PUNAMÜTSIKESE TRAVESTIA Elas kord seitsme kilomeetri kaugusel pealinnast perekond Ohmoon. Isa nimi oli Kalle, ema nimi Ülle ja nende tütre sünninimi oli Pille, ent teda kutsuti Punamütsikeseks. Perekond Ohmoon elas linnaäärses rikkurite elamurajoonis, kus neil oli kahekorruseline hiigelsuur villa, otsevaatega basseinidele. Pereema töötas advokaadina, pereisa oli aga insener. Neil oli alati väga kiire ning tütre jaoks aega ei jätkunud. Oma vaba aja veetiski tüdruk enamasti sõpradega pidutsedes. Ühel ilusal suvisel õhtupoolikul otsustas Punamütsike minna klubisse ,,Hollywood''. Pikkade süsimustade krussis juuste ja tumeroheliste silmadega sale Punamütsike hakkas end sättima: tõmbas jalga mustad võrksukad, mis paljastasid neiu siredad sääred, selga tumeroosa avara dekolteega minikleidi, mis liibus ta piha ümber, kaela valge ja karvase salli ning jalga tikk-kontsaga roosa lipsuga kingad. Kätte...
18.sajandil, Vana-Kreekast 18.Mis on tragöödia? Kurbmäng 19.Mis on tragöödia tunnuseks? Peategelane, tegelased hukkuvad. 20.Nimeta Eesti kirjanduse tuntum tragöödia koos kirjanikuga ,,Libahunt" August Kitzberg 21.Nimeta väliskirjanduse tuntuim draamakirjanik ja tema teos ,,Romeo ja Julia" Shakespeare 22.Mis on komöödia? Koomilise sisuga näidend 23.Mis on komöödia ülesanne? Naeruvääristatakse inimeste pahesid 24.Mis on huumor? Heatahtlik nali 25.Mis on satiir? Terav pilge 26.Mis on iroonia? Peene koeline pilge 27.Mis on situatsioonikoomika? Naljakad olukorrad, äravahetamised 28.Mis on karakterikoomika? Tegelaste pahed on võimendatud 29.Mis on sõnakoomika? Sõnade vale kasutus, sõnamäng 30.Nimeta mõni komöödiakirjanik ja tema teos ,,Pisuhänd" Eduard Vilde 31.Mis on draama? Tõsise sisuga näidend 32.Mis draamas põimuvad? Traagiline ja koomiline eluvaatlus 33.Milline/Mis on draama sisu/sisuks? Tõsine sisu, keeruline konflikt, elulise sündmustikuga 34
TEOS Allegooria (kreeka allegorein rääkima piltlikult, ülekantud tähenduses) mõistukõne, proosa- või värsslugu, milles on ühteaegu kaks tähendustasandit: see, mida jutustatakse, ja see, mida selle all mõeldakse. Nt jutustades lugu loomtegelaste elust, mõeldakse selle all suhteid ühiskonnas. Allegoorias kujutatakse abstraktset ideed, mõistet, omadust konkreetse, pildilise kaudu. SATIIRILINE TEOS Satiir (ladina satira segu, pudu-padi, ühepajatoit) terav pilge isiku või ühiskonna pahede, nõrkuste ja puuduste suhtes. Teose ainestik - eesti rahvaluule - kristlik mütoloogia KES ON JÜRKA? PROLOOG JA EPILOOG
Näo teeme, et me leekidest ei hooli, mis kuiva säsi õgivad me seest. Kord kukud kokku oma kõval toolil. Sa tead, ei päästa miski selle eest. Kord kukud kokku, seestpoolt õõnsaks söödud, sa tead. Kuid praegu vaikid sellest veel. Üks puudutus. Üks lõhn, üks hääl, mis möödub. Ja hirm ja võlu, kui sus katkeb keel. Huuldehammustus Sel päeval sadas verd ja peeglikilde Ma lehti puruks käristasin tuulde Seal oli kurbus naljakas ja pilge Ses naeratuses mis lõi hambad huulde Üks kummaline naer mis kurbust kaitseb Ja klaaspaleesid Elu kitsaskohti Ma olin unustanud vere maitse Võib-olla varem kui ma oleks tohtind Piiril Üks mälestus Üks õhtupoolik nagu ime Suur selge taevas Põsel üksik pritsmepiisk Pea kohal kajakate helevalge kriisk Me keset suuri halle kive istusime Siis oli männimets ja krobelised koored Ja liivakukkund käbid Kleepund vaik
Pilet nr.2 Ernest Miller Hemingway 1899-1961 Perekond kuulus kõrgemasse keskklassi,isa töötas arstina.Hemingway lapsepõlv on kindlustatud ning suhteliselt õnnelik.Poisipõlves armastas metsades hulkuda,sõbrustas indiaanlastega,püüdis kala,küttis-need harrastused saatsid teda kogu elu. Pärast kooli lõpetamist asus tööle ajakirjanikuna.1918 aastal läks ta Punase Risti ohvitserina Esimesse maailmasõtta ja sai samal aastal raskelt haavata.Ta jalahaavad paranesid,kuid hingehaavad ei paranenud kunagi.Teda näris depresioon ning elu lõpu poole ka vigastuste tekitatud füüsilised valud.Hingehaavu ravis ta alkoholiga.Tema isa tegi enesetapu ning ta mõtles palju sellele, miks isa end mahalasi ja püüdis seda mõista. Hemingway tappis end 2.07.1961. Looming: Hemingway on kadunud põlvkonna autor,tema küllaltki autobiograafilises loomingus avalduvad sõjas saadud paranematud haavad.Jäämäe printsiip-tema loomingut iseloomustab paradoksaalne mõte-tema...
Dramaatika 3 põhiliiki: Komöödia on nalja- või pilkemäng, lõbusalt laheneva konfliktiga näidend. Komöödia naeruvääristab koomika väljendusvormide vahendusel inimlike nõrkusi, pahesi, ühiskonna ja olustiku ebakohti. Koomika liikidest on kõige tähtsamad: Huumor heatahtlik nali elu veidruse üle. Satiir seostub pilkenaeruga, satiirne komöödia häbistabnegatiivseid nähtusi. (Satiirik moralist, võitleja.) Iroonia on peenekoeline pilge, milles esineb korraga kaks tähendustasandit see, mida öeldakse, ja see, mida mõeldakse. Koomika loomise vahendid koonduvad peramiselt 3 vormi: Situatsioonkoomika kui mängumaaks on naljakad olukorrad, ootamatud ebaõnnestumised, äravahetamised või lihtsalt tavatu käitumine. Karakterkoomika seisneb tegelaste isikuomaduste või kalduvuste (ahnuse, hooplemise, lihtsameelsuse vm.) koomilises liialdamises. Sõnakoomika põhineb valdavalt vaimukal dialoogil.
eraõpetaja Viinis • Õpilased – A. Berg ja A. Webern I tonaalne periood (kuni 1905) • Saksa hilisromantismi traditsioonid • Kirjutab suurtele orkestritele • „Kirgastunud öö“ („Verklärte Nacht“) • Inspiratsioon Wagneri „Tristanist ja Isoldest“ • Sümfooniline poeem „Pelleas ja Melsande“ • Sümfooniline kantaat „Gurre laulud“ („Gurrelieder“) • Kirjutas teost 11 aastat (1900-1911) • Wagneri ooperite emotsionaalne pilge ja Mahleri ja Straussi sümfooniline orkestratsioon • Kas tonaalsus on enesestmõistetav? II antonaalne periood (1905- 1913) • Eelistab väikseimaid koosseise • Antonaalsus – tonaalsuse puudumine – helide sõltumatus põhihelist • Lühiooper „Ootus“ („Erwartung“) - hirmuunenägu • Melodraama „Kuu-Pierrot“ („Pierrot lunaire“) • Kõnelaul (Sprachgesang) – meloodiline rääkimine • Antonaalsuse lõpp
ülevat ja madalalt.( Villon) Heeros-inimese ja jumala vahepealne olend antiik ütoloogias ehk kangelane. Hümn- vanakreeka tänu- või ülistuslaul jumalatele, sõja- ja spordikangelaste auks, ülev, pidulik kiituslaul. Idüll- Vana-Kreekas väike lüroeepiline luuletus peamiselt karjuste elust, sagelui kirjutatud dialoogivormis; maaelu idealiseerivalt kujutav luuletus. Iroonia-koomikavorm, varjutatud pilge, mil öeldu on mõeldule vastupidine (Villon.) Komöödia- Vana- Kreekast pärinev draamakirjanduse põhizanr tragöödia ja draama kõrval, meelelahutuslik naljamäng. Kurtuaasne kirjandus- rüütli-ja õukonnakirjandus, sai alguse 12.-13. sajandil Provance ist Lõuna-Prantsusmaalt. Minesinnger- 12.-13. sajandi sakas ränd- või õukonnalaulik, viljeles eeskätt rüütliluulet. Müsteerium-algselt anttikaegne salajane usutalitus, 14. sajandil vaimulik näidend, mida
Arenguromaan- romaan, mis põhineb kangelase arengulool. Vabavärss- värsisüsteem, milles üks ja määrav rütmisus põhimõte. Luuletus liigendub erineva pikkusega värssideks ja vabastroofideks, riim enamasti puudub. Satiir- teater, mis suunab terava pilge isiku või ühiskonna pahedele, nõrkuste ja puuduste aadressil, satiir võib olla solvav. Tolstoilus- Lev Tolstoi usulis-eetiline õpetus. Kristlik ligimesearmastus, talupoeglik eluviis, isiklik enesetäiustamine, kurjale vägivallaga mitte vastupanemine. REALISM Tekkis 1830. Areng sai alguse Euroopast tänu Napoleoni sõdadele. Elu hakati kujutama ilma liialdusteta ja ilustusteta, võimalikult tõepäraselt, usutavalt. Põhizanriks olid romaan (novell ja jutustus)
Peremees on arutluse teener, arutlus peab seisma ja ootama kuni peremees tahab üht või teist teemat lõpuni arutada. Peremees ei ole kohtus kohtuniku silme all ega teatris, kus publik kritiseerib tema filosoofilisi järeldusi. Samas, räägitakse, et kui peremees vaadelnud taevakehasid ja vaadates üles kukkus ta kaevu, siis teenijatüdruk naernud tema üle, sest peremees tahtvat teada, mis on taevas, aga mis on tema ees ja jalge all ta ise aga ei märka. Selline pilge käib kõigi kohta, kes veedavad oma elu filosoofiaga tegeledes. Tõsi on, et peremees ei tea, mis tema üleaedne teeb ning teab vaevalt sedagi, kas too olend on üldse inimene. Ta piinleb küsimuste kallal, mis on inimene ning millised võimed ja omadused eristavad sellist loomust kõigist teistest. Oma kogenematusest käib peremees pimedalt ja kukub auku. Kohmakuse tõttu näib ta rumal, ta ei osale solvangutevahetuses, sest ta ei suuda kedagi hingepõhjani haavata.
Romantism - Romantism on kunsti (arhitektuur, kirjandus, kujutav kunst, muusika, teater, kino) suund, sotsiaal-poliitiline ideoloogia ning stiiliperiood, mis tuli 1820.1830. aastail klassitsismi asemele · mineviku idealiseerimine · võõrdumus tegelikkusest · individualism · ebatavalised tegelaskujud William Blake inglise luuletaja, Aleksander Puskin vene luuletaja Spliin - raskemeelsus, elutüdimus, tülpimus Satiir - terav pilge isiku või ühiskonna pahede, nõrkuste ja puuduste aadressil Grotesk - inimeste, esemete, olukordade jm. veidralt liialdatud ja moonutatud kujutamine, milles põimuvad reaalsus ja fantastika, traagiline ja koomiline, kohutav ja lõbus jne Utoopia - teostumatu unistus, kujutletav ideaalolek Skeptitsism - tunnetuse võimalikkuses kahtlev õpetus ja printsiip; kalduvus kahelda Kontsept - kavand, mustand Aforism - lühike vaimukas vormilt teritatud lausung, mõttetera
Keskaeg ja renessanss Varajane keskaeg 5-10. saj kõrgkeskaeg 12-14. saj Hiliskeskaeg 16-17. Saj. ' Ristiusu ja kiriku võim · Võeti üle ladina keel · Paganliku Rooma riigi asemel Jumala riik · Paavst maapealne Jumala asemik · Kõige rangem karistus oli kiriku vande alla panek · Maapealne elu on ettevalmistus igaveseks eluks · Selge käsitlus taevast ja põrgust · Tähtis on inimese hing · Keha on patune · Patt · Kiriku müüdid Dante - ,,Jumalik komöödia" · 1265 1321 · 1. uus mahe stiil rohkete metafooridega armastusluule vulgaar ladina keeles kõnekeeles · 2. ,,Uus elu" proosa + luule raamat + Beatrice · 3. ,,Jumalik komöödia (näitab, et lool on õnnelik lõpp) " ...
ilmunud esperanto, itaalia, saksa, ungari jpt. keeles. Auhinnad Ta on saanud ka erinevaid auhindu nimelt aastal 1986 Virumaa lasteraamatu preemia, 1992 A.H.Tammsaare ja E. Vilde preemiad, 1997 Kultuurkapitali lastekirjanduse aastapreemia, 1999 J. Oro nim. lastekirjanduse preemia. . Mõned luuletused ÖÖ AED ÖÖ AEDADES LUURAB SUUR HALLITAV VAIM. SIIN ÕITSEDA SUUDAB VAID TÕBINE TAIM. SIIN PUU KASVAB KÄNGU, NÄIB PILGE TA URB. KÕIK MEEL KALDUB LÄNGU- EI RÕÕMUS, EI KURB. NEIS RÕSKETES ÖÖDES NÄEN UNESKI MAAD. SIIN PÕSKEDEL LÖÖBEKS ÕRN JUMEKUS SAAB. SIIN PAKUD SA MULLE (AH, KUST KÜLL TA TÕID?) ÜHE VÄIKESE ÕNNE SUURT PAHELIST ÕIT. MAGUS TÄHESTIK KÜLL MA ÕPIN, KÜLL MA PÜÜAN - TÄHESTIK EI KULU PÄHE ... PROOVIN ÕIGE ÄRA SÜÜA JÄRJEPANNU KÕIK TA TÄHED! ANANASS JA APELSIN!
Keskaegne linnakirjandus Linnakirjandusele iseloomulik: ARGIELU KUJUTAMINE (eriti labase ja inetu esile toomine. MÕISTUSE (nutikuse) VÄÄRTUSTAMINE SATIIR (terav pilge), eriti pilgati truudusetuid naisi ja liiderlikke kirikutegelasi. MORAAL - tekstid sisaldasid õpetussõnu LEVISID LÜHIKESED ANEKDOOTLIKUD VÄRSSJUTUSTUSED Väärustati lõbusust, teravmeelsust, leidlikkust, taibukust. Piitsutati aplust, ahnust, kirgi. VAGANDID rändurielu elavad alamast vaimulikkonnast pärit laulikud, kes olid kirikuga sattunud pahuksisse ning seepärast pilkasid oma luules kirikut ja kirikuteenrite silmakirjatsemist. Kutsusid üles nautima maiseid rôôme ja mônusid. Vagandi patutunnistus (katkend) Sammun mööda laia teed nagu ikka noorus, pahedesse mässin end, môttest kaob mul voorus. Rohkem lôbuahnust mus on kui hüveiha, hinges olen surnud ning - teenin enda liha. Minu kindel otsus on surra kôrtsilauda, nii et o...
Venemaal ivan Krõlovi, kelle valme omakorda matkis Eestis Jakob Tamm). VALM- õpetliku sisuga lühike mõistuluuletus või jutt, mille tegelaseks on enamasti loomad, aga ka esemed, jumalad või inimesed. Valmis peitub otsese tähenduse all teine, olulisem tähendus, mis selgub enamasti valmi lõpus olevast õpetusest ehk moraalist. Loomavalmide kaudu kujutatakse inimestevahelisi suhteid, inimeste nõrkusi ja pahesid. Valmi kodumaaks peetakse Idamaad. SATIIR- terav pilge isiku või ühiskonna pahede, nõrkuste ja puuduste aadressil. Satiirilist suhtumist võib leida juba rahvaluulet. Termini ja zanri loojaks peetakse rooma satiirikut Gaius Liciliust (2. saj eKr). 17. sajandil sai satiirist kasvatusvahend ja relv võitluses vaimupimeduse ja rumaluse vastu. HUUMOR- heatahtlik ja rõõmsameelne nali. Huumoris puudub terav pilge või hävitav väljanaermine. KLASSITSISTLIK KOMÖÖDIA MOLIERE (1622-1673) Ka klassitsistlik komöödia tuli kirjutada norme järgides
1.Barokk arenes eelkõige feodaalkatoliiklikes maades, kus kodanlus polnud veel suuteline võimu haarama (Itaalia, Austria, Lõuna- Madalmaad (Belgia), Hispaania ja Lõuna Saksamaa). Barokk tekkis Itaalias 16. sajandi lõpul, levis sealt üle kogu Euroopa ja kustus 18. sajandi keskel. 18. sajandi viimasel veerandil arenes Prantsusmaal klassitsism 2.Klassitsism lähtub oma põhitõdedes antiik kutuurist arhitektuurist ja kirjandusest. 3.klassitsismi tunnused-. Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, zanri- ja stiilipuhtustEmotsioonide asemel on oluline mõistus ja mõistuspärasus ratsionalism , Tõmmati selge piir kõrge ja madala vahele, nt. tragöödia kui kõrge zanr pidi puhastama ja õilistama, selles ei tohtinud olla midagi labast. Komöödia kui madalam zanr pidi olema õpetlik ja sisaldama labasusi, Draamas tehti normiks kolme ühtsuse põhimõte ,Luules hinnati puhtaid riime ja ranget vormi 4.Barokk-Maailm on lõhestatud ja kaootiline ,Vas...
Neil on omane stereotüüpne naeratus ja peened kombed. Nad on täiesti läbipaistvad. Ent näitlejanna! Kui erinev on näitlejanna! Ma armastan teiste inimeste skandaale, aga mu enda skandaalid ei huvita mind. Neil puudub uudsuse võlu. Igaühel meist on Taevas ja Põrgu südames. Elu pole muud kui üks suur pettumus. Ta ilu oli talle vaid mask olnud, ta noorus vaid mõnitav pilge. Sibyl: Armastus on rohkem väärt kui raha. Olla armunud see tähendab tõusta iseendast kõrgemale. Kui vaesus ronib uksest sisse, lendab armastus aknast sisse. Armastus teeb inimesed heaks. Ma vihkan teatrilava. Ma võiksin näidelda kirge, mida ma ei tunne, aga ma ei suuda mängida kirge , mis mind tulena põletab.
Keskaeg 5. 16.saj Varajane keskaeg 5-11. saj kirikukirjandus * eepos ladina keelne Klassikaline keskaeg 12-15. saj rahvakeelne * kangelaslaulud · rüütliromaanid · trubaduuride luule · linnakirjandus · draama Hiline keskaeg e. Renessanss 16. saj Ristiusu ja kiriku tegevvõim · Võeti üle ladina keel · Paganliku Rooma riigi asemel Jumala riik · Paavst maapealne Jum...
K.E. Sööt( nim lugudeks ja lallitusteks)1923 ,,lapsepõlve Kungla" 1908 ,,hiiglane , juturaamat noortele", ,,vabriku saladus, juturaamat noortele" 1907 ,,eesti mj lastele" 1949 ,,Lastelaule" 1955 ,,lAstelaulud" 1972 "upa upa oalill" ++õpetlikkuse moment, südamlikud soojad hällilaulud palju lalitusi, raskem lugedes aru saada, sots ebavõrdus läheb lastele hinge. Hällilaulud- ,,äiu lahke lapsukene" ,,uni tuleb" ,,unelaul" ,,ehatäht kiirgab" Hüpituslaulud- ,,juba liigub lingi poole""oad sulle kaerad mulle" ,,upa päikse ääre peale" ,,tantsi tantsi tammekene" Mängulaulud- ,,Sõidulaul" ,,Piitsa varrel ratsutades" ,,lapsuke tahab põlvele" TÖÖ- ,,ratas tahab rautada" ,,sepapoeg ja mõldripoeg" Loodusl- ,,jälle kevad" ,,vihmapilv vii endaga" Humoristlikud- ,,roti pulmad" ,,kolm isevärki meest" ,,varas" ,,krokodill" Sõnamängulisedl- ,,küsimused" ,,kui mina sõidan saaniga" kõlbelised motiivid- ,,millel ebakoht on ilmas" ,,pahad lapsed". Mõttekordus...
lollpea jne. Kutselistesse näitlejatesse suhtuti põlglikult, seoses kodanikuõiguste kaotusega. Etendused olid kindlaks määratud ajal. Nt: Rooma mängudel septembris, matustel, väejuhtide triumfide(võit, edu) puhul. ROOMA KOMÖÖDIA Oli kreekaaineline. ,,Mantlikomöödia", milles näitlejad esinesid kreeka rõivastuses. ,,Toogakomöödia" rooma tegelaste ja riietusega(tuli hiljem). Valdavateks zanriteks atellaan ja kreeka päritoluga miim(satiirilise sisuga terav pilge isiku või ühiskonna pahede, nõrkuste ja puuduste aadressil). ROOMA TRAGÖÖDIA Rooma tragöödia kohta on vähe teada. See koosnes dialoogidest ja aariatest(esitas tavaliselt laulja, kuid seda võis teha ka instrument)koor puudus. ROOMA TEATER Ehitatud lauskmaale. Ümbritses kujundatud kivimüür. Näidendites puudus koor, millega seoses polnud enam vajadust orkestra järele. Teatri keskne koht oli kõrge lavapoodium, mille ees tõusvad pingiread, taga kahekorruseline sein.
tragöödia, mis pole säilinud. Koolis õppis ta ladina ja kreeka keelt, hiljem omandas itaalia, hispaania ja inglise keele. Kui ta 1711. aastal kooli lõpetas, soovis ta saada kirjanikuks. Kuigi ta põlastas sealt saadud haridust, moodustas see tema ulatuslike teadmiste aluse ning arvatavasti sütitas tema eluaegse armastuse teatri vastu. Isa survel alustas ta juuraõpinguid, kuid jättis need pooleli. Regendi (Orléans’i hertsogi Philippe II) pihta suunatud satiirid (terav pilge isiku või ühiskonna pahede, nõrkuste ja puuduste aadressil), mis omistati Voltaire’ile, viisid ta 1717. aastal 11 kuuks Bastille vanglasse. Pool aastat pärast vabanemist esietendus tema tragöödia “Oidipus”, millel oli suur menu ja mis pani aluse tema kuulsusele näitekirjanikuna. 1723. aastal tegi vanglas visandatud eepos “Poeem Liigast” Voltaire’i kuulsaks üle Prantsusmaa. Regent (riigipea monarhistlikus riigis) püüdis mässumeelset kirjameest
XVIII sajandi kirjandus: LUULE SATIIRILINE LUULE 18. sajandi algupoolel levis eeskätt satiiriline1 luule. Inglise luules esindab seda suunda Alexander Pope. Seda viljelesid näiteks ka „Gulliveri reiside” autor J. Swift ja prantsuse filosoof Voltaire, kes läks groteskses2 ja pilavas poeemis „Orléans’i neitsi” Jeanne d’Arci ümber tekkinud ebausu oreooli kallale. Pühak annab Jeanne’ile kaks käsku: päästa Prantsusmaa ja alles hoida oma neitsilikkus. Esimese ülesandega saab neiu hakkama, aga teisega kauniste sõjameeste keskel mitte. (Nt Schiller püüdis oma samanimelise draamaga Jeanne d’Arci taas ülendada.) 18. saj kunstis avaldunud rokokoo3 ilminguid leidus ka kirjanduses. Rokokoo on väljenduslaad, kus teadlikult rõhutati kergemeelsust ja mängulisust, teosed olid enamasti humoristlik-iroonilised4 või satiirilise kallakuga. Sageli loobuti kerguse saavutamiseks klassikalistest luulevormidest. Rokokoo hilise suuna esindajaks võib pidada root...
teatrist "välja tõrjuti" ning oma elu suurteost täiendas ja kirjutas ta ümber oma elu viimased 12 aastat. Kuna Bulgakov oli ette kindel, et kirjutatu tema eluajal ei ilmu, siis ei seadnud ta oma fantaasiale ja ka teose vormile mingeid piiranguid ja pani sinna kogu oma hinge. Mihhail Bulgakovi romaani "Meister ja Margarita" peetakse 20. sajandi üheks kõige paremaks kirjandusteoseks. See teos on põhiolemuselt süvafilosoofiline, tulvil fantastikat, kuid samas ka satiiriline pilge nõukogude elu pihta, väga vaimukas ja põnev lugemine samaaegselt. Bulgakov arendab edasi Goethe "Fausti" loomeinimese rolli ja saatuse teemat nüüd juba totalitaarses ühiskonnas. Võim vastandub vaimule ja selles võitluses jääb kõrgema jõu sekkumiseta võitjaks alati inimlik võim. Sellel teemal on romaanis paralleelselt kaks lugu üks Jeshua Ha-Notsri ja Pontius Pilatuse lugu ja teine Meistri ja nõukogude võimu kokkupõrge.
Üks tänapäeva muinasjutt Ameerikas, Georgia lähistel elas kord üks 13-aastane tüdruk, kelle nimeks pandi Nathalie. Ta oli juba väiksest saati unistanud tantsust ja muusikast, kuid tema isa ja pahaloomuline võõrasema, kellel olid Nathalie vanused kaksikud, olid mõlemad reaalainete õpetajad ning sundisid ka pisikest tüdrukut tohutu matemaatikaõpiku taha istuma. Ta vihkas seda. Mitte ükski mürk ei suudaks väljendada seda piina, mida tundis õrnatundeline Nathalie arusaamatuid valemeid silmitsedes. Kaksikud Thom ja Bill olid aga, vastupidiselt oma "kasutule" õele, juba eelkoolist saati teada- tuntud tegijad selles vallas. 7-aastaselt olid nad näidanud oma klassijuhatajale, kes koolis tõeline tegija on; 9-aastaselt näidati direktorile koha kätte; 10-aastaselt ajas Bill matemaatikaõpetaja hulluks ja 12-aastaselt võitis Thom vanema astme matemaatikaolümpiaadi, kus ta peale...
Ma vihkan valesid. Ka ilusaid. ÜKSINDA Doris Kareva Kõik on liiga laokil! Ja ei mahu ära kuidagi see valu sinu sees Mööda tube käid ja otsid rahu Tõelist rahu leiad üksnes eneses Kõik on liiga laokil! Kogu maja Pole jõudu otsast alata Vist on veidi liiga palju vaja seks et iseennast salata. ,,Armastus on nii võimas, et ta kujundab ümber isegi meid endid" Dostojevski HÜVASTI JÄTMATA Doris Kareva Sõnu polnud. Polnudki vaja. Ka pilkudes helises pilge. Lõime puruks koosoldud aja. Ja kumbki ei korjanud kilde. Sinkjas naeratus huulil, sa läksid. Jäi hingeaur rippuma õhku. Seda vaadates taipasin äkki, kui õudselt külm on see õhtu. VÕIBOLLA ARMASTUS ON OOKEAN Hando Runnel Võibolla armastus on ookean. Kus mina tean, kas mina mõõta saan. Ma seisan siinpool kaldal, sina seal. Ja armastus see mühab vahepeal. Oh häda, häda ees on ookean, kuid puudub aer, kuid puudub aeroplaan, ja pole silda, pole laeva vees,
Gailit kirjutas Marie Underist pilkava proosapala (följetoni) "Sinises tualetis daam" Teened: 1)armastusluule uuendamine, muutus avameelsemaks, kujundid huvitavamaks. 2)kasutasid murdeluulet ja uuenduslikku keelt ( A.Adson) Nende looming oli,vaatamata kriitikale,populaarne. "Tarapita" rühmitus "Tarapita" oli "Siurust" suurem ja suunatud tunnete asemel ühiskonnale ja selle kritiseerimisele. Neile oli iseloomulik iroonilisus ja pilge või siiras mur ja ahastus ühiskonna varjukülgede ja inimese pahede pärast. Nad pilkasid mugavat väikekodanlikku mõttelaadi:mõeldakse ainult oma mugavustele ja heaolule, ei ole kõrgemaid huvisid ega eesmärke- see oli nende meelest halb. Nad olid protestivaimuga ja püüdsid sokeerida oma avameelsuse ja ründava tooniga. Seda liikumist mõjutas kirjandusvool ekspressionism- protest vägivalla ja kurjuse vastu, üleskutse headusele ja katastroofimeeleolud. Kirjutati
Esineb folklooris. Eesti LK-s: FK.A. Hindrey, A.Kivirähk. Koomika naljakus, lustlikkus, mis sünnib ootuste ja tegelikkuse konflikti, vääritimõistmise ja kokkusobimatuse pinnalt. Vabastav mõju, millegi või kellegi üle naerdes naerame ka iseenda, oma kartuste ja pingete üle. Eri vanuses lastele sobivad eri tüüpi koomikad. Huumor heatahtlik nali. Teistest koomika liikidest erineb leebema häälestuse poolest, puudub halvustamine ja terav pilge. Alati olnud rahvaluule ja kirjanduse osa. Huumori kaudu võtavad lapsed sõnumit ning nende õpetust paremini vastu. PERSONIFITSEERIMINE ehk isikustamine - metafoori alaliik, elusolendi tunnuste ja omaduste ülekohandamine loodusnähtustele, esemetele, või mõistetele. Antropomortifiseerimine tegemist selgelt inimlike joonte omistamisega olendile või nähtusele . Nt rahvalaulus, valmis, muinasjutus.
"Gulliveri reisid". Swith naeruvääristab enda ajalist ühiskonda ja kombeid. o Samuel Richardson(1683- 1761)- pani aluse perekonnaromaanile. Oma teostes kujutas ta alamasse keskklassi kuuluvaid inimesi. Olulisemad teosed: "Pamela ehk Hüvitatud voorus" ja "Clarissa". o Satiir- ühiskonna pahesid ja tauniv või paljastav väljanaermine; terav pilge. o Sentimentalism- tundeküllane inimeste hingeelu ja moraalne puhtus, kujutati igapäevaelu, melanhoolsed mõtisklused, kaastunde äratamine. o Idülliline loodus o Isiksuse kujunemisel on tunnetel väga suur osa. o Henry Fielding(1713-1754)- peateos "Tom Jones, ühe leidliku lugu", ta nimetab oma romaani "koomiliseks eeposeks". o Laurence Sterne(1713-1768) oli silmapaistev romaanižanri arendaja. Tema
Teemadeks sugupoolte vahelised suhted,, eluolu, reisilaulud. Enamasti meestelaul. Võeti kiiresti omaks, tundus lihtne ja vaheldusrikas. Lihtsakoeline, arusaadava rütmiga, mõistetavate sõnadega ja aktuaalsete teemadega. Sai saata viiuliga, pasunatega. Enamasti olid laulud pärit saksa keelest. Tõlgiti eesti keelde ja pandi siinsetesse oludesse. Vähesel määral laene idanaabritelt. Kajastatakse inimese eluolu ja sellega seonduvat. Humoristlik pilge oli ük enimesinenud laad. Kohati ka labane ja kahemõtteline meeste ja naiste suhted. Pilati pastoreid, mõisnike sekeldused talupoegadega. Laenud tulid Euroopast meremeeste ja sõdurite kaudu. Kuuldi mõisast, linnast, levisid trükitud noodid. Rohkesti lauldi tantsu- ja naljalaule. Pärast salmi lõbus refrään. · RAHVAPILLID tavapärased muusikariistad ja pillimäng on meie rahvuskultuuri lahutamatu osa.
eluks. Huumorimeel Venelaste huumorit peetakse teravaks, salvavaks, sageli isegi otseseks pilkeks. Pikka aega elasid venelased nõukogude võimu vaenulikuks õhkkonnaks ja tsensuur oli väga jälk. Seetõttu kartsid inimesed kõva häälega nalja heita isegi heade tuttavate seltskonnas: süütute naljade eest võis paraku sattuda mitmeks aastaks vangilaagrisse. See kutsus esile protesti, millest tingituna pilge ja naer muutusid eriti teravaks, Naljad, mis teistel rahvustel võisid esile kutsuda vaid kerge muige, sundisid venelasi naerma pahvatama. Ühtlasi on venelased võimelised naerma mitte ainult teiste, vaid ka iseenda üle oma eksimuste ja puudujääkide üle. Samas aga arvatakse, et venelased naeratavad vähe. Ka see on õige. Läänemaailmas näiteks peab niinimetatud valvenaeratus saatma inimest kogu aeg. Müüjad, kassapidajad, juuksurid naeratavad, liites inimesi sel moel endaga
Keskajal tähendas romaan rahvuskeelset teost. Romaan jaotatakse kolme lähte alusel: 1.teema ja ainestiku järgi: rüütliromaan, röövliromaan,kelmiromaan, seiklusromaan, kunstnikuromaan, kriminaalromaan, reisiromaan, armastusromaan,talupojaromaan, ajalooline romaan, psühholoogiline romaan. 2. autorite temperamendist lähtuv: lüüriline(romantiline) ,tendents( esitab teatud mõttemaailma), humoristlik, satiiriline(terva pilge, millegi välja naermini) 3. vormilisstrultuurilised tunnuste põhjal: minaromaan( mina vormis) kiriromaan(sõndmustik väljendatakse kirjade najal), päevik(päeviku kujul), kroonika ( ilukirjanduslik romaan, aga antakse edasi kroonika vormis), värss ( Onegin) , eksperimentaalne , lühiromaan, jõgiromaan(mitme osaline, ulatuslik tegevus, sündmused põlvnevad) 4. voolu tunnuste järgi: realistlik, romantiline, naturalistlik, eksistentsialistlik Realistlikromaan sündis 19. Sajandil
Ükski nendest variantitest ei tundu kuidagi olevat tõsiseltvõetav. Ainukesena kerkib esile: pilkav. Mida siis taunitakse? Nagu tsitaadist selgub on tegemist fiktiivse tegelasega, kelle käitumist justkui pilgatakse. Kuid ka sellele pole võimalik leida põhjendatust, kuna sellisel juhul pilkaja soovitab midagi mis oleks justkui parem, kuid ei sobitu keskkonda vaid on kontekstist väljas. Samuti tekib küsimus; kas pilgatakse pilkamise pärast? Ehk pilge lihtsalt pilke enda pärast? Ei sobitu jällegi konteksti, kuna terviku dünaamiline staatika ei anna selliseks arvamuseks alust. Kokkuvõte: Kui nüüd panna kogu terviklik tsitaat keskkonda, siis avaldub selle kontsentreeritud tõde! Oma olemuselt võib-olla tegemist poliitilise manipulatsiooniga- kui propaganda vahend, mis toetab valitsevat võimu, juhul kui see on parasjagu vasakpoolne (antud pilt) või poliitilist suunda.
õilis külg, tegelaste hingeelu ja kirjeldab tollast olustiku Iroonia- ,,Jumalik komöödia"- Julia- ,,Romeo ja IJ koomikavorm,varjatud Värsivormis nägemus, Julia", armub pilge, öeldu on filos. poeem, 3 osa: Romeosse, kuid mõeldule vastupidine põrgu, puhastustuli ja nende armastus on paradiis, keelatud Jamb-kahesilbiline värsijalg, kus esimene silp on lühike v. rõhutu, teine aga pikk v. rõhuline
Ometi ei söandanud Eesti Kirjanduse Seltsi auhinnamõistmise toimkond Vildele nende tööd eest auhinda määrata, vaid pakkus talle ainult toetusraha. Sellest tekkis avalik tüli, mis lõi suuri laineid. Tüli tõukel kirjutas Vilde Kopenhaagenis eesti parima lustmängu "Pisuhänd", mille kohta Tuglas kirjutas: "Teose huumor on seevõrra avar, et pääseb mõjule ka võõral näitelaval, kus ei teata midagi meie kodustest pisiasjadest, mille vastu on sihitud komöödia pilge." 1919. a. jaanuaris sõitis Vilde Eesti Ajutise Valitsuse ülesandel Kopenhaageni, kus juhatas sama aasta oktoobrini "Eesti teadetebürood." Pärast Kopenhaagenist lahkumist asus ta novembrikuus samal aastal Eesti esindajana tööle Berliinis. Kindlasti polnud Vilde karjääridiplomaat, pigem oli ta "õigel ajal õiges kohas", liites sel moel oma suhtlusoskuse ning rännukire ning suutes ka vajalikke asju ajada. Vilde ostis saatkonnale
· 1953 Pulitzeri preemia · 1954 Nobeli preemia 6)autobiograafiline romaan ''Surm pärastlõunal'' 7)mälestusteraamat ''Pidu Sinus eneses'' · · Kirjutanud veel luuletusi, näidendi, reisikirju, ''Viies kolonn'', mälestusi ja publistikat. · Lakooniline ja objektiivne stiil · hakitud repliigid, kokkusurutud dialoog, sisemonoloogid, sümblolid, alltekst, vähe võrdlus' · Sündmustest, mitte emotsioonidest · Irooniline pilge ja saatuse iroonia JÄÄMÄE printsiip: ''... kirjanduslik looming meenutab mulle jäämäge. Paistab ainutl kaheksandik sellest, mis on vee all. Tuleb välja jätta kõik, mis saab välja jätta. See tugevdab jäämäge, mis on välja jäetud, läheb vee alla.'' ''Olulisem on see, mis jääb ütlemata, kui see, mis välja öeldakse'' kahte-liisi tegelased 1)maailmasõja üle elanud mehed ja naised, kes on kaotanud usu senistesse
Melkisedek andiski Saladinile võlgu, mille viimane hiljem täielikult ära tasus ja peale eel kingitusi kinkis. Saladin tõstis Melkisedeki suure au sisse ja pidas teda oma sõbraks. TEINE PÄEV Esimene novell Martellino teeskleb jalutut ja teeb näo, nagu oleks teda terveks teinud püha Arrigo laip. Kui pettus avalikuks tuleb, saab ta peksa; ta võetakse kinni ja teda ähvardab poomissurm, kuid lõpuks pääseb ta siiski hädaohust. Esimese novelli moraal on see, et pilge, mis oli sihitud teise vastu, eriti asjade puhul, mis austust väärivad, päärdub tagasi pilkaja enese vastu, mõnigi kord talle endale kahju tehes. Jutt räägib Treviose linnas, kus elas üks väga vaga ja laitmatu pakikandja Arrigo. Kui mees suri hakkasid linna peakiriku kellad äkki helisema, ilma, et keegi neid oleks puutunud. See oli suur ime ja peale seda peeti Arrigot pühakuks. Tema laip viidi, kui pühadus peakirikusse. Kirkusse
Võib kujutleda linnaisade ja linnakodanike pahameelt ning nõutust, sest kellatorni peeti tollal peakiriku ja kogu linna uhkuseks. Ei osatud ju arvata, et kunagi meenutavad pisalased tänuga meest kes vundamendi rajamisel vea tegi. Oldi nördinud, et Pisa tollal kaubandus ja merelinnana parajasti oma kuulsuse tipul, pidi nüüd leppima pooliku ja isegi viltuse torniga. Võinuks tehtu muidugi lõhkuda ja alustada otsast peale, kuid kardeti naabrite pilge alla sattuda. Arupidamine kestis enam kui 40 aastat, enne kui Innsbruckist pärit meister Wilhelm kutsuti 1233. aastal ehitust jätkama. Wilhelm jõudis vaid ehitada neljanda galerii, kui töö taas katkestati , sest vajumist ei pidurdanud ka see, et edasi ehitamisel hakati korrigeerima müüritise massi, kallutamaks torni põhja suunas tagasi. Alles 1260. aastal jätkus ehitamine Giovanni di Somone juhtimisel. Võib-olla arvati, et kui torn pole siiani ümber kukkunud, püsib ta ka edaspidi
Ometi ei söandanud Eesti Kirjanduse Seltsi auhinnamõistmise toimkond Vildele nende tööd eest auhinda määrata, vaid pakkus talle ainult toetusraha. Sellest tekkis avalik tüli, mis lõi suuri laineid. Tüli tõukel kirjutas Vilde Kopenhaagenis eesti parima lustmängu "Pisuhänd", mille kohta Tuglas kirjutas: "Teose huumor on seevõrra avar, et pääseb mõjule ka võõral näitelaval, kus ei teata midagi meie kodustest pisiasjadest, mille vastu on sihitud komöödia pilge." Vilde näidendid on püsinud teatrite repertuaaris tänaseni. E. Vilde enda elust on kirjutanud näidendi "Tervist, hr. Vilde!" kirjandusteatri "Varius" dramaturg ja lavastaja Heidi Sarapuu. 1917. a. koos abikaasaga Taanist tagasi saabunud Vilde kutsuti 1918. a. sügishooajal "Estonia" dramaturgiks. 1919. a. jaanuaris sõitis Vilde Eesti Ajutise Valitsuse ülesandel Kopenhaageni, kus juhatas sama aasta oktoobrini "Eesti teadetebürood." Pärast Kopenhaagenist lahkumist
Pindaros oli Vana-Kreeka aristokraat ja suurim lüürik. Viljeles mitmesuguseid koorilüürika zanre, loomingut on kokku säilinud 12 raamatut. Kirjutanud palju ülistus- ja võidulaule. Pindarose eesmärgiks oli säilitada luules inimese surematus. Tema stiil oli raskepärane, seal oli sees palju metafoore, võrdlusi, uut sõnavara. Keskajal loeti tema loomingut pigem kui proosat. Bukooliline-ladinapärane nimetus Satiiri- terav pilge isiku või ühiskonna pahede, nõrkuste ja puuduste aadressil. Retoorika- hõlmab suulise ja kirjaliku kõne oskusliku ja tõhusa loomise ja edastamise teooriat, tehnikat ja kunsti. Mimesis-jäljendamine Epideiktiline-otsene Naturalism- 19. saj lõpp, kirjandus- ja kunstivool, täpsus ja erapooletus üksikasju valimata Stoiline-eluraskustes vankumatu, kindlameelne; filosoofide eluviis Apaatia-emotsionaalse reaktsiooni puudumine Heeros-kangelane
Kirjandus! 1)Kirjanduse põhiliigid:Eepika, Lüürika, Dramaatika 2)Eepika: eepilised teosed kirjeldavad enamasti sündmusi, ent esineb ka tundekirjeldusi. Põhitunnuseks on jutustaja ja jutustatava olemasolu. Kirjeldatakse päriselt asetleidnud sündmusi, kui ka väljamõelduid. Jutustava(eepilise) teose 3 põhitunnust: Süzee-tegevustik Karakter-inimloomust ja ajastut esindav kirjanduslik kuju Miljöö-keskkond Eepika= Romaan-palju probleeme, mitu süzeeliini, palju tegelasi Eepos-ulatuslik jutustav värssteos Novell-tiheda sisu ja väheste tegelastega jutustus, millel enamasti on vaid 1 keskne teema. Jutustus-novelli ja romaani vahepealne. Novellist laiem sündmustik ja vabam vorm, romaanist lühem ja lihtsama ülesehitusega Muinasjutt-rahvajutu peamine liik, oma seadustega:kindlad algus-ja lõpulaused(elas kord jne), sümboolsed arvud:3, 7, 12 Miniatuur-lühipala Valm-õpetliku või pilkava sisuga lühiteos kas värssi...
neid tühisele ja egoistlikule kõrgemale klassile. Loomingu suurema osa moodustavad laulud ja romansid (saavad aru ka lihtsamad inimesed). Uudsuseks inimese erineva kõneviisi jäljendamine meloodia tõusud, langused, tempod, rütmid, helitugevus, registrid. D. andis edasi muusikalisi portreid. Vokaal retsitatiivne (kõneline alul). Uued laululiigid: satiiriline laul (nalja, kritiseerivad), stseenid elust (pildikesed). Satiirinooled kõrgema seltskonna poole naer ja pilge nende üle: "Mölder" (juua täis, rahulik, usklik mölder, kiireloomuline naine), "Tiltulaarnõunik" (kantseleis, hädine tragikomöödia), "Vana kapral". Ooper "Näkineid". D. tundis ooperi vastu suuremat huvi. Kuulub vene klassikasse, kirjutatud Puskini lõpetamata draama järgi. Põhiliselt tegelaste hingeelu. Mitu liini (isikudraamat). Tegelased: mölder, tütar Natasa, vürst ja ta abikaasa. I vaatus. Noor vürst armub Natasasse, kuid vürst on sunnitud seisuse kohaselt abielluma
pioneer Agu Sihvka J.Rannapi agu Sihvka annab aru). Pildikoomika võib esineda iseseisvalt (karikatuur) või toetada tekstis olevat koomikat (E.Valter). Eri vanuses lastele sobivad eri tüüpi koomikad. A. Lindgren ,,Vahtramäe Emil", E.Raud ,,Naksitrallid" Huumor heatahtlik ja rõõmsameelne nali. Tänapäevases tähenduses alates 18sajandist. Teistest koomika liikidest erineb leebema häälestuse poolest, puudub halvustamine ja terav pilge. Alati olnud rahvaluule ja kirjanduse osa. Naermine nähuste või isikute vastuoluliste külgede üle seostub probleemide koomilise tõlgendusega ning kaasatundmise ja sümpaatiaga nalja objekti suhtes. Must huumor sisaldab absurdielemente, esineb sageli sõdurinaljades, linnalegendis, anekdootides. Personifitseerimine ehk isikustamine - kõnekujund, metafoori alaliik, elusolendi tunnuste ja omaduste ülekohandamine loodusnähtustele, esemetele, või mõistetele. P. peegeledab
Leemeti õde Salme käib raamatu lõpus väga alla. Ta elab koos oma karuga, kes tänu jahimeestele on nüüd liikumisvõimetu. Salme ei hoolitse enam enda eest. Tal on ükstapuha, sest metsas pole teisi inimesi, kelle arvamus talle loeks. Inimesed pingutavad paljuski sellepärast, et pälvida teiste inimeste tähelepanu, kiitust, tunnustust. Kui poleks kedagi, kelle nimel pingutada ei viitsiks me ilmselt lillegi liigutada. Mees, kes teadis ussisõnu on suur pilge eesti rahvale. Meeldetuletus, mille me kaotada võime, kui jätkame sellist suurt integreerumist välismaailma. Me unustame oma põliskultuuri, oskused, mis on teinud meid uuesti vabaks rahvaks ning sulame ühtsesse halli massi, kel pole mitte mingisuguseid ambitsioone. See on ka ehk prognoos eesti rahva saatusele, et ükskord jääb meid alles vaid üks inimene, kes siiamaani mõistab eesti keelt. Me peame ühiselt võitlema selle nimel, et meie keel säilima jääks.
Tema loomingut iseloomustades ütleb Reet Krustens: "Oma ellusuhtumiselt ja kujutamislaadilt on Eno Raud humorist, tihtipeale parodeerija ja karikeerija, lasteraamatutes enamasti muhe muigaja. Tema stiil on lihtne ja kodune, ta kõneleb kõigile teada ja tuntud asjadest, aga näeb neid ometi uues valguses. Eno Raua lihtsust ei tohi uskuda, hoopiski mitte aga lihtsameelsuseks pidada. Kõige süütumad sõnad, kõige argisemad juhtumused võivad sealsamas avaneda kui pilge või paroodia. Kui kõneldakse lasteraamatute õpetlikkusest, siis enamasti tavatsetakse positiivses mõttes rõhutada, kui peidetud ja märkamatu see on. Võib-olla on Eno Rauaga pisut teisiti? Tema õpetlikkus on hoopis ootamatult avalik, nii avalik ja loomulik, igast sõnast ja teost siginev, et ei märkagi seda enam õpetlikkuseks pidada. On lihtsalt elu ise, ja see õpetab," (Krusten, 1978:67) Teiste sõnadega öeldult: väikestest lihtsakoelistest aabltsajutukestest kuni keeruka
armastuslaulud ning ka vaimulik laul ja naabrite muusika. Suur osa kujunemisel oli ka sellel et tekkisid uued pillid ( nt. Torupill, lõõtspill ja uuem kannel). Kuigi uuem rahvalaul oli levinud lauldi ka mingil määral regilaulu. Uuemad rahvalaulud olid kindlasti lõppriimilised see oli üks peamisi uuema rahavalaulu tunnuseid. Peale naiste hakkasid nüüd ka sõna võtma mehed ja tekst muutus kaasaaegsemaks. Kerkisid esile pilge ja paroodia. Muusika oli jaotunud laenviisideks ( enamasti saksa) ja tantsuviisideks (polka, valss jne). Uuemat rahvalaulu esitati sageli erinevalt regilaulust pillide saatel ja seda tehti ajaviiteks mitte töö mööda saatmiseks. Uuema rahvalaulu liigid: 1) Meestelaulud (sõjad, meremehe elu, kõrtsi, nalja ja pilkelaulud jne) 2) Naistelaul (armastus ja kaotused ja tunded jne) 3) Ringmängu ja tantsulaulud (see täitis noorte puhkehetki) Rahvapillide loetelu:
nt hiirekuningas `kass', kaeramootor `hobune', juukseädal `lühike juus',jänesetäkk `isajänes', lustikummut `kaasaskantav raadio, makk vms', nõelakuningas `rätsep', eluvesi või elutilgake `viin', prillipapa `prillikandja',pa rdonks `vabandust', issanda loomaaed `inimesed', kondiaur `lihasejõud', tigupost `harilik post vastandina elektronpostile'. 4. Iroonilistes sõnades peitub aga juba terav või mahendatud pilge, nt junkur `noormees, kavaler', tuhvlikangelane `naise valitsuse all olev abielumees', debiilmolufon `mobiiltelefon'. 5. Halvustava, laitva või põlgliku tähendusega on pejoratiivsed sõnad ehk pejoratiivid. Selliseid negatiivset suhtumist väljendavaid sõnu on eesti keeles nii tüvisõnade hulgas, nt loru, luhva, pastel `liiga pehmeloomuline inimene', kui ka tuletisi ja liitsõnu. Tuletistes võivad pejoratiivset tähendust kanda
tekitavad ühiskondliku kõlapinnaga naeru. Seega ei ole kõik, mida peetakse naljakaks, veel koomiline. Koomiline ja naljakas ei ole sünonüümid. Koomiline on esteetiline nähtus, selle juured peituvad ühiskondlikes suhetes. Koomiline on peamiselt tegelikkuse reaalselt olemasolevate vastuolude ja kontrastide peegeldus. Koomilise väljendusvahendid ja keelelis-stilistilised võtted on väga mitmekesised. Põhilisteks avaldusvormideks on humoristlik, satiiriline ( terav pilge isiku või ühiskonna pahede, nõrkuste ja puuduste aadressil ) , groteskne ( kujutusviis, mis põimib koomilist ja jubedat, tõelist ja fantastilist, ülevat ja madalat, inimlikku ja mitteinimlikku, osutades nõnda inimloomuses ja maailma elus kätkevale kohutavatele deformatsioonide võimalusele), irooniline ( peenekoeline varjatud pilge, milles esineb korraga kaks tähendustasandit see, mida öeldakse, ja see, mida mõeldakse, nt nimetatakse rumalat targaks või laiska hoolsaks ) ,
inimest pikema aja kestel jälgida, kui tunneme ta iseloomu ja harrastusi. Samuti on oluline inimesele omaste sotsiaalsete karakteristikute nägemine, näiteks riietuse iseärasused, iseloomulikud kõneväljendid ja käitumismaneer, mis räägivad tema kuuluvusest ühte või teise sotsiaalsesse keskkonda, mõnikord ka elukutsest, elukohast jms. Meie poolt lausutud sõnades võib kõlada nii erutus ja rõõm kui ka palve, käsk, nõudmine, imestus, ähvardus, kahtlus, laitus, pilge, armastus. Peale sõnade loeme seda kõike välja miimikast ja zestidest (zest võib tähendada "palun istuge", "minge välja", "jätke mind rahule" jne.). See on juba ekspressioon laiemas tähenduses, käitumise ekspressioon, mida kasutatakse suhtlemises. Ekspressiooni emotsionaalne ja mõjutav külg on omavahel tihedalt seotud. A. Makarenko arvates peab iga pedagoog õppima hääleseadet, miimika valitsemist, et osata täpselt, sugereerivalt, käskivalt väljendada oma mõtteid ja tundeid
naeruvääristab mõisnikku ellusuhtumistest. teenindavale kirikule. aadlit. Perekondliku silmakirjatsemise pilge. 5 Tuleb mainida, et Vilde viimased novellid on peensusteni viimistletud, meisterlikud, hea sõnastusega. Vildel oli plaanis asuda ka pikema proosateose kirjutamisele, ent kahjuks ta lahkus enne. Romaanikatkend ,,Rahva sulased" . 1933. aastal hakkasid ka Eestis levima fasistlikud mõtted, milledele Vilde sotdemona tohutult vastu oli. Ta kirjutas
just nagu kütt dzunglis üht jälge taga ajad ja korraga hävitatud kudede, mügarate, vohandite ja rebendite keskel silm silma vastu seisad temaga, suure kiskja Surmaga ja astud temaga võitlusse, relvaks vaid õhuke tera ja nõel ning vääramatult kindel käsi... Kuidas sai talle seletada, mis tähendas, kui siis läbi selle ülima keskendumise silmipimestava selguse ühtäkki tume vari verre lõi nagu kõrk pilge, mis tundus noa nüriks, nõela hapraks ja käe raskeks tegevat, ja kui see nähtamatu, mõistatuslik, pulseeriv Elu korraga võimetute käte vahel tagasi mõõnas, koost lagunes, haaratuna üleloomulikust, mustast keerisest, milleni sa ei jõudnud, mida sa ei suutnud kammitseda; mis tähendas, kui nägu, mis äsja veel hingas ning oli Mina ja kandis nime, muutus äkki nimetuks, tardunud maskiks... Kuidas sai seletada seda mõttetust, mässavat jõuetust... ja mida oli siin seletada
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
