Arengupsühholoogia Arengubioloogia tuumaks embrüoloogia kolm põhiprobleemi, mida iseloomustab uuritavate protsesside pöördumatus: •. diferentseerumine, •. morfogenees, •. kasvamine. Arengu sünteesiteooria (developmental synthesis). Lisandub uurimissuunana veel üks pöördumatu protsess — fülogenees. Ontogenees – areng viljastumisest surmani. Areng jaotatakse kaheks arenguliseks protsessiks: küpsemine ja õppimine. Arengupsühholoogia põhiküsimused: 1. Keskkond vs pärilikkus 2. Arengu järjepidevus vs perioodilisus 3. Inimese sünnipärane olemus 4. Aktiivsus vs passiivsus 5. Arenguliste muutuste universaalsus vs individuaalsus Arengupsühholoogia ülesandeks on: kirjeldamine, seletamine ja prognoosimine/ennustamine. Uurimismeetodid: Vaatlus (varjatud, avatud; sisevaatlus ehk introspektsioon ja välisvaaltlus). Läbilõikeuuring ja longituuduuring. Üksikjuhtumi analüüs. Kliiniline intervjuu (kombinatsioon „naturalistlikust“ vaa...
Mis on moraal? Moraaliks ehk kõlbluseks loetakse ühiskondliku teadvuse vorme, põhimõtteid, tavasid ja norme, mis reguleerivad inimeste käitumist mingi sotsiaalse koosluse piires.Inimühiskonna normaalse eksisteerimise jaoks on tähtis, et selles ühiskonnas arvestatakse ja austatakse kehtivaid sotsiaalseid norme. Kes eksib moraali või tava vastu, peab paratamatult arvestama ühiskonna negatiivse reaktsiooniga, mis eksija suhtes võib olla vähem või rohkem kahjulik. Moraali ja tavakordade kindlus on otseselt sõltuv sisemisest valmisolekust teatud viisil käituda. Õigus ja ühiskondlik tegelikkus on väga mitmekesistes suhetes ja sõltuvuses. Kindlasti peitub õiguses sunnielement, nii nagu on sunnielement olemas ka tava ja moraalikordades. Moraal on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad. Moraal on seotud kultuuri ja eluviisiga.Sõna "moraal"...
BIHEIVIORISM(1909) KK keskne, sarrustused KOGNITIIVNE WATSON(lõpuni objektiivne) inimkäitumise põhjuseks TINGIMINE ja PIAGET(intelligentsuse lätted-reaalsuse konstrueerimine - mäng,unenäog, jäljendamine IQ-progresseerumine- ruumi,aja, ÕPPIMISPROTSESSID/klassikaline tingimine S= R põhjuste seosed- fantaasiad ja sümbolismi teke) KK tähtsam pärilikkusest. Ükski võime-oskus pole 1970 lapsed läbivad erinevad arengu staadiumid, mis on kaasasündinud. Need on õpitud, omandatud. ühesugused. Astmed erinevad teadmiste ja mõistmise poolest. * Kaasasündinud emotsioonid: VIHA,HIRM,ARMASTUS --- vasta...
Vajadused mida peab majanduses rahuldama ettevõte · Füsioloogilised õhk, toit, vesi, seks, uni, seedimine. Dormeo, aktiivia · Turvalisus kaitse keha, tervist, perekonda,töö,vahendid,moraal. Aktimel, suitsuandur. · Armastus ja lähedus, seksuaalne läh., perekond, kuulumine, sõprus. Nissan BMW, durex plesuremax · Lugupidamine enesearmastus, enesekindlus, saavutamine, teiste austamine, teiste austus minu vastu. Riided, kosmeetika · Eneseteadvus moraalsus, loovus, prob. Lahendamine, eelarvamuste puudumine, faktidega leppimine. Kampaania " Sõida kaine peaga!" Ressursid majanduslikud vahendid, varud Tootmisressursid jagunevad: Masinad Reaalkapital Hooned Kapital Sularaha Finantskapital Väärtpaberid Arveldusarved Hulk Tööjõud Oskused
Tegevus on hea, kui seda tasustatakse ja halb, kui selle eest karistatakse. Heaks peetakse kõike, mis rahuldab tegija vajadusi. Lapsed ajavad segamini inimelu väärtuse asjade väärtusega, mida inimene omab. (Butterworth, Harris, 1994, 266.) (Kera, 2004) 2. 4. Konventsionaalne arengutase Kohlbergi järgi on teiseks arengutasemeks konventsionaalne arengutase. Siia alla kuuluvad kaks astet "Hea poisi" moraalsus ning autoriteedi ja sotsiaalse korra säilitamine. Arengutase saavutatakse siis, kui laps võtab vastu referentgrupi (temale kõige tähtsama grupi, näiteks klassi või perekonna) hinnangu. Selle grupi moraalinorme omandatakse ja jälgitakse kriitikata kui tõde. Norme täidetakse sellepärast, et pälvida kiitust või vältida karistust, aga mitte nende väärtuse jõul. Tegevus käitumisreeglite alusel, mida seadustab grupp, annab talle aluse pidada end "heaks" (seaduskuulelikuks)
- Inimõigused annavad inimestele riigi üle kontrolli Rahvusvaheline rakendamine - I maailmasõja järel sõjakuritegude eest karistamine (ebaõnnestunud) - Nürnberg ja tokyo - Jugoslaavia ja rwanda - Rahvusvaheline kriminaalkohus II loeng Inimõigused kui moraalsed õigused - Moraalsed õigused annavad juriidilistele õigustele õigustuse Moraali tüübid: - Positiivne moraalsus – empiiriline; midagi mida saame näha või jälgida konkreetses kogukonnas – käitumise reeglid kindlas ühiskonnas - Kriitiline moraalsus Moraalse õiguse kaks tähendust - Nõrk – vabadus - Tugev – nõue Moraalsed teooriad Kolme tüüpi: - Eesmärgi põhised – utilitarism (kõige tuntum teooria) - Õiguse põhised - Kohustuse põhised Inimõiguste õigustamiseks sobivad õiguse põhised Inimõiguste õigustused
kultuuriloos sai eesti rahvaluule esmatutvustamine Euroopas saksa keele vahendusel. Tallinna vaimuelu keskuseks kujunes pärast Põhjasõda tegevust jätkanud akadeemiline gümnaasium, mille juures paiknes ka trükikoda. 1784. aastal asutas kirjanik August von Kotzebue Tallinna esimese teatritrupi Eestis; mängiti peamiselt Kotzebue enda kirjutatud näidendeid, mis saavutasid tuntuse kogu tollases Euroopas. Positiivsed mõjud: ebausu vähenemine eneseteadvuse kasv suurenenud moraalsus haritus ja sellega kaasnev suurenenud lugemisoskus; seega oli võimalik paremini oma usuelu elada kirikust saadav praktiline teave suurem arusaamine kirikuasjadest pastorite kõrgem haridus mõjujõu suurenemine kirikuelus Negatiivsed mõjud: Pietismi mõju vähenemine Kristlusest sai moraaliõpetus. Usu võrdumine humanismiga. ettevalmistus sekularismiks Kirikust sai haridusasutus Kirikutes ei kuulutatud enam usutõdesid Üleloomulikku häbeneti
" Tihti väidetaksegi, et ainult religioon annab inimesele juhised ja aluse moraalseks käitumiseks ning religiooni kadumine sillutab tee moraali kadumisele. Meie käitumise moraal ei tulene ühestki religioonist, vaid on tekkinud evolutsioonilise valiku tulemusena. Kas tõesti on nii, et ainsam põhjus, miks püütakse hea olla on see, et tahetakse saavutada Jumala heakskiitu ja tasu või hoida ära tema pahameelt ja karistust. See ei ole moraalsus, vaid lollus. Moraal ilma religioonita on palju tõelisem moraal. Minu meelest on ateismi võrdlused ükskõik millise ususektiga lihtsalt küündimatu jama, sest pole olemas mingit keskset doktriini, pühakirja, rituaale ega muid atribuute, mis religioosseid organisatsioone või tõekspidamisi iseloomustavad. Ateiste on igasuguseid ja ateist olla pole üldse mingi häbiasi, kuigi sildistamine käib täie hooga. Eriti meelsasti kasutatakse argumenti,
hakatakse aru saama, et igalühel on omad huvid ja nendest huvidest ka lähtutakse, oluline on õigluse mõiste kõiki tuleb kohelda võrdselt 2. Konventsionaalne moraal saavutavad enamik noorukid ja täiskasvanud; indiviid mõtleb, mis on õige ja kohandab end ühiskonnareeglitega, oluline on see, et inimene käitub moraalselt ja tahab teistele meeldida. Harud: Teisi arvestav moraal/ hea lapse moraalsus soov teistele meeldida, kiita saamine, on oluline koostööst lähtumine, käitutakse usaldusväärselt, austatakse teisi, ollakse tänulik, oluline on autoriteet Sotsiaalse süsteemi moraal otsuse tuginemine autoriteedi vastu, ei tee, sest teised võivad halvasti arvata, sotsiaalsete nähtuste taju oleneb keskkonnast, seadusi tuleb austada 3. Postkonventsionaalne moraal pärast 20ndat eluaastat, põhimõtted, inimene mõistab ja
KAS LUUA UUSI ORGANISME Kas loomade geneetiline muundamine on moraalselt vastuvõetav? Kas geenide ülekandmine ühelt loomalt teisele on luba- tav? Kas loomadele võib siirdada geene, et uurida inimhaiguste ravi- võimalusi? Loomade geneetiline muundamine ja selle moraalsus pole just laialt levinud küsimus meie praeguses ühiskonnas. Teadus on siiski jõudnud nii kaugele, et selle teema uurimisega tuleb tegeleda ja leida vastused küsimustele, millele siiani pole neid leitud. Kui rääkida vaatepunktist, mis avaneb loomade õiguste eest võitlejate ehk loomakaitse seltsi poolt, võib üsna kindlalt väita, et loomade geneetilises muundamises pole mitte raasukestki moraalsust. Esimeseks ebamoraalseks tunnuseks loomade geneetilises
Enesehinnang, nii nagu paljud muudki nähtused nt. armastus, häbi- ja süütunne, moraalsus ja muud, on seotud inimühiskonnas elamisega. Hinnang aga iseenesest eeldab teatud võrdlusmaterjali olemasolu, sest see antakse enamasti millegi-kellegi suhtes. Enesehinnang, nii nagu seda valdavalt mõistetakse, on eelkõige sotsiaalse olemusega - tegu on enesele hinnangu andmisega, mis sisuliselt seisneb enese võrdlemises teiste inimestega. Mingisuguse enesehinnangu, minapildi "muretseb" enesele inimühiskonnas iga indiviid. Missuguseks inimese enesehinnang ja
hingusest. • Tatjana: Tatjana ei suuda petta ning käsitleda tehingu oma südametunnistusega, see on tegelase põhiline omadus ,mis teeb teda hinge välimuse meeldivaks. Kokkuleppides range elu seadustega, mis jätsid teda inimliku õnneta, Tatjana on sunnitud võitlema oma väärikuse eest, näidates selles võitluses kompromissitust ja talle omandavat moraalset jõudu. Just selles seisneb Tatjana kõrge moraalsus. Kokkuvõtte Mida omame ei jäta, aga kaotades nutame. Aitäh tähelepanu eest!
Tallinna Tehnikaülikool Infotehnoloogia teaduskond Automaatika instituut Abielu kodust lahkumata ESSEE Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2014 1 Sisukord 1.1Kirjatöö eesmärgid................................................................................................... 2 1.2Kirjatöö põhisõnum.................................................................................................. 3 1.3Miks peaks lugeja minu kirjatööd lugema? Mida ta siit saab?..................................3 2Sisu................................................................................................................................ 3 3Annotatsioon.................................................................................................................. 6 3.1Töö eesmärgid:....
Ei saa samuti elada ilma esivanemate lugupidamiseta. Esiteks, pean ikkagi küsima midagi iseendalt, mis on minu enda väärtused, mis mind juhivad? Ma võin eksisteerida ühiskonnas kui väärtuste ja ideoloogiate anumas,aga minu maailmavaade on ikka minu enda valikute ja otsuste küsimus, mida ma ise olen valinud. Olen mõtisklenud selle üle, et mis on minu väärtused, ja selgus, et: · Minu perekond: vanemad, õde, abikaasa, poeg · Meie kass · Moraalsus · Usk Jumalasse, Universumi · Käitun nii, nagu süda ütleb · Kultuur (arvan, et Eestimaal on kultuur kõrgel tasemel) · Peretraditsioonid · Esivanemate austus, ma olen nendele tänulik · Minu emakeel · Ökoloogia · ..... Ma tean täpselt, et väärtused ei olegi sõnad, neid saab ainult tunnetada. Väärtus- on kindlasti midagi head, midagi sellist, mis südame teeb soojaks. ,,Väärtustes väljendub ühiskonna põhjahoovus
pidid andma hinnanguid eri variantidele taolistes olukordades. Jälgis neid üle pika aja. Teooria: I TASE- eelkonventsionaalne (kõige madalam). - Karituse ja hüvituse terminites. 1. Aste- orientatisoon sõnakuulelikkusele. Reegleid järgitakse, et vältida karistust. Sõnakuulelikkus enda pärast (muidu saan karistada). 2. Aste- orientatsioon hüvitusele. Reeglite järgimine toimub isiku enda huvides. Et saada hüvitust. II TASE- konventsionaalne. 3. Aste- ,,hea poisi" moraalsus. Huvi on teiste lugupidamise säilitamise vastu. Teeme seda, mida meilt oodatakse, selleks, et meie hea maine või teiste inimeste lugupidamine säiliks. 4. Aste- au+toriteedi ja sotsiaalse korra säilitamine. Õige on see, mida ühiskond peab õigeks. III TASE- postkonventsionaalne 5. Aste- kokkulepete, inimindiviidi õiguste ja demokraatlikult vastu võetud seaduste moraalsus. Mis on vastu võetud, tuleb kinni pidada. Vajadusel saab seaduseid ja kokkuleppeid muuta. 6
Õigus: riigi tahteavaldus, üldkohustuslik, tagatakse riigi sunnijõuga. Iseloomulik: õiglus, suhtelisus, pole universaalne ,ei saa kunagi valmis inimsuhetel on ebameeldivad tagajärjed. Tähtsaimad käitumisreeglid kehtestab riik oma seadustega, Õiguse teke on seotud inimese evolutsiooniga.. Babüloonia kuningas Hammurapi (18.saj.ema) ja moosese seadused (13.saj.ema). Õiigussüsteemid: Mandri Euroopa- * Romaani ( Itaalia ) * Germaani ( Norra) ,Anglo- Ameerika ( Inglismaa ), Islam ( Afganistan ), Hiina õigusharud: *Eraõigus reguleerib 2 võrdõigusliku poole suhteid. (N: ostja-müüja, majaomank-üürnik, tööandja- töötaja). Tsiviilõigus- eraisikute vahelised pahandused. Tsiviilõiguslikke norme on palju, ei mahu ühte kogumikku / koodeksisse. (Abielu-perekonnaõigus, pärimispärandamisõigus, asjaõigus, lepingu-, võlaõigus) Tööõigus- tööandja-töötaja vahelised suhted. ( Pooled ei ole võrdsed ) (üleviimine teisele tööle, ületunnitöö, vallandamine) K...
Marinetti sulest. Vene futuristide manifest ,,Kõrvakiil ühiskondlikule maitsele" ilmus 1913 Moskvas, tähtsamad autorid Vladimir Majakovski ja Velimir Hlebnikov. Futuristid kutsusid üles ülistama luules suurlinna, kihutavaid autosid, möirgavaid mootoreid, lennukeid, propellereid, elektrit, revolutsioonide murdlainetust, rahvahulki, keda erutavad töö, nauding ja lärm. Hävitada tuleb muuseumid, raamatukogud, moraalsus. Futuristlik tekst on fragmentaarne, keeruline, võõristust tekitav, kasutatud on tehnilisi võtteid nagu montaaz ja kollaaz. 1912 avaldas Marinetti ,,Futuristliku kirjanduse tehnilise manifesti, mis esitab futuristide uue keelekasutuse põhiseisukohad. Vastavalt sellele tuleb hävitada süntaks ning kasutada verbi infinitiivvormi, mis kannab energiat ja vahendab kõige mõjusamat elu ning elu tajuva intuitsiooni elavust. Kirjavahemärkide asemel
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste instituut Loodusteaduste osakond Mona-Theresa Võlma MINU EETIKA Essee Juhendaja: Argo Buinevits Tallinn 2011 Eetika on teadus kommetest ning tavadest ning on filosoofia aru, käsitledes ühiskondlikku ning individuaalset hakkamasaamist, elukorraldust eestika on väärtusõpetus. Läbi ajaloo on eetikal leitud erinevaid tahke, püütud eetikat seletada ning leida universaalset eetika vormi, mis seleteks elu, inimesi ning ühiskonda. Kolm põhilist eetika vormi on tagajärje-eetika, kohuse-eetika ning vooruse-eetika, mis omakorda veel jagunevad väiksemateks harudeks. Käesoleva eesseega ma püüangi välja selgitada, millise eetika järgi mina elan ning mis on minu tõekspidamised ja ideaalid. Tagajärje eetika jaguneb egoismi-eetikaks ning utilitarismi eetikaks. Egoismi- eetika teooria järgi peab ...
elus on käitunud. Inimene võis eelmises elus olla loom, mees võis olla naine, seda nimetatakse nende karmaks. Buddha (see kellesse budistid usuvad) õpetused rajanevad neljale õilsale tõele. Need väidavad, et igasugust kannatust põhjustab kiindumus materiaalsesse maailma. Budistid usuvad, et õilsat kaheksaastmelist teed käies vabanevad nad igasugusest säärased kiindumusest ning seega ka kannatusest. Nende kaheksa osa hulka kuuluvad tarkus, mõistvus, moraalsus ja meditatsioon. Sintoism- Erinevalt paljudest teistest usunditest ei nõua šintoistiks olemine usu avalikku tunnistamist. Et šintoism on üle tuhande aasta budismiga kooseksisteerinud, siis on väga raske šintoismi ja budismi uskumusi lahutada. Kui budism rõhutab hauatagust elu ja taassündide ahela lõppemist, siis šintoism rõhutab maist elu ja õnne leidmist maa peal. Kuigi budism ja šintoism saavad maailmast erinevalt aru, ei näe enamik jaapanlasi mingit vajadust nende
Deontoloogiline – vastavuses teo iseloomuga Kuldne reegel – tee teisele seda, mida sa tahad, et sulle tehakse Õigused – kohustused – Õigused ja kohustused alati korrelatsioonis. Õigus elule, vabadusele, privaatsusele, turvalisusele ja omandile. Kohustus olla aus, usaldusväärne, vägivaldsusetu ja austada teisi. õiglus ehk õiguste ja kohustuste vastavus I.Kant kategooriline imperatiiv – moraalsus on tingimusteta kohustus, üldine kehtiv seadus, hea tahe. Laiendatavuse printsiip ehk tegutse vaid säärase elureegli järgi, mida sa võid tahta, et saaks üldiseks seaduseks. Austuse printsiip ehk tegutse ainult nii, et kohtled inimsust nii iseendas kui ka teistes inimestes alati eesmärgina, mitte lihtsalt vahendina Klassikaline kristilk eetika – 10 käsku Õiglusteooria – Igal inimesel on võrdne õigus põhiõiguste ja vabaduste
1. aste -orientatsioon sõnakuulelikkusele - jälgitakse reegleid karisutse vältimise eesmärgil 2. aste -orientatsioon hüvitusele/tasule moraalses lahendis jälgitakse reegleid, et vältida karistust. Kiitus, karistus, autoriteet Vajaduste rahuldamine toimub vastastikuse moraali alusel Lapsed ei mõtle nii, et nad jälgiksid moraalsust teevad täiskasvanu ütlemise järgi. Oluline käsitlusel kuidas seletada lahendust II TASE -konventsionaalne 3. aste -"Hea poisi" moraalsus eesmärk säilitab teise lugupidamise - reeglid, mis ühiskond on kehtestanud -reegleid tuleb alati ja kõikjal täita -selleks, et suhteid mitte rikkuda täidan reegleid -soov olla lugupeetud 4. aste -autoriteedi ja sotsiaalse korra säilitamine -peetakse õigeks seda, mida ühiskond peab õigeks -vajadus korrale, et ühiskond saaks eksisteerida Lapsed hakkavad mõistma, et inimesed on erinevad Mõtlevad erinevalt, ei ole ühte moraalset lahendust. III TASE -postkonventsionaalne 5
ENESEHINNANG Enesehinnang, nii nagu paljud muudki nähtused nt. armastus, häbi- ja süütunne, moraalsus ja muud, on seotud inimühiskonnas elamisega. Nii ei tule Robinson Crusoel ainsama inimolevusena üksikul saarel kindlasti mitte pähegi tõsiselt mõtiskleda iseenese olemuse, väärtuste, vajalikkuse ning vigade üle. Tal ei ole seda vaja, sest pole kaasinimesi, suhtluspartnereid, kelle pärast ja kellega võrreldes kujundada enesehinnangut. Hinnang aga iseenesest eeldab teatud võrdlusmaterjali olemasolu, sest hinnang antakse enamasti millegi- kellegi suhtes. Tõsi, Robinson võib vägagi murelikuks muutuda, kui tema jahipidamised järjekindlalt äparduvad nõnda et nälg muutub reaalseks ohuks. Läbikukkunud jahiretkede tõttu võib tal lõpuks enesest kujuneda ka arvamus kui kehvast kütist, aga see hinnang on midagi muud kui enesehinnang, millest räägitakse sotsiaalses kontekstis. Enesehinnang, nii nagu seda val...
TiitelLeht Sissejuhatus Enesehinnang, nii nagu paljud muudki nähtused nt. armastus, häbi- ja süütunne, moraalsus ja muud, on seotud inimühiskonnas elamisega. Enesehinnang tähendab seda, kui kõrgelt inimene hindab oma väärtust ja tähtsust. Selles referaadis käsitlen teemasid, kuidas tekib enesehinnang, millest see langeb ning mil viisil seda tõsta. Enesehinnangu juured Alguse inimese enesehinnangule annavad suhted esimeste eluaastate kestel vanematega - ema ja isaga. Siis pole veel tegu mitte niivõrd enese võrdlemisega teistega, kuivõrd enesele äratundmise loomisega - "Kes ma olen, millised on minu oskused, anded? Milline ma olen - kas soovitud, vajatud, armastatud või vastupidi?". Suhete põhjal vanematega, mõjutatuna vanemate käitumisest, hoiakutest ja tunnetest, mida lapsele väljendatakse, hakkab lapsel ajapikku tekkima ka mingisugune suhe enese isikusse. L...
Hans Selye üldise adaptsiooni sündroomi faasid on? a) Hüpotalamus, hüpofüüs, neerupealised b) Immuunsüsteemi nõrgenemine, eitamine, põgene-või-võitle reaktsioon c) Reaktsiooni faas, vastupanu faas, kurnatuse faas d) Vältimise fas, kohanemise fas, toimetuleku faas e) Stressiolukorra tingimine, õpitud abitus, pöördumatu kohanemiskahjustus 11. Peeglitesti abil hinnatakse, kas inimesel ja loomadel on välja arenenud...? a) Minapilt b) Enesehinnang c) Moraalsus d) Võime oma sugu määrata e) Eneseteadlikkus 12. Sakaad on osa...? a) Puhta sõna kurttusest b) Heuristikust c) Assimilisatsioonist d) Silmaliigutustest e) Testikulaarse feminisatsiooni sündroomist 13. Värvitaju väljaarenemise põhjuseks peetakse...? a) Tunnetuse tõhustamist b) Eristamise tõhusust c) Kontrollifunktsioonide tõhustamist d) Emotsionaalsete protsesside tõhustamist e) Transduktsiooni tõhustamist 14
NORMATIIVNE: aktiivsed valikud – hea-halb; õige – vale. Püüab leida parimat lahendit! DESKRIPTIIVNE: erinevate eetikateooriate, kultuuritraditsioonide kirjeldused Ei anna hinnangut! 2. Deontoloogilise ja teleoloogilise eetika alaliigid. Deontoloogiline: Vastavuses teo iseloomuga Deontoloogiline eetika: tõerääkimine, privaatsuse austamine, lubaduse pidamine ja hoidumine valetamisest, tapmisest Kategooriline imperatiiv – moraalsus on tingimusteta kohustus, üldine kehtiv seadus, hea tahe (I. Kant): Laiendatavuse printsiip (käitumine, mis võiks saada reegliks kõigile) Kuldne reegel – Tee teistele seda, mida sa tahad, et sulle tehakse! Õiguste-kohustuste teooria: • Õigus: elule, vabadusele, privaatsusele, turvalisusele, omandile • Kohustus: olla aus, usaldusväärne, vägivaldsusetu, austada teisi Teleoloogiline: Vastavus teo tagajärgedega
7 ning kas inimese enda väärtuseid, põhimõtteid ja standardeid ei rikutud. Lyonsi arvates ongi just väga oluline tähelepanu pöörata sellele, et tüdrukute moraalsed arusaamad võivad vägagi erineda meeste omadest ning neid ei tohiks lihtsalt pidada normist kõrvalekalduvaks mõtlemiseks, vaid sellega tuleb arvestada, kuna see õpetab meile, kuidas on omavahel ühenduses vaimsus, suhted, inimese 'mina' ning moraalsus. 8 Kokkuvõte Tüdrukud kalduvad juba lapseeas ja hiljem moraalsete probleemide lahendamisel rohkem rõhku panema inimsuhetele ja inimeste tunnetele, mitte seadustele ja reeglitele, kuid seda ei ole tihtipeale arvestatud tavapärases arengupsühholoogias. Tüdrukute moraalset arengut on tihti peetud ka lihtsalt erinevuseks, kõrvalekaldumist normist, mida pole täpsemalt uuritud.
hulgaliselt, nii kodusest raamaturiiulist, Internetist kui ka raamatukogust. 1.ENSEHINNANG JA KÄITUMINE 1.1. ENESEHINNANG Enesehinnang peegeldab üldist arvamust, mis inimesel endast on, ning seda, kui kõrgelt ta ennast kui inimest hindab ja kui väärtuslikuks peab end inimesena. Selle toon võib olla positiivne ("olen hea","olen tubli") või negatiivne ("olen halb", "olen kasutu").(1) Enesehinnang, nii nagu paljud muudki nähtused nt. armastus, häbi- ja süütunne, moraalsus ja muud, on seotud inimühiskonnas elamisega. Nii ei tule Robinson Crusoel ainsama inimolevusena üksikul saarel kindlasti mitte pähegi tõsiselt mõtiskleda iseenese olemuse, väärtuste, vajalikkuse ning vigade üle. Tal ei ole seda vaja, sest pole kaasinimesi, suhtluspartnereid, kelle pärast ja kellega võrreldes kujundada enesehinnangut. Hinnang aga iseenesest eeldab teatud võrdlusmaterjali olemasolu, sest hinnang antakse enamasti millegi-kellegi suhtes.(2)
* Inimese väärtus, väärikus, on väärtus iseenesest. *Augino Thomas skolastik, samal arusaamal. ,,Inimesel on mõistusepärane toimimine, ainult neil saab olla moraal." I. Kant. ,,Kuni on inimesed, seni on moraal." * Tagajärg. * Määrab, kas õige või väär. * Teleoloogilised eetikateooriad uurivad eesmärki, tagajärge. * Tuntuim utilitalism. Rajajaks J. Benthaus, edasiviija J. S. Mill. * Põhieesmärgiks muuta maailma paremaks kohaks. Moraalsus on saada häid tagajärgi sõltumata kavatsustest. * Hea on eelkõige teha seda, mis toob kige rohkem kasu (hüve) võimalikult suurele inimhulgale. * Esikohal ühsikonna heaolu, ena oma teisejärguline. * Mõtles välja karistussüsteemi alusel. * Inimese tegutsemise põhjus on mõnu, nauding. * Seakõlblus mis toodab rohkem naudingut võimalikult suurele inimhulgale. * Milli arvates on hea see, mis teeb võimalikult suure hulga õnnelikuks. Kvaliteet. * Eudaimoonia õnn.
KUIDAS KUJUNEB ENESEHINNANG? Enesehinnang, nii nagu paljud muudki nähtused nt. armastus, häbi- ja süütunne, moraalsus ja muud, on seotud inimühiskonnas elamisega. Nii ei tule Robinson Crusoel ainsama inimolevusena üksikul saarel kindlasti mitte pähegi tõsiselt mõtiskleda iseenese olemuse, väärtuste, vajalikkuse ning vigade üle. Tal ei ole seda vaja, sest pole kaasinimesi, suhtluspartnereid, kelle pärast ja kellega võrreldes kujundada enesehinnangut. Hinnang aga iseenesest eeldab teatud võrdlusmaterjali olemasolu, sest hinnang antakse enamasti millegi-kellegi suhtes. Tõsi, Robinson võib vägagi
ajaloohuviline saab seostada oma teadmisi sellega, mida ta Fayette'i raamatust loeb ning otsustada, kas need ka tõesti juhtusid. Lisaks sellele lisab loole omapära see, et kõik tegelased, välja arvatud teose kangelanna printsess de Cléves ja tema ema, on päriselt sellel ajal elanud. Lühiromaanis on palju tegelasi, kuid räägitakse peamiselt Printsess de Cléves'ist, härra de Cléves'ist ja härra de Nemoursist. Teose põhiidee on moraalsus ja kõlbulikkus ning see keskendub dilemmadele, mis võivad tabada ka kõige vooruslikumat inimest, sõltumata tema sotsaalsest staatusest. Lugu algab õukonna kirjeldusega, tutvustatakse kuningat, kuningannat, hertsoginnat ning härra de Clèves'i. Printsess de Clève'ist luuakse alguses salapärane mulje. Naise kohta ei saa kohe kõike teada peale selle, et ta on ilusaim naine, keda õukonnas on nähtud. Samuti peeti ilusaimaks meheks härra de Nemoursi, kellesse printsess armus
Aga et käituda õigesti, võib vahel eirata reegleid, kui lõpuks see hea eesmärgini viib. Vooruste arendaja oskab konkreetses situatsioonis õigesti käituda. Vooruslik inimene ei saa seega olla väga noor. Võib teada, mis on vooruslikkus, kuid et saada vooruslikuks, peab tegutsema vastavalt ning ennast arendama. Aristotelese sõnul on mõned teod alati valed (7 voorust ja 7 surmapattu). Vooruste eetika kujunes välja juba keskajal. Siis tähendas õigsus ja moraalsus kristlikkus mõttes jumalale allumist. Augustinus toob sisse mõtte, et mõistust ei tohiks usaldada, vaid tuleb usaldada ainult vaimu, seega hüljatakse filosoofia. Inimene on primaarsena hing ehk selles elus polegi tegelikult õnn saavutatav, vaid pärast surma saavutatav. Kardinaalsed voorused on arukus, mõõdukas, meelekindlus ja õiglus. Neid saab inimene ise välja arendada. Aga on 3 teoloogilist voorust, mida ise välja arendada ei saa, vaid jumal on need
Lapse areng. Kordamisküsimused eksamiks. Pille Murrik Kasutatav kirjandus: Loengumaterjalid Kikas, E. (toimet) Õppimine ja õpetamine koolieelses eas.TÜ Kirjastus, 2008 (kogu raamat) Valikuliselt: (vt. lk teemade juures) Blades, M., Cowie, H., Smith, P.K.Laste arengu mõistmine. TLÜ Kirjastus, 2008 Kivi, L, Sarapuu, H. (koost) Laps ja lasteaed, Atlex, 2005 või Kivi, L, Sarapuu, H. (koost) Lasteaialaps peres. Atlex, 2009 1. Arengu mõiste. Areng osutab muutustele inimorganismi või selle osade omadustes, funktsioonides või käitumises. Järjestikused muutused, mis kulgevad organismi eluea jooksul elu algusest küpsuse saavutamise poole kuni surmani. Kasvamine,-aluseks igasugusele arengule ning seostub eriti keha välismõõtmete ja elundite füüsilise suurenemisega. Eelkõige füüsiline areng- keha välismõõtude ja elundite suurenemine. küpsemine.-osutab muutustele, mis leiavad aset viljastumise ja...
Kas teise inimese tapmine on alati halb ja õigustamatu? Enesetapp, abort, eutanaasia, surmanuhtlus. Kuidas ratsionaalselt põhjendada, et need tegevused on moraalselt lubamatud või vastupidi - lubatud? Kas krokodillinahast saabaste kandmine on moraalselt väär? Eetikasse puutuvaid küsimusi Mis mõttes üldse on kellegi tegu õige või väär (halb või hea)? Mis ja miks on lubatud ja mis ei ole? Mida see tähendab, kui me ütleme, et nii ja nii peab käituma või ei tohi käituda? Kas moraalsus on ainult eelarvamuse asi või saame anda oma moraalsetele seisukohtadele ka häid põhjendusi? Kuidas me peaksime elama? Filosoofia haru, mis sedalaadi küsimustega tegeleb on eetika ehk moraalifilosoofia. Eetika harud: 1. Praktiline eetika (rakenduseetika) 2. Normatiivne eetika (normid) 3. Metaeetika 1. Praktiline eetika (rakenduseetika) - Käsitleb konkreetseid moraaliprobleeme, mis kerkivad üles erinevates eluvaldkondades. 2
Rolli - ja maskimängudes hajub identiteet, nii et iseennast leida on võimatu. "Kuus tegelast autorit otsimas" - võimatu on üksteist mõista, sest inimese sisemine elu, tema tegude motiivid ja algpõhhjused ei ole teistele täielikult kätte- ega arusaadavad. "Heinrich IV" mõistab, et elu on teater, kus ainu vabadus on valida oma mask ja mäng teadlikult. Venemaa Futurism 1913. vene futuristide manifest. Futuristide ideaaliks kunstis on kiiruse ilu, kiirus kui uus religioon ja moraalsus, tenilise dünanismi printsiip, mille kohaselt kujundatakse hiljem ümber kogu maailm. Luule põhielementideks hädaohu ja hulljulguse armastus, jultumus ja vastuhakk. Ülistasid luuletustes suurlinnu, kihutavaid autosid, möirgavaid mootoreid. Poeet olgu meeletu ja raevunud. Vene futuristid proovisid luua uut poeetilist keelt - zaumi - mille allikateks on lastekeel ja tänavakeel. Sveits Dadaism sai alguse. Võib olla luuletaja, kirjutamata ridagi. Dada mõnitab ja pilkab
RV poliitikas kaks lähenemist: moralistid ja realistid (lähtuvad riigi huvidest) Eetika tasandid Rahvusülesed väärtused o Suveräänsus – ei sekkuta teise riigi asjadesse o Jõu kasutamisest hoidumine – ÜRO harta o Enesemääramine – nt kataloonia o Inimõigused o Genotsiid Rahvusvaheline ühiskond o International socity o World society Ühiskonnas välja kujunenud väärtused o Positiivne moraalsus – käegakatsutav mitte „hea“ o Kriitiline moraalsus - o Demokraatia vs autoritaarsus – Iraan, vastavalt iraani seadustele on moraalne Otsusetegija tasand Moraal ja õigus Õiglane sõda o India o Kristlus Aquino Thomas Kriteeriumid o Proportsionaalsus o Õiglane põhjus, jne Hugo Grotius – rahvusvahelise õiguse rajaja Rahvusvaheline õigus Õiguse tüübid
- käitumuslik – tegeleb käitumuslik Moraalse arengu teooriad Võib jagada kolme fundamentaalse suuna alla: 1. Moraalsuse juured on inimloomuses – bioloogiline perspektiiv Jaean Jacques Rousseau – lapse olemus on hea, suunab sümpaatia, hoolimine Sotsiobioloogia. Tugineti etoloogiale. Kooperatiivsus, aitamine, eneseohverdamine, empaatia jt prosotsiaalse käitumise liigid on kõikidel liikidel sünnipärased. 2. Moraalsus on kohanemine sotsiaalsete normidega S. Freud ja biheivioristid; Freud – teadvus juhib moraalset kohanemist; Oidipuse/Elektra kompleksi lahendamine; Superego koosneb kahest komponendist: südametunnistus (5-6.a) ja ego ideaal Mõistuse tasand, lähtub reaalsuseprintsiibist, impulsside kontroll arvestades Superego reeglitega. biheiviorism – modelleerimine ja kinnitamine; kinnitus ja karistamine; vaatluslik õppimine – (7-8
katseisikutele tuginedes, adekvaatselt naiste eripärast suundumust suhetele ning ei võimaldanud seetõttu naiste moraalset arengut mõõta. 1. Aste orientatsioon individuaalsele ellujäämisele. Väljendab naise egoismi, eneseaktualiseerimist; 2. Aste headus eneseohverdusena; 3. Aste vägivallatuse moraalsus. Naine saab aru, et temal peab olema hea ja teistel ka. Kohlbergi teooria Moraalse arengu staadiumid (1958) Põhiidee: oluline ei ole lapse süütunne, vaid see, mille peale laps otsustused teeb e moraalne baas. I tase eelkonventsionaalne. 1. Aste orientatsioon sõnakuulelikkusele. Reegleid jälgitakse, et vältida karistust; 2. Aste orientatsioon hüvitusele. Jälgin reegleid, et saada hüvitust; II tase konventsionaalne. 3
reaalsetele ambitsioonidele ja eesmärkidele. Selles astmes tekib huvi suurus-, soo- ja eaerinevuste vastu. Imiteeritakse täiskasvanuid ja võrreldakse enda võimalikke tulevikurolle. Initsiatiivi tugeva regulaatorina toimib südametunnistus. Laste südametunnistus on üldjuhul liiga primitiivne ja kompromissitu, nad mõistavad kuulekust sõna-sõnalt ning elavad sügavalt läbi olukordi, kus vanemad ise ei ela südametunnistuse järgi, mida nõuavad lastelt. Moraalsus võib teiseneda kättemaksuhimuks ja teiste rõhumiseks. Selle staadiumi initsiatiivi ja konfliktide patoloogilised tagajärjed võivad ilmneda alles täiskasvanueas hüsteerilise keeldumise või enesepiiramisena, mis ei lase tundeid välja elada. Initsiatiivistaadium on aluseks püüdlemistele täiskasvanueesmärkide poole ning loob eeldused oma võimete rakendamiseks. Kujuneb veendumus, et "ma olen see, mis ma kujutlen end tulevikus olevat." Kooliiga (6-12) töökus või alaväärsustunne
Soov, et mind mõistetaks halvaga ja selle mõjuulatusega. Soov mitte saada ärakasutatuks) Kasulikkus (hedonistlik): ainus asi, mis 3. Õigused kohustused on hea iseenesest on nauding) (Õigus: elule, vabadusele, privaatsusele, turvalisusele, omandile 3.Egoism Kohustus: olla aus, usaldusväärne, vägivaldsusetu, austada teisi) 4. I.Kant kategooriline imperatiiv - moraalsus on tingimusteta kohustus, üldine kehtiv seadus, hea tahe 5. Klassikaline kristlik eetika 10 käsku DEONTOLOOGILINE (alternatiiv utilitarismile) Eesmärk Formuleerida printsiibid, millele peaks vastama õiglase ühiskonna põhistruktuur. Deontoloogilise eetika puudused: · Jätab loomuliku headuse printsiibi välja, puudub motivatsioonikomponent · Paindumata ja ei arvesta moraali ühiskondlikku konteksti ja autonoomiat · Põhineb iganenud teoloogilis-juriidilisel mudelil Vooruseetika.
Samuti soovisime me teada mis mõjutab eetilist juhtimist ja mis kasu ettevõtted sellest saavad. Mõistmaks mis on eetiline juhtimine oleme alustanud mõiste defineerimisest. Eetiline juhtimine on konflikti situatsioonis enamikele osapooltele õigena näiva käitumisviisi Tallinn 2013 rakendamine. See käitumisviis sõltub otsustaja isikuomadustest ja olukorra eetilisusest. Isikuomadustelt on positiivsed omadused: meeldivus, kohusetundlikkus, moraalsus, kogemuslik kontroll. Negatiivseteks nähtusteks on neurootilisus ja machiavellinism. Järgnevalt oleme välja toonud eetika kasud. Eetilise juhtimise tulemusena pareneb nii organisatsiooni mirko- kui ka makrokeskkond. See väljendub paremates suhetes erinevate osapooltega ning ettevõtte kasumis. Eetilisuse kasu ulatub ka tulevikku - tulevastele põlvkondadele. Eetilise organisatsioonikultuuri kujundamisel on kõige tähtsamad alluva ja juhi vahelised suhted
elatud elu. Moosese kümme (nägemust) käsku piiritlevad selgesti, kuidas inimene ei tohiks elada. Neist kümnest keelust on siiski võimalik tuletada juhtnööre, kuidas peaks elama. Õigestielatud elu on aus elu: mitte tappa, varastada, ega petta on enesestmõistetav. Kogu ühiskond põhineb laiemal määral sellel, et indiviid taotleb taolise aususe poole. Samuti näib mõistilk elada moraalselt. Kuid moraalsus, nõrgem termin kui ausus, ei kehtestada samasugust fundamentaalsust: ükski seadus ei taksita olemast õel inimene, kindla sihita pahatahtlikkus on tolereeritav. Peale aususe ja moraalsuse eksisteerib ka kolmas nõuanne: alistumine. Keeld võtmaks Jumala nime asjata suhu ning tõusta oma vanemate vastu defineerib kindlameelselt: "ära kõhkle autoriteedis." Kümme käsku on iganenud. Arenenud maailm, liikunud edasi, on seda ka täheldanud ning end nendest lahti kammitsenud
Rakendada. Tõe kriteeriumks on praktika. 3)koherentsiteooria- tõde on pelgalt kooskõla erinevate väidete vahel. Ontoloogiline tõekäsitlus- tõe tunnuetamiseks vaja erilist menetlust. Omistab omaduse olla tõene olevale endale, mitte väidetele võid teadmistele. Skeptikud- võitlevad ontoloogilise tõeteooria vastu. Nietzche eesmärk on kõigi väärtuste ümberväärtustamine, mille tulemusena orientiiriks saab vitaalsus, mitte moraalsus. 7. Tunda realismi ja instrumentalismi seisukohti teadusliku tõe suhtes Realism- kui oletada, et tõde teaduses on vastavuses teaduse väidete ja tegelikkuse vahel, siis kirj teadus maailma, nii nagu see on. Probleem- teoreetilised entiteedid. Vatsandlik seisukoht ütleb, et teadusteooriates leiduvad objektid on fiktsionaalsed. Teadusteooriad võivad olla edukad, kuid nad ei krijelda reaalsust instrumentalism. Probleem- vahel viivad teadusteooriad meid uute järeldusteni.
olemasolu. Toomaks näiteks kasu suurele hulgale inimestele. 49. Vooruseetika põhiküsimused on: missugused iseloomujooned on vooruslikud? Missugune inimene on vooruslik? Mis sorti inimeseks ma peaksin saama? Vooruseetika huvi tekkis nüüdisaegsetel rahulolematuse tõttu reeglipõhiste eetikasüsteemide suhtes. 50. Vooruseetika ei kirjuta ette, mida teha, vaid selgitab missugune peaks inimene olema. Headus ja moraalsus peavad olema inimese loomuses, ta ei või neid teeselda.Teopõhiste deontiliste eetikasüsteemide areetiline kriitika: nendes süsteemides puudub motivatsiooniline komponent; nad põhinevad iganenud teoloogilis-juriidilisel mudelil; nad ei võta küllalt tõsiselt moraali vaimset mõõdet; nad rõhutavad liialt autonoomia printsiipi. 51. Reeglipõhised eetikasüsteemid põhinevad iganenud teoloogilis-juriidilisel mudelil.
säilitamine, naiste võrdsuse küsimus jne). Tuntumad praktilise eetika valdkonnad on keskkonnaeetika, ärieetika ning meediaeetika. · Kutse-eetika tegeleb moraaliküsimustega ühe kindla professiooni raames. Piirdub kindla elukutse eetikaga (nt arstieetika, ametniku eetika). Mis teeb eetika iseseisvaks? · Traditsioon alates antiikajast. Siin mängib rolli ka tõekspidamine inimese unikaalsusest maailmas. Paljude arvates on moraalsus inimese olemuse ja ka filosoofilise käsitluse tuumaks. · Käitumise ja elu tõlgendamine eriliste kvalitatiivsete (väärtuseliste) kategooriate abil: hea-halb, õiglane-ebaõiglane, aus-ebaaus, õilis-vääritu, sõnapidav-sõnamurdev jt. · Moraali ei ole võimalik täielikult taandada ühelegi ,,3 suurest vaalast", st bioloogilisele, psühholoogilisele ega sotsiaalsele, kuid ühisosad ja kokkupuuted nende vahel on selgesti olemas. Eetilise mõtte kandjad ja arendajad
- Suveräänsus - Jõu kasutamisest hoidumine - Enesemääramine -> “soolase vee printsiip”, kolooniate iseseisvumine? - Inimõigused - Genotsiid -> hukkamõist ● Rahvusvaheline ühiskond - International Society - World Society Kooslused teevad ühiskonna, mis teevad riigi, mis teevad rahvusvahelise kogukonna. Kanti teooria, et riigid ei loe, on inimestevahelised suhted. ● Ühiskonnas väljakujunenud väärtused - Positiivne moraalsus -> käitumisnormid konkreetses ühiskonnas. Võib öelda, et autoritaarsemad riigid on isegi moraalsemad kui demokraatlikud, nt Iraan (riigis käitutakse vastavalt šaaria seadustele). - Kriitiline moraalsus -> - Demokraatia vs autoritaarsus ● Otsusetegija tasand -> konkreetne indiviid, kellel võib olla moraalsus, aga võib sellest ka loobuda Moraal ja õigus ● Õiglane sõda - India - Kristlus ** Aquino Thomas - Kriteeriumid ** Proportsionaalsus
on otsustuste moraalne baas. I TASE- eelkonventsionaalne (kõige madalam). Karituse ja hüvituse terminites. 1. Aste- orientatisoon sõnakuulelikkusele. Reegleid järgitakse, et vältida karistust. Sõnakuulelikkus enda pärast (muidu saan karistada). 2. Aste- orientatsioon hüvitusele. Reeglite järgimine toimub isiku enda huvides. Et saada hüvitust. II TASE- konventsionaalne. 3. Aste- ,,hea poisi" moraalsus. Huvi on teiste lugupidamise säilitamise vastu. Teeme seda, mida meilt oodatakse, selleks, et meie hea maine või teiste inimeste lugupidamine säiliks. 4. Aste- autoriteedi ja sotsiaalse korra säilitamine. Õige on see, mida ühiskond peab õigeks. III TASE- postkonventsionaalne 5. Aste- kokkulepete, inimindiviidi õiguste ja demokraatlikult vastu võetud seaduste moraalsus. Mis on vastu võetud, tuleb kinni pidada. Vajadusel saab seaduseid ja kokkuleppeid muuta
Moraalse arengu staadiumid: I TASE- eelkonventsionaalne (kõige madalam), otsuse aluseks on teiste reaktsioon ja otsuse tegemine käib karituse ja hüvituse terminites. 1. Aste- orientatisoon sõnakuulelikkusele. Reegleid järgitakse, et vältida karistust. Sõnakuulelikkus enda pärast (muidu saan karistada). 2. Aste- orientatsioon hüvitusele. Reeglite järgimine toimub isiku enda huvides. Et saada hüvitust. II TASE- konventsionaalne 3. Aste- ,,hea poisi" moraalsus. Huvi on teiste lugupidamine säilitada. Teeme seda, mida meilt oodatakse, selleks, et meie hea maine või teiste inimeste lugupidamine säiliks. 4. Aste- autoriteedi ja sotsiaalse korra säilitamine. Õige on see, mida ühiskond peab õigeks. Otsuse tegemisel kasutatakse seda, mida ühiskond peab oluliseks. III TASE- postkonventsionaalne 5. Aste- kokkulepete, inimindiviidi õiguste ja demokraatlikult vastu võetud seaduste moraalsus
- Interpersonaalne: isikute vahelise suhtlemise õiglus. Kas otsustajad kohtlevad töötajaid õiglaselt. Protestantlik tööeetika: kirjeldab neid in, kes seavad töö elu keskmesse. Töö on kõige tähtsam. Rõhtub pühendumist pingelisele tööle. Pean vaeva nägema, pean pingutama. Töötasu pole oluline, võib edasi lükata. Konservatiivne maailmavaade. Loomingulisust ei sisalda. Kokkuhoidlik elu. Kohusetunne. Moraalsus. Millegi saavutamine on väga hea, selle teeb heaks, kui pingutad palju. Vanemate kasvatusest tulenev. 3 dimensiooni: · Austus · Ei väärtusta vaba aega puhas logelemine · Askeetlik eluviis oma elu ei ole vaja mugavamaks teha, töö tuleb ära teha Sisemises kontrollikeskmes. In omane veel kõrgem saavutusvajadus. Konservatiivsus. Vaatavad viltu töötutele. Individualistlik hoiak. Laenu võtmisele ja krediitkaartidele vaatavad halvasti.
Referaat sisaldab järgmisi alapeatükke: mida enesehinnag endast kujutab, mis on madal enesehinnag, mis seda põhjustab, miks ta meie sees püsib ja mis on selle tagajärjed ning kuidas sellest võitu saada. Head lugemist.! 3 1.ENESEHINNAG Enesehinnang, nii nagu paljud muudki nähtused nt. armastus, häbi- ja süütunne, moraalsus ja muud, on seotud inimühiskonnas elamisega. See mõjutab meie ühiskonda ning tulevikku kui ka oleviku ning ka minevikku. Inimene on keegi, kes saab enda populaarsust mõjutada enda tunnustamisega. Enesehinnag võib olla nii positiivne kui ka negatiivne. ( viide: http://tnk.tartu.ee/0enesehinnangust.html) Enesehinnagu tuuma moodustavad põhilised enesekohased veendumused ning peamine arusaam, missugune inimene ise on. Need veendumused meenutavad kindlat väidet, kuid
English Literature ,Victoria Age 1) Overview of the Victorian age · Periodization During the reign of Queen Victoria (1837-1901) · Why is the Victorian Age compared to the Elizabethan Age? Both are associated with the reign of a very popular queen; Victorian age idealised the Elizabethan Age; many changes in different fields- economy, religion etc.; focusing more on people's attitudes, political developments etc; Victorian age was inspired by Elizabethan era; Britain became an empire · What were the most important changes in politics, religion and social life that occurred during the Victorian age? Politics: 1848 Chartist movement (voting right for the working class); women's suffrage movements; feminist outburst (wanted to have business openly; own property, voting etc.); world dominion (British empire); Economy: Industrialization; urbanization (people moved to towns no agriculture & food); laissez- faire eco...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
