Majandusajaloo II harjutustund/seminar (2013 sügis) 1) Füsiokratismi olemus ja peamised seisukohad? Kuidas suhtusid selle koolkonna esindajad vabamajandusse? 2) Utoopilise sotsialismi tekke põhjus ja selle esindajate eesmärgid? 3) Kirjelda utopistide ideaalühiskonna põhimõtteid Thomas More’i ja Tommaso Campanella näitel? 4) Saksamaa ajaloolise koolkonna olemus? Koolkonna kaks arengufaasi ja peamised seisukohad? 5) Millist/milliseid ühiskonnakihti/-kihte esindas Saksa ajalooline koolkond? Millise ühiskonnaklassi ideoloogiaga oli tegemist? Põhjenda! 6) Miks vastandasid Saksa ajaloolise koolkonna esindajad ennast utopistidele ja marksistidele? Selgita nende vastasseisu iseloomu! 1) Olemus: liberaalid, esindasid klassikalist majandusteadust, suure prantsuse revolutsiooni eel,
Esimene romaan pärineb kirjanikult Francois Rabelais renessanssiajal sündis samuti ka eepos Kolm tähtsamat renesanssiajastu Firenzelast: 1. Dante(1265-1321) - Rohkelt armastusluulet. 2. Petrarca(1304- 374) - Peetakse uusaegse lüürika isaks. Soneti looja 3. Boccaccio(1313-1375) - Klassikalise novelli rajaja. filosoofia Thomas More (1478-1535),,Utoopia" ideaalne ühiskond. Londoni jõukate juristide perest. Hea sõber Rotterdami Erasmusega. Tommaso Campanella ,,Päikeselinn" looduslähedus. Rotterdami Erasmus: Vihkas skolastikat, Tema vaated kujunesid välja humanismi ning vaba usu alusel, hakati nimetama kristlikuks humanismiks. ladinakeelsed luuletused. Kunstis olid eriti silmapaistvad Michelangelo, Raffael jaLeonaldo Da Vinci, kes oli silmapaistev ka teaduse vallas - tegemist oli geeniusega.
kaheksanurka ja lähtusid pinnareljeefist) Vincenzo Scamozzi (Peamagistraal , 6 linnaväljakut, peaväljak. Radiaalne tänavavõrk.) (12-tahkse põhiplaaniga ja bastioniga, 5 väljakut, Ida-lääne kaubatänavad. Range tsoneerimisprintsiip hoonestuses) Itaalia ideaallinn Livornos Albrecht Dürer (Eelistati nelinurkset plaani. Korrapärase tänavastiku keskel asetses vürstiloss. Linnae surumine geomeetrilistesse kujunditesse) Tommaso Campanella (1602.a. esitas utoopilise linna `'Päikeselinn'') Thomas Morus (1518.a. pakkus välja oma teoses `'Utopia'' utoopilise saare Tooge välja kõige iseloomulikumad jooned, mis läbivad nii ideaallinnade projekte kui nende elluviimist linnade ehitamisel. 3) Iseloomulikud jooned ideaallinnade projektidel Linna keskus asub tsentrumis Linna kuju on tihti korrapärane või loodud pinnareljeefi või kindla kujundi järgi. (Ring, trapets, ruut, hulknurk jn)
Ülim virtuoossus fluorestseeruvate tulede valgel Lang Langi klaverikontsert toimus 25. juulil 2011. aastal legendaarses Londoni Roundhouse'is. Esitamisele tulid Ferenz Liszti parimad soolopalad, sealhulgas ,,La Campanella", ,,Rakoczy marss" ja Ungari rapsoodia nr 6. Langi kirglikku, südamepõhjast tulevat emotsionaalset sidet klaveriga häirivad vaid ehk liiga ärevad, fluorestseeruvad taustatuled. Iga klaveripala järel saal lausa upub aplausi pianisti rafineeritud mäng on toonud kohale väga palju klassikalise muusika austajaid. Esimene kontserdil kõlav Liszti romanss kannab nime ,,O pourquoi donc" e-mollis on vaikne ja romantiliselt hingestatud pala
IV osa Allegro Marciale · Klaverikontsert nr. 2 A-duur I osa Adagio sostenuto assai II osa Allegro moderato III osa Allegro deciso IV osa Allegro animato Helilooming · 2 sümfooniat · u 90 laulu ja romanssi · kontsertetüüdid kontsertetüüd nr. 2 "Gnoomide rongkäik" kontsertetüüd nr. 1 "Metsateel" · vaimulik muusika (reekviem, oratooriumid, kantaadid) · 6 etüüdi Niccolo Paganini teemadele Nr. 3 " La Campanella" · 11 transendentset etüüdi "Mazeppa" "Virvatuled" " Metsik jaht"
mugavusega. Paljudele annab tunda praegune majanduslik olukord kaotatakse töökohti, vähendatakse palku ja kergitatakse kaupade hindu. Sel ajal, kui riigikogus palgad suurenevad, virelevad kesk- ja alamklassist inimesed raha puuduses. Ka ,,Hamletis" tulevad välja tugevad ühiskondlikud ja poliitilised probleemid. Toimub võimuvõitlus ka oma lähisugulaste vahel, sest inimesed ei oska hinnata väärtusi, mida saaks ka ilma rahata. Campanella utoopilises teoses ,,Päikeselinn" kirjeldati ideaalset võrdsus- ühiskonda, kus valitseb õnn ja rõõm. Arvatakse, et aastail 1918-1940 oli Eestist taoline Päikeselinn loodud. Päikeselinna võib võrrelda Platoni riigi ideega. Mõlemat riiki peab juhtima isik, kes on tark ning mõistab headuse ideed. Kuid neil oli ka erinevusi. Platon jagas om riigi seisustesse, mis võis süvendada klasside vahelist vaenu. Seda ei esinenud aga Päikeselinnas, kuna seal töötasid kõik
III osa Allegro deciso IV osa Allegro animato 2 sümfooniat u 90 laulu ja romanssi kontsertetüüdid kontsertetüüd nr. 2 "Gnoomide rongkäik" kontsertetüüd nr. 1 "Metsateel" vaimulik muusika(reekviem, oratooriumid, kantaadid) 6 etüüdi Niccolo Paganini teemadele Nr. 3 "La Campanella" 11 transendentset etüüdi Kuulsaimad on "Mazeppa", "Virvatuled" ja "Metsik jaht" . Internetist kuulamiseks: Hungarian Rhapsody Nr. 2 (Orchestra version) http://www.youtube.com/watch?v=goeOUTRy2es Kasutatud allikad: http://et.wikipedia.org/wiki/Ferenc_Liszt http://www.google.ee/ Tänan kuulamast!
Monu ment Budapestis Ferenc Liszt (1811- 1886) Ferenc Liszt oli kõigi aegade suurimaid klaverikunstnikke. " ... kelle endale kui kodumaale kuuluvuse üle vaidlevad kolm suurt maad- Saksamaa, Ungari ja Prantsusmaa" (Heine). Ungari oli Liszti sünnimaa. Tema isa oli vürst Esterhazy teenistuses. Isa oli rentmeister- maavalitseja, maade ülevaataja, kelle ülesandeks oli korras hoida vürst Esterhazy maavaldusi. Samuti oli väga muusikalembene, kellelt sai Ferenc ka esimesed klaverimänguoskuse õpetused. 8.- 9. aastaselt valmisid esimesed kompositsioonid. Ungaris toimus ka üheksa- aastaselt juba tema esimene kontserditurnee. Ungari rahvamuusika, eriti aga Ungari mustlaste muusika omapärased rütmid ja viisikäänud tõid Liszti loomingusse rahvuslikku omapära. Liszt õppis algul Viinis ja 1823. aastast alates Pariisis. Kõige kauem tegutses Lizst Saksamaal-...
Tunnustatud kirjameeste tekstide kasutamine (Goethe) Instrumentaalsaate tähtsus Läbikomponeeritus(muusika on võimalikult erinev, ei kordu) FRYDERYK CHOPIN(1810-1849) Poola helilooja, kes elas alates 1830a. välismaal, peamiselt pariisis. Loomingus suur poola rahvamuusika mõju Peamiselt tegi väikepalasid klaveril Etüüdid, prelüüd, noktern,ballad, NICCOLO PAGANINI(1782-1840) Lapsena tegi rasket tööd, täiskasvanuna polnud vaja tänu sellele üldse harjutada ega ennast arnedada ,,La Campanella,, ,,24 kapriisi,, FERENC LISZT (1811-1886) Ajastu 1 suurimaid pianiste. Oli veel helilooja, pedagoog, muusikakriitik ja dirigent. Teosed: ,,Rännuaastad,,(2 vihikut klaveriteoseid) 12 sümfoonilist poeemi (programmiline muusika) 2 sümfooniat ,,Dante,, ,,Faust,, Taotles klaverite orkestriaalset kola. Virtuooslikud elemendid. Liszt: ,,Kontsert, see olen mina.,, ROBERT SCHUMANN(1810-1856) Saksa helilooja, soov saada pianistiks. ,,Uus muusikaajakiri,, asutaja ja toimetaja.
Laialdaselt levis empriiline teadus, toimusid murrangulised avastused teadlaste poolt: Mikolaj Kopernik lükkas ümber arusaama, et maailmapilt on geotsentriline ning väitis, et see on hoopis heliotsentriline. Bruno toetas eelnevat ning väitis, et elame süsteemis, milletaolisi on universumis lõputult. Samal ajal võidutses ka humanism, revolutsiooniline maailmavaade, kus tõsteti esile inimest ning inimlikkust. Mitmete humanistide nagu näiteks Campanella ning More'i ideaalühiskonna käsitlused ning Rotterdami Erasmuse kriitika kiriku vastu olid tolle aja kontekstis uudsed nähtused. Kirjanduses tegutsesid sellised suurkujud nagu Dante, Petrarca, Boccaccio, Cervantes ja Shakespeare. Kuna kirjutati üha enam rahvuskeeltes suurenes ka lugejate arv. Uusaja inimene on tunduvalt individualistlikum ja julgem kui kesskaja inimene. Kõike eelnevat vürtsitas tõsiasi, et paavstlus oli alla käinud. Selles olukorras tõusis esile Martin
· Abelard (1071-1142) · Roger Bacon (1211-1294) · Occom William (1300-1349) · Püha(k) Augustinus (1354-1430) · Pühak Aquino Thomas (1225-1274) (Ingellik doktor) Nimeta üks natuurfilosoof. · Nicolaus Cusanus: Geordano Bruno Nimeta täppisteaduslikke filosoofe. · Leonardo da Vinci (1452-1519) · Mikolaj Kopernik (1473-1543) · Galileo Galilei (1564-1642) · Kepler (1571-1630) Nimeta ühiskondlik-poliitilise õpetuse filosoofe. · Thomas More (1478-1535) · Tomaso Campanella (1568-1635) · Nicolo Machiavelli (1469-1527) Nimeta usulis-filosoofilise õpetuse filosoofe. · Martin Luhter (1483-1546) · Jean Calvin (1509-1564) · Thomas Müntzer (u 1490-1525)
"Gnoomide rongkäik" mõeldes ülestõusule o kontsertetüüd nr. 1 kodumaal; "etüüd vasakule "Metsateel" käele") · vaimulik muusika · 4 eksprompti · 4 ballaadi 6 etüüdi Niccolo Paganini teemadele Suurvormid o Nr. 3 " La Campanella" · 11 transendentset etüüdi · 3 klaverisonaati o "Mazeppa" o sonaat nr.2 h-moll (III osa o "Virvatuled" "Leinamarss") o " Metsik jaht" · 4 skertsot · Fantaasia f-moll · 2 kontserti klaveril ja
Barokk ja klassitsim (17.saj.) KONSPEKT 10.märts. Maailmapilt: o Humanismi ammendus pettumine o loodus- ja täpisteadus o 1543 Kopernik avastas, et maa keerleb ümber päikese. o Reformatsioon o ,,Looduse raamat" Platon loodusfilosoofia (poeesia) o G. Bruno maksis oma tõekspidamiste eest tuleriidal o Campanella solaarid (teda ei toetanud G.Galilei ta arvas et loodusraamatud tuleb kirjutada matemaatilises keeles) o 16.saj. loodi Fausti kuju o Unkvisitsioon- G.Galileil käsiti kirikust lahti öelda o ,,muistsed" ja ,,moodsad" (kaasaeg vs. traditsioon) o Prantsuse Akadeemia kõige tähtsam koht prantsuse keele puhtuse säilitamiseks o Boileau antiik oli ideaaliks o Ch. Perrault ,,Punamütsike", ,,Sinihabe", ,,Saabastega kass" o Herodotes ajaloo isa 11
aasta oktoobris kunstimuuseum. Tänapäeval tegeleb Tampere kunstnike selts näitusetegevusega Tamperes kui ka väljaspool seda. Soome teine kunstikeskus on Tampere, esimene aga Helsingi. (Pärl-Lõhmus 1994: 36,37) Tampere on ka tuntud oma aktiivselt tegutsevate kooride poolest. Neid on asutatud erinevatesse paikadesse nii koguduste, ametiasutuste kui ka õppeasutuste juurde. Rahvusvaheliselt on tuntud kolm koori. Nendeks on Tactus, Sympaatti ja tütarlastekoor Campanella. 1970. aasta paiku hakati korraldame Tampere koorifestivali Tampere sävel. Sealt võtavad osa kümned koorid üle maalilma. Festivalile on lisandunud lauluansamblite konkurss. (Pärl-Lõhmus 1994: 67,68) Tamperes leidub palju erinevaid muuseumeid . Kõige tuntum on kindlasti Sara Hildeni Kunstimuuseum. Muuseum on põhiliselt keskendunud oma 2000 teose uurimisele ja eriti Soome vanema kunsti tutvustamisele. Peale selle korraldatakse siin iga-aastaselt rahvusvahelisi näitusi. 1904
Mudel: maa on jaotatud ringkondadeks, mille keskusteks on linnad. Linnaelanikud saadetakse rotatsiooni käigus kaheks aastaks maale tööle, põllumajandusega tegelema. Saadud produktid koondatakse ühisladudesse, kust igaüks saab omale vajaliku. More oli veendunud selle süsteemi võimalikkuses. Thomas More tegeles poliitika kõrvalt ka humaansete ideede propageerimisega. Tema mõtteid ja ideid jagas ja arendas edasi TOMASO CAMPANELLA (1568-1639) Põhiteos on "Päikeselinn" (1623) Campanella järgi ei ole võrdses ühiskonnas perekonda ega eraomandit. Mudel "Päikeselinn" meenutab kirikuriiki, mille eesotsas seisab paavst. Ideaalmudelis on tähtsal kohal töökasvatus. Tööd peavad tegema nii terved kui haiged, seda vastavalt oma võimetele. Thomas More ja Tomaso Campanella panid aluse UTOPISTLIKULE SOTSIALISMILE, mis muutus veel elulähedasemaks ning millest kasvas välja kaasaaegne sotsialism. 17
valikogu ,,Voog ja kompii"(1971) Krossi luule andis impulsse ja eeskuju eesti luule uuenduseks 1960. aastate algul, värskendades intellektuaalsust ning tihendades motiivide seostamist. Tema luulet iseloomustab avar, eurdeeritud ja mõtestatud maailmapilt, ainete ja laadide mitmekülgsus, arenguvastuolude dialektiline nägemine. Olulisemate teoste hulka eesti poeesias kuuluvad poeemid ,,Maailma avastamine" ja ,,Campanella, anno 1961" 1970. aastatel ilmus tetraloogia ,,Kolme katku vahel", mis kujutab 16. sajandi vaimuliku ja krooniku Balthasar Russowi elukäiku, peamiselt Tallinnas ja suurel määral Liivi sõja taustal. Romaani eellugu ulatub 1960. aastasse kui valmis samateemaline filmistsenaarium(telefilmina teostati see 1970.a.) Veel on Jaan Krossil ilmunud novellid ,,Neli monoloogi Püha Jüri asjus"(1970), ,,Michelsoni immatrikuleerimine"(1971) ja jutustused ,,Mardileib"(1973), ,,Taevakivi"(1975) ning
,,Narruse kiitus" tema teos. Oli antiikautorite tööde väljaandja, tegi kindlaks vanakreeka õige häälduse ning käsitles ladina keele stilistikat. Pani oma tööga aluse piiblikriitikale. Niccolo Machiavelli - oli renessansiaegne Itaalia poliitik ja filosoof.Teoreetikuna oli ta reaalpoliitika ja poliitilise utilitarismi põhjendaja.Jagab oma teoses" Valitseja" õpetusi, kuidas luua tugevat Itaalia riiki. Valitseja peab olema lõvi, kui tarvis, ja rebane, kui tarvis. <- tema lause Tommaso Campanella - Utopistlikku sotsialistlikku ühiskonda kirjeldas oma teoses "Päikeseriik ehk ideaalne vabariik".Riik kus puudub eraomnad, kõik teevad tööd ja kõigile antakse vastavalt nende vajadusele, rahvas valib valitsejad, mehed-naised võrdsed. naistel-riigikaitseõpe Botticelli - oli 15.sajandi lõpu Firenze vararenessanssi maalikunstnik. Ta oli esimesi kunstnikke, kes hakkas võtma teoste tegelasi antiikmütoloogiast."Venuse sünd".(- paganlik jumalanna)
· Selleks oli vaja tarka ja osavat diktaatorit, kes ei tunneks ennast ahistatuna moraalinormidest. · Ta pidas riigi huvides valitsejale lubatuks kõiki vahendeid. · Niisuguse valitsejamudeli loomisel oli talle eeskujuks salamõrvade ja äraostmise poolest tuntud hertsog Cesare Borgia. · Kujunes makjavellismi mõiste, mis tähistabki sõnamurdlikku ja põhimõttelagedat poliitikat. · Suri 1527. aastal. Tommaso Campanella · Sündinud 1568. aastal. · Esindas teisi ideaale. · Viibides 27 aastat vanglas, kuhu ta oli oma vaadete eest mõistetu eluks ajaks, kirjutas ta oma peateose ,,Päikeseriik ehk Ideaalne vabariik". · Vormilt reisikirjeldus. · Ta laseb ühel merereisilt tagasi jõudnud genovalasel jutustada ideaalsest riigist. · See olevat riik, kus puudub eraomand, kõik teevad tööd ja kõigile antakse vastavalt nende vajadustele.
Kimpkõrges Connopus acervatus Narmaskõrges Collybia cirrhat Mugulkõrges Collybia tuberosa Harilik metskõrges Gymnopus dryophilus Kirbe metskõrges Gymnopus peronatus Männiheinik Tricholoma caligatum Hobuheinik Tricholoma equestre Kelluk-nabaseen Xeromphalina campanella Punakas puiduheinik Tricholomopsis rutilans sp. Tricholoma Selts Boletales Sgk Boletaceae Pruun sametpuravik Boletus badius Harilik kivipuravik Boletus edulis Rohekas sametpuravik Boletus subtomentosus L. Haavapuravik Leccinum aurantiacum Kasepuravik Leccinum scabrum
24 Kapriisi sooloviiulile (1820) üks väheseid helilooja eluajal trükis avaldatud teoseid; iga kapriis kirjutatud erinevale mängutehnikale; ehkki tänapäeval on need kuulsad kontsertpalad, pidas helilooja neid harjutuste kogumikuks ega pidanud sobivaks esitada neid avalikult. Viimast kapriisi on kasutanud oma loomingus Brahms, Rahmaninov, Balcher ja Lutoslawski Palju muusikat soolokitarrile, 5 viiulikontserti (II kontserdi viimane osa La Campanella, it. k kelluke) Uuenduslikud võtted viiulil: Hüplev või põrkav poogen ehk ricochet Topelttrillerid ehk kahe noodiga triller Topeltnoodid Poognamäng ja pizzicato üheaegselt Väga suured hüpped Flazoletid (keelte õrna puudutamise tulemusel tekivad ülemhelid) Ebatavaline häälestus ehk scordatura
Makjavellism moraalinormidest mittehooliv poliitika. * Inglise humanist Thomas More ,,Utoopia". Terav ühiskonnakriitika koos julge nägemusega ideaalsest ühiskonnast. Kurjategijate julma karistamise asemel pidas õigeks mõelda ühiskonna parandamisele. II osas on Utoopia saar, mille asukad on rajanud ideaalse ühiskonna. Demokraatlik valitsemisviis, raha pole tarvis jms. * Erasmus Rotterdamist ,,Narruse kiitus", naeruvääristas mitmeid ameteid ja inimtüüpe. Campanella ,,Päikeselinn" 3.Kapitalismi kujunemise põhjused, olemus ja uued ühiskonnakihid. Algkapital tuli kaubandusest Idamaadega ja kulus ettevõtlusele või pandi panka. Eesmärgiks kasumi teenimine. Esimesed pangad Itaalias juutide poolt. Tekib 2 uut ühiskonnakihti: 1) Kapitalist (omanik, eesmärgiks kasum) 2) Palgatöölised e ploretaarlased (müüvad oma tööjõudu) oskused, teadmised, tahe teha tööd, võime töötada. 4.Muutused rahvastiku struktuuris. Alates 15
1 Es-duur , I osa Allegro maestoso , II osa Adagio III osa Allegretto Vivace IV osa Allegro Marcial Klaverikontsert nr.2 A-duur : I osa Adagio sostenuto assai, II osa Allegro moderato, III osa Allegro deciso , IV osa Allegro animato 2 sümfooniat Umbes 90 laulu ja romanssi Kontsertetüüdid:kontsertetüüd nr.2 ,,Gnoomide rongkäik'', kontsertetüüd nr.1 ,,Metsateel'' Vaimulik muusika (reekviem, oratooriumid, kantaadid) 6 etüüdi Niccolo Paganini teemadele: Nr.3 ,,La Campanella'' 11 transendentset etüüdi: ,,Mazeppa'' , ,,Virvatuled'', ,,Metsik jaht''. J.Brahms (1833-1897), Beethoveni vaimne mantlipärija, on loonud kokku neli instrumentaalkontserti: viiulikontsert, kontsert viiulile ja tsellole ning 2 klaverikontserti. Tema instrumentaalkontsertide eripäraks on nende lähedus sümfooniazanrile; mitteprogrammilise, vaid absoluutse ehk puhta muusika veendunud pooldaja; Teda peetakse tema muusika dramatismi ja
Püüdsid luua võrdset ühiskonda. Sotsialismi ideoloogia eelkäijad. Tekkis, sest hakati kritiseerima merkantilismi kapitalismi, just ebavõrdsust, mida need kaasa tõid. Eesmärgiks oli ühiskonna ümberkujundamine, mis rajaneks võrdsusel. Valitseja otsustas ja jagas. Oli vaja ära kaotada eraomand – kellelgi ei tohtinud olla oma. Täielik ühiskondlik omand ja poliitiline, majanduslik võrdsus. 11) Kirjelda utopistide ideaalühiskonna põhimõtteid Thomas More’i ja Tommaso Campanella näitel? T. More- Nägi rahva viletsuse põhjusena eraomandi puudumist. Tema pooldas ühiskondliku omandit ja isiklike erahuvide ühtsust. Linnaelanikud saadeti kaheks aastakse maale tööle, põllumajandusega tegelema. Saadud produktid koondati ühistesse ladudesse, kust igaüks sai omale vajaliku koguse. Jõukuse aluseks on riigi nimel töö tegemine. T. Campanella- Võrdses ühiskonnas ei ole perekonda ega eraomandit. Ideaalmudelis on tähtsal kohal töökasvatus
Inkade riik, Konkidastooride tulek, Eurooplaste tuleku hukutav mõju 28. Humanism ja renessanss: Uus kultuur, humanism kirjanduses, leonardo bruni, Leonardo valla, Rotterdami Erasmus, Johannes Reuchlin, Ulrich von hutten, Machiavelli ja campanella 29.Renessansskunst: arhitektuur, maalikunst, leonardo da vinci, Raffael, Michelangelo, Tizian, Skultuuris 30. Saksa reformatsiooni algus: Saksa keisririik, Majandus, Kirik ja vaimuelu, Martin Luther, Usupuhastus 31. Philip Melanchthon: Erimeelsused reformatsioonis, Talurahvasõda, Armulauatüli,
Makjavellism moraalinormidest mittehooliv poliitika. Inglise humanist Thomas More ,,Utoopia". Terav ühiskonnakriitika koos julge nägemusega ideaalsest ühiskonnast. Kurjategijate julma karistamise asemel pidas õigeks mõelda ühiskonna parandamisele. II osas on Utoopia saar, mille asukad on rajanud ideaalse ühiskonna. Demokraatlik valitsemisviis, raha pole tarvis jms. Erasmus Rotterdamist ,,Narruse kiitus", naeruvääristas mitmeid ameteid ja inimtüüpe. Campanella ,,Päikeselinn" Mida uut võrreldes keskajaga? VB hakati hindama inimese keha ja hinge harmoonilist tervikut, võis kritiseerida, keskajal oli pööratud tähelepanu ainult hingele ja et kõik materiaalne on patune. Eluolu: Tulid kasutusele klaasaknad, hakati kasutama korralikke ahje ja korstnaid, kasutati kahvlit ja käterätikut, tulid käitumisõpikud, hakati kasutama käekella. Meeste mood oli uhkem kui naistel. Naised hakkasid kasutama dekolteed
Oli seisukohal , et filosoofia ja teoloogia ei ole ega tohigi olla omavahel seotud. Ta arvas , et vaimulik peaks olema 1 naise abikaasa mitte mitme naise armuke. Rotterdami Erasmus-pani oma tööga aluse piiblikriitikale. Tal tekkis konflikt Lutheriga tahtevabaduse küsimuses. ,,Narruse kiitus" autor. Machiavelli-jagab oma teostes õpetusi valitsejatele kuidas luua tugevat riiki. Selleks oli vaja tarka ja osavat diktaatorit. Pidas valitsejale lubatuks mõrvu, ja reetmist. Campanella-kirjutas reisikirjelduse riigist kus kõik on võrdsed. 30. Saksa reformatsiooni algus Saksa majandust iseloomustas 15-16 sajandil varakapitalistlike suhete kiire areng. 16. sajandi algul seisis katoliku kirik oma hiilguse tipul. Paavst pidas end kõrgemaks keisritest ja kuningatest, käis vaidlus kas ta peaks kirikukogulegi alluma. Paljud usuteenrid (piiskopid ja paavstid) elasid ilmalikku elu, ei peetud kinni tsölibaadist ja levis erinevaid pahesid.
Leonardo da Vinci Humanistid: inimene ja inimlikkus on tähtsaim väärtus; hakati põhjalikult uurima algdokumente; klassikaline ladina keel; kreeka keel ja kreeka kultuur tähtsustus; trükikunsti kasutuselevõtt aitas kaasa humanistide ideede levitamsiele (Johann Gutenberg). Rotterdami Erasmus- kuulsaim humanist. Tema tuntuim teos "Narruse kiitus". Veel humaniste: Johannes Reuchlin; Ulrich von Hutten; Niccolo Machiavelli ja Tommaso Campanella. 3. Poliitilise mõtte muutumine ja v-uusaja filosoofia: Toimus muutus pol. M mõtte alal, varem käsitleti poliitikat moraalireeglite põhitõdede järgi, aga v-uusajal hakati praktiseerima tegelikkuse uurimist. Macchiavelli tähtsaim teos ``Valitseja`` kirjeldab, kuidas valitsejad on võimule saanud ja kuidas võimu teostanud. Ta jõudis järeldusele, et valitsejad on võimulesaamisega eiranud moraalireegleid. Pidas seda
· Rotterdami Erasmus oli väga mitmekülgne: tõlkis antiikautorite töid, pani aluse piiblikriitikale, rõhutas inimese vaba tahet, taunis vaimulike harimatust, katoliku kiriku formaalust. ,,Narruse kiitus" · Machiavelli ,,Valitseja", kus jagas valitsejatele õpetusi. Peab olema tark ja osav diktaator, kellele on lubatud kõik vahendid (petmine, mõrv, reetmine). Makjavellism:sõnamurdlik ja põhimõttelage poliitika. · Campanella ,,Päikeseriik ehk Ideaalne vabariik". Puudub eraomand, kõik teevad tööd, kõigile antakse vastavalt nende vajadustele, valitsejat valib rahvas, mehed ja naised võrdsed. · More ,,Utoopia". Eraomand puudub, ühisomand, kõikidele kohustuslik töö, vabariik, mis eksisteeri patriarhaalsel perekonnal. Utoopiline sotsialism. Reformatsioon Reformatsiooni eelkäijaks oli ketserlus. Sageli oli sihiks algkristliku lihtsuse juurde tagasipöördumine,
on ilmalikkus, humanism ja antiikkultuuri juurde naasmine. Itaalias kestis renessansiajastu 14. sajandist kuni 16. sajandini ja teistes riikides 15. sajandi lõpust kuni 16. sajandini. Tehti mitmeid avastusi ja leiutisi, ärkas rahvustunde ja tekkisid rahvusriigid ning suured usulis-poliitilised liikumised. Itaalia filosoofilist mõtlemist rikastasid uute ideede ja seisukohtadega Niccolò Machiavelli, Francesco Petrarca, Bernardino Telesio, Francesco Patrizzi, Tommaso Campanella ja Giordano Bruno. Kui Itaalias leidsid viljastavat vastukaja peamiselt platonism ja uusplatonism, siis Prantsusmaal pigem hilisemad antiikfilosoofia suunad, eriti epikureism ja skeptitsism. Prantsusmaa tuntud filosoofid olid näiteks Michel Eyquem de Montaigne, Pierre Charron ja Francisco Sanches. Saksamaa ülikoolides kujunesid filosoofia põhijooned reformatsiooniga seotud sündmuste ja vaimsete otsingute taustal ning mõjutusel. Huvid olid olulisel määral
ilmalikkus, humanism ja antiikkultuuri juurde naasmine. Itaalias kestis renessansiajastu 14. sajandist kuni 16. sajandini ja teistes riikides 15. sajandi lõpust kuni 16. sajandini. Tehti mitmeid avastusi ja leiutisi, ärkas rahvustunde ja tekkisid rahvusriigid ning suured usulis-poliitilised liikumised. Itaalia filosoofilist mõtlemist rikastasid uute ideede ja seisukohtadega Niccolò Machiavelli, Francesco Petrarca, Bernardino Telesio, Francesco Patrizzi, Tommaso Campanella ja Giordano Bruno. Kui Itaalias leidsid viljastavat vastukaja peamiselt platonism ja uusplatonism, siis Prantsusmaal pigem hilisemad antiikfilosoofia suunad, eriti epikureism ja skeptitsism. Prantsusmaa tuntud filosoofid olid näiteks Michel Eyquem de Montaigne, Pierre Charron ja Francisco Sanches. Saksamaa ülikoolides kujunesid filosoofia põhijooned reformatsiooniga seotud sündmuste ja vaimsete otsingute taustal ning mõjutusel. Huvid olid olulisel määral seotud usulise ja
Krahv. Kirjutas kõne 1486. a, millest sai humanistide kõige loetum tekst. ,,Inimese väärkusest". Niccolo Macciavelli (1469-1527) vastuolulisim isik Firenze ajaloos. Tuntud teesi ,,Eesmärk pühitseb abinõu" kaitsja. Sellele teesile tuginedes võib poliitikategelane õigustada mistahes kuritegusid eesmärgi nimel. Võimalus tegutseda ja väärkus läksid lahku. · Mujal maades alles hakati unistama: Thomas More (1478-1535) ,,Utoopia" õiglane kodanikeühiskond. Tommaso Campanella ,,Päikeselinn" looduslähedus. ! 1600. a märts põletati kristluse juubeli auks Roomas ketser Giordano Bruno (1548-1600). Unistus ühtsest Euroopast. Itaaliast levis humanism Alpidest põhja poole. 1348.a Euroopat tavas katkuepideemia, elanike arvu vähenemine ligi kolm korda. Majanduslik langus. Idas ähvardasid moslemite vallutussõjad. ,,...uue Euroopa rajajoonteks tuleb pidada nende kahe suure kompleksi tugevnemist: Põhi
ettevõtjatulu saamise võimalust. Teema 8 Utopistliku sotsialismi tekke põhjused ja esindajad Utopistlik sotsialism kritiseerib kapitalismi. Vaatasid ühiskonda kui tervikorganismi. Sokeeris ühiskonda oma ratsionaalsuse ja külma kalkuleerimisega. Suhted rajanesid juba inimese tõelisel loomusel. Koos kapitalismi tekkega tekkisid ka kapitalismi kriitikud. Esimesteks olid 16-17 sajandi utopistid. Utopistlikule sotsialismile panid aluse Morus ja Campanella. Morus kritiseeris Inglismaa sotsiaalset poliitilist olukorda. Viletsuse põhjuseks pidas eraomandit ja raha. Moruse ideaalse ühiskonnamudeli aluseks on ühiskondlik omand ning üldiste ja isiklike huvide ühtsus. Maa on jaotatud rajoonideks, mille keskusteks on linnad. Linnaelanikud käivad kaheaastasel tööpraktikal maal. Toodetav produkt läheb ladudesse, kust iga perekond saab kõik vajaliku. Selline ühiskond olevat ideaal, mille poole reaalses elus tuleb püüelda.
Edu tõkestavad tölpus, silmade kinnipigistamine tegelikkuse ees, tõrjuv hõiak uue ja loomingulise suhtes, klammerdumine vanasse ja kriitikukartus. Inimkonda ähardavat ohtu tajutakse reaalsemalt. Kirjandus ja kultuurialased võitlused kajastuvad selles kogus peaaegu ,,Söerikastaja" teravusega. Krossi loomingut läbiv arengu j maailma avastamise teema on positsiooniliselt aktsentueeritud : seda kannatavad luuletuskogu algus ja lõpp. ,,Lauljad laevavööridel" lõpetav poeem ,,CAMPANELLA, august 1961" on ülemlul tulevikuusule. Pimedusse suletud mõtleja unistab utopistlikust päikeseriigist, kus elu on korraldatud vägivallata, inimlikult ja arukalt. Üldteema, paatose ning assotsiatiivse arenduse poolest on see poeem kõrvutatud ,,Maailma avastamisega". Ka kirjutamisajalt paiknevad teosed lähestikku, 60 ndate aastate alguses. Arenguteema ülevus ning kriitilise osa publitsistlik konkreetsus loovad tajutava vastuolu, mida süvendab vormiline mitmelaadilisus.
" Oli vastu juudi pühade raamatute hävitamisele. Ulrich von Hutten üks esimesi, kes võttis üles Saksamaa ühendamise idee. Niccolo Machiavelli ,,Valitsejas" võttis sõna riigivalitsemise probleemistikus. Vaja oli tarka ja osavat diktaatorit, kes ei tunneks end aheldatuna moraalinormidega. Valitseja peab olema nagu lõvi, kui tarvis, ja nagu rebane, kui tarvis. Makjavellism. Sõnamurdlik ja põhimõttelage poliitika. Tommaso Campanella ,,Päikeseriik ehk Ideaalne vabariik." Reisikirjeldus vormilt. Riik, kus puudub eraomand, kõik teevad tööd, kõigile antakse vastavalt nende vajadustele. Riigi valitseja valib rahvas, naised ja mehed on võrdsed. Saksa reformatsiooni algus Saksa Rahvuse Püha Rooma riik. Riigi territooriumi 15. sajandu lõpul kuni 16. sajandi alguses laiendati, kuid keisrite tegelik võim vähenes. Karl V valitses 1519-1556. Tema
Narri kirjandus Oli oma ette zarn, mis vaatas inimlikke pahesi näiteks silmakirjalikust, rumalust. Narridel oli tollajalise ühiskonnas ka praegugi omastati teatud õigusi mis teistel puudusid, nagu neil oli õigus õigus tõtt rääkida. Sartiiline poeem "Narri laev" Brant? Thomas Moe (Moolus) 1478-1545 tema tuntum teos on "Utoopia" kirjaldab ideaalset riiki. Ebakoht. See andis nime tervele zarline, selle vastand on düstoopia. Õnn on see kui jumala sedustega vastuolus. Campanella e. päikeseriik. Utoopiat kirjutatakse veel tänapäevalgi. Miguell Cervantes (Zavedra) 1547-1616 Hispaalane, väga värvika elukäiguga mees, juba 17 aastaselt võttis osa sõjast. Põgenes sealt ja tegeles kuninga maksu ja moona varustajana. Tema kuulsaim teos "Don Quijote", teos mis oli algselt mõeldud paroodiaks, millest kujunes sügav filosoofiline, samal ajal koomiline rahvalik teos. Kelmirohke ehk pikareskne romaan. Zarn mille juured ulatuvad rahvaluulesse
võrdset ühiskonda. Sotsialismi ideoloogia eelkäijad. Tekkis, sest hakati kritiseerima merkantilismi kapitalismi, just ebavõrdsust, mida need kaasa tõid. Eesmärgiks oli ühiskonna ümberkujundamine, mis rajaneks võrdsusel. Valitseja otsustas ja jagas. Oli vaja ära kaotada eraomand – kellelgi ei tohtinud olla oma. Täielik ühiskondlik omand ja poliitiline, majanduslik võrdsus. 11) Kirjelda utopistide ideaalühiskonna põhimõtteid Thomas More’i ja Tommaso Campanella näitel? T. More- Nägi rahva viletsuse põhjusena eraomandi puudumist. Tema pooldas ühiskondliku omandit ja isiklike erahuvide ühtsust. Linnaelanikud saadeti kaheks aastakse maale tööle, põllumajandusega tegelema. Saadud produktid koondati ühistesse ladudesse, kust igaüks sai omale vajaliku koguse. Jõukuse aluseks on riigi nimel töö tegemine. T. Campanella- Võrdses ühiskonnas ei ole perekonda ega eraomandit. Ideaalmudelis on tähtsal kohal töökasvatus
jälgitakse kainema pilguga. Edu takistavad korruptsioon, läbi sõrmede vaatamine, tõrjuv hoiak kõige uueja loomingulise puhul ning kinni hoidmine kõigest vanast. Ohtu inimkonnale 7 tajutakse reaalsemalt kui varasemas luulekogus. ,,Lauljad laevavööridel" on üsnagi sarnane ,,Söerikastaja" teravusega. Läbiv arengu ja maailma avastamise teema on siinjuures veidi muudetud ning eriti tuleb see esile alguses ja lõpus. Luulekogu lõpetav ,,CAMPANELLA, august 1961" on tulevikku uskumisele pühendatud. Pimedusse suletud mõtleja unistab ulmelisest päikeseriigist, kus elu on ilma vägivallata ning kõik inimesed on arukad ja inimlikud. Üldteema on sarnane ,,Maailma avastamisega", sarnane on ka seoseline arendus. Isegi kirjutamise aeg on üsnagi sama kuuekümnendate aastate algus. Arenguteema ülevus ja konkreetsus loovad tajutava vastuolu, mida süvendab veelgi vormiline mitmeplaanilisus. Kross otsib tasakaalu vabavärsi
Oli antiikautorite tööde väljaandja, tegi kindlaks vanakreeka õige häälduse ning käsitles ladina keele stilistikat. Pani oma tööga aluse piiblikriitikale. Niccolo Machiavelli - oli renessansiaegne Itaalia poliitik ja filosoof.Teoreetikuna oli ta reaalpoliitika ja poliitilise utilitarismi põhjendaja.Jagab oma teoses“ Valitseja“ õpetusi, kuidas luua tugevat Itaalia riiki. Valitseja peab olema lõvi, kui tarvis, ja rebane, kui tarvis. <- tema lause Tommaso Campanella - Utopistlikku sotsialistlikku ühiskonda kirjeldas oma teoses "Päikeseriik ehk ideaalne vabariik".Riik kus puudub eraomnad, kõik teevad tööd ja kõigile antakse vastavalt nende vajadusele, rahvas valib valitsejad, mehed-naised võrdsed. naistel-riigikaitseõpe Botticelli - oli 15.sajandi lõpu Firenze vararenessanssi maalikunstnik. Ta oli esimesi kunstnikke, kes hakkas võtma teoste tegelasi antiikmütoloogiast.“Venuse sünd“.(- paganlik jumalanna)
puutumata. ULRICH VON HUTTEN 1488- · Kirjutas saksa humanismi kaitseks satiilise teose ,,Pimedusemeeste kirjad". Kirjavahetus harimatute ja ahnete usumeeste vahel, kes arutavad skolastilises vormid maailmaasju. Nt: Ceasar oli pidevalt sõjas, seega ei saanud ladina keelt õppida. · Nn Pimeluuletaja · Hutten oli üks esimesi, kes võttis üles Saksamaa ühendamise idee ühinenud maa suudab end kaitsta paavsti röövpoliitika eest. MACHIAVELLI JA CAMPANELLA · Ajaloolane ja kirjanik Niccolo Machiavelli(1469-1527) keskendus riigikorrale, riigivalitsemisele ja poliitikale kõrgel ametikohtadel Firenzes, tegeles eelkõige välispoliitika ja diplomaatia juhtimisega 1512. aastal pandi vangi aga amnestiaga sai välja 1513. a . · Riigivalitsemise probleemistikus ütles Machiavelli sõna sekka traktaadiga ,,Valitseja" 1513. aastal. Teoses jagab
inimeste arv, mistõttu levivad pahameeleideed eriti kiiresti. Oluliseks muutuseks samuti oskus kirjutada ja lugeda laiade rahvamasside seas, igaüks pidi omaenda administratiivtoimetustega hakkama saada (rahvast ametnike jaoks liiga palju); massimeedia- ja ajakirjanduse levik. Ühiskond kui sõbralikult koostoimiv kogukond, kus nõrgemate liikmete eksistents tuleb tugevamatel liikmetel kinni maksta. Kommunistlikud fantaasiad (Moore, Campanella jne) vs realism (jakobiinide kommunistlik terrorireziim pärast SPR'i). Poliitiliste võimaluste avanemine neile, kes varem juhtimise või majanduse juures olnud ei ole. Sotsialismi termini esmakasutus 1827.a Inglismaal hüvede ümberjaotamist toetav ühiskond. 1840ndateks mõiste levinud üle Euroopa. Kesksed mõisted: tagasipöördumine religiooni juurde ja kogukondlikkus (ei paku jumalat, vaid
Alguses religioosne väärtus, siis airline, nüüd kadus igasugune eetiline tähendus. Vaba aeg demokratiseerus Kõrgklass või kõrgem keskklass liigub vaba aja tegevustes edasi sinna, kus pole nii palju rahvast. Ajaliselt töötunnid kahanesid. Kaheksa tundi tööle, kaheksa tundi puhkuseks, kaheksa tundi oma tahte järgi. Thomas More Morus "Utoopa" nägi ette, et kuus tundi päevas piisab töötamiseks ja on isegi ülearu. Oluline, et muidusööjad tööle panna. Campanella nägi ette, et 4 tundi piisab ja igaüks teeb meelepärast tööd. Inimesed hakkasid tajuma oma aega teistmoodi. MINU aeg. Oma maja äärelinnas, roheluses.tasutud puhkepäevad, puhkus. 19. Sajandil juba tekkis arusaam nädalavahetusest kui ühikust. Puhkepäevad hakkasid teatud ametkondades tasustatud saama. Ka puhkus. Töö aeg ja oma/pere aeg ja ruum. Modernse vaba aja algus. 20. Sajandil erinevates riikidel erineval ajal. Vaba aeg kui inimõigus. Tehnologiapõhine vaba aeg.
sõja vastane b) Machiavelli 1469 1527 keskendas tähelepanu riigikorrale, riigivalitsemisele, poliitikale kirjutas traktaadi "Valitseja" (tõlgiti ja trükiti palju kordi, jagas õpetust kuidas luua tugevat Itaalia riiki: riigi huvides pidas lubatuks kõiki vahendeid pettust, vandemurdmist, mõrvu, reetmist) makjavellism sõnamurdlik ja põhimõttelage poliitika c) Tommaso Campanella 1568 1639 mõisteti vaadete eest eluks ajaks vangi, vangistuses veetis 27 aastat vangistuses kirjutas "Päikeseriik ehk Ideaalne Vabariik) reisikirjeldus riigis puudub eraomand kõigile on tööd valitsejad valib rahvas mehed naised võrdsed kirjutas traktaadi "Meeltega tõestatud filosoofia" suunatud skolastika vastu
kasutatavale keelele. 15. saj. hakati Inglismaal koostama dokumente inglise keeles. Infovahetus Euroopas kiirenes ja selle kiirenemisele aitas kaasa trükikunsti leiutamine. Trükikunst laienes esimese trükitud piibli välja laskmise abil, aastal 1456. 1500.a. inkunaabel e. hälltrükis. Rariteedid. Kreeka mütoloogia muutus uuesti tähtsaks. 1) Kes ja kuidas pani aluse ajalooallikate kriitikale? 2) Mida tähendab Machiavellism? 3) Miks nimetatakse Campanella vaateid utopistliteks? 4) Abiks kasuta 174 - 178 raamatust. 1) Lorenzo Valla, Constantiniuse kingituse järgi. 2) Machiavellism on termin, mida tänapäeva filosoofid kasutavad, et kirjeldada kellegi kalduvust ära kasutada teisi enda kasuks. 3) Kuna sellist riiki oleks kaasaegses või keskaegses ühiskonnas võimatu luua. Suured maadevasatused, eeldused ja põhjused
Makjavellism ehk salakaval poliitik, kes oma eesmärkide saavutamiseks ei vali vahendeid. See läks väga palju kokku Jesuiitide ordu põhimõtetega. Ise oli ta väga edumeelne, sest talle meeldis paavsti ülemvõim. Thomas More ja tema teos ,,Utoopia" räägib ideaalühiskonnast, mis on rajatud täielikule demokraatiale. Lisaks sellele puudub eraomand ja kõik ühiskonna kuulub kõigile. Tema ,,Utoopia" oli kirjeldus meie hilisemale kommunistidele. Teine utoopiale sarnane on Tomaso Campanella ,,Päikeseriik ehk ideaalne vabariik". Kommunistliku ühiskonna põhimõte on, et igaüks töötab vastavalt oma võimetele ja võtab ühiskonnalt asju ka vastavalt võimalustele. Renessanss tõi ka uue käsitluse ka loodusteadustesse ja see oli loodust väärtustav suhtumine, peale seda levis ka uus Jumalakäsitlus, mis räägib, et jumal on lõputu, teda leidub kõikjal ja ta kehastub kogu looduses. Seda nimetatakse pantenismiks. Hakkas levima veel suund, mida nimetati
Üheks silmapaistvamaks esindajaks oli Th. Morus (More) (1480-1535) oma teosega "Utoopia". Utopistid ei tunnista tootmisvahendite ega isiklike tarbeesemete eraomandust. On kaotatud maa ja linna vastuolud on kaotatud füüsilise ja vaimse töö vastolud. Kaovad kaubandus ja raha. Musta tööd teevad orjad, endised kurjategijad. Teiseks utopistliku sotsialismi alusepanijaks oli vähese haridusega, ilmalike ja vaimulike võimudega vastuoluline T. Campanella (1568-1639). Tema põhi teos oli "Päikeselinn". Päikeselinn idee seisnes kirikuriigis, mille eesotsas oli paavst. 9 1.2.2. Klassikaline poliitiline ökonoomia 17. sajandi keskpaigaks oli tootmine Lääne-Euroopas jõudnud tasemele, kust edasiminek nõudis uusi tootmissuhteid. Merkantilism aitas kaasa kapitalismi arengule nii tööstuses kui põllumajanduses. Kasvas kaubanduse osatähtsus, mis tõi
Liberalismi ja sotsialismi vaheline võrdsus. Liberaalide puhul on võrdsus kui finišijoon, ja kes on kõige võimekam, saab kõige rohkem. Sotsialismis on tegemist järjekorraga, kuis igaüks saab mingi osa, olenemata mis teda täpsemalt huvitab. o Tekib Euroopas 19. sajandil soovist saada liberalismist veelgi radikaalsem ideoloogia. Hüvede kõrvale ideoloogiline piiraja- kasinus. See on lubatud kõigile. o Kommunistlikud fantaasiad: Thomas Moore, Tommaso Campanella (ulmeliste kosmose žanrite viljeleja), Robert Owen (katsetas oma kodufarmil võrdse kogukonna loomise), Henri Saint- Simon jt. o Jakobiinid: esimene kommunistlik terrorirežiim, Kuid mõttetu rääkida sotsialismist. Terrori kasutamise uurimine sotsialismis. Eeskujuks hilisema terrori kasutamise osas. Terror kui huvitav moodus võimu saavutamisest. o 1827.a. termini esmakasutus Inglismaal. Briti kontekstis liberaalsus ammendab end. Sealt levib ta üle Euroopa
Pariis - filosoofid (Hispaaniast tulnud Aristotelese õpetus). 11.saj Monte Cassino klooster, renovatio imperii idee. Uut õigust vajasid peale linnade ka riigid Studium generale (vähemalt üks kõrgem teaduskond, magistrid) Doktor kui aadlik Juuraproletariaat 25. Loomuõiguse roll ja tähendus õigusajaloos. 15-16 sajand Trükikunst Riigi ja õiguse sekulariseerimine (Macchiavelli “Vürst”). Utoopiad (Thomas More, Campanella, Fr. Bacon jt) Seoses geograafiliste avastustega sünnib rahvusvaheline õigus. Kas indiaanlased on inimesed? Las Casas. Aafrika orjakaubanduse teke. Reformatsioon Kuningavõimu tugevnemine Keiser Karl V Constitutio Criminalis Carolina 1532. Püha Rooma Riigi kuulsaim seadus. Karistus peab hirmutama Nulla poena sine lege Õppinud juristid hakkasid koostama praktilisi rahvakeelseid juhiseid praktikutele.
külge võib Minu eksistentsi parandada. Pettumine ideoloogiates leiab aset IIMS ajal ja järel. Sotsialism tekib Euroopas 19, sajandil soovist saada liberalismist veelgi radiaalsem ideoloogia.Vastureaktsioon liberalismile, kuid II laine vastureaktsioon e nende üh/pol jõudude vastureaktsioon, kellel ei õnnestunud tulla võimule liberalismi kõrghetke toel.Sotsialism toob selgelt tagasi religioosse elemendi poliitilisse ideoloogiasse. Kommunistlikud fantaasiad Thomas Moore , Tommaso Campanella, Robert Owen, Henin Siant Simon.Väga fantaasiarohked kirjutised. Suurem osa kirjutaiaid ise on olnud väga rikkad, kuid nad on mõnes mõttes kõrvale jäänud pol liinist ja ürit saada omale kõrvaltoetajaid. Arutelude keskmeks on see, et tuleb uskuda läbinisti võrdsesse ühiskonnda.Pr Rev alates hakkab pol vool liikuma kahes suunas. I suund : kui üh on küllaltki rikas ja jõukas, siis tõenäoliselt on eliidil raha selleks, et ülejäänud üh liikmeid
Uurib sotsioloogiliselt inimeste harjumusi ja sissetulekuid. Majanduslikus võrdsuses on oluline roll kõikidel kapitalidel – oluline pole muretseda, kellele kuulub labidas, vaid kõik kapitalid peavad võrdselt jaotuma. Nii jaotades luuakse uued rikkused. Räägib kultuuri- (kaotaja võidab) ja majandusväljast (võitja võidab). Need on erinevad. See, kes on võimalikult omamoodi, tuleb esile. Tugeb kultuuriväli teeb maailma sidusamaks. 16. Utopism ja visionäärid. Morus ja Campanella. Toynbee ja Spengler. Kapitalismi probleemid. Globaliseerumine. Individualism ja kapitalismi kultuurilised vastuolud. Daniel Bell. Charles Taylor. Utopistlik sotsialism on koondnimetus varastele sotsialistlikele õpetustele. Termini utopistlik sotsialism võttis kasutusele Karl Marx, seda on kasutanud ka temale järgnenud sotsialistlikud mõtlejad.Varajased sotsialistlikud või sotsialismile lähedased mõtlejad püüdsid luua ühiskonna ümberkujundamise plaani, mis oleks
Valguslik ideoloogia, tekib prantsuse klassitsistlik teater, avatakse prantsuse kunstiakadeemia, riik peab omama kontrolli selle üle, mis toimub kultuurielus. 17sajand oli väga mitmekesine, ei olnud vaid klassitsism, oli ka barokki. 17.sajandi alguspoole on ka utopistlik laad, mitte päris seesugune nagu oli More'il, aga teda matkides ja tunduvalt ratsonalistlikum. Üks niisugustest oli nt inglane Franzis Pacon (-1626) "Uus Atlantis". Itaallane Campanella, keda peetakse samuti humanistliku stiili jätkajaks. 1623 ladinakeelne teos ilmus frankfurdis, saksamaal (itaalias ei saanud ta oma vabameelsuse pärast seda avaldada) ideaalsest ühiskonnakorraldusest "Päikeselinn". Tõsisem teos kui More'i "Utoopia", vähem irooniat. Descartese kaasaegsed on nt (küll nende kõrgaeg oli 17.sajandi keskpaigal alles) Blaise Pascal (temast sai tõsine kristlane, filosoofiline peateos on kantud ristiusu
annaabi.ee 
