ühiskonnatunne meenutab end alati kui hoiatav hääl, kui südametunnistus või süütunne. 4 Me oleme läbi teinud ajalooetapi ja riigikorra, kus sõna «ühiskond» äratas peamiselt negatiivseid tundeid, ja nii võiks Adler aidata meil leida sellele mõistele uut ja positiivsemat sisu. Ühiskonnatundega on opositsioonis võimu- ja üleolekutung; Adler kirjeldab põhjalikult nii inimese agressiivseid (edevus, auahnus, kadedus, armukadedus, ihnsus, vihkamine) kui ka mitteagressiivseid iseloomujooni (üksildumine, hirm, kõhklemine) ning analüüsib mitmesuguseid inimtüüpe, afekte, lapse hingeelu kujunemist ja sugude vahekorda ka laiemas plaanis, nii et «Inimesetundmine» osutub omas laadis kompaktseks käsiraamatuks, kus mõni üksik aegunud, vaieldav või liigratsionalistlik seisukoht ei takista autori veenvate mõttearenduste jälgimist. Adler ütleb üldistavalt, et oleks meie pilk harjunum, võiksime inimese
n ümbritsetud. Teos koosneb 3 mehe ja 7 naise millest osad on katkendlikud. novelli. Raam: 5 meest ja 5 neidu kümnel päeval 1348. aastal Firenze lähedases Raamjutustuse on palverännak T. peatuvad tervisevetelt tulles villas jutustatud sajast novellist. Temaatiliselt Becketti hauale. Lugude vahel on tormi eest kloostris. Novellid jaguneb 4 ossa. I kirikutegelaste ihnsus, sujuvad üleminekud, raam ja lood lõppevad moraliseeriva silmakirjalikkus; II vaheldusrikka saatuse teema; on tihedas seoses arutlusega. III mõistuse võidukäik; IV helduse ja kirikutegelaste kiitus Autori Leevendada armunud naiste hingevalu ja neid Ajastu edasiandmine, Lõbustamine, inimhinge uurimine
Nad on tagatis sellele, et inimese olemises on kohal ja toimib Püha Vaim. Jumalikud voorused on usk, lootus ja armastus. 9. Mis on patt? 9. Patt on ,,Igavese Seadusega vastuolus seisev sõna, tegu või soov" (püha Augustinus). Patt on Jumala solvamine allumatusega Tema armastusele. Patt haavab inimese olemust ja vigastab inimeste ühtekuuluvust. Kristus näitas oma ristikannatuses, kui tõsine asi on patt, ning võitis selle oma halastusega. Seitse põhipattu: uhkus, ihnsus, kadedus, viha, himurus, aplus, laiskus. 10. Millised on kümme käsku? 10. 1. Mina olen Issand sinu Jumal. Ärgu olgu sul teisi jumalaid. 2. Ära kuritarvita Jumala nime. 3. Pühitse pühapäeva. 4. Austa oma isa ja ema. 5. Ära tapa. 6. Ära riku abielu. 7. Ära varasta. 8. Ära tunnista valet oma ligimese vastu. 9. Ära himusta oma ligimese naist. 10. Ära himusta oma ligimese vara.
Seetõttu pooldas ta pigem vaatet, et A. ? kapitalismi "vaimu" tekitavad muutused majanduses B. ? kapitalismi "vaim" ning majandust on teineteisest sõltumatud C. Õige! kapitalismi "vaim" tekitab muutusi majanduses Kapitalismi vaimu laadne mõtteviis oleks antiik ja keskajal A. ? leidnud tunnustust, kui vaid keegi oleks seda jutlustanud B. ? leidnud tunnustust, kui vaid majandusolud oleksid seda võimaldanud C. Õige! saanud kui ihnsus põlguse osaliseks Benjamin Franklini jutlustatud ideaal on A. ? dzentelmen B. Õige! krediidivääriline aumees C. ? suurlinlik dändi Max Weberi arvates kapitalistliku vaimu kandja A. Õige! naudib oma rikkust vaid "kutsealase rahulduse" mõttes; äri muutub eesmärgiks omaette B. ? armastab rikkusest tulenevat võimu ja lugupeetust ning suursugust elu; äri on vaid vahend hea elu tarvis
Eetika on teadus moraalist. Eetika on filosoofia haru, mis tegeleb küsimusega, kuidas me peaksime elama. Eetika tuleneb kreeka keelsest sõnast ethos, mis tähendas asupaika, inimeste elamut. Sõna moraal tuleneb ladina keelest morales, mis tähendab kõlbeline. Vanade kreeklaste moraali iseärasused tulenesid nende ajalookogemusest. Maine elu oli tõeline elu ja vääris elamist. Kreeklased ei muretsenud eriti hauataguse elu pärast. Teine iseärasus väljendus püüdes olla riigile kasulik. Kolmas iseärasus: Mõistus täpsustab käitumise motiivid ja mõjutades tahet kujundab kasulikud harjumused. Sokrates (469-399 eKr) hindas kõige enam inimeses mõistust, mehisust ja tasakaalukust. Sokratese eetika oli elurõõmus. Elu eesmärgiks on õnn. Naudingud on selleks, et õnnelikult elada. Mõistus peab valitsema tundeid. Platon (428-348 eKr) arendas edasi Sokratese ideid. Platoni järgi peab inimene arendama vaimseid võimeid. Kui inimesel...
Eetika on teadus moraalist. Eetika on filosoofia haru, mis tegeleb küsimusega, kuidas me peaksime elama. Eetika tuleneb kreeka keelsest sõnast ethos, mis tähendas asupaika, inimeste elamut. Sõna moraal tuleneb ladina keelest morales, mis tähendab kõlbeline. Vanade kreeklaste moraali iseärasused tulenesid nende ajalookogemusest. Maine elu oli tõeline elu ja vääris elamist. Kreeklased ei muretsenud eriti hauataguse elu pärast. Teine iseärasus väljendus püüdes olla riigile kasulik. Kolmas iseärasus: Mõistus täpsustab käitumise motiivid ja mõjutades tahet kujundab kasulikud harjumused. Sokrates (469-399 eKr) hindas kõige enam inimeses mõistust, mehisust ja tasakaalukust. Sokratese eetika oli elurõõmus. Elu eesmärgiks on õnn. Naudingud on selleks, et õnnelikult elada. Mõistus peab valitsema tundeid. Platon (428-348 eKr) arendas edasi Sokratese ideid. Platoni järgi peab inimene arendama vaimseid võimeid. Kui inimesel...
MAINORI KÕRGKOOL Rakenduspsühholoogia instituut Personalijuhtimise eriala PS-1-S-E-tal Liis Peet ARISTOTELES´E ,,NIKOMACHOSE EETIKA" I JA IV RAAMAT Referaat Juhendaja: Peeter Selg Aristoteles´e ,,Nikomachose eetika" I ja IV raamat -2- Tallinn 2008 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 I RAAMAT............................................................................................................................4 IV RAAMAT..................
vajunud ja hajameelne ning otsustab, et kolleeg on ka kindlasti armunud. Tegelikult on tal hoopis rahamured ja suured võlad. Projektsioon. Rakendub teisi endaga võrreldes. Endale teadvustamata kantakse teisele inimesele üle (projitseeritakse) iseenda omadusi. Sõbrale kantakse üle oma teadaolevad meeldivad omadused - töökas, aus. Vaenlasele projitseeritakse need omadused, mida endas ei taheta ära tunda silmakirjalikkus, ihnsus jne. Empaatial põhinev isikutaju. Empaatia (kr. emphateia sissetundmine) on niisugune suhtluspartneri tunnetamise viis, mis rajaneb võimel sisse elada tema sisemaailma, tunda ja näha kõike partneri seisukohalt. Liigne empaatia võimaldab küll partnerit paremini mõista, kuid moonutab kujutluse objektiivsust. Juhttunnustest lähtumine. Teise inimese üle otsustamisel lähtutakse ühest tunnusest ja liidetakse omaenese äranägemise kohaselt sinna juurde kuuluvad tunnused (sümpaatne -
oraalne-sadistlik isiksus oral-sadistic character söömine, küünte närimine, sarkastiline üldine: nartsislik, sõltuv 2. Anaalne staadium anus a. anaalne-erootiline anal erotic 1-2 aastat anaalne-ekspulsiivne isiksus anal-expulsive character agressiivsus, destruktiivsus, loovus b. anaalne-sadistlik anal sadistic 2-3 aastat anaalne-retentiivne isiksus anal-retentive character puhtus, korralikkus, ihnsus üldine kirjeldus: kontroll, võim 3. Falloslik staadium genitaalid 3-5 aastat autoerootiline Oidipuse kompleks Elektra kompleks kastratsioonihirm castration anxiety peeniskadedus penis envy falloslik isiksus - m: edu, saavutused phallic character n: flirtimine, seks 4. Latentne staadium 5-12 aastat seksuaalsus alasurutud libido sublimeeritud 5
oraalne-sadistlik isiksus oral-sadistic character söömine, küünte närimine, sarkastiline üldine: nartsislik, sõltuv 2. Anaalne staadium anus a. anaalne-erootiline anal erotic 1-2 aastat anaalne-ekspulsiivne isiksus anal-expulsive character agressiivsus, destruktiivsus, loovus b. anaalne-sadistlik anal sadistic 2-3 aastat anaalne-retentiivne isiksus anal-retentive character puhtus, korralikkus, ihnsus üldine kirjeldus: kontroll, võim 3. Falloslik staadium genitaalid 3-5 aastat autoerootiline Oidipuse kompleks Elektra kompleks kastratsioonihirm castration anxiety peeniskadedus penis envy falloslik isiksus - m: edu, saavutused phallic character n: flirtimine, seks 4. Latentne staadium 5-12 aastat seksuaalsus alasurutud libido sublimeeritud 5
Eetiline loomutäius on Aristotelese sõnul "... seadumus valida seda, mis on meie suhtes vahepealne, mille määrab loogiline arutelu, nii nagu määratleks mõistlik inimene. See on kahe pahe vahepeal, millest üks tuleneb liigsest, teine puudulikkusest" Eetiliste loomutäiuste näited TABEL teha Pahe Millega seotud Loomutäius Liialdus Puudus Hirm Vaprus Argus Hulljulgus Naudingud Tasakaalukus Taltsutamatus Tuimus Raha kasutamine Lahkemeelsus Raiskamine Ihnsus Häbitunne Häbi tundmine Häbelikkus Häbitus Aristotelese täiendused vapruse määratlusele: · Vapper/mehine pole see, kes kogemusest teab, et midagi karta ei ole · Vapper ei ole see, kes kogenematusest ei oskagi midagi karta · Vapper ei ole see, kes toimib afekti mõjul · Vapper ei ole see, kes toimib hirmu pärast häbisse jääda Descartes René Descartes'i kuulus unenäokahtlus ( esimene meditatsioon). See oli umbes nii: Descartes
Nii ka täna jälle!" "Liha ja veri koos kõige rämpsuga seal sees on minu üle kõvasti võimu saanud, kui mitte vahel lausa valitsenud!" "Ma tahaksin nii hea meelega rikas ja noobel olla, hästi elada ja häid päevi näha." "Ühest küljest on nad tolvanid, teisest riiukuked"... " ...kolm põhikoletist - lihahimu, uhkus ja ägedus istuvad veel nii tugevasti minu südames ja koos nendega veel terve hulk peletisi, laiskus, ihnsus, rahulolematus ja muud.". "Mu süda otsib endale kaaslast, aga keda tahaks, see pole veel küps; kes mind tahavad, ei mahu jälle mu südamesse." "Iga päevaga veendun üha enam ja enam, missugune armetu olevus mu naiseks on. Tema muude armastusväärsuste juurde kuulub nüüd ka veel armukadedus. "Selle hanirumala isikuga on mu olukord üsna karm ning olen sageli rõhutud ja umbusklik." "Kui /.../ mõni jonnakas, torisev, jah, ma pean otse välja
9. Kalvinismi tähtsaim dogma on Max Weberi sõnul õpetus A. Ei ole õige Isa, Poja ning Püha Vaimu kolmainsusest B. Ei ole õige transsubstantsioonist ehk leiva ja veini muundumisest Kristuse ihuks ja vereks C. ÕIGEEEE ettemääratusest ehk predestinatsioonist 10. Kapitalismi vaimu laadne mõtteviis oleks antiik- ja keskajal A. ? leidnud tunnustust, kui vaid majandusolud oleksid seda võimaldanud B. Õige! saanud kui ihnsus põlguse osaliseks C. ? leidnud tunnustust, kui vaid keegi oleks seda jutlustanud 11. Max Weberi arvates esindasid tema ajal traditsionalistlikku töössesuhtumist eelkõige vallalised naised. Uue, ratsionaalsema töökorralduse omaksvõtmisel paistsid silma erandlikult silma vaid A. Õige! pietistliku usulise kasvatuse saanud tüdrukud B. Ei ole õige väga noorelt vanemad kaotanud tüdrukud C. ? seksuaalselt vabameelsed tüdrukud IX TEEMA Kas J. S
sõprusele või vaenule · äratundmine: muutus teadmatuselt teadmisele: "Kauneim on äratundmine siis, kui temaga koos ka pöörakud toimuvad." · kannatus (ainult tragöödias): hukatuslik või piinav tegevus 18. Millised on koomika liigid? (defineerige) · Karakterkoomika - seisneb tegelase mingite omaduste koomilises liialdamises (hüperbool, karikatuur), näiteks Harpagoni ihnsus, Jaak Joorami iseteadlikkus, Polkovniku Lese agressiivne rumalus. Koomiline tegelane on tavaliselt üldistatud tüüp. Koomiliste tüüpide - võiks öelda maskide -nimistu on pikk. Antiik eristas kolme põhitüüpi: teeskleja, hoopleja ning narr. Koomiliste tüüpide galeriisse kuuluvad ka kloun, saatan, patuoinas, lihtsameelne, veidrik jne. jne. Nn. karakterkomöödia keskpunktis seisab koomiline tegelane.
kui võimalikult palju teenimisest, on Max Weberi iseloomustuse kohaselt traditsionalismi esindaja Max Weberi arvates on kapitalismi vaim ning sellele tunnuslik suhtumine oma töösse kui kutsesse (sks Beruf) ratsionalistlikust ellusuhtumisest sõltumatu Kalvinistlik askees on oma varanduse ratsionaalne kasutamine ning loobumine oma varanduse irratsionaalsest kasutamisest Kapitalismi vaimu laadne mõtteviis oleks antiik- ja keskajal saanud kui ihnsus põlguse osaliseks Kalvinismi tähtsaim dogma on Max Weberi sõnul õpetus ettemääratusest ehk predestinatsioonist Max Weberi arvates kehastab see Hollandi laevakapten, kes ,,kasumi nimel kasvõi põrgust läbi sõidaks ja laeval purjed kõrvetaks" inimkonnas kogu ajaloo jooksul esinevat "rahatungi" Mida oleks arvanud Benjamin Franklin inimese kohta, kes võiks teenida päevas 20 , kuid veedab terve päeva hoopis pubis, kulutades seal 5? too inimene kulutas täna 25
PSÜHHOLOOGIA 1. Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooriad. "Suur viisik" Isiksus mitmetähenduslik. Tähistab ainuomast ja kordumatut. Rõhutatakse erinevustIsiksus on inimese iseloom, karakter. Tekkis küsimus, kas isiksuse kujundab keskkond või on see kaasa sündinud. Praeguseks on leitud, et isiksuse kujunemisel mängib suurt rolli lapsepõlv. Isiksuse jooned näitavad, et inimene kaldub kindlates olukordades sarnaselt käituma. Isiksuse joonte teooria isiksuse joon kui püsiv omadus, mis paneb inimesi sarnastes olukordades sarnaselt käituma. See põhineb statistikal. Isiksuse tuum on viis kuni üheksa põhi- e baasomadused. Isiksuse joonte teooriate positiivsed pooled: aitavad inimesi üksteisega võrrelda, on üpris selge. Negatiivsed pooled puudub kindel süsteem. Ühine osa: inimestel on olemas mingid püsivad omadused ja jooned, mis jäävad kestma püsivalt. Nt lõbus või töökas jne. G. Allport. Keele kaudu hakati uurima. Kui keeles on olema...
1 1. Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooriad. "Suur viisik" Isiksus mitmetähenduslik. Tähistab ainuomast ja kordumatut. Rõhutatakse erinevustIsiksus on inimese iseloom, karakter. Tekkis küsimus, kas isiksuse kujundab keskkond või on see kaasa sündinud. Praeguseks on leitud, et isiksuse kujunemisel mängib suurt rolli lapsepõlv. Isiksuse jooned näitavad, et inimene kaldub kindlates olukordades sarnaselt käituma. Isiksuse joonte teooria isiksuse joon kui püsiv omadus, mis paneb inimesi sarnastes olukordades sarnaselt käituma. See põhineb statistikal. Isiksuse tuum on viis kuni üheksa põhi- e baasomadused. Isiksuse joonte teooriate positiivsed pooled: aitavad inimesi üksteisega võrrelda, on üpris selge. Negatiivsed pooled puudub kindel süsteem. Ühine osa: inimestel on olemas mingid püsivad omadused ja jooned, mis jäävad kestma püsivalt. Nt lõ...
koostöövalmidus, siirus, taktitunne, aga ka sõdametus, kinnisus, jõhkrus, põlgus,isekus. Suhtumine endasse väljendub nõudlikkuses, tagasihoidlikkuses, häbelikkuses, egoismis. Töössuhetumise üle saab otsustada algatusvõime,kohusetundlikkuse, säästlikkuse, virkuse, hoolikuse kuulekuse,visaduse ja neile vastlike omaduste passiivsuse,lohakuse, laiskuse alusel. Asjadess suhtumise näitajaks on korralikkus, säästlikkus, heldus, ihnsus, hooletus või hoolimatus. 2. Karakteri hateline külg Tahteomaduse on peetud iseloomu juhtivateks joonteks. Iseloomulikke omadusi: visadus, enesekontroll, enesekundlus, kannatlikkus,püüdlikus,iseseisvus. 3. Karakteri emotsionaalset külge näitab inimese valitsev meeleolu,see, kas tema puhul on ülekaalus lõbu või norg, innustuv või huviloid olek, aga ka empaatiavõime. 4. Temperamentist tulenevad karakterijooned on elavu, elurõõm, liikuvus ja vallatus. Karakteri avaldumine
· vahend õndsuse (igavese elu) saavutamiseks Kalvinismi kohaselt pälvib ainult väike osa inimesi igavese elu. Kes nimelt, · selle otsustab Jumal inimese tegude järgi, kusjuures patukahetsus leevendab patukoormat · selle on Jumal oma vägevuse ilmutamiseks juba ette otsustanud · selle otsustab Jumal inimese tegude järgi, patukahetsus ei tühista pattu Kapitalismi vaimu laadne mõtteviis oleks antiik- ja keskajal · saanud kui ihnsus põlguse osaliseks · leidnud tunnustust, kui vaid keegi oleks seda jutlustanud · leidnud tunnustust, kui vaid majandusolud oleksid seda võimaldanud Arusaam, et psühholoogia ülesanne on uurida inimese käitumist, mitte tema hinge, inimloomust vms, iseloomustab positivismi kohaselt · metafüüsilist mõtlemist · positiivset mõtlemist. · teoloogilist mõtlemist. Millises järgmises lauses on loogilise positivismi kohaselt kategooriaviga?
Rahvusvahelisest õigusest kõrgemal seisab maailmakodaniku õigus. I osa. Inimesel on kohustused. Inimene on: 1)meeleline olend - ilming; 2)inimene iseendas (Mensch an sich). Annan seadusi iseendale kui meelelisele olendile (N: söön vähem). I plokk: Inimese kohustused iseenda vastu: 1)enese alalhoid - enesetapp ja ärritamine on kuritegu, ka enese uimastamine (söögi, alkoholiga); 2)kohustused enda kui moraalse olendi suhtes - tõepärasus ja enesest lugupidamine, vastandiks valetamine, ihnsus ja vale-alandlikkus/pugemine. Inimesel on kohustused ka iseenda kui sündinud kohtuniku vastu (Tunne iseennast!). Tunne, kas su süda on hea või kuri (moraalne kohustus). Nõuab tungimist südame sügavustesse, igasuguse inimliku tarkuse haigus. Ka religioon kohustas kohustustest enda vastu: oma kohustusi tunnetame jumalike seadustena. II. plokk: Inimese kohustused teiste inimeste suhtes: 1)armastuse kohustused - heategevus, tänulikkus, osavõtlikkus; 2)tähelepanelikkuse
Reetmine (Cassius, Brutus, Juudas), Luciferi karistada. Põrguvärava lause "Jätke kõik lootus". Dante annab kõigile võimaluse end kaitsta. Põrgu on põhjas, lõunas kerkib sümmeetriline mägi (Puhastustuli), kuhu satuvad patust pöördujad, inglid on padimeesteks jõel, mis tuleb ületada. Mäe jalamil kirjutab ingel inimesele 7 Ptähte (peccatum e patt): uhkus, kadedus, viha, laiskus, ihnsus, prassimine(liigsööminejoomine), liiderlikkus. Spiraalse tõusu teevad läbi need, kes tahavad pahedest lahti saada, peale mida jõutaxe maisesse paradiisi, mille kohal keerleb 9 taevast. Maine paradiis on eeltaevas. D. peamisex sõnumix inimkonnale on kutse asuda rännule pimedusest valguse ja armastuse poole. 8.2.K.Ristikivi elu ja looming, ühe teose analüüs 19121977 Karl Ristikivi on sündinud Läänemaal Paadrema vallas, ema oli taluteenija
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
