Kuidas on kasvatatud mind ja milline see oleks võinud olla või on? Loetu põhjal ma ei oskagi õelda milline kasvatusstiil nüüd minupuhul kõige õigem on. Arvan,et kõige rohkem sarnaneb minu kasvatusele see viimane-suunav kasvatus. Olen olnud alati oma ema jaoks väga kallis,samas on mu ema kogaueg väga tihedalt tööga seotud ning tänu sellele jäin tihti väiksemana vanaema hoolde. See aga ei tähenda,et ma poleks piisavalt saanud oma emaga aega veeta. Kunagi oli ikka nii,et niipea kui ta töölt tuli või kui tal vaba päev oli tegime me midagi koos-kas siis läksime jalutama,ujuma,kelgutama või tegime süüa.Emal oli alati minu jaoks aega,kui mina seda soovisin-see mulle meeldis. Kuid millegipärast,ma ei tea isegi miks, olin ma väiksemana väga armukade,kui ema pidi kuskile ööseks minema.Mäletan,et läksin ikka väga hüsteeriasse kui sain teada,et ema läheb kolmeks päevaks Tallinnasse.Ma hoidsin ta jalgadest kinni,nutsin ja keelas...
Algasid talurahvasõjad, talupojad nõudsid pärisorjusest vabastamist, see suruti maha, millega lõppes reformatsioon kui rahvaliikumine ja see muutus poliitiliseks liikumiseks. 5. Mille poolest erinevad teineteisest katoliku ja luteri kiriku interjöör? Mida erinevat oskad välja tuua jumalateenistuse korra kohta? Luteri kirikus pöörati suurimat tähelepanu jutlusele ja palvetele, eemaldati üleliigsed kaunistused ja pühapildid, jutlus oli rahvakeelne ning kesksel kohal lisaks jutlusele oli ka kirikulaul. Katoliku kirik- 7 sakramenti, pühakute kultus, ladinakeelne Piibel, ladinakeelne jumalateenistus ja rahvakeelne jutlus, õndsaks saab kiriku vahendusel, munklus, abielukeeld preestritel. Luteri kirik- 2 sakramenti (ristimine ja armulaud), pühakute kultuse eitamine, emakeelne pühakiri, rahvakeelne jumalateenistus ning jutlus, õndsaks saab läbi usu, munkluse keeld, tohib abielluda preestritel. 6
Mõisteid sansaara-ümbersünd dzihaad-võitlus tsölibaat-abielukeeld Isa on olulisem kui Poeg õndsaks saab usu läbi, kirik nirvaana-õndsus uskumatutega 7 sakramenti, missa, ei vahenda inimest ja keelud, n. alkohol, klooster, pühakute kultus, jutlus kreeka, kirikuslaavi Jumalat, ei poolda tsölibaati narkootikumid, reliikvia, jutlus ladina-või või rahvuskeeles jne. hasartmängud, sealiha rahvuskeelne, on 2 sakramenti-ristimine ja
21) protestandid reformatsiooni tulemusena katoliku kirikust eraldunud kristlike usuvooludega inimesed 22) pildirüüsteliikumised ikoonide hävitamine 23) protestantlikud usuvoolud: luterlus, kalvinism, puritaanlus, anglikaani kirik, hugenotid 24) oikumeeniline liikumine kõiki kristlasi ühendav liikumine 25) pastor luteri kiriku vaimulik 26) jutlus jumalateenistus luteri kirikus 27) ketser usust kõrvalekalduja, väärusuline 28) piibel usutõe peamine allikas, püharaamat 29) inkvisitsioon katoliku kiriku ketserlusevastane organ 30) ,,kolmas Rooma" - Moskva 31) mitra - kõrge kolmnurkne paavsti peakate 32) tiaara - ilmaliku võimu tunnus, kõrge kalliskividega kaunistatud kroon 3. Isikuid:
omavaheliseks lobaks. Kui Leo X Medict selle tõsidusest aru sai, oli hilja juba. 3. Milliseid muudatusi viidi riigis läbi seoses reformatsiooniga? kohalikud vürstid või linnaisad said kiriku üle võimu vaimulikud said õiguse abielluda riik võttis kiriku vara ja maavaldused üle kirikuist eemaldati liigsed kaunistused ja pühapildid kirikutes hävitati altarid ja pühakute kujud ladinakeelne jumalateenistus asendati rahvakeelsega kesksele kohale tõusid jutlus ja kirikulaul 4. Aastaarvud: 31. okt 1517 - Martin Luther lõi lossikiriku uksele 95 oma vaateid seletavat ladinakeelset teesi 1524-1525a - Saksa talurahvasõda T. Müntzer taotles jumalariigi loomist maapeal 1555a - Ausburgi usurahu
Paavast Leo X Lutheri tegevusele ei pööratud tähelepanu, kuni märgati ,et tal on rahva toetus Luther kuulutati lindpriiks ,ta varjas end aasta aega Friedrich Targa lossis Luteri kirik Riik võttis kiriku vara ja maavaldused üle Tähelepanu pöörati jutlusele ja palvetele Kirikust eemaldati üleliigsed kaunistused ja pühapildid Rahvakeelne jumalateenistus Jutlus ja kirikulaul kesksel kohal Reformatsioon ja rahvaliikumised Reformatsioon ei haaranud vaid kõrgkihti vaid ka alamrahvas leidis Lutheri õpetust 1524-1525 aastad on näinud ajalukku Saksa talurahvasõja nime all Reformatsioon kui rahvaliikumine muutus poliitiliseks liikumiseks Augsburgi usurahu Reformatsioon lõhestas Saksamaa kahte leeri
19. Mil moel mõjutas vennasteliikumine eestlaste igapäevaelu? · Moodustas omaette kogudusi, valisid ise endale jutlustaja, ehitasid palvemajad · Hävitati vanu ohvrikohti, ehteid, torupille ja viiuleid, lõpetati peod ja alkoholi tarbimine · Päevikute ja kirjavahetuse pidamine innustas kirjutamisoskust arendama · Andis tõuke koorilaulu, hiljem puhkpillimuusika levikule eestlaste hulgas 20. Mille poolest erines ratsionalism pietismist? · Pietistlik jutlus pidi mõjutama usu sügavamat tundmist, panema nutma või õhkama · Ratsionalistlik jutlus oli õpetlik, jagas kasulikke nõuandeid või praktilist elutarkust · Pietistid seletasid ühiskonna hädasid talurahva puuduliku kõlblustundega, väljapääs usuvagaduses · Ratsionalistid kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust, talupoegade pärisorjust
Surnu silmad suleti , et ta ei vaataks endale järglast. Surnu pesti ja viidi sauna ootama matuseid. Surnuaiale minekul peatuti korraks , et teha mälestuseks "karsikko" . "Karsikko" puusse tehti surnu nime tähed , sünni- ja surmaaasta ning rist , ortodoksi usuliste matustel oli nutulauljad, kes ülistasid surnut. Pärast matuseid toimusid peied. Kirstu kaasa pandi villaseid paelu, mõnikord ka nuga. Toimus kindlasti jutlus. Abiellumiseks sobivaks vanuseks loeti meestel 25-30 aastat ja naistel 20-25 aastat. Vanematelt pidi saama loa. Kosja pruudi majja mindi koos isamehega, kes harilikult oli kosija isa, vader või mõni sugulane. Saades jaatava vastuse kosilased ja mõrsja vahetasid kingitusi: raha, sõrmus ja rätik.Samas mõrsja sugulased vaatasid peigmehe üle. Joodi teed. Laulatuse eelõhtul mõrsja ja peigmees läbisid rituaalse pesu, mis toimus saunas. Laialdaselt oli levinud
· Sodium nitride- NaN · Coupling- liitekoht, ühendamine · Abnormality- ebanormaalsus · Covert- varjatud · Abrasion- hõõrumisjälg, kulumine · cross bit-kivipuur · Absolute value- absoluutväärtus · Database-andmebaas · Abstain-hoiduma · dependable-usaldusvrne · accomplish -saavutama · Domestic- kodumaine · Accumulate- koguma · Epicure- epikuurlane · Acrimonious- vihane, kibestunud · Erupt- vallanduma · Acute angle- teravnurk · ethical-eetiline · Advantage-eelis · Evaporate-aurustuma · Advent- saabumine · Extracellular- rakuväline · Agenda-pevakord · Feedback-tagasiside · akin- sugulane · Fertile-viljakas · Aldehyde- aldehüüd · flank-külg · Alongside- kõrvuti ...
lõpuleviimisele, päevikute ja kirjavahetuste pidamine pakkus indu kirjutamisoskuse omandamiseks, andsid tõuke koorilaulu ja puhkpilli levikule eestlaste hulgas. Hernhhutlikest perekondadest olid pärit ka F.R. Kreutzwald, C.R. Jakobson, J.Hurt, V.Reiman ning J.Tõnisson. Teoloogiline ratsionalism saavutas sajandi lõpuks valdava osa pastorkonna toetuse. Jutlused muudusid õpetlikuks. Ratsionalistliku õpetaja jutlus andis kuulajale mõnegi kasuliku näpunäite või tegi ta rikkamaks mõne elutarkuse poolest. Ratsionalistid kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust, põhiliselt Baltikumis valitsevat pärisorjust. Pärast Põhjasõda sai tagasilöögi ka rahvaharidus. Koolide arv oli kahanenud, rahvaharidust edendasid üksikud pastorid, õpiti rehetubades, kus oli vähe ruumi, külm ning tuba suitsu täis. 1739
Väliskaubanduse hoogustumine > sisekaubanduse hoogustumine Alevike teke 14 Bürgermeister rae juhatuse liikme nimetus Linnafoogt maahärra esindaja linna rae juures Vaimuelu Vana-Liivimaa kiriklik korraldus Toomkapiitel iseseisev autonoomne üksus omaenda vara ja kassaga Toomkirikute juures toomkool, juhatas toomhärra, skolastik. Piiskopkonnad > kirikkihelkonnad, territoriaalne kogudus, kogudusepreestrid, oma kaitsepühak. Teenistused ladina keeles, rahvakeelne jutlus. Preester, lugemisoskus, tähtsamad palved. Ordu ja piiskoppide lakkamatu võimuvõitlus oli suur nuhtlus. 15 saj reformipüüdlused emakeelne jutlus, vaimulike rangemad elukombed Ordud ja kloostrid Tsistertslased; kerjusmungaordud (dominiiklased ja frantsisklased) Naiskloostrid Maarahvas ja katoliku usk Hiied, puud, allikad jt loodusobjektid. Ohvrid kirikutes ja kabelites Reformatsioon jõuab Liivimaale 1517 1523 jutustlased jõudsid Liivimaale ja leidsid kiiresti poolehoiu
olid uued reformid, 1517 pani ta Wittenbergi kiriku ustele 95 teesi, et avalikku vaidlust alustada, teesides mõisteti hukka indulgentside müüki, 1520 pandi ta kirikuvande alla, ta ei tohtinud kirikuga tegeleda. Keiser kuulutas ta lindpriiks. 1522 tõlkis ta Uue Testamendi saksa keelde, teda peetakse saksa keele rajajaks. Põhiseisukohad: õndsaks saab ainult usu kaudu, selleks pole kirikut ja paavsti vaja. Arvas, et piibel ja jutlus peavad olema emakeeles ning abiellumine on lubatud. Augsburgi usurahu – luterlus sai katoliikluse kõrval riigiusuks. ``Kelle valitsus, selle usk`` ehk maahärra usutunnistust pidid järgima ka tema alamad.
Reformatsioon ja vastureformatsioon Reformatsiooni mõiste Reformatsioon ehk usupuhastusliikumine, mis sai alguse 16.sajandil. Usulise uuendusliikumise tulemusena eraldusid katoliku kirikust nn reformeeritud ehk protestantlikud harud. Nt luterlus, kalvinism ja anglikaani riik Reformatsiooni põhjused ja eeldused Riikide valitsejad soovisid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt. Vaimulike privilegeeritud seisund tekitas rahulolematust. Katoliku kiriku kõlbeline allakäik Paavsti huvi muutus üha ilmalikumaks Indulgents- patukustutuskiri Martin Luther (1483- 1546) Oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon, ning kes on oluliselt mõjutanud protestantismi ( eriti luterlust) ja ka teiste kristlike traditsioonide õpetust. Kutsus katoliku kirikut tagasi tulema Piibli õpetuste juurde. Eesmärk oli reformida kristliku usu sisulisi kõrvalekaldeid katoliku kirikus. Martin Lutheri...
• näidendid saavutasid tuntuse kogu tollases Euroopas. 6.slaid:positiivsed mõjud 7.slaid:negatiivsed mõjud Teoloogiline ratsionalism ja valgustus 18.sajandi keskpaigas jõudis Saksamaalt Baltikumi teoloogiline ratsionalism, saavutades sajandi lõpuks valdava osa pastorkonna toetuse. Jutlused muutusid nüüd õpetlikuks. Hea pietistlik pastor pani kirikutäie rahvast nutma või õhkama, ratsionalistliku õpetaja jutlus andis aga kuulajale nii mõnegi kasuliku näpunäite või tegi ta rikkamaks mõne praktilise elutarkuse poolest. Uudne oli ka ratsionalistide ühiskonnakäsitus. Pietistid seletasid ühiskonna hädasid talurahva puuduliku kõlblustundega ning nägid väljapääsu usuvagaduse süvendamises, ratsionalistid aga kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust, esmajoones Baltikumis valitsevat pärisorjust.
usutakse, et iga kristlane võib saavutada Jumalaga vahetu sideme. Vaimulikest talitustest pühitsetakse usklike ristimist ja pühaõhtusöömaaega, sealjuures viimase puhul rõhutatakse tegevuse sümboolset iseloomu ning eitatakse transsubstantsiatsiooni. Usutakse inimese usulise valiku vabadust ning päästmist ainuüksi usu, mitte heade tegude vms läbi. Toetatakse riigi ja kiriku lahusust. Jumalateenistuse keskne osa on jutlus, tihti kasutatakse muusikat, nt koorilaulu või bändimuusikat. Baptismi levik tänapäeval Eestis ja mujal 1905 asutati baptistide maailmaliit. Maailmas on tänapäeval üle 40 miljoni täiskasvanud baptisti, suurem osa neist Ameerika Ühendriikides. Euroopas on suurimad baptistikogukonnad Inglismaal ja Ukrainas. Eestis loodi esimesed baptistikogudused 1880. aastatel. Eriti tugev oli see usuliikumine Lääne-Eestis ja saartel. Vanim Eesti baptistikogudus loodi Haapsalus 1884. aastal
Dialoog Piibliga viib kultuurinormi kinnistumiseni. Piiblilugudest said metatekstid. 4. Georg Mülleri jutlused (maailmavaade, teemad, keel jms) Laulud ühendavad kogudust, laulud teevad koguduse jutluse osaliseks. Koos tegemine. Mülleri tekstist tuleb välja, et ta arvab, et kogudus ei mõista laule laulda nad lihtsalt ei saa selle sõnumist aru. Mülleri õilis ülesanne ongi usku rahvale lähemale tuua (peale suruda). Mülleri põhimõte oli selline, et jutlus peab olema emakeelne. Jutluse üldlaad: esimese osa jutlustes ei toimu mõtte liikumist, tõlgendatakse kirikulaule kordamise meetodit kasutades. Valitseb Vana testamendi süngus. Teises osas mõte muutub, teksti tuuakse antiikkirjanikke mõtte liikumine. Inimese olemuse juurde jõudmine. KV: Mülleri jutlus on ühe õpetaja kannatuslugu, mis on täis tagakiusamist, valu, pessimismi. Meeleolult jaguneb kolmeks: 1) meelekibedus 2) inimelu tühisuse tajumine, 3) hääbumine,
Saksamaa Sveits Inglismaa Sotimaa Prantsusmaa Skandinaavia Madalmaad Pahameel rikka, Nõuti nii kiriklikke Reformatsiooni Enamarenenud Üle 30 aasta (1562- 1397 Taani Madalmaad (Holland, Belgia) toretseva ja kui ka ilmalikke iseloomustas algul Lõuna-Sotimaal 1598) verised juhtimisel Kalmari kuulusid katoliikliku Hispaania amoraalse katoliku uuendusi. majanduslike ja levib kalvinism. ususõjad katoliiklaste unioon Rootsi ja alla. Reformatsiooni pooldajaid reformatsiooni kiriku vastu, kes Nõudmised Lutheri poliitiliste vastuolude Põhja-Sotimaa on ja hugenottide Norraga...
usutakse, et iga kristlane võib saavutada Jumalaga vahetu sideme. Vaimulikest talitustest pühitsetakse usklike ristimist ja pühaõhtusöömaaega, sealjuures viimase puhul rõhutatakse tegevuse sümboolset iseloomu ning eitatakse transsubstantsiatsiooni. Usutakse inimese usulise valiku vabadust ning päästmist ainuüksi usu, mitte heade tegude vms läbi. Toetatakse riigi ja kiriku lahusust. Jumalateenistuse keskne osa on jutlus, tihti kasutatakse muusikat, nt koorilaulu või bändimuusikat. Baptismi levik tänapäeval Eestis ja mujal 1905 asutati baptistide maailmaliit. Maailmas on tänapäeval üle 40 miljoni täiskasvanud baptisti, suurem osa neist Ameerika Ühendriikides. Euroopas on suurimad baptistikogukonnad Inglismaal ja Ukrainas. Eestis loodi esimesed baptistikogudused 1880. aastatel. Eriti tugev oli see usuliikumine Lääne-Eestis ja saartel. Vanim Eesti baptistikogudus loodi Haapsalus 1884. aastal
kohtumõistmisel mida tänapäeval on ainult kohtul. Sellel ajal oli koolides seitse põhiainet: grammatika, retoorika, dialekt, aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika. 1517. aastal algas keskajal usupuhastus mille algataja oli Martin Luther, kui ta tuli välja Wittenbergis 95teesiga: kritiseeris katoliku kiriku kristluse ebaõiges tõlgendamises.Tänu reformatsioonile oli eestis emakeelne jumala teenistus.teenistuse keskmeks sai jutlus, kus kõik võisid kaasa laulda, Lugemis oskus kasvas märgatavalt, eesti keelsete trükkiste ilmumine (1525,1535), 1535 Wanralt - Koelli katekismus, selle fragmendid avastas baltisaksa ajaloolane helmut Weiss 1929. aastal.
usutakse, et iga kristlane võib saavutada Jumalaga vahetu sideme. Vaimulikest talitustest pühitsetakse usklike ristimist ja pühaõhtusöömaaega, sealjuures viimase puhul rõhutatakse tegevuse sümboolset iseloomu ning eitatakse transsubstantsiatsiooni. Usutakse inimese usulise valiku vabadust ning päästmist ainuüksi usu, mitte heade tegude vms läbi. Toetatakse riigi ja kiriku lahusust. Jumalateenistuse keskne osa on jutlus, tihti kasutatakse muusikat, nt koorilaulu või bändimuusikat. Baptismi levik tänapäeval Eestis ja mujal 1905 asutati baptistide maailmaliit. Maailmas on tänapäeval üle 40 miljoni täiskasvanud baptisti, suurem osa neist Ameerika Ühendriikides. Euroopas on suurimad baptistikogukonnad Inglismaal ja Ukrainas. Eestis loodi esimesed baptistikogudused 1880. aastatel. Eriti tugev oli see usuliikumine Lääne-Eestis ja saartel. Vanim Eesti baptistikogudus loodi Haapsalus 1884. aastal
kristlastele, 1x päevas EELMISSA PEAMISSA *avalaul=Introitus Rituaalide ohvritalitus altaril. (teatab missa pidamise sündmuse) 1. muutumatute tekstidega osa, *õpetlikud apostlite kirjad meloodia võib muutuda=ORDINAARIUM *evangeeliumi lugemine, üks lõik, 1.Kyrie Issand, halasta! millest tuleneb peamissa jutlus 2.Georia Au *pidulik usutunnistus=Credo 3.Credo Mina usun 4.Santus Benedictus Püha kiidetud olgu 5.Agnus Dei Jumala tall 2. muutuvad tekstid=PROPRIUM 1.Graduale 2.Alleluia kiitkem Jumalat
Võrdsus ja vendlus tähendas siis seda, et kõik on võrdsed. See liikumine toimus luteri kiriku siseselt. Positiivne külg : kadus ära selline sotsiaalne pahe nagu vargus, eneseteostuse võimalused, lugemise- ja kirjaoskuse tähtsustamine. Negatiivne külg : hakati hävitama vanu ohvrikohti, ehteid ja uhkuseasju teatud vastandumine ühiskonnale (suleti baare, kuna keegi seal ei käinud) Ratsionalism - Kui pietistlik jutlus pani rahva nutma või naerma, siis ratsionalism õpetas kasulikke näpunäiteid või tegi inimene rikkamaks mõne praktilise elutarkuse poolest, kuna nad pidasid tähtsaks mõistust. Nad nägis et ühiskonna probleemide allikaks on sotsiaalne ebavõrdsus. 2. Piibli tõlkimine. 1739 aastal lõpetab A. T. Helle tõlketöö ja ilmub kogu Piibel põhjaeesti keeles 3. Talurahva seadused ja õiguslik olukord. Talurahva seadused olid kubermanglikud.
t et kõik on võrdsed 5) Eneseteostuse võimalused · Negatiivne mõju: 1) Rahvakultuuri vaenulikkus (hakati hävitama vanu ohvrikohti) 2) Usulised äärmused (Hävitati ehteid, uhkuseasju ja pille) 3) Teatud vastandumine ühiskonnale (kõrtsid suleti kuna seal ei käidud) Ratsionalism · 1750-te aastate paiku jõudis Eestisse ratsionalism · Ratsionalism rõhutas asjalikkust, õpetust, praktilisust · Kui pietistlik jutlus pani rahva nutma või naerma, siis ratsionalism õpetas praktilisi näpunäiteid · Pietistid nägid ühiskonna probleemide allikana puudulikku moraali, ratsionalistid aga sotsiaalset ebavõrdsust · Tuntumaid esindajaid: A. W. Hupel, J. G. Herder 2. Minek keisriusku ehk õigeusku. Peale Põhjasõda tabas Eesti ja Liivimaad nälg ning viljakus. Talupoegade kõrvu kostus kuuldus, et Venemaal lubatakse kõikidele soovijatele
Toomhärrad moodustasid koos piiskoppidega keskaegse Liivima haridusliku eliidi, sest enamus neist olid õppinud välismaal ülikoolides. (tegutses ka toomkool). Piiskopkonnad jagunesid kirikukiheldkonadeks e. territoriaalseteks kogudusteks, mida teenisid kogudusepreestrid. Igal kihelkonnal oli oma kaitsepühak. (Eesti kohanimedes äratuntavad: Harju-Madise,Järva-jaani,Kadrina jne). Jumalateenistusi peeti küll ladn. keeles, aga ühe osana vüis kuuluda ka rahvakeelne jutlus. kogudusepreestritelt eeldatiu vaid seda, et ta oskaks lugeda ja tunneks tähtsamaid palveid. tihti pidi preester rahvaga suhtlema ka tõlgi vahendusel. Liivimaa kirikuelu suurimaks nuhtluseks oli ordu ja piiskoppide lakkamatu võimuvõitlus. kui ristisõdade lainel oldi juba palju saavutada suudetud, siis järgneva saj. poliitiline ebastabiilsus andis saavutatule tagasilöögi. Alles 15.saj. alguse üldkiriklikud reformipüüdlused tõid värskeid tuuli Liivimaale
g. hindade tõus ja rahamajanduse kujunemine h. kaubanduse raskuspunkti muutumine Vahemerelt Atlandi ookeanile i. Itaalia kaubalinnade tähtsuse vähenemine Madalmaade tähtsuse tõus + Lissabon ja London j. uued põllukultuuris (kartul, kanep, tomat jne). LUTHERI ÕPETUSE PÕHISEISUKOHAD: · võim on vaid piiblil, kuna selle kaudu kõneleb Kristus, vaimulik saab seda ainult kinnitada · emakeelne piibel ja jutlus · tahtevabaduse eitamine · tunnistas kahte sakramenti: ristimine ja armulaud · kloostrite ja mungaordude kaotamine · kirik allub ilmalikule valitsejale · pühakukultuse eitamine HEAD ÕPPIMIST! :D
seda Paseo Colon, kus kõrge samba otsas seisva Kolumbuse kuju juurest algab La Rambla, mis lõpeb tsentraalsel Plaza Cataluna väljakul. Puiestee, mis viib linna keskelt sadamasse, on kunagine jõesäng, mille kaudu mägede vesi jõudis merre. Kõige rohkem Barcelonas meeldis mulle arhitekt Gaudi omapärased tööd, eelkõige `' La Sagrada Familia `' (`'Püha perekonna kirik'') . See on kirik mille ehitamist alustati 20 saj. 1884 ja mida pole siiani valmis saadud. See pidi olema `' jutlus kivides `' ning tõestus tema katoliku usule, kuid ennekõike oli see tema suurim looming. Arhitekt Antonio Gaudi andis oma elust rohkem kui nelikümmend aastat, et luua 20. sajandi jaoks oma unistuste katedraal. Kui ta 1926. aastal 74- aastaselt suri, jättis ta endast järele hiiglasliku ehitusplatsi. Valmis oli ainult katedraali põhjakülg ning plaanitud kaheksateistkümnest sambast oli paigaldatud ainult üks. Kõigest hoolimata
ringirändama ja õpetama. - Ta oli u 30 aastane. Ta rändas umbes 3 aastat ja ta õpetas seadusi, mis jumal oli Moosele andnud, kui natuke teisel kombel. Ta kogus enda ümber rühma inimesi, kellega ta rääkis ja kes old tema õpilased. Ta nimetab, et jumala riik on lähedal. Teda saatsid 12 meest ehk apostlit (kreeka keelest tulnud sõna saadik). Lisaks 12 apostlile oli tal veel teisigi poolehoidjaid (piiblis kirjas u 70), kelle seas oli ka naisi. Algul oli jutlus suunatud ainult juutidele, kuid hiljem ka paganatele. Väga palju koondus tema juurde vaeseid, harimatuid, keda rabid ei tahtnud. TA jutustas kõigile. - Jeesus teeb haigeid terveks, kuulutab et patud on andeks antavad, häbistab inimesi, kes proovivad ta tegevust keelata see on kõik judaismi vastu. Ta tegi palju imesid. - Juutide juhtkond häälestus Jeesuse vastu. Nende arust Jeesus õhutas Jumala seatustes loobuma.
Hernhuutlus aitas kaasa eestlaste ristiusustamise lõpuleviimisel. Peeti päevikuid ja kirjavahetusi, mis andis indu kirjutamisoskuse omandamisele. Friedrich Reinhold Kreutzwald, Carl Robert Jakobson, Jakob Hurt, Villem Reiman ja Jaan Tõnison olid pärit hernhuutlikest peredest. Teoloogiline ratsionalism ja valgustus. 18. sajandi keskpaigas jõudis Saksamaalt Baltikumi teoloogiline ratsionalism, mis saavutas sajandi lõpuks suure osa pastorkonna toetuse. Jutlused muutusid õpetlikuks, jutlus andis kuulajale mõne kasuliku näpunäite või tegi rikkamaks praktilise elutarkuse poolest. Uudne oli ka ratsionalistide ühiskonnakäsitus. Kui pietistid seletasid ühiskonna hädasid talurahvale arusaadavalt ning nägid väljapääsu usuvagaduse süvendamises, siis ratsionalistid seevastu kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust, esmajoones Baltikumis valitsevat pärisorjust. Ratsionalistidest on tuntud Torma pastor Johann Georg Eisen, kes töötas välja mitmeid
UUSAEG 17.-19.SAJ Ususõjad Katoliiklik kirik ja protestantlik. Saksamaal. Ususõjad lõppesid augsburgi usurahuga (valitseja määrab alamate usu). Anglikaani kiriku sai alguse Elizabeth I valitsusaja. Pannakse alus supremaadi aktiga. Inglise kuningas nimetas ennast kirikupeaks. Sellega pandi alus anglikaani kirikule. Suleti kloostreid. Emakeelne jutlus kirikutes ja ka piibel oli emakeelne. Ilmalik valitseja on kirikupea-protestantlikele kirikutele omane. Prantsusmaal algavad ususõjad 1562 veresaunaga. Osapoolteks hugenotid (prantsusmaa kalvinistid) ja katoliiklased. Sõjad lõppevad Nantese ediktiga (Henry IV, bourbonide dünastia). Nantese edikt sätestab, et valitsevaks usuks saab katoliiklus, kuid hugenottid saavad oma usulisi veendumusi järgida ja nad saavad ka poliitikist vabadust. Pmst paneb see aluse usuvabadusele. UUSAEG 17.-19.saj
.Aladel aga ,kus reformatsioon võitis ,said kohalikud vürstid või linnaisandad kiriku üle võimu. Kloostrid suleti . Vaimulikud said õiguse abielluda, mis katoliku preestritele oli keelatud .Martin Luther abiellus ise endise nunnaga. Riik-võttis kiriku vara ja maavaldused üle. Et koguda tähelepanu oleks koondunud jutlusele ja palvetele , eemaldati kirikust liigsed kaunistused ja pühapildid. Ladinakeelsed jumalateenistused asendati rahvakeelsega. Kesksele kohale tõusid jutlus ning kirikulaul .Ka Luther kirjutas kirikulaule , nende hulgas luteri kiriku hümniks peetavat '' Üks kindel linn ja varjupaik'' ning tänini tuntud jõululaul ''Ma tulen taevast ülevalt''. Reformatsioon ja rahvaliikumine: Reformatsioon ei haaranud ainult vaimulikkonda ja ühiskonna kõrgkihti. Ka alamrahvas leidis Lutheri õpetustest, sageli seda küll valesti tõlgendades ,võimalusi oma rahulolematuse näitamiseks. Sooviga taastada jumalik õiglus , nõudsid talupojad tagasi
.Aladel aga ,kus reformatsioon võitis ,said kohalikud vürstid või linnaisandad kiriku üle võimu. Kloostrid suleti . Vaimulikud said õiguse abielluda, mis katoliku preestritele oli keelatud .Martin Luther abiellus ise endise nunnaga. Riik-võttis kiriku vara ja maavaldused üle. Et koguda tähelepanu oleks koondunud jutlusele ja palvetele , eemaldati kirikust liigsed kaunistused ja pühapildid. Ladinakeelsed jumalateenistused asendati rahvakeelsega. Kesksele kohale tõusid jutlus ning kirikulaul .Ka Luther kirjutas kirikulaule , nende hulgas luteri kiriku hümniks peetavat '' Üks kindel linn ja varjupaik'' ning tänini tuntud jõululaul ''Ma tulen taevast ülevalt''. Reformatsioon ja rahvaliikumine: Reformatsioon ei haaranud ainult vaimulikkonda ja ühiskonna kõrgkihti. Ka alamrahvas leidis Lutheri õpetustest, sageli seda küll valesti tõlgendades ,võimalusi oma rahulolematuse näitamiseks. Sooviga taastada jumalik õiglus , nõudsid talupojad tagasi
Rahvahulgad on tulnud tema juurde, mõned on saabunud Jeruusalemmast ja mujalt Juudamaalt. Teised on tulnud rannikulinnadest Tüürosest ja Siidonist. Inimesed on ,,tulnud teda kuulama ja oma haigustest terveks saama". Jeesus teebki nad kõik terveks. Jeesus otsib tasase koha mäenõlval ning inimesed kogunevad tema ümber. Kõige lähemal on tema jüngrid, eriti just 12 apostlit. Kõik on valmis suure huviga kuulama õpetajat. Jeesus jutus on palju tarkuseterasi. Sellest ajast alates on see jutlus mõjutanud miljonite inimeste elu. Ka meie võime sellest nii mõndagi õppida, kuna Jeesus kõneleb sügavatest tõdedest lihtsalt ja selgelt. Jeesus toob näiteid igapäevaelust ja räägib inimestele tuttavatest asjadest. Seetõttu on tema õpetustest võimalik aru saada kõigil, kes soovivad elada paremat, Jumalale meelepärast elu. Igaüks soovib olla õnnelik. Seepärast alustab Jeesus mäejutlust õnnelike inimeste kirjeldamisega, see köidab kuulajate tähelepanu
Eelmissa Peamissa · Sissejuhatav laul · Rituaalne ohvritalitus altari Introitus(miks) juures · Loetakse apostlite ja prohvetite 1. muutumatute tekstidega osa (meloodia võib muutuda) ordinaarium kirju Kyrie-issand halasta · Loetakse evangeeliumist millest Credo-mina usun tuleneb hilisem jutlus Sanctus/Benedictus-Püha,kiidetud olgu · Lõpeb piduliku eeltunnistusega Agnus dei jumala tall Credoga (mina usun) Ite, missa est missa lõpulaul 2. muutuvate tekstidega osa proprium graduale alleluia kiitkem jumalat
vaimulikud ja reausklikud Jumala ees võrdseteks. Piibel on ainus usulise tõe allikas Piibel peab olema emakeelne Usukultuse lihtsustamine eitatakse pühapiltide, säilmete, pühakute kummardamist. Sellega seoses loobuti ka pühakutele pühendatud kirikupühadest. Seitsmest sakramendist tunnistatakse ainult ristimist ja armulauda Paavst ei ole eksimatu Jumalateenistus peab toimuma rahvuskeelsena Jumalateenistuses kesksel kohal jutlus, kirikulaul ning palved Reformatsioon 1517-1555 ("reformatio" lad.k. "uuendama) Ühiskondlik liikumine katoliku kiriku reformimiseks 1517 teesid vallandasid reformatiivse liikumise 1520. aastaks oli konflikt muutunud ületamatuks nii katoliiklastele kui luterlastele Reformatsiooni edasiviimise võimalused: - Loengud Wittenbergi ülikoolis - Lutheri võimalus pidada Wittenbergi linnakoguduse vaimulikuna usupuhastusele üleskutsuvaid teenistusi
Pietistid Hernhuutlased Ratsionalistid · Elavdasid usuelu · Pidasid tähtsaks · Pastoritest valgustajad religiooni sügavama usuvagadust, kõlblust, andsid jutlustes tunnetamisega ja sotsiaalset võrdsust ja näpunäiteid ja lähendasid usku vennaarmastust. elutarkusi. rahvale. · Rajasid kogudusi ja · Kritiseeriti pärisorjust. · Pastori jutlus "pani" palvemaju endavalitud · Johann Georg Eisen koguduse nutma. kogudusevanematega. töötas välja mitmeid · Ühiskonnahädad · Hävitati ehteid, pille, agraarprojekte, talurahva puudulikust võideldi joomarlusega. kavandas saksa kõlblustundest, mille · Päevikute ja talupoegade ületamiseks suurem kirjavahetuste koloniseerimist usuvagadus
Amisid · Usulise valiku vabadus Elavad peamiselt Ameerika Ühendriikides · Riigi ja kiriku lahusus (u.200 000 inim.) · Jumalateenistuse keskne osa on jutlus Kristlik usulahk · Maailmas tänapäeval üle 110 miljoni baptisti ja Ei kasuta moodsat tehnoloogiat u 220 000 kogudust (elekter,telefon,autod) Paljud tavad ja kombed pärinevad 17. Sajandist Budism Puuduvad kirikud · Budismi eesmärgiks on Buddha Skjamuni
Pildirüüste – suured korratused linnas, mille käigus lõhuti pühapilte ja – kujusid, kuna arvati, et igasuguseid kaunistusi pole kirikus vaja visitatsioon – kirikukatsumine sinod - piiskopkonna vaimulike koosolek 14.Mitu kihelkonda keskaja Eestis? Kus asusid kihelkonnakirikud, kus kabelid. 97. Kirikud asusid kihelkonnakeskustes, kabelid kihelkonna kaugemates osades 15.Millised olid 15.saj. reformipüüded kirikus? Emakeelne jutlus, kristlike tavade kinnistamine maal, rangemad elukombed vaimulikele (pole teada, kas ka rakendusid) 16.Millised vaimulikud ordud tegutsesid Vana-Liivimaal? Millised neist mõjutasid rohkem usuelu, millised majandust? Milline roll oli naiskloostritel? Tsitsterlaste ordu – mõjutasid majandust Dominiiklaste kerjusmungaordu – mõjutasid usuelu Augustiinlaste ordu – segaklooster, mõjutasid rohkem majandust Frantsisklaste ordu – hallid vennad, mõjutasid usuelu
enne preestriks pühitsemist. 7)Haige võidmises palutakse ihulist ja vaimset tervist. Sellega koos võtab preester enamasti ka pihile ja jagab armulauda. Kõik sakramendid toimetatakse võimaluse korral kirikus ja ühenduses jumalateenistusega. Kõige olulisem on pühapäevahommikune armulaua jumalateenistus liturgia. Selle osad on: 1)proskomiidia, mille ajal tehakse vajalikud ettevalmistused armualauks. 2)õpetatavate liturgia, sinna kuulub Piibli lugemine laulmine ja jutlus. 3)Usklike liturgia, mille ajal jagatakse armulauda. Ortodoksne jumalateenistus sisaldab ohtralt sümboolset tegevust, nt suitsutamist, küünalde kasutamist, kummardamist, risti suudlemist. Preestrid, kogudest liikmed teevad sageli risti märgi, puudutades kolme esimese kokkusurutud sõrmega laupa, rinda paremat ja vasakut õlga. Ristimärgi tegemist on nimetatud sõnatuks usutunnistuseks. Jumalateenistusest
ülalpidamine ei ole enam kallis ja neil rohkem raha. Millised muutused toimusid kirikus, kultuuris ning poliitikas, majanduses reformatsiooni tulemusena? KIRIK, KULTUUR POLIITIKA, MAJANDUS Ladinakeelne jumalateenistus asendati Hakati väärtustama tööd ja ametialast rahvakeelsega teenindust. See pidi muutuma inimese kutsumuseks. Kesksele kohale tõusis jutlus ja kirikulaul Riik võttis üle kiriku vara ja maavaldused Hävitati altarid ja pühakute kujud Kirkupeaks sai kohalik valitseja, mitte paavst Vaimulikud said õiguse abielluda, tsölibaat heideti kõrvale Piibel tuli tõlkida emakeelde -> pani aluse paljude rahvaste kirjakeele arengule Indulgentsid keelati REFORMATSIOON SVEITSIS Algatajaks oli Jean Calvin. Kalvinism. Tema õpetuse kõige olulisem punkt oli õpetus predestinatsioonistist e
Valida välja sobiv hauakivi, mis läheb graveerimisele. Tavaliselt lähedased otsustavad, kus nad lahkunuga hüvasti jätavad. Selleks, et lahkunut surnuaeda viia renditakse matuseauto. Tavaliselt viib matusetseremoonia läbi jutlustaja aga igakord teda ei soovita sest mõni lähedane tahab seda ise läbi viia. Otsitakse sobiva hinnaklassiga peie pidamis paik, kus toimub söömine ja võetakse napsu surnu mälestamiseks. Kava: Kogunemine kirikus Jutlus (surnu mälestamine) Laulmine Surnuga hüvastijätmine Surnu viimine matuseautosse Sõit surnuaeda Surnu viimine hauaplatsile Viimased hüvastijätusõnad Surnu sängitamine mulda Visatakse kolm peotäit liiva Haua kinni ajamine Haua katmine pärgade ja küünaldega Sõit söömiskohta Peielaud (enamasti kaks tundi ) Kojuminek
REFORMATSIOON ja EESTI Reformatsioon. Usupuhastus ... ristiusu õpetuse puhastamine täiendustest ja tõlgitsustest ning tagasipöördumine kristlike põhimõtete range jälgimise juurde põhjustas kiriku ja ühiskonna muutusi laiemalt, k.a valitsemises, poliitikas ja majanduses Usupuhastuse algus Saksamaal Martin Lutheri (1483-1546) paavstivastased esinemised viisid läänekiriku jagunemisele Ta ei tahtnud asutada uut kirikut, tema eesmärgiks olid reformid Diskussiooni algatamiseks kinnitas ta 31. oktoobril 1517 Wittenbergi lossikiriku uksele 95 teesi, järgides tavapärast kommet vaidluse alustamiseks Teesides mõistis te eeskätt hukka indulgentside müügi Indulgentsidevastane kriitika kasvas aga tasapisi kiriku juhtkonna ja paavstivastaseks kriitikaks Martin Luther 4 Reformatsioon 16. sajandi algul tekkinud vastuseis Lääne-Euroopas paavsti poolt juhitud katoliku kirikule poliitiline ilmalikud valitsejad,...
REFORMATSIOON ja EESTI Reformatsioon. Usupuhastus ... ristiusu õpetuse puhastamine täiendustest ja tõlgitsustest ning tagasipöördumine kristlike põhimõtete range jälgimise juurde põhjustas kiriku ja ühiskonna muutusi laiemalt, k.a valitsemises, poliitikas ja majanduses Usupuhastuse algus Saksamaal Martin Lutheri (1483-1546) paavstivastased esinemised viisid läänekiriku jagunemisele Ta ei tahtnud asutada uut kirikut, tema eesmärgiks olid reformid Diskussiooni algatamiseks kinnitas ta 31. oktoobril 1517 Wittenbergi lossikiriku uksele 95 teesi, järgides tavapärast kommet vaidluse alustamiseks Teesides mõistis te eeskätt hukka indulgentside müügi Indulgentsidevastane kriitika kasvas aga tasapisi kiriku juhtkonna ja paavstivastaseks kriitikaks Martin Luther 4 Reformatsioon 16. sajandi algul tekkinud vastuseis Lääne-Euroopas paavsti poolt juhitud katoliku kirikule poliitiline ilmalikud valitsejad,...
2014 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Piiblilugu Ristija Johannesest 3 1.1. Ristija Johannese sündimise ettekuulutus 3 1.2. Maarja külastab Eliisabeti 3 1.3. Ristija Johannese sünd 4 1.4. Ristija Johannese kasvamine 4 1.5. Ristija Johannese jutlus 4 1.6. Jeesuse ristimine 4 1.7. Ristija Johannes satub vangi 5 1.8. Jeesus vastab vangistatud Ristija Johannesele 5 1.9. Ristija Johannese surm 5 2. Ristija Johannese kujutamise traditsioonid 6 2.1. Ristija Johannese kujutamine Hans Memlingi triptühhonil 6 2.2
Taktimõõt puudub, tähtsate sõnade puhul tõusev vool. # liturgia jumalateenistuse korraldus, ülesehitus # missa katoliku kiriku ühtne liturgia, jumalateenistus 1x päevas # ordinarium muutumatute tekstide ja lauludega peamissa osa # proprium muutuvate tekstidega peamissa osa Missa jaguneb kaheks: eelmissaks ja peamissaks. Eelmissa lauldakse avalaulu Introitus. Loetakse pühakute ja apostlite kirju, lõike evangeeliumist, millest lähtub peamissa jutlus. Lõpeb piduliku usutunnistusega: Credo Mina usun. Peamissa jaguneb Peamissa jaguneb kaheks: 1)Muutumatute tekstidega laulud e. ordinaarium. Muutuda võib vaid meloodia. Peamissa 5 osa 1) Kyrie Issand halasta 2)Gloria - Au 3)Credo Mina usun 4)Sanctus Benedictus Püha Benedictus, kiidetud olgu 5)Agnus dei jumala tall 2) Muutuvate tekstidega laulud, muutuvad vastavalt kiriku kalendrile ja päevale millal jumalateenistust korraldatakse.
võimu suurendada ning kiriku maa ja vara arvel rikastuda. Kui Luther lindpriiks kuulutati varjus ta Saksa kuurvürst Friedrich Targa lossi umbes aastaks. Selleks ajaks oli reformatsioon juba sellise mõju ja ulatuse saavutanud, et seda ei olnud enam võimalik peatada. Luther pöördus tagasi Wittenbergi. Riik võttis kiriku vara ja maavaldused üle, kirikutest eemaldati liigsed kaunistused ja pildid, jumalateenistused muudeti emakeelseteks, kesksele kohale tõusid jutlus ja kirikulaulud. Ka alamrahvas leidis, Lutheri õpetust valesti tõlgendades, põhjust rahulolematuse näitamiseks. Nad nõudsid aadlikelt tagasi kogukonna maade ühiskasutamise õigust. 15241525 aastal toimus Saksa talurahvasõda, talupoegade peamine soov oli vabaks saada. Talurahvasõja mahasurumine lõpetas reformatsiooni kui rahvaliikumise. Reformatsioon lõhestas Saksamaa kahte enamvähem võrdsesse leeri. 1555. kuulutas keiser välja Augsburgi
iskusid loodusjõududesse, jumal Janus, igal majal kaitseinglid ja kodukoldejumalad, kardeti kurje vaime.2. kreeka religiooni mõju. jumalate nimed roomapäraselt, aga pm kreeka jumalad(nende panteon), palju ka idamaade mõju-> müsteeriumid, vabaneti surmahirmust.3.ristiusuteke. juudamaal elas jeesus, rändjutlustaja. ristilöömine=kurjategijate karistus. peagi saabub paradiis. paradiisi saavad need, kes armastavad jehoovat ja teisi inimesi ning kes sügavalt usudav millessegi. jutlus alamklassile.+ 12 jüngrit e. apostlit. Kultuurisaavutused: ladina keele tähemärgid kujunesid lõplikult välja 3. saj eKr. Rooma kirjanduse rajaja on Livius Andronicus. Ta oli pärit Kreekast. Hakkas kreeka keelt tõlkima ladina keelde. Põhiliselt tõlkis ta komöödiaid. Naevicus kirjutas esimese originaalteose "Puunia sõda". Ennius alustas kroonikate kirja panekut. Plautus kirjutas peamiselt tellimistöödena 130 komöödiat. Neis olid orjad kavalad ja targad
Isikliku rituaalse ja puhtuse tarvis pestakse enne käed, nägu, jalad, kõrvad. Selleks on Moseede juures pesemiskohad. Seda protseduuri võib läbi viia ka liivaga. Õige palvesuund on Meka ja sealse Kaba pühamu suunas. Iga Mosees seinas süvend, mis osutab palve suunale. Palvusi võib teha nii üksinda kui mitmekesi. Kõige olulisemaks päevaks on reedene keskpäevane palvus, mis toimub Mosees ja kuhu kogu islamiusuline kogukond peaks kokku kogunema. Sellisel päeval loetakse ette jutlus. On ka kindlad palve asendid ja liigutused, liigutuste sarjasid nimetatakse rak'a. Palvuse juhiks võib olla põhimõtteliselt iga moslim. Palvuse juhti nimetatakse imaamiks. Kõik need teod ja tegevused on kohustuslikud terve mõistusega täiskasvanud moslemitele. Arvatakse, et almuste andmine pärineb Muhamedi eelsest ajast, kus suguvõsa rikkamad inimesed toetasid vaesemaid sugulasi. Muhamed tegi selliste almuste andmise kohustuslikuks. On olemas ka vabatahtlik almuste andmine
M. Luther - tema arvates kirik peaks olema lihtne, vaimne keskus - tahtis, et piibel oleks tõlgitud paljudesse keeltesse - väitis, et kirik ei saa patte andeks anda, ainult jumal saab seda teha - 1517 ( reformatsiooni algus ) - algavad ususõjad: katoliiklaste ja protestantide ( luterlaste ) vahel - Augsburgi usurahu - kelle võim ( valitsus ), selle usk - Augsburgi usutunnistus - luterlus ehk protestantism 1. Kõige kõrgem autoriteet on piibel. 2. Emakeelne piibel ja jutlus. 3. Sakramentidest jäävad alles ristimine ja armulaud. 4. Kirikupeaks on ilmalik valitseja. 5. Loobumine pühakutest. 6. Ei nõua vaimulikult tsölibaati ( võivad abiellud ). 7. Kaotatakse kloostrid ja mungaordud. 8. Kirikuvarad võõrandati. * Šveits - läheb ref. kaasa - Calvin ( mees ) ---- Kalvinism - ta ütles, et inimene peab hakkama tööle pühenduma, sa võid oma tööga rikastuda, see on justkui jumala soosing ( rikkust ei tohi oma huvides ära kasutada ) ( investeerimine )
Kloostrid suleti. Vaimulikud said õiguse abielluda, mis katoliku preestritel keelatud oli. Riik võttis kiriku vara ja maavaldused üle. Et koguduse tähelepanu oleks koondunud jutlusele ja palvetele, eemaldati kirikuist liigsed kaunistused ja püha pildid. Mitmel pool toimunud pildirüüsteliikumise käigus hävitati kirikutes altarid ja pühakute kujud. Ladinakeelne jumalateenistus asendati rahvakeelsega. Kesksele kohale jõudsid jutlus ning kirikulaul 4. Nimeta ja selgita vastureformatsioon suundasid. Katoliku kiriku otsene vastutegevus: See seostus inkvisatsiooni tugevnemisega, mis seadis eesmärgiks prtestantismi kui väärõpetuse väljajuurimise ning teisitimõtlejate hävitamise. Katoliku kiriku sisene uuendusliikumine:See oli, et taastada kiriku kõikumalöönud ühtsust. Absolutism · 17.-18. sajandil kujunes Euroopas välja kaks täiesti erinevat riigijuhtimise mudelit
Jan Hus esimene, kes alustas usupuhastusega. Nii Lutheril kui Husil oli ühine põhimõte see, et jutlust peaks pidama emakeeles. 1414-1417 konstanzi kirikukogu. Seal hukati Jan Hus. Jan Husi järgivaid inimesi nimetati hussiitideks. 1517 Martin Luther alustas reformatsioone. Luther alustas reformatsioone moraali languse ja indulgentside vastu. Lutheri põhimõtted: 1. inimese ja jumala vahel pole vaja vahendajat. 2. ei pidanud ilmtingimata kirikus palvetamas käima 3. emakeelne jutlus, emakeelne piibel. 4. 7 sakramendist pidi järgi jääma 2 ristimine ja armulaud. 5. kloostreid pole vaja. 6. põlastas liikseid kaunistusi kirikutes. Kirik pidi olema tagasihoidlik. 7. ei pea toimuma palverännakuid. 8. reliikviaid ei sallinud. 9. tsölibaat pidi kaduma. Tagajärjed: olid kujunenud pooldajad ja ka selle vastu olijad. Haridus hakkas levima, sest loodi emakeelseid piibleid, kui oli vähe neid, kes lugeda oskasid. Ulatuslikud talupoegade rahutused saksamaal(1524-1526)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
