete esindajaks oli Rousseau, kes idealiseeris ühiskonna elu enne riikide teket, mõistes siiski suurepäraselt, et selle ideaali juurde ei saa inimkond tagasi pöörduda. Lahendust nägi ta rahva suveräniteedis, mis tähendab võimu lähtumist rahvast. Sellele põhimõttele vastas kõige paremini vabariiklik kord, kuigi tal olid ka selle suhtes omad kahtlused
Eesti aeg, siis nad said esimest korda lääneriiki Itaaliasse ja Portugali reisile minna. Samuti ei tohtinud Nõukogude ajal avalikult jõule pidada. Ülle Madise arvab, et vabadus eeldab vastutusvõimelist inimest, ta räägib ,,Filosoofid on öelnud, et tavaline inimene peab elama reglementeeritud elu. Kui piiravat reegilit pole ,siis inimene kipub endale ja teistele liiga tegema." Ülle Madise toetab valgustaja filosoofe, kes arvavad, et vabadus on inimeseks olemise tuum ja alus. Arvan samuti, et inimene peab olema vastutusvõimeline, ei tohi mõtlemata teha tegusid, millega kaaskodanikele kahju põhjusatatakse. Kui inimestel on ühtsed reeglid, siis vaba ühiskond toimib suurepäraselt, inimesel peab olema teadmine, mis on õige, mis vale. Mina arvan , et inimene sünnib siia ilma vabana, aga koos vabadusega tulevad juba lapseeas
Filmikunsti ajalugu. Eesti filmi ajalugu. • Filmikunsti sünniajaks võid pidada 1895 aasta detsembikuud,kui vennad Lumiereid näitasid ühes Pariisi kohvikus esimest korda maailma liikuvaid pilte. • Esimesele seansile pole tulnud just palju rahvast. Oli unbes 30 vaatajad ja ka mõned ajakirjanikud ja LumiereZide sõbrad. • Hetke pärast ilmub ekraanile foto Lyoni linnaväljakust. • Järsku hakkab fotol hobune liikuma vaatajate poole.Liikub ka jaama rong, suppi sööv beebi jm. • Esimene filmilõik kestis poolteist minutit, tegimist oli tummfilmiga. • Et vaatajad asjast aru saaksid, näidati tiitreid ning taustaks mänditi sobivat muusikat. • Tol ajal oli filmimisel põhimõtteks : üks kaader üksainud sündmus. • Esimene kuulus filmitegija ja näitleja oli inglise koomik CHARLES CHAPLIN. EESTI FILMI AJALUGU. • Eestimaale jõudis kino 1892. aastal, mil Tallinas ja Tartus korraldati esimese avalikke kinose...
,,Faust" on Goethe elutöö, tähtsaim teos, siis otsustabki autor oma mõtteid avaldada just selle tegelase läbi ning tema ise peegeldub kõige rohkem maailmale just selle karakteri kaudu. Raamatu kangelane doktor Faust oli küll ametilt arst, aga oli ka sinasõber kirjandusega ning omahakatuslik filosoof, viimased kaks täpselt nagu autorgi. Just tänu Fausti filosofeerimisele ja monoloogidele saamegi võrrelda nende kahe ühiseid jooni. Faust oli ülikooli õppejõud, ta oli valgustaja ning kuna Goethe oli romantismi kirjanik, siis pidid ka temas olema prohvetlikud jooned, mis on jällegi Fausti sarnasus ta loojaga. Mõlemal neil oli kõrgharidus. Faust küll kõrgemal oma kraadidega, kuid just seda vajaski Goethe, et näidata inimestele, kui vähe tähtsust omavad need teaduslikud kraadid haritud inimesele endale. Inimesed vaatasid Fausti alt üles tänu tema positsioonile, kuid Goethe pidas õigeks tarkuseks hoopis maailma tundmist iseenda kaudu, mitte raamatutest loetust
Karl August Herman 1851-1909. Oli aktiivne kultuuri tegelane, keele teadlane, ajakirjanik, muusika huviline, rahva valgustaja. Ta oli pärit Põltsamaalt Oli andekas ja töökas- jõudis kõrgema hariduseni. Kolm aasat õppis ta Tartu ülikkolis usuteadust seejärel Leipzigi ülikoolis, sealt sai keeleteaduse doktori kraadi. Naastes Eestisse läks Tartu ülikkoli lektoriks. Toimetas Eesti postimeest, andis välja eesti keele õpikuid, uuris ajalugu, kirjutas ja kirjastas raamatuid, lõi kaasa ka poliitikas. Kogus rahvaviise, kooridele seadis neid. Andis välja muusikaajakirja 13 aastat järjest
" Lähtus loodusõiguse teooriast. Tema poliitiline idaal oli valgustatud absolutism. Ta arvas , et tugev kuningas või keiser suudab filosoofide nõuannetest juhindudes ühiskonna ümber kujundada. Pidas kirjavahetust Katariina II ja Friedrich II- ga. Montesquieu: ühiskondlik-poliitiline teos : "Pärsia kirjad" (1721). "Seaduste vaim" (1748). Ideaalne riigikord konstitutsiooniline monarhia. Seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema eraldatud. Valgustaja rõhutas kodanike vabaduse kaitset ja seetõttu peetakse liberalismi üheks isaks. Rosseau(1712-1778) - "Arutlus teadustest ja kunstidest"(1750) Põhiteosed on : "Arutlus inimestevahelise ebavõrdsuse tekkimise põhjustest" ja "Ühiskondlik leping". Ideaaliks vabariik. "TAGASI LOODUSESSE!" Galileo Galilei (1564-1642) : itaalia astronoom, matemaatik ja loodusfilosoof.
sellest võib järeldada, kui vähe ta enda elust lugu pidas. Faust armus Margaritasse ja näitas, et temas on ka rüütellikust, kui läks neidu vanglast päästma. Faust oli ka arg või lihtsalt mõjutatav inimene, sest kui nad oli Valentiniga rüseluses ja Faust ta tappis ei jäänud Faust sinna oma tegudele vastust anda, vaid kuulas Mefistofelese nõuannet ja läks minema. Faust ei ole ei kurjategija ega ka tigestunud mässaja. Pigem on ta valgustaja ja utopist, kes usaldas loodust, kuid ei osanud tunnetada iseennast ja oma jõudu. Mefistofeles nimetab Fausti irooniliselt Maa pojaks. Mefistofeles ütleb: Ta saatuselt sai vaimu haruldase, mis peatumatult tungleb edasi ja maiseid rõõmusid ei lase tal rahus maitsta iialgi. Kui teda oma ringi veab
13.saj tekkis ja hakkas arenema Eesti kirjakultuur, kui eestlaste asustatud aladele tulid sakslased ja taanlased. Esimesed eestikeelsed sõnad ,,Laula, laula, pappi!'' ladinakeelsesse ajaraamatusse(Hendriku Liivimaa kroonika) preester Hendrik. Valgustaja teadmiste levitaja, silmaringi laiendaja piibel ristiusu õpetuse aluseks olev pühade tekstide kogu juhuluule mingi sündmuse pidulikustamiseks kirjutatud tarbeluule estofiil eesti keelt ja kultuuri harrastav muust rahvusest isik kalendrilisa kalendaariumile järgnev osa kalendris 1825 Lübecki raad arestis vaadi raamatutega, mida taheti saata Riiga. Seal olid Saksakeelsed luterlikud raamatud ja liivi-, läti-, ning eestikeelsed missatekstid, mis kästi põletada. Need olid arvatavasti esimesed eestikeelsed raamatud. 1535 Trükiti Wanradti ja Kolelli katekismus, mis oli järgmine teadaolev eestikeelt sisaldav raamat. 1637 ilmus esimene eestikeelne juhuluuletus, ladinakeelse pealk...
1693 Williami ja Mary kolledz 1701 Yale Ameerika rahvuse kujunemisel oli oluline osa ka valgustusideoloogial BENJAMIN FRANKLIN esitas Põhja-Ameerika kolooniate liidu projekti, mille kohaselt kuulus seadusandlik võim kolmeks aastaks valitavale parlamendile Suurele Nõukogule Kolooniate ja emamaa vaheliste konfliktide puhul võitles Franklin asumaade iseseisvuse eest Teine silmapaistev valgustaja oli Thomas Jefferson (1743-1826) Tema arvates ideaalne ühiskond koosneb farmeritest ja käsitöölisetest Tema arvates oli kõigil õigus luua oma riik Väitis et kolooniatel on õigus vastu hakata Temast sai Iseseisvusdeklaratsiooni põhiautor Pooldas orjade kaotamist Regulaararmee ülemjuhatajaks valiti George Washington Kolooniate juhid ähvardati mässamise eesti üles puua Kongress võttis 4
et rahvas on võimu allikas. Abraham Lincoln on öelnud: "Demokraatia on rahva valitsus: rahva poolt ja rahva huvides." Demokraatiat võib nimetada pigem sotsiaalseks kui poliitiliseks ideaaliks, sest demokraatlikud vabaduse ja võrdsuse põhimõtted ei ole ainult poliitilised. Kui võtta rahvalt võimalus teha ise otsuseid, siis sellega peatatakse rahva moraalsete ja poliitiliste võimete areng ja võetakse rahvalt võimalus õppida. Saksa valgustaja Herder avaldas mõtet, et masinavärgis nimega riik on rahvale vaja isandaid ainult seni, kuni tal endal jääb mõistusest puudu. Et demokraatia võiks tekkida, areneda, püsida ja süveneda, on vaja nii ajaloolisi tingimusi, kultuurilisi eeldusi ja poliitilist tahet kui ka ennekõike kodanike valmidust, oskust ning tahtmist seda hoida ja kaitsta. Mina näen valgustusliikumises inimkonna vaimsuse kiire arengu ahelat. Esmalt sai kõik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
