Neid võib jagada omakorda kaheks: a)mõistupärased ehk loogilised teadmised, mis on nii ilmselged, et nendes kahelda pole võimalik. Näiteks ei ole võimalik olla korraga nii ilus kui surnud b)konventsioonid ehk kokkulepped- näiteks liiklusreeglid(valgusfoor), viisakusreeglid(teretamine), grammatikareeglid(ning, ja ette koma ei panda), sõnade tähendused(poissmees, abielus mitteolev mees), ajaarvamine(Jeesuse järgi ajaarvamine) *Aprioorne ja empriiriline teadmine -Mitte ükski häärasmees ei ropenda-aprioorne -Jõululaupäev on 24. detsember-aprioorne (kristlik maailma on kokku leppinud, et see on nii) -"Tõe ja õiguse" autor on A. H. Tammsaare-empiiriline -Foori roheline tuli tähendab, et võib minna-aprioorne
otsustuste kehtivust ei saa näidata puhta loogikaga, selleks on vaja kogemust. Klassikaline seisukoht Nagu näeme, on filosoofia ajaloos tehtud mitmeid sarnaseid eristusi kahte tüüpi tõdede vahel: ühelt poolt siis puhta mõistusega haaratavad paratamatud tõed ning teisalt kogemuslikult kinnitust leidnud tõed, mille kehtivus pole paratamatu. Täpsemalt võib tuua välja kolm eristuste paari: Aprioorne ja aposterioorne Analüütiline ja sünteetiline Paratamatu ja kontingentne Esimesena kasutas selliseid mõisteid väidetavasti I.Kant, kelle väljapakutud raamistus saab vaadelda ka talle eelnenud filosoofe Klassikaline seisukoht Aprioorne ja aposterioorne epistemoloogiline eristus, mis rakendub teadmisele või õigustusele Analüütiline ja sünteetiline loogiline või semantiline eristus, mis rakendub otsustustele, väidetele või lausetele
kahelda pole võimalik. (Näiteks: ei ole võimalik korraga olla ja mitte olla.) Konventsioonid- kokkuleppelised teadmised (grammatika, liiklusmärgid ja nende tähendus, viisakusreeglid, ajaarvamine, matemaatilised teadmised, sõnade tähendused, tavad). See, et inimene saab konventsioonidest aimu kogemuse teel (lugemine jms) , ei muuda asja. Röhitsemine- aprioorne, meie kultuuris pole see kombeks. Tõde ja õigus- empiiriline- olen seda lugenud Maa kaaslane on Kuu- empiiriline, ise näen.. Hüpotenuusi ruut võrdub kaatetite ruutude summa- aprioorne, kokkulepitud teadmine- konventsioon. Ükski poissmees pole abielus- aprioorne, sest poissmees tähendab seda, et ta pole abielus. Ühes meetris on sada sentimeetrit- aprioorne- definitsiooni järgi on selline mõõtühikute omavaheline suhe. 5. Empirismi ja ratsionalismi võrdlus.
Teaduslik maailmavaade Esimest teksti lugedes täienesid minu teadmised sellest, et mis on empiiriline teadus ja mis on aprioorne. Empiirilises teaduses on teadlase ülesanne kirjeldada, seletada ning ette näha. Aprioorne teadus põhineb faktidel. Teadusliku teadmise otsingut reguleerivad teatud kriteeriumid. Nendeks kriteeriumiteks on: kontrollitavus, usaldusväärsus, selgus ja täpsus, süsteemsus ning ulatus. Intersubjektiivne kontrollitavus on täpsem sõnastus sellele, mida tavaliselt tahetakse öelda, kui räägitakse teaduse ,,objektiivsusest". Siin ei peeta silmas ainult vabadust isiklikest või kultuurilistest eelarvamustest või eelistustest, vaid seda, et teaduslik
· Majandus peab olema kooskõlas · Õppimisega ei saa muuta looduse poolt antut · Ühiskonda ei saa radikaalselt ümber korraldada 29. Koherentsiteooria väidab, et väide on tõene kui on kooskõlas teiste tunnustatud väidetega. Väite tõesus ei ole igaveseks omaduseks. 30. Mis on tunnetus? Protsess, mille tulemuseks on teadmised, kogemused ja oskused. 31. Mis on teadmine (2)? tähis ja selle vaste (c=a+b). põhjendatud tõene uskumus. 32. Mis on aprioorne teadmine; mis on empiiriline teadmine? Aprioorne teadmine- kogemusele eelnev, kogemustest sõltumatu teadmine. Empiiriline teadmine- kogemuslik teadmine. 33. Kui individuaalsel inimelul on sügav mõte, kas siis saab inimkonna eksistentsil mõte puududa? Seda ei saa väita. 34. Kuidas jaguneb aprioorne teadmine? 1)loogiline ehk mõistuspärane 2)konventsionaalne ehk kokkuleppeline 35. Mille poolet erineb argiteadmine teaduslikust teadmisest?
V: igaüks võib teha, mida tahab, kui see ei riku teise inimese sama õigust. 86. Millised on kaasajal kujuneva mõtlemise olulised tunnused? V: pluralism, aktualism, realism. 87. Mida väidab tõe koherentsiteooria? V: väide on tõene, kui ta on kooskõlas teiste, tunnustatud väidetega. 88. Mis on tunnetus? V: protsess, mille tulemuseks on teadmised, kogemused ja oskused. 89. Mis on teadmine? V: on tähis ja selle vaste. Filosoofia seisukohalt põhjendatud tõene uskumus. 90. Mis on aprioorne teadmine ja empiiriline teadmine? V: aprioorne teadmine kogemusele eelneb teadmine, mis kogemusest ei sõltu. Empiiriline teadmine - kogemuslik teadmine. 91. Kui individuaalsel inimelul on sügav mõte, kas siis saab inimkonna eksistentsil mõte puududa? V: ei saa. 92. Kuidas jaguneb aprioorne teadmine? V: loogiline teadmine ja konvensionaalne kokkuleppeline. 93. mille pooles erineb argiteadmine teaduslikust teadmisest?
Õigluse kuldreegel-võime teha kõike, mida iganes tahame, eeldusel et jätame kõigile teistelegi sama vabaduse. 28.Millised on kaasajal kujuneva mõtlemise olulised tunnused? 29.Mida väidab tõe koherentsiteooria? Koherentsiteooria kohaselt on tõene väide, mis on kooskõlas teiste (tõesteks) tunnistatud väidetega. 30.Mis on tunnetus? Tunnetus on protsess, mille tulemuseks on teadmised. 31.Mis on teadmine? Teadmine-on põhjendatud tõene uskumus. 32.Mis on aprioorne teadmine; mis on empiiriline teadmine? Aprioorne teadmine on teadmine, mis ei tulene kogemustest. Empiiriline teadmine on teadmine, mis tuleneb kogemustest. 33.Kui individuaalsel inimelul on sügav mõte, kas siis saab inimkonna eksistentsil mõte puududa? Ei saa, kuna üks kuulub teise sisse. 34.Kuidas jaguneb aprioorne teadmine? matemaatiline, kogemustele eelnev (pyth. Teoreem) :konventsionaalne ehk kokkuleppeline ;loogiline e mõistuspärane 35
mis on meie kogemusest sõltumatud, paratamatud, üldkehtivad ja meie seniseid teadmisi avardavad. (http://et.wikipedia.org) Analüütilist meetodit järgides, kus eeldatakse, et sellised puhtast mõistusest tulenevad tunnetused on tegelikult olemas, võib tugineda vaid teoreetilise tunnetuse kahele teadusele, nimelt puhtale matemaatikale ja puhtale loodusteadusele, sest ainult need võivad anda objekte kaemuses; ja järelikult, kui neis leiab aset mingi aprioorne tunnetus, võivad nad selle tõesust või selle vastavust objektile näidata in concreto, s.t. näidata selle tegelikkust, kust seejärel võib juba analüütilise meetodiga üle minna selle võimalikkuse aluse juurde. See teeb asja palju kergemaks, sest nüüd üldarutlusi mitte ainult ei rakendata faktidele, vaid nad ka lähtuvad faktidest, samal ajal kui sünteetilise meetodi puhul tuleb neid täielikult in abstracto tuletada mõistetest.
Kuidas on võimalik puhtast mõistusest lähtuv tunnetus? Otsustus on subjekt ja predikaat süntees, sünteesitakse erinevaid tajusid. Süntees õigustab aprioorset osa. Järgmine küsilause: kuidas on võimalikud aprioorsed sünteetilised laused? Kas on võimalik selline teadus nagu metafüüsika? Mis on kahe küsimuse seos?!?!? Ajend oli võrdlus väliste teadustega. Süvendati, et tungiti metafüüsika loomusse. Eripärane oli, et metafüüsika oli sünteetiline ja aprioorne samal ajal. Seega tuleb vastata küsimus, et kas aprioorsed sünteetilised laused on võimalikud? Akreditiiv(tegevusloa andmine ehk tunnustamine, tuleb küsimusele vastata). Transtsendentaalne filosoofia(def) – kuidas on võimalik sünteetiline aprioorne tunnetuse võimalikkus? Selle küsimuse peab vastama ennem, kui vastata laiemale küsimusele. Puhas matemaatika ja puhas loodusteadus(?). mõlemad on sünteetilised aprioorsed tunnetused, teadmised.
paremaks. 27. Õigluse kuldreegel ja selle kehtivus - võime teha kõike, mida iganes tahame, eeldusel et jätame kõigile teistelegi sama vabaduse. 28. Koherentsiteooria ehk tõe kooskõlateooria kohaselt on tõene väide, mis on kooskõlas teiste (tõesteks) tunnistatud väidetega. 29. Tunnetus protsess, mille tulemuseks on teadmised. 30. Teadmine on põhjendatud tõene uskumus. Jaguneb aprioorseks teadmiseks ja empiiriliseks teadmiseks. 31. Aprioorne teadmine - teadmine, mis ei pärine lõppkokkuvõttes kogemusest, vaid mõistusest enesest või konventsioonidest 32. Empiiriline teadmine - teadmine, mis pärineb kogemusest 33. Aprioorne teadmine 1) oletatavalt mõistuspärane 2) konventsionaalne (ld conventio 'kokkulepe') 34. Kergemini kontrollitavad ja kummutatavad teadmise on teaduslikud teadmised, kuna argiteadmised on ebamäärased, teaduslikud aga mitte. 35. Kanti põhjal pärinevad teadmised mõistusest enesest
Andrus Tool / Klassikaline saksa filosoofia / FLFI.01.020. 2. teema: puhta matemaatika võimalikkuse tingimused. (“Prolegomena …”: §§ 6-13 ja lk. 46-55) Probleemsituatsioon. Puhas matemaatika on üldise ja paratamatu kehtivusega teadmine, seetõttu peab ta eelduste kohaselt, millest Kant lähtub, olema aprioorne teadmine. Samas on Kanti veendunud, et matemaatika on mitte analüütiline ja diskurssiivne, s.t. mõistetest tulenev teadmine, vaid sünteetiline – kaemusele toetuv intuitiivne teadmine. Seletamist vajabki siin nüüd see, kuidas saab üks ja sama teadmine olla ühtaegu nii aprioorne kui ka kaemusele toetuv? Tundub enesestmõistetav, et need kaks iseloomustust välistavad teineteist. Lisaks vajab seletamist ka see, kuidas saab matemaatika kui aprioorne teadmine siiski leida loodus-
arenenud intellektiga kaasneb paljunemine ja taasluua.18 Vastuargumendi väärust tugevdab teiste vaimu teadmine. selles osas mitteorgaaniline robotite Bioloogiliste entiteetide vaimu paljunemine, arvestadades sellist teadmine on tulenevalt intellekti arusaamisest arenguvõimalust koos liinitootmise kompletseeritud aprioorne teadmisevorm, võimalustega, välistades nii paljunemise ja nn olles ühteaegu liikide sisene ja vaheline tehnoloogilise intellekti dualismi. kontseptsioon, mis tõestab intellikentsuse ja Tarkvara kui robotite vaimu paljunemise vastuargumendi väärust. baastingimus ei ole paratamatult seotud füüsilise kehaga riistvaraga. (Inimesega Tehisintellekt
* Agnostitsism - Maailma tunnetatavust täielikult või osaliselt eitav filosoofiline õpetus. * Antropoloogia - teadus inimesest; käsitleb inimese olemust ja eksistentsi. * A posteriori - Kogemusele järgnev. Teadmine on oma loomult a posteriori, kui ta põhineb kogemusel (I.Kant). * A priori - Kogemusest sõltumatu, kogemusele eelnev. Teadmine on oma loomult aprioorne, kuid seda võib saavutada ilma meelelise tajuta (I.Kant). * Deduktsioon - Üldiselt üksikule liikuv tuletusviis. Lõppjäreldus on oletuslausete loogiline tulemus. * Deism - Usulis-filosoofiline õpetus Jumalast, maailma loojast, kes pärast loomisakti looduse kulgu enam ei sekku. * Dialektika 1. Antiikajal ja keskajal: Filosoofiliste mõistete uurimine keskustelu ( kr.dialegomai ) abil (Sokrates). 2. Hegelil: vastandite kaudu edenev arenguprotsess, reaalsuse põhiline struktuur
järelduseni. Teiseks näiteks saab tuua lühim tee kahe punkti vahel on sirge, analüütiline oleks see lause kui kahe punkti vahel on sirge, sest kaht punkti ühendades tekib nende vahele sirge. Lisades lausesse juurde lühim tee, muudab selle analüütilise tunnetuse sünteetiliseks, sest on mõeldud kaugemale kvaliteedist, mida sirge väljendab ehk on mõeldud ka suuruse tähenduse peale. Analüütilise otsuse puhul on tegemist mõistega, mis on aprioorne, kuid ei ole oluline, kas ta on empiiriline või mitte. Sünteetilise otsuse puhul on tegemist mõistega, mida on võimalik edasi mõelda, lahti mõtestada või jaotada nn alamüksusteks ning kindlasti pole sünteetilise otsustuse puhul tegemist aprioorsusega. 3. Mis on Kanti järgi kogemus- ja tajuotsustus+ selgitage nende vahelist erinevust Kanti poolt kasutatud näidete najal- tooge välja vähemalt kaks erinevust.
Sellisel seisukohal olid näiteks prantsuse filosoof Pierre Abelard (10791142) ning hiljem inglise filosoof John Locke (16321704). (kr. k. kogemus). Seisukoht, mille järgi kõik teadmised tegeliku maailma kohta pärinevad kogemusest (mõistus on vaid abivahend järeldusteks). Kui inimene sünnib, siis on tema mõistus nagu puhas tahvel. Empirismi võib seetõttu defineerida ka seisukohana, mis eitab sünnipärast ehk kaasasündinud teadmist. Empirismi kohaselt on aprioorne teadmine alati analüütiline. Empirism vastandub ratsionalismile. John Locke postuleeris, et inimtunnetuse allikas on kogemus ning inimese teadmised käivad kogemusest saadud ideede kohta. Samas aga väitis ta, et on olemas materiaalne maailm ning Jumal, kuigi kumbki neist ei ole idee, vaid oletatav vastava idee põhjus. Ent kui teadmised käivad ainult ideede kohta, siis ei saa inimene ütelda midagi nende ideede põhjuste kohta, mis ei ole idee. Nii et Locke ei olnud järjekindel empirist.
Induktsioon, deduktsioon ja nende kriitika Kanti poolt Kant: 1) Aprioorne tunnetus põhineb mõistusel ja on kogemustest sõltumatu, puhtast arust pärinev ehk tõsikindel. Aposterioorne ehk empiiriline tunnetus on aga kogemuslik, järeldused tehakse meeltekogemuste põhjal. Esimese puhul kasutame me teadmiseni jõudmiseks ratsionaalset lähenemist ehk eirame kõike meelte teel vastuvõetut ning lähtume objektide kirjeldamisel vaid nende kindlatele omadustele. Aposterioorse tunnetuse korral võetakse
Skeptitsism on mõtteviis, mis seab argumenteeritult kahtluse alla mingi valdkonna õpetused ja teooriad. Lisaks Vana Kreeka koolkonna liikmetele leiab skeptitsismi ka mujal. Skeptitsism rõhutab ja absolutiseerib inimtunnetuse suhtelisust, puudulikkust ja ebatäpsust. Eristatakse teoreetilist ja praktilist skeptitsismi. Teoreetiliselt võib seada kahtluse alla kõike, mida ei saa tõestada, ning seda on väga palju. Ainukeseks valdkonnaks, mida ei saa seada kahtluse alla, on aprioorne teadmine. Ei saa kahelda aritmeetikas näiteks selles, et 2 + 2 = 4. Praktilises elus lähtutakse aga neist uskumustest, mis näivad olevat küllaldaselt põhjendatud, nõudmata tõestusi. John Locke eristas sellega seoses tunnetus- ja otsustusvõimet. Seal, kus puudub võimalus millegi tõestamiseks , astub lavale otsustusvõime. Ka skeptik David Hume leidis, et praktilist skeptitsismi ei kohta arvatavasti kuskil, sest sellel oleks hukatuslikud tagajärjed.
5. Descartes: 1. esitage meetodi neli reeglit ja selgitage, kuidas saate aru reeglite nõuetest / mõttest. Selgituse juures mõelge sellele, kuidas lahendatakse geomeetrias hulknurga pindala ülesannet 2. mis mõttes on tegemist deduktiivse meetodiga? Vastamisel arvestage, et peamine reegel on reegel 1 ja reeglid 2-4 moodustavad omaette terviku + võrrelge seda Descarte?`i seisukohaga kainest inimarust ja selle rakendamisest (Arutlus meetodist I osa 1 lõik) 1. Aprioorne on puhtast arust ja puhtast mõistusest tulenev tunnetus, mida ei saa võtta kogemusega. Seejuures ei saa seda võtta nii sisekogemusega ega ka väliskogemusega, milleks on füüsika algtõed. Aprioorne tunnetus on metafüüsiline tunnetus. Posteriori on vastupidine aprioorsele, ehk tunnetus posteriori põhineb kogemustel. Näiteks õelda, et siin toas on külm on poesterioorne tunnetus, esiteks sellepärast, et see põhineb tunnetusel, ma
Viimane erineks senistest metafüüsilistest õpetustest eelkõige oma tunnetusobjekti poolest – kõrgeima olevuse ja hingesurematuse asemel peaks see esmalt järele mõtlema hoopis teistsuguse teema üle. Sellest tuleb juttu edaspidi, kõigepealt vaatleme aga erinevaid tunnetusallikaid, millest võib lähtuda teaduslik tunnetus. Tunnetusallikate järgi jaotuvad teadused aprioorseteks ja aposterioorseteks. Aprioorne on selline tunnetus, mis on tingimatult sõltumatu igasugusest kogemusest, järelikult pärineb üksnes puhtast arust või puhtast mõistusest. Aposterioorne teadmine pärineb kogemusest. Puhtaks nimetab Kant sellist aprioorset teadmist, millele ei ole lisandunud mitte midagi aposterioorset. Seda on oluline silmas pidada, kuna aprioorseid teadmisi saab rakendada ka selleks, et kogemust süstematiseerida ja niisuguse rakenduse tulemused ei ole enam puhtad aprioorsed teadmised.
Lõppjäreldus on oletuslausete loogiline tulemus. dialektika 1. Antiikajal ja keskajal: Filosoofiliste mõistete uurimine keskustelu ( kr.dialegomai ) abil (Sokrates). 2. Hegelil: vastandite kaudu edenev arenguprotsess, reaalsuse põhiline struktuur. (tees+antitees=süntees). A priori Kogemusest sõltumatu, kogemusele eelnev. Teadmine on oma loomult aprioorne, kui seda võib saavutada ilma meelelise tajuta (I.Kant). A posteriori Kogemusele järgnev. Teadmine on oma loomult a posteriori, kui ta põhineb kogemusel (I.Kant). Ding an Sich I.Kant räägib "asjadest iseeneses" (das Ding an Sich) ja viitab asjadele sellistena, nagu nad on, inimtunnetusest eraldiseisvana. paradigma Püsiv ja üldtunnustatud mõistete, seaduste ja meetodite järjestus teaduses.
Lõppjäreldus on oletuslausete loogiline tulemus. dialektika 1. Antiikajal ja keskajal: Filosoofiliste mõistete uurimine keskustelu ( kr.dialegomai ) abil (Sokrates). 2. Hegelil: vastandite kaudu edenev arenguprotsess, reaalsuse põhiline struktuur. (tees+antitees=süntees). A priori Kogemusest sõltumatu, kogemusele eelnev. Teadmine on oma loomult aprioorne, kui seda võib saavutada ilma meelelise tajuta (I.Kant). A posteriori Kogemusele järgnev. Teadmine on oma loomult a posteriori, kui ta põhineb kogemusel (I.Kant). Ding an Sich I.Kant räägib "asjadest iseeneses" (das Ding an Sich) ja viitab asjadele sellistena, nagu nad on, inimtunnetusest eraldiseisvana. paradigma Püsiv ja üldtunnustatud mõistete, seaduste ja meetodite järjestus teaduses.
Lõppjäreldus on oletuslausete loogiline tulemus. dialektika 1. Antiikajal ja keskajal: Filosoofiliste mõistete uurimine keskustelu ( kr.dialegomai ) abil (Sokrates). 2. Hegelil: vastandite kaudu edenev arenguprotsess, reaalsuse põhiline struktuur. (tees+antitees=süntees). A priori Kogemusest sõltumatu, kogemusele eelnev. Teadmine on oma loomult aprioorne, kui seda võib saavutada ilma meelelise tajuta (I.Kant). A posteriori Kogemusele järgnev. Teadmine on oma loomult a posteriori, kui ta põhineb kogemusel (I.Kant). Ding an Sich I.Kant räägib "asjadest iseeneses" (das Ding an Sich) ja viitab asjadele sellistena, nagu nad on, inimtunnetusest eraldiseisvana. paradigma Püsiv ja üldtunnustatud mõistete, seaduste ja meetodite järjestus teaduses.
"tabula rasa"- puhas leht (J.Locke), elukogemus kirjutab selle lehe täis subjektiivne- inimesest sõltuv aposterioone- kogemuslik, kogemusega seotud. süntees- teaduslik uurimis meetod. Osadest terviku moodustamine, tervikuks liitumine. verifitseerimine- väite tõestamine, kindlaks tegemine, et väide on õige. konventsionaalne- kokkuleppeline (mõõtühikud) "asi iseeneses"- J.Kont arvates objektiivne maailm. intuitsioon- 7 meel. Alateadvuse abil leitud õige otsus. aprioorne- kogemusele eelnev, kogemusest sõltumatu. analüüs- uurimismeetod. Terviku lahutamine osadeks. pseudoteadus- väärteadus (N:ufoloogia, käe joonte järgi ennustamine) deduktsioon- uurimismeetod, üksikfaktideks lahti arvutamine üldiselt üksikule. aksioom- tunnustatud väide, ms ei vaja tõestamist. (päike tiirleb ümber maailma) eksperiment- katse, uurimismeetod. objektiivne- inimesest sõltumatu. INIMESED: F.Bacon- empiirik, inglane M.Schlick- saksa filosoof "muinasjutu teooria"
nind teist peetakse eksiarvamuseks, meelepetteks. (Parmenides, Berkeley, materialism, neorealism, Marx). 23. dualism olev koosneb mõlemast poolusest, kuigi alati seejuures öeldakse, kummal on eelis asend. Ei ole absoluutne, tegu on skaalaga. (Platon, Descartes, Kant). 24. skeptitsism loobutakse metafüüsika põhiküsimusele vastamast tunnetuslikel kaalutlustel. (Ollakse seisukohal, et meie tunnetuse piiratus ei võimalda vastata). 25. aprioorne (meelelisest kogemusest sõltumatud)- mõistustõdedeks. Kindla teadmise ideaal, inimese tund kindla teadmise poole, seab eelisasendisse mõistustunnetuse, sest meeleline tunnetus on alati suhteline. 26. aksioom alglause, mis antud teaduse tõena tõestuseta, st. endastmõistetav. 27. intuitsioon loomingulise mõtlemise moment, mis avaldub tõe tabamises vahetul loogilisel arutlusel ennetaval viisil idee või lahenduse ootamatu leidmisel põhinedes
antut. Ühiskond olgu hierarhiline ja teda juhtigu eliit. Majanduses peab toimuma vabakonkurents, riik sekkugu üha vähem. Uute väärtuste otsingul pöördutakse vanade kultuuriväärtuste poole. Välispoliitikas toetatakse sõjalist üleoleku ja jõu ideoloogiat. 29. Tõe koherentsiteooria- tõesed on väited, mis on kooskõlas teiste, tunnustatud väidetega. 30. Tunnetus- protsess, mille tulemuseks on teadmised. 31. Teadmine- tähis ja selle vaste; põhjendatud tõene uskumus. 32. Aprioorne teadmine- kogemusele eelnev, kogemusest sõltumatu. Empiiriline teadmine- kogemuslik teadmine. 33. Inimkonna eksistentsil ei saa mõte puududa, kui individuaalsel inimelul on sügav mõte. 34. loogiline ja konventsionaalne e kokkuleppeline 35. Argiteadmise erinevus teaduslikust teadmisest: argiteadmine ei ole täpselt väljendatud, ei ole süstematiseeritud ja seda on raske kummutada, sest see ei ole täpne. 36. Teadmised pärinevad mõistusest ja kogemustest. Teadmine saab sisu ja materjali
Kanti arvates väljendus igasugune teadmine otsustusena. Nii jagas ta otsustused analüütilisteks ning sünteetilisteks. Analüütilised otsustused on selgitavad ning ei avarda meie teadmisi, nt kolmnurgal on kolm külge. Sünteetilised seevastu avardavad meie teadmisi, nt mõni film on õudne. Omakorda sünteetiliste otsustuste seas eristas Kant aposterioorseid ja aprioorseid otsustusi. Aposterioorse otsustuse kohta võib öelda, et ta ,,põhinev kogemustel" ning aprioorne otsustus on ,,kogemusest sõltumatu". 2. Tuua ära mõlemad Hegeli määratlused abstraktse mõtlemise kohta. Lisada oma arusaam nende kohta + mis on otsustus (määratlus) Oma teoses ,,Kes mõtleb abstraktselt?" toob Hegel abstraktse mõtlemise kohta mitu määratlust, mis väljenduvad kahes näites. Esimest määratlust kehastab mõrtsuka näide. Sel puhul näevad abstraktselt mõtlevad inimesed vaid mõrtsuka tapjaloomust, nad keskenduvad vaid ühele aspektile
“Otsustusvõime kriitika” (1790) uurib võimalust, looduses toimuva üle otsustada tundelisest või mõistuspärasest otstarbekusest lähtudes ja püüab näidata mõistuse (aprioorse) osa selles protsessis. Ta leiab, et meile on antud ka siin kahes vormis võimeid: 1.meeleline naudingu ja ebameeldivuse tunne kui madalam võime ja 2. reflekteeriv otsustusvõime kui kõrgem vorm. Mõlema abil me tajume teatud harmooniat (ilu). Milline on meie tunnetele vastav üldine ja paratamatu ( aprioorne) mõõdupuu? Mõõdupuuks on siin otstarbekus. Kuna seda võib tunda iga mõistusolend, siis sünnivad sarnased maitseotsused. Ühised mõistusmärased otstarbekusest lähtuvad esteetilised otsused pmandavad vajaliku objektiivsuse./4/ Kokkuvõtteks Kas Kant annab liiga palju järele inimese psühholoogilistele piirangutele? Kant, oleme näinud, on oma filosoofilise temperamendi poolest pragmaatik. Teisiti kui näiteks Hume – range põhimõtete mees – kohaneb Kant olemasolevaga
tunnetamisel ja teine alahindab kogemust. Arutluskäik: ta väitis, et on olemas "asi iseeneses" objektiivne maailm, mille kohta ei saa midagi konkreetset öelda, sest ta on tunnetamatu. "Asi iseeneses" mõjutab meie meeleorganeid ja tekitab aistinguid. Seda kuidas "asi iseeneses" meile aistingute kaudu nähtub on "asi meie jaoks" ja tunnetada saabki "asja meie jaoks" e nähtumusi. Tunnetuses eristab kahte aspekti: 1. tunnetuse mateeria aistingud, mida tekitab "asi iseeneses" 2. tunnetuse aprioorne vorm (aprioorne kogemuse eelne või väline, kogemusest sõltumatu) meie mõistus korrastab aistinguid ja selle tagajärjel tekivadki teadmised. Pöörde sisuks on see, et tunnetamine algab kogemustest e aistingutest ja lõpeb mõistuse tööga, seega on vajalikud mõlemad. Tekib küsimus, miks inimesed tunnetavad maailma siiski ühtemoodi. Kanti arvates on igal inimesel ühtemoodi "teoreetilised prillid" tänu millele me tunnetame maailma ühtemoodi.
See on asi iseeneses (Ding an sich). See tundmatu asi iseeneses mõjutab inimese meeleorganeid ja tekitab aistinguid. Seda, kuidas asi iseeneses meile nähtub, nimetab Kant asjaks meie jaoks (Ding für uns). Tunnetada saab ainult nähtumusi, asjad iseeneses on põhimõtteliselt tunnetamatud. Miks? Asi on selles, et tunnetuses eristab Kant kaht aspekti: 1. Tunnetuse mateeria aistingud (neid põhjustab asi iseeneses). 2. Tunnetuse aprioorne vorm inimese mõistus vormib (korrapärastab) tunnetuse mateeria. Tunnetuse mateeria ei sisalda endas mingit korrapärasust. Nähtustele annavad korrapära inimmõistuse aprioorsed vormid. Me tajume maailma ajas ja ruumis, avastame maailmas seaduspärasusi (põhjuslikke jm seoseid) ainult tänu sellele, et inimmõistus on just niisugune ja mitte teistsugune. Asi iseeneses ei eksisteeri ei ajas ega ruumis, teda ei iseloomusta ei
See on lähedane hea inimese mõistele. Hea inimese teeb heaks see, et tal on tahe, mille määrab moraaliseadus. Hea inimene teeb ainult otsuseid, mida ta peab moraalselt väärtuslikeks, pidades moraalseid kaalutlusi otsustavateks. Sellist iseloomu hindavad Kanti järgi kõik tingimusteta. Praktilise filosoofia mõistuspärane alus-Kant rõhutab, et tema praktilise filosoofia alus (st õigustus) on mõistuses. Kõrgeim praktiline seadus on ise mõistuse seadus. Rõhutades, et see alus on aprioorne, vastandub Kant püüule rajada moraali vaadeldavatele faktidele inimloomuse kohta, näiteks selle kohta, mida kõik inimesed soovivad. Vabadus ja moraaliseadus - Ainult praktiline filosoofia saab õigustada usku inimese vabadusse. Vabadus on oluline, sest moraalne hinnang eeldab Kanti järgi, et me oleme vabad selles mõttes, et meil on võime toimida teisiti. Moraalne õigsus ja väärus käivad ainult vabade tegutsejate kohta, kes kontrollivad oma tegusid ja kelle võimuses on teo hetkel
seletamise ja valdamise eesmärgil. Me püüame teha võrgusilmad üha väiksemaks." (Popper, Teadusliku uurimustöö loogika, lk 31.) Kanti ütlus, et mõistus ei ammuta oma aprioorseid seadusi mitte loodusest, vaid kirjutab need talle ette, on Popperi arvates õige; ent väites, et need seadused on paratamatult tõesed, ta eksis: "Me sünnime koos ootustega, "teadmisega", mis ei ole küll aprioorselt tõene, kuid psühholoogiliselt või geneetiliselt siiski aprioorne, st eelneb igasugusele vaatlusele. Üks tähtsam neist on ootus leida korrapärasust." (Popper, Oletused ja ümberlükkamised, lk 47.) Popperi arust ei ole tähtis, kust me ammutame ideid oma teooriate loomiseks. Kui me soovime elada maailmas ja kasutada tema võimalusi, siis on kõige ratsionaalsem rakendada katse-eksimuse meetodit. Induktsiooni ei saa Popperi meelest rakendada ei avastuse ega verifikatsiooni kontekstis. Ükskõik
teooriad. Lisaks Vana-Kreeka skeptikute koolkonna liikmetele leiab skeptitsismi ka mujal. Eristatakse teoreetilist ja praktilist skeptitsismi. Inimene võib teoreetiliselt kahtluse alla seada näiteks selle, kas Päike ka tulevikus idast tõuseb või kas kirjutuslaud inimese toas eksisteerib ka siis, kui teda ennast toas ei ole. See tähendab, et teoreetiliselt võib kahtluse alla seada kõike, mida ei saa tõestada. Ainukeseks valdkonnaks, mida ei saa kahtluse alla seada on aprioorne teadmine. Ei saa kahelda aritmeetikas - näiteks selles, et 1+1=2, kui lähtuda kümnendsüsteemist. Praktilises elus lähtutakse neist uskumustest, mis näivad olevat piisavalt põhjendatud, nõudmata tõestusi. Skeptitsismi on nimetatud ka agnostitsismiks. Sellisel juhul nimetatakse skeptitsismiks kahtlemist teadmise võimalikkuses. Skeptitsismi pooldajat nimetatakse skeptikuks kuigi see sõna tähistab ka lihtsalt kahtlejat inimest, kellele on omane skepsis. Sõna skepsis tähistab ka
õigustab induktiivset järeldamist. Kuidas aga õigustada induktsiooniprintsiipi ennast? Kui püüda õigustada seda induktiivselt, toetudes kogemusele, tekib vigane ring, sest niisugune õigustamine peaks toetuma induktsiooniprintsiibile. Kui aga tuua sisse kõrgemat järku induktsiooniprintsiip, siis oleks selle õigustamiseks tarvis veel kõrgemat järku induktsiooniprintsiipi jne, nii et tekib lõputu regress. Kui aga induktsiooniprintsiibi õigustus ei rajane kogemusele, vaid on aprioorne, siis on induktsiooniprintsiibi aluseks pime usk. Popper järeldas, et induktsiooniprintsiipi ei saa rahuldavalt õigustada. Analoogiliste argumentidega kritiseeris ta ka looduse ühetaolisuse printsiipi. Erinevalt Bertrand Russellist leidis Popper, et teadus ei vaja induktsiooniprintsiipi, vaid toimib oletuste ja ümberlükkamiste printsiibil. Oletused ja ümberlükkamised David Hume juhtis tähelepanu sellele, et vaatlustest ei saa deduktiivse loogika abil järeldada üldistuse tõesust
On ilmne, et keegi pidi selle kokku panama, selleks oli kellasepp. Loodus on mitmeski mõttes nagu kell. Kõik omal kohal ja täidab kindlat funktsiooni. Sarnastuste alusel võib niisiis väita, et loodusel pidi olema ka looja, kes selle kokku pani- Jumal. (VASTU: evolutsioon, nõrk analoogia, ei toeta jumala olemasolu) ONTOLOOGILINE ARGUMENT - Aprioorne argument - Jumala olemasolu tuleneb paratamatult Jumala definitsioonist- jumal on kõigest kujutletavast kõige täiuslikum või millest suuremat ple võimalik mõtelda. Kui jumal on suurim ja täiuslikem, peab ta definitsiooni järgi eksisteerima, vastasel juhul pleks ta suurim ja täiuslikem. - VASTUARGUMENDID: kurjus- kõiketeadev jumal teaks, et maailmas kurjus ja
vaadeldavalt osalt tervikule, või vaadeldava(te) osa(de) omaduste klassilt või jaotuselt terviku (mittevaadeldavale) üldomadusele (nt Universumi kosmoloogilise ühetaolisuse printsiip). Retroduktsioon: tuletis vaadeldud tagajärjelt, lõppseisundilt, väljundilt või tulemuselt mittevaadeldavale põhjusele, algseisundile, sisendile või tööfunktsioonile; põhineb põhjuslikel seostel või füüsikalis-matemaatilistel või funktsionaalsetel korrelatsioonidel. Aprioorne ja empiiriline analoogia: tuletis vaadeldavalt üksikult nähtuselt sarnasele (mittevaadeldavale) üksikule nähtusele. Subsumptsioon – õigusnormi pälviva konkreetse juhtumi (asjaolu) määramine õigusnormi abstraktses koosseisus kirjeldatud sündmuste, tegude või tagajärgede klassi. Subsumptsiooni põhilised vead: a) õigusnormi koosseisu vale tõlgendus – vääralt hõlmatakse antud ja sarnased
usu. Oletame, et ma võidan loteriiga miljon krooni. Ma ei suuda seda uskuda, kuid ometi tean et see on nii. Kolmandaks: nõue, et ilma uskumuse tõestuseta ei saa olla teadmist, on liiga range. Nii võib juhtuda, et teadmisi jääb järele ainult vähe-kui üldse jääb. 13. Mida lisas põhjuslik teadmisteooria ÕTU-le? Et miski on uskumuse põhjustajaks. ET p põhjustab S-i uskumuse. Aprioorne (teadmine ideedevaheliste suhete kohta) teadmine. Aprioorne teadmine ei tule kogemustest (nt 2+2=4). Aprioorne teadmine võib olla kas mõistuspärane (loogiline) või konventsionaalne (kokkuleppeline). Empiiriline (teadmine faktide kohta) teadmine tugineb meelelisele kogemusele. seda liiki on näiteks teadmised, et Päike täuseb idast, et mõned loomad on lihatoidulised jms. Teaduslik teadmine-kogu koolihariduse üks eesmärke on teadusliku maailmavaate kujundamine s.o. teaduslike teadmiste omandamine. Teaduslikud teadmised moodustavad süsteemi st
8 Millise järgneva väitega nõustuks Paul Holbach ("Looduse süsteem" XI ja XII ptk)? a Õige! Kuigi kuritegijaks saamine polnud kurjategija vaba valik, on ühiskonnal õigus kurjategijate karistamise teel ennast kaitsta Paul Holbachi arvates ("Looduse süsteem" XI ja XII ptk) The correct answer is: pole inimene kunagi vaba, sest nii tahtmised kui sooritatud valikud on paratamatult just sellised nagu nad on Milline järgmistest seletustest on aprioorne? The correct answer is: Kõik tüdrukud on naissoost sellepärast, et mõiste tüdruk allub loogiliselt mõistele naissoost. Millisel juhul on tõstatatud küsimus tahtevabadusest? The correct answer is: Kui mu tahtmised tulenevad minuu iseloomust ning iseloomu on kujundanud minu kasvatajad, kas siis mu tahtmised üldse on MINU tahtmised? William James i tõlgenduses ("Determinismi dilemma") on The correct answer is: nõrga determinismi kohaselt vabadus mõistetud paratamatus
vaatlema. - Samas on see lause sünteetiline, sest ma võin muutuse mõistet niipalju liigendada kui tahan. Alati leian ma ees vaid muutusi ajas, kuid sugugi mitte paratamatut sidet põhjusega. - Niisiis võib olla ka sünteetilisi lauseid a priori. - Kõigepealt on sellised matemaatilised väited. väited. Matemaatilised väited - 7 + 5 = 12 on aprioorne. See kehtib paratamatult ja väljavõttetult. - Aga, kas ta on ka analüütiline? - Kas mõiste 12 sisaldub kuidagi 5 ja 7-s. Ei. Sellised väited on sõltumatud kogemusest. - See maksab ka teiste puhta matemaatika lausete kohta. - Sama leiame loodusteadustes ja metafüüsikas. - Kuidas on a priori sünteetilised laused võimalikud? - Kuidas on puhas matemaatika võimalik? - Kuidas on puhas loodusteadus võimalik? - Kuidas on metafüüsika võimalik?
Ainult rumal on see, kes kardab seda, millega ta kunagi kokku ei puutu. Kui need hirmud on kõrvaldatud, saab inimene hakata nautima. *Inimene ei tohi olla ühiskondlikult aktiivne *Ela salajas! Epikuurlikud aiad. Ta ise elas tagasihoidlikult, kuid sai sellest naudingut. Võttis üle Demokritose aatomiõpetuse-> maailm koosneb igavesti liikuvatest aatomitest Ka tänapäeval levinud 2. Empirism. John Locke ja George Berkely On olemas kahte sorti teadmist: Aprioorne teadmine(eelkõige matemaatiline)- kogemusest sõltumatu Empiiriline teadmine- kogemusest tulenev Empirism levis eelkõige Briti saartel. Empiristide arvates: *Primaarsed teadmised jõuavad inimesteni läbi tajude(kogemuse) *Kõik ülejäänud teadmised tekivad eelnevatest kogemustest Mitte miski ei ole mõistuses, mida pole olemas meeltes Locke sünnib Inglismaal(1632-1704), oli arst ja andis nõu mitmetele tarkadele inimestele. Ta oli empirismi rajaja(inglane).
absoluutväärtused. Väga suur erinevus on kasutatud instrumentaariumis, samuti stiimuli energia levikus (kella mehhanismi latents; helilained vs. valguslained; hõõglambi süttimise latents jne...). Palju muid faktoreid, nt. vanus; väsimus; alkohol ja narkootikumid; ravimid (erandiks on väike kogus kofeiini); unisus e. virgusaste; temperatuur; hapnikuvaegus jpt. 5. Tõekspidamiste kujunemise meetodid (autoriteedimeetod, visadusmeetod, aprioorne meetod, teaduslik meetod), - mille poolest erinevad? (õpik) Autoriteedimeetod: Võtta kellegi teise sõnu tõepähe Usaldusväärne autoriteet (vanem) ütleb, mis on õige ja mis vale Religioossed uskumused Visadusmeetod Inimene keeldub vankumatult omandatud teadmistest loobumisest, kuigi teadmised on ümberlükatud Kitsarinnalised usklikud Võimaldab inimestel säilitada ühtne ja püsiv arusaam asjadest ning see võib säästa
esmapilgul mulje, justkui oleks siin jutt üksteisele järgnevatest protsessidest, mille tulemusel algsest tajude kaosest korrastub kategooriate rakendamise kaudu objektiivne kogemus. Kuid fakt, et me kategooriaid kasutame, ei tähenda veel, et meil ka “õigust” oleks neid kasutada. Nagu Kant ütleb, tuleb eristada fakti küsimus (quaestio facti) õiguspärasuse küsimusest (quaestio juris). Esimene on empiirilise uurimuse asi, teine on filosoofia teema. Kuidas on õigustatud kategooriate aprioorne seostamine objektiga? Sellele küsimusele vastamist nimetab Kant transtsendentaalseks deduktsiooniks. Sõna “deduktsioon” ei tähenda antud juhul mitte loogilist tuletamist, vaid on Kanti poolt üle võetud tolleaegsest juriidilisest sõna- varast, kus see tähendas millegi õiguspärasuse demonstreerimist. Kategooriate objektiivse rakendamise õiguspärasuse tõendamisel liigub Kanti argumentatsioon kahes suunas. Ühelt poolt näitab ta, et aru kategooriad kehtivad üksnes
Need moraalinormid peaksid olema absoluutsed. Ma sean need iseendale, mitte et kõik peaks nii käituma. Ise sean omale piirangud, leian seadused mida võin pidada üldkehtivaks. Nt: sean kohuse omale, et ei valeta, ehk siis tahan et teised ei valetaks. Need peavad olema iseenesest võimalikud täita. Kategoorilist imperatiivi tuleb järgida tagajärgedest sõltumata, isegi kui tagajärg on ebameeldiv. Mõjutab ka praktilisi eluvaldkondi. Moraal oma olemuselt ei ole apostorioorne vaid on aprioorne ehk ei tugine kogemusele, vaid eelneb sellele. Moraali käsk on meile antud puhta mõistuse faktina. Kui keegi ei käitu nii, siis moraal sellest ei muuta. Isegi siis, kui keegi ei jälgi seda, on ikka moraal. Moraali alused on meis kõigis olemas. Iseseisvad väärtused on ka olemas: Inimlikkus inimene on alati eesmärk, pole kunagi vahend. Inimlikkus on absoluutne väärtus. Inimene võib olla ise pühaduseta, aga inimlikkus temas on püha. Teist inimest tuleb austada. 21
Ma tean, mida tähendab lapse sünd, sest ma olen 3 last sünnitanud. Oskusteadmine ehk kuidas-teadmine- selles tähenduses teadmised ilmnevad teatud tegevuses ning neid omandatakse samuti vaid tegevuse kaudu. Ma tean, kuidas teha kunstlikku hingamist. Ma tean, kuidas keeta muna Ma tean, kuidas juhtida aut 25.Mis on propositsiooniline teadmine ja millised on selle liigid? Propositsiooniline teadmine, ehk et-teadmine. Liigid: Aprioorne – kogemuste-eelne, nendest sõltumatu teadmine Empiiriline teadmine Selles tähenduses teadmised sõnastatakse ning neid saab omandada lugedes või kuulates. Ma tean, et loeng Sissejuhatus filosoofiasse toimub Lossi3 Ma tean, et Eha Ehatamm on minu perearst. Teadmine II? 26.Selgitage teadmise traditsioonilise määratluse põhimõisteid. Tõesuse tingimus, e semantiline, e. objektiivne tingimus seisneb selles, et midagi teada,
2 4. TEADMINE II 1. Mis on propositsiooniline (e. et-teadmine) teadmine? Moodusta näide. “Ma tean, et loeng toimub Narva kolledži uues majas” “Ma tean, et 8 : 2 = 4” “Ma tean, et Viire Viirus-Katk on minu perearst Aprioorne (st kogemuse eelne, sellest sõltumatu) teadmine Empiiriline teadmine • Mõistuspärane/loogiline: (9-5=4) Tean, et päike paistab • Konventsionaalne: ($ - tähendab USA dollarit) 2. Milles seisneb teadmise traditsiooniline määratlus? Ilmneb juba Platonil. (tõene arvamus koos seletusega, aga arvamus ilma seletuseta pole teadmine
le teselt otsustamiseks ja nende mitmekesisuses ning muutlikkuses orienteerumiseks. Veel enam meeleliselt tajutav maailm peaks oma muutlikkuse tttu ilmselt ka muudetav olema, iseranis kui soovitakse teda muuta sarnasemaks tema olemusphjustele. Meeltega tajutava maailma mberkorraldamine eeldaks aga teadmise omamist ideede-tasandi kohta. Platoni epistemoloogia petabki, et see teadmine, ehkki raskesti, on siiski saavutatav kui inimesel on vastav aprioorne teadmise- potentsiaal hinges. Lisaks vastavatele intellektuaalsetele eeldustele on selleks nutav ka haridus, mis kujundaks inimeses ige hoiaku orientatsiooni mistuslikule elule. Paraku pole niisuguseid eeldusi mitte kigil inimestel, ja ka neil, kes seda potentsiaali siiski omavad, mitte samal mral. Seetttu tuleb enamikul maailmas orienteeruda meeltetunnetuse kaudu kujunenud arvamustele toetudes. Viimased on Platoni epistemoloogia kohaselt muutlikud
• Mõõtis närviimpulsside kiirust ja avastas, et see on arvatust väiksem. • Pertseptsiooniteooria. Vaatleja varasem kogemus muudab aistingu pertseptsiooniks. • Sügavustaju – kujutis mõlemal võrkkestal veidike erinev. • Young-Helmholtzi värvinägemise teooria - võrkkestal on olemas kolme erinevat tüüpi värviretseptoreid, mis vastavad kolmele põhivärvile Ewald Hering (1834-1918) • Ruumitaju kui aprioorne, kaasasündinud omadus – mitte kogemuste abil tekkiv. • Metabolistlik värvitaju teooria – kolme tüüpi värviretseptorid, kuid need on paarides. Aju funksioneerimise varased uurimused • Frenoloogia • Franz Joseph Gall (1758-1828) • Pooldas arusaama, et teadvuses eksisteerivad võimed transformeerivad sensoorset informatsiooni. Pakkus sellele kolm lisaväidet: - vaimseid võimeid ei ole inimestel ühepalju
4.Mis on teadmise subjekt? 5. Mis on teadmine?- 1.Tuttavolek-tutvus kellegagi või millegagi. Teadmiste omandamine kellegagi või millegagi kokkupuutudes. Tean, mis on valu; 2. Mida me teame- oskusteadmine –kuidas Teadmised ilmnevad teatud tegevuses/ oskuses tegevuste kaudu. Tean kuidas praekartuleid tehakse; 3.Teadmine kui teatud informatsiooni omamine e teadmine – et- propositsiooniline . Tean, et minu ema nimi on Vaike. Teadmine-et jaguneb kaheks: 3.1.Aprioorne st kogemuse eelne, sellest sõltumatu teadmine •mõistuspärane (loogiline) •konventsionaalne ekokkulepe. N: aprioorne teadmine taandub kokkuleppele: ükski vanatüdruk ei ole abielus. 3.2.Empiiriline teadmine- tuginevad meelelisele kogemusele- Päike tõuseb idast. Teadmised sõnastataksE, neid saab omandada lugedes või kuulates. Näited igapäevases elu: antakse edasi õpetajalt õpilasele- oskus rääkida emakeeles, oskus kõndida, kirjutada, hoida tasakaalu.
kunsti hindamisega" (sh ka hinna mõttes). Hindamine ses mõttes tipneb reeglina +/- hinnangu langetamisega. 2. Selgitage vähemalt kahte ,,hindamise loogika" küsimust! Kunsti hindamise loogika: 1)Hinnangu loomus: Liigid (terviklik, absoluutne, kaudne), Tunnetuslik staatus (kognitivism v. non-kognitivism). 2)Põhjendamise loomus: Liigid, Point , relevantsus, väärtusvektor. 3)Hindamise loogiline struktuur (dedukt; indukt; muu): Standardi, kriteeriumi, normi mõiste, Aprioorne-aposterioorne. 3. Mis küsimusi tekitab hindamise ja meeldimise lahknemine? Probleemi lähtekoht: (1. olukord: ühel ilusal päeval pärast kontserti). A: "Kuidas meeldis?" B: "Päris hea oli" ("meeldis, lahe!"). (2. olukord: ühel ilusal päeval pärast kontserti): A: "Kuidas meeldis?", B: "Hea, aga mulle ei meeldi" ("meeldis, aga suht saast oli.", A: "Oot-oot, ma ei mõista!?" Kas hea kunst peab meeldima? Kui mulle ei meeldi hea kunst (või kui meeldib halb kunst),
Ma tean, kuidas kasvatada kanepit (ma oskan) 6. Mis on propositsiooniline teadmine? Moodusta näide. Propositsiooniline on et-teadmine, mis viitab asjade kohta teadmisele. See on sisuline teadmine, mis toetub rohkem uurimustele, mitte kogemustele. Avalik, tõestatav ja loogiline teadmine. Näited: Ma tean, et loeng toimub auditooriumis XX. Ma tean, et 2x2=4. Ma tean, et Katri Raik on meie kolledzi direktor. On tavaks jaotada kaheks: aprioorne (kogemuse eelne, sellest sõltumatu), nt 3+1=4 või on euro sümbol ja empiiriline teadmine (sõltub kogemusest) 7. Selgitage teadmise traditsioonilise määratluse kolme komponenti. Uskumise tingimus (S usub, et p) selleks, et ma võiksin teada, et X gripis, pean ka uskuma, et X on gripis. Teisiti nimetatakse ka psühholoogiliseks tingimuseks. Uskumust mõeldakse mitte-religioosses mõttes, see tähendab omaksvõtmist, aktsepteerimist.
Tema arvates on olemas objektiivne maailm, mille kohta me aga midagi öelda ei saa, sest ta on tunnetamatu ,,asi iseeneses". See asi iseeneses mõjutab aga meie meeleorganeid ja tekitab aistinguid. Seda, kuidas asi iseenesest meile nähtub, nimetab ta ,,asjaks meie jaoks". Tunnetada saab ainult nähtumusi (lauad, monitorid, hooned), sest asi iseenesest on tunnetamatu. Tunnetuses eristab Kanti kahte aspekti: 1) tunnetuse mateeria ,,asi iseeneses" tekitab meis aistinguid; 2) tunnetuse aprioorne (kogemusest sõltumatu) külg mõistus töötleb ja korrastab aistinguid ja tekivad teadmised. Mõistuse aprioorseteks vormideks on see, et me mõtleme ajas ja ruumis ning otsime põhjuslike seoseid nähtuste vahel. Kanti kohuse-eetika Hobbesi ühiskonnafilosoofia 42 Thomas Hobbes (15881679) oli Inglise filosoof, ühiskonnafilosoofia (poliitikafilosoofia) teerajaja Inglismaal. Hobbes andis oma teoses vastuse küsimustele, miks tekkis riik ning milline peab riik olema
annaabi.ee 
