Kontrolltöö: jäik determinism, indeterminism, nõrk determinism. 1. Kuidas põhjendab jäik determinism, et inimesel ei saa olla mingit vabadust ja tahtevabadust? Jäik determinism on seisukoht, mis väidab, et mingit vabadust ja tahtevabadust pole olemas, sest iga sündmus on teatud tingimustega üheselt määratletud. Sellel seisukohal olevate filosoofide arvates, isegi kui meil on võimalus valida mitme käitumisalternatiivi vahel, ei ole see tegelikult meie valik, sest meie tahtmised on määratud geenide, kasvatuse, hariduse, reklaami, hetkevajaduste jne poolt. Tulebki välja, et meil pole mingit valikuvõimalust, sest meie valikutel on alati põhjus
määratud, sest ma oleksin võinud teha ka teistsuguse valiku. 2) Kui tahtevabadust poleks, siis ei saaks meil olla ka mingit moraali (südametunnistust, kohusetunnet, vastutustunnet). Kui kedagi kiidetakse või laidetakse, siis eeldatakse, et inimesel oli võimalus käituda ka teisiti, aga ta tegi ise just niisuguse valiku. 3) Inimene ei oleks saanud pattu langeda, kui tal ei oleks olnud tahtevabadust järelikult on tahtevabadust Jumala poolt loodud. Jäik determinism Indeterminism 1) Determinism kitsas tähenduses on 1) Determinism kitsamas tähenduses on õige, konkreetsele tingimusele järgneb vale, konkreetne sündmus 2) Iga sündmus on teahtud tingimustega 2) Osa sündmusi on teatud tingimustega üheselt määratud üheselt määratud, osa aga mitte,
LINGVISTILINE RELATIIVSUS Maris Uusmaa Annely Uukkivi Lingvistiline relatiivus · Lingvistiline relavtiivsus- erinevused keeles vastavad erinevusele mõtlemises, ehk keeleline suhtelisus · Lingvistiline relatiivsus seisneb selles, et ühe kindla keele väljendid on ainuomased just sellele keelele. · keel mida me kasutame, ükskõik milline see ka poleks, jaotab ja kujundab mitte ainult värvispektrit, aga ka kogu ümbritsevat maailma. Lingvistiline determinism · Lingvistiline determinism- ehk keeleline piiratus. Määrab ära mõtlemise. · Jaguneb: tugev ja nõrk determinism Sapir- Wolfi hüpotees · Sapir- keeled ei erine mitte selle poolest, mida nad võivad väljendada, vaid selle poolest, mida neis ei saa väljendamata jätta. Igas keeles on palju ülearust- see toimib kui keele enesekaitse. · Sapiril oli kaks keele tüüpi:: 1) aktiivse struktuuriga 2) kausatiivsed keeled · Wolf- väidab radikaalsemalt, et keel tingib
meie järeldus sellest tingituna vale. Näiteks: venelane kuuleb räägitavat arstist. Venemaal on enamus arste naised. Seega oleks loogiline järeldada, et kõnealune arst on naine. Siiski võib nii arutledes eksida. Ja üsna tihti. Venemaal on siiski ka meesarste. Ning väga paljudes riikides on enamus arste hoopis meesterahvad. Seega võib eelnev kogemus meid viia valede järeldusteni. Me eeldame, et teame vastust selle asemel, et jätkata vihjete otsimist vastuse parandamiseks. Determinism: Determinism on filosoofiline positsioon, mille kohaselt on kõigil sündmustel seaduspärased põhjused ja kõiki sündmusi on põhimõtteliselt võimalik ette näha. On arvatud ka, et determinism välistab vaba tahte. Tõenäosuslikkus: Kausaalsus: Põhjuslikkus ehk kausaalsus on selline nähtustevaheline paratamatu geneetiline seos, kus üks neist nähtustest (põhjus) tingib teist (tagajärg). Eristatakse täielikku põhjust ja spetsiifilist põhjust
docstxt/132223997339578.txt
Arusaamine teiste käitumisest võimaldab ette näha, mida nad tulevikus võiksid teha, arusaamine iseendast ehk iseenda tundmine võimaldab valida sobiva elutee, õiged sõbrad, õige keskkonna. See on igaühe jaoks eluliselt tähtis. Arusaamine eeldab, et käitumine on seletatav. Seletatavus näib aga eeldavat seaduspärasusi. Kuid kas pole nii, et mis on seletatav, seda oleks võinud piisava teadmise puhul ka ette näha? Nii näib tõesti, et vabadus ja determinism välistavad teineteist. Oletame, et kehtib kõikehõlmav determinism ning vabadus on illusioon. Vabaduse illusioon tekib sellest, et me ei tunne piisavalt oma tegude põhjusi. Kui tunneksime, ei arvaks enam, et oleme vabad. Olles sündinud selliste geenidega sellisel ajal, sellises riigis, saanud sellise kasvatuse jne, ei saakski me teistsugused olla. Paul Holbach'i tsiteerides /../ Me kujutame endale ette, et oleme vabad, kui ei näe ühtki takistust oma tegudele
Aeg-ajalt ehk tõesti - näiteks siis, kui nimetame mõnd tahtmist kiusatuseks ning mõtleme, et parem oleks, kui me seda ei tahaks. Sellisel juhul tunneme, et ei ole oma tahtmiste peremehed. Aga kas me üldse oleme kunagi oma tahtmiste peremehed? Meie kujundajateks on ilmselt keskkond, kasvatus ja haridus. Kui eeldada, et niisama ei teki midagi, et kõigel on oma põhjus, siis kas pole ka meie tahtmistel alati põhjus? Siin tekibki determinismi ehk tahtevabaduse probleem. Determinism on arusaam, et miski ei toimu ilma küllaldase põhjuseta ning determinismi pooldades tekib küsimus, kas inimene pole sellisel juhul vaid teadvust omav masin. Ükskõik milline ka poleks inimese arvamus mingis küsimuses, Milli arvates ei tohi arvamustele piiranguid seada. Ta leiab, et kellelgi pole tõe monopoli ning keegi ei saa absoluutse kindlusega öelda, kas mingi arvamus on tõene või väär. Kuid isegi kui mõni arvamus oleks väär, ei tohiks teda ikkagi keelustada
Juba hilisantiigis leiti, et vaba on see, kes elab oma mõtete ja veendumuste järgi välisest sunnist hoolimata. Vabadusest saab mõtteprotsess, mille abil ennast maailmast välja arutleda. Kristluses see võimendub: filosoofia ei nõua vabaduselt enamat, kui tahte rakendamist tulemustest sõltumata. Arusaama, et igal sündmusel on põhjus nimetatakse determinismiks (ld determinare´piire kindlaks määrama´). Selline on avar arusaam determinismist, mis ei ole sugugi ühemõtteline. Determinism kitsamas tähenduses on sündmus, mis on teatud tingimustega üheselt määratud. Determinism väidab, et põhimõtteliselt on võimalik kõiki sündmusi ette näha. Tahtevabaduse probleem sõnastatakse sageli ka vastandina. Siit tulenebki uusaegne pinge vabaduse küsimuses: kas determinism või vaba tahe. Selle probleemi lahendamises on välja kujunenud kolm arusaama. Kolm tahtevabaduse seisukohta (Indrek Meos, 1998)
mis on verifitseerimine ja falsifitseerimine? V: vastavuse kindlaks tegemine. Väite ümber lükkamine. 100.mida väidab pragmatismi teooria? V: et tõesed on need uskumused, mis töötavad, saab sihipäraselt tegutseda ja mis end õigustavad. 101.Mida väidab tõe korrespondentsiteooria? V: tõde seisneb väite vastavuses faktidele ehk tegelikkusele. 102.Kuidas saab rääkida tõtt, osutudes samal ajal ebaausaks? V: kui eelnevalt kokkulepet rikutakse tõe rääkimise nimel. 103.Mida tähendab determinism avaramas tähenduses? V: igal sündmusel on oma põhjus, 104.Mida tähendab see kitsamas tähenduses? V: iga sündmus on teatud tingimustega üheselt määratud. 105.Mida ütleb jäik determinism? V: tahtevabadus ja kogu tõeline vabadus on välistatud ja illusoorne. 106.mida väidab indeterminism? V: tahtevabadus on võimalik 107.Mida väidab nõrk determinism? V: et determinism ei välista vabadust sundluse puudumine. 108.Kuidas avaldub ühiskonna võim indiviidi üle?
5. Milline neist filosoofia ülesannetest pole oleva põhjus: a- eesmärk põhjus b- formaalne c- liikumispõhjus d- algpõhjus 6. Kelle lause oli: „ mõtlen, järelikult olen“ a- sokrates b- decartes c- locke d- Berkeley 7. Kelle arvates on vaim absoluut ja tegelikkus vaimne: a- hegel b- fichte c- schelling d- marx 8. Milline neist pole teadmise tähendus: a- tuttavolek b- oskus c- nägemine d- teadmine,et 9. Missugune neist on omane objektiivsele idealismile: a- jäik determinism b indeterminism c- fatalism d- nõrk determinism 10. Kui keha ja vaim mõjutavad teineteist vastastikku, siis on tegemist: a- biheiviorismiga b- solapsismiga c- interaktsionismiga d- episteemilise autoriteetsusega 11. Üleminek loodusfilosoofialt inimliku teadmise küsimuse juurde on: a- platoni pööre b- sokratese pööre c- aristotelese pööre d- augustiniuse pööre 12
valikuvõimaluse erinevaid aspekte ning oleme tundnud, et valiku teeme just meie ise. Nad väidavad, et kui tahtevabadus oleks võimatu, siis ei oleks kujunenud ei moraali ega etiketti. Vabaduseta poleks võimalikud vastutus- ja kohusetunne, südametunnistus ja teised kõlbelised tundmused, kuid neid on kogenud tõenäoliselt igaüks. 8. Võrdle jäika determinismi, indeterminismi ja nõrka determinismi. Leia sarnasusi ja erinevusi. Jäik determinism Indeterminism Nõrk determinism Seisukoht, mis väidab, et Seisukoht, mille järgi Seisukoht, mille järgi mingit tahtevabadust ja alati ei pea mingil determinism kitsamas vabadust ei ole olemas, tahtmisel või teol olema tähenduses on õige, kuid sest kõik sündmused on kindlaid tingimusi ja see ei tähenda, et
(nt. Maksude maksmine) 2) sundus mille tõttu me ei saa teha seda, mida tahame. (nt. Pole raha et osta jäätist) 2. võimalus: 1) looduslik (nt. Ma võin tahta lõpmatuseni elada, aga ei saa, ma võin tahta lennata, aga ei saa) 2) ühiskondlik (nt. Liiklusreeglid , pean täitma kooli sisekorraeeskirju) 6. Nõrga determinismi arusaam vabadusest ja tahtevabadusest. Õpik lk. 156. Nõrk determinism loobub sidumast vabadust vaba tahtega, sest iga tahte jaoks peaks olema veel omakorda tahtmine ja nii lõpmatuseni. Inimene on seda vabam, mida vähem teda sunnitakse. Tegelikult jääb inimese tahtmisi alati piirama teatud hulk asjaolusid (raha puudumine, puue, loodusseadused)..nende kõigiga in lepib kui paratamatusega. 7. Milline kolmest tahtevabaduse teooriast on Sulle kõige vastuvõetavam? Põhjenda. 8. 9. 10
sihipäraselt tegutseda. 43.Mida väidab tõe korrespondentsiteooria? Tõe korrespondentsiteooria- tõde seisneb väite vastavuses faktidele ehk tegelikkusele. N-lumi on valge. 44.Kuidas saab rääkida tõtt, osutudes samal ajal ebaausaks? Kui ma räägin mõnele inimesele teise inimese saladuse välja, siis ma räägin nendele tõtt, aga samas olen ebaaus selle suhtes, kes mulle saladuse avaldas. 45.Mida tähendab determinism avaramas tähenduses? Igal sündmusel oma põhjus 46.Mida tähendab determinism kitsamas tähenduses? Iga sündmus on tingimustega täpselt määratletud. 47.Mida ütleb jäik determinism? Jäik determinism on äärmuslik arusaam, et tahtevabadust ei ole ning seetõttu pole inimene ka vaba. 48.Mida väidab indeterminism? Indeterminism pooldab arusaama, et mitte kõik sündmused pole inimese-väliste tingimustega üheselt määratud. 49.Mida väidab nõrk determinism?
Falsifitseerimine- väite kummutamine, ümber lükkamine 42. Mida väidab pragmatismi tõeteooria? Tõesed on need väited, mis töötavad; mille põhjal saab sihikindlalt tegutseda. 43. Mida väidab tõe korrespondentsiteooria? Tõde seisneb väite vastavuses faktidele ehk tegelikkusele ("lumi on valge"). 44. Kuidas saab rääkida tõtt, osutudes samal ajal ebaausaks? Kui varasemaid kokkuleppeid rikume ja osutume ebaausaks. 45. Mida tähendab determinism avaramas tähenduses? Arusaam, et igal sündmusel on põhjus. 46. Mida tähendab determinism kitsamas tähenduses? Iga sündmus on teatud tingimustega üheselt määratud. 47. Mida ütleb jäik determinism? Tahtevabadus ja kogu tõeline vabadus on välistatud ja illusioonne. 48. Mida väidab indeterminism?(ehk tahtevabaduse pooldajate seisukoht) Tahtevabadus on võimalik (ei näe ette kõiki tahtmisi). 49. Mida väidab nõrk determinism?
Kui eeldada, et niisama ei teki midagi, et kõigel on oma põhjus, siis kas pole ka meie tahtmistel alati põhjus? Siin tekibki determinismi dilemma ehk tahtevabaduse probleem. Tänapäeval eristatakse vabadust ja tahtevabadust. Vabadus on võimalus käituda vastavalt oma tahtele. Vabadus on aga sõltumatus oma kirgedest, vabadus teeb ilusaks, rikkaks, austatuks. Vabadus seisneb esmajoones inimese võimes püstitada enesele moraalinõudeid. Tahtevabadus on võimalus valida oma tahtmiste vahel. Determinism väidab, et kui meil on mingite konkreetsete tingimuste hulk, siis peab neile järgnema ka konkreetne sündmus. Aga kas inimese võimalus valida oma tahtmiste vahel tähendab ikka seda, et tal on tahtevabadus? 3 Determinismi dilemma suhtes on kujunenud kolm arusaama: jäik determinism, indeterminism ning nõrk determinism.
vastavaid valikuid ja otsuseid. Igal sündmusel on põhjus ja just tänu sellele teab inimene, et alati pole võimalik käituda nii nagu tundub õige. Mõtlematud teod võivad tuua kaasa ka suuri tagajärgi. Sellepärast sobibki siia vanasõna: ,, Enne mõtle, siis ütle " sama kehtib ka tegudega ,, Ühekesa korda mõõda ükskord lõika. " Pierre Laplace'i veendumus kinnitab, et igal sündmusel on põhjus, mida nimetatakse determinismiks. Jäik determinism välistab tahtevabaduse ja ka vabaduse iseenda, selle alusel võib väita, et vabadus on illusioon. Indeterminism eitab determinismi ning pooldab arusaama, et kõik sündmused pole inimese- väliste tingimustega üheselt määratud. Erinevalt jäigast determinismist ja indeterminismist ei poolda nõrk determinism arusaam, et vabadus eeldab tahtevabadust. Nõrga determinismi seisukohalt on determinismi dilemma üldse pseudoprobleem, sest dilemmat polegi.
seda, mida sa tahaksid ka endale. 41. Verifitseerimine- Väite tõele vastavuse kinnitamine. Falsifitseerimine- väite kummutamine. 42. Pragmatismi tõeteooria- tõesed on uskumused, mis töötavad, millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda ja mis ennast õigustavad. 43. Tõe korrespondentsiteooria- tõde seisneb väite vastavuses faktidele ja tegelikkusele. 44. Tõtt saab rääkida samal ajal ebaausaks osutudes, kui on eelnevalt lubatud saladust pidada e mitte tõde rääkida. 45. Determinism avaramas tähenduses- arusaam, et igal sündmusel on põhjus. 46. Determinism kitsamas tähenduses- iga sündmus on teatud tingimustega üheselt määratud. 47. Jäik determinism- tahtevabadus ja kogu tõeline vabadus on välistaud ja illusoorne. 48. Indeterminism- tahtevabadus on võimalik. 49. Nõrk determinism- determinism ei välista vabadust. Vabadus tähendab aga sunduse pudumist. 50. Kuidas avaldub ühiskonna võim indiviidi üle: seadusandluses ja ühiskondlikus arvamuses. 51
Falsifitseerimine - hüpoteesi ümberlükkamine 39. Pragmatismi tõeteooria - Tõesed on uskumused, millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda. Näiteks on uskumus, et pärnaõietee ravib külmetushaigusest terveks tõene siis, kui sellest lähtudes (st pärnaõieteed juues) inimene saabki terveks. 40. Tõe vastavusteooria ehk korrespondentsiteooria (ld co 'koos', respondere 'vastav olema') kohaselt on tõene väide, mis on vastavuses tegelikkusega. 41. Determinism avaramas tähenduses - igal sündmusel oma põhjus 42. Determinism kitsamas tähenduses - iga sündmus on tingimustega täpselt määratletud. 43. Jäik determinism seisukoht, mille järgi on põhimõtteliselt kõiki sündmusi võimalik ette näha ning seetõttu on vabadus vaid illusion. 44. Indeterminism seisukoht, mille järgi kõiki sündmusi ei ole eelnevate tingimustega üheselt määratud. 45
et IT-susteemide arendamisel ja hooldamisel on vaja panustada rohkem spetsialiseerunud toojousse. Nii arendatakse vaga ebaefektiivseid susteeme, mis pigem killustavad organisatsiooni tood ja voivad produktiivsust pigem alandada. 3. Tehnoloogiline determinism (techonological determinism) paradigma, et tehnoloogia maarab kindlaks kogu elu ning süsteemi toimimise. Arvutitehnoloogiate eri keskkondades ja organisatsioonides rakendades, ei saa kunagi kergesti uheselt ja analuutiliselt tulemit ette ennustada. Tehnoloogia kasutamise loplik edukus soltub
Vastus: Marx 4. Metafüüsilist seisukohta, mis väidab, et maailm koosneb nii vaimsest kui materiaalsest poolusest, nimetatakse: Vastus: Dualism 10. loeng (21.04.10) 6. TEEMA: Vabadus. Tahtevabaduse probleem. 1. Millist seisukohta tahtevabaduse küsimuses pooldavad kristlased ja eksistentsialistid? Vastus: indeterminism 2. Seisukohta, mille järgi meil on tahtevabadus ka siis, kui looduses valitsevad ranged seadused- vabadus vastandub hoopis sunni mõistele, nimetatakse: Vastus: nõrk determinism 3. Seisukohta, mille järgi tahtevabadus on illusioon, pseudomõiste, nimetatakse: Vastus: jäik determinism 11. loeng (28.04.10) 6. TEEMA: Vabadus. Sotsiaalne vabadus ja võrdsus. 12. loeng (05.05.10) 7. TEEMA: Keha ja vaimu probleem. 1. Ainult üks vaimufilosoofia teooria neljast on monistlik. Milline? Vastus: indentsusteooria 2. Kuidas nimetatakse suunda psühholoogias ja vaimufilosoofias, mille järgi vaim on käitumisviis, inimest saab kirjeldada stiimulreaktsiooni skeemi abil?
demokraatlikud riigid jõukamad ja paremal elujärjel...teisest küljest v’ib väita et just jõukus viib demokraatiani, et majanduslikult olime kindlustatud ja siis hakatigi tegelema rohkem eneseväljendusliku poolega ja eneseteostusega.... kana muna dilemma ongi sellepärast et puudub kindel vastus ...vastus sõltub inimese uskumusest ja maailmavaadest Ptk.6. Demokraatia kontseptsioon.. • Milles seisneb Marxi determinism (ka demokraatia käsitluses? Milliste ajaloo ja kultuuritraditsioonidele toetub progressiivne ajaloodeterminism? Marxi determinism: tööstuslikult arenenud maa ainult näitab vähem arenenud maale tema enda tuleviku pilti. ehks siis see on tendents mis toimub raudse paratamatusega. rohkem arenenud maad on vähem arenenud jaoks tulevikupildid. Ühiskonnad arenevad niisugust ajaloolist rada pidi. Ehk siis näiteks
Vastus: Marx 4. Metafüüsilist seisukohta, mis väidab, et maailm koosneb nii vaimsest kui materiaalsest poolusest, nimetatakse: Vastus: Dualism 10. loeng (21.04.10) 6. TEEMA: Vabadus. Tahtevabaduse probleem. 1. Millist seisukohta tahtevabaduse küsimuses pooldavad kristlased ja eksistentsialistid? Vastus: indeterminism 2. Seisukohta, mille järgi meil on tahtevabadus ka siis, kui looduses valitsevad ranged seadused- vabadus vastandub hoopis sunni mõistele, nimetatakse: Vastus: nõrk determinism 3. Seisukohta, mille järgi tahtevabadus on illusioon, pseudomõiste, nimetatakse: Vastus: jäik determinism 11. loeng (28.04.10) 6. TEEMA: Vabadus. Sotsiaalne vabadus ja võrdsus. 12. loeng (05.05.10) 7. TEEMA: Keha ja vaimu probleem. 1. Ainult üks vaimufilosoofia teooria neljast on monistlik. Milline? Vastus: indentsusteooria 2. Kuidas nimetatakse suunda psühholoogias ja vaimufilosoofias, mille järgi vaim on käitumisviis, inimest saab kirjeldada stiimulreaktsiooni skeemi abil?
Ajalookirjutuse edukas uurimisprogramm peaks püstitama filosoofilisi küsimusi, mida saaks uurida ja vastata ajalookirjutuse uurimise kaudu. Tucker võrdleb õigusfilosoofiat ja ajalookirjutuse filosoofiat ning leiab, et uurimisprogramm, mida on kasutanud Dworkin õigusfilosoofia uurmiseks, sobiks ka ajalookirjutuse filosoofiale lähenemiseks. Sellisel juhul oleks kolmeks domineerivaks lähenemisviisiks: historiograafiline determinism, historiograafiline indeterminism, historiograafiline alammääratus. Igaüks neist episteemilistest ajalookirjutuse filosoofiatest toetab erinevat metafüüsilist tõlgendust. Tucker pakub välja, et nendele probleemidele tuleks läheneda empiiriliselt, sest see võimaldab aru saada, millistes ajalookirjutuse osades on ajaloolased ühel meelel ja millistes mitte. Kuid tõde on siiski olemas, isegi kui ajaloolased ei suuda selles kokku leppida.
· Maailm võib paremaks minna optimism · Progressi idée lavaletulek. · Maadeavastused · Keskklassi vaenaseks oli kirik. · Vabanemine tsentralismist, keskusest. · Katoliiklus vs. protsestantism(inimesel antakse suurem võim ise otsustada asjade üle). 21) Milles seiseneb determinism ja empirism? Determinism sündmusd tingitud eelnevate asjaolude, põhjustega. Empirism teadmised tulevad kogemustest, mitte kaasasündinud ideedest. Teadmise aluseks on kaemus, sensoorika (läbi õppimise targaks). 22) Bacon: empirism ja vaatlus. Rõhutas looduse vaatlust. Empiiriliste andmete kogumine mingisse süsteemi. Traditsioonide vastu. Teadmine on jõud, mis avab tee õndsuseni. Teadvuses on kõverpeegel. 23) Milline oli Aristotelese ja Galilei maailmanägemine? 1. Individuaalne juhtum: Aristotelesjuhuslik
·kui palju aega tagasi lahknes simpaniste perekond inimeste omast? Umbes 5 miljardit · mis tüübi mõte oli, et inimesed on oma käitumises eelkõige mitteloogolised? · maastrichti lepingu kohta oli küsimus, et millele ta aluse pani? Euroopa liidule pani aluse 1992 · milleks on vaja suurt aju? Et saada aru teistest inimestest ja et neid meelde jätta · kõrge intellekti kohta oli küss? Elusa lihatoidu kättesaamine eeldab seda... · mis on geograafiline determinism? Geograafiline asukoht mõjutab ühiskonda oluliselt · milline väidetest käib kultuuri kohta: kultuur kui blabla, kultuur kui blabla.. seal olid kõik õiged · massikultuuri kohta oli küss? Massiline toodang, ebatraditsonaalne, populaarne, kommertslik, ühtlustunud · kes on politoloog? Poliitiku perearst, järelvalvab ja annab nõu · milles seosneb demokraatia? · millest tuleb korruptsioon? Soov teisi ära kasutada, võim · mis oli levinud enne 60ndaid euroopas? V:esindusdemokraatia
Jamesi väitel ollakse nii arvates inimloomuse vastu ebaõiglane. Tahtevabaduse probleemi pragmatistlik käsitlus Nagu religioonigi puhul loobus James tõestustest: “Ma loobun juba ette avalikult taotlusest tõestada teile, et tahtevabadus on olemas. Enim, millele ma loodan, on veenda mõningaid teist tunnistama koos minuga, et tahtevabadus on olemas, ning käituma selle kohaselt.” (James, Usutahe, lk 95.) James kirjeldas võimalikke seisukohti. Need on jäik determinism (ingl hard determinism), mille järgi vabadus on vaid illusioon; nõrk determinism (ingl soft determinism), mille järgi vabadus seisneb paratamatusele allumises, ning indeterminism, mille järgi maailmas ei ole kõik paratamatu ning inimene saab olla tõeliselt vaba. Jamesi arvates erinevad kaks esimest seisukohta ainult sõnale vabadus veidi erinevate tähendusnüansside andmises, mistõttu neil olulist vahet ei ole. Determinismi ja indeterminismi erinevust selgitas ta nii:
kindlasti mitte füüsilised vaid sotsiaalset laadi” (Belle, 1977). Fookus liikus moodsa ühiskonna ja füüsilise keskkonnavahelise suhte kirjeldamiseni – keskkonnasotsioloogiani. Sotsioloogidehuvi: loodus ressurssidest elatuvate kogukondade olukord – kaevandusest, metsandusest ja kalandusest elatuvate kogukondade harvenev olukord. Toksiliste ja ohtlike jäätmete mõju inimeste heaolule. 2. Bioloogiline ja geograafiline determinism ühiskondlike protsesside seletajana: DETERMINISM – teooria, mille kohaselt on kõigil sündmustel seaduspärased põhjused ning kõiki sündmusi on põhimõteliselt võimalik ette näha. Geograafilise ja bioloogilise determinismi põhitees: ühiskonna toimimise määravad loodusjõud ja seega ka ühsikondlikud nähtused seletavad loodusseaduste alusel. * Teatud looduslike ressursside nt. taimede, kodustatavate loomade olemasolu, aga ka
11. Ratsionalism- tähtis koht intuitsioonil ja sünnipärastel ideedel. Sellised ideed, mille peale peab paratamatult tulema, kui oma mõistust kasutad. Sünnipäraste ideede olemasolu- tüli empirismiga. Spinoza- rajab oma metafüüsika substantsi mõistele. Substantsi all mõtleb seda, mis on olemas iseenesest ja mis jaguneb iseenese kaudu, on iseenda põhjuseks ja paratamatu. Samastab substantsi jumalaga. Panteism- jamala asetamine kogu loodusesse. Determinism- juhuslikkust ja vabat tahet ei ole. Leibniz rajab metafüüsika süsteemi monaadidele- vaimsed punktide, mida lõpmatu palju. Asuvad ettemääratud harmoonias ja on ulatuvuseta. Sõnastas ka küllaldase aluse printsiibi. Empirism- esimene suur metafüüsika vastane programm. Seab kahtluse alla metafüüsika kui kõikehõlmava teaduste süsteemi mõtekuse. John Locke- empirismi rajaja. Teeb ettepaneku uurida üksned inimlikku kogemust. Meie
Spinoza: "Substantsi all mõtlen ma seda, mis on olemas iseenesest ja mis jaguneb iseenese kaudu: teiste sõnadega miski, mida saab käsitleda kõigest muust eraldi." Substants on iseenda põhjuseks ja paratamatu. Ta on lõputu, kogu maailm sisaldub temas. Samuti samastab Spinoza substantsi Jumalaga (panteism -- samastab jumala ja looduse), millega vihastab kirikut. Kuna maailm sisaldub substantsis, valitseb maailmas Spinoza järgi täielik determinism, s.o. juhuslikkust ja vaba tahet ei ole. .Leibniz: oluline panus loogikasse ja matemaatikasse. Rajab oma metafüüsika süsteemi monaadidele, vaimsetele punktidele (substantsid), mida on lõpmatult palju. Asuvad ettemääratud harmoonias ja on ulatuvuseta, vastasmõjuta ning jagamatud. Sõnastas ka küllaldase aluse printsiibi. Mitte miski ei ole ilma küllaldase aluseta (nihil est sine ratio). Siit ka järeldus, et Jumal on loonud parima võimalikest maailmadest.John Locke: Empirismi rajaja
d) Keskaja filosoofiast võib leida filosoofilisi Jumalatõestusi Kuidas nimetatakse filosoofilist suunda, mille kohaselt kõik teadmised tulenevad ainult meelteadmetest? Vastus: Empirism Ratsionalistlikus tunnetusteoorias on oluline koht intuitsioonil ja sünnipärastel ideedel. Ideed, millele peab paratamatult tulema, kui oma mõistust kasutada. Kuidas nimetatakse seisukohta, mis samastab Jumala ja looduse (seda pooldas nt. Spinoza) Vastus: Panteism Determinism juhuslikkust ja vaba tahet ei ole. Monaad lihtsaim ja jagamatu olemise element. Üks termin neljast tähistab metafüüsikakriitilist hoiakut. Milline? Vastus: Skeptitsism Kaks vastandlikku põhileeri, kuhu jagunevad metafüüsika põhiküsimusele vastata üritavad filosoofid? Vastus: Idealistid ja materialistid Metafüüsilist seisukohta, mis väidab, et maailm koosneb nii vaimsest kui materiaalsest poolusest, nimetatakse: Vastus: Dualism
Peace is not merely the absence of war. It is also a state of mind. Lasting peace can come only to peaceful people." "We live in a wonderful world that is full of beauty, charm and adventure. There is no end to the adventures that we can have if only we seek them with our eyes open." "Failure comes only when we forget our ideals and objectives and principles." "Without peace, all other dreams vanish and are reduced to ashes." "Life is like a game of cards. The hand you are dealt is determinism; the way you play it is free will." http://www.youtube.com/watch?v=1wUcw8Ufx_Y http://www.youtube.com/watch?v=fmp-5IsEQJM http://www.youtube.com/watch?v=EXQbCALpesE Aitäh kuulamast!
empirist 17 saj ratsionalismi isand- Descartes Selle mehe arvates pidi järgima kuldse kesktee reeglit- Aristoteles Mees, kes arvas, et peame käituma nii nagu me tahame, et meiega käitutakse- Immanuel Kant Loodusfilosoofid Väitis, et liikumine on näiv-Parmenides Väitis, et maailm koosneb numbritest- pütagoorlased Filosoofilised mõisted/terminid Maailma alge- arhe´ Allikas ei ole kogemus ja meelte andmed- ratsionalism (esindajad dogmaatikud) Arusaam, et mitte miski ei toimi põhjuseta- determinism Ühe asja tegemine põhjustab teist tegevust- kausaalsus Süütud küsimused- iroonia Vastuolude otsimine ja leidmine -elentika Järeldus – süllogism Rahu endas. Pole liiga rõõmus ega kurb, liiga rikas ega vaene- ``kuldne kesktee`` Ideaali kehastused metafüüsika tasandil- voorused Teadmiste saamine kogemustest-empirism Filosoofiline termin, mida tähendab ´´õnnelikku elu´´- eudaimonia Just selle meetodiga pidi F. Baconi arvates saama teadmisi - ´´Mesilase meetod´´
Vastuolu, mis valitseb tootlike jõudude ja tootmissuhete vahel, viibki muutustele ühiskonnas ja formatsioonide vaheldumisele. Tootmissuhted reaalsed inimestevahelised suhted, mis tekivad tootmisprotsesside käigus, need moodustavad koos ühiskonna tootmisviisi. Mida tähendab sotsiaalne klass? Sotsiaalne klass on sotsioloogia mõiste inimgrupile, mis eristub mingi tunnuse alusel ja tekib sotsiaalse kihistumise tulemusel. Mida tähendab ajalooline determinism? Marksismi teine printsiip on ajalooline determinism (inimese käitumise ajalooline ettemääratus). Ajalugu kulgevat mööda kindlalt ettemääratud rada, ükskama kõik, mis me ka teeme kulgeb kuni sotsialismi ja kommunismi täieliku võiduni. Mida tähendab Max Weberi mõistev sotsioloogia? Weber arvas, et me peame mõistma sotsiaalset tegelikkust nende seisukohalt, kes seda kogevad. Ta kasutas terminit mõistmine, mis viitab võimele kujutleda maailma sellisena,
õige. Kuna igal inimesel on erinev maailmavaade on varieeruvad ka tahtmised. Paljudel inimestel on nõrk psüühika, mis võib teha nad ühiskonnale ohtlikuks. Mõtlematud teod toovad tihti ka ootamatuid tagajärgi. Sellest tuleneb ka ütlus: ,,enne mõtle, siis ütle," sama kehtib ka tegude kohta. Vabadus pole illusioon, kuid tihti pole see kõigile kättesaadaval. Pierre Laplace´i veendumus kinnitab, et igal sündmusel on põhjus, mida nimetatakse determinismiks. Jäik determinism välistab tahtevabaduse ja ka vabaduse iseenda, selle alusel võib väita, et vabadus on illusioon, mille kütkes mõned inimesed on. Indeterminismi puhul on vähemalt mõnede inimeste tahtmised ja teod seotud. Seega on tahtevabadus võimalik. Nõrga determinismi seisukoht ei välista vabadust, kuid sel juhul peab inimene seda ise soovima. Kõige enam nõustun ma nõrga determinismi seisukohaga, kuna see oleks nagu jäiga- ja indeterminismi kooskõla. See
(eelkõige koolis). Traditsionaalses kultuuris pole inimestel vaja abstraktset loogilist mõtlemist. Seega erinevates kultuurides toimub mõtlemine ja selle areng erinevalt. Loodus, kultuur ja inimese areng Nature ja nurture probleem kumb on inimese arengu määramisel olulisem, kaasasündinud omadused (nature) või elu jooksul õpitu (nurture)? Kaks äärmuslikku vastust sellel küsimusele: Bioloogiline determinism olulisemad omadused on inimesele geenide poolt kaasa antud Keskkondlik determinism inimese omadused sõltuvad peaegu täielikult keskkonnast Instinktiteooria William McDougall (1871 1938) Inimkäitumine on määratud kaasasündinud instinktide poolt. Inimestele omaste instinktide hulka kuuluvad näiteks: vanemlik hool, uudishimu, toidu otsimine, vastumeelsus, sümpaatia, seltsivus jne.
Keha ja vaimu vahel ei ole seoseid.Nt:söömine ei tekita täiskõhu tunnet.N.Malebronche. 3.Mis on ettemääratud harmoonia teooria? Nimeta esindajad. Keha ja vaim ei mõjuta üksteist.Jumala poolt ette määratud ja kooskõlas.G.W.Leibniz. 4.Mis on epifenomenalism? Nimeta esindajad. Kehalised protsessid põhjustavad mentaalseid aga mitte vastupidi.Thomas Henry Huxby. 5.Mis on vabadus? On võimalus käituda vastavalt oma tahtele. 6.Mis on tahtevabadus? On võimalus valida oma tahtmisi. 7.Jäik determinism.Esindajad. Ütleb vabadus on ainult illusioon.Benedictus Spineza,Paul Holbach. 8.Indeterminism.Esindajad. Ütleb, et meil on olemas tahte vabadus.R.Descrates,W.James. 9.Nõrk determinism.Esindajad. Ütleb, et determinism ei välista vabadust.J.S.Mill,D.Hume,Voltaire,B.Russell 10.Mis kujundab inimese tahtmisi ja mõjutab valikuid elus? Meie kasvatus,keskkond,pärilikkus,haridus,reklaam. 11.Kas ja miks on laste kasvatamine võimalik? Eeldab, et saame lapsi kasvatada ja mõjutada
Suure empaatiavõimega inimesed seetõttu soovivadki tihedamini teisi inimesi aidata, sest valu, mis nad teistes näevad, teeb ka neile valu. (DeLamater & Myers, 2011). Suure empaativõimega inimesed näivad seetõttu justkui soojad ja hoolivad. Sotsiaalset bioloogiat uurivad sotsiobioloogid usuvad, et altruisltikud aktid ja empaatia leiavad aset, kuna nii on lihtsam kolooniat hoida (näitena sipelgad koloonias) ja aitavad indiviidil hoida geenide jätkumist. Inimesi taoline geneetiline determinism mõjutab väidetavalt vähem, kuid ühiskonna hoidmise juures kindlast on sel koht. (Hayes, 2002) Küsimuse juures, kas altruism eksisteerib ning kui eksisteerib, kas see leiab aset ka kõige puhtamal kujul, kus sellest aktist võidab vaid "saaja" pool, tuleb pilti altruismi suurim skeptik, milleks on psühholoogilise egoismi doktriin. Psühholoogiline egoism küll nõustub, et inimesed otsivad olukordi, mis annavad kasu teistele mitte endale, kuid vaid selles
The Affect-Trauma THE THEORY Model (1885-1899) Fonagy and Higgitt (1984) review Outcomes Freud's theory in relation to 3 · Identification of unconscious motives phases: repression and psychological determinism · The Affect-Trauma Model · Development of the `talking cure'- (1885-1899) central feature of psychoanalysis. · Topographical Model of the Mind · Power of sex (1900-1920) · `Studies on Hysteria' published (1885) · Structural Model of the Mind · Seduction Theory (1887) (1920-1939) 9
vaim ja mis annavad inimestele evolutsioonilise eelise eiste loomade ees? Meemidkes 39. Kuidas nimetatakse seda teooriat vaimufilosoofias, mis väidab, et vaim pole muud kui aju? Identsusteooria 40. Millist seisukohta tahtevabaduse küsimuses pooldavad kristlased ja eksistentsialistid? Indeterminismi 41. Seisukohta, mille järgi meil on tahtevabadus ka siis, kui looduses valitsevad ranged seadused-vabadus vastandub hoopis sunni mõistele, nimetatakse: Nõrk determinism 42. Seisukohta, mille järgi tahtevabadus on illusioon, pseudomõiste, nimetatakse: Jäigaks determinismiks 43. Kui rangelt tuleb Kanti järgi universiaalsest moraalireeglist kinni pidada? Alati sõltumata tagajärgedest 44. Millisesse eetikateooriate liigitusse kuuluvad egoistlik ja utilitaristlik eetika? Teleoloogiliste teooriate hulka 45. Kuidas nimetatakse seda eetikateooriat, mis väidab, et moraalilaused ei väida midagi, vaid kirjeldavad üksnes inimese tundeid? Emotivism 46
siiski see etteprogrammeeritud ,,miski" meie peas? Kas me ikka oleme ikka nii priid oma tahtmistes kui meile tundub? Tänapäeval eristatakse vabadust ja tahtevabadust. Vabadus on võimalus käituda vastavalt oma tahtele. Vabadus on aga sõltumatus oma kirgedest, vabadus teeb ilusaks, rikkaks, austatuks. Vabadus seisneb esmajoones inimese võimes püstitada enesele moraalinõudeid. Tahtevabadus on võimalus valida oma tahtmiste vahel. Determinism väidab, et kui meil on mingite konkreetsete tingimuste hulk, siis peab neile järgnema ka konkreetne sündmus. Paljudele on tähtis sõnavabadus ja õigus oma arvamust avaldada. Kuid siin ei teata seda või kiputakse unustama, et kõigil on sõnavabadus aga ei tohi teisi inimesi halvustada. Väga tabavalt ob sõnavabaduse kohta öelnud Ameerika psühhiaater Thomas Szasz: ,, Kui inimene ütleb, et ta on Jeesus või Napoleon, või et marslased teda jälitavad, või ütleb
vaim ja mis annavad inimestele evolutsioonilise eelise eiste loomade ees? Meemidkes 39. Kuidas nimetatakse seda teooriat vaimufilosoofias, mis väidab, et vaim pole muud kui aju? Identsusteooria 40. Millist seisukohta tahtevabaduse küsimuses pooldavad kristlased ja eksistentsialistid? Indeterminismi 41. Seisukohta, mille järgi meil on tahtevabadus ka siis, kui looduses valitsevad ranged seadused-vabadus vastandub hoopis sunni mõistele, nimetatakse: Nõrk determinism 42. Seisukohta, mille järgi tahtevabadus on illusioon, pseudomõiste, nimetatakse: Jäigaks determinismiks 43. Kui rangelt tuleb Kanti järgi universiaalsest moraalireeglist kinni pidada? Alati sõltumata tagajärgedest 44. Millisesse eetikateooriate liigitusse kuuluvad egoistlik ja utilitaristlik eetika? Teleoloogiliste teooriate hulka 45. Kuidas nimetatakse seda eetikateooriat, mis väidab, et moraalilaused ei väida midagi, vaid kirjeldavad üksnes inimese tundeid? Emotivism 46
vastu. Motivatsiooni võib tekitada ka väliste tegurite, nagu näiteks raha abil, kuid elu on näidanud, et seesuguselt loodud motivatsioon on palju ebapüsivam ja kiiremini hääbuvam kui sisemiselt läbitunnetatud soov midagi korda saata. 15. Millised on innovatsiooni protsessi koostisosad (Tiddeestikeelne õpik õpik 2.1.) 16. Mis on riigi innovatsioonisüsteem, millised on selle peamised koostisosad? 17. Mis on tehnoloogiline determinism.Mis on tehnoloogia tõuke mudeli (lineaarne) põhiolemus ja mis on selle mudeli puudused? Tehnoloogia kui arengu vedur edukad riigid on tehnoloogiliselt arenenud mida enam inimkond avastab ja leiutab, seda paremaks muutub maailm. Kas maailm on jõudnud oma piirideni usus tehnoloogiatesse? Kas tehnoloogia kui selline juhib ajalugu? Tugev determinism: 'the advance of technology leads to a situation of inescapable necessity'
rida lühikesi teatrietendus,m ille abil kaitsta identiteeti. Erinev rolliesitus erinevates sotsiaalsetes gruppides. o Etnometodoloogia – teatud olukordades käitume sel moel, et me teadlikult ei anna aru, miks me seda teeme Muud lähenemised Humanistlik sotsioloogi – vastukaaluks positivismile – sotsioloog peab aitama inimesi Feminism – vähem võimu omavate seisukohti ei arvestada Bioloogiline determinism – käitumiserinsvuste… Sotsiobiloogia – sots mõjud ei saa meie algolekut muut Individualistlik reduktsionism – kogu sots elu põhineb inimese tegudel – inimesed teevad seda, mis toodab suurimat tulu väikseima hinnaga Sots instituudid – ametlikult korraldavad eluvaldkonnad Sotsiaalsed institutsioonid Üksikud komponendid, üksikosade struktuur Perekond ja abielu, vanuseline kihistumine Kaasaegne perekond on muutumises
intervjueerimise teel. Teine oluline uurija Hans Madisson töötas ka TÜs.Oma doktoridissertatsioonis ta käsitles alaealiste kuritegevuse ja ulakuse põhjuseid Eesti Harku Koloniist vabastatute näitel. 11. Inimkäitumise determineeritus õiguses ja psühholoogias (eksternaalne, internaalne, pehme, jäik). Eksternaalse determinismi sõnul tuleb põhitähelepanu pöörata keskkonnale-inimene reageerib väliskeskkonnast stiimulitele automaatselt nagu robot. Internaalne determinism tähendab uskumust,et me oleme suuresti juhitavad intensiivsete tungide bioloogiliste vajaduste poolt.Lisaks sellele jõuab ka keskkonnategurite mõju vaid tema ajuprotsesside läbi. Pehme determinismi sõnul mängib ka rolli inimese käitumises vaba tahe ehk inimene võime stiimulitest lähkumata oma käitumist üle otsustada. Jäiga determinismi sõnul ei juhtu maailmas midag juhuslikku ja enesekontroll on illusioon.Kõik on
põhiseisukohti. Determinismi, substantsi, monaadi ja panteismi mõisted. Idee mõiste uusaegne tähendus. Ratsionalistlikus tunnetusteoorias on oluline koht intuitsioonil ja sünnipärastel ideedel. Sellised ideed, millele peab paratamatult tulema, kui oma mõistust kasutada. Sünnipäraste idee olemasolu saab suurimaks tüliküsimuseks empirismiga. Sünnipärane idee on mõeldud potentsiaalsusena, mitte aktuaalsusena (mitte nii, et lapsel peaks need olema juba enne meelelist tunnetust). Determinism, s.o. juhuslikkust ja vaba tahet ei ole [ettemääratus]. Substants on iseenda põhjuseks ja paratamatu. Ta on lõputu, kogu maailm sisaldub temas. (Spinoza samastab substantsi Jumalaga: panteism -- jumala asetamine kogu loodusse, millega vihastab kirikut.) [Substants teovõimeline olemine. Lihtsubstants ELU, HING, VAIM (eriline monaad, keskmonaad), ei ole moodustatav ega lõhutav, ei oma väliskuju. Erikujude
Apooriad: 1)Dihotoomia- igat ruumilõiku võib lõpmatuseni jagada 2)Achilleus ja kilpkonn- aega saab lõpmatuseni jagada Antiik atomistika(aatomiõpetus) Leukippos *Demokritos(u460-370 eKr) Võtavad kasutusele mõiste aatom->antiikajal oli sellel teine tähendus Atomos- jagamatu aineosake Eksisteerivad ainult aatomid ja tühjus. Tunnetatav mõtlemistasandil. Kõik reaalsed esemed ongi aatomite kooslus. Kvantitatiivsed tunnused-aatomite paigutus, järjekord. Determinism - õpetus, mis väidab, et kõik siin maailmas omab põhjust, ei ole olemas juhuslikkust. (Ei suuda nähtuste põjust selgitada) ,,Hea saavutatakse vaeva ja õppimisega.'' Arukas on see, kes ei kurvasta selle üle mida tal pole, vaid on õnnelik selle üle mis tal on. *Herakleitos( u 540-470 eKr) Elas Ephesose linnas(Väike-Aasias) eraklik filosoof Herakleitos tume- hüüdnimi, sest kasutas palju kujundlikke võrdlusi.
mõttemaailm on väga erinev ning nad ei taha pakkuda sama toodet. 15. Mis on riigi innovatsioonisüsteem, millised on selle peamised koostisosad? Innovatsioonisüsteem on organisatsioonide (sh ettevõtete, ülikoolide, valitsusasutuste) ja nendevaheliste suhete süsteem, mille raames toimub majanduslikult kasulike teadmiste ja tehnoloogiate loomine, levitamine ja rakendamine. 16. Mis on tehnoloogiline determinism. Mis on tehnoloogia tõuke mudeli (lineaarne) põhiolemus ja mis on selle mudeli puudused? 17. Mis on klaster? Miks klastrid tekivad? Miks ettevõtted kobarduvad ehk klasterduvad? Klaster on geograafiliselt lähestikku paiknevate sarnast või lähedast toodet või teenust pakkuvate ettevõtete ja institutsioonide kooslus, mille liikmed teevad koostööd. Klastri liikmete lähedusest tingituna on neil võimalus kasu saada erinevatest positiivsetest välismõjudest
Asjad, mis on siin ja praegu Positiivsete emotsioonide väljendamine (hellitusnimed) · Laps eelistab sellist juttu kuulata · Keel, mida lapsega rääkides kasutada, peab olema veidi keerulisem kui lapse enda oma Keel ja mõtlemine · Keelelise relatiivsuse oletus (Sapiri-Whorfi hüpotees) inimese ettekujutus maailmast ja tema mõtlemisviis peaksid olema mõjutatud sellest, missugust keelt ta kõneleb Lingvistiline determinism (keele eripärad määravad meie mõtlemise, mälu ja taju) Lingvistiline relatiivsus (eri keeled kaardistavad maailma erinevalt) Keeleline relatiivsus · Erinev grammatiline struktuur tingib ka erineva arusaama maailmast · Enamikus maailma keeltes öeldakse, et tuul puhub (tuul on olemas eraldi puhumisest) · Indiaani keeltes ei ole selleks kaht eraldi sõna, vaid üks sõna tuulepuhumine · Ei ole sellist tuult, mis ei puhuks loodusjõudude kujutamine on
kontsentreerub peamiselt majandusliku struktuuri. Tähelepanu keskmes on omandi struktuur ja kontroll meedias, turujõudude tegevuse empiiriline analüüs. Määravad on majanduslik kontroll ja logika, meedia struktuur areneb kontsentratsiooni suunas, sisu ja auditoorium muutuvad tarbekaubas, mitmekülgsuse vähendamine, meedia globaalne integratsiooni arenemine, avalik huvi allutatakse erahuvidele. 5.Meediumikeskne vaade, kommunikatioonitehnoloogiline determinism. Tehnoloogiate ajalugu kinnitab uuenduste ja nende tulemusel uurema materiaalse potontsiaali kiirenemist. Mõned teoreetikud pakkuvad jagada selle protsess faasile, näitek, Rogers pakkus niisugune jagamine : 1. kirja leiutamine 2.trükkikunst 3. telekommunikatiooni arendamine 4. arvuti leiutamine. Schementi ja Curtise klassifitseering : kontseptuaalsed ja institutsionaalsed muutused, omandamise ja säilitamise vahendid. Tehnoloogia ja roll ühikonnas ja indiviidi jaoks.
hea ega halb. Tehnostrukturalism Näeb tehnoloogias ennekõike toodet või produkti, mis käib kaasas ühiskonna arenguga ja on osa laiemast sotsiaalsest kontekstist. Tehnostrukturalismi põhimõtetest annab ülevaate Joonis 1, mis näitab, kuidas tehnoloogia on ühiskondliku arengu üheks komponendiks või üheks vahendiks, kuid selle areng ei ole omaette eesmärgiks. Joonis 1: Joonis annab ülevaate tehnoloogia ja ühiskondliku arengu vahelistest võimalikest seosest. Tehnoloogiline determinism ja sotsiaalne konstruktivism on kaks põhilist mõttesuunda, mis aitavad tõlgendada ühiskonna ja tehnoloogia vahelisi suhteid. Nende, ideeliselt vastanduvate suundade keskseteks küsimusteks on, kas ühiskondlike muutuste aluseks on uued tehnoloogiad või ühiskondlikud protsessid. Tehnoloogiline determinism on arusaam sellest, et ühiskond muutub, kuna uued tehnoloogiad annavad ühiskonnale võimaluse muutumiseks. Tehnoloogiline determinism
annaabi.ee 
