Samuti annan ülevaate muinasusu levikust ja püsivusest läbi kogu ajaloo. Töö sisaldab veel rahvakooli ja rahvahariduse algust ja arengut ning lõpuks nende väljakasvamist kiriku võimu alt. Käsitlen veel nõiaprotsesside levikut, kus saab ülevaate ristiusu ja muinasusundi kokkupõrgetest. Oma referaadi olen koostanud teose ,,Religiooni ja ateismi ajaloost Eestis" põhjal. Peatükid on jaotatud vastavalt iga autori osale raamatus. 1 Hendrik ja tema aeg Ajal, mil preester Henrik tegutses ja kirjutas oma Liivimaa kroonikat, põrkasid Läänemereruumis kokku kaks maailma. Üks neist oli Euroopas universaalseks kujunenud kristlik maailm, teine oli paganlik ilm, mis ulatus laplastest preislasteni. Liivimaa oli teatud tasakaaluala- eikellegima, mis jäi Ida- ja Lääne-kiriku vahele....
· Vahel samastatakse igasugust religiooni ja üleloomulike olendite eitamist ekslikult ateismiga , aga siin võib tegu olla näiteks materialismiga. E. Salumaa arusaam · "Ateism tähendab otseses mõttes Jumala (või ka jumaluste) olemasolu eitamist, jumalatust, kaudsemas mõttes religiooni kui niisuguse eitamist ja hülgamist. · Rangelt kristliku mõõdupuuga võttes hõlmab ateismi mõiste käik säärase, mis kristlikus sõnumis ennast ilmutavat ning kuulutatavat Jumalat eitab, salgab või seda tõsiselt ei võta. · Teadlik ateism kui maailmavaade ja elukäsitlus hakkas ühtlasi ka religioonikriitikaks avardudes välja kujunema alates renessansist ning ehtne ateism tekib valgustusajastul hoogustuva ratsionalistliku valgustusfilosoofia mõjul esmajoones Prantsusmaal. · Jumala eitamist mitte segamini ajada materialismiga, kus eitatakse kõike...
Tase kõrgkoolides polnud madal, kuid valitses tugev ideoloogiline surve. 1970. aastatel muudeti keskharidus kohustuslikuks, kuid tase käis alla. Hariduse sisus olid tähtsal kohal ajaloo võltsimine ja moonutamine, kommunistlik propaganda. Kirik Vormiliselt valitses Eesti NSVs usuvabadus, tegelikult aga kiusati sageli usklikke taga (ei võetud kõrgkooli, ei lubatud töötada teatud ametikohtadel jne.). Igati propageeriti ateismi (=jumala eitamine). Püüti juurutada ilmalikke kombeid (jõulude asemel näärid, leeri asemel noorte suvepäevad jne.). IV Vastupanu (nõukogude võimule) Metsavendlusest oli juttu sisepoliitika alapeatükis. 1950. aastatel tegutsesid noorte põrandaalused rühmad. Sulaajal olid poliitilised olud pisut leebemad. Kui sulaaeg lõppes, kujunes ka Eestis oma dissidentlus. Mida tehti? · kirjutati pöördumisi ÜROle ja lääneriikidele (sest lääneriigid otsesõnu Balti riikide...
Teda on peetud ka realistiks. Tema loomingu tunnusjoon on teiste rahvaste keelele, kommetele ja minevikule keskendumineÕppis vanas eas ära vene keele. Esikteos ,,Clara Gazuli teater". See on müstifikatsioon, hispaanialike näidendite kogu. ,,Guzla ehk Vaimulik illüüria luulet". 1829. ilmusid draama ,,Jacquierie" ja Pärtliöö verepulma käsitlev ajalooline romaan ,,Charles IX valitsusaja kroonika". 1829. aastal avastas enda jaoks NOVELLI. Üksteise järel ilmusid ajakirjanduses ,,Matteo Falcone", ,,Reduudi vallutamine", ,,Tamango" ja ,,Federigo". Pariisi peenemat elu käsitlesid ,,Etruski vaas" ja ,,Triktraki partii". Need kõik valmistavad novellikogu ,,Mosaiik". ,,Kahekordne eksitus", ,,Hinged puhastustules", ,,Ille´i Venus", ,,Colomba", ,,Arsene Guillot" ja ,,Carmen". Tõlked vene keelest: Puskini ,,Padaemand", ,,Mustlased" ja katkendid Gogoli teostest,...
Giljotineeriti ka Robespierre'i endine sõber Danton. 17931794 suudeti aga saavutada ka suurt sõjalist edu: okupeeriti kogu Belgia ning Preisi ja Austria väed pidid taganema Reini taha. Rahva seas suurenes nõnda küll toetus valitsusele, kuid samas sugenes ka üha enam protesti üha mõttetumaks muutuva terrori vastu. Ususpoliitikas olid jakobiinid kõigepealt katsunud rakendada ateismi , kuid Robespierre leidis peagi, et see pole õige tee ning rajas Kõrgema Olendi kultuse. See oli veider segu ratsionaalsest maailmatunnetusest, kristlusest ja antiikaegsetest sümpoosionidest, mis enamikule inimestest tundus suhteliselt naeruväärne. Kuid Robespierre võttis seda tõsiselt, lastes end koguni kultuse ülempreetriks kinnitada. Paralleelselt sellega eksisteeris ka "Mõistuse kultus", kummardati Mõistuse, Tarkuse ja teiste analoogsete nähtuste ja omaduste...
Ta arvas, et teadus peab tooma praktilist kasu ningi sellepärast püüdis filosoof konstrueerida mitmesuguseid instrumente ja tegeles mäendusega. WOLF esitas nn. Terve mõistuse filosoofia, mille tõttu teda peetakse ratsionalismi üheks rajajaks Saksamaal. Ta arvas et loodus on inimesele kaasa andnud ühelt poolt kalduvused ja teisalt ülesanded. Wolf oli küll ratsionalist, kuid astus ägedalt välja ateismi vastu ja arvas, et ühiskond ei tohiks ateiste taluda. Ühiskonna ümberkorraldamise lootis ta valgustatud absolutismile. Ühiskondliku arenguvõimalused peitused tema arvates kodanlikus ettevõtlikkuses. HERDER saksa filosoof, kes pooldas progressi ideed, mille järgi ühiskonna kõrgeim seisun on humaansus. Ta rõhutas vajadust kujundada vastikustunnet sõdade vastu. Ta väitis et ei ole koledamat asja olemas kui 2 armeed sõdivad üksteise vastu...
Tänaseks arvatakse maailmas elavat 1,4 miljardit islami järgijat (muslimit ehk moslemit) ja see arv kasvab jõudsalt: islam on kõige kiiremini kasvav religioon tänapäeva maailmas, levib arenenud riikidesse. Tunnistab üht ja ainust jumalat Allahi. Kui kristlikus maailmas on riik ja kirik sageli lahutamatud ning levib ateism, siis islamimaades mõjutab usk tugevalt inimeste käitumist, poliitikat ja äri ning ateismi peetakse sageli kristlikuks usulahuks. Muslimitel on riietus, söök ja kombed püsinud põlvkondade vältel peaaegu muutumatuna. Muslimitel on keelatud alkoholi tarvitamine, hasartmängude mängimine, sealiha söömine, abielurikkumine, kohatu riietus jpm. Püharaamat koraan, püha koda mosee, ümbritsetud nelja torni minarettiga, kutsutakse sealt palvetama. Nende usk ei luba kunstis kujutada inimest ega looma. Palvetatakse 5korda päevas Meka suunas, paastumine, palverännak Mekasse....
Valgustsus 18 saj- loodusfilosoofia, demokraatlike ideede levik, juurutada ühiskonnaas haridust, loomulik inimene, hakati looma entsüklopeediaid, kõigile võrdsed võimalused, ajakirjandus, ühiskondlik arvamus, filosoofia ja ilukirjanduse põimumine, tegelikkuse naturalistlik kujutamine, romaan tähtis, sekkumine ühiskondlikku ellu, realistlik-olustikuline kujutamine, kodanikutunee Inglismaa: 1688 kuulus revolutsioon, usuvabadus, isikupuutumatus, Daniel Defoe ,,Robinson Grusoe", Jonathan Swift ,,Gulliveri reisid", John Locke, Isaac Newton Prantsusmaa: Suur Prantsuse revolutsioon, Vabadus!, Võrdsus!, Vendlus!, Montesquieu, Voltaire, Rousseau Saksamaa: ,,Torm ja tung", Herder, Goethe Romantism 18 saj lõpp 19 saj I pool- tekkimine seotud Napoleoni vallutussõdade ja S Pr revolu, Pettumuse ajajärguga langes kokku, vabaduse- ja õiglusepaatos, sai alguse Saksamaalt ja Inglismaalt, Kultuseks looduse- ja loomulikkuseihalus, igatseti pageda ühiskon...
00.044 Kordamisküsimusi 1. Sokrates: sokraatiline meetod (ES lk 16-18) 2. Platoni ideedeõpetus (wordi konspekt) 3. Platoni ühiskonnakäsitus (wordi konspekt) 4. Aristoteles: ideedeõpetuse kriitika, metafüüsika, õpetus kategooriatest ja põhjustest (ES lk 46-48, 50-51, 59-61) 5. Aristotelese eetika: eudaimonism, kesktee (ES lk 67-74) 6. Descartes'i ratsionalism: kahtlus, tõsikindel tedmine, cogito ergo sum, keha ja hinge dualism (ES lk 103-113) 7. Kanti teoreetiline filosoofia: asi iseeneses (lk 202), meelelise tunnetuse aprioorsed tingimused (lk 206), transtsendentaalne filosoofia(lk 204), aru kategooriad (lk 207), mõistuse ideed (lk 210), traditsioonilise metafüüsika kriitika (lk 208) 8. Kanti eetika: kohustus, kategooriline imperatiiv (lk 214-215) 9. Nietzsche: platonismi ümberpööramine, nihilism (word+ ES lk 307-331)...
Koolides ühendati õppetöö ja tootev töö. Mõned teadused kuulutati ametlikult ebateadusteks ja nendega tegelemine keelati (N: geneetika, psühholoogia). Kohustusliku elemendina tuli teaduskirjanduses tsiteerida Marxi, Lenini ja Stalini teoseid. Paljud teadlased represseeriti. suurvene sovinism ja vähemusrahvuste represseerimine (massiküüditamised, rahvusliku intelligentsi hävitamine, vene keele ja slaavi tähestiku sundustamine). ateismi propaganda, mis reaalsuses tähendas vaimulikkonna represseerimist ja usklike tagakiusamist. Kõikide religioonide pühakojad ja kloostrid suleti. (Põhjenduseks Marxi tsitaat "Usk on oopim rahvale!") 1.5. NSVL -i välispoliitika 1920.-1930.aastatel: (Vt.ka õpik lk.100; 149;160-172) · NSVL- i välispoliitikale 1920.aastatel oli iseloomulik kahepalgelisus: Komiterni (Kommunistlik Internatsionaal, organisatsioon, mis ühendas erinevate...
08.1792-08.07.1922) P.B.Shelley on maailmakirjanduse suurimaid vabaduslaulikuid, kelle veendumuskindlus, revolutsiooniline kirglik vaimustus ja prohvetlikud tulevikunägemused on avaldanud suurt mõju hilisemale ingiskeelsele luulele. Ta unistas intellekti püsivast ja süvenevast liidust ilu ja armastusega, mis pidi tema arvates juhatama inimkonna maisest hädaorust täiuslikuma tuleviku poole. Koos Byron'i ja Keats'iga viis Shelley inglise lüürika kõrgusteni, milleni see polnud küündinud Shakespeare'i ajast saadik. Tolle luuletaja lüürilised luuletused paistsid silma oma musikaalsusega kõlarikkuse -ja peensusega. Võrreldes Byroniga, Shelley looming küündib ühiskonnakriitika teravuse ja optimismi poolest kaugemale. Sündinud 04. augustil 1792 Horshami lähedal Sussexis ühes aadliperes esiklapsena. Nende pere oli rik...
19. Eksistentsialism on irratsionaalne vool tänapäeva filosoofias. Eksistentsialisti maailmavaade - inimene on juhuse poolt paisatud maailma, kus valitsevad kannatus, võitlus ja surm- see viib inimese hirmu ja tülgastuseni. Millised tegurid on selle kujundanud- tekkis ja sai populaarseks Teise maailmasõja eelõhtul. Inimeste võõrandumine tänapäeva maailmas, I MS-i kannatused, ateismi võidukäik. (Rõhutab vajadust rakendada mõtlemist isiklikus ja ühiskondlikus elus, sh poliitikas. Eksistents pole kunagi valmis, kuna puudub mõõdupuu valmisoleku mõõtmiseks, ja on alati ebatäielik, mistõttu pole ka inimene enda jaoks kunagi täielikult haaratav. Inimene on maailma heidetud, ta pole maailmas kunagi päriselt kodus.) 20. Modernism- progressimeelsus ja ühetaolisus, taheti luua industriaalne heaoluühiskonda....
Loogikareeglite järgimine: · Võimaldab paremat üksteise mõistmist · Suudame teha mõistlike otsuseid · Võimaldab läbi näha petmiskatseid · Võimaldab olukordi ja nähtusi näha reaalselt · Välistab ohu teha midagi mõistusevastast Loogikareegleid mitte järgides on kõik vastupidi vms. 19. Eksistentsialism on filosoofia mittemõistuslik vool. Maailmavaade oleme juhuse poolt maailma paisatud. Seda on kujundanud ateismi võidukäik, inimeste võõrandumine ja Esimese maailmasõja koledused. 20. Modernism taotleb uuenduslikust. On mõistuspärane ja imed tuleks välja jätta. Postmodernism taotleb maalilisust ja isikupärasust. 21. Sofism on pettejäreldus. Näiteks keegi ütleb, et ta valetab. 22. Ratsionalism on mõistuspärane mõttevool. Nõuab, et kõik oleks mõistusega kooskõlas. 23. · Hereesia väärõpetus · Ketser väärusuline 24...
Paljude teadlaste arvates ei suuda usulise mõtte mitmekesisuses ükski maa Indiaga võistelda. Siin ongi sündinud neli suurt usundit: hinduism, budism, dzainism ja sikhism, millest kaks esimest on maailmareligioonid. hinduism on pooldajate arvult suuruse poolest kolmas usund maailmas (ristiusu ja islami järel). Hinduism sisaldab: polüteismi, monismi, panteism, monoteismi ja ateismi . Kui hinduismi hulka lugeda sellele eelnenud arenguastmed- veeda-usund ja brahmanism, siis võib seda pidada maailma vanimaks ja mitmepalgelisemaks usundiks. Hinduismi võib nimetada ka usundite kogumiks, sest see sisaldab väga erinevaid jumala- ja lunastuskäsitlusi. Samas usundis eksisteerivad üheaegselt jumalate paljusus ja ainujumalus, jumala kõiksus e. panteism ja isegi ateism. Selline uskumuste vastandlikkus leiab lahenduse sel teel, et igaüks võib valida meelepärase...
Ateismi seostatakse sageli humanismi, materialismi ning naturalismiga - aga, kuna ateist ei ole kohustatud religioonilise kuuluvuse tõttu teatud nähtusi kõrvale heitma, siis pole ateisti maailmapilt muutumatult kinnistunud. Ateismi on mitmeti püütud defineerida. Paljud ateistid väidavad, et ateism ei ole ususüsteem, kuna sellel puudub keskne organ, mis seda normaliseeriks. Ateismi läbivaks mõtteks on siiski, et ateism eitab jumala(te) olemasolu. Mõned ateistid ise defineerivad ateismi järgnevalt: Ateist on keegi, kes usub ja/või teab, et jumalat ei ole olemas. Ateistil puudub usk jumalasse. Ateist ei praktiseeri usku jumala konseptsiooni. Ateist on keegi, kes on vabamõtleja, vaba jumalast ja sellega seotud ideedest. Ateismi moraal Kuigi ateiste peetakse tihti ebareligiooseks, on ka mõnedes suuremates religioonides puuduv isiklik, loov jumalus...
Riike saab tunnustada de jure(selgesõnaliselt, pole mingeid piiranguid omavahelisteks suhtlemiseks ja riiki võetakse täieõigusliku rahvusvahelise õiguse subjektina) ja de facto(kaudselt,ei peeta riiki täieõiguslikult rahvusvahelise õiguse subjektina).1990a kirjutasid Belgia,Holland,Luksemburg,Prantsusmaa ja Saksamaa alla lepingule mis sätestab liikumisvabaduse rakendamise korra ja tagatised,tuntud Schengeni lepinguna.(kontroll kaob ühispiiridelt ja kodanike liikumisvabadus).RIIGIVORMID: 1.)monarhia : *absoluutne monarhia-monarhile kuulub seadusandlik,täidesaatev kui ka kohtuvõim(Katar,Omaan,Saudi-Araabia) *konstitutsiooniline monarhia-monarhi võimu ulatus määratud põhiseadusega,peamine seadusandlik organ riigis on parlament. (Suurbritannia,Holland) 2.)vabariigid- riigivalitsemisvorm mille puhu...
Hinduism on etniline religioon, puudub rajaja, seotud ajalooga. Suuruselt kolmas usund maailmas, u 900miljonit järgijat. Õpetus ja põhisuunad. Sisaldab: ¤ polüteismi - uskumine mimeses jumalasse ¤ monism - õpetus, mis seletab maailma ühest algest lähtudes ¤ panteismi - jumalat loodusega samastav õpetus ¤ monoteisimi - ainujumalasse uskumine ¤ ateismi - usuvastasus Igaüks võib valida endale vastuvõetava tee või sobiva jumluse. Pühad raamatud sisaldavad vastuolulisi arusaamu. Hinduismis kajastuvad kõik usulise kogemuse ja tegevuse vormid. Õpetatakse, et tõde on üks, kuigi pühad mehed vahendavad seda eri aegadel erineval viisil. Hinduismis on miljoneid jumalusi, olulisemad Brahma, Visnu, Siva. Brahma on jumal- looja. Visnuism. Maailma alalhoidja ja armastuse jumals Visnu austamine, kes on armastanud...
Karl Marx: ,,Usk on oopium rahvale." Usu hävitamise kaks suunda Agressiivne sekularism. See hõlmas endas ateistlikku propagandat läbi massimeedia ja kirjanduse. 1963. aastal loodi vabariiklik ateismikool (Eestisse siis!), milles pandi erilist rõhku kooliõpetajatele ateismialase hariduse andmisele. Need õpetajad aga omakorda lõid koolidesse ateismiklubisid. Ülikoolides käivitati kohustuslik teadusliku ateismi kursus, mõnes mõttes asendati sellega 1940. aastal suletud Tartu Ülikooli usuteaduskond (tol ajal oli see ainus luteri vaimulikke koolitav ning teaduslikke kraade andev fakulteet Eestis). Kristlust üritati välja juurida ka sellega, et vanu traditsioone asendati uute ja nõukogulikega, näiteks leeripäevade kombe asendamiseks hakati korraldama noorte suvepäevi, milles põhirõhk oli meelelahutusel, kuid ei puudunud ka ateistlik propaganda. Abiellumise ja matusetalituse...
o Avastas diferentsiaal ja integraalarvutuse (sõltumatult Newtonist) o Arvas ,et riigi abil saab parandada kõike o Töö pidi meeldiv olema o Arvas, et teadus peab tooma praktilist kasu o Oluliseks pidas teadlaste jõupingutuste ühendamist (tegi seltse jne) · Christian von Wolff ratsionalist o Esitas terve mõistuse filosoofia o Arvas, et loodus on andnud kaasa kalduvused ja ülesanded o Astus ateismi vastu o Oli valgustatud absolutismi poolt o Rõhutas, et riigi kõrgeim kohustus on rahva heaolu ehk vaesus tuleb kaotada o Ühiskonna arenguvõimalused peitusid kodanlikus ettevõtlikkuses. o Rõhutas töö vajalikkust · Johann Gottfried von Herder filosoof, kirjanik, rahvaluuleteadlane o ,,Mõtteid inimkonna ajaloo filosoofiast" o Pooldas progressi ideed mille kohaselt ühiskonna kõrgeim seisund on humaansus....
taastati usuvabadus, tuhat üheksasada nelikümmend kuni tuhat üheksasada üheksakümmend üks kiusati uskusid taga, tuhande üheksasaja üheksakümne teise aasta põhiseadusega kehtestati jällegi usuvabadus, mis lõpeb kahe tuhande teisel aastal vastu võetud kirikute ja koguduste seadusega. Eesti põhiseaduses on sätestatud usuvabadus, see tähendab et ühtegi usku ei eelistata teistele. Igaüks võib valida sellise maailmapildi, mis talle meeldib ateismi , kristluse või mille iganes. Ma võin uskuda keda ja mida ma tahan, ilma et keegi võiks mulle peale suruda, mida ma pean uskuma või mitte uskuma. Keegi ei pea uskuma Jeesusesse, kui ta seda ei taha. Aga kui ta tahab, ei saa keegi seda keelata. Eesti Vabariigi Põhiseaduse järgi on Eesti riik ilmalik, riik ja kirik on üksteisest lahutatud. See tähendab, et usulisi veendumusi ja kombeid ei tohi siin kellelegi peale suruda ei vähemusele ega enamusele. Eestis seda aga vaikimisi tehakse....