Arukas on see kes ei kurvasta selle üle, mida tal pole, vaid on rõõmus selle üle, mis tal on. Positiivsus on minu arvates elus edasi viiv jõud. Kunagi ei tasuks asju vaadata negatiivses võtmes. Tuleb sisendada endale, et kõik on korras ja meeles tuleks pidada, et alati võib hullem olla. Inimesed, eriti tänapäeval, võtavad asju ja ka inimesi aina enam iseenesestmõistetavalt. Nad ei pane tähele, mis neil juba on ja vinguvad asjade üle, mida neil ei ole. Ka ühiskonnas karjub ebavõrdsus. Kui bussijaama pingil istuv habetunud mees ei oska aimatagi, kus ta öö veedab, siis pilvelõhkuja katusekorteris elav karusnahkadesse mattunud daam, ei mõtle sekunditki selle peale, et tal pole kuskil öösel magada. Inimesed on ahned ja kuna iga poeaken määrib neile asju pähe, mida neil vaja ei ole, siis tekib neil tunne, et tuleks kõike kokku kuhjata ja ära osta. Inimesed ei tohiks asju ja inimesi liiga iseenesestmõistetavalt võtta ja väärtustada lihtsamai...
Diogenes Laertios on öelnud: „Valitse siis, kui oled enne õppinud olema valitsetav.“ Selle lausega on pea võimatu mitte nõustuda, sest kellegile teisele allumine annab alati juurde uusi kogemusi ning aitab näha neid külgi ja vigasid, mida valitsejad ise ei pruugi tähelegi panna. See tendets kehtib ka Eestis. Presidendiks ei saa kunagi inimene, kes pole varem töötanud madalamatel kohtadel ning saanud sealt kaasa vajalikku kogemustepagasit. Selgub, et Demokritose väide peab paika ka tänapäeval. Inimesed, kes ei suuda iseenda üle valitseda, ei suuda valitseda ka kõigi teiste üle. Seepärast jäävadki osad lihtsalt alluvateks ning väga vähestel tekib võimalus tõusta tippu ning haarata võim lihtinimeste üle. Kuid põruda võivad ka inimesed, kes suudavad end kontrolli all hoida, sest demokraatlikus ühiskonnas loeb enamuse võim. Võib juhtuda, et ideaalsele valitsejale eelistab rahvas hoopis neile lähedasemat või meeldivamat inimest
11.kuidas valitseti ateena linnriiki Kõrgeim võimuorgan oli rahvakoosolek,seal valiti igal aastal ametnikud,kelle ülesandeks oli juhtida sõjaväge ja korraldada igapäevaelu 12.Delfi oraakel Delfi oraakel oli vanakreeka pühamu Delfis Parnassose mäe lõunanõlval, kus inimesed käisid kogu Kreekast ja kaugemaltki saamas Apollonilt vastust küsimustele, mis neid vaevasid. Oraakliks nimetati ka vastust, mis jumalalt saadi. 13.Perikles ja solon 14.thalese ja demokritose õpetus Thalese meelest oli kogu mitmekesisuse ühtseks aluseks vesi,mis viitas kõige oleva üha voolavale muutlikusele Demokritose meelest koosnes maailm tühjuses langevatest ja omavahel põrkuvatest aatomitest 15.Sofistide õpetus , Õpetasid oskusi, mis vajalikud eduks muutuvas ühiskonnas, eelkõige kõneoskust. Rõhusid konkreetsetele tehnikatele, mitte filosoofiale.Ei loonud süsteemset teooriat ega institutsiooni. 16.Sokratese õpetus
Pyrrhon Elulugu · Sündis umbes 360 eKr Elis Kreekas. · Peetakse esimeseks skeptikuks ja kes oli tema järgi nimetatud koolkonna pürronismi rajaja. · Pyrrhon oli algul maalikunstnik, hiljem hakkas ta Demokritose teoste mõjul filosoofiks. · Pyrrhon võttis koos Anaxarchosega osa Aleksander Suure retkedest idamaadele ning õppis Indias gümnosofistidelt ja Pärsias maagidelt. · Naasnud Elisesse, elas ta vaeselt, kuid elislased ja ka ateenlased austasid teda väga. · Ta sai Ateena kodakondsuse. Õpetused · Õpetuse põhiprintsiipi väljendab sõna "akatalepsia", mis tähendab võimatust teada asju nende enda loomuses. · Igale väitele saab sama õigustatult vastu seada
Kõik on suhteline, kõik muutub. Algaineks pidas tuld, mis on igasuguse elu ja liikumise hakatus, samuti kõige vaimse läte. Tihenedes saab tulest vesi, sellest maa koos kõige juurdekuuluvaga. Võimalik on ka vastupidine protsess hõrenemine. Maailm on tulest tekkinud ja saab maailma-aasta (10800 a.) möödudes jälle tuleks, millest siis sünnib uus maailm. Tuli sisaldab mingit jumalikku kosmilist üldprintsiipi, mida Herakleitos koguni logoseks nimetab Demokritose arvates ei vaja maailma tekkimine planeerivat ja juhitavat vaimu ja liikumapanevaid vaime. Selline maailm tekib juhusest, kuid juhuslikkus on meie teadmiste puudulikkus tõeliste põhjuste suhtes. Aatomite kokkupõrkest tekkinud pööris, on kõigi asjade ainus, tõeline põhjus.
Antiikfilosoofia Filosoofia jaguneb neljaks perioodiks: 1. Antiikfilosoofia 2. Keskaja filosoofia 3. Uusajafilosoofia, millest võib eraldada Renesaansiaja filosoofia 4. Keskaegne filosoofia Antiikfilosoofia jaguneb järgmisteks alaperioodideks: 1. Eelsokraatiline periood – põhiliselt otsib ürgalget või algainet, millest kõik koosneb ja on alguse saanud 2. Klassikaline periood – sel perioodil pöörati vähem tähelepanu maailma ja selle asemel hakati uurima inimest ja ühiskonda 3. Hellenistlik periood 1. Mileetose koolkond: Thales: (7.-6. saj eKr) kõik tekkis veest (niiskus) Anaximandros: (7.-6. saj eKr) kõik tekkis APEIRONIST(mõiste sisu pole päris selge, sest tegemist ei ole mingi konkreetse elemendiga, vaid kaugele arenenud apstraktsiooniga. Tõlkida võiks seda kui ammendamatu piiramatu lõputus.) Kuidas kõik apeirnonist sündis? Anaximandrose arvates eraldusid kõige pealt soe ja külm, vedel ja tahke, nen...
Füüsika 1) Kust tuleb sõna aatom ning mida see tähendab? Aatomi nimetus tuleb vanakreeka sõnast (átomos) ehk ,,jagamatu". Esimesena kirjeldas aatomeid 5 saj. eKr. Demokritos. Demokritose ideid arendas 300. aastal eKr. edasi Epikuros. Aatom - jagamatu osa. Kreeklased arvasid, et aine koosneb aatomitest ja jagamatutest osakestest. Pikem: Aatom on väikseim osake, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Aatomid võivad aines esineda üksikuna või molekulideks liitununa. 2) Mis asi on ideaalne gaas? Milleks seda vaja on? Ideaalne gaas - gaas, milles molekulidevahelised tõmbejõud puuduvad, tegelikkuses ideaalseid gaase ei ole.
mõtlemist. Näiteks ”nägemine” tuleneb sellest, et makroskoopiliste kehade pinnalt eemalduvad pidevalt aatomid, ning need lendlevad õhus ringi. Kui need aatomid satuvad silma, siis tekib seal kujutis sellest esemest, millest aatomid kiirgusid. Sellega nad seletavad ära, miks me näeme kaugeid asju halvemini, nimelt silmadesse hajutakse esemelt tulevad aatomid kokkupõrgete tõttu õhuaatomitega. Seoses tänapäeva uute teadus ja tehnika arengutega, näitab, et Demokritose (antiikatomistid) jõudsid oma mõttetöö abil õigele arusaamisele tajuprotsesside kohta. Demokritose õpetaja oli filosoof Philolaos, kes kuulus Pütaagorlaste hulka. Pütaagorlasteks kutsutakse Pythagorase järgijaid. Diogenes Laertios ja Cicero kinnitavad, et Pythagoras leiutas esimesena sõna philosophia, et ennast filosoofiks nimetades eristuda muudest asjatundlikest ja auväärsetest inimestest, keda tavatseti tarkadeks (sophoi) kutsuda
Rahvuslik Tehnikaülikool (Ateenas) 1836 Ateena Rahvuslik Ülikool 1837 Aristotelese ülikool (Salonikis) 1925 Ioannina ülikool 1964 Partai ülikool 1964 Demokritose ülikool (Traakias 1973 Lisa Meteora kalju ja klooster (rajati 1517.a) Mägihotell Kreet 5 Acropolis Paestumi vanem Hera tempel (6. saj e. m. a.) 6
Väljamõeldised, mis on pärit tühjadest ja vääradest teooriates. Selgelt paistab silma Aristotelese puhu ning William Gilbert. Teist sugu kutsume koopaiidoliteks. Koopaiidolid on inimindiviidi iidolid, igaühel on oma tume ja sügav sisemaailm, kus on enda loodud arusaamad. Enamjaolt on need iidolid valed, kuna pole asju õigesti tõlgendatud ja inimesed ise on muutlikud, suisa juhuslikud. See on kõige märgatavam Leukippose ja Demokritose koolkonna puhul Kolmandat sugu kutsume turuiidoliteks. Turuiidolid on kõige koormavamad, need on sõnade kujul. Turuiidolid tekivad vastastikusest suhtlusest ja seltsimisest läbi kõnelemise. Sõnad on ebamäärased, viivad inimesed mõttetutesse vaidlustesse ja väljamõeldistesse. Näiteks on sõna niiske, millel on mitu segast tähendust. Neljandat sugu kutsume teatri-iidoliteks ehk teooriaiidolid. Teatri-iidoleid on palju, nad pole kaasasündinud ega märkamatult teadvusse tekkinud
Teooria, mille koahselt kõiglil sündmustel on seaduspärased põhjused ja pühimõtteliselt on võimalik kõiki sündmusi ette näha. Kitsast vormis välistab tahtevabaduse. 26. Teleoloogia- kõige tähtsam põhjus on eesmärk, kõik on ees 27. Apeiron- määramatu, piiritu algaine Anaximandrosel. 28. Apooria- lahendamatu olukord, Elea Zenoni apooriad. 29. Arhee- algaine( tuli,vesi,õhk,maa) 30. Atarksia-hingerahu, hellenistlikes elufilosoofiates. 31. Atomism. Demokritose õpetus, et maailmas on ainult aatomid ja tühi ruum. 32. Platoni põhivoorused: mõõdukus, mehisus, tarkus ja õiglus. 33. Koopamüüt- platoni kujundlik võrdlus, millega isel. Ideede- ja meelelise maailma vahekorda. 34. Milletose koolkond- Thales, Anaximandros, Anaximenes- arhee e algaine küsimus. 35. Arstotelese 4 põhjust- materiaalne p; formaalne p; tegevpõhjus ja sihtpõhjus. 36. Peripateteetikud- Aristotelese järgijad. 37. Realism- mida õpetas keskaegne realism
Filosoofiaks loetakse mõtlejate ideid sestpeale, kui nad ei pidanud maailma enam konkreetsete jumalate kujundatuks, vaid asusid seisukohale, et see toimib mõne üldise loodusliku ja mõistusega tabatava põhimõtte järgi. Selle sammu astus esimesena 6.saj. eKr Mileetose filosoof Thales, kelle arvates oli kõige aluseks vesi maailm oli tekkinud veest ja ujus vee peal. Järgnevalt pakuti välja üha uusi seletusi algaine kohta, nende seast olulisim on Demokritose jt atomistikakoolkonna mõtlejate teooria aatomitest, mille kohaselt koosneb maailm tühjusest ja selles liikuvatest ning omavahel põrkuvatest jagamatutest algosakestest ehk aatomitest. Vana-Kreeka tuntumad filosoofid olid Sokrates, Platon ja Aristoteles. 5. saj. eKr Ateenas elanud Sokrates ei ole endast maha jätnud ühtegi teost ning tema mõtteid teame tema õpilase Platoni kirjutatud dialoogide kaudu. Sokratese arvates oli filosoofia peamine mõte mõista hüve ja vooruse olemust
EESTI KUNSTIAKADEEMIA Disaini teaduskond Klaasikunsti ja -disaini osakond III kursus Mai Schults Ilu mõiste muutumine läbi esteetika ajaloo Essee Tallinn 2011 Ilu on esteetika põhikategooria, mis avaldub tajutava objekti omaduses või omadustes tekitada rõõmu, naudingut ja rahulolu. Umberto Eco arvates on see, mis ilus, ühtlasi ka hea, kuid inimesed ja nende väärtushinnangud muutuvad ning koos nendega muutub ka ilu tõlgendamine. Ilu on vaataja silmades. Nii nagu muutub ilu mõiste, muutuvad ka inimesed ning nende seisukohad, eelistused. Antiikajal tõlgendati ilu kui midagi vaimset, meelelist. Ilu ei peitunud nii väga välimuses vaid just vaimses täiuslikkuses, sobivuses ümbritsevaga. Demokritose, Platoni ja Plotinose järgi põhines ilu eelkõige mõõdul, korral, kindlapiirilisusel, harmoonial ...
Kuressaare Ametikool Ehituse ja materjalitöötluse õppesuund Väikelaevade ehitus Argo Pihtjõe Aatomifüüsika Referaat Juhendaja: Õp. Ain Toom Kuressaare 2011 2 SISUKORD: SISUKORD:................................................................................................................................3 1.Ajalugu.....................................................................................................................................5 1.1Antiikaja atomistika........................................................................................................... 5 1.2 Uusaja atomistika.............................................................................................................. 5 1.3 Aatomifüüsika...............................................
Nähtumusliku maailma kvalitatiivset külge, mida inimesed tajuvad meeltega, seletas Demokritos kvan- titatiivsete erinevustega - aatomite kuju, suuruse, paiknemise ja liikumisega. Aatomite liikumine oli tema arvates maailma tõeline olemus. Ka tajuv hing koosnevat aatomitest, kuid peentest, liikuvatest tuleaatomitest. Taju ja mõtlemise tekitajaiks pidas Demokritos esemeilt eralduvaid osakesi, mis mõjutavad meeleelundite kaudu hingeaatomeid. Demokritose eetikas põhineb inimese elu eesmärgiks olev õnn tunnetusrahul ja meeleselgusel. Nagu Demokritos, nii lähtus ka tema äge vastane idealist Platon sellest, et on olemas tajude kaudu kogetav nähtuste maailm ja mõtle- misega tunnetatav tõelise olemise maailm. Kuid tõelist olemist käsitas Platon ideede maailmana, mis on kõigest muust sõltumatu ja kulmineerib ülima hüve idees. Ideed on liikumatud, muutumatud ja igavesed, nähtumuslik maailm seevastu muutlik,
pahelise naise, kellest ongi alguse saanud kõik inimkonna hädad. 7) Vana-Kreeka filosoofiline maailmavaade? Lk.135-140 See oli uudne maailmavaade, mis püüdis asju seletada nende sisemistest, looduslikest põhjustest lähtuvalt. Filosoofia tarkusearmastus. Filosoofia kasvas välja maailmakorralduse teket ja jumalate põlvnemist puudutavast religioossest arutlusest. Thalese arvates oli kõige aluseks vesi. Anaximandros püstitas meeltega tajumatu piiri alge apeironi idee. Demokritose seletuse järgi koosnes maaillm tühjusest. Pythagorase meelest põhines maailmakorraldus arvulistel suhetel. Sofistika elufilosoofia. Sokrates Ateena filosoof ning tema meelest oli selle peamine mõte vooruse olemuse mõistmine. 8) Vana-Kreeka kultuurisaavutused? Lk.129-136, 147-156 Kiri ja kirjandus: loodi alfabeet foiniikia tähestiku põhjal, koolid-õpetlase, Homerose kangelaseeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia". Teadus: teoreemid, Hipokratese vanne.
Monism- Iiri filosoofi George Berkeley' *Pole olemas midagi materiaalset, nimetas oma õpetust üleloomulikud jõud õpetus, mida iseloomustatakse kui idealismi. immateriaalseks 9. Millist seisukohta keha ja avimu probleemis Monistlikeks võib pidada samuti antiikaja *Mis on õun, kui ta pole materiaalne? Ideede kogum, pooldab Smart? Põhjenda. atomistide Demokritose, Epikurose ja mida hing mõnikord tajub. Vaim ja aju on identsed. Vaimne sõnavara osutab Lucretius Caruse õpetusi, mille järgi ka *Mälestused on ideed, mida saame tahtlikult esile füüsikalisele nähtusele, ajule. Hariliku keele sõnad inimese hing koosneb aatomitest: maailmas kutsuda hinges, aga me võim ideede üle on piiratud osutavad teaduse abil uuritavatele nähtustele. Vaim ei
arutlusprobleem hingerahu, vabanemine muredest ja hirmudest, kolm peamist koolkonda · Küünikud (kynikos nagu koer) tõeline õnn ei seisne välistes asjades, vaid just võimes neist asjadest mitte sõltuda. Tuntuim küünik oli Diogenes legendi kohaselt elas vaadis äärmises kasinuses · Epikuurlased õpetuse eesmärk vabastada inimene hirmust surma, aga ka elu ees. Epikuros võttis omaks Demokritose atomismi aatomid on igavesed, aga nende liikumine ettearvamatu. Inimene on aatomite kombinatsioon, surm on vaid aatomite ümberpaiknemine, mida pole vaja karta. Ka jumalaid ei maksa karta, sest neid inimeste asjad ei huvita. Filosofeerimine aitab inimestel kõike seda mõista, vabastab ta hirmust ja lubab tal mõistlikult elu nautides hingerahuni jõuda · Stoikud (stoa sammas) stoitsismi rajaja Zenon, kes kogus kuulajad Ateena
seaduspärasustes, hakati kutsuma teaduse sõpradeks e. filosoofideks. Vana-Kreeka teaduse ja filosoofia rajaja oli Thales Mileetosest, kes pidas kõige olemasoleva aluseks liikuvat vett. Ka peetakse teda matemaatika ja loodusteaduste isaks. Ta oli esimene, kes väitis, et taevakehad on loodusnähtused ja ta oskas ennustada päikesevarjutusi. Pythagoras väitis, et just arvud on maailma aluseks. Avastas muusikalise harmoonia matemaatilised alused. Demokritose järgi koosneb maailm aatomitest, mis on lakkamatus liikumises.. Platon rajas filosoofilise kooli, kus õpetas surmani. Aristoteles süstematiseeris kõik tolleaegsed teadmised ja pani aluse uutele teadusharudele loogika; psühholoogia; biolooogia; eetika; riigiõpetus. Herodotos oli ajaloolane, rändas palju ringi ja kirjutas 9 raamatut ,,Historia" sellest, mis nägi. Üheks tähtsamaks kunstiliigiks peeti retoorikat e. kõnekunsti.Silmapaistvaim kõnemees oli Demostenes
Eetilistes tõekspidamistes pooldas Demokritos mõõdukust, see võivat teha inimese õnnelikuks. Poliitilistelt vaadetelt oli ta antiikse demokraatiapooldaja. Väga tähelepanelikult ning noore inimese kohta ebatavalise keskendatusega õppis Demokritos tundma hellase filosoofiat. Ta loodusteaduslikud vaated kujunesid välja joonia filosoofide mõju all, esimene töö moraaliteoste nimekirjast kannab pealkirja ,,Pythagoras". Kuid otsustavalt mõjutas Demokritose vaadete kujunemist Mileetosest Abderasse tulnud filosoof Leukippos. Demokritos sai ta ustavaks õpilaseks, võttis talt üle atomistliku süsteemi ning arendas seda edasi. Tema ütlused: 6 *Arukas ei kurvasta selle üle, mida tal ei ole, vaid on rõõmus selle üle, mis tal on. *Loom, midagi vajades teab, palju ta vajab, inimene aga mitte. *See, kes kavatseb valitseda teiste üle, peab eelkõige valitsema iseenda üle; On vaid aatomid (kr atomos `jagamatu') ja tühjus.
kirjutamine jätkus. Esile kerkis luule Aleksandria luule. Filosoofid mõtisklesid millised voorused teevad inimesest hea kodaniku, kuidas peaks riik kodanikes neid voorusi kasvatama. Nende keskuseks kujunes Ateena, peaküsimuseks sai, kuidas saavutada hingerahu, st kuidas vabaneda hirmudest ja muredest. Kolm koolkonda: · Küünikud Kreeka keeles Kyned ,,nagu koer". Nende seisukoht oli, et hingerahu saabub, kui sa midagi ei soovi. · Epikuurlased toetusid Demokritose atomistika teooriale, mille kohaselt maailm koosneb tühjusest ja selles liikuvatest aatomitest. · Stoikud väitsid, et kõige aluseks on maailma mõistuse vaim e. logos e. Jumal. Inimene on nagu mikrokosmos ja maailma makrokosmos. Inimese saatus on ette määratud. Mõisted: Polis - linnriik Aristokraatia valitsemis kord, kus võim kuulub päritavate eesõigustega ülikuile Oligarhia võim on koonudnud väikese rühma kätte Spartiaadid sparta elanikud
L��rika Kanti ette kangelaslaule. Teater Draamakunst sai alguse Dionysosele p�hendatud koorilauludest. Trag��diad, t�htsamad - Aischylos ja Sophokles. Kom��diad. *********************************************************************************** FILOSOOFIA & TEADUS Tekkis uus, m�istusele tuginev maailmavaade. Filosoofia - maailma �ldist korraldust puudutavate probleemide �le juurdlemine. �petlane Thales arvas, et k�ige �htseks aluseks oli vesi. Demokritose arust koosnes maailm aatomitest. Matemaatika Eeskujuks Mesopotaamia. P��ti s�nastada teoreeme. �petlane Pytrhagoras, kelle j�rgi on saanud nime t�isnurkse kolmnurga teoreem. Ajalookirjandus Herodotos tegeles varasema ajaloo kirjapanekuga, raamat "Historia". Meditsiin Hippokratese �petustes polnud haigused mitte jumalikud, vaid looduslikud. Hippokratese vanne - arstide ametit�otus kaitsta alati oma patsiendi elu ja tervist. Sofistid
nimetas"ideedeks" oma kehalisi aatomeid ehk asjade materiaalseid elemente. Esialgu võib see fakt näida täiesti paradoksaalsena,segadusseajavana.Aatomid on ideed? Kuidas on see võimalik? Ning kuidas võiks materialist väita aatomite samasust ideedega? Arusaamatus hajub kiiresti,kui me pöördume filoloogia poole.Sõna ,,idee" tähendab Demokritosel sedasama,mis sõna ,,vormid"."Aatomid-ideed" tähendavad ,,aatomeid- vorme".Mõtte poolest on sõna ,,ideed" siin lähedane sõnale ,,kujud". Demokritose aatomid ei erine üksteisest mitte värvi temperatuuri jne. poolest,vaid oma kujult.Need on olemise elementide vormid-kujud.Demokritose järgi ei ole nad meeltega tajutavad,sest on selleks liiga pisikesed.Nagu me nüüd ütleksime nad on mikromaailmas.Olemasolust ja omadustest ei anna tunnistust meeled,vaid mõistus,sest see tungib sügavamale sellest,mida meile asjadest näitavad meeled. Printipiaalse muudatuse mõiste"idee" kasutamises teeb Platon.Platon tarvitab sõnu ,,idee" ja
· 1879 rajab Wilhelm Wundt Leipzigi esimese eksperimentaalpsühholoogia laboratooriumi. · Animism- esemete ja olendite hingestamine. Animistlikud kujutlused omased paljudele kultuuridele ning selle rudimente kohtab veel tänapäevalgi. · Tsivilisatsiooniga tekkinud teaduses sai kõik hingeellu puutuv filosoofia uurimisobjektiks. · Antiik- Kreekas kujunes kaks vastandlikku psüühilise alge seletamise traditsiooni: 1. Materialistlik- Demokritose liin. Demokritos väitis, et ka hing on materiaalne ja koosneb aatomitest nagu kehagi. Inimene tunnetab maailma meelte abil, millele avaldavad oma mõju välismaailma esemete aatomid. 2. Idealistlik- Platoni liin. Hingel pole midagi ühist mateeriaga. Hing on ideaalne ning tunnetus seisneb kehasse asunud hinge meenutustes elust ideaalses maailmas. · Antiikkreeka ja rooma filosoofidelt ja arstidelt kogunes väärtuslikke tähelepanekuid
kujusid. Üksnes sel viisil saab seletada tajutavate nähtuste erinevate liikide paljusust. Aatomid on lakkamatus liikumises; osalt jäävad nad üksteisest kaugele, osalt põrkuvad nad üksteisega kokku ning seonduvad aatomite ühendusteks, mis moodustavad tajutavaid nähtusi. Liikumisel ei ole alguspunkti, kuna aatomid ja tühjus on igavesed. Aatomitel ei ole meeltega tajutavaid omadusi nagu värvus, lõhn, maitse jne., vaid üksnes suurus, kuju ja – see on Epikurose täiendus Demokritose loendile – kaal. Meeltega tajutavad omadused on redutseeritavad kehasid moodustavate aatomite erinevatele kujudele ja liikumisviisidele. Kõik eelpool kirjeldatu on Epikuros pärandanud varasematelt atomistidelt. Tema enda panuseks on siinjuures püüe anda igale teesile oma kanoonikast lähtuv tõestus, s.t. näidata iga väite puhul, et vastupidine eeldus viib vastuollu kas vaadeldavate, taju poolt tõendatud faktidega või mõtlemise võimalikkustega
otsustused; tõde aga ei tule otsida mingi aja õnnelikkusest, mis on muutlik asi; vaid looduse ja kogemuse valgusest, mis on igavene. Nendest kirgedest tuleb seetõttu lahti ütelda; ja hoolitseda, et nad ei kisuks aru nõustumisele. LVII Mõtisklused loodusest ja kehadest nende lihtsuses murravad ja killustavad aru; aga mõtisklused loodusest ja kehadest liitsuses ja konfiguratsioonis uimastavad ja lahjendavad aru. See on kõige märgatavam Leukippose ja Demokritose koolkonna puhul võrrelduna ülejäänud filosoofiatega. Sest see koolkond tegeleb asjade osakestega nii, et ta ehitusele peaaegu ei pööra tähelepanu; ülejäänud aga vaatavad nii vaimustatult ehitust, et nad looduse lihtsusesse ei tungi: seega tuleb neid mõtisklusi vaheldada ja võtta ette kordamööda; et aru muutuks samal ajal läbitungivaks ja haaravaks; ja välditaks neid ebameeldivusi, mis me ütlesime, ja neist pärinevaid iidoleid. LVIII
Sageli lahkus ta kodust ilma kellelegi ütlemata ja hulkus igasugustega ringi." Pyrrhon elas (erinevate andmete järgi) ajavahemikul 360-275 eKr ning oli seega Zenoni (Kitionist) ja Epikurose kaasaegne. Tema kohta on teada, et ta reisis Aleksander Suure sõjaretke käigus Aasiasse, kus kohtus Pärsia nn gümnosofistide ("alasti tarkade") ja maagidega, see tähendab vastavalt dzainistide ja zoroastristidega, kes võisid anda impulsi tema eluhoiaku kujunemisele. Veel mõjutas teda näiteks Demokritose õpetus. Võõrsilt naastes, jäi Pyrrhon resideeruma Elisesse, kus rajas enda filosoofiakooli, mis küll väga suurt populaarsust ei kogunud. Tema järgijatest on üks tuntumaid Timonit Phliusest, kelle kaudu on säilinud katked Pyrrhoni õpetusest, sest Pyrrhon ise midagi kirja ei pannud. Pyrhhonit iseloomustab tema vankumatult skeptiline suhtumine kõigesse. Skeptiku kohta on teada ka mõningaid lugusid. Näiteks olevat tema õpilased pidanud teda
Referaat Epikuros Epikuros Epikurose elu ja tegevus Epikuros sündis Samose saarel 341. aasta paiku eKr Ateenast pärineva kolonisti Necklese pojana. Tema õpetajatena Samosel mainitakse Pamphilost ja Demokritose õpilast Nausiphanest. Hiljem täiendas ta oma õpinguid mitmel pool mujal näiteks Xenophanese käe all. Pärast lühiajalisi mitte just kõige õnnestunumaid püüde Mitylenes ja Lampsakoses õpetust jagada jõudis ta 306.aastal Ateenasse, kuhu rajas filosoofiakooli omandas keset linna avara aedmaja ning rajas sinna omaette iseseisva õppeasutise, mis nii õppetöö kui harrastuste poolest mitmeti erines teistest tolleaegsetest Ateena koolidest. Filosoofiliste ettekannete ja
Asutas kooli-akadeemia. Sõnastas oma vaated arvukates dialoogides, milles kujutas Sokratest vaidlemas paljude sofistidega. Tänu sellele tunneme Sokratese seisukohti, samas pani Platon sinna ka omi mõtteid. Platon kujundas ka tervisliku õpetuse riigust. *Aristoteles-Platoni õpilane. Antiikaja mitmekülgseim õpetlane. Lõi oma kooli Lykeioni gümnaasiumis. Võttis eelkäijate teadmised kokku ja kujunas nende põhjal originaalsed seisukohad. *Epikuros-342/341e.Kr. Samas 271/270 Ateena. Demokritose atomistika arendaja. Lisainfot leian erinevatest ajaloo õpikutest,raamatutest ja teatmeteostest.
või saadud tükikesi enam juustuks nimetada. Edasisel pisemaks lõikumisel saadud osakesed on rasva, valgu, soola ja vee osakesed. Neil osakestel on oma kindlad omadused, mis aga sugugi enam juustu omadused pole.Kehi ei saa lõputult väiksemateks osadeks jagada nii, et saadud osadel säiliksid kõik jagatavate omadused. · Demokritos väitis, et ainelisi kehi ei saa jaotada lõputult väikesteks osadeks. Demokritose arvates eksisteerivad kindlate omadustega aineosakesed, mida enam väiksemaks samade omadustega osadeks lõigata ei saa. Selliseid pisiosakesi, mida omadusi säilitades enam pisemaks lõigata pole võimalik, hakati nimetama aatomiteks. · Niinimetatud atomistlik printsiip väidab, et nii ainet kui välja pole võimalik lõputult jagada samade omadustega osadeks. Mõlemal on olemas vähimad portsjonid, mida aine korral
Mis on lähedal, on suurem, mis on kaugemal, see on väiksem. Proportsioon. Loodus. Millised muutused leiavad aset arusaamas kunstniku rollist uusaja algul? Kodanluse teke. Uusajale pani aluse renesanss. Humanism. Miks ei saa me rääkida esteetikast antiigis ja keskajal? Antiikses esteetikas ei olnud ilu keskne väärtus ega ainus esteetilise hinnangu saanud nähtus, vaid see oli tihedas seoses teiste, tähtsamate esteetiliste väärtustega. Demokritose, Platoni, Aristotelese ja Plotinose järgi põhines ilu eelkõige mõõdul, korral, kindlapiirilisusel, harmoonial ja sümmeetrial. Algseks peeti vaimset ilu, mis ei avaldu niivõrd kauni vormi ega sellest saadava meeldiva meelelise muljena kui otstarbekuse, korra ja mõistuspärasusena. Milline on kaunite kunstide kontseptsiooni roll esteetika kui distsipliini tekkes? Eristada kunsti loomist ja kunsti näiteks loodusest
Künism - koeralikkus Antisthenes (ca 445-365 e. Kr.), esiküünik; kaotas täielikult usu filosoofiasse. Ühiskond, mis paneb peaasjalikult rõhku materiaalsetele väärtustele, staatusele ja töötegemisele, on ebaloomulik ja moondunud eluvorm ning et sellist elu peaks vältima. „tagasi loodusesse”-tüüpi filosoofia, mis tähendas elu, mis on vaba tahtmistest ja kirgedest ning ühiskonna piirangutest ja konventsioonidest. Epikuros ca 341-270 e. Kr. ja stoa filosoofia Juhindudes Demokritose atomistlikust teooriast postuleeris vaba tahte olemasolu. Aatomid ei teki ega hävi kunagi, nad üksnes paigutuvad ümber. Seega aatomid, millest inimene koosneb saavad osaks uuest konfiguratsioonist pärast seda kui inimene sureb. Kaasa ei lähe siiski ükski omadus, mistõttu inimene ei pea valmistuma surmaks, vaid hea elu poole tuleb püüelda elu ajal. Soovitas vältida võimu, vara ja kuulsust – asju mis muudab teised inimesed
Filosoofia Kaks suunda: - Joonia koolkond, mis esitab küsimuse asjade algusest ja põhjusest. - Sofistid, kes tegelevad inimese küsimuseganing otsivad elutarkust Platon ühendab need suunad. Platon esitab kolm põhilist küsimust Filosoofias: Mis on tõene, mis on hea, mis on ilus? Uusajal esitab Immanuel Kant neli küsimust: Mida ma võin teada(metafüüsika)? Mida ma pean tegema(moraal)? Mida ma võin loota(religioon)? Mis on inimene(antropoloogia)? Filosoofia definitsioon: Filosoofia on kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhta iseenese olemises. Filosoofia eesmärgiks on saavutada terviklik maailmapilt. Filosoofia tegeleb kõigea, kuid erineval viisil. Gnoseoloogia/Epistemioloogia ehk tunnetusteooria. Õpetus tunnetamis...
piinavatele küsimusele: kuidas vabastada inimene alistatud olekust, teha ta vabaks. ( Fedossejev et al. 1972: 28) Uurimustöö esimeseks viljaks oli 1839. aastal kirjutatud seitse eeltöövihikut, mis on praegu tuntud kui ,,Epikurose, stoikute ja skeptikute filosoofia ajaloo vihikud" Nendes vihikutes näitas Marx, et filosoofia ei sobi kokku reigiooniga. ( Sealsamas: 22) Väitekirjas hindas Marx kõrgelt osa, mida suurte kreeka atomistide Demokritose ja Epikurose filosoofilised vaated inimkonna vaimses arenemises etendasid. Marxi teeneks oli ka Epikurose filosoofilises süsteemis leiduvate dialektika elementide kättenäitamine. Eriti märkis ta ära Epikurose õpetuse aatomite spontaanse kõrvalekaldumise kohta, nähes selles iseliikumise dialektilise printsiibi väljendust. Kõrvalekaldumise printsiipi tõlgendab ta kui aktiivsuse, tegevuse printsiipi. Epikurose filosoofia rajanesid tema eetilised vaated ja eeskätt vabadusõpetus
ARISTOTELESE LOOGIKA Referaat Juhendaja: Tallinn 2012 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Logos, loogiline arutelu ulatub oma tähenduselt 'sõnast' kuni 'mõistuseni'. See on ratsionaalne hingeosa, millele vastandub alogon (mittearutlev). Loogika kuulub mõtlemisvõime ja intelligentsi juurde ning vastandub tundele. Selles töös räägin Aristotelesest, eelkõige tema käsitlusest loogikast. Loogika tähistab Aristotelesel pigem mõistuse omadust või võimet millegi juurde jõuda. Oma töös kasutan ma enamasti E. Salumaa ,,Filosoofia ajalugu I Antiikfilosoofia" raamatut, kus on minu arust kõige põhjalikumalt ja selgemalt kirjeldatud Aristotelsese loogika õpetust. Veel väga suureks abiks oli mulle W. Durant'i ,, Lood filosoofia ajaloost" raamat, sealt leidsin ka palju kasulikku ja huvitavat. Ülejäänud raamatudest, mis ma läbi töötlesin, sain võrreldes nende kahe raamatuga vähem mate...
· sihipärasuse puudumise tähenduses on inimeste väljamõeldis teadmiste puudulikkuse varjamiseks. Ei, Demokritos arvas, et maailm ei ole sihipärane ning selles tähenduses juhusest ei pidanud ta juhust väljamõeldiseks. · põhjuse puudumise tähenduses on inimeste väljamõeldis teadmiste puudulikkuse varjamiseks. · põhjuse puudumise tähenduses on täiesti reaalne: mõnel sündmusel tegelikult ei olegi põhjust. Millised väited on Demokritose vaadetega kooskõlas? · Tegelikult pole ükski sündmus juhuslik, inimesed aga nimetavad juhuslikuks sündmust, mille põhjust nad ei tea · Värv ja lõhn on asjadel vaid selle jaoks, kes neid tajub; aatomitel neid omadusi pole · Värv ja lõhn iseloomustavad aatomeid, kuid mitte tühjust Demokritose arvates erinevad aatomid üksteisest · kuju, paigutuse korra, asendi, värvuse ja lõhna poolest. · kuju, paigutuse korra ja asendi poolest
Kõik hea ja halb tuleb aistingutest, aga surm on aistingutest ilmajäämine.. sest kui oleme meie, pole surma, kui on surm, siis pole meid. Ainult rumal on see, kes kardab seda, millega ta kunagi kokku ei puutu. Kui need hirmud on kõrvaldatud, saab inimene hakata nautima. *Inimene ei tohi olla ühiskondlikult aktiivne *Ela salajas! Epikuurlikud aiad. Ta ise elas tagasihoidlikult, kuid sai sellest naudingut. Võttis üle Demokritose aatomiõpetuse-> maailm koosneb igavesti liikuvatest aatomitest Ka tänapäeval levinud 2. Empirism. John Locke ja George Berkely On olemas kahte sorti teadmist: Aprioorne teadmine(eelkõige matemaatiline)- kogemusest sõltumatu Empiiriline teadmine- kogemusest tulenev Empirism levis eelkõige Briti saartel. Empiristide arvates: *Primaarsed teadmised jõuavad inimesteni läbi tajude(kogemuse) *Kõik ülejäänud teadmised tekivad eelnevatest kogemustest
puudutavast religioossest arutelust. Filosoofiaks loetakse nende ideid sestpeale, kui nad ei pidanud maailma enam konkreetsete jumalate kujundatuks, vaid asusid seisukohale, et see toimib mõne üldise loodusliku ja mõistusega tabatava põhimõtte järgi. Selle sammu astus esimesena 6.saj. eKr Mileetose filosoof Thales, kelle arvates oli kõige aluseks vesi maailm oli tekkinud veest ja ujus vee peal. Järgnevalt pakuti välja üha uusi seletusi algaine kohta, nende seast olulisim on Demokritose jt atomistikakoolkonna mõtlejate teooria aatomitest, mille kohaselt koosneb maailm tühjusest ja selles liikuvatest ning omavahel põrkuvatest jagamatutest algosakestest ehk aatomitest. Vana-Kreeka tuntumad filosoofid olid Sokrates, Platon ja Aristoteles. 5. saj. eKr Ateenas elanud Sokrates ei ole endast maha jätnud ühtegi teost ning tema mõtteid teame tema õpilase Platoni kirjutatud dialoogide kaudu. Sokratese arvates oli filosoofia peamine mõte mõista hüve ja vooruse olemust
6 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. tõlgendusele. Popperi enda fallibilistlikku teadmise-tõlgendust võiks tema silmis adekvaatselt modelleerida pigem Platoni koopa võrdpilt: “Ja kuigi kogu nähtav maailm on tõepoolest vaid varjude ilm meie koopa seinal, küünitame alatasa sellest kaugemale; ja kuigi Demokritose järgi peitub tõde sügaval, võime sügavustessegi tungida. Meie käsutuses pole tõe kriteeriumi ning see tõik toetab pessimistlikke teooriaid. Kuid meil on ometi kriteeriumid, mis lubavad meil õnne korral ära tunda vigu ja valskust. Selgus ja selgepiirilisus pole tõe kriteeriumid, ent ähmasus ja segasus võivad osutada veale. Samuti pole järjekindla arutluse tulemus alati tõde, seosetuse ning vasturääkivuse tagajärjeks on aga igal juhul väärus
kodanikena. Epikurism (või epikuurlus) ja stoitsism Epikuurlus ja stoitsism olid vastuseks skeptikute ja küünikute väidetele, et filosoofial ei olevat igapäevaelu kohta midagi mõistlikku öelda. Mõlemad suunad olid pühendunud inimeste moraalse tegutsemise ja käitumise teemale ning mõlemad tuginesid empiirilisest maailmast saadavatele kogemustele. Epikuurlus Epikuros (ca 341-270 e. Kr.) tugines oma filosoofias Demokritose atomismile, kuid eitas tollele omast determinismi. Epikurose järgi ei kaotavat aatomid, millest inimene koosneb, kunagi oma võimet vabalt liikuda; seega postuleeris ta vaba tahte olemasolu. Ta nõustus Demokritosega selles, et pärast surma ei ole mingit elu, kuna ka inimese hing koosnevat vabalt liikuvatest aatomitest, mis pärast surma lihtsalt kõik laiali pudenevad. Aatomid ei tekkivat ega hävivat kunagi, nad üksnes paigutuvad ümber
iseendaga-samaks-jäävad, püsivalt endapärase määratletusega, mitte-relatiivsed. Nähtavad asjad seevastu on eriilmelised, erinevates relatsioonides mitte-samaks- jäävad ja seetõttu ka raskesti identifitseeritavad. Meeltega tajutavad asjad on ka liitsed – osadest kokku liidetud – ja seetõttu jagatavad. Nad on kehalised ning sellisena nägemisele tabatavad. Asjade olemused on lihtsad – see tähendab filosoofia keeles: ei oma osi (neid võiks selles tähenduses põhjendatumalt kui Demokritose elementaarkehi nimetada “aatomiteks”, jagamatuteks) –, mittekehalised-immateriaalsed ja seetõttu tabatavad vaid mõtlemisele ning meeltele põhimõtteliselt kättesaamatud. Hilisemates dialoogides kõneleb Platon küll ka olemuste lahtiliigendumisest ja järelikult komplekssusest. Kuid ka sel juhul on silmas peetud teistsugust kompleksust kui kehaliste asjade liitsus. Oma lihtsuse tõttu kujutavad nähtuste olemused endast nähtuse “puhast” olemist.
Atomos (kr) jagamatu. Atomistidel: Maailmas on 2 alget: 1) Olemine aatomid (jagamatu, tal ei ole osi, ei saa näha ega katsuda, igavesti liikuvad, asjad aatomite kooslused) 2) Mitteolemine tühjus (selle abil võimalik aatomite liikumine põrkumine, ühinemine, eraldumine). Vabade aatomite liikumisest tuleneb tahtevabadus. Kõrgeim väärtus elu eraldatuses, sellest tuleneb hingerahu. LEUKIPPOS Vana-Kreekast (5.saj e.m.a.) Atomistika rajaja. Demokritose õpetaja. Varem oli arvatud universumit liikumatuks (mitteolevat ei lubatud otsida), Leukippus eeldas lõpmatu hulka igavesti liikuvaid elemente (aatomeid). Olev aatomid, mitteolev aatomid liiguvad tühjuses. Olev, mitteolev võrdselt asjade tekkimise põhjuseks. DEMOKRITOS (460-370 e.m.a.) "Suur maailmakord" Olev ainetega täidetud ruum, mitteolev tühi ruum. Aine koosneb aatomitest. Aatomite ühinemisel tekkimine ja sünd. Aatomite lahutumisel hävimine.
asi nagu näiteks ükssarvik, mis saadakse liitideede ,,hobune" ja ,,sarv" ühendamisel. Lihtideede seas eristas Locke nn. ,,primaarseid ja sekundaarseid kvaliteete". ,,Primaarsed kvaliteedid" on tihedus, maht, ulatuvus, [geomeetriline] vorm, [mehaaniline] liikumine, paigalseis, arv. ,,Sekundaarsed kvaliteedid" on värvused, helid, lõhnad, maitsed, puuteaistingud. Locke peab reaalseteks ainult primaarseid kvaliteete, mis on tegelikult kvantiteedid. Siin on analoogia Demokritose seisukohaga, kes väitis, et reaalselt on 8 olemas ainult aatomid ja tühjus; värvused, helid, lõhnad, maitsed ja puuteaistingud on olemas ainult meie arvamustes. BARUCH (BENEDICTUS) SPINOZA (16341677) Peateos ,,Eetika". Ratsionalist. Substants -- "ürgalge", sõltumatu, kõikehõlmav ja määrav; see tähendab, et maailm on deterministlik (kõik on paratamatu), põhiolemuselt muutumatu. Väitis, et substants on causa sui (iseenese põhjus)
1. Kuidas käsitleti psühholoogilisi nähtusi enne teaduslikku psühholoogiat? LÜHIVARIANT-Psüühilised probleemid seotud ajupatoloogiaga -Hälbiva käitumise seletamine biogeneetiliselt -Humoraalne (kehamahlade) teooria psüühika seostamine bioloogiliste protsessidega -Häirete raviks soojad vannid, massaazid - Hüsteeria põhjuseks "liikuv" emakas -Vaatlused, katse luua vaimsete häiret klassifikatsiooni -Vaimuhaigete pidamine nõidadeks ja nõidade põletamine -Vaimuhaigete paigutamine vanglasse ja nende aheldamine -Eksortsism kurja vaimu välja ajamine PIKK VARIANT Eelteaduslik psühholoogia - koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja käibetõdede kogumist inimese hingeelu, käitumise,inimtüüpide ja inimestevaheliste suhete kohta. Moodustub individuaalse ja sotsiaalse kogemuse omandamise arvelt .See on nn elutarkus, elupsühholoogi...
kunstlikeks. Esimestega tegeleb loodusfilosoofia e füüsika ning kunstlike kehadega riigifilosoofia. Maailm on aga mehhaaniliselt töötav masinavärk. Kogu inimliku tahte algne ajend on alalhoiutung ning inimene püüab säilitada oma isiklikku heaolu. Kogu moraal on vaid varjatud või varjamatu egoismi väljendus. Inimese algne sõda on kõigi sõda kõigi vastu e olelusvõitlus. Õige ja ülekohtune on üksnes kunstlik, sest autoriteedi annab neile riik. 10. PILET DEMOKRITOSE MATERIALISM FILOSOOFILISI ÕPETUSI HEADUSE OLEMUSEST (EUDAIMONISM, VOORUSEETIKA, UTILITARISM, KOHUSTUSEETIKA JNE) Kui Eelea koolkonna põhiargument oli, et mitteolevat ja tühja ruumi ei saa eksisteerida, siis Demokritos leidis, et on olemas nii ruumi täitev olev kui ka mitteolev tühi ruum, kuna absoluutne olemine ei saanud eimillestki tekkida. Ent ruumi täitev olev ei ole üks ainus alge, vaid koosneb
ning et nad on igavesed ja muutumatud, sarnaselt tühja ruumiga on neid lõpmatult palju. Atomistide arvates koosneb universum kahest vastandlikust põhielemendist: aatomitest- inimese poolt meeltega tajutava maailma ehituskividest, ning lõputust tühjusest, kus aatomid liiguvad. Maailm koosneb aatomitest, mis on erineva kujuga, erineva pehmuse või maitsega. Aatomid liiguvad läbi õhu tunnetusdetailidesse. Eetika ja esteetika puhul jääb atomistika põhjendamisega hätta. Demokritose järgi on inimesel südametunnistus ja tänu sellele oskab eetiliselt käituda. Hellenismi perioodil tõi atomistikateooriasse mõned uued aspektid Epikuros (341-270), kelle õpetaja Nausiphanes oli omakorda olnud Demokritese õpilane. 306 asutas Epikuros Ateenas atomistide kogukonna, mis tegutses kuni tema surmani. Arvatakse, et Epikurose poolt sisse toodud muudatused võisid olla põhjustatud Demokritese kritiseerimisest Aristotelese poolt.
huvid seotuks kaubanduse ja tööstuse vajadustega. Laevandus ootas astronoomia arendamist, keeruliseks osutus pikkuskraadi määramine. Loodi optika ja valguse teooria, mis teleskoobi kaudu oli seotud astronoomiaga ja mikroskoobi kaudu bioloogiaga. Pneumaatikat käsitlev tehnika, mida viljeldi tühjuse saamise otstarbel, omandas erakordse tähenduse hiljem tööstuses. Tühjuse üle olid tuliselt vaielnud juba antiikkreeklased. Tühjuse katseline tõestamine aitas taaselustada Demokritose aatomihüpoteesi. Aatomi- ja korpuskulaarõpetus andis võimaluse mõistuspäraselt ja kvantitatiivselt põhjendada keemiat, mis varem koosnes enamjaolt ainult tehnilistest retseptidest ja müstilistest seletustest. Inglismaal tegid matemaatika ja loodusteadused 17. saj. silmapaistvaid edusamme. Arst ja füüsik William Gilbert (1544-1603), uusaja katselise füüsika rajajaid, kirjutas töö magnetismist (1600). Temalt on pärit ka sõna elekter. Soti matemaatik John Napir (
Järgnevad filosoofid selle järeldusega täiel määral ei nõustunud, püüdes seletada, kuidas igavesest ja muutumatust olevast tekivad ajutised ning muutuvad nähtused. DEMOKRITOS: Kõige täiuslikuma seletuse füüsilise maailma ehitusele ja toimimisele leidis nn atomistlik koolkond, mille kuulsaimaks esindajaks tõusis 5 4 sajandi vahetusel eKr Egeuse põhjarannikult Abdera linnast pärit Demokritos (460- 371 eKr). Demokritose meelest koosnes maailm tühjuses raskusjõul langevatest ja omavahel põrkuvatest jagamatutest algosakestest aatomitest (atomos kreeka keeles jagamatu) mis on erinevad oma kujult ja suuruselt. Olev on seega aatomid ja tühjus.Aatomitest moodustuvad erinevad ahelad ja seega ka erinevad ained. Ka inimese hing koosneb aatomitest ja surm tähendab hingeaatomite ahela lagunemist. Selle väitega vaidlustas Demokritos kreeklaste tavapärase arusaama hingest ja tema saatusest pärast surma.
paljudest naudingutest, kui teame, et neile järgneks meie · Kentauri kujutluse puhul on tegemist meis endis ühinenud jaoks suurem kannatus; niisamuti peame me paljusid aistingutega. kannatusi naudingust paremaks, kui teame, et neile · Füüsika kannatustele järgneb suurem nauding." · Epikuros arendab edasi Demokritose atomistlikku õpetust. · Vaimne nauding · Epikuros seletas aatomite liikumist neile omase · Valida tuleb "vaimne nauding", sest: raskusega. · Sest see peab meelelisi naudinguid meeles. · Aatomid võivad täiesti juhuslikult ka oma trajektoorist · See annab meelelistele naudingutele kestvuse.
14th of March 12:15 Reimz Mõni inimene toob oma tegudega endale rohkem kannatusi kui naudinguid. Epikurose arvates näitab see, et >>a. mõned inimesed on liiga rumalad selleks, et osata õigeid (rohkem naudinguid kui kannatusi toovaid) valikuid teha. ??? b. mitte kõik inimesed ei ole egoistlikult (omakasupüüdlikult) meelestatud. c. mitte kõik inimesed ei püüdle naudingute poole ning ei hoidu kannatustest. 15th of March 14:55 kkullamaa Demokritose arvates on värv ja lõhn omadused, mis a. iseloomustavad aatomeid, kuid mitte tühjust b. iseloomustavad vaid teatud liiki aatomeid. > c. on asjadel vaid selle jaoks, kes neid tajub; aatomitel neid omadusi pole 15th of March 22:59 Tanel Epikuros arvas, et jumalad on olemas ning a. nad likvideeriksid maailmast kurjuse, kui oleksid kurjuse levikust teadlikud >>b. nad ei jälgi maailmas toimuvat seda tõendab kurjuse olemasolu maailmas c
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
