PUHTA MÕISTUSE KRIITIKA - Kanti 57 eluaastal ilmub tema "Puhta mõistuse kriitika". - Iseloom, ülesehitus ja põhimõtted - "Ma julgen enesele öelda, et ühtki metafüüsilist ülesannet pole, mida siin ei lahendata või mille lahenduseks vähemalt võtit ei anta." - Teose teise väljaande maht on 884 lk. - See on maailmakirjanduse raskemaid ja sisukamaid teoseid. Jaotus - Transtsendentaalne elementaarõpetus - Transtsendentaalne aisteetika meelelisuse võimalused. - Transtsendentaalne loogika mõtlemise võimalused. - Loogika - Transtsendentaalne analüütika käsitleb mõistmist (Verstand) - Transtsendentaalne dialektika käsitleb mõistust (Vernunft) Mõisteid - "Kriitika" ei tähenda mitte "kritiseerimist" hukkamõistu tähenduses vaid läbivalgustamist, piiride määratlemist.
Ta kinnitab, et teadmine saab alguse kogemusest, kuid ei tulene sellest. Teadmine on hoopis mõistuse poolt mõtestatud kogemus. Kuid see, milline see kogemus täpselt on, sõltub juba konkreetse inimese mõistusest. 13 Kanti kohaselt tajupildid ilma mõtestamata on pimedad, nii nagu mõistuse poolt loodud mõisted ilma tajupiltideta on tühjad. 14 12.2. Transtsendentaalne filosoofia Transtsendentaalne on igasuguse kogemuse eeltingimusi puudutav; see mõiste on Kanti filosoofias seotud eelkõige küsimusega: mis teeb inimkogemuse üldse võimalikuks? Immanuel Kant 15 Kanti järgi teeb kogemuse võimalikuks meie jaoks mõistus, mis seob inimkogemuse kõik erinevad aspektid terviklikuks kogemuseks.
2. Platoni ideedeõpetus (loeng + ES lk 22-37) 3. Platoni ühiskonnakäsitus (ES lk 37-43) 4. Aristoteles: ideedeõpetuse kriitika, metafüüsika, õpetus kategooriatest ja põhjustest (loeng + ES lk 44-67) 5. Aristotelese eetika: eudaimonism, kesktee, eluviisid (loeng + ES lk 67-74) 6. Descartes'i ratsionalism: kahtlus, tõsikindel tedmine, cogito ergo sum, keha ja hinge dualism (ES lk 103-118) 7. Kanti teoreetiline filosoofia: asi iseeneses, tunnetuse võimalikkuse aprioorsed tingimused, transtsendentaalne filosoofia, aru kategooriad, mõistuse ideed, traditsioonilise metafüüsika kriitika (ES lk 197-213) 8. Kanti eetika: kohus, kategooriline imperatiiv (ES lk 213- 220) 9. Nietzsche: platonismi ümberpööramine, nihilism, üliinimene (loeng + ES lk 307-331) Kirjandus - kohustuslik: ES = Esa Saarinen. Läänemaise filosoofia ajalugu tipult tipule Sokratesest Marxini. Tallinn, 1996 (2002, 2004) - täiendav: Elmar Salumaa. Filosoofia ajalugu I-V. Tallinn, 1992- 1998
objektiivsus. Objekti esiletoomine kaemuses ja kategooriate rakendamine neile on Kanti väitel ühe ja sellesama protsessi kaks külge. Kant formuleerib selle tema jaoks alustrajava teesi järgmiselt: “Seesama funktsioon, mis annab erinevatele ettekujutustele ühtsuse ühes otsustuses, annab ühtsuse ka erinevate ettekujutuste pelgale sünteesile ühes kaemuses; seda ühtsust nimetatakse üldiselt väljendatult puhtaks arumõisteks” (B 105). Vt. “Prolegomena …”: §§ 18-22, 39. Transtsendentaalne deduktsioon ja transtsendentaalne apertseptsioon . Püüdes kogemuse kriitika kaudu esile tuua puhta loodusteaduse võimalikkuse tingimusi kasutab Kant tolleaegse empiirilise psühholoogia sõnavara: kaemused, tajud, kujutlusjõud, teadvus jne. Psühholoogia käsitleb psüühiliste protsesside kujunemist. Ka Kanti käsitlus jätab seetõttu esmapilgul mulje, justkui oleks siin jutt üksteisele järgnevatest protsessidest, mille tulemusel
HINDUISTLIKU TAGAPÕHJAGA USUNDID 1. Transtsendentaalne meditatsioon. Algselt vaimse taassünni liikumine. Alla kuuluvad Loova Intelligentsi teadus ja Maharishi Internatsionaalne ülikool jt. Rajaja: Maharishi Mahesh Yogi = Tema Pühadus, Suur Tark. = MMY kogudus. Väitis, et õppis Šri guru Deva juures. 1965 Akadeemilise Meditatsiooni ühing. 1970 Maharishi Rahvusvaheline Ülikool. Harrastajad väidavad et see pole religioon, seega soodsad levikuvõimalused. Kasutab palju teaduslikke termineid (usaldusväärsus)
Looduslikud asjad Ideed Looduslike asjade varjud Matemaatilised objektid Lõke koopas Päike Tehislikud esemed Empiirilise maailma olendid ja esemed Tehislike esemete varjud Empiiriliste esemete kujutised 4. Milliseid olemise valdkondi Platon eristab? Epistemoloogia põhisuunad: · Ratsionalism · Empirism · Transtsendentaalne kriitika · Fenomenoloogia · Pragmatism 5. Milliseid teadmise astmeid Platon eristab? Selgitage neid eristusi näidetega. Platon eristab 2 teadmise astet. Teadmine puudutab asjade erinevaid printsiipe. Mis on tegelik? Mis on tegelikkuse prinsiip? 6. Kas põhimõtteliselt on tegelikkust ja näivust võimalik eristada? Tooge välja ja selgitage kolme põhiseisukohta selles küsimuses (objektivism, skeptitsism ja subjektivism).
Järgmine küsilause: kuidas on võimalikud aprioorsed sünteetilised laused? Kas on võimalik selline teadus nagu metafüüsika? Mis on kahe küsimuse seos?!?!? Ajend oli võrdlus väliste teadustega. Süvendati, et tungiti metafüüsika loomusse. Eripärane oli, et metafüüsika oli sünteetiline ja aprioorne samal ajal. Seega tuleb vastata küsimus, et kas aprioorsed sünteetilised laused on võimalikud? Akreditiiv(tegevusloa andmine ehk tunnustamine, tuleb küsimusele vastata). Transtsendentaalne filosoofia(def) – kuidas on võimalik sünteetiline aprioorne tunnetuse võimalikkus? Selle küsimuse peab vastama ennem, kui vastata laiemale küsimusele. Puhas matemaatika ja puhas loodusteadus(?). mõlemad on sünteetilised aprioorsed tunnetused, teadmised. Metafüüsika ja sünteetiline aprioorne tunnetus, selle seose leidmine = samad tingimused nii matemaatikas kui metafüüsikas. Peame vastama küsimustele: kuidas on võimalik puhas matemaatika? Kuidas on võimalik puhas loodusteadus
· Humbolt 1830ndal võttis kasutusele termini assotsiatsioon, avastas miilud (= Davidi hirved) Hiinas. · Braun Blanquet 1932ndal uuris taimekoosluste koosseisu, levikut · Tansley 1935ndal võttis kasutusele mõiste ökoloogia · Clements, Schimper, Warming ja Cowles, Schorter ja Kirchner, U. Masing, A. Trass, Erich Kukk, M. Tsoobll, Ü. Mander, J. Korta · Romantiline transtsendentaalne looduskaitse eetika 19. Saj. ( Esimene ametlik LK haldus) Ralph Waldar Emerson, Henry David Thoreau, John Muir · USA Sierra klubi tegutseb siiani · Ressursi kaitse eerika 20. Saj Gifford Pinchot, John Stuart Mill · Evolutsioonilis ökoloogiline Maa eetika · Aldo Leopold klassikaline essee A Sand Country Almanac ( 1949) · LK bioloogia sündis 1980ndal Soule ja Wilcox ,, LKB ; evolutsioonilis ökoloogilis lähenemine"
põhjendada. sisukamaid teoseid. · Nii sündis Kant - Laplace (1749-1827) · PUHTA MÕISTUSE KRIITIKA nebulaarhüpotees. Laplace tuli samale kujutlusele Jaotus mõned aastakümned hiljem. · Transtsendentaalne elementaarõpetus · Loodusteaduslikud teosed · Transtsendentaalne aisteetika meelelisuse · "Füüsiline monadoloogia" võimalused. · Kant kasutab siin Leibnitzi monaadi mõistet. Ta · Transtsendentaalne loogika mõtlemise defineerib monaadi "ruumitäitva jõuna"
selgitusi ja kirjeldusi. Uuringute kohaselt (EEG andmetel) erineb see nii ärkvelolekuteadvusest kui ka unenägemise ja sügava une ajal esinevast teadvusseisundist. Erinevad traditsioonid ja koolkonnad loendavad paljusid samadhi astmeid. Buddha olevat näiteks tõusnud kaheksandale astmele, siis laskunud tagasi esimesele, tõusnud uuesti neljandale ning sealt läinud nirvaanasse. Eestis muutus 1990ndatel aastatel populaarseks transtsendentaalne meditatsioon(TM). Meditatsioonideks on pealkirjastatud ka usulisi või filosoofilisi kirjutisi, kirjapandud mõtisklusi mingil teemal (Descartes'i "Meditatsioonid esimesest filosoofiast"), muusika- ja kunstiteoseid jpm. ehk siis meditatsiooni tulemusel või käigus loodud asju.
Analüütiline filosoofia süstematiseerus loogilise positivismi raames. monism Materialistlik monism - kõik olemasolev on mateeria. Universumi põhiolluseks on mateeria - aine ja energia. Tegelikkusest saame teavet materiaalseid objekte ja nähtusi mõõtes. Pole oluline, mis on teadvus, see lähtub mateeriast (ilmselt ajust). Teadvus ilma mateeriata (füüsilise organita) on mõeldamatu ja tema olemusest saame teavet aju uurides. Transtsendentaalne monism - olemasolev koosneb mateeriast ja teadvusest, kusjuures mateeria lähtub teadvusest. See metafüüsika eeldab, et ülim ollus universumis on teadvus (Vaim, intellekt). Teadvus (Vaim) on primaarne ja mateeria kujuneb mingis mõttes teadvusest. Seega intellekt võib eksisteerida ilma materiaalse kandjata (kehata). Meile tajutava maailma taga on reaalne tegelikkus (vaimne), millega saame ühendust mitte füüsiliste meelte, vaid sügava intuitsiooni abil
Sisselugemiseks oleks kasulik alustada kergemate kriitikaeelse perioodi teostega, eriti aga "Prolegomena't" lugeda, kus Kant ise teeb katse "Kriitikas" antud kokku võtta. "Puhta mõistuse kriitika" koosneb peale eessõna ja sissejuhatuse kahest osast: transtsendentaalsest elementaarõpetusest, mis moodustab raamatu kaalukama osa ja transtsendentaalsest meetoditeõpetusest. Elementaarõpetusel on omakorda kaks osa: transtsendentaalne aisteetika käsitleb meelelisuse võimalusi; transtsendentaalne loogika mõtlemise võimalusi. Loogikal on omakorda kaks osa: transtsendentaalne analüütika käsitleb mõistmist (Verstand) ja transtsendentaalne dialektika mõistust (Vernunft). Püüame siinkohal anda mõned mõistete seletused. "Kriitika" ei tähenda mitte tänapäeva tähenduses "kritiseerimist", hukkamõistu mõttes vaid läbivalgustamist, ülekatsumist, piiride määratlemist.
oled siis sina, et sa sellega ei nõustu? Vastuväide: minevikus on üldiselt usutud ka näiteks sellesse, et Maa on universumi kese ja et Päike tiirleb ümber Maa, et inimene võib nõiduse abil libahundiks moonduda ja muud, mida tänapäeval enam üldiselt ei usuta. · Moraaliargument: moraal ei saa eksisteerida ilma Jumalata. Vastuväide: ka ateistide hulgas on moraalsed inimesi. · Transtsendentaalne jumalatõestus: loogika, teadus, eetika ja teised head asjad on mõttetud, kui Jumalat ei ole; järelikult peavad Jumala olemasolu vastased argumendid olema vastuolulised. Tänapäeval loogikas ja loodusteadustes Jumala mõistet üldiselt ei kasutata, mis selle väite kummutab. · Kristlusele spetsiifiline kristoloogiline argument: Jeesuse Kristuse elu, nagu see on kirjas Uues Testamendis, tõestab tema usaldusväärsuse, nii et me võime olema kindlad
"Puhas" mõistus tähendab antud juhul enam vähem sedasama, mis teoreetiline mõistus, mis avaldus ratsionalistlikes filosoofiasüsteemides ja reaalteadustes Kanti kriitilist filosoofiat, nagu ta enda filosoofiat tihti ka nimetab, võib käsitleda ettevõtmisena, kus mõistus on seadnud iseennast mõistuse kohtulaua ette, et eristavalt piiritleda mõistuse õiguspärase rakenduse ala mõistuse õigustamatust rakendusest. Kriitika on ühtlasi ka transtsendentaalne analüüs: teadusliku teadmise võimalikkuse tingimuseks on inimlike tunnetusvõimete rakendamine nende õigustatud rakenduspiirides. Immanuel Kanti eetika kategooriline imperatiiv. Tuntuim deontoloogilise eetika esindaja on Immanuel Kant (1724-1804). Kant uskus, et moraalil pole mingit seost sellega, kas ja kuidas me maailma kogeme. Moraal on kogemustevaba. Üksnes puhtale mõistusele toetudes oleme me võimelised teadma, mis on õige ja mis väär
Ei tunnista Descartese lähtekohta cogito, ergo sum, sest seal ei ole mõtlemine millelegi suunatud ning järelikult ei saa kogu filosoofia toetada. Husserli filosoofias on tsentraalseks reduktsioonid: - Eideetiline reduktsioon loobume füüsilise objekti tajust. Eidos kujund. Vaatleme maja, jätame eripärad kõrvale ja vaatleme maja kui objekti. Huvitab vaid see, et tegemist on majaga. Kontsentreerume metafüüsilisele olemisele. - Transtsendentaalne reduktsioon tunnetuse rõhuasetuse muutus objektile orienteerituselt tunnetusaktile. Tunnetusobjekti enese käsitamine mitte reaalse, empiirilise, sotsiaalse ja psühholoogilise olemusena, vaid "puhta" transtsendentaalse teadvusena. Filosoof tegeleb objekti olemusega. - Fenomenoloogiline reduktsioon eideetiline + transtsendentaalne st. hoidumine igasugustest
" — peatada tähelepanu teadvuse suunatusel esemele, milles esemed avavad oma tähenduse ilma viiteta looduslikele või inimkäte poolt loodud seostele teiste esemetega. Ideed puhtast fenomenoloogiast ja fenomenoloogilisest filosoofiast 1913 Analüütilis-sünteetiline süsteemne töö teadvusega. Fenomenoloogiline reduktsioon — välistab uurimisvallast kõik empiiriliselt saadu. Jääb ainult ind. teadvus. Järgmises järgus välistatakse ka ind. teadvusega seotu (transtsendentaalne reduktsioon), mille tulemusena saadakse impersonaalne "puhas teadvus", "puhtad olemused". Puhtad olemused ei eksisteeri iseseisvalt, neil on ainult "tähendus", mis tuuakse välja intentsionaalse akti kaudu. Puhta teadvuse idee, selle noeetilis- noemaatiline struktuur. Husserli "puhta teadvuse" mudel 1. teadvust võetakse kui lõputut "voolu" selles ühtses ja katkematus voolus eraldatakse fenomenid, milledest igaüks on terviklikkus.
iga pühapäev püha õhtusöömaaeg. Ilmikvennad kui ametikandjad. 1993 7,2 milj. Eestis 2086 liiget. 5. Armastuse Perekond. Algselt Jumala Lapsed. Asutaja David Berg. 1968. Prostitutsioon uute liikmete värbamiseks. Vastuliikumine: Vanemate komitee meie poegade ja tütarde vabastamiseks Jumala Lastest. Kommuunid. Pole kindlat seostatud õpetust, muutuvad vaated. Eestis ametlikult ei tegutse. HINDUISTLIKU TAGAPÕHJAGA 1. Transtsendentaalne meditatsioon. Algselt vaimse taassünni liikumine. Alla kuuluvad Loova Intelligentsi teadus ja Maharishi Internatsionaalne ülikool jt. Rajaja: Maharishi Mahesh Yogi = Tema Pühadus, Suur Tark. = MMY kogudus. Väitis, et õppis Sri guru Deva juures. 1965 Akadeemilise Meditatsiooni ühing. 1970 Maharishi Rahvusvaheline Ülikool. Harrastajad väidavad et see pole religioon, seega soodsad levikuvõimalused. Kasutab palju teaduslikke termineid (usaldusväärsus)
ärksa erksa hõlpsa petselt hapra tõpra RASKED SÕNAD, TOPELTHÄÄLIKUD KEERUKAS rezissöör HÄÄLIKUÜHEND ressurss elimineerima marsruut renessanss fokuseerima distsipliin balansseerima luminestsens forsseerima pulseerima pulss transtsendentaalne annulleerima kurseerima kurss stsenarist paralleelne grimeerima grimm stseen intelligentne emigrant immigrant misanstseen millennium stjuardess stjuuard sentents immuunne adressaat aadress potentsiaalne koordinaadid magistrantuur
Kanti metafüüsika-süsteemis astub vana ontoloogia “kohale” seevastu transtsendentaalfilosoofia. “Puhta mõistuse kriitikas” Kanti poolt antud klassikaline määratlus transtsendentaalsele analüüsile on järgmine: “Ma nimetan transtsendentaalseks igasugust tunnetust, mis ei tegele mitte niivõrd objektidega kui meie objektidetunnetamise viisiga ülepea, niivõrd kui see peab olema võimalik a priori” (B 25). Transtsendentaalne on selline mõtlemine, mis on tunnetanud, et iga teadus jääb naiivseks ja satub vältimatult eksitustesse seni kaua, kui see peab silmas üksnes objekte, mille tunnetamine on tema ülesanne. Mõtlemine on õigel teel alles siis, kui see on mõistnud, et teadmiseni saab jõuda vaid juhul, kui mõtlemine teeb omaenda teadmise enda järelemõtlemise esemeks, nii et mitte üksnes teadmise objektid, vaid ka objektide tunnetamise viis on saanud mõtlemise esemeks.
juurde sellistena, nagu neid kogetakse ning kuna igasugune teadmine põhineb kogemusel, tuleb ka tegelikku maailma uurida kogemuste kaudu see oli ka tema põhimõte fenomenoloogia seisukohalt. (Finlay 2008; Laherand 2008: 32) Fenomenoloogilise meetodi põhimõteteks on: fenomenoloogiline reduktsioon, s.t. hoidumine igasugustest otsustustest, mis käivad objektiivse reaalsuse kohta ning väljuvad "puhta" (s.o. subjektiivse) kogemuse piiridest; transtsendentaalne reduktsioon, s.t. tunnetusobjekti enese käsitamine mitte reaalse, empiirilise, sotsiaalse ja psühholoogilise olemusena, vaid "puhta" transtsendentaalse teadvusena. (Tammo 2008) Nendest põhimõtetest areneski välja fenomenoloogiline uurimus, mille puhul on eesmärgiks mõista ja seletada, kuidas üksikisikud või isikute grupid kogevad mingit kindlat nähtust, sündmust vms enda isiklikust vaatenurgast (Lavrakas 2008: 730).
saa isegi mitte põhimõtteliselt küündida asjadeni iseendas. Tema taustaks on ’’kahe maailma’’ õpetus. Tunnetuse võimalikkuse aprioorsed tingumused- Igasugune aistimistegevus eeldab ruumilisuse ja ajalisuse põhimõisteid. Liigendus sünnib aja ja ruumi kaudu. Taju ei ole olemas nendeta. Igasugune taju peab suhtestama inimteadvuse põhiliste toimimisviisidega. Taju eeldab ümberlükkamatuid üldmõisteid. Transtsendentaalne filo- (inimlik kogemus) Viitab analüüsile, mis puudutab inimliku kogemuse vältimatuid tingimusi. Pürgib paljastama üldkogemuse üldkehtivaid jooni, ilma milleta poleks ta võimalik. Kant tahab olemasolevast teada saada, mitte selle üle kohut mõista. Aru kategooriad- 12 tki. Kogu iseloomustab idee- inimaru ja mõtlemine toetub taju ületavatele põhimõtetele, mille abil ongi alles võimalik igasuguse tajuaines mõistuslik käsitlemine
täindavat vaatlust ( nt „pall veereb, sest ta on ümmargune“). Väljend „a priori“ tähendab, et mingi väide on „juba ette“ veenev. Ratsionalismi kõige kindlamaks kantsiks oli ammusest ajast olnud matemaatiliste aksioomide evidentsus, iseenesestmõistetav kehtivus. Sellepärast uurib Kant kõigepealt, kuidas matemaatika üldse võimalik on. Seda teeb ta „Puhta mõistuse kriitika“ esimeses osas, mille pealkiri on „Transtsendentaalne esteetika“. „Esteetika“ all mõistab Kant õpetust tajumusest ehk, nagu ta ise ütleb, „kaemusest“. “Puhta mõistuse kriitika” (1781) uurib puhta süstemaatilise tunnetuse võimalusi ja püüab anda mõistusele (aprioorsele) kindla koha tunnetuses. Kant leiab, et meie tunnetusvõime on jagatud kaheks: alamaks - meeleliseks (võime meelelisteks kaemusteks) ja kõrgemaks mõistuslikuks (võime mõelda). Tunnetuse aprioorse osana leiab ta: 1
Epistemoloogia teadus teadmisest/tunnetusteooria/gnoseoloogia teadus sellest tarkusst filosoofia üks põhivaldkondi, kus küsitakse · Teadmise võimalikkuse ja selle objetiivsuse kohta · Tunnetusmehhanismide kohta kust see lähtub, kust ma aru saan asjadest? · Tõe olemuse kohta kuidas eristada tõde ja vale ja mis see tõde üldse on? Epistemoloogia põhisuunad: · Ratsionalism · Empirism · Transtsendentaalne kriitika · Fenomeloogia · Pragmatism Tegelikkuse ja näivuse eristuse näited: A. Peeter on hea sõber B. Peeter käitub hea sõbra kombel A. Peeter armastab mind B. Peeter väidab, et ma armastab mind A. Jumal kuuleb mu palveid B. Kui ma usun, et Jumal kuuleb mu palveid, siis see aiatb mind hingerahu saavutamisel A. Peeter varastas Marilt 1000 krooni B. Ma ei usalda Peetrit ja usun, et ta varastab alati kui saab Bd isel
2012). 6 2. Kohalolu metafüüsika Derrida lähtub eeldusest, et Lääne filosoofia metafüüsiline traditsioon põhineb kohalolu väärtustamisel. Kohalolu (présence) määratleb olemise, ilma kohaloluta olemist ei ole. Kohalolu väljendub kas objekti ajalise ja ruumilise kohaloluna, subjekti kohaloluna iseenese jaoks kõnes või mõtlemises, või ülima tähenduse allika algse kohaloluna (jumal, transtsendentaalne tähistatav). Kohalolu väärtustamine avaldub vastandipaaridena (binaarsed opositsioonid), mille üht liiget peetakse kohalolu seisukohast positiivseks, teist aga negatiivseks. Nii on kõne metafüüsiliselt positiivne, kiri aga negatiivne, sest kõne väljendab elavat kohalolu, kiri aga kujutab endast elava kohalolu puudumist. Seetõttu moodustub kiri teatava lünga või puudumise (absence) kaudu.
Et aga nendest tegelikest ja ühtlasi põhjendatud puhastest aprioorsetest tunnetustest üle minna võimaliku metafüüsika kui teaduse juurde, peab peaküsimusse lülitama ka loomusunni selliseks teadmiseks, selle mis seda esile kutsub ja üksnes kui looduse poolt antud, kuigi oma tõesuses mitte just usaldusväärne aprioorne tunnetus talle aluseks on, ning mille käsitlemist ilma tema võimalikkuse kriitilise uurimiseta juba tavaliselt nimetataksegi metafüüsikaks; sellega aga jaguneb transtsendentaalne põhiküsimus neljaks eraldi küsimuseks: (§ 5) 1. Kuidas on võimalik puhas matemaatika? 2. Kuidas on võimalik puhas loodusteadus? 2 3. Kuidas on võimalik metafüüsika üldse? 4. Kuidas on võimalik metafüüsika kui tedaus? Antud referaadis käsitlen ülevaatlikult kahte esimest transtsendentaalset põhiküsimust, mis on seotud näimise ja aru vahekorraga
See tagab, et kõik ratsionaalsed olendid jõuavad ühtede ja samade järeldusteni. Kant eristab 2 sorti imperatiivi: Mõistus on piisav selleks, et leida üles hüpoteetiline imperatiiv, moraaliseadus kui transtsendentaalne ja kõigi ratsionaalsete olendite jaoks kategooriline imperatiiv. universaalselt siduv. 19 20 A Free sample background from www.awesomebackgrounds
"Puhas" mõistus tähendab antud juhul enam vähem sedasama, mis teoreetiline mõistus, mis avaldus ratsionalistlikes filosoofiasüsteemides ja reaalteadustes Kanti kriitilist filosoofiat, nagu ta enda filosoofiat tihti ka nimetab, võib käsitleda ettevõtmisena, kus mõistus on seadnud iseennast mõistuse kohtulaua ette, et eristavalt piiritleda mõistuse õiguspärase rakenduse ala mõistuse õigustamatust rakendusest. Kriitika on ühtlasi ka transtsendentaalne analüüs: teadusliku teadmise võimalikkuse tingimuseks on inimlike tunnetusvõimete rakendamine nende õigustatud rakenduspiirides. Immanuel Kanti eetika kategooriline imperatiiv. Tuntuim deontoloogilise eetika esindaja on Immanuel Kant (1724-1804). Kant uskus, et moraalil pole mingit seost sellega, kas ja kuidas me maailma kogeme. Moraal on kogemustevaba. Üksnes 15 puhtale mõistusele toetudes oleme me võimelised teadma, mis on õige ja mis väär.
Religion mingile kultuurile, etnosele või sotsiaalsele rühmitusele omane tõekspidamiste, ettekujutuste, käitumisnormide, müütide ja riituste kogum, mille siduv element on usk üleloomulikesse olenditesse ja nähtustesse, kellest või millest tuntakse end sõltuvalt ja keda tuleb usuliselt austada, kummardada ja teenida. Religiooni objektiks on üleloomulik ja kogemuseväline (transtsendentaalne) vägi. Religiooni ülesanded: 1) Nähtuste seletamine; 2) Ühiskonna kindlustamine; 3) Inimeste psühholoogiline toetamine; 4) Traditsiooni loomine ja sel moel mälu edasi kandmine. Teoloogia teadus Jumalast või Jumalatest, religioossest õpetusest, dogmadest, riitustest ja teenimisest. Teoloogia uurib teadusliku mõisteaparaadi ja teaduslike meetodidega religiooni kui nähtuse ja üleloomuliku printsiibi olemust, üleloomuliku printsiibi ja inimese vahekorda ,
,,Mõned kehad on rasked."). Kanti huvitasid vaid aprioorsed sünteetilised otsustused ehk teadmised. Kant kirjutas: ,,... paratamatus ja range üleüldisus on aprioorse teadmise tõelised tunnused ...". Igapäevaste nähtuste maailma, mis eksisteerib a posteriori, nimetas Kant fenomenide maailmaks -- ding für sich. Selle kõrval on noumenite maailm (a priori), mis eksisteerib inimesest sõltumata -- ding an sich (asi iseeneses) ehk transtsendentaalne maailm -- igasuguse kogemuse eeltingimusi puudutav. Selleks, et inimene saaks tunnetada maailma, peab eeldama transtsendentaalse maailma olemasolu. Fenomenide maailm saab eksisteerida selle tõttu, et on olemas ding an sich maailm. Inimese tunnetuse astmed on meeled, aru ja puhas mõistus. Tunnetuse meelelisel astmel inimese taju kasutab ruumi ja aega kui meelelise kaemuse aprioorseid vorme ja saab esemed. Aru tasandil toimub esemetest mõtlemine, milles opereeritakse kategooriatega
seosed populatsiooni tiheduse ja suremuse vahelKokutsajev mullateadlane 1900 esitas mullatüüpide klassifikatsiooniHumbolt 1830ndal võttis kasutusele termini assotsiatsioon, avastas miilud (= Davidi hirved) Hiinas.Braun Blanquet 1932ndal uuris taimekoosluste koosseisu, levikutTansley 1935ndal võttis kasutusele mõiste ökoloogia Clements, Schimper, Warming ja Cowles, Schorter ja Kirchner, U. Masing, A. Trass, Erich Kukk, M. Tsoobll, Ü. Mander, J. KortaRomantiline transtsendentaalne looduskaitse eetika 19. Saj. ( Esimene ametlik LK haldus) Ralph Waldar Emerson, Henry David Thoreau, John MuirUSA Sierra klubi tegutseb siianiRessursi kaitse eerika 20. Saj Gifford Pinchot, John Stuart Mill Evolutsioonilis ökoloogiline Maa eetikaAldo Leopold klassikaline essee A Sand Country Almanac ( 1949)Looduskaitse bioloogia põhiprintsiibid: EV on põhiaksioom, mis ühendab kogu bioloogiatÖkoloogilises mõttes on maailm dünaamiliselt arenev ja suurel määral
Vaatluse all inimlikult arukas kogemus. Aru ja tunnetus hõlmab vaid meelel ilmnevat fenomenaalset maailma ja is aa isegi põhimõtteliselt küündida asjadeni iseendas. Taustaks ,,Kahe maailma" õpetus Tunnetuse võimalikkuse aprioorsed tingimused Igasugune aistmistegevus eeldab ruumilisuse ja ajalisuse põhimõisteid. Liigendus sünnib aja ja ruumi kaudu, milleta taju ei ole olemas. Taju peab suhestuma inimeadvuse põhiliste toimimisviisidega ja eeldab ümberlükkamatuid üldmõisteid. Transtsendentaalne filo (inimlik kogemus) viitab analüüsile, mis puudutab inimliku kogemuse vältimatuid tingimusi. Pürgib paljastama üldkogemuse üldkehtivaid jooni, ilma milleta poleks ta võimalik. Tahab olemasolevast TEADA SAADA, mitte kohut mõista. Aru kategooriad 12 tk, kogu iseloomustab idee- inimaru ja mõtlemine toetub taju ületavatele põhimõtetele, mille abil ongi alles võimalik igasuguse tajuaines mõistusliku käsitlemine. Puudutavad meile ilmnevat maailma, mitte asju iseeneses
ja ruumis. Seega tuleb järeldada, et ruumi ja aega ei tohi käsitleda asjade endi juurde kuuluvatena, vaid neid tuleb pidada asjade endi suhtes “ideaalseteks”. Seetõttu nimetab Kant oma transtsendentaalfilosoofiat ka “transtsendentaalseks idealismiks”. Too mõiste ei tohi aga eksitada: üksnes “asjade iseendis” suhtes on ruum ja aeg ideaalsed, meie jaoks, kes me kaeme asju paratamatult ruumi ja aja vormis, on nad reaalsed. “Transtsendentaalne idealist” saab seetõttu, nagu Kant ütleb, olla ühtlasi “empiiriline realist” (A 370). Vt. “Prolegomena …” § 10, 12, märkus I. Kanti vastuväited oma positsiooni kriitikale. Vt. “Prolegomena …” lk. 46-55. Kant enda filosoofia vahekorrast Descartes`i ja Berkeley`i arusaamadega . Ajendiks sellele, et määratleda enda seisukoht kummagi nimetatud autori positsiooni suhtes, sai Kanti jaoks nn. Göttingeni-retsensioon tema “Puhta mõistuse kriitikale”, milles tema
Ta sündis, elas ja tegutses Kaliningradis. · Mõjutatud Baumgarteni ideedest · Tema põhiteos ,,Praktilise mõistuse kriitika" (1787) kujutab endast pööret Õhtumaade filosoofia ajaloos, paneb aluse tänapäevase filosoofiatraditsiooni tekkimisele. Siis algas uut tüüpi mõtlemine. Algab uus filosoofiline traditsioon. · Kanti esteetika-alased tööd jagunevad: 1) tunnetusteooria (,,Puhta mõistuse kriitika" 1781) transtsendentaalne esteetika 2) esteetika kui kunstiteooria ja teooria esteetilistest maitsetest (,,Otsustusvõime kriitika" 1790). · Tunnetusteooria meelelise taju küsimused, esteetika kui tunnetusteooria. · Kunstiteooria tegelb otsustusvõimega ehk siis maitseküsimustega. Töötas välja tänaseni kehtivad postulaadid. · Asi iseeneses: mõjutab meeli, tajupraktikat. Selle tulemusena tekivad meie meeles aistingud. Need on asjad meie jaoks. Ding für mich
Kausaalsuse usaldamine põhineb usul. Induktsiooniprintsiibi kriitika Sündmustes ei ole midagi sellist, mis sunniks ühte neist tulenema teisest. Sündmused on teineteisest eraldiseisvad. Seda, milline maailm on nüüd praegu, saame me teada oma muljetest nimelt praegusel hetkel. Kuid seda, mis on hetke pärast, me ei tea. Ei saa olla kindel, et tulevikus säilib maailm muutumatuna. Kui tahame seda teada, peame toetuma oletustele, kuid see põhineb usul ja on irratsionaalne. IMMANUEL KANTI TRANSTSENDENTAALNE FILOSOOFIA. Transtsendentaalse käsitlusega viidatakse analüüsile, mis puudutab inimliku kogemuse vältimatuid tingimusi. Pürgib paljastama kogemuse üldkehtivaid jooni, ilma milleta pole võimalik. Kant tahab teadusest aru saada, mitte selle üle kohut mõista. Teadmine põhineb koostööl, teadva subjekti ja maailma vahelisel vastasmõjul. Igasugune teadmine eeldab mõistet. Kõige üldisemate mõistete otsimine on peaeesmärk. Immanuel Kanti kategooriline imperatiiv. Moraaliteooria
tahe, kuri tahe, neutraalne). Suurem osa eetikaanalüüse kuulub ühte või mitmesse neist sfääridest. 7. Võrrelge moraali teiste normatiivsete süsteemidega nagu õigus, religioon, etikett! Moraalset käitumist peetakse religiooni praktiseerimise seisukohalt olemuslikuks. Kuid neid ei tuleks samastada, kuna moraalset raktikat ei pruugi motiveerida usulised kaalutlused ja moraalireeglid ei priigi põhineda ilmutusel või autoriteedil. Religioonil on olemas vertikaalne ehk transtsendentaalne mõõde, kuid üldiselt kasutab religioosne eetika mõistust ilmutuse täiendusena. Sageli tingivad ilmalik eetika ja religioon erinevaid põhimõtteid, kuid see ei pruugi nii olla. FLFI.02.003 Eetika alused Seaduste funktsioon on sarnane moraali omale need on olemas heaolu edendamiseks ja huvikonfliktide lahendamiseks. Kuid mõned seadused võivad olla hoopis ebaeetilised, kuigi kehtivad näiteks võivad seadused lubada orjust, diskrimineerimist jne. Lisaks ei hõlma
tahe, kuri tahe, neutraalne). Suurem osa eetikaanalüüse kuulub ühte või mitmesse neist sfääridest. 7. Võrrelge moraali teiste normatiivsete süsteemidega nagu õigus, religioon, etikett! Moraalset käitumist peetakse religiooni praktiseerimise seisukohalt olemuslikuks. Kuid neid ei tuleks samastada, kuna moraalset raktikat ei pruugi motiveerida usulised kaalutlused ja moraalireeglid ei priigi põhineda ilmutusel või autoriteedil. Religioonil on olemas vertikaalne ehk transtsendentaalne mõõde, kuid üldiselt kasutab religioosne eetika mõistust ilmutuse täiendusena. Sageli tingivad ilmalik eetika ja religioon erinevaid põhimõtteid, kuid see ei pruugi nii olla. FLFI.02.003 Eetika alused Seaduste funktsioon on sarnane moraali omale – need on olemas heaolu edendamiseks ja huvikonfliktide lahendamiseks. Kuid mõned seadused võivad olla hoopis ebaeetilised, kuigi kehtivad – näiteks võivad seadused lubada orjust, diskrimineerimist jne. Lisaks ei hõlma
Arhekiri kui eelkiri on eeltingimus kirjalikule ja kõnele. Kirja rolli kultuuris käsitleb ta "Grammatoloogas", mis ilmus 1972 aastal ja kus Derrida nimetab sellise nimega distsipliini, mis uurib "kirja" kui kogumit, mis teeb võimalikuks igasuguse tähendustamise. Väidab, et keel pole kunagi eksisteerinud ilma kirjata. Algne kiri ehk "arhekiri" võis olla artikulatsioon ja primitiivne märgistamine (täke kivil). Transtsendentaalne tähistatav on ülim referent, mis jälgib klassikalist loogikat, mida see referendi väärtus implitseerib. Nt. jumal, Lacani fallose mõiste. Disseminatsioon -- tähenduslike üksuste laiali hargnemine. Disseminatsioon on loodud selleks, et lõhkuda kõike , mida Lacan nimetas sümboolseks korraks ja samas markeerib disseminatsioon selle oma "kirjaga". Disseminatsioon ei ole isapoolselt algupärane nagu Lacani kord . Erinevus - Erinewus
pankulturalism ja panhistoritsism kultuuridimensiooni autonoomsust ja sõltumatust rahvusest. Kultuur kujutab siin endast substantsi, mis areneb oma autonoomsete, immanentsete jõudude ja seaduste toimel. Frobenius nimetas seda tuuma nt paideneumaks, Spengler kultuuri hingeks ning selle vaatekoha järgi ei ole kultuur kunagi rahvuslik nähtus, vaid alati transnatsionaalne või rahvusest ülem. "Transtsendentaalne kultuuri idee viib maailmaajaloo olemasolu tunnistamiseni" (ibid.). Kolmandaks võimaluseks võib nimetada Marxi ajaloo-käsitlust, mis on selgelt panhistoristlik, kuid erineb oluliselt Spenglerist. Sellest aga hiljem. Millega tegeleb siis sotsioloogia? Esmapilgul on nende ühisosa suur - püüab ju sotsioloogia uurida inimeste ühiskondlikke suhteid, kultuurist tingitud praktikaid, indiviidi ja grupi suhteid, samuti
kvaliteet ning kuidas kujuneb inimeste poolt kogetav tegelik kvaliteet. H. Tooman TARTU ÜLIKOOLI PÄRNU KOLLEDŽ Turismiosakond Immanentne kvaliteet – mõõdetava väärtusega, käegakatsutav ja reaalne ning maine kogemus. „Siinpoolse“ maailma osa (Eesti Kvaliteediühing 2000: 33). Transtsendentaalne kvaliteet – väljaspool tunnetuse piire jääv kogemus. Mõiste tähendab tunnetuse eelset seisundit, mis on paljugi vaimsusega seotud (Eesti Kvaliteediühing 2000: 35). Teenuse tegelik kvaliteet kujuneb välja selle kasutamise käigus ning see luuakse teenuste disaini protsesside toel
et sellest saaks universaalne seadus · Maksiim on Kanti jaoks reegel, mille alusel toimija kavatseb toimida Kategoorilise imperatiivi 2. Vormel: · Tegutse nii, et sa käsitled inimkonda, nii enda isikus kui iga teise isikus alati eesmärgina, mitte kunagi pelgalt vahendina Ratsionalism: · Moraalireegliteni jõutakse ratsionaalse mõtlemise abil. Abiks on loogika. · Mõistus on piisav selleks et leida üles moraaliseadus kui transtsendentaalne ja kõigi ratsionaalsete olendite jaoks universaalselt siduv. Eetika tarvilikud postulaadida e põhieeldused: · Vaba tahe on kõigi mõistuslike olendite tahte omadus; ainult tõeliselt vaba olevus saab olla autonoomne ja anda endale ise käske ja seadusi · Hinge surematus moraaliseadus käsib olla moraalselt täiuslikud. Me ei saavuta täiust selles elus, sest ülesanne on olemuselt lõputut. Järelikult peab olema ka teispoolne elu.
Ajalugu peaks taotlema seda, et millel on tähenduses inimelu terviku jaoks. Seminar 2. Wilhelm Dilthey. Ajaloolise maailma ülesehitus vaimuteadustes. Ka see teos on filosoofia legitiimsuse suhtes. Tunnetusteooria – epistemoloogia. Vastandub metafüüsikale (traditsiooniline filosoofiline tegelemine). Ühelt poolt veel positivism (teadus on ühtne ja see teaduslik ühtsus väljendub teadusliku meetodi ühtsuses). Proovitakse leida kesktee positivismi ja metafüüsika vahel. Windelband: transtsendentaalne aksioloogiline subjekt, subjekt konstreerib meetodi; ja teaduslik objekt (ühine kantiaanlik lähenemine, teaduslik objekt alles luuakse; see pole valmis kujul ette antud). Objekt ehitub ülesse subjektiivse ehitamise käigus. Dilthey: subjekt (empiiriliselt uuritav) käsitleb inimkonda; teadused inimkonna kohta (esimene samm) – seda tuleb aga täpsustada. Windelbandi ja Dilthey eristus subjekti osas? Transtsendentaalne argument: empiiriliselt tõendatatav argument
nähtustesse, kellest või millest tuntakse end sõltuvat ja keda tuleb usuliselt austada, kummardada ja teenida. 1 Usk - Religiooni ja usundi keskmes asuv keerukas psühholoogiline nähtus hoiak, mis kujutab endast kindlat suhtumist religiooni väärtusobjekti ja selle suhtumise läbielamist. Religiooni objektiks on üleloomulik (supranaturaalne) ja kogemuseväline (transtsendentaalne) vägi. Religiooni subjektiks on inimpsüühika. RELIGIOONI ÜLESANDED: Nähtusi seletav funktsioon Ühiskonda kindlustav funktsioon Inimest psühholoogiliselt toetav funktsioon Traditsiooni loov ja nõnda sotsiaalset mälu edasikandev funktsioon Émile Durkheim: Pole ühtki religiooni, mis oleks vale. Buddha: Tuhat munka tuhat usundit. Tolerantsus sallivus teistsuguse suhtes. Pluralism kultuuride, rahvaste ja religioonide mitmekesisus.
Moraalil on iseloomulik tegutsemist juhtiv ehk normatiivne aspekt. Moraal ja religioon. Moraali reegleid ja praktikaid religioonis ei tuleks samastada usuga. Moraalinormid võivad sarnaneda religiooninormidega. Ent moraalset praktikat ei pruugi motiveerida usulised kaalutlused. Moraalireeglid ei pruugi põhineda ilmutusel või jumalikul autoriteedil. Ilmalik eetika põhineb mõistusel ja inimkogemusel. Ilmalikul eetikal puudub transtsendentaalne mõõde. Moraal ja seadus. Moraal on seadusega tihedalt seotud nind mõned inimesed võrdsustavad need praktikad. Paljud seadused on kehtestatud selleks, et edendada heaolu, lahendada huvikonflitke ja aidata kaasa ühiskondlikule harmooniale, nii nagu seda teeb ka moraal. Samas eetika võib leida, et mõned seadused on ebamoraalsed, eitamata et need on seejuures kehtivad. Lisaks seadus ei hõlma moraali mõningaid aspekte. Nt ollakse üldiselt nõus, et
Kui ma õpin lihtsalt meelelise kogemuse alusel grupeerima laudu, mis erinevad toolidest, aga ma ei tea, mida nendega teha, sest ma ei tea, mis need on, siis pole empiiriline taju piisav. N: naine peab olema allutatud mehe tahtele. Miks? Sest nii on aegade algusest peale olnud. Kui tahame öelda, et selline asi pole õige, ei saa me seda põhjendada empirismi abil, vaja on ratsionalismi. Platon: anamnesis Descartes: selge ja distinktne mõtlemine 3.Immanuel Kanti ,,transtsendentaalne pööre" Mis teeb üldse teadmise kui niisuguse võimalikuks? Millised on teadusliku kogemuse võimalikkuse paratamatud vormid? Meil on mingi fakt, millele me anname tõe väärtuse homme tõuseb päike. Aga kuidas on üldse võimalik see, et minu meel/kogemus midagi paratamatuna tajub? Kant: on olemas paratamatud vormid ruum, aeg, substants(ühik) jne, mis minu kujutlust struktureerivad. Objektiivsetel asjadel on ajaline järgnevus ja kolmemõõtmeline ulatus. Me ei tea, millised
2. Platoni ideedeõpetus (wordi konspekt) 3. Platoni ühiskonnakäsitus (wordi konspekt) 4. Aristoteles: ideedeõpetuse kriitika, metafüüsika, õpetus kategooriatest ja põhjustest (ES lk 46-48, 50-51, 59-61) 5. Aristotelese eetika: eudaimonism, kesktee (ES lk 67-74) 6. Descartes'i ratsionalism: kahtlus, tõsikindel tedmine, cogito ergo sum, keha ja hinge dualism (ES lk 103-113) 7. Kanti teoreetiline filosoofia: asi iseeneses (lk 202), meelelise tunnetuse aprioorsed tingimused (lk 206), transtsendentaalne filosoofia(lk 204), aru kategooriad (lk 207), mõistuse ideed (lk 210), traditsioonilise metafüüsika kriitika (lk 208) 8. Kanti eetika: kohustus, kategooriline imperatiiv (lk 214-215) 9. Nietzsche: platonismi ümberpööramine, nihilism (word+ ES lk 307-331) 1 Filosoofia Sokraatiline meetod on küsimuste ja vastuste varal toimuv õppeviis.
Kas oskame eristada tõde ning kuidas seda teha? Räägitakse ka tõe olemusest, tõe omadustest. Küsitakse veel tunnetusmehhanismide kohta- kuidas me tõeni jõuame? Selle järgi saab eristada epistemoloogia põhisuunad: ratsionalism (arvamus, et tõe tunnetuseni on võimalik jõuda mõtlemise ja mõistuse vahendusel), empirism (vastandub ratsionalismile, pidades teadmise aluseks kogemusi ja eitades kaasasündinud ideesid), transtsendentaalne kriitika (eeldab mõtlemist), fenomenoloogia (filosoofilise uurimise aluseks on fenomen), pragmatism (asetab rõhu praktikale ja tegutsemisele teadmise, väärtuse või tähenduse alusena). Veel uurib epistemoloogia küsimusi tõe olemuse kohta. 90. Epistemoloogias on sageli oluline tegelikkuse ja näiluse eristamine. Tooge tegelikkuse ja näiluse eristamise vajaduse kohta üks näide. Oluline on teada mitte ainult seda, mida räägitakse või kuidas mulle miski tundub vaid tähtis on
Agnostitsism mõne väite tõesust ei ole võimalik teada saada Ateist ei usu, et Jumal on olemas. Teist usub jumalat kui absoluuti kõikide atribuutidega. Deist Jumal on algpõhus, kes lõi Universumi ja loodusseadused, kuid ei ole isikuline ega immanentne. Panteist Jumal avaldub meile loodusena. Transtsendentne tuleb ladina sõnast transcendens, mis tähendab piiridest väljuv, teisel pool piiri. See jääb väljapoole tunnetust, ületab inimliku arusaama piiri. Transtsendentaalne skolastikas tähistas see termin üldisi spekulatiivseid mõisteid nt, olev, üks, hüve, tõde. 13 Müstitsism meie jutt Jumala kohta on vale, sest inimlik arusaam on lõplik, aga Jumal on metafüüsiline lõpmatus. Me peame loobuma mõtlemisest, tunnetama Jumalat ja lugema pühakirja. Järjepidev müstitsism on filosoofiliselt korrektne positsioon. (Bonaventura (1221-1274). Ilmutus kommunikatsiooni rafineeritud vorm, mis Jumalalt ehk absoluudilt on suunatud inimesele.
Jumal ei hinda meid mitte selle järgi, kui edukalt oleme oma ülesandeid täitnud, vaid kui tõsiselt oleme oma põhimõtete järgi elanud. · Olulised pole mitte arvamused ja tulemused, vaid sisemine headus Hea Tahe. Ratsionalism · Moraalireegliteni jõutakse ratsionaalse mõtlemise abil. Abiks on loogika. · See tagab, et kõik ratsionaalsed olendid jõuavad ühtede ja samade järeldusteni. · Mõistus on piisav selleks, et leida üles moraaliseadus kui transtsendentaalne ja kõigi ratsionaalsete olendite jaoks universaalselt siduv. Moraalikohustus · Moraalikohustustel on imperatiivne (käskiv) jõud. · Kant eristab 2 sorti imperatiivi: o hüpoteetiline imperatiiv, o kategooriline imperatiiv. Hüpoteetiline imperatiiv · Hüpoteetiline imperatiiv on tingimuslik. · See ütleb, mida tuleks teha oma soovi rahuldamiseks. · "Kui tahad saada A, tee B!" · Näit: Et saada terveks, võta rohtu!
Ruum on kui vorm, milles on antud välised meelte ilmingud, pole seotud objektiga. Me ise kanname ruumilise kujutluse objektidele. Meeled vahendavad aistinguid, järelikult peab väljaspool midagi olemas olema. Võtame aistinguid vastu teatud piirini (asub meis endis), mida pole võimalik ületada. Paratamatu piirang - kõik asjad on antud ruumis. Ruumil on empiiriline reaalsus. Me ei saa öelda, kas asjad on ruumis tegelikult. Ruumil on transtsendentaalne identiteet, ruum on väliste meelte aprioorne puhas vaatlusvorm. 2)aeg (ka a priori antud) - sisemise meele, seisundite, enesevaatluse puhas vorm. Aeg on nagu tingimus, milleta poleks kogemusi. Ajal on absoluutne kehtivus kõigile asjadele, kuid ta ei kuulu asja juurde iseeneses. Ruum ja ega on apriiorsete võimalustega meis eneses. Matemaatiline võimalus - ruumi ja aja määratlus; arvutamine on loetlemine, mis rajaneb ajas järgnevusele. Transendentaalne analüüs. Kantil on oluline mõistus
.. (paus) Aga kui tiisikust külvav surmaingel libiseb noore ja vapra mehe rinda arutuna nagu uss ja hakkab seal pesitsema, toitudes verest ja hingetõmmetest... Mida arvavad nüüd need toredad moesõnad, mis saksa keeles veel peenemalt kõlavad? Universaal, Igavene, Absoluut, Transtsendentaalne? Oi, kuidas nad peavad punastama ja nihelema, kui nad põrkavad kokku laostava ja rögiseva surmaga... (Adub, et Tatjana on endast väljas.) ei muidugi, muidugi ma olen nii taktitu. TATJANA: Ma mõtlen sel kellaajal aias olles alati Ljubovi peale... Ükskord, natuke enne seda, kui Ljubov suri, korraldas Mihhail seal, selles metsasalus kohe
annaabi.ee 
