langes seeläbi tekkinud poliitilise vaakumi tõttu kiriku õlgadele mitmeid uusi poliitilisi ülesandeid, näiteks nagu seda väljendab Arnold Ehrhardt: "Tema [= Augustinuse] usk, et nähtav kirik peab ja saab selles maailmas rahu ja õiglust kaitsta, muutis kiriku teadlikult poliitiliseks organiks, mis suutis need barbarid, kes olid Rooma riigi vallutanud ja purustanud, riikideks organiseerida."2 2 http://www.kus.tartu.ee/files/Saumets_Kristlaste_valikud.pdf 2. Canterbury Anselm 2.1. Elulugu Canterbury Anselm ehk Anselm Canterburyst (1033 21. aprill 1109) oli Itaalia päritolu filosoof, teoloog ja kirikuisa, kes tegutses aastatel 10931109 Canterbury peapiiskopina. 2.2. Ontoloogiline argument Anselmi ontoloogiline argument põhineb ,,suurima mõeldava olendi" kontseptsioonil. Argument ise kõlas vastavalt: Inimene on suuteline kujutlema suurimat mõeldavat olendit. Suurim mõeldav olend eksisteerib ideena inimese peas. Reaalne eksistents on suurema
Mis on skolastika? Mida tähendab schola ladina keeles? V: skolastika on kristlikku õpetust ratsionaalselt ehk mõistuspäraselt käsitlev koolkond; schola on kool ladina keeles 20. Mis on Boethiuse filosoofia keskne mõte? V: ,,Kõik õnn, olgu meeldiv või vastumeelne on mõeldud headele autasuks või korralekutsumiseks ning kurjadele karistuseks või paranduseks". Seepärast oleme nõus, et õnn on alati õiglane või kasulik, ning seega on iga õnn hea." Anselm (1033-1109) 1. Mis sajandil ja kus Anselm sündis? V: 11. sajandil Aostas, Loode-Itaalias 2. Millise ordu kloostri abt oli Anselm Becis, Normandias? V: benediklaste ordu (mungakuub oli musta värvi) 3. Kus oli Anselm peapiiskopiks 1093-1109? V: Canterbury's, Inglismaal 4. Milliste Inglise kuningate ajal oli Anselm Canterbury peapiiskop? V: William II ja Henry I 5. Miks veetis Anselm enamiku oma Canterbury peapiiskopi ametiajast Mandri- Euroopas
Esimene seisukoht: usun, sest see on absurd (ld credo quia absurdum). Kristliku kirjaniku Tertullianuse (u 160220) arvates on inimmõistus oma võimete poolest piiratud ning nö kõrgemad usutõed jäävad paratamatult arusaamatuks. Neid tõdesid ei saagi mõistusega võtta. Mida absurdsemana nad piiratud inimmõistusele näivad, seda enam nad selle arusaamisvõimet ületavad ning seda enam usku väärivad. Teine seisukoht: usun, selleks et mõista (ld credo ut intellegam). Anselm Canterburyst (10331109) oli arvamusel, et ainult usu läbi valgustatud inimmõistus on suuteline mõistma jumalikke tõdesid. Kui inimene on sellise ususeisundi saavutanud, siis ei räägi need tõed ka tema mõistusele enam vastu. Analoogne on Thomase Aquinost (12251274) arusaam: meie mõistus käib õiget teed ainult siis, kui usk on ta selleks ette valmistanud. Sellisel juhul valitseb usu ja mõistuse vahel harmoonia. Ainult mõni usutõde käib inimlikule arusaamisvõimele üle
mõttes nad olemas on? Näiteks kas on olemas üldiselt õiglust, sest inimene võib ju olla õiglane. Tüli kujunes välja 11.-12.sajandil. Sellel ajajärgul kujunes väljas kolm eri seisukohta. Nendeks olid: realism, nominalism ja kontseptualism. Realism universaalid on reaalselt olemas, kas siis konkreetsetest asjadest eraldi (Platonist lähtuv arusaam) või neis asjades endis (Aristoteles). Seda seisukohta pooldasid Anselm Canterbury'st ja Thomas Aquinost. Nominalism reaalselt on olemas vaid konkreetsed asjad, universaalid on ainult sõnad. Näiteks ei eksisteeri värvusi eraldi värvilistest asjadest. Nii arvasid William Ockham, hiljem ka George Berkley. Kontseptualism universaalid on vaid inimmõistuses üldmõistetena, mille inimene loob asju võrreldes. Püüe leida keskteed kahe äärmuse realismi ja nominalismi vahel. Seda seisukohta pooldasid Pierre Abélard, hiljem John Locke. Realism
Aluseks võivad olla kas mõistuslikud argumendid või ilmutus, st eeldatavasti Jumala enda ilmutus. Tertullianuse silmis ei olnud mõistuslikel arutlustes usuküsimustes mingit kaalu; ta väitis ju koguni, et uskumist väärib see, mis ületab arusaamisvõimet. Thomas Aquinost oli aga veendunud usu ja mõistuse harmoonia võimalikkuses ning arvas, et Jumala olemasolu saab tõestada viit moodi. Enne Thomast oli oma jumalatõestused välja pakkunud veel Anselm Canterburyst, kelle nimega seostubki eelkõige termin ontoloogialine jumalatõestus (kr ontos `tõeliselt olev'). Anselmi ontoloogialine jumalatõestus Anselm püüdis Jumala mõiste analüüsi alusel teha järeldust Jumala tegeliku (mitte ainult mõttelise) olemasolu kohta. Tegelik olemasolu on midagi enamat kui vaid mõeldav olemasolu; et aga Jumal on "midagi, millest enamat pole võimalik mõelda", siis peabki ta olemas olema ka tegelikult, mitte ainult mõtteliselt
AUGUSTINUS 3-4saj pKr Ristiusk ei ole filosoofia Jumal li maailma, Jeesus on eksisteerinud Kik mis on oluline, rgib Jeesus, filo targutamine on mttetu Kik mis lheb kristlusega vastuollu, on ketserlus Prgu ja paradiis AQUINO THOMAS 13saj. Mistus ja usk on erinevad asjad Kas maailm on loodud: jah vi ei Usuga: jah Meie teadmised prinevad meelelisest teadmisest Tabula rasa Jumala olemasolu testamine Kas ldse vimalik tajuda? I ontoloogiline testus ontoloogia- petus olemisest Autor: pha anselm (11-12saj) Kes on jumal?- tiuslikum olend Teleoloogiline testus- jumala olemasolu testuseks on see, et universumis on selge kord ja sihiprasus Kik teenivad mingit eesmrki Teleoloogia- petus, mis selgitab asju nende eesmrkide kaudu Kas kik on ikka korraprane? Kosmoloogiline testus Universum on olemas See ei saa tekkida iseendast Lihtne jreldus: loojaks jumal Moraaliargument: moraal ei saa eskisteerida ilma Jumalata ldise nusoleku argument: kui kik on uskunud, siis on olemas PASCALI KIHLVEDU
Beethoven haigestus 1825. aastal sooltepõletikku, mis põhjustas maksatsirroosi ning sellest tekkis omakorda veetõbi. Reis oma teise venna Johanni juurde oli helilooja jaoks liig, kuna ta pidi ööbima külmas talutares detsembrikuus, kui väljas oli käre pakane. Peale seda toimetati Ludwig van Beethoven oma Viini korterisse, kus ta enam voodist ei tõusnud. Surivoodil luges ta kirjandusklassikat ning teda külastasid paljud tuntud sõbrad. Helilooja Anselm Hüttenbrenner oli Ludwigi juures ka siis, kui too suri. Lugupeetud ja austatud helilooja ja pianisti matustele tuli enam kui 20 000 inimest. Tol päeval suleti leina tõttu kõik Viini koolid. Beethoveni vara müüdi sama aasta suvel oksjonil maha, autori käsikirjad leidsid uue omaniku väga odavate hindade eest.
ebastabiilsed inimesed. Oli populaarne 19701980 Georg Bazelitz Sündis 1938 Üks olulisemaid neoeksperssioniste Alates 1965 maalis ta oma maale tagurpidi Tema esimene näitus põhjustas skandaali ja mõned tema maalid konfiskeeriti siivutusetõttu. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Anselm Kiefer Saksa kunstnik ja skulptor Tema tööd sisaldavad materjale nagu:hein,süsi,tuhk,juhtmed ja vinüül. Tegi lavakujunduse Bastille ooperimajale selle 20ndaks juubeliks. Tema maalid on teatraalsed ja sümboolikast küllastunud. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level David Salle Sündis 1952 Ameerika kunstnik
veerel. Kuigi Jalisco osariigi pealinn Guadalajara on maailma kultuuriloos ka praegu üsna olulisel kohal, parandab uus muuseum linna tuntust veelgi. *Guggenheimi muuseum Bilbaos Nurgakivi: 22. oktoobril 1993 Avatseremoonia: 19. oktoobril 1997 Üldpind: 24 290 ruutmeetrit Galeriipind: 10 560 ruutmeetrit · Muuseumi püsikollektsioonis on esindatud terve rida viimase neljakümne aasta tähelepanuväärseid kunstnikke: Williem de Kooning, Anselm Kiefer, Fransesco Clemente, Mark Rothko, Richard Serra, Antoni Tapies, Andy Warhol jt. · Kollektsiooni eesmärk on anda ülevaade erinevatest kunstivooludest: näiteid popkunstist, minimalismist, kontseptuaalsest kunstist, abstraktsest ekspressionismist. Ruumikad galeriid lubavad välja panna suuremõõtmelisi installatsioone. Erilist tähelepanu pööratakse baski kunstnike töödele. · Pidevalt on Bilbaos väljas ka mõni suurem Guggenheimi rändnäitus.
mõiste on olulises sõltuvuse inimese enda sõltuvuse ja hüljatuse tundega. Ateist Karl Marx sõnas, et kristlik jumala kujutis on väljamõeldis.) Tänapäeval oleme harjunud mõtlema, et jumala olemasolu on võimatu tõestada. On olemas 4 klassikalist jumala tõestamise viisi. · Ontoloogiline tõestus. Eeldus, et on olemas idee täiuslikust olendist. Tema juurde kuulub olemine. Järelikult saame tuletada, et selline täiuslik olend eksisteerib (Anselm of Canterbury). · Kausaalne tõestus. Mis põhjustas asjade olemise? Keegi pidi alguses juba olema, peale keda kõik muud asjad tänaseni tulid. · Jumala geneetiline tõestus. Mis paneb asjad liikuma? Nt miks liigub Kuu ümber Maa? Suur pauk? Ehk lõi selle jumal. · Kosmoloogiline tõestus. Kuidas on võimalik, et niisugune korrapärane on tekkinud? Kuidas see juhtus?
See on üks mõte Berkeley ,,Inimtunnetuse printsiipide" esimesest lausest, mille ta võttis üle Descartes'ilt ja Locke'ilt. Teine mõte on, et lihtsad ideed pärinevad algselt kas välisest tajust või refleksioonist, see vastu kui kompleksideid tuleb vaadelda subjekti enda sünnitistena. Samuti on mõlema arvates ka Jumal olemas. Descartes esitas kaks argumenti Jumala olemasolu tõestuseks. Üks on variant ontoloogilisest argumendist, mille esimest korda sõnastas Anselm, teine, mis väitis, et meie ideed ülimast olendist ei saanud luua keegi peale Jumala enda ja seega peab Jumal olema selle pannud meie mõistusse, et võiksime tunda loojat ja jõuaksime arusaamisele, et mõistuse õige kasutamise abil võime jõuda tõeni. Berkeley väitis, et universum on olemuselt pigem vaimne kui materiaalne, ent see ei tähenda Berkeley arvates, et väljaspool meie taju midagi ei eksisteeriks, sest Jumal tajub kõiki asju, seega hoiab Jumal kõike toimumas
Tõlkis Aristotelest ladina keelde. Sündis pärast keskaja algust. 510a. sa ta ainsaks konsuliks. ( sõjaväe juhataja). Ta hukati süüdistatuna riigireetmises. Viimane ja kõige kuulsam teos ,, Filosoofia lohutus", selle kirjutas ta vangis. Ainult Jumal võib inimesele anda tõelise õnne Boethiuse meelest. Skolastik õpetlane ( ristiusu põhimõtteid tuleb seletada mõistuse abil) Boethius oli viimane roomlane ja esimene skolastik. Loeng 27.09.2012 1933 Adolf Hitler tuli võimule Anselm (1033 -1109) Sündis Aostas , Itaalias. Anselm oli benediktlaste ordu abt ( mungakloostri ülem). Inglismaal Canterburys oli peapiiskop 1093 1109 aastani. ( Kunigate William II ja Henry I ajal). ,,Mõistuslikusele püüdleva usu meetod" Peateosed: · Monoloog · Vestlus · Miks Jumal sai inimeseks. Ontoloogiline ehk olemusõpetuslik Jumala tõestus meie peas on kujutlus, idee täiuslikkusest, aga kui täiuslikke inimesi, asju pole olemas, siis kust tekkis see kujutlus meie
üldmõistetena, mille inimene loob asju võrreldes. See on püüe leida keskteed kahe äärmuse (realismi ja nominalismi) vahel. Keskaja filosoofid Pierre Abelard (1079- 1142) - Lükkas juba nooruses ümber realismi teooria ja asendas selle enda välja töötatud kontseptualismi - Rajas mitmeid koole Prantsusmaal. - Dominiiklaste Albertus Magnus e. Püha Albert Suur (1193- 1280) ordust, tema kuulsaim õpilane oli Aquino Thomas. Anselm Canterburyst (1033- 1109) - Canterbury peapiiskop. - Tuntud eelkõige oma jumala olemasolu tõestuse poolest. ,,Jumal ei saa mitte olemas olla". Raimundus Lullus Maimonides William Ockham (1285- 1349) - Kahe tõe teooria Aquino Thomas (1225- 1274) - Peateos ,,Teoloogia summa". Katoliiklasest skolastik ja teoloog, katoliku pühak. Aquino Thomas (1225- 1274) Pierre Abelard (1079- 1142) Katoliiklasest skolastik ja Töötas välja kontseptualismi teoloog, katoliku pühak
neoontorudest suur huvi sõnaosade ja kirjatähtede vastu näib olevat popkunsti pärandus Jörg Immendorf kuulus USA- vastasesse põlvkonda otsis idast oma ideaalidele kosutust käsitleb Saksamaa ajaloo traagilisi vastuolusid piltide aineks on allegooriad ja paljusõnalised jutustused ja vihjed Anselm Kiefer püüdis kombata neid Saksa ajaloo lõike, mida kaasmaalased tahtsid unustada ja tõrjuda maalid on teatraalsed ja sümboolikast küllastunud kasutab maalialustena fotosuurendusi ja liidab pildiga tähendusrikkaid mahulisi detaile Päevalilled Sandro Chia piltides on esiplaanile nihutatud kohmakad, pisut deformeeritud figuurid
Objektiks on olemine. Tugineb mõistusele. Jumala 2 raamatut: ,,Loodus"-teaduse tõed. ,,Piibel"- moraali tõed. Augustinus- tema toes ,,Pihtimused". Räägib tema pidudest. Pierre Abelard- Teos ,,Minu viletsuse elu". Räägib, kuidas elas lõbusat elu, naised jne. KESKAJA FILOSOOFIA PÕHIPROBLEEMID 1) usu ja mõistuse vahekord Tertullianus- inimmõistus on piiratud ja seetõttu jäävad tõed arusaamatuks. Tuleb lihtsalt uskuda, ka siis, kui asi tundub absurdsena. Cantebury Anselm- tem rõhutab, et usk valgustab mõistust ja seetõttu siis mõistetakse jumalikke tõdesid. Pierre Abelard- ütles ,,mõistan selleks, et uskuda". 2) jumala tõestamise probleem Anselm- ,,Jumal on absoluutne olemine". Jumal on ülim. 3) vaidlus üldmõistete üle- universaalide tuli a)realism (keskaja algul) b)nominalism (keskaja lõpul) Müstitsism- kui tunnetatakse jumalat juba meeleliselt. Bernard Clairvauxst- ristisõdade ideoloog. Tuntum müstik. RENESSANSS- taassünd Dante
by His laws. In earthly prisons the poor captive has at least some liberty of movement, were it only within the four walls of his cell or in the gloomy yard of his prison. Not so in hell. There, by reason of the great number of the damned, the prisoners are heaped together in their awful prison, the walls of which are said to be four thousand miles thick: and the damned are so utterly bound and helpless that, as a blessed saint, saint Anselm, writes in his book on similitudes, they are not even able to remove from the eye a worm that gnaws it. Küsimused 1. Mis tundeid see lõik sinus tekitas? 2. Kas peaksid seda psühholoogiliseks tekstiks? 3. Kas mõistad selle sõnumit? Kirjelda. 4. Kas sellel tekstil on seoseid modernismiga? Kasutatud kirjandus ja pildid ● http://www.biography.com/people/james-joyce-9358676 ● https://www.slideshare.net/gpriebe/james-joyce-4071115 ● http://miksike
jutustus" jõutakse koguni uue maailma alguse kujutluseni. Nii et kui Heinsaare novelle juba nimetada, siis võiks neid nimetada eestipäraseks maagiliseks realismiks. Aga mis siis Heinsaare lugudes sünnib? Lihtsuse mõttes võiks lood jagada kolme kimpu. Esimese kimbu palades avab pahur vanahärra ukse, mille taga arvab olevat räpase korteri, satub aga suvisesse parki ja muutub tõenäoliselt linnuks. Kummaline linnumetamorfoos toimub ka õunu korjava poisiga. Mees nimega Anselm laguneb tuhandeks liblikaks ja haihtub. ûhes Tartu tudengitoas istub laua taga nukker Ohhoota meri, kes tegelikult tahaks olla midagi ahvileivapuu ja savanni vahepealset. Teise kimbu novellides armub 6-aastase poisikesena tegutsev surm kaunisse neidu, kellele ta on järele tulnud. Härra Pauli keha valitseb tema teadvusest sõltumatu "eluvaim", mis viib ta noore armastuse juurde. Mees nimega Eestlane aga armub pilvevalge näoga ja sajuste huultega naisesse, kelle nimi meenutab kõiksust
Püüd lepitada usku ja mõistust Umbes teise aastatuhande alguse paiku hakkas Aristotelese filosoofia järkjärgult lääne mõttemaailma tagasi tulema, tuues kaasa inimese arutlus- ja juurdlemisvõime uuesti au sisse tõstmise, mille mõju oli muutunud minimaalseks Püha Augustinuse filosoofias, ent mis oli tsentraalse tähtsusega Aristotelese töödes. Mõistus ja usk tuli omavahel tervikuks siduda ning mõningad filosoofid püüdsid seda ka teha: St. Anselm St. Anselm, üks keskaegsetest teoloogidest (ca 1033-1109) väitis, et taju ja arutlusvõime peavad ja võivad täiendada ristiusku. Mõistuse aktsepteerimine jumalast arusaamise vahendina tähendas olulist eemaldumist varakristlikust traditsioonist, mis oli rõhutanud usku. St. Anselm tõi näite, kuidas saab kasutada arutlusvõimet ristiusu raames; seda näidet tuntakse ontoloogilise argumendina jumala eksistentsi kohta
Jumal on ideoloogiline konstruktsioon, mille abil valitsevad klassid hoiavad valitsetavat klassi kontrolli all. · Nietzsche Jumal on surnud. · Freud religioon on neuroos ehk kollektiivne vaimuhaigus. Kuigi ateistlik positsioon väidab, et jumala olemasolu ei ole võimalik tõestada, ei ole võimalik tõestada ka olematu asja olematust. Seda on võimalik ainult uskuda. Kristlik positsioon: 4 klassikalist jumalatõestuse viisi: 1. Ontoloogiline: Anselm Cantebury'st: · Mul on idee täiuslikust olendist · Täiuslikkuse juurde kuulub ka olemine Järelikult kui on olend, mis on igas mõttes täiuslik ning olemine on üks täiuseid saame tuletada, et selline täiuslik olend eksisteerib. Thomas Aquino: · Jumal on ainus lihtsubstants. Jumala olemuseks ongi olemine ise. 2. Kausaalne: Mis põjustas asjade olemise? Keegi pidi olema, kes lõi need esimesed asjad, millest said kõik järgmised.
) · Aristoteles (384-322 e.m.a.) Mis toimus antiikfilosoofia klassikajärgsel periood? · klassikalise mõtte edasiarendamine mitmesugustes koolides, aga ka olemasoleva problemaatika kordamine. Millised on antiikaja filosoofia klassikajärgse perioodi 5 alavormi? · a.) Sokraatilised koolid: · Küünikud · Kürenaikud (Eukleides) · b.) stoitsism · c.) epikureism · d.) skeptitsism · e.) uusplatonism Nimeta keskaegse realismi filosoofe. · Johannes Scotus (810-877) · Anselm Canterbury`st (1033-1109) · Abelard (1071-1142) · Roger Bacon (1211-1294) · Occom William (1300-1349) · Püha(k) Augustinus (1354-1430) · Pühak Aquino Thomas (1225-1274) (Ingellik doktor) Nimeta üks natuurfilosoof. · Nicolaus Cusanus: Geordano Bruno Nimeta täppisteaduslikke filosoofe. · Leonardo da Vinci (1452-1519) · Mikolaj Kopernik (1473-1543) · Galileo Galilei (1564-1642) · Kepler (1571-1630) Nimeta ühiskondlik-poliitilise õpetuse filosoofe.
Agape armastab midagi lihtsalt, seepärast, et ta on olemas. Usk jumalasse peetakse ka pühaks, sest see on salapärane ja hirmutav. B. Pascali arvates jumala defineerimine inimlike mõistetega pole võimalik. Jumalat võib mõista otsese üleratsionaalse kindlustundega. Tema arvates usk jumalasse on igati kasulik, sest kui uskuda jumala eksisteerimisse, siis tagatakse paradiis, kui uskuda, et jumalat pole, siis usk teeb inimese elu lihtsalt paremaks ja hormooniliseks. Filosoof Anselm väidab, et jumal on midagi, millest enamat pole võimalik mõelda ja eksisteerida tegelikkuses on midagi enamat kui eksisteerida vaid mõistuses. Sellega tõestas ta, et jumal on olemas, kuid seda ta tõestas ta ajal, mil inimeste nägemus asjast oli teistsugune kui tänapäeva inimestel. Kuid tänapäeval on inimesed rohkem matearlistlikud, sest neil on kindel seisukoht, et jumal kui kõike loojad pole olemas. Nende arvates päikesesüsteem on tekkinud gravitatsiooni
Oluliseks said argumenteerimisoskus ja kriitiline vaim. Nii tekkis 12. sajandil uus teadusliku mõtlemise vorm, mida nimetatakse skolastikaks. Skolastika põhiprobleemid jäid samuti religioosseteks, puudutades näiteks Jumala olemasolu. Ent skolastikud püüdsid neid küsimusi selgitada loogika ja teaduse abil. Uus õpetamise meetod oli vastuolus kloostrikooli vaimsusega. Kloostriõpetlaste püüdlused võttis hästi kokku Canterbury Anselm oma kuulsa fraasiga „usk, mis otsib mõistmist”. Siin oli esikohal usk, mitte mõtlemine. Skolastika aga püüdis mõistust ja usku omavahel lepitada ning asetas suuremat rõhku just mõistmisele, ratsionaalsele tunnetusele ja maailma paremale tundmaõppimisele. Enamik 13. sajandi kuulsamatest skolastikutest olid siiski mungaseisusest, frantsisklased või dominiiklased. Seega ei olnud skolastika vastuolus munkluse kui sellisega, vaid selle konservatiivsemate suundadega. Frantsisklased ja
The nobles established a committee for that. Another sign of the chaning feudalism was the army. Kings started to pay for soldiers. The Power of the Kings of England. Church and state William had created Norman bishops and given them land for homage. As a result it wasn't sure whether the bishops should obey the king or the church and that led to trouble. Both the kings and popes wanted more power and authority. First big quarrel was between William Rufus and Anselm. Finally they agreed on that only church has the power to make bishops. The crisis came when Henry II's friend Thomas Becket was made the Archbishop of Canterbury. Henry hoped that he will help him bring the church more under his control but Thomas didn't agree to it. He was murdered by Henry's knights on altar steps in the cathedral. All Christian Europe was shocked and Becket became the saint of Church. The Beginnings of Parliament
Kristus on kohal kõigis loodutes ning ma võin leida Kristuse kivist, tulest, veest ja isegi köiest, sest Kristus on seal sees (Tsit. Larry Rasmussen , ’’Weiting for the Lutherans’’ , 37.). Kasutatud kirjandus : ’’Jumala armu poolt vabastatud’’ Loodu pole müügiks. Toimetaja: Anne Burghardt EELK Usuteaduse Instituut 2016 ’’Alandlikkus ja jumalakogemus’’ Anselm Grün sari ’’Silmaja’’ 13; tõlge eesti keelde: Johannes Esto Ühing 2013
Nii hakati ka siin jäljendama antiikskulptuuri. Tavaliselt kujutati maalidel kangelaslikke stseene antiikajast, mida püüti seostada kaasaja sündmustega. Maalidel kujutatu pidi olema õpetliku sisuga. Enamasti näeme klassitsistlikel maalidel ühtlase heleda valgusega ülekallatud ruumi, kus seisavad skulptuuridena üllastesse poosidesse tardunud inimesed. Teine suurem alaliik klassitsistlikus maalis on portree. Tähtsamad esindajad on Jacques-Louis David, Jean-Auguste-Dominique Ingres, Anselm Feuerbach Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. Ka interjöörid ja tarbekunst püüdsid järgida antiikseid eeskujusid. Rokokooliku kerguse ja mänglevuse vahetasid välja rangemad ja sirgemad vormid. Moodi tulid majesteetlikud lõvi- ja kotkapeaga lõppevad toolileenid, ümmargused toolikorjud, looma- või kullijalga kujutavad mööblijalad. Ornamendid olid taas sümmeetrilised .
Asjad on mõistete alused. Nominalismi vastandiks oli realism. Vaid 22-aastasena rajas ta Melun'i oma kooli, mille peagi tõi Pariisile lähemale. Ta oli õpetamisel väga edukas, kuid peagi pidi ta halveneva tervise tõttu õpetamise pooleli jätma. Ta naasis oma endise õpetaja Williami juurde, kus võitis teda jälle filosoofilises debatis. Melunist kolis ta oma kooli peagi Pariisi, Seine'i jõe äärde. 1113. või 1114. aastal läks ta Laoni, et õppida Anselmi käe all teoloogiat. Anselm oli selle aja parim piiblitundja ja õpetlane. Abélard osutus taaskord väga edukaks. Ta suutis anda paremaid teoloogialoenguid kui tema õpetaja, seda eelnevalt õppimatagi. Abélard oli nüüd oma kuulsuse tipus. Aastal 1115 sai ta Notre- Dame'i kanoonikuks. Üks tema õpilastest oli tulevane paavst Coelestinus II. Abélard'i austati üle kogu maailma. Tema juurde tuli tuhandeid õpilasi. Oma teoses Historia Calamitatum räägib ta, kuidas õpilasi kogunes tema ümber parvedena
3 tähtsamat omadust on kõikvõimsus, ülim tarkus ning ülim headus. Oluline on täheldada, et sellisena pole tema näol tegemist loodusjõu ega muu sarnasega, vaid ta on inimesesarnane eneseteadvusega olend, samuti iseloomustab teda sisemine konflikt kolm-jaotuse näol. 3. Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada? Tooge näiteid. Jumala olemasolu tõestamiseks on 4 klassikalist tõestuseviisi, nt ontoloogiline tõstusviis, mida esindavad Canterbury Anselm (idee juurde täiuslikust olendist kuulub ka tema eksistents) ning Aquino Thomas (jumal on olemine ise). Jumala olemasolu võimalik tõestada kausaalselt, küsides, mis põhjustas asjade olemise st keegi pidi olema esimene; kineetiliselt mis pani asjad liikuma?; kosmoloogiliselt küsides, mis tekitas korrapärase maailma? 4. Mis on teodiike? Teodiike tähendab jumala õigustamist, religiooni filosoofias omab kohta kurjusest rääkides
Hästi tuntud on Aquino Thomase (1225-74) “viis teed” Jumala olemasolu tõestamiseks. • Religioonifilosoofias tegeletakse veel nt selliste mõistete nagu lunastus, ilmutus, kurjus, religioosne kogemus selgitamisega. Samuti uuritakse usu ja mõistuse vahekorda, religiooni keelt jpm. Jumalatõestused 1. Teleoloogiline argument 2. Kosmoloogiline argument 3. Ontoloogiline argument (Jumala olemasolu tuletatakse Jumala mõistest – Anselm Canterburyst (1033/4-1109), René Descartes (1596-1650) 4. Pragmaatilised argumendid • Pascali kihlvedu (Jumalasse tasub uskuda igal juhul: kui Jumal on olemas, siis saan usu läbi päästetud, kui Jumalat ei ole, siis ei kaota ma temasse uskudes midagi.) 3 1. Teoloogiline argument • ehk kavandatust eeldav või järeldav argument; otstarbekohasuse / eesmärgipärasuse argument Otstarbekohasuse/eesmärgipärasuse argument • ing. k. argument from design, argument
Neid kasutatai missionis a apologeetikas 1. kosmoloogiline jumalatõestus (Aristoteles, Al-Farati, Thomas) Tuletatakse maailma looja olemasolevast maailmast a) maailmas liikumine, igal liikumisel liikuma panev jõud, kausaalsus, jõuame 1. põhjustajani, kes pidi olema ise liikumatu, algpõhjustada, liikuma panija jumal ehk causa movens b) ilmingud on põhjustatud, põhjuste põhjustaja jumal, cuasa prima 2.ontoloogiline jumalatõestus (Augustinus, Anselm) Kui jumal on olemas, siis on see kõrgeim, mis olemas olla saab. Ta on mõeldav üksnes kõrgeimana kõigist olenditest. Kui tal poleks tõelisuset, eksistentsi, reaaalsust, siis see oleks puudus. Seetõttu mõtleme olendile, kes eksisteerib, Jumal peab olemas olema, eksisteervia olendina 3.Eskataloogiline ajalooline jumalatõestus (Descartes, Barth) a) kõigi rahvaste kultuuride ja religioonide juured eeldatakse Jumala olemasolu. See
surematute jumalate või saatuse atribuut. Kristluse eelses kunstis ei omistata surmale inimese sarnast kuju, samuti ei kujutata surma selgesti piltidel, tavaline skelett on pigem tulevikus surnud isiku sümbol. Keskajal oli surma teema, mis peegeldab inimelu haprust (kõige rohkem sellist temaatikat puudutavad Memento mori, Et in Arcadia ego, Homo bulla jne.) kasutatav nii askeetlikus kui penitentalis kirjanduses (patukahetsuskirjades) (Pseudo-Augustinus, Anselm Canterburyst, Paavst Innocentius III) ja kujutavas kunstis. Samuti peegeldab ehtekunst oma aja esteetikat. Kui sajandite jooksul on surma teema nii tähtsis inimelus ja kunstis, siis ta kindlasti puudutab ehtekunsti. Näiteks pildil paremal on esitatud Tor Abbey ehe1. See dramaatiline Memento mori ripats mis on kirstu kujuline avab juurdepääsu skeletile. See on tüüpiline Memento Mori ehe, mis räägib sellest, et surm on 1
väärtusesse. Alles Epikuros ütles selgelt välja, et ehkki aatomid on füüsiliselt jagamatud, on neid kontseptuaalselt siiski võimalik jagada- vastasel juhul ei saaks aatomitele omistada selliseid omadusi nagu näiteks kuju ja suurus. ONTOLOOGILINE ARGUMENT JA SELLE KRIITIKA. Ontoloogiline jumalatõestus ehk ontoloogiline argument on jumalatõestus, mille esimesena esitas keskaegne teoloog Canterbury Anselm. Laiemas tähenduses on ontoloogilised jumalatõestused kõik jumalatõestused, mis apelleerivad ainult mõistusele, mitte näiteks vaatlusele.Ontoloogia on filosoofia haru, mis tegeleb olemise olemusega. Anselmil ei olnud küll ontoloogilist süsteemi, kuid olemise olemus huvitas teda väga. Ta väitis, et on paratamatult olevad asjad, mis ei saa mitte olemas olla ja kontingentselt olevad asjad, mis saavad mitte olemas olla. Ontoloogiline jumalatõestus lõpeb kõigis tõlgendustes
universaalid on ainult sõnad. Näiteks ei eksisteeri värvusi eraldi värvilistest asjadest, õiglust eraldi õiglastest tegudest jne. Nii arvas inglise filosoof William Ockham (1285 1349) ning hiljem iiri filosoof George Berkeley (16851753). Realism (ld realis `aineline, tegelik'): universaalid on olemas reaalselt kas konkreetsetest asjadest eraldi (Platonist lähtuv arusaam) või neis asjades endis (Aristotelesest lähtuv arusaam). Viimast arusaama pooldasid näiteks Anselm Canterburyst ja Thomas Aquinost. kontseptualism Kontseptualism (ld conceptus `mõte, kujutlus'): universaalid on vaid inimmõistuses üldmõistetena, mille inimene loob asju võrreldes. See on püüe leida keskteed kahe äärmuse realismi ja nominalismi vahel. Sellisel seisukohal olid näiteks prantsuse filosoof Pierre Abelard (10791142) ning hiljem inglise filosoof John Locke (16321704). (kr. k. kogemus). Seisukoht, mille järgi kõik teadmised tegeliku maailma kohta
Hinge puhastamine, meditatsioon. Zeno Citium - Stoiku - vooruslikkus, loodus, jumalik plaan. Kristlus Püha Paulus - seadis usu mõistusest või arutlemisest tähtsamale kohale. kombinatsioon heebrea religioonist ja neoplatonismist, mille puhul lunastus oli saavutatav läbi lihtsa, puhta elu, materiaalsete asjade tühisuse tunnistamise ning pattude pihtimise. Püha Augustinus - kes kombineeris stoitsismi, neoplatonismi ja heebrea religiooni võimsaks kristlikuks maailmavaateks. St. Anselm - taju ja arutlusvõime peavad ja võivad täiendada ristiusku. kui me mõtleme millestki, siis peab see miski, mis on mõtte põhjustaja, olemas olema. Petrarca - personaalne religioon - elu siin ja pärast, inimese potentsiaali kaotamine. Pico - inimene on vaheaste looma ja ingli vahel. peaks kõiki vaatepunkte objektiivselt uurima, eesmärgiga avastada, mis on nendes ühist. Luther - patu eest karistada, protestantism, piibli tõlge, sünge, halastamatu.
6)Valitseb mimeetiline kultuur. 7)Suurim väärtus keskaja õpetlasel on eruditsioon (paljuteadmine), mitte loomingulisus. Kasvatuslik suunitlus: Peaaegu kõik keskaja filosoofid olid õpetajad või ülikoolides lektorid. Põhilised probleemid: 1) Usu ja mõistuse vahekorra probleem: a)usun, sest see on absurdne. Usutõdesid ei saagi mõistusega haarata. Tertullianus (u. 160- 220). b)Usun selleks, et mõista. Anselm Canterburyst(1033-1109). Üksnes usu läbi välgustatud inimmõistus on suuteline mõistma jumalikke tõdesid. c)Mõistan, selleks et uskuda. Pierre Abelard (1079-1142) leiab, et inimmõistusel on oluline roll ka usuküsimustes. 2) Universaaliate probleem a)Universaalideks nimetatakse abstraktseid objekte omadusi, suhteid ja arve TÄHTIS ! Universaaliad vestandatakse konkreetsetele objektidele ehk partikulaaridele (osake, tükike).
limestone and earth, 1,500' (aerial photograph) Robert Smithson neoekspressionism ja transavangard Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level märtsikuine nõmm 1974 õli, akrüül, sellak kotiriidel 118/254 anselm kiefer Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Margarete (1981) õli, õled lõuendil,280/ 380 anselm kiefer Click to edit Master text styles Second level Third level
A ei küsinud, kas kindel teadmine on võimalik, vaid kuidas on kindel teadmine võimalik. Augustinuse esmane huvi on alati ja eeskätt jõuda inimese üleloomuliku eesmärgini õndsuseni Jumala valdamises ja nägemises. Erinevalt platonismist ei ole A-e eesmärk jõuda mitte ebaisikulise, vaid isikulise Jumalani. Ontoloogiline jumalatõestus ja selle kriitika. Ontoloogiline jumalatõestus ehk ontoloogiline argument on jumalatõestus, mille esimesena esitas keskaegne teoloog Canterbury Anselm. Laiemas tähenduses on ontoloogilised jumalatõestused kõik jumalatõestused, mis apelleerivad ainult mõistusele, mitte näiteks vaatlusele.Ontoloogia on filosoofia haru, mis tegeleb olemise olemusega. Anselmil ei olnud küll ontoloogilist süsteemi, kuid olemise olemus huvitas teda väga. Ta väitis, et on paratamatult olevad asjad, mis ei saa mitte olemas olla ja kontingentselt olevad asjad, mis saavad mitte olemas olla
Karl Suur taastas antiikaja poliitilise idee ja soosis kunsti taassündi. Loeti antiikklassikuid, kasutati pseudonüümidena nende nimesid. Ladina keel. Karl Suure algatusel polnud jätkajaid. Uued mõtteviisid "Credo, quio absurdum" -Tertullianus. Skolastika -Boethius, "viimne roomlane". Realism -reaalsed ainult ideed-universaalid, mis eksisteerivad Jumala mõistuses. Nominalism -reaalsed esemed, universaalid nende peegeldused, mis eksisteerivad inimkeeles. "Credo, ut intelligam" -piiskop Anselm. Pierre Abelard (1079-1142) -omaenda arvamuse usaldamine. Assisi Fransiscus -armastus kõige elava vastu. Aquino Thomas (1225-1274) -mõstuse hindamine. Keskaja inimese mõtteviisid Kõlbelise hinnangu tähtsus. Kirjanduse õpetlik e didaktiline iseloom(orienteeritus kõlblusele). Õistukõne harjumuspärane: hinnati sündmusi mis toimusid siin, õpetuse valguses, mille õigsus oli seal. Olles hõivatud askeldustega praegu, ei soovitud jääda kadunuks igaviku jaoks. Asjad on olemuse märgiks.
Positiivseid seadusi ei saa lihtsalt tuletada loomuõigusest. Tuleb silmas pidada, et need oleksid austuse väärilised, õiglased ja võimalikud, kasulikud ja selged, nii et need oma tumedusega ei annaks võimalust pettuseks. Seaduseid ei tohi kehtestada omakasuks, vaid üksnes kodaniku üldiseks kasuks. Isidorus võttis seega üle Platoni, Aristotelese õpetuse riigi eesmärgist – kodanike üldine kasu. Otsiti algnormi, millele on taandatavad kõik loomulikud seadused: Canterbury Anselm käsitles sellena „kuldset reeglit“ - kellelegi ei tohi teha seda, mida ei soovita endale osaks saavat; kelleltki ei tohi nõuda seda, mille tegemiseks sa ise ei ole valmis. Petrus Abaelard leidis, et selline kuldreegel kujutab endast üksnes armastusekäsu rakendust ja algnormiks on käsk armastada Jumalat ja ligimest. ● Viimasest on saanud kristlikus maailmas õige käitumise põhinorm. Aquino Thomas (1225-1274) Kõikidel eesmärkidel on ülim eesmärk, täiuslikkus
· Lihtsad elemendid näivad meile esmase patusse. tähtsusega ja liitolendid näivad olevat · Jumala suveräänsus teisejärgulised. Seepärast me otsime pidevalt lihtsust, otsime olendeid, kes oleksid · Kui Anselm oli väitnud, et inkarnatsioon ja ristisurm kahandamatult nemad ise. olid nii paratamatud, et Jumalal ei olnud · Meie lõputu lihtsuse otsing, peab peegeldama asju tegutsemiseks muud valikut, siis Duns väitis, et need sündmused leidsid aset, kuna Jumal valis suures mastaabis. nende toimumise
F. Nietzsche (1882- Rõõmus teadus)- Jumal on surnud, see on sõnum millega tänapäeva inimene elama peab. Sellest lähtudes jälle oma mõte leida. Freud (1927- Ühe illusiooni tulevik)- kristlus määratletud sarnaselt Nietzschele- kristlik religioon pole midagi muus kui neuroos- kollektiivne vaimuhaigus millest tuleks ravida. Kristlik positsioon I- jumal on olemas, on alati leitud et jumala olemasolu pole raske tõestada: · Ontoloogiline tõestus Anselm Cantenbury'st: 1. Mul on idee täiuslikust olendist- seda pole raske omaks võtma, sest kõik oleme võimelised mõtlema olendist, kes on ÜLI. 2. Täiuslikkuse juurde kuulub ka olemine- olemine on üks perfektsioone, üks täiusi- iga asi eelistab olla ja alati on parem olla kui mitte olla. Kui on olet, kes on igas mõttes täiuslik hing, saame tuletada, et selline täiuslik olend eksisteerib, sest tema juurde kuulub täius eksistents.
Piinamine kui uurimistoiming ei saa teenida kriminaalasjas tõe tuvastamise eesmärki Napoleoni Code pénal ja Baieri karistusseadustik 2.5. Klassikalise karistusõiguse kujunemine Klassikaline suund arendas edasi code penali ja baieri karistusseadustikku ja on jõudnud tänasesse päeva. Iga asja peab olema võimalik näha ja kirjeldada. Hakkas tekkima vajadus empiiriliselt kirjeldada. Eraldus positiivne suund. Tekkis uus õigusteaduse haru kriminoloogia. Anselm Feuerbachiga algab karistusõiguse dogmaatika kujunemine. Pani aluse klassikalisele karistusõigusteadusele. Klassikalise süüteomõiste töötasid välja Binding, Liszt ja Beling. Binding töötas välja õigusvastasuse mõiste. Liszt pani paika süü mõiste. Beling kujundas välja süüteokoosseisu mõiste. Finalistlik süüteomõiste – kujunes välja 20. Saj keskpaigas. Welzel 2.6. Eesti karistusõigus Eesti karistusõigus võttis üle finalistliku süüteomõiste
teise liigutaja poolt liikuma pandud sündmus paneb omakorda midagi uut liikuma. 8. Keskajal oli filosoofia roll kultuuris sekundaarne. Valitses ilmutususk (vahetu maailmamõistmine, algkristluses) või siis juba teoloogia.Jumal oli iseoleva alus ja algpõhjus, kes loob maailma eimiskist. Ka eetika küsimus oli kindla suunaga. Pääsemine seisneb Jumalas. Inimene ise ei suuda ennast päästa, lunastada. Usk langeb inimestele osaks vahetult, ilmutusena. Anselm: Jumalast suuremat pole võimalik mõelda. Jumal on suurim. Idee suurimast on jumalikku päritolu, olematu poleks mõeldav. Thomas: mõeldavusest ei järeldu olemasolu.. Jumal on liikumatu liigutaja. Vahetud ja lõplikud põhjused. Miski pole olemas juhuslikult. Jumal kui väärtuste ja hinnangute absoluutne alus. Maailmas valitseb eesmärgipärasus ja peab olema juht, kes seda suunab. 9. Siit uusajast peale inimese maailmasolemist iseloomustanud subjekt -- objekt suhe. Descartes'i pöördega
· Keskaja filosoofia põhiprobleem: usu ja mõistuse vahekord; kas Jumala olemasolu saab tõestada; universaalide olemasolu · Usu ja mõistuse vahekord: a) credo quia absurdum (Tertullianus) usun, sest see on absurdne; b) credo ut intellegam, usun selleks, et mõista; c) intellego ut credam mõistan selleks, et uskuda · Jumala olemasolu tõestused: ontoloogiline argument, algpõhjuse argument, korrapära argument · Ontoloogiline argument Anselm Canterbury' st (1033-1109), Jumal on millest enamat pole võimalik mõelda, olemasolu on palju enam kui mitteolemasolu, tegelik olemasolu on midagi enamat kui mõeldav olemasolu · Algpõhjuse argument kui ei oleks esimest põhjust, ei oleks ka järgnevaid, Jumal on esimene põhjus, Jumalal ei ole põhjust · Korrapära argument: korrapära ning otstarbekus ei teki iseenesest · Universaalid ja partikulaarid
■ Keskaja filosoofia põhiprobleem: 1)usu ja mõistuse vahekord 2)kas Jumala olemasolu saab tõestada 3)universaalide olemasolu ■ Usu ja mõistuse vahekord 1)credo quia absurdum- usun, sest see on absurdne 2)credo ut intellegam- usun selleks et mõista 3)intellego ut credam- mõistan selleks et uskuda ■ Jumala olemasolu tõestused: ■ 1. ontoloogiline (tõsiselt olev) argument- Anselm Canteburyst, jumal on miski millest enamat pole võimalik mõelda, olemasolu on midagi enamat kui mitteolemasolu, tegelik olemasolu on midagi enamat kui mõeldav olemasolu ■ 2.algpõhjuse argument- kui ei oleks esimest põhjust, ei oleks ka järgnevaid, igal sündmusel on põhjus, Jumal on esimene põhjus, Jumalal ei ole põhjust (kriitika- kui kõigel peab
Alles Epikuros ütles selgelt välja, et ehkki aatomid on füüsiliselt jagamatud, on neid kontseptuaalselt siiski võimalik jagada - vastasel juhul ei saaks aatomitele omistada selliseid omadusi nagu näiteks kuju ja suurus. Ontoloogiline argument ja selle kriitika. 8 Ontoloogiline jumalatõestus ja selle kriitika. Ontoloogiline jumalatõestus ehk ontoloogiline argument on jumalatõestus, mille esimesena esitas keskaegne teoloog Canterbury Anselm. Laiemas tähenduses on ontoloogilised jumalatõestused kõik jumalatõestused, mis apelleerivad ainult mõistusele, mitte näiteks vaatlusele. Ontoloogia on filosoofia haru, mis tegeleb olemise olemusega. Anselmil ei olnud küll ontoloogilist süsteemi, kuid olemise olemus huvitas teda väga. Ta väitis, et on paratamatult olevad asjad, mis ei saa mitte olemas olla ja kontingentselt olevad asjad, mis saavad mitte olemas olla. Ontoloogiline jumalatõestus lõpeb
kultuuriruumis levinud kunstiliik. Puudub selge piir Performance’I ja kehakunsti vahel. Kehakunst sünnib ilma suurema publikuta, levib fotode ja filmidena. Edu oluliseks kindlustajaks on ajakirjandus. Vito Acconci (astus oma ateljees süstemaatiliselt taburetile ning laskis seda pildistada). Bruce Nauman “Purskaev” (tähtis, mis tunne vaatajal tekib tema tööd vaadates). Orlan (naiskunstnik, kasutas plastilist kirurgiat kunstilisel eesmärgil). Anselm Kiefer (s. 1945), Niebelungide laul 1973 Maakunst – Loodusliku keskkonna muutmine ja mõjustamine kunsti loomise eesmärgil. Teosed rajatud tavaliselt inimtühjadesse paikadesse. Tekkis 60ndate lõpus. Selle vormideks on nt pinnase ümberpaigutamine, kraavide kaevamine ja kivide kuhjamine. Palju on saadud inspiratsiooni eelajalooliste tsivilisatsioonide maapinnajoonistustest. Walter de Maria “Äikeseväli”, Robert Smithson “Spiraalne muul”, Christo “Sissepakitud Riigipäevahoone”
Ülim tarkus annab talle võime näha nii minevikku oleviku kui tuleviku samaaegselt olenemata sellest, et inimesel on olemas vaba tahe, mida jumal ei manipuleeri. 3.Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada? Tooge näiteid? Väga raske on maailmas tõestada mingi asja mitte olemist. Seega on üritanud mitmed filosoofid tõestada ära jumala olemasolu, kasutades selleks peamiselt nelja tõestust. Ontoloogiline tõestus on algselt kirja pandud Anselm Cantenbury poolt. Anselm Cantenbury kohaselt piisab jumala tõestamiseks ideest täiuslikust olendist. Kuna olemine on üks perfektsioone ja kõik olendid eelistavad olla siis järelikult jumal on olemas. Kausaalse jumala tõestuse kohaselt küsides, mis põhjusel mingi asi olemas on, jõuame me lõpuks tõestuseni, et jumal on olemas. Näiteks küsides, miks me olemas oleme jõuame me lõpuks põhjuseni, kuna jumal lõi meid järelikult on ta olemas.
See on üks mõte Berkeley ,,Inimtunnetuse printsiipide" esimesest lausest, mille ta võttis üle Descartes'ilt ja Locke'ilt. Teine mõte on, et lihtsad ideed pärinevad algselt kas välisest tajust või refleksioonist, see vastu kui kompleksideid tuleb vaadelda subjekti enda sünnitistena. Samuti on mõlema arvates ka Jumal olemas. Descartes esitas kaks argumenti Jumala olemasolu tõestuseks. Üks on variant ontoloogilisest argumendist, mille esimest korda sõnastas Anselm, teine, mis väitis, et meie ideed ülimast olendist ei saanud luua keegi peale Jumala enda ja seega peab Jumal olema selle pannud meie mõistusse, et võiksime tunda loojat ja jõuaksime arusaamisele, et mõistuse õige kasutamise abil võime jõuda tõeni. Berkeley väitis, et universum on olemuselt pigem vaimne kui materiaalne, ent see ei tähenda Berkeley arvates, et väljaspool meie taju midagi ei eksisteeriks, sest Jumal tajub kõiki asju, seega hoiab Jumal kõike toimumas.
John de Andrea Neoekspressionism Enamus kunstist on subjektiivne ja endassesulgunud, kohati ka äärmiselt literatuurne ning täis allegooriaid. Kohati liideti iidsete koopamaalide naiivsus ja tahumatus. Ollakse mõjutatud ajaloost. Saksamaa: Georg Bazelitz A.R. Penck (ühendas ekspressionismi ürgse koopamaali ja graffitiga) Jörg Immendorf (käsitleb Saksa ajaloo traagilisi vastuolusid, literatuurne) Anselm Kiefer (algselt performance, maalid teatraalsed, sümboolikast küllastunud) Gerhard Richter (abstraktsem ekspressionism) Itaalia: Sandro Chia Mimmo Paladino Enzo Cucchi Francesco Clemente 20. saj. lõpu arhitektuur Postmodernism ja internatsionaalne stiil eksisteerivad kõrvuti edasi. Siiski üritatakse kõrghoonete kuju vaheldusrikkamaks muuta või neid värviga elavdatud. Levib ka
L. Feuerbach: jumala mõiste tuleneb inimese sültuvustundst: inimesed vajavad karmis maailmas lohutust Karl Marx Saksa ideoloogia: usk on oopium rahvale F. Nietzche: jumal on surnud Freud: religioon on neuroos Jumala eksistentsi küsimus: kristlik positsioon Jumala eksistentslik küsimus: kristlik positsioon: 4 klassikalist jumalatõestuse viisi: ontoloogiline tõestus: Anselm Canteburyst: 1. mul on idee täiuslikust olendist 2. täiuslikkude juurde kuulub ka olemine järelikult olend eksisteerib Thomas Aquinost: Jumal on ainus lihtsubstants: tema olemus on olemine Martin Heidegger: miks on ülepea miski aga pigem eimidagi? Kausaalne tõestus: mis põhjustas asjade olemise? Kineetiline tõestus: mis pani asjad liikuma?
annaabi.ee 
