Vana-Kreeka filosoofid Filosoofia (kreeka sõnast , mille ligikaudne tähendus on 'tarkusearmastus') defineerimine on ise filosoofiline küsimus. Thales Thales (624 eKr 564 eKr) · Thales oli Sokratese-eelne vanakreeka mõtleja ja üks seitsmest targast. Teda peetakse esimeseks filosoofiks üldse ja ka esimeseks teadlaseks. · Tema arvamuse järgi oli ürgalgeks ehk algaineks (arch) vesi, mis on kõige algus ja kõige olemus. · Thales püüdis esimesena seletada füüsilist maailma ja selle nähtusi ratsionaalselt, mitte mütoloogiliselt, võtmata appi jumalaid. Thales oli sügav mõju hilisematele vanakreeka mõtlejatele. Demokritos Demokritos (460 eKr 370 eKr) · Demokritos oli vanakreeka mõtleja, antiikaja atomismi
Newtoni ja Einsteini maailmapilt Isaac Newton ja Albert Einstein olid mõlemad ülemaailmselt kuulsad filosoofid. Tänu neile said inimesed palju asju teada ja targemaks. Isaac Newton sündis 4. Jaanuar 1943 Inglismaal. Newton oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom ja alkeemik. Seeaeg kui nende kõigi vahel veel mingeid erinevusi polnud, nimetati teda filosoofiks. Ta õppis Cambridge'i ülikoolis ja hiljem oli sellesama ülikooli professoriks. Newton mõtles välja mehaanika põhiseadused ja optika põhiseadused. Mehaanika: 1. Seadus: iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt niikaua kuni mitte mingi teine jõud seda olekut ei muuda. Näide: auto sõidab ühtlaselt sirgel maanteel, taevast kukub alla meteoriit, täpselt auto peale, auto liikumine seiskus. 2. Seadus: Joostes maanteel on kiirendus võrdeline kehale mõjuva jõuga ja
Empedokles Koostaja: Klass: Aasta: Eluaastad ja tegutsemiskoht Eluaastad: umbes 492 eKr 432 eKr. Pärines Akragast SuurKreekas, kreeka kolooniast Sitsiiliast. Oli panpsühistlik. Põhimõtted Olematu on, olematut ei ole. Sarnast tuntakse sarnasega. Tsitaate ja arvamusi "Silm näeb seetõttu, et temasse tungiv valgus põhjustab temast tule ja vee väljavoolamist." "Maailma algaineteks on neli iseseisvat algelementi: tuli, vesi, õhk ja maa." "Me näeme maad maaga, vett veega, Armastust Armastusega ja Vihkamist Vihkamisega." "Inimese mõtlemine sõltub tema keha, eriti aga vere koostisest." "Kõik elusolendid on algselt olnud üksnes vormitud tombud ja üksnes väga aegamisi on kujunenud nende praegune vorm." "Igaüks usub vaid oma kogemust." Huvitavat Oli kreeka filosoof, astronoom, matemaatik, füs...
teadmine-et SEOSED KAASAJAGA Vene endise oligarhi Mihhail Hodorovski saatus Paralleel ,,noorsoo rikkumisega" Võrdlus eesti teleajakirjaniku Peeter Võsaga Provotseerimine, küsimine esitamine, läbi retoorika inimestega suhtlemine SOKRATESE SURM Surres oli 70- aastane Mõisteti surma ,,noorsoo rikkumise" eest Enne surma tark, rahulik ja kaalutlev Filosoof jääb filosoofiks ka surma väravate ees Suremine mürgi läbi Viimased sõnad: ,,Kriton, me oleme Asklepiosele kuke võlgu. Ohverdage see talle, ärge unustage!" TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
esindajad, kes on võitnud riikliku teaduse populariseerimise auhinna. · Eestis anti 2006.aastal esimest korda välja auhind teaduse populariseerimise eest. · https://www.youtube.com/watch?v=aUUSBDM3RQA · BARUCH SPINOZA · 24.November 1632 21.veebruar 1677 · Juudi päritolu Hollandi filosoof. · Spinoza tööde tähtsust märgati alles peale tema surma. · Tänapäeval peetakse teda suurimaks ratsionalistlikuks filosoofiks 17.sajandil, kes pani aluse 18.sajandi valgustusajastule ning tänapäevase piiblikriitikale. · · ELU · Pärines Portugali juutide suguvõsast · Sündis Amsterdamis rikka kaupmehe pojana · Elas rahulikku elu prilliklaaside tegijana ning keeldus k õrgetest kohtadest ja ametist, mida talle pakuti. · Perekonnalt saadud päranduse andis õele. · Spinoza suri kopsuhaigusesse, mille tekitas klaasitolm. · https://www
Sündis 26.aprill 1889 Viinis ning suri 29.aprill 1951 Cambridges Oli Austria päritolu filosoof,kes töötas Inglismaal ning huvitus eriti tähendusest ja keele piiridest. Ta töötas peamiselt keelefilosoofia, loogika aluste, vaimufilosoofia ja matemaatikafilosoofia alal. Wittgensteinil on olnud suur mõju loogilisele positivismile ning analüütilisele ja postanalüütilisele filosoofiale. Teda peetakse üheks 20. sajandi tähtsamaks filosoofiks. Wittgensteini teesid Maailm on kõik, mis on tõsi Igasugune filosoofia on "keelekriitika" Millest ei saa rääkida, sellest tuleb vaikida Maailm koosneb üksteisest sõltumatutest atomaarsetest faktidest, millest koosnevad faktid filosoofilisi probleeme saab mõista või lahendada ainult see, kes saab aru, milline keele väärtarvitus need tekitas Filosoofia tuum Keele pilditeooria: Selle järgi on igal asjal keeles nimi
Pyrrhon Elulugu · Sündis umbes 360 eKr Elis Kreekas. · Peetakse esimeseks skeptikuks ja kes oli tema järgi nimetatud koolkonna pürronismi rajaja. · Pyrrhon oli algul maalikunstnik, hiljem hakkas ta Demokritose teoste mõjul filosoofiks. · Pyrrhon võttis koos Anaxarchosega osa Aleksander Suure retkedest idamaadele ning õppis Indias gümnosofistidelt ja Pärsias maagidelt. · Naasnud Elisesse, elas ta vaeselt, kuid elislased ja ka ateenlased austasid teda väga. · Ta sai Ateena kodakondsuse. Õpetused · Õpetuse põhiprintsiipi väljendab sõna "akatalepsia", mis tähendab võimatust teada asju nende enda loomuses. · Igale väitele saab sama õigustatult vastu seada vastupidise väite.
Aine ja välja võib-olla suurim vahe ongi see et ainel on mõõtmed aga väljal ei ole. Väli koosneb mitme keha vastastik mõjust. Väljad ei sega üksteist sega saab mitu erinevat välja eksisteerida segamatult. Ühed kõige tähtsamad seatused on füüsikas newtoni seadused. Sir Isaac Newton oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik. Tollel ajal, kui teoloogia, loodusteaduse ja filosoofia vahel puudusid selged piirid, nimetati teda filosoofiks. Newton töötas välja mehaanika üldised seadused, formuleeris ülemaailmse gravitatsiooniseaduse, tegi tähtsaid avastusi optikas ning pani aluse diferentsiaal- ja integraalarvutusele. Newtonil on 3 seadust: inertsuse seadus, kiirenduse ja vastastikmõju seadus. Füüsikalise looduskäsitluse alustes püütakse vaid selgitada, miks on hea loodusteadusi tunda ning millist kasu saab ühiskond mõnede on liikmete füüsika- ja tehnikateadmistest.
•Jossif Stalin viis peasekretärina ellu Vladimir Lenini poliitikat, mille eesmärk oli kehtestada sotsialistlik ühiskonnakord. •Selleks arendas ta industrialiseerimise loosungi all võimsa sõjatööstuskompleksi. •Kollektiviseerimise käigus muutis Stalin korduvalt AINUVÕIM JA ISIKUKULTUS •1930.aastatel muutus Stalini ainuvõim nii püsivaks, et võib rääkida tema diktatuurist. •Stalinit peeti nii ületamatuks riigi- ja väejuhiks kui ka geniaalseks filosoofiks ja teadlaseks. •Stalini järgi nimetati nii laevu, asutusi, linnasid, haldusüksuseid kui ka rahvusvahelisi auhindasid. STALIN TEISES MAAILMASÕJAS •Stalini algatusel sõlmiti 23.augustil 1939 Molotovi- Ribbentropi pakt, mida võib lugeda 2. maailmasõja alguseks. •Stalin plaanis oodata, kuni lääneriigid on üksteist maailmasõjas välja kurnanud, ja siis ise neid rünnata, kuid ta plaan luhtus. •Sõja vältel vahetas Stalin korduvalt välja armee
paljud aspektid. Filosoofia kesksed küsimused on „igavesed“, sest igal ajastul on inimesele oluline mõista maailma ja iseennast, seda, mis on teadmine, tõde, headus ja ilu. ESIMESED FILOSOOFID Mõnede arvates sündis filosoofia Vana-Kreekas Mileetoses, kus joonia natuurfilosoofia varaseima koolkonna rajajaks oli Thales. Tema püstitas ürgalge küsimuse. Teiste arvates oli esimene filosoof Pythagoras, kes nim ennast ise filosoofiks e tõearmastajaks. Esimesteks filosoofideks on nim ka Parmenidast ja Sokratest. Esimesed filosoofid jõudsid sedasorti nähtuste tõlgendamisel üldistusteni, mis võivad üllatada isegi tänapäevainimest: sarnane tekib sarnasest, mittemillestki ei teki mitte midagi. FILOSOOFIA JA KULTUUR Filosoofial on läbi aegade olnud kõige tihedam side religiooni, ilukirjanduse ja teadusega. Filosoofial ja religioonil on alati olnud palju ühiseid probleeme. Mõlemad on
Kas ma tahaksin olla pigem peremees või ori? Platoni katkend ,,Filosoof ja oraator", teosest ,,Thaitetos", räägib sellest kuidas Theodoros ja Sokrates arutlevad filosoofide ning orjade elu üle. Nad räägivad sellest, mis on iseloomulik filosoofiks olemisele ning milline on nende elu võrreldes orjadega. Sokratese arvates on ühed kasvatatud orjadeks teised aga vabadeks meesteks. Sokrates ja Theoderos ise peavad ennast vabadeks meesteks. Vabu mehi eristab see, et nad saavad vabalt rääkida sellest millest soovivad ning lõpetada oma arutluse, siis kui õigks peavad. Ori aga räägib aja peale. Ta on väiklane ja kõver inimene, kes püüab oma õpitud kavalusega peremehe soosingut saavutada. Nende arvates on peremees eelkõige isik, kes on oma mõtete, arvamuste ja uskumuste peremees, teisisõnu filosoof. Kas mina tahaksin olla pigem peremees või ori? Nii peremehel kui orjal olemisel on minu vaatepunktist mitmeid eelised ning s...
füüsiliselt ligitõmbavasse inimesse, järgmisena füüsilisse ilusse üleüldiselt, siis aga taibatakse, et hinge ilu on väärtuslikum, kui keha ilu. See viib aga omakorda tarkuse omandamiseni. Diotima seletuse kohaselt ei ole Eros kunagi ei rikas ega vaene ta asub alati nõmeduse ja tarkuse vahepeal. Filosoofid ei ole enamasti targad ega ka nõmedad ja Eros peab seega olema paratamatult filosoof. Erose vanemateks on tark isa ja nõme ema, selles tuleneb, see et Erost peetakse filosoofiks. Diotimale on jäänud mulje, et Sokratese jaoks on Eros armastaja. Seetõttu näib Eros Skoratesele kaunis, õrn, täiuslik ja õndne. 210-212 Diotima asub õpetlase rolli ja Sokrates asub kuulama. Juba noorest saati tuleb alati püüelda ilusate kehade poole. Alguses armastatakse küll ühteainust keha, kuida kui juba ollakse õpitud tunda seda ühte, siis peagi märgatakse, et üks keha on sugulustes ka teistega ja nii jaheneb armastus selle ühe ainsa keha vastu
universaalsete loodusseaduste prototüübid, mille omapäraks on determineeritus (kui algtingimused on teada, saab määrata keha asukoha mistahes ajahetkel) ja pöörduvus ajas (liikumine tulevikku ja tagasipöördumine algtingimuste juurest minevikku on samaväärsed) Sir Isaac Newton 4. jaanuar 1643 31. märts 1727. Oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik. Tollel ajal, kui teoloogia, loodusteaduse ja filosoofia vahel puudusid selged piirid, nimetati teda filosoofiks. Newton Newton töötas välja mehaanika üldised seadused, formuleeris ülemaailmse gravitatsiooniseaduse, tegi tähtsaid avastusi optikas ning pani aluse diferentsiaal ja integraalarvutusele. Newtoni 1. seadus: Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni, kuni temale rakendatud jõud seda olekut ei muuda. Ühtlaselt sirgjoonelist liikumist mõjutavad hõõrdumine ja gravitatsioonijõud. Newtoni 3 seadust Newtoni 2
Isaac Newton Tegi:Veronika Korotajeva 8.a Õpetaja:Alina Deretsinskaja Isaac Newton • Ta sündis 4. jaanuaril 1643. aastal • Suri 31. märtsil 1727. aastal • Ta oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik. Tol ajal, kui teoloogia,loodusteaduse ja filosoofia vahel puudusid selged piirid, nimetati teda filosoofiks. • Ta õppis 1661–1665 Cambridge'i ülikoolis ja oli 1669–1701 selle ülikooli professor. • 1672. aastast oli Newton Londoni Kuningliku Seltsi liige, hiljem pikka aega ka selle president. • Newton töötas välja mehaanika üldised seadused, formuleeris ülemaailmse gravitatsiooniseaduse, tegi tähtsaid avastusi optikas ning pani aluse diferentsiaal- ja integraalarvutusele. Mehaanika põhiseadused • Tema formuleeritud mehaanika põhiseadused said tänapäeva füüsika nurgakiviks: • Newtoni 1. seadus. Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni, kuni temale rakendatud jõud seda...
Newton 22.september 2012 Isaac Newton elas 1643-1726 aastail. Ta oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik. Tollelajal, aga nimetati teda lihtsalt filosoofiks, kuna puudusid selged piirid erinevate teaduste vahel. Eeskätt tuntakse teda, kui gravitatsiooni avastajat. Legendi kohaselt avastas ta gravitatsioonijõu olemasolu õunapuu otsast langevat õuna jälgides. Sõnastades gravitatsiooniseaduse, näitas Newton, et kehade vahemaa suurenedes gravitatsioonijõud kahaneb. See seadus seletab ka, kuidas taevakehade vaheline külgetõmbejõud kujundab Päikesesüsteemi planeetide tiirlemise ümber Päikese
ajaloost. Arvas, et kõik olev on täis jumalaid ja kõigel on hing. Olevat ennustanud päikesevarjutust, mis toimus aastal 585 eKr. On oletatud, et sai selle päikesevarjutuse täpse daatumi teada Babüloonlastelt. On spekuleeritud, mis ütlustest ja tegevustest kuuluvad Thalesele ja mis on talle omistatud hiljem, kuid sellegipoolest on hilisemad pidanud Thalest oma eeskujuks. Thalest peetakse traditsiooniliselt Euroopa esimeseks filosoofiks ning ühtlasi Ioonia koolkonna varaseimaks esindajaks. Andmed Thalese kohta on väga napid. Teada on, et ta olevat rännanud Egiptuses ja nõnda toonud kreeklastele teadmised geomeetriast. Ta oskas arvutada laeva kaugust rannikust kahe punkti kaudu maal; samuti püramiidide kõrgust nende varju pikkuse põhjal. Egiptusest olevat ta kaasa toonud ja seejärel ka rangelt sõnastanud väite, et poolringi piirdenurk on täisnurk( Thalese teoreem), seetõttu
Descartes ja Locke René Descartes Elas aastatel 1596 1650 Prantsuse filosoof, matemaatik ja teadlane Peetakse esimeseks tänapäeva filosoofiks Ta oli 17. sajandi ratsionalismi isa Kuulus ütlus : "Cogito ergo sum,, - "Mõtlen, järelikult olen (olemas)" John Locke Elas aastatel 1632-1704 Inglise filosoof Empirismi peamine põhjendaja Moodsa tunnetusteooria kritiseerija Materialistliku sensualismi rajaja Suure pedagoogika teoreetik Kaine mõistusega, tagasihoidlik, tõsine ja kaalutlev inimene. Descartese teosed "Meditatsioonid esimesest filosoofiast" "Arutlus meetodist" "Hinge passioonid"
16. hunt jutus; kus hundist juttu lupus in fabula 17. inimene on inimesele hunt homo homini lupum est 18. hunt hunti ei murra lupus non mordet lupum 19. hüüdja hääl kõrbes vox clamantis in deserto 20. tulin nägin võitsin veni vidi vici 21. ei millestki midagi ex nihilo nihil 22. armastus võidab kõik omnia vincit amor 23. õiget sõpra tuntakse hädas amicus certus in re incerta cernitur 24. habe ei tee filosoofiks barba non facit philosophum 25. usun, sest see on mõttetu credo, quia absurdum 26. nimesid nimetamata nomine sont adiosa 27. tahes-tahtmata - nolens-volens 28. terves kehas terve vaim- mens sana in corpore sano 29. mõistuse ja käega mente et manu 30. keelevääratus lapsus linguae 31. kunst on pikk, elu lühike ars longa, vita brevis 32. kuula palju, räägi vähe audi multa, loquere pance 33. ära lase päev raisku, kasuta päeva carpe diem 34
niimoodi mõistis, kuna Platon räägib pigem kunsti ontoloogilisest väärtusest ning staatusest kui selle valmistamise tehnikast. Platoni teosed Filosoofiline pärand Platoni dialoogid on filosoofia ajaloo jaoks olnud ammendamatu tõlgendamise allikas. Platoni dialoogides on tõstatatud kõik peamised filosoofia küsimused, mistõttu nende küsimuste arutamisel pöördutakse tihti tagasi just Platoni enda juurde. Platonit peetakse esimeseks filosoofiks, kes keskendub keelele ja mõistete määratlemisele selles ning loob vastava rangetel filosoofilistel alustel põhineva mõtlemissuuna. Platoni teosed "Philebos" "Pidusöök" "Politeia" "Protagoras" "Riigimees" "Seadused" "Sofist" "Sokratese apoloogia" Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Platon https://www.google.ee/search?q=platon&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=DI36UoHyD =_ http://et.wikipedia.org/wiki/Pidus%C3%B6%C3%B6k_(Platon) AITÄH TÄHELEPANU EEST!
mõõtmisest. On põhjust arvata, et loendamisega tegelesid naised, kes pidasid arvet oma menstruaaltsükli üle: näiteks on luule või kivile uuristatud 28, 29 või 30 kriipsu, millele järgneb teistsugune kriips. Loomakarjadega kokkupuutuvatel küttidel olid mõisted 'üks', 'kaks' jne ning ka 'null'. Pythagoras (569 eKr-475 eKr) oli vanakreeka filosoof ja matemaatik. Diogenes Laertios ja Cicero kinnitavad, et Pythagoras leiutas esimesena sõna philosophia, et ennast filosoofiks nimetades eristuda muudest asjatundlikest ja auväärsetest inimestest, keda tavatseti tarkadeks (sophoi) kutsuda. Talle on omistatud Pythagorase teoreemi tõestamine, kuid peetakse tõenäoliseks, et selle teoreemi tõestas tegelikult mõni hilisem pütaagorlane, aga kombe kohaselt omistati see tõestus, nagu teisedki avastused, Pythagorasele. Ta ema oli Pythais Samoselt ja isa Mnesarchus, foiniikia kaupmees Tüürosest. Pythagoras oli antiikolümpiamängude kahekordne rusikavõitluse võitja.
Korrata harjutust seitsmel päeval. Kirjanik hakkas hoolega kella jälgima, millal 20 minutit täis tiksub. Nüüd tuligi välja esimene tarkusetera. " Aeg ei liigu alati sama kiirusega. See kui kiiresti ta edasi läheb, sõltub meist endist." Me kõik oleme seda tundnud: koolipingis, tööl või isegi siin neid ettekandeid kuulates. Tuntud tõsiasi, aga Coelho on selle väga ilusti kirja pannud. Taolisi mõtteteri on võimalik kogu raamatust leida. Mina pean Coelhot tänapäeva filosoofiks. Kui vanaaja filosoofid Sokrates ja Platon kirjutasid väga sügavalt ning keeruliselt, siis tänapäeva filosoof Coelho seletab asju lihtsamas ja pealiskaudsemas, meile niiöelda söödavas keeles. Mõned tarkused jäi veel mu peas kajama. Näiteks: 1. Ainus põhjus, miks üht trofeed taga ajada, on teada, mida sellega peale hakata. 2.Eesmärgi suunas liikudes on väga oluline pöörata tähelepanu teele. Just tee
Eelsokraatikute panus filosoofiasse Kuusalu Keskkool 11. klass Liisbeth Kallakmaa 2016 Joonia koolkonna rajaja oli Thales. Teda peetakse esimeseks filosoofiks üldse ja ka esimeseks teadlaseks. Thalese õpetuse filosoofiline tähtsus seisnes eelkõige selles, et ta esimesena inimkonna ajaloos püstitas küsimuse, mis sai hiljem kogu kreeka filosoofia põhiküsimuseks: “Mis on kõik?” Ainuke kindel ja ainuke tõeliselt tähtis asjaolu Thalese õpetuses on see, et ta mõistis asju ühe algelemendi vormidena. See, et ta peab selleks elemendiks vett, on tema ajalooline eripära, kuid ta on
Tartu kutsehariduskeskus Arvutid ja arvutivõrgud AVP211 Isaac Newton Mihkel Kalev Juhendaja: Dmitri Luppa Tartu 2011 Elulugu Sir Isaac Newton (4. jaanuar 1643 (Juliuse kalendri järgi 25. detsember 1642) Woolstrophe, Lincolnshire 31. märts (20. märts) 1727 Kensington) oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik. Tollel ajal, kui teoloogia, loodusteaduse ja filosoofia vahel puudusid selged piirid, nimetati teda filosoofiks. Ta õppis 16611665 Cambridge'i ülikoolis ja oli 16691701 selle ülikooli professoriks. Oli alates aastast 1672 Londoni Kuningliku Seltsi liige, hiljem pikka aega ka selle president. Newton töötas välja mehaanika üldised seadused...
loendamisegs,mõõtmisega või kaalumisega Platon(umbes427eKr-umbes347eKr)Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja ning Lääne esimese kõrgkooli Ateena Akadeemia rajaja.Platon on maailma ajaloo mõjukamaid filosoofe,tema õpetus puudutas praktiliselt kõiki filosoofia valdkondi.Ta reisis palju Itaalias,Sitsiilias,Egiptuses ja Küreenes.Neljakümneselt naastes Ateenasse asutas ta omaenese kooli,mis tegutses aastani529pKr.Platonit peetakse esimeseks filosoofiks,kes keskendub keelele ja mõistete määratlemisele selles ning loob vastava rangelt filosoofilistel alustel põhineva mõtlemissuuna.Platon kirjutas oma teosed vestlustena ehk dialoogidena eri filosoofide vahel.Ta arvas et kõigil silmaga nähtavatel ja käega katsutavatel asjadel on oma täiuslikud algkujud ehk ideed.Kõige tähtsamaks ideeks pidas Platon headuse ideed,kes seda mõistab,võib mõista ka kõike muud.Ta arvas,et riiki võivad
Neid hakati nimetama prootoniteks. Aastal 1911 jõudis Ernest Rutherford järeldusele, et aatom peab koosnema raskest tuumast ja selle ümber tiirlevatest elektronidest. Aastal 1913 muutis Niels Bohr Rutherfordi aatomimudelit. Neutroni avastas alles 1932 James Chadwick. [7, 8, 9, 10] 5 Demokritos (460 370 eKr) Ta oli vanakreeka mõtleja/filosoof ja üks aatomiõpetuse rajajaid ühes Leukipposega. Oli tuntud suure rännumehena ning teda hüüti naervaks filosoofiks. Demokritos väitis kõike olemasolevat koosnevat aatomeist ja tühjusest. Aatomid, aine jagamatud ning muutumatud osakesed, on igaveses liikumises. Nad erinevad üksteisest kuju, asukoha , paiknemise korra ja suuruse poolest. Asjad tekivad aatomite ühinedes ja hävivad aatomite üksteist eraldudes. Lõpmatus maailmaruumis on lõputu hulk maailmu, Maa on ainult üks neist. Kõik muutused on paratamatud, juhuslikkust pole olemas.
· Eelnevad punktid kõnelevad teoreetilisest filosoofiast, peamise osaga metafüüsika, järgnevad, aga praktilisest füüsikast. · Moraali ehk praktiline füüsika püüab seletada, mis on inimene, sest inimest uurivad teadusharud seda seletust ei anna. · Filosoofia paneb ühiskonna taas uskuma oma ideaalide väärtustesse. · Demokraatia selgitamine ja selle õigustamine on filosoofide ülesanne. · Filosoof ei tohi jääda vaid filosoofiks vaid tegelema ka inimlike asjadega, seda esmalt filosoofia enese nimel, aga ka tõeliste väärtuste nimel ühiskonnas, mida peab säilitama.
Isaac Newton (1843-1727) Sir Isaac Newton (4. jaanuar 1843 Woolstrophe, Lincolnshire 31. märts 1727 Kensington) oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik. Tollel ajal, kui teoloogia, loodusteaduse ja filosoofia vahel puudusid selged piirid, nimetati teda filosoofiks. Ta õppis 166165 Cambridge'i ülikoolis ja oli 16691701 selle ülikooli professoriks. Oli alates aastast 1672 Londoni Kuningliku Seltsi liige. Newton töötas välja mehaaanika üldised seadused, formuleeris ülemaailmse gravitatsiooniseaduse, tegi tähtsaid avastusi optikas ning pani aluse diferentsiaal ja integraalarvutusle. Newton kasutas oma mehaanika seadusi ja gravitatsiooniseadust taevakehade liikumise kirjeldamisel. Ta rajas
Klassikaline füüsika ja lähimaailm Isaac Newton (1643 1727) · Inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik. Tollel ajal, kui teoloogia, loodusteaduse ja filosoofia vahel puudusid selged piirid, nimetati teda filosoofiks. · Ta õppis 16611665 Cambridge'i ülikoolis ja oli 16691701 selle ülikooli professoriks. · Londoni Kuningliku Seltsi liige, hiljem pikka aega ka selle president. · Newton töötas välja mehaanika üldised seadused, formuleeris ülemaailmse gravitatsiooniseaduse, tegi tähtsaid avastusi optikas ning pani aluse diferentsiaal- ja integraalarvutusele. · Tema peamised tööd ilmusid tema teostes
Tartu Kutsehariduskeskus Kodumajandus Kärolin Jakobson Mehaaniline liikumine Referaat Juhendaja: Dmitri Luppa Tartu 2013 Isaac Newton ( 1643- 1727) Isaac Newton oli astronoom, matemaatik, inglise füüsik, teoloog ja alkeemik. Tollel ajal, kui teoloogia, loodusteaduse ja filosoofia vahel puudusid selged piirid, nimetati teda filosoofiks. Ta õppis 1661-65 Cambridge'i ülikoolis ja oli 1669-1701 selle ülikooli professoriks. Isaac oli veel Cambridge'i ülikooli professor ning Inglise riigirahapaja juhataja ja Londoni Kuningliku Seltsi ja prantsuse Teaduste Akadeemia liige. Isaac Lõi klassikalise mehaanika, sõnastas mehaanika kolm põhiseadust ning ülemaailmse gravitatsiooniseaduse. Rajas taevamehaanika alused. Newton töötas põhjapanevalt ka optika alal - lahutas valge valguse prisma abil spektrist, uuris
Thales ( u 624 eKr 547 eKr ). , (u 630/635 - 543) Thalest peetakse traditsiooniliselt Euroopa esimeseks filosoofiks ning ühtlasi Ioonia koolkonna varaseimaks esindajaks. Thales oli pärit Väike-Aasia rannikul asunud linnriigist Mileetosest, kust on pärit ka kaks teist varast kreeka mõtlejat-- Anaximandros ja Anaximenes. Linna järgi on tema ja ta õpilased saanud nimeks Mileetose koolkond. Mileetos oli õitsev kaubalinn kus suure osa populatsioonist moodustasid orjad ning pidevalt toimus kibe võitlus rikaste ja vaeste vahel. Sarnane olukord valitses Thalese ajal enamikes Väike-Aasia linnades
Tallinna Arte Gümnaasium Filosoof Referaat Egert Kaegas 12 Tallinn 2010 Sisukord Sisukord...............................................................................................................................1 Filosoof................................................................................................................................2 Ajalugu.................................................................................................................................2 Suured filosoofid..................................................................................................................3 Tänapäeva filosoofid............................................................................................................3 Lisa 1....................................................................................
Lääne kirikumuusika sünd Esimeseks muusikat käsitlenud filosoofiks peetakse püha Augustiniust. Lääne kirikumuusika sümboolseks keskuseks sai Rooma. Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid kloostrikontorid, näiteks Tours, St. Gallin, Mitz. Greogorius Suur- Greogoriuse koraal Gregorius I (590.a) oli Lääne-Rooma piiskop. Ühtlustas ja uuendas liturgilised tekstid ning need said lääne kirikumuusika aluseks. Gregoriuse koraal sai tema järgi nime. GREGORIUSE LAULUDE ISELOOMULIKUD JOONED On ladina keeles.
ja Kleisthenesele, kes panid lõpu onupojapoliitikale. Sellega pandi alus rahvakoosolekutele – demokraatiale. Tänu sellele tõusis kõnekunsti suur tähtsus ja praktiline väärtus, sest paljud majanduslikud ja poliitilised otsused sündisid avalikel koosolekutel. Üheks kõige hiilgavamaks kõnemeheks peeti Demosthenest. Kreeka kultuuri arengule aitas kaasa ka filosoofia. See, mida lääne kultuuris on aastatuhandeid nimetatud filosoofiaks, sai alguse 7. sajandil eKr. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest, kuid kuulsaimad on Sokrates, Platon ja Aristoteles, kusjuures iga järgmine oli eelmise õpilane, edasiarendaja kui ka eitaja. Viimasest sai ühtlasi Aleksander Suure õpetaja. Sokratese tarkusi teame ainult tänu tema õpilastele, kes kõik kirja panid. Kõik ülejäänud filosoofid olid aga töökad ja proovisid leida vastuseid erinevatele küsimustele. Asjade ja olemise üle on pead varemgi murtud, kuid kreeklased viisid selle
seletavatele loodusteadustele. Muuhulgas tegeles ta teleskoopidega, näiteks valmistas Galilei teleskoobi. Samuti eksperimenteeris Galilei temperatuurimõõtmistega ja täiustas termoskoopi. Isaac Newton Sir Isaac Newton oli inglise füüsik , matemaatik , astronoom, teoloog ja alkeemik. Tollel ajal, kui teoloogia, loodusteaduse ja filosoofia vahel puudusid selged piirid, nimetati teda filosoofiks. Ta õppis 16611665 Cambridge'i ülikoolis ja oli 16691701 selle ülikooli professor. 1672. aastast oli Newton Londoni Kuningliku Seltsi liige, hiljem pikka aega ka selle president. Newton töötas välja mehaanika üldised seadused, formuleeris ülemaailmse gravitatsiooniseaduse, tegi tähtsaid avastusi optikas ning pani aluse diferentsiaal ja integraalarvutusele.
uurida lähemalt tema peamisi vaateid filosoofias. Mõtteviisilt oli Quine empirist, seetõttu tuleb pikemalt juttu ka tema traditsioonilise empirismi vaadetest ning ka tema kuulsast vaatluslausete teooriast. Filosoofil oli palju silmapaistvamaid õpilasi, kellest paljud veel senini elavad. Seega võib öelda, et tema ideed elavad ja arenevad edasi ka tulevikus. Biograafia Willard Orman Quine oli Ameerika filosoof, keda on sageli peetud 20. Sajandi teise poole üheks kõige olulisemaks filosoofiks. Ta sündis 25. juunil 1908 Ameerika Ühendriikides, täpsemalt Akronis, Ohios. Tema isa Cloyd Robert Quine oli insenär ja tööstusettevõtja, tema ema aga kolledziharidusega kohalik kooliõpetaja. Sõbrad kutsusid teda tihtilugu ,,Van"iks. Tema huvi filosoofia vastu algas suhteliselt vara 9 aasta vanuselt, kui teda juba vihastas välja absurdsus ühiskonnas taeva ja põrgu ideest. Oma kohalikus kõrgkoolis Akronis valis ta
Seitsmes filosoofia haru, antud mitte üheski eksoteerilises klassifikatsioonis, on TEURGIA, sõna mida kasutati esimesena Aleksandria Neoplatonistide poolt. Sõna Teurgia tähedab ''jumalik töö'' ning oli iidsete poolt defineeritud kui ''Jumala töö tegemist''. Üldmõistetav tõlge assotsieerib selle sõna imedega, aga see tähendab tegelikult jumalasarnaseks saamise teadust ning hõlmab tegelikke protsesse mille läbi muutub inimene filosoofiks, või, nagu iidse seda kutsusid, filosoofia distsipliine. Seega oma seitsmes harus, katab filosoofia kõiki pühasid ja sügavaid õppimise vorme ja selle valdamisel saavutab isik iseenda täiuslikkuse. Ainult filosoofiks muutudes selle termini õigeimas mõttes, viib inimene täide oma eksistentsi eesmärgi. Seetõttu on meie kavatsus pühendada need esimesed kaksteist Õpilaskirja filosoofia printsiipide kokkuvõttele
"Uus Atlantis" Isaac Newton 4.01.1643-20.03.1927 Ta oli inglise füüsik, Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerim matemaatik, astronoom, Teine tase teoloog ja alkeemik. Kolmas tase Neljas tase Ajal, kui teoloogia, Viies tase loodusteaduse ja filosoofia vahel puudusid selged piirid, nimetati teda filosoofiks. Tema formuleeritud mehaanika põhiseadused said tänapäeva füüsika nurgakiviks. Newtoni seadused: I seadus Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni, kuni temale rakendatud jõud seda olekut ei muuda. Ühtlaselt sirgjoonelist liikumist mõjutavad hõõrdumine ja gravitatsioonijõud. II seadus- Keha kiirendus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. III seadus- Kaks keha mõjutavad teineteisele võrdvastupiside jõuga
suhtumist arvatavasse Esmeralda surma juba varem võib jääda tema oletatavates süümepiinades kahtlema. Ning võib-olla oli tema allakukkumises ja hetkelises surmahirmus talle rohkem karistust kui oleks tekitanud talle hingepiinad süütu lapse võllasaatmise pärast. Õnnelik oli teose lõpp isegi kitsele. Teda ei poodud, samuti ei jäänud ta omapead perenaist taga leinama. Tema eest hoolitses Pierre Gringoire, rumalaim tegelaskuju kogu raamatus. Pidades ennast filosoofiks unustas ta sootuks inimese kui sellise. Kitse eest hoolitsemine oli talle tõesti ilmselt ainsaks jõukohaseks tegevuseks. Olles nüüd tõestanud kui paljude teose tegelaste jaoks oli lõpp õnnelik leidub kindlasti neid, kes nüüd käsi hõõruvad ning ütlevad, et vähemalt ühe tegelase jaoks oli lõpp siiski traagiline ning seda ei ole kuidagi võimalik ümber lükata. See sõltub muidugi vaatevinklist, mida keegi traagiliseks peab. Kui seda, et ta suri
Valgustusfilosoofia ja olulised valgustusfilosoofid Sissejuhatus Rahulolematus feodaalkorraga, kodanluse kui uue ühiskonnaklassi esiletõus, hariduse levik ja teaduse areng olid aluseks uue ideoloogia tekkele. Sellele ideoloogiale andis küll nime saksa filosoof Immanuel Kant ühes oma 1784. aastal ilmunud artiklis, kuid valgustus kui mõtteviis oli kujunenud välja juba tunduvalt varem. Taoliste nimetustega taheti väjendada inimkonna väljumist vaimupimedusest, uue maailmakäsitluse tulekut. Valgustusideoloogiaeelkäijad ja esimesed valgustajad elasid 17. sajandil, selle hiilgeaeg langes 18. sajandisse, mida on nimetatud ka valgustussajandiks, kuid vastav mõtteviis ulatus ka 19. sajandi algusesse. Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Valgustusfilosoofia üldjooned ja põhialused Valgustusajal oli kõigi hinnangute peamine krite...
hilisematele Euroopa ülikoolidele. See Akadeemia jäi püsima peaaegu 900.aastaks, selle sulges keiser Justinianus I. Koos õpilastega tegeles ta filosoofilise ja loodusteadusliku uurimistööga. Kirjutas oma mahukama ja sisukama dialoogi ,,Riik" (,,Politeia "). Hilisperioodil kirjutas oma suurteose ,,Seadused" (,,Nomoi"). Platon on esimene kreeka filosoof, kelle kõik teosed on peaaegu tervikuna säilinud. Teda peetakse esimeseks esimeseks filosoofiks, kes keskendub keelele ja mõistete määratlemisele. Platonit võib pidada olemusfilosoofia ja essentsialismi alustajaks. Ideedeõpetus Platoni järgi on olemas kaks maailma: üks on tõeline tegelikkus, ideede maailm ja teine näiva tegelikkuse,tekkivate, muuduvate ning kaduvate esemete maailm. Ideed on jäävad, püsivad, muutumatud, iseeneses olenevad ja igavesed. Näiva maailma tajutavad esemed on muutlikud, alatises
· Kirjandus - põhilised kirjaoskaja dolid vaimulikud, kes kirjutasid tekste ümber · Skulptuur - on säilinud vaid üksikuid madalreljeefe Keskaja inimese maailmavaade - Haridus oli alla käinud, kirja-ja lugemisoskus oli madal. Vaimulikel oli suur müju inimeste maailmavaate kujunemise üle. Inimesed olid sügavalt usklikud Lääne kirikumuusika sündi seostatakse Milano peapiiskop Ambrosiusega. Esimeseks muusikat käsitlenud kristlikuks filosoofiks võib pidada püha Augustiniust.Kristlus legaliseeriti aastal 313. aastal. Lääne kirikumuusika sümboolseks keskuseks sai Rooma. Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid kloostrid, nt. Tours, St. Gallen, Metz. Liturgia - jumalateenistuse korraldus ehk ülesehitus Missa katoliku kiriku jumalateenistus 1x päevaskõikidele kristlastele, jaguneb eelmissaks ja peamissaks Ordinarium muutumatud, igal päeval korduvad tekstid missas/tunnipalvuses
SLAID 2 Isidore Auguste Marie François Xavier Comte (19. jaanuar 1798 Montpellier 5. september 1857 Pariis) oli prantsuse filosoof, sotsioloogilise distsipliini rajaja ja positivismi õpetlane. Teda võib pidada esimeseks kaasaegseks teaduslikuks filosoofiks. Comte arendas välja positiivse filosoofia ning püüdis sellega paremaks muuta Prantsuse revolutsiooni ajal tekkinud sotsiaalseid pingeid. Tema poolt välja pakutud uus sotsiaalne paradigma põhines teadusel. Comte ideed olid 19. sajandil märkimisväärselt suure mõjuga. Tema tööd mõjutasid suuri mõtlejaid nagu Karl Marx ja John Stuart Mill. Elulugu SLAID 3 : Auguste Comte sünnikohaks on Lõuna-Prantsusmaal asuv linn Montpellier. Ta sündis 19. jaanuaril 1798
Ilma vankrijuhita ehk mõistuseta inimene rabeleb ja tormab meeletult. Nii, et tunnetele toetudes ja mõistust tagaplaanile jättes tugevneb inimese see pool, mis ei ole kontrolli all. Kui sa satud vaimustusse, siis kes sind siis juhib? " 9 5. ARISTOTELES Aristoteles oli vanakreeka filosoof. Ta oli Platoni õpilane ja Alesander Suure õpetaja. Teda peetaks Platoni kõrval teiseks mõjukaimaks filosoofiks. Tema eluaastad olid 384-322 eKr. Aristoteles süstematiseeris peaaegu kõik oma aja teadmised ja pani aluse paljudele uutele teadusharudele. Aristotelese filosoofia on filosoofia ajaloos pika aja kestel etendanud alustrajavat rolli. Aristotelese loogika oli 19. sajandi keskpaigani ainus läänemaine loogika. Aristotelesel on suured teened ka biloogias, eetikas, riigiõpetuses ja kosmoloogias. Aristotelese arvates võib iga asja puhul mõtteliselt eristada selle materjali ja olemust
Ehitus ja puiduosakond Evelin Tuvi Mehaaniline liikumine Referaat Juhendaja : Dimitri Luppa Tartu 2008 Sir Isaac Newton (4. jaanuar 1643 (Juliuse kalendri järgi 25. detsember 1642) Woolstrophe, Lincolnshire 31. märts (20. märts) 1727 Kensington) oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik. Tollel ajal, kui teoloogia, loodusteaduse ja filosoofia vahel puudusid selged piirid, nimetati teda filosoofiks. Ta õppis 1661-65 Cambridge'i ülikoolis ja oli 1669-1701 selle ülikooli professoriks. Oli alates aastast 1672 Londoni Kuningliku Seltsi liige. Newton töötas välja mehaaanika üldised seadused, formuleeris ülemaailmse gravitatsiooniseaduse, tegi tähtsaid avastusi optikas ning pani aluse diferentsiaal- ja integraalarvutusle. Tema peamised tööd ilmusid tema teostes "Loodusfilosoofia matemaatilised alused" (1687) ja "Optika" (1704).
inimesed olid usklikud. Arhidektuur- 2 olulisemat stiili(*gooti-terav kaar , *romaani-ümar kaar) Niguliste kirik, Raekoda Maalikunst- tahvelmaal Skulptuur- tasapinnalised reljeefid , värvitus puitskulptuurid Inimeste maailmavaated: orjenteerusolevikul , kartis tuleviku , keskpunktis oli kristuls e. usk Püha Ambrosius- seostatakse lääne kirikumuusika sünniga Püha Augustiinus- peetakse esimeseks kristlikuks filosoofiks kes käsitles muusikat Kristlus legaliseeriti 313. a Rooma katolikkirik- lääne kikirikumuusika sümboolne keskus Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid: kloostrid , kirkud , katedraalid (nt. Tourus , st. Gallen , Metz) Gregorius 1- Rooma esimene paavst , Ühtlustas ja uuendas liturgilisi tekste, mis said kirikulaulu aluseks. Läänekiriku ühendamis poliitika. Liturgia- tavaline jumala teenistus Misssa- pidulik(päeva keskne) jumala teenistus
Referaat Friedrich II Diana Aronia 10b Kohila Gümnaasium Friedrich sündis Berliinis 24. jaanuar 1712. Ristimisel sai nime Karl-Friedrich. Tema isa oli Preisi kuningas Friedrich Wilhelm I, Hohenzollerite dünastiast ning ema Sophie Dorothea von Hanover, kes oli Inglismaa kuninga Georg I tütar. Friedrich oli teine laps selles suure kuninglikus peres, kus sündis kokku 14 last. Kuningas Friedrich Wilhelm I tahtis, et tema pojast saaks ideaalne sõjamees, tõeline vaese, kuid tööarmastaja Preisi pärija. Isa suurim kirg oli tema vägi. Õukondlikud lõbustused, mood, galantsed peod olid kauaks välja heidetud Berliinist. Aga noor Friedrich omas hoopis teistuguseid kalduvusi huvides: talle meeldis flöödimäng, prantsuse filosoofia ning tantsud. 1730. aastal sai Friedrich tuttavaks leitnant Hermann von Katte'ga, kellega ta üritas pageda Inglismaale, mis oli samaväärne kui deserteerimine. Peale Von Katte surmanuhtlust, palub p...
Tallinna 21. Kool Tuule Kivihall 11c õp. Tiina Meeri Tallinn 2009 KUNSTIHOONEST KUNSTITEMPLIST 1934. aastal nimetati esmakordselt ,,Eesti Arhitektide Almanak'is" Tallinna Kunstihoone autoritena Anton Soansi ja Edgar Kuusikut. Hoones domineerib klassitsistlik ruumikontseptsioon. Kunstihoone on peaaegu täiesti sümmeetriline ning peasaalis jääb silma kaunis klaaslagi. Vaadet Vabaduse Väljakule võimaldab aga väljakupoolse saali võimas klaasaken. Saale on võimalik vaheseintega eraldada, vastavalt vajadusele. Peafassaad on kaunistatud J. Raudsepa temaatiliste skulptuuridega (1937). Omal ajal oli Kunstihoone selge geomeetrilise fassaadiga Tallinna linnapildis avangardistlik ehi...
valmistada ka palju võimsam relv vesinikupomm. Arvutitehnika arengule andis otsustava tõuke vajadus lahti muukida sakslaste sifrisüsteem Engima. Arvutirevulutsioon hakkas vilja kandma alles 1960. aastail. Olulise panuse sellele andis kiibi valmimine 1950. aastal. 1953. DNA struktuuri mõistatuse lahendamine - see avas geneetikale enneolematud võimalused. Ideede võitlus ja uus suhtumine Üheks kõige mõjukamaks filosoofiks Jean-Paul Sartre pidas 1945 avaliku loengu eksistentsialismist. Eksistentsialismi kuulutasid oma teostes ka Camus, Beckett ( ,,Godot'd oodates") jt. Leidus neid, kes nägid kommunismi läbi. Tuntuim George Orwell (,,Loomade farm"- tervmeelne allegooria, mis algab vabadusega ning lõppeb orjusega). 1948. ilmus Ameerikas teaduslik teos, mida autori järgi hakati nimetama ,,Kinsey aruandeks". Tegemist oli põhjaliku uurimusega Ameerika meeste seksuaalkäitumisest. Ilmnes, et palju
Kõik mis on olemas läheb pidevalt üle selleks, mida veel olemas ei ole.On võitlus sellevahel mis on ja mida ei ole.Sõda on kõikide asjade osa ja kuningas.Kui ka võistlus on maailma õigus.Sõda on kõige ema. Parmenides-510-440ekr Temalt on säilinud tekste,kuid mitte terviklikult ja need on luulevormis.Ei saa olemas olla mitte olemist. Sokrates 469-399 ema. Esineb kõigis platoni teostes Kui ta sündis olevat ta naernud.Elas Ateenas,osales sõjakäikudel.Hakkas filosoofiks kuna tema esimene armastus jättis ta maha rikka mehe pärast.Võttis endale uue naise Xantippe.Ta ise oli vaene kuid tema õpilased olid kõik jõukad.Talle esitati süüdistus noorsoo rikkumises ja jumala tõotuses.Tema õpilased plaanivad aidata tal põgeneda kohtust kui Sokrates pole nõus põgenema.Vandekohus käsib tal mürki juua.Tema viimaste sõnade mõte oli, et arsti jumalale tuli ohverdada kukk,ehk märk inimene saab terveks raskest haigusest. Tema põhi küsimused oli kuidas elada
1274 . aasta alguses saatis paavst ta Lyoni kirikukokku. Thomas asus teele ja peatus teel venna- või õetütre lossis ning jäi seal tõsiselt haigeks (teised allikad viitavd Thomase mürgitamisele). Ta tahtis oma elupäevad kloostris lõpetada. Läheduses oli aga ainult tsistertslaste klooster. Ta suri Fossanova kloostris Sonnino lähedal 7. märtsil 1274. 50 aastat peale surma kuulutas Katoliku kirik ta pühakuks. Thomas ei pidanud ennast kunagi filosoofiks, ta kritiseeris filosoofe, keda pidas paganateks ning oli arvamusel, et õige tarkuseni küündib ainult läbi kristlikku ilmutuse. Paljud tema tööd on filosoofilistel teemadel ning tema filosoofiline mõte on tugevalt mõjutanud Katoli kirikut ning lääne filosoofiat üldiselt. Aquino Thomase peateos on „Summa Theologica“, kuigi see on lõpetamata, on see filosoofia ajaloo klassika ning lääne kirjanduse õks mõjukaim teos. See on mõeldud, kui
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
