Georg Wilhelm Friedrich Hegel on saksa idealist, kes on üks kõige vaieldavamatest meestest mõtlemise ajaloos. Hegel sündis 1770. aastal Stuttgardi linnas. Hegeli filosoofia mõjutas tohutult hilisemat filosoofiat. Kuna paljud filosoofid lähtusid Hegelist, loetakse teda marksismi, fenomenoloogia ja eksistentsialismi aluse valajajaks. Elustiililt sarnanes Hegel Kantiga ning kaks filosoofi ei olnud teineteisele lähedal mitte ainult ajaliselt. Nagu Kantil, oli ka Hegelil määratud saavutada juba eluajal tohutu maine. Hegel kirjutas samuti raskepärast akadeemilist saksa keelt. Mõlemad olid professorid nii elus kui ka filosoofias. Samuti ühendab Hegelit Kantiga mõningane kuiv, ülearu esiletungiv vaimsus. Mõlemad on süstemaatikud , kelle temperamendis on alati enam mõistlikust ja kainet kaalutletust kui hullutlemist ja jultunud keevalisust. Kuid
13. Georg Wilhelm Friedrich Hegeli (1770-1831) elu ja isik Saksa idealist. On üks kõige vaieldavamatest filosoofidest mõtlemise ajaloos (st et teda tõlgendatakse väga G. W. F. Hegel erinevalt). 1 Elustiililt ja mõtlemiselt sarnane Kantiga (mõlemad esindasid idealismi ja protestantlik- konservatiivset G. W. F. Hegel mõtlemist) 2 Kantiga on veel mõned asjad sarnased: tohutu maine juba eluajal, raskepärases akadeemilises saksa keeles kirjutamine, G. W. F. Hegel töötamine professorina, süstemaatilisus ja kaine kaalutlemine. 3 Mõtlejana süsteemilooja, kuigi tema süsteemi
Moraalireeglid kanduvad edasi põlvest-põlve, kuigi aja jooksul neid modifitseeritud vastavalt ühiskonna normidele on põhimõtted samaks jäänud. Julgen väita, et lähtun peamiselt sellest teooriast kuna pooldan tõerääkimist ka siis, kui see põhjustab ebameeldivusi. Samuti pean õigeks moraalireeglite kehtivust universaalselt ning oluline on hea tahe, kuna tihti peale ei ole võimalik ette ennustada reaalseid tagajärgi mida tegu tekitada võib. Nõustun Kantiga, et mitte Jumal ei anna moraaliseadusi, vaid inimene ise. Seda peamiselt sellepärast, et ma ei ole usklik inimene, kuid ma usun ka, et moraaliseadused on juurutatud meisse kasvatuse käigus. Moraaliseadused on õigustatud ilma Jumala eksisteerimiseta ning samuti ei pea olema Jumal selleks, kes neid seadusi jõustab. Moraaliseadused on õigustatud, kui neid järgiv grupp inimesi on püsima jäänud ja see sama grupp toimib kohtuniku ja jõustajana. Samuti nõustun Kantiga, et inimene
kuradile alluvad halvad hinged, keda võib omaette käsitleda. Wolandit on kujutatud teoses kui pahategevat ja salakavalat, kuid samas ka suursugust ja lahket välismaalast. Temas peitub vastuolus, mis on näha ka tema välimuse. Teoses kirjeldatakse tema silmi, millest vasak on justkui hullunud aga parem täiesti must ja ilmetu. Raamatu alguses ei avalda Woland oma tegelikku palet otseselt, kuid ta vihjab sellele tihti. Ta väidab, et viibis Jesua kohtumõistmise juures ja sõi Kantiga õhtust, kuid need oleksid reaalselt täiesti võimatud. Tema saatanlik pale ilmub ka varieteeteatris, kus ta mustkunstietendust annab. Müstilised tegevused toimuvad ka korteris, kus ta elab. Tema tõeline isiksus paljastub aga alles ballil, kus ta peremehena surnud hingi kostitab. Korovjev on Wolandi üks kaaslane, kes nimetas end tema tõlgiks. Teda on kirjeldatud kui kiitsakat meest, kes kannab näpitsprille ja kulunud ülikonda ning käitub veiderdajana.
avaldab neile soovi ühineda aruteluga. Woland ei tutvusta ennast esialgu ning räägib vene keelt aksendiga. Ta väidab, et Jeesus Kristus oli olemas ja et ka jumal on kindlasti olemas ning vihjab neile erinevat moodi, et Berlioz saab sellel samal õhtul surma, mis ka täide läheb. Samuti määrab ta ära, et Bezdomnõi satub hullumajja. Professor oskab lõpuks hästi vene keelt ning räägib neile veel igasuguseid imelikke asju näiteks, et ta sõi koos Kantiga hommikueinet ja et Berlioz kogeb surma läbi selle, et tal pea otsast lõigatakse. Kui Berlioz küsib professorilt miks ta õhtul koosolekule ei jõua, vastab professor talle, et Annuska ostis juba päevalilleõli ära ja jõudis selle ka maha pillata, seega pidi koosolek ka ära jääma. Lõpuks kui Berlioz ja Bezdomnõi hakkavad professori juures midagi kahtlustama, tutvustab ta ennast neile. Professor üritab veenda neid, et Jeesus Kristus oli olemas ning ütleb, et selleks polegi
tulebki hukata. 43. Utilitaristid arvavad, et loomi tuleb kohelda nagu inimesi. Eesmärk on maksimeerida hüve koguhulka kogusummana mitte keskmist hüve indiviidi kohta 44. Deontoloogilise eetika eripära on see, et ta on objektiivne ja absolutistlik. Teo loomusest sõltuvalt ilmneb, mis on hea, mis halb ja see kehtib kõigile ja alati. Ei ole prima facie printsiipe. 45. Enim seostatakse deontoloogilist eetikat Immanuel Kantiga. 46. HI-käsk, mida teha soovi rahuldamiseks KI- käsk teha midagi sõltumatult soovist. Kanti kohaselt on kõik moraalsed kohustused kategoorilised imperatiivid. KI Ivormel- Toimi ainult sellise maksiimi kohaselt, mille kohta sa saad samal ajal soovida, et sellest saaks universaalne seadus!KI II vormel-Toimi nii, et kohtleksid inimkonda, ükskõik kas sinu enese või kellegi teise isikus, igas olukorras kui eesmärki ja mitte kunagi pelgalt kui vahendit
Azazello väike, laiad õlad, kihv, vastik nägu, tulipunased juuksed, silmal kae Meister tumedad juuksed, terav nina, ärevad pruunid silmad I osa Patriarhi tiikide juures arutavad Berlioz ja Bezdomnõi, kas Jeesus Kristus oli olemas, ning leiavad et kindlasti mitte. Inimesi tänavatel ei liigu. Mingil hetkel ühineb nendega veider välismaalane, kes asub jutustama kõikvõimalikest (uskumatutest) asjadest, näiteks et ta sõi koos Kantiga hommikueinet, et Jeesus Kristus oli kindlasti olemas ning et Berliozil lõigatakse pea otsast. "Annuska ostis juba päevalilleõli, ostis ja jõudis maha pillata. Nii et koosolek jääb ära." Berlioz näeb viirastust ülikummalist pikka, kõhna ja poolläbipaistvat kodanikku, kes kannab dzokimütsi ja ruudulist pintsakut. "Evangeeliume ei saa võtta ajalooallikatena /.../ Saatan on olemas," sellest kõigest räägib välismaalane, kelle aktsent vahel kummalisel kombel kaob. Lisaks kõigele
Nende tegusid ei saa hinnata hariliku moraali mõõdupuuga, sest nad on hukutanud miljoneid inimelusid. Kui nad olid oma ülesande täitnud, siis kaotas maailmavaim nende vastu huvi ja nende lõpp oli traagiline (Alexander Suur jõi end surnuks, Caesar tapeti senaatorite poolt, Napoleon tapeti pagenduses). 11 ARTUR SCHOPENHAUER 1. Maailm kui tahe! Pidas maailma olemuseks võimutahet. On nõus Kantiga selles, et on olemas asi iseeneses, kuid erinevalt Kantist arvab, et kui inimene süüvib iseendasse, siis ta näeb, et tema olemuseks on tahe. Tahe on igavene alge. See pole mitte mõistus ega jumal, ta ei jaotu ruumiliselt, ei ole algust ega lõppu seega ongi asi iseeneses. Kuna tahe on pime siis on Schopenhaueri maailm eesmärgitu. Tahe avaldub looduses loodusseadustena ja
ootamatut, ei leia aardelist ja raskesti tabatavat.) Heideggeri mõtlemise saab taandada teesile ,,INIMENE-ON-MAAILMAS" (,,Der-Mench-ist- in-der-Welt"). See mõtlemine vastandub subjekt-objektsele mõtlemisele, milles (inimliku) inimese asemel on subjekt kui reeglite täitja, maailma asemel on subjekti poolt isoleeritud süsteem ning loomuliku keele paljutähenduslik sõna ,,ON" on asendatud loogilise konstandiga, mida nimetatakse koopulaks (koopulast oli juttu eespool seoses Kantiga). Tänapäeva Lääne peamine filosoofiline suundumus on postmodernism. Esindajad Jacques Derrida (19302004), Jean-Francois Lyotard (19241998). Keskus Prantsusmaal. Postmodernismi iseloomulikuks mõisteks on dekonstruktsioon: kõigi seniste mõttestruktuuride lõhkumine. *** Seega, Lääne filosoofia on läbi teinud järgmised arenguetapid: antiikaeg (ilu ja harmoonia
· Meister tumedad juuksed, terav nina, ärevad pruunid silmad Sisukokkuvõte I osa Patriarhi tiikide juures arutavad Berlioz ja Bezdomnõi, kas Jeesus Kristus oli olemas, ning leiavad et kindlasti mitte. Inimesi tänavatel ei liigu. Mingil hetkel ühineb nendega veider välismaalane, kes asub jutustama kõikvõimalikest (uskumatutest) asjadest, näiteks et ta sõi koos Kantiga hommikueinet, et Jeesus Kristus oli kindlasti olemas ning et Berliozil lõigatakse pea otsast. "Annuska ostis juba päevalilleõli, ostis ja jõudis maha pillata. Nii et koosolek jääb ära." Berlioz näeb viirastust ülikummalist pikka, kõhna ja poolläbipaistvat kodanikku, kes kannab dzokimütsi ja ruudulist pintsakut. "Evangeeliume ei saa võtta ajalooallikatena /.../ Saatan on olemas," sellest kõigest räägib välismaalane, kelle aktsent vahel kummalisel kombel kaob
on vahetuv e. roteeruv. Kant kirjutas teose ,,Igavese rahu poole" ta ennustas, et ükskord saabub aeg, kus saabub selline igavene rahu rahu inimeste vahel ja rahu riikidel vahel. Ta leidis, et see aeg on veel kaugel, ebamäärases tulevikus, kuna inimeste kõlbeline täiustumine on liiga aeglane. Teine saksa klassik J.G.Fichte teadusõpetus. Talle oli suureks eeskujuks Kant. (Võttis omaks Kanti õilsa moraali). Olles noor mees, sõitis ta Königsbergi Kantiga kohtuma, pettus, sest Kant võttis teda jäiselt vastu. See invensiivistas tema filosoofilist tegevust, kirjutas väga põhjaliku filosoofilise religioonilise teose. Fichte ütles et tahab olla ,,tõe preester" ja talle ei meeldi ainult mõelda, vaid ka tegutseda. Teda on peetud ka saksa vabastusliikumise ideoloogiks kui Preisimaa oli saanud Napooleonilt (prantsusmaalt) lüüa, siis Preisimaa ei tohtinud omada sõjaväge, ta ei olnud enam
ainulaadset geeniusest. Üks tuntumaid esindajaid sellel suunal LEV TOLSTOI, kelle jaoks kunst oli moraalselt ülendav nii vaatajale, kui ka tegijale. Teine ekspressiivse kunstiteooria esindaja on ROBIN GEORGE COLLINGWOOD, kelle jaoks pidi kunst olema subliimne. Kunst teisendab meie taju ja meeli. Kunst peab pääsema propaganda, meelelahutuse ja jäljenduse teenistusest. Kunst paiskab segi senised arusaamad (kooskõla Kantiga). Kunstnik väljendab intuitiivselt mingisugust enneolematut vaatenurka. Kunstnik kui ülitundlik inimene, kes heidab valgust olulistele probleemidele. Kunst on subjektiivne eneseväljendus. Väljendusteooriate kriitikaks on kaasaegne kunstiteooria, konspetualism, institutionalism. Kunst on sotsiaalne praktika, milles teatud artefaktidele omastatakse kokkuleppeliselt kunstisteose staatus ja roll. Kunsti määrab kandev kontseptsioon. Ning analüütiline kunstiteooria ja antiessentsialism.
looduslooga. Kant ise olevat öelnud: "Saada ümberlükatud, see pole mingi oht, küll aga , olla mittemöistetud." 2. Kanti tähendus filosoofiale Me peame tunnistama, et kogu 19. sajandi filosoofia ajalugu on Kanti ideede vastuvötmine, nende levimine, vöitlus nendega, nende ümberkujundamine ja taasülesvötmine. 1 See kehtib ka köigi nende epigoonide suhtes, kelle kohta Schiller, seoses Kantiga ütleb: "Kuidas küll üks rikas vöib nii paljudele vaestele toitu pakkuda! Kui kuningad ehitavad, on kärumeestel tegemist." See kehtib ka suurte 19.sajandi mötlejate suhtes. Köik nad seisavad vähemalt ühe jalaga Kanti möttemaailmas. Üks on aga selge: "Filosoofia ei saa olla enam kunagi nii naiivne kui varasematel, lihtsamatel aegadel. Ta pidi teistsuguseks, sügavamaks muutuma, kuna Kant oli elanud."
sajandil määratletud filosoofia identiteet (teaduse kaudu). Loogiline positivism näitab, et filosoofia peaks teenima teadust, aitama kujundada teaduslikku maailmavaadet. Teksti osa: Metafüüsika (Anti-metafüüsika) võib olla kõrvale heidetud, sest see on väär (empirism), ebakindel (Kant), viljatu (pragmatism), mõttetu (Carnap). Pole kogemuslikult empiiriliselt kinnitatav. Verifitseerimine on empiiriline protsess ja kõik see, mis seda ei võimalda, on väär. Ebakindlus on seotud Kantiga – see ületab inimtunnetuse piirid, sest metafüüsika tegeles inimtunnetuse piiride markeerimisega. Viljatu on seotud pragmatismiga – metafüüsika piirid, aga lähenetakse erinevatelt suundadest. Carnap tegeleb ka metafüüsika traditsiooni katkestamisega. Carnap leiab, et metafüüsika on ka mõttetu. Laused saab jagada mõttetud ja mõttekad (tõesed ja väärad). Kui lause on mõttetu, siis ta ei saa olla tõene ega väär
tsiviliseeritud inimest harimata barbarist, on kurjast. ARTHUR SCHOPENHAUER (1788 - 1860) Schopenhaueri filosoofiliseks põhiteoseks on "Maailm kui tahe ja kujutlus" (Welt als wille und vorstellung, 1819). Schopenhaueri järgi see, mida ma tajudes kogen, pole midagi muud, kui minu keha-aju- teatud seisundid. Kuid need välised objektid eksisteerivad, sest meie aistingutel peab olema mingi põhjus (Kant!). Sarnaselt Kantiga väitis ka Schopenhauer, et mõistus ei suuda mõista asjade olemust. Kuid Schopenhauer põhjendab seda väidet romantismi vaimus. Mõistus lõhub pideva ja ühtse reaalsuse suvalisteks tükkideks. Nii nt jagatakse värvid teatud "sahtlitesse": sinine, punane, roheline jne., kusjuures tegelikkuses on olemas kõikvõimalikud vahepealsed värvitoonid. Ja nii on mistahes kontseptsioonidega. Ei taju ega teadus ei suuda avada asjade olemust. Kuid meil on veel üks teadmine: me
Tõeline religioon on tundeküsimus. Inimesele omane religioosne tunne lõpetab kõikumise mõistuslike argumentide ja religiooni vahel religiooni kasuks. Jumal on üle kõigist mõistuslikest formuleeringutest. Kaitseb evangeeliumi tõe lihtsust. Rousseau'l arvatavasti mõju Tolstoile ja Kierkegaardile. Rousseau' mõju: võrsuva revolutsiooni ideoloog. Suhe valgustusse. Kriitik koos Kantiga. Rousseau' teosed on esimene kõrgetasemeline rünnak valgustuse väärtustele, eelkõige mõistuse valitsusele. Vaen mõistuspärase tsivilisatsiooni vastu peegeldub hiljem edasi, rajatakse kõik tunnetele (N: Nietsche, Freud). Rousseau annab tõuke romantismile. Romantismi ja rahvusluse tõus. Rousseau paneb Lääne-Euroopas aluse liikumisele, mida iseloomustab soov heita endalt mõistuse ahelad, anda voli tunnetele ja instinktidele. IMMANUEL KANT (1724-1804) Valgustusaja tipp ja lõpp
Ta nägi neid sündmusi pealt. Seda ei saanud aga Vm-l kirja panna, aga K tahtis, et ka vene lugeja saaks kõigest sellest osa. K kontseptsioon ongi, et ta kirjeldab Euroopa maid vene inimestele kui nende kultuuri üht osa. Ta võtab Vm-d kui Lääne-Euroopa osa. K-i tegelasel pole nime, ta on Reisija. Raamat on kahe otsaga asi ühelt poolt on see suunatud vene lugejale ja teisalt on silmas peetud, et Reisija on vene kultuuri kandja Euroopas. Reisija kohtub Kantiga, Herderiga, Goethet pole kodus. Reisija on võrdse kultuuri esindaja. Ta räägib kõikidest kuulsustest suure lugupidamisega, aga ta ei tunne, et Vm kultuur on nendest halvem. K hakkab ka publitseerima oma novelle ja jutustusi. ,,Vaene Liisa" tõi K-le suurt kuulsust. 1. aprill 2009 Täna möödub 200 aastat N. Gogoli sünnist. Simoni kloostri juures asuski onnike, kus elas Liisa oma emaga. Seal on ka tiik, kuhu Liisa uppus
annaabi.ee 
