Niguliste kirik. Pühavaimu kiriku koor ehitati XIII sajandi lõpul; kahelööviline pikihoone pärineb XIV sajandi esimesest poolest. Väga elav tegevus valitseb XV-XVI saj maakirikute ehitamisel. Esineb nii ühelöövilise kiriku kui ka kolmelöövilise kodakiriku tüüp. Tavaliselt on neil torn; nüüd saavad torni mõned varem tornita olnud vanemad kirikud. Nagu XIII-XIV saj kirikud, täitsid hilisgooti kirikud mõnikord kaitse ülesandeid. Oma ehitusviisilt on mõned Põhja-Eesti maakirikud väga lähedased Tallinna ehitistele ja neid võib lugeda Tallinna arhitektuurikoolkonna mälestisteks. XV-XVI saj on ehitatud kirikud Keilas, Kosel, Ristil, Kuusalus, Rakveres, Kadrinas jm. Lõuna-Eestis on mõned maakirikud säilinud ümberehitatud kujul (Rannus, Karulas, Põlvas, Puhjas). Keskaja ühiskondlikke hooneid on säilinud ainult Tallinnas. Neist silmapaistvaim on a. 1404 valminud kahekorruseline raekoda, mille huvitavaim ruum on kahelööviline kodanikesaal teisel korrusel
Keskaegne kunst Eestis Proffesionaalne kunst hakkas siinmail levima koos ristiusu ja feodaalkorraga 12-13 sajandil. Ristiusu nimel tulnud vallutajate esimeste ülesannete hulka kuulus kindluste rajamine j kivikute püstitamine. Üldjuhul ehitati pühjaeestis paekivist, lõunaeestis põllukivist ja telliskivist. 13sajandi keskpaigani esineb romaani stiili tunnuseid, hiljem seguneb see valitseba gootikaga. Ehitiste üldilme on väga lihtne ja kaunistamata. Kõige suuremad muutused toimusid suurtes linnakirikutes (basiilikates) seevastu väiksed maakirikud on säilitanud oma esialgse kuju (kodakirik). Näiteks jõhvi mihklikirik tallinnas on säilinud euroopa kõige terviklikumalt keskaegne linn ja seetõttu kuulub tallinna vanalinn 1997 asstast unesco maailmapärandi nimekirja. Unesco-ühinenud rahvaste hariduse, teaduse kultuuriorganisaatsioon. Kuulsamad objektid tallinna vanalinnas: · tallinna raekoda · püha vaimu kirik 159m nüüd 123m Tartus o...
Carl Ludvig Engel Carl Ludvig Engeli sündis 3. juulil 1778 Berliinis ehitusmeistri peres. Ta õppis sealses Ehitusakadeemias. 1800 sai ta maamõõtja, 1804 arhitekti kutse. 1806 Napoleon okupeeris Preisimaa. Ehitustegevus praktiliselt lakkas ja Engelilgi ei olnud tööd. Seetõttu ta taotles Tallinna linnaarhitekti kohta ja saigi selle. Alates 1809. aastast tegutses ta Tallinnas. 1814 Engel lahkus Eestimaalt ja reisis läbi Sankt Peterburgi Soome. Esmalt ta töötas Turus. 1816. aastal määras tsaar Aleksander I isiklikult ta Helsingi uusehitiste arhitektiks. 1824 sai Engelis...
välisküljele jäävad tugipiidad. Võlvkaared rõhutasid vertikaalsust, selle kohta võib tuua näiteks järgmised kirikud: Tartu ja Tallinna toomkirikud, Oleviste, Niguliste, Tartu Jaani kirik. Suuremad linnakirikud olid basiilikad pealööv oli külglöövidest kõrgem, ehitati ka üksikuid kodakirikud, selle kohta võib näiteks tuua järgmised kirikud: Tallinna dominiiklaste ja Pirita kloostri kirik. Kodakirikud olid Eesti keskaegsed maakirikud. 3. Kloostrid keskajal ja tänapäevl- Vaimuelu kujundajana oli kirikute kõrval oluline osa kloostritel, mida Eestisse katoliku ajal rohkesti asutati. Tsistertslaste mungakloostrid asusid Padisel ja Kärknas, nunnakloostritest aga Püha Mihkli kloostrit Tallinnas, Püha Katariina kloostrit Tartus ja kloostrit Lihulas. Kerjusmunke kutsuti dominiiklasteks sel ajal. Maal ringi rännates kuulutasid nad jumalasõna, elatudes ise kerjamisest. Frantsisklastel olid
Saksamaa Ehitised punasest tellisest, ka kivist Riia vanalinn ja Toomkirik on ka punasest tellisest(Läti oli Saksa võimu all ning oli sarnane arhitektuur) Eesti Linnakirikud Tallinn- Toomkirik, Niguliste, Oleviste, Pühavaimu kirik Tartu- Jaani kirik Maakirikud Põhilised kodakirikud Valjala, Mihkli, Martna, Ridala, Karuse, Püha, Karja kirik o Kujutav kunst · Arhitektuuri teenistuses, kuid romaani kunstiga võrreldes looduslähedasem, inimlikum · Oluline on skulptuur- S-figuur(ka maalikunstis) Prantsusmaal- Reimsi katedraali skulptuurid 2500 tk Saksamaal- levib värvitud puuskultuur(ka Tallinnas)
14.saj-st hakkab enim levima ka vabaplastika (tiib- ja kappaltarid, pühakukujud jms.). Gooti maalikunst on alguses samuti arhitektuuriga seotud. Eriti kõrgel tasemel on gootikas vitraaz. Suurte akendega gooti kirikutes ei jäänud õieti ruumi seinamaalide jaoks. Neid asendasid akende klaasimaalid- vitraazid, mõjukad ja toredad oma värvisäras. Gootika Eestis: Tallinna vanalinn. Toomkirik, Niguliste (barokne tornikiiver), Pühavaimu ja Oleviste kirik ja paljud Eesti maakirikud. (Raekojal renessanss-stiilis kiiver). Tuntumad kunstnikud: Sakslase Bernt Notke Surmatants Tallinna Niguliste kirikus ja Tallinna Pühavaimu kiriku tiibaltar, Hermen Rode Tallinna Niguliste kiriku peaaltar, Michel Sittow Itaalias aga, kus gooti süsteem ei kodunenud täiesti ega olnud seetõttu ka nii suuri aknaid, sai jätkata seinte maalimist. Kasutati nn. freskotehnikat, kus värvid kantakse värskelt krohvitud, alles niiskele seinale. Seinamaalidel kujutatud pühakud on tavaliselt väga
Pikihoone oli sammastega jagatud kolmeks või viieks lööviks. Pikihoonesse lõikus selle idapoolses osas risthoone. Sellest teisel pool jätkus pikihooe kooriruumina. Nii sai kirik ladina risti kuju. Mõnel kirikul ümbritses apsiidide rida kabeleid, mis moodustasid kabelipärja. Basiilika põhiplaan Peale basiilikate ehitati ka kodakirikuid, millel asusid kõik löövid ühe katuse all ja aknad olid vaid külglöövidel, ning ühe lööviga kirikud. Eestis ongi enamik maakirikud ühelöövilised. Kiriku tähtsamaid tunnuseid on torn või tornid. Romaani kirikul oli torne palju, neist kaks läänefassaadil. Keskajal nimetati kiriku uksi portaalideks. Sissekäik asus enamasti läänes ja portaale oli tihti kolm, keskmine teistest suurem. Romaani stiil Romaani stiili olulisemate tunnuste hulka kuulub ümarkaar. See on iseloomulik ustele, akendele, siseruumis silindervõlvile, ümarad on ka sambaid ühendavad kaared. Üldjoontes on
. . . . . . . . . . . . . . . . . 313 Maastik ... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 313 Külad ..... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 315 Maakirikud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 318 Kloostrid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 325 Kabelid ja pühapaigad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
fragmente. Võidukaarel (mis asub kooriruumi ees) on reljeefid, mis kujutavad kiriku kaitsepühakuid. Karjala kirikus on ka suur reljeef, mis kujutab Kristust Kolgata mäel (nn ,,Kolgata grupp"). · Urvaste kirik basiilika tüüpi kirik Võrumaal. · Valjala kirik Kõige vanem maakirik. Sellel esineb ka romaani elemente (läänefassaadil võib näha ümarkaart). Segastiilis. · Kesk-Eesti maakirikud on suuremad (3-löövilised) ning ehitatud hiljem (14.-15. sajandil). Neist vanim on Ambla kirik (ehitatud 13. sajandi lõpus). Need on kodakirikud (puudub valgmik katusel). Tuntud on ka Suure-Jaani kirik Viljandimaal ja Haljala kirik Lääne-Virumaal. · Lõuna-Eestis on gooti stiilis kirikuid vähe, sest need on tihti saanud sõdades kannatada ning on hiljem üles ehitatud, mistõttu on nad nüüd pseudogooti stiilis.
SAKSAMAA Prantsusmaalt ja Itaaliast. Ehitati hästi palju. N:Magteburgi, Kölni, Strassbouri, Freiburgi, Kulmi katedraalid. Alam-Saksamaal oli telliskivi arhitektuur. N: Maarjakirik Lübeckis, Saksa ordu meistri kindlusloss Marienburgis. EESTI 13. sajandil lülitus Eesti Euroopaliku kultuuri sekka, kirikute ja linnuste ehitamine. Kiviarhitektuur. N: Toomkirik, Niguliste, Oleviste, Pühavaimu, Tartus Toomkirik ja Jaani kirik. Haapsalus piiskopilinnus, Kuressaare linnus, väiksemad maakirikud. GOOTI KUJUTAV KUNST Skulptuur oli arhitektuuri teenistuses, aga endiselt polnud proportsioonid paigas. Muutus on toimunud rohkem üldilmes, skulptuur on korrastatud. Gooti väljendas rahu-, selgus-, õndsustunnet. Kõrggootikas olid skulptuurid kergel paindes. Kuulsate katedraalide skulpturaalsed kaunistused. Maalikunstis kõige silmapaistvamaks oli klaasimaal e vitraazikunst. Originaalis Chartlei katedraali vitraazid. Miniatuurmaalis on kõige silmapaistvamad kolm venda
Zizzle 11 klass 2012 Klassitsism 1. Milline on klassitsismi seos antiikkunstiga? Klassitsism on kunstistiil, mis pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid. Eeskuju võeti mitte ainult vanadelt kreeklastelt ja roomlastelt, vaid arvatavasti ka Vanast-Egiptusest. Klassitsismi ...
14. sajandil tõuseb tähelepandavaks arhitektuurikeskuseks tähtis kaubalinn Tallinn. Hilisgootika perioodil kujuneb siin omanäoline Tallinna koolkond, kus arvestati paekivi omapära. Ehitatakse Oleviste ja Niguliste kirik, kloostritest Tallinnnas dominiiklaste ordu Katariina klooster ja Tallinna külje all Püha Birgitta ordu Pirita klooster. Riia toomkirik on olnud eeskujuks ka Eesti ala kirikutele. Lääne-Eestis ja saartel kerkivad ühelöövilised kirikud (Haapsalu linnusekirik, maakirikud Kaarmas, Kihelkonnas, Ridalas, Pöides, Karjas, Muhus jt). Oma rikkaliku skulpturaalse dekooriga väärib erilist tähelepanu Karja kirik. Kesk- ja Lõuna-Eestis domineerib kolmelöövilise kodakiriku tüüp (kirikud Amblas, Koerus, Türil, Suure-Jaanis, Pilistveres, Peetris, Paistus jm). Pärnu Nikolai kirik oli basiilika. Tallinna toomkirik valmis esialgsel kujul XIII sajandil. Sellest ajast on säilinud domikaalvõlvidega kaetud kooriruum. Niguliste kirik ehitati XIII sajandi lõpul esialgu
Kontrolltöö 11. Klassile Klassitsism 12 Õ. klass Andrei Sorokin Kontrolltöö 11. Klassile Klassitsism 1. Sisukord 2.Milline on klassitsismi seos antiikkunstiga?..................................................................2 3.Arhitektuur klassitsismi ajajärgul - anna üldiseloomustus ja too näiteid eri maade tuntumatest ehitustest ( 8-10 näidet).............................................................................3 USA.............................................................................................................................. 4 Venemaa...................................................................................................................... 5 Pransusmaa.................................................................................................................. 8 Soome........................................................................................................
Kindel tõlgendus Vaba tõlgendus Läbi kunsti usuharidus Rahvalt vaimulikud laulud Maal ja skulptuur Pildirüüste Jumalakultus Kadus Uhked kirikud Tagasihoidlikumad • 1524 pildirüüste Riias • Niguliste pääses - kirikueestseisja ukselukud kinni tinutanud • 1525 Tartus - 2 päeva • Linnades, maakirikud puutumata • Martin Luther ei kiitnud pildirüüstet Heaks LIIVIMAA KESKAEGSE RIIKLIKU KORRALDUSE LÕPP • Maahärrad + linnad ja rüütelkonnad • Liivimaa siserahu - valitseja ei seo end liiga tugevalt välisjõududega • Liivimaa senisest suurem sõltuvus Poola-Leedu riigist • Ivan III - Novgorod • Ivan IV - tatari ikke lõpp • Taani (+Norra) LIIVI SÕDA • 1558 - 1583 (25a) • 1558 NARVA JA TARTU PIIRAMINE PÕHJUSED • Uute territooriumite vallutamine
olla kaunistatud reljeefidega. Etiku kivid mõnikord säilinud. 3. Gooti sakraalarhitektuur Kirikud, kloostrid, kabelid. Gooti stiilis kirikuid Eesti alal umbes sadakond, paremini säilinud Lääne-ja Põhja-Eesti kirikud. Lõuna-Eestis olukord halvem, palju sõdu olnud, valitseb barokk või pseudogooti stiil. Eesti ala kirikute järgi 4 piirkonnaks (siseruum, löövide arv). Linnades valitsev kirikutüüp basiilika, katusel rida aknaid (valgmik). Kodakirikul puuduvad. Paremini säilinud maakirikud Lääne-Eestis ja Saaremaal. Saaremaal Kaarma (väga halvas seisus), Valjala kirik (päris heas seisus). Mõlema juures romaani stiilis lisandeid- ümarkaarsed ukse või aknaavad kõrvuti teravkaarsetega (üleminekustiil, seal romaani stiil poole ehituse pealt läinud gooti stiiliks). Mõlemad kodakirikud (tuntud ka kui saalkirik, kuna lööve tegelikult pole, on üks suur saal) Muhu kirik Muhu saarel- puhas gootika, saalkirik.
* tornlinnused (Paide ordulinnus) * ordulinnused, näiteks Viljandis. 2) Valitsevaks oli kiriku- ehk sakraalarhitektuur · 13. saj romaani stiil (ümarkaar, paksud müürid, väiksed aknad, madalad tornid), 14. saj-st valitses gootika (teravkaar, õhemad müürid, kõrged piklikud aknad vitraazidega, roosaken, kõrged sihvakad tornid). · Ehitati: * toomkirikud (piiskopkondade keskustesse) nt. Tallinnasse ja Tartusse * linna- ja maakirikud Põhja-Eestis paekvist, Lõuna-Eestis punasest tellisest, eriti tuntud Tartu Jaani kirik oma terrakotaskulptuuridega, Saaremaal ehitusmaterjaliks dolomiit Jüriöö ülestõus 1343-1345: Poliitiline eellugu: · Harju-Viru maa kuulus Taani kunigale, aga ta ei suutnud seda valitseda ja plaanis maha müüa. · Vasallid kartsid kaotada oma laialdasi vabadus. · Ordu ja Taani kuninga vaheline ostu-müügi tehing oli juba sisuliselt ära otsustatud, maa ülemineku aeg
* ordulinnused, näiteks Viljandis. 2) Valitsevaks oli kiriku ehk sakraalarhitektuur · 13. saj romaani stiil (ümarkaar, paksud müürid, väiksed aknad, madalad tornid), 14. sajst valitses gootika (teravkaar, õhemad müürid, kõrged piklikud aknad vitraazidega, roosaken, kõrged sihvakad tornid). · Ehitati: * toomkirikud (piiskopkondade keskustesse) nt. Tallinnasse ja Tartusse * linna ja maakirikud PõhjaEestis paekvist, LõunaEestis punasest tellisest, eriti tuntud Tartu Jaani kirik oma terrakotaskulptuuridega, Saaremaal ehitusmaterjaliks dolomiit Jüriöö ülestõus 13431345: Poliitiline eellugu: · HarjuViru maa kuulus Taani kunigale, aga ta ei suutnud seda valitseda ja plaanis maha müüa. · Vasallid kartsid kaotada oma laialdasi vabadus.
ajastul kujuned välja kloostrite põhiskeem, mida üldjuhul jälgiti: kirik, kloostriõu ja seda ümbritsevad mungakongid, abti maja, kool, võõrastemaja, haigla ja mitmed majandusruumid. Tähtsamad hooned paiknesid neljatiivaliselt. Üheks silmapaistvamaks näiteks on Saint Galleni kloostrikompleks Sveitsis. Romaani Sünnimaaks on Prantsusmaa 10ndal sajandil ja kestab kuni gootikani. Sellisel ajal ollakse jõutud feodaalide killustamiseni. Romaani stiil on ka kloostrite stiil, maakirikud ja kloostrid. Linnad kasvavad just kloostrite külje alla, sest seal tekivad kauplemisvõimalused. Hästi tähtis osa on palverännakutel, populaarne sihtpunkt oli Rooma, Jeesuse hauale. Püha Jakobi säilmed olid ka väga populaarne sihtkoht. Tänu sellele hakati teid korda tegema, peale selle tulid laatsaretid. 15 Stiil ongi raskepärane ja talupoeglik. Romaani stiili iseloomustab tükiline ebasobivus. Palju kasutatakse võlve
kaaskondadega, hiljem aga kohalikud tsunftimeistrid.13 saj keskpaigas esineb veel romaani stiili tunnuseid.13 sajandi lõpus saab valitsevaks gooti stiil.Ristiusu levitajate esimeste ülesannete hulka kuulus ka kirikute püstitamine.Kirikud ja kloostrid on olulised ajastu visuaalsed sümbolid.Ehitamine käis pidevalt kuna tuli ette tulekahjusid,esines sõjapurustusi ning koguduste rikkuste suurenedes tehiti muudatusi ehitustes.Kõige suuremad muutused toimusid linnakirikutes.Mõned maakirikud on seetõttu säilitanud oma esialgse kuju.Olulised ehitised:Haapsalu piiskoplinnuse kirik,Toomkirik,Niguliste kirik,Oleviste kirik(viimased kolm on kõik olnud algselt madalad hooned ja ajajooksul asendatud suure ja kõrgega)Pirita Klooster-valmis 15 saj keskel-kodakirik.Tartu sakraalarhitektuurist on säilinud Jaani kiriku(basiilika,põhiosas valmis 14 saj) ja Toomkiriku varemed. Teine tähtis osa keskagesest arhitektuuripärandist on militaarehitised.Neid hakkasid valluatjad
tseremoonial. Sellest algas suur pööre sõja käigus. Saksamaal on gootika pärliks Kölni toomkirik (selle pikihoone valmis lõplikult alles 19. saj.). Itaalias paelub meid gooti stiilis Doodzide palee Veneetsias. Väga omapärase inglise gootika kaunid näited on Canterbury6 katedraal ja Westminster Abbey7 Londonis. Gootika pitserit kannab ka Tallinna vanalinn. Toomkirik, Niguliste, Pühavaimu ja Oleviste kirik on suurepärased näited põhjamaisest gootikast, nagu ka paljud Eesti maakirikud. Tihti on meie gooti kirikutel mõnes muus stiilis tornikiivrid, sest kui välk torni tabas ja tornikiiver maha põles, taastati see vastavalt uue ajastu stiilile. (Nii ongi Tallinna toomkirikul ja Nigulistel baroksed tornikiivrid ja raekojal renessans-stiilis kiiver.) NB! Suurenda pilte! a) Gooti stiilis, kuid barokse tornkiivriga Toomkirik Toompeal b) Oleviste kirik Pika tänava ja Laia tänava vahel Tallinnas c) pseudogootikat esindav Jaani kirik Vabaduse väljakul Tallinnas
Majanduslik tõusuperiood 14 ja 15 sajandil tõi kaasa linnakirikute ümberehitamise basiilikateks (näiteks Tallinnas Oleviste, Tartus Toomkirik). Padise klooster - Kui Dünamünde tsistertslaste klooster 1305 ordu omandina linnuseks muudeti, kolisid mungad Eestisse ja püstitasid 1317 aastal kloostri Padisele, kus Dünamündel juba enne oli olnud maavaldusi. Klooster hävitati Jüriöö ülestõusu ajal, kuid ehitati uuesti 1370ndail. Karja kirik Vanimad maakirikud pärinevad 13 sajandist, suurem osa on siiski püstitatud 14 ja 15 sajandil. Vanimate hulka kuulub Saaremaal Karja varagooti stiilis kirik (1345-1350): väliselt väga lihtne, ilma tornita, seinamaalingute ja rikkalike raidkaunistustega. Tartu Maarja kirik Tegemist oli Tartu linnaesimese ja vanima kogudusekirikuga, mis asutati 1300 aasta paiku. Tüübilt oli läänetorniga basiilika, nüüd asub samal kohal ülikooli peahoone.
Norra saagade illustratsioonid. värvikirev, tasapinnaline laad. Viikingiaja rahvakunst eeskujuks. Mõjutanud paljusid kunstnikke, Põhjamaid. Soomes venestusperioodil tõusis rahvusromantism oluliseks 1880 aastal. Karjala tähtsis, kuna Kalevala lood sealt pärit, samuti oli see koht märkimisväärne oma looduslähedase ning pisut metsiku laadiga. Arhitektuuris näeme massiivseid hooneid. Eeskujuks arhailine puitarhitektuur ja keskaegsed maakirikud. Sellest perioodist näeme kahte tuntuimat arhitekti E.Saarinen - Helsinki raudteejaam, ,,Suur-Tallinna projekt millest jõuti isegi valmis ehitada üks hoone (see, mis on praegu Draamateatri vastas)ja L.E Sonck - Tampere toomkirik, millel on 2 läänefassaadi torni, 1 kõrgem, teine madalam. Kujutav kunst: Akseli Gallen-Kallela peamiseks tööks illustreeritud Kalevala: ,,Kullervo needmine". ,,Lemminkäise ema". ,,Sampo kaitsmine". Kalevala ja Kantelatari temaatika peamiselt.
kloostris kreeka tähestiku järgi. Kõige siiramate munkade maja iootaga, salakavalamad mungad zeeta majja. IX LOENG – ÜLEMINEKUPERIOOD Rahvasteränne. Impeeriumi poliitilise korra lagunemine, rändhõimude sissetung, paikseks muutumine ja nende ristiusustamine on epohhiloov sündmus nii poliitiliselt kui ka kristlikus võtmes. Kirik liigub põhjapoole. Põhja-Aafrikas ja Hispaanias algab 7. sajandil islam peale tungima ning kirikuprovintse enda võimu alla alistama. Tekivad germaanlikud maakirikud. Itaalia alade kirik muutub üha enam romaniseerunud kirikuks (tekstid, eluviis, teadmine – kirik teeb seda kõike oma huvidest lähtuvalt) – kujuneb arvestaavaks suuruseks, kes hoiab roomalikku identiteeti. Sellega kaasnevad ka ilmaliku võimu mõttes kirikule antavad uued ülesanded. Piiskopid muutuvad riikliku halduse kandjateks. Riiklikud ametkonnad asenduvad kiriklikega. Kirikusse tekib materiaalne rikkus, tõmba germaani hõime ligi
Rooma kirik on õpetanud, et väljaspool kirikut pole õndsust. Kiriku eksimatus, traditsioon katolikus/ Piibel luterluses (sola scriptura). Elava traditsiooni tulemus, tekkinud 3.saj. jooksul. Siiski mingi mõõdupuu. Ka pühakirja keskmes autoriteet, sola Christo - ainult Kristus. Ainult usu läbi saab õndsaks: sola gratia, sola fidei. Luther tahtis ainult reformida, mitte uut kirikut luua. Lääne kirik kaotas ühtsuse. Tekkinud maakirikud ei täitnud enam kiriku universaalset funktsiooni, provintsialism. Sündis luterlik skolastika - Lutheri dokumentide kirjutaja oli skolastik. Kirik muutub võimu teguriks, kirikupeaks sai maavürst. Saksamaal piiskoppe polegi. Reformatsiooni teine tiib: Calvin ja Zwingli. Calvini õpetus ainus süstemaatiline. Peale reformi kaotavad Rooma ja Itaalia teaduse arengus keskse koha; nüüd muutuvad tähtsaks Oxford, Viin, Heidelberg, Praha, Wittenberg, Genf, London.
Eurooplaste põlvnemine Praegu levinud arvamuse kohaselt, mida kinnitavad hulgalised mõõtmised, on kogu nüüdne inimkond pärit mõnest üksikust esiemast, kes elas Aafrikas umbes 70 000 aastat tagasi.Mingil põhjusel rändas see rahvas Aafrikast välja. Aga millist teed mööda? Ja kuidas ta Euroopasse jõudis? Miks üldse Aafrikast lahkuti? Võib-olla sai rahvast liiga palju. Võib-olla muutus kliima ebasoodsamaks.Üks ajaline pidepunkt on Homo sapiens `i ilmumine Euraasiasse umbes 40 000 aastat tagasi.Teine ajaline pidepunkt (vähemalt Põhja-Euroopa rahvaste puhul) on kindlasti viimane jääaeg või õigemini selle lõpp. Eesti aladel peetakse lõplikult jääst vabanemise ajaks 13-11 000 aastat eKr. (A. Mäesalu, T. Lukas, M. Laur, T. Tannberg, 1997:7 ).Aurignaci ( ajastu kuni umbes 28 000 eKr) migratsioon tähendas tänapäeva inimeste saabumist Euroopasse. Eesti geneetikud on pikka aega uurinud, kuidas kõigi maailma rahvaste esivanemad...
Maarja kirik ja Malmö Peetri kirik (kõik 15.saj.) esindavad telliskivigootikat . Püha Brigitta ordu kolmelööviline tähtvõlvidega kodakirik Vadstenas (15.saj.) on ilmselt olnud eeskujuks Pirita kloostri ehitamisel. Hulgaliselt on gooti kirikuid säilinud Ojamaal, mille kirikuarhitektuur on mõjutanud ka Eestit. Soomes on tuntuim gooti stiilis ehitis Turu toomkirik (ehitati 13.saj. kodakirikuna, 15.sajandil aga ehitati ümber basiilikaks). Soome keskaegsed maakirikud on tavaliselt ühe-, kahe või kolmelöövilised enamasti tornita kodakirikud, mille kooriosa liitub orgaaniliselt pikihoonega. 63 RENESSANSS Renessanss oli Euroopas ajajärguks, mil sotsiaalse, ideoloogilise ja kultuurilise murrangu tagajärjel toimus üleminek keskajalt uusajale. Saanud alguse Itaaliast 14,saj. lõpul, vallandus see teistes Euroopa maades 15.saj. II poolel, kestes kõikjal 16.saj
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
