Georges Seurat, "Pühapäev Grande Jatte`i saarel" (1884-86) Georges Seurat, "Tsirkus" (1891) Paul Signac, "Sadam Saint-Tropez`s" (1899) Paul Signac, "Söögituba" Paul Signac, "Felix Fénéoni portree" (1890) Teaduse ja tehnika areng Maailmanäitused Betoon ja klaas Usk inimmõistuse kõikvõimsusse Sümbolism Kunstiliikide ülene mõiste Vaimsus, mitte stiil Vastureaktsioon positivismile, materialismile filosoofias, progressiusule Irratsionalism, mäss mõistuse võimu vastu Sümbolism Olulised Schopenhaueri, Kierkegaardi filosoofia mõjud (pessimism, irratsionalism, inimeksistentsi traagika) Bergson (elufilosoofia), Nietzsche (nihilism) Freud (psühhoanalüüs) Kunstis eeskujuks ka Blake, prerafaeliidid Sümbolism ja estetism Estetism Kunst kunsti pärast Kunst kui eneseteostuse vahend ja elu mõte Kunsti eesmärk on subjektiivse ilu teenimine Kunst ei muuda maailma
Ridala, M.Under,H.Visnapuu. Ekspressionism-tunnete julge väljendamine.M.Under.J.Semper,H.Visnapuu. Sümbolism-mõistukõneline, kujundeid kasutav suund.F.Tuglas. Futurism-tuleviku kujutamine.J.V.Barbarus. Kubism- loodust, inimesi ja esemeid kujutama geomeetriliste põhivormide kaudu. Progress-kirjutati uutest nähtustest ja leiutistest.E.Zola.J.V.Barbarus. Antisemitism-juudivaenulikkus.J.B.Singer"Ori" Dekadents-langus, ühiskonna allakäik."Buddenbrookid" Sürrealism-K.Ristikivi, J.Üdi. Irratsionalism- elu seletamine salapäraste müstiliste jõududega.E.m.Remarque. Konservatism-seniste väärtuste juurde jäämine. Sotsialism-inimeste heaolu võrdsus.(J.V.Barbarus,A.Jakobson) Liberalism.-vabameelsus(P.E.Rummo) Totalitalism-võim koondub ainuvalitseja kätte.(Stalin, Hitler)
avastusi, leiutusi. Positivism- pooldab v peab õigeks teavet, mis põhineb reaalteadustele kontrollitud katsetel v meetodidel. Täpisteadus. Vastandub metafyysikale väga tugevalt. Sai alguse 18. sajanidl, kui tegeleti tohutult palju ajalooliste allikategga, mille tulemusena saadi teada meeletulut palju fakte. Hakati kirjutama palju entsüklopeediaid. Materialism õpetused peavad maailma olemust aineliseks, ja majandus on teiste sotsiaalstete ja kultuuriliste nähtuste aluseks. Irratsionalism/uusromantism- Nad uskusid, et maailm on müsteerium, mida ei suuda ykski teadus haarata. teaduste areng ja intellektuaalsus pole maailma paremaks muutnud. Inimesedpole huumaansemad ega õnnelikumad. Usk, et tehnika ja teadus ei tee meid paremaks, ja selle tõttu ei saa me ka õnnelikumaks. Impressionistide "surm"- Fotograafia näol sai hetke jäädvustada kiiresti, odavalt ja vähese vaevaga. Ükshetk said kunstnikud aru, et nad peavad leidma uue väljundi. Viimane näitus 1886.
Sajandivahetus: rahvuslus; Marxi töölisliikumine; naisliikumine; linnastumine; vastandati tsivilisatsioone, rasse, rahvusi ja klasse, uut vanaga; sotsiaaldarvinism; Nietzsche üliinimeseteooria; juudivaenulikkus; naturalism; ilu väärtustamine/ tegelase sisemonoloog; huvi psühholoogilisel reaalsusel; subjektiivsete tajuelamuste registreerimine; luules sümbolism. I MS: dadaism (kasvas välja sürrealism); irratsionalism; ekspressionism; biheiviorism (inspiratsiooni sai E.Hemingway); konservatiivsed liikumised. Sõdadevaheline aeg: 1920ndad olid meelelahutuse ja massitarbimise aeg; jazz; kino; totalitaarsed liikumised- valitses ühiskonnas deemonlikud jõud, inimesel ja inimlikkusel on raske ellu jääda(,,m&m"). II MS: EL sünd; kirjandus ja kunst sotsialistlikule liistule; eksistentsialism- inimolu küsimus maailmas; absurd- maailm arusaamatu, elu mõttetu ja sihitu; inimene peab ise oma otsuste ja
antiteesist 16. A Priori ja A Posteriori Aristotelese filosoofiast lähtuvalt on eristatud tunnetust, mis lähtub põhjustest ja eeldustest ning liigub edasi tagajärgede (toimete) ja järelduste juurde, (tunnetust a priori) ja tunnetust, mis lähtub tagajärjest ja liigub tagasi põhjuse juurde (tunnetust a posteriori). 17. Transtsendentne ehk piire ületav funktsioon. See aitab inimesel jõuda oma kõrgeima eesmärgini – individuaalse potensiaali tüieliku teostamiseni. 18. Irratsionalism Mõistusega mitte haaratav, loogiliselt mitte piiritletav. Maailma tunnetatakse intuitiivselt. Mõistusega tunnetatakse maailma valesti. IR - ümberpööratud, mitte. 19. Induktsioon Üksikult üldisele liikuvtuletusviis. Tulemus on tõenäoline, aga mitte paratamatult tõde tagav. 20. Deduktsioon Üldiselt üksikule liikuv tuletusviis. Lõppjäreldus on oletuslausete loogiline tulemus. 21. Ratsionalism
● LINTLINNA IDEE - sirged tänavad, ümarvormide vältimine ● Ristkujulise põhiplaaniga linnad täis pilvelõhkujaid (Champs Elysees) ● Küllaga ruumi haljastusele, puhke- ja jalakäijatetsoonidele (Pariis) ● KOMPAKTSUS ● IDEEDE PALJUSUS, MITMEPLAANILISUS, EKSPERIMENTAATORLUS JA UTOPISM ● MALELAUASKEEM ● Moodulsüsteem ● Konstruktivism Pärast II MS: ● Totalitarismi sissetung linnaehitusse ● IRRATSIONALISM ● INDIVIDUAALSUSE RÕHUTAMINE ● Siksakina looklevad hooned ● Realiseeris ennast Indiasse rajatud Chandigarhi linna projektis ● Rahvuslik koloriit ● Seos loodusega ● LINN - KUNSTILINE TERVIK ● Kõverjoonelised tänavad ● Arhitektuurseid vorme iseloomustab skulptuursus ● Tegeles rekonstrueerimisega ja dekoratiivse arhitektuuriga (kunstiga) 6. Totalitaarne linnaehitus. Mis on iseloomulik. Tooge näiteid. ● Keelustati funktsionalism
jõud, mõisted, entiteedid (olemused)), positiivne staadium (siin tunnetab inimene, et kõik senised otsingud on viljatud. Ta ei otsi enam põhjusi ja eesmärke vaid uurib ja võrdleb tegelikke tõsiasju ja nende seaduspärasusi). Comte loetleb 6 positiivset teadust: 1. Matemaatika 2. Astronoomia 3. Füüsika 4. Keemia 5. Bioloogia 6. Sotsioloogia Näeb kõikjal kolmeastmelist arengut. 11. Irratsionalism S. Kirkegaard ja F. Nietzsche S. Kirkegaard - Kõige tähelepanuväärsem Taani filosoof. Tema keelel on Platoni dialoogide selgust. Ta on võimas uute impulsside andja. Kaudselt kujuneb temast Põhjamaade kirikliku ärkamise põhjus. Nautis elu. Katkestab oma kihluse. Teosed: "Hammustused", "Hirm". Karikatuurid ajakirjas, kulutab oma varanduse vastuhakuks. "Elutee staadiumid" Selles teoses käsitleb ta vastuolu esteetilise ja religioosse inimese vahel. Elu teostub kolmel tasandil:
lehena, kuhu kirj. elu kogemused. Inglise mõtlemistüübi fil. aluseks, väljendub inglaste katsetuste, eksperimentidest. (Aurumasin-UK).Haarasid juhtposits. 17.saj. 3) Mõistuslik e RATSIONALNE t., tuleneb mõistusest, mõtlemisel. Ratsionalismi rajaja prants. mõtleja R.Descartes (1596-1650). Rootsi kuninganna Christina kasvataja. ,,Kogito ergo sum" ->"Mõtlen järelikult olen olemas". Prantsuse mõtlemistüübi fil. aluseks peetakse ratsionalism. 4) Mittemõistuslik e irratsionaalne t. IRRATSIONALISM- rajaneb/poseerub alateadvusele, seotud instinktidega. Esindajaks A.Schopenhauer (1788-1860), aluseks oli ,,tahe"-> ,,der Wille". ,,Uued paralipomenad"; ,, Maailm kui tahe ja kujutlus"; ,,Parerga ja paralipomena" Tahe on nagu tugev,pime mees, kes kannab õlgadel jalutut nägijat. Aluseks psühhoanalüüs, esindajaks S.Freud, Viini ül. profes. Ps.an. algselt oli see ravimeetod, ravideks neuroosi ja kompleksiga inimesi, hüpnoosi meetodil algul püüti ravida. Kompleks-alateadvuse konflikt
Pooldavad majanduselu vaba konkurentsi. Vaenlaseks on kuulutatud ideoloogilised liikumised ja fenomenid, mis seostuvad moodsa universumiga, liikumised nagu poliitiline liberalism, sotsiaaldemokraatia, multikultuurne ühiskond, euro-amerikanism. Eesmärgiks on rassiliselt puhas 'indoeurooplaste' ühiskond, mille hierarhiline struktuur vastaks plaatonlikule mustrile 'vahid, preestrid, sõdurid, produtseerijad'. 3. PILET ANTIIKFILOSOOFIA PÕHIPERIOODID JA PROBLEEMID F. NIETZSCHE IRRATSIONALISM, INIMESEKÄSITLUS JA MÕJU Antiikfilosoofia jaguneb epohhideks: eelsokraatiline, klassikaline, hellenistlik ja uusplatonistlik periood. Ka nendel epohhidel eristuvad perioodid ning koolkonnad. Eelsokraatilise epohhi hulka kuuluvad: Mileetose koolkond, mida ühendab küsimus mis oli kõige alguses? (esindajatest Thales, Pythagoras); Eelea koolkond, mis pööras eelkõige tähelepanu tõe ning
...................................................................................... 33 Georg Wilhelm Friedrich Hegel..............................................................................................35 Karl Marx.................................................................................................................................36 Positivism................................................................................................................................. 37 Irratsionalism...........................................................................................................................39 Ludwig Wittgenstein................................................................................................................ 42 Postpositivism...........................................................................................................................43 Ameerika pragmatism................................................................................
72 Samas, 185. 152 Juhtpoliitikute mälestustest on kõigile küsimustele kompetentseid ja ausaid vastuseid asjatu otsida. Pigem tuleb leppida tõdede paljususega – nagu ajaloos üldse. Perestroikaaja juhtivad tegelased õigustavad oma tegusid, süüdistavad kuna- gisi vastaseid ja oponente ning võitlevad nii oma koha eest ajaloos. Vanade arvete klaarimine, avalik vaen ja vihkamine, teadlik valetamine ning provokatsioonid, laim ja võltsingud ning äärmine irratsionalism pole siin erandlikud nähtused. Esi- tatakse vastastikku ränki süüdistusi kuritegudes, genotsiidis, vandenõus, reetmi- ses jms. Äärmusliku subjektivismi ja fantaasia viljaks võib pidada mitmesuguseid sise- ning välisvandenõuteooriaid, eriti neid, mis lähtuvad endisest KGB ring- konnast. Niisugused skeemid eitavad kas osaliselt või täielikult põhjalike reformide vajadust, õhutavad ksenofoobiat ja riikide- ning rahvustevahelist vaenu. Need
Inimese võõrandumine on võõrandumine tööst, sest tema töö tulemus võetakse talt ära. Võõrandumine ületatakse klassideta ühiskonnas. "Poliitilise ökonoomia kriitika" - inimühiskonna arengu määravad majanduslikud ja ühiskondlikud seadused. Ühiskond muutub koos majandussuhete muutumisega. Kogu ühiskonna ajalugu on klassivõitluse ajalugu. Ühiskondlikud formatsioonid on ürgkogukondlik kommunism, orjanduslik kord, feodalism, kapitalism, sotsialism, kommunism. 19.saj. IRRATSIONALISM Vastus Hegeli ratsionalismile. Alusepanijaks Sören Kierkegaard (1813-1855), Arthur Schopenhauer (1788-1860), Friedrich Nietzsche (1844-1900). Peavad mõistuse ja mõtlemisvõime tunnetusvõimalusi piiratuks, tegelikkus kaootiline mitte mõistuspärane. Irratsionalistlikud õpetused tekivad murranguaegadel. Pole süsteem, vaid killud, mõju ei tohi alahinnata. ARTHUR SCHOPENHAUER (1788-1860) "Maailm kui tahe ja kujutlus" (1819, 1844) - peateos.
Kujunes arusaam inimesest kui ratsionaalsest subjektist, kes saavad üksteisega astuda ratsionaalsetesse suhetesse. Sellega kaasnes ratsionaalsusel põhinev individuaalsuse kultus. MARKSISM Teine mõjukas subjekti-lahkav mõttesuund oli marksismist lähtuv majandussuhete positsioonidelt ilmnev subjekti käsitlus ehk sa oled see, kes oled sa majanduslikus baasis. Marxi arusaamine juba kaugeneb individuaalsest subjekti mõistest ja jätab selle kujunemise majanduse otsustada. IRRATSIONALISM See suund lähtub Nietzschest ja Schopenhaureist. Siin on subjekt juba ratsionaalsest dimensioonist täielikult eemaldunud ja määratakse kaootilise ja dionüüslike juhitamatute jõudude poolt. St indiviidi käitumist määrab enda tahtele allumatu miski võimu tahe. EVOLUTSIOONITEOORIA Näidati et inimene on arengu produkt : madalamast olendist kõrgemaks. Freud kandis selle inimese evolutsiooni teooria ahvist inimeseni
annaabi.ee 
