väät,tõmbele ja venitusele väga vastupidav 1.4 Luud ja nende ühendused Luude ühendused 1) Liikuvad: a)keraliigesed-õlad, puusad b)plokkl.-põlve-ja küünarliiges c)silinderl- selgroolülid 2) Poolliikuvad 3) Liikumatud Luustik e skelett Ülesanded: 1) Toestab pehmeid kudesid 2) Kaitseb siseelundeid ja närvisüsteemi 3) Lihaste kinnituskohaks 4) Võimaldab liikumist PEALUUD 1) Näokolju- silmakoopad, ninaluu, 2) Sarnaluud-alalõualuu, ülalõualuu 3) Ajukolju-otsmiku e laubaluu,2kiirluud, 2oimuluud, kuklaluu KERELUUD 1) Selgroog-33 lüli-7kaelalüli,12rinnalüli,5nimmelüli,5kokkukasvanud ristluulüli,4-5õndralüli 2) Roided-12 paari, 10 on ühendatud rinnakuga VÖÖTMELUUD 1) Õla e ülavöötmeluud-2 rangluud. abaluud 2) Alavöötmeluud-2puusaluud, 2niudeluud 3) Vaagna moodustavad 2 puusaluud ja kokkukasvanud ristluulülid
Närvisüsteemi jagunemine talitluse põhjal Somaatiline närvisüsteem reguleerib tahtele alluvate skeletilihaste tööd Autonoomne närivsüsteem juhib tahtele allumatute elundite tööd Refleksikaare etapid Meeleelundite ülesanne Meeleelundid on selleks, et tajuda ümbrust, võtta vastu otsuseid ja säilitada kontakt keskonnaga. Inimene võtab infot vastu nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise, kompimise ja lihastunnetuse abil. Mis kaitseb silmi? Silma kaitse: silmakoopad koljus: kaitse tagant ja külgedelt kulmukarvad: kaitse vee ja higi eest ripsmed: kaitse tolmu võõrkeha eest silmalaud: kaitsevad silma seestpoolt pisaravedelik: niisutab, vähendab hõõrdumist, silma sattunud võõrkeha eest Silma ehitus Kuidas toimub nägemine? Läätse läbinud valguskiired tekitavad võrkkestale vaadeldava objekti ümberpööratud ja vähendatud kujutis. Närviimpluss liigub peaajusse, kus
Koostas: Silma välisehitus · Silm on nägemiselund. Umbes 90 % väliskeskkonna infost võtme vastu silmade abil. Silma kaitsevad · Silmakoopad koljus kaitse tagant ja külgedelt. · Kulmukarvad kaitse vee ja higi eest. · Ripsmed kaitse tolmu ja võõrkehade eest. · Silmalaud kaitsevad silmamuna eestpoolt. · Pisaravedelik niisutab, vähendab hõõrdumist, kaitse silma sattunud võõrkehade eest. Silma siseehitus Pimetähn ja kollatähn Nägemisnärvi juures ei ole nägemisärritusi vastuvõtvaid rakke, seda piirkonda võrkkestal nimetatakse pimetähniks. Võrkkestal pupilli vastas on
Neandertaali inimene Homo sapiens neanderthalensis elas umbes 30 000 150 000 aastat tagasi. Neil oli palju pärisinimese tunnuseid piklik näokolju, ümar kukal, ajumaht 1400-1450 cm3 (nüüdisinimesel 1350-1500 cm3). Elasid jääaja algupoolel. Klassikalistel neandertali inimestel olid eriomased tunnused, mida pärisinimesel ei ole. Kasv oli üsna väike (155-165cm), suur, aga madal pea, laup tugevasti längus, suhteliselt suur nägu, suured silmakoopad ning lai ja tugevasti eenduv nina. Pärisinimene ehk tark inimene Homo sapiens ilmus maale umbes 300000...400000 aastat tagasi. Maa kõrgeima arenemistasemega organism, mõistuse ja kõnevõimega ühiskondlik olend, kes suudab valmistada tööriistu ja nende abil keskkonda mõjutada ning muuta. Targa inimese järeltulijateks peetakse kõiki praegusaja rasse ja rahvaid.
Silm ja nägemine Silm- valgustundlik meeleelund. Umber 90% infost väliskeskkonnas võetakse vastu silma abil. Silm võimaldab täpselt hinnata kaugusi ja vahemaid, me näeme ruumiliselt. Nägemine- võime tajuda valgust, värvust, esemete kuju, mõõtmeid ja asukohta. Silma kaitsevad : · Silmakoopad- kaitsevad silmamuna külgedelt ja tagant. · Silmalaud- kaitsevad silma muna eest. · Ripsmed- kaitsevad tolmu ja võõrkehade eest. · Kulmud- kaitsevad vee ja higi eest. · Pisaravedelik- niisutab silmamuna, vähendab hõõrdumist, kaitseb võõrkehade eest, parandab silma optilisi omadusi. Silmaosade ülesanded: Silmalihased- välised silmalihased liigutavad või hoiavad paigal silmi. Nad kindlustavad silmade kooskõlastatud ja sujuva liikumise eseme vaatlemisel või pilgu pööramisel. Lääts- ülesandeks on viia kujutis võrkkestale Klaaskeha- annab silmale kuju ja tugevuse, sisaldab vedelikku. Silmamuna- keraja...
SILM JA NÄGEMINE Silma kaitsevad Silmakoopad koljus kaitse tagant ja külgedelt Kulmukarvad kaitse vee ja higi eest Ripsmed kaitse tolmu ja võõrkehade eest Silmalaud kaitsevad silmamuna eestpoolt Pisaravedelik niisutab, vähendab hõõrdumist, kaitse silma sattunud võõrkehade eest Silmalääts Pimetähn Klaaskeha Vikerkest Nägemisnärv Silmaava Sarvkest Võrkkest Kollatähn Ripskeha Valgekest Soonkest Nägemine Nägemisel peavad valguskiired läbima silma erinevaid osi ning jõudma võrkkestale. Sarvkest Silmaava Lääts Klaaskeha Võrkkest Võrkkestal tekib esemetest ümberpööratud ja vähendatud kujutis, mis kandub mööda nägemisn...
Doping Kuigi Rahvusvahelise Olümpiakomitee ekspresident Juan Antonio Samaranch on 1988. aastal öelnud: «Jah, doping võrdub surmaga. Füsioloogiline surm... Füüsiline surm... Hinge ja vaimu surm... Ja lõpuks moraalne surm...», jätkub dopingu kasutamine. Dopingud on rikkunud viimasel ajal üsna palju meeliülendavaid spordisündmusi- olümpiamänge, maailmameistrivõistlusi. Ent kardetavasti on need juhtumid vaid jäämäe veepealne osa. Spordiringkondades kavandatakse arstide ja keemikute kaasabill skeeme, mille avastamiseks peavad dopinguuurijad olema lausa detektiivid. Näiteks kurvastas väga paljusid Salt Lake City olümpiamängude suured dopinguskandaalid, millesse kahjuks kaasati ka süütu eestlanna Kristina Smigun-Vähi. Sportlasele on alusetud süüdistused väga rängad ning mõjuvad nii psühholoogiale kui sooritusvõimele vägagi pärssivalt. Kristina ei suutnud end koguda, teine nä...
talitlust. Refleks on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist endast pärinevale ärritusele. Mööda REFLEKSIKAART liigub refleksi korral erutus ehk närviimpulss. MEELEELUNDITE abil tajume me ümbrust ning säilitame keskkonnaga kontakti. Inimesel on arenenud kuulmise, haistmise, nägemise, kompimise, maitsmise ja lihastunnetuse meeled. Meeleelunditel on tunderakud, mis võtavad väliskeskkonnast informatsiooni vastu RETSEPTORID. Silma kaitsevad silmakoopad, ripsmed, silmalaud, kulmud, pisaravedelik. Sarvkest-kõvakesta eesmine, läbipaistev osa, mis koondab läätsele valguskiiri Vesivedelik-Kaitseb läätse Silmaava-Pääsevad valguskiired läätsele Vikerkest-Reguleerib silmaava suurust ja sellest sõltub meie silmavärv Silmalääts-Murrab valguskiiri nii, et need koonduvad ühte punkti võrkkestal Ripslihas-Muudab läätse kuju ja hoiab seda paigal Klaaskeha-Koosneb sültjast ainest, aitab koondada valguskiiri
Antropogenees Inimese evolutsioon Seisukoha, et inimene pärineb loomariigist võlgneme Charles Darwinile. Inimese päritolu ja arenguloo selgitamiseks võrreldakse teda nii praegu elavate kui ka väljasurnud loomaliikidega. Võrdlus näitab, et inimeses on kontsentreerunud paljud loomariigi evolutsiooni astmed.Geneetiline kood ja pärilikkuse põhilised seaduspärasused ulatuvad tagasi üherakuliste olesteni. Inimese lähimateks sugulasteks on inimahvid. Nende sarnasus inimestega avaldub kehaehituses, füsioloogias, käitumises, isegi haigustes. Eriti suur sarnasus on kromosoomide ehituses ja valkude koostises. Inimese olulisemad erinevused inimahvidest Tunnus Inimene Inimahvid peamiselt neljal Liikumisviis püstine, kahel jalal jalal S-kujuline selgroog, laienenud selgroog ei ole S- ...
Maanaine Nägu suurrätti mähitud, seisis Reet alevis Urbaku raamatukaupluse akna all. Aknale oli pandud postkaarte, sulgi, sulepäid, mõni tähtraamat. Väljas tibas vihma, Reet astus kauplusse. Ta ootas tükk aega üksi leti ees, enne kui tuli kaupmees Urbak, käed müüritööst savised ja nõgised. Oli neid kähku loputanud, kuid ikka nad olid veel savised ja nõgised. "Kas teil tinti on?" Tint oli Reedal kodus otsas, tinti läheb aga mõnikord hädasti vaja. "On küll tinti!" Urbak pöördus riiuli poole, ladus sealt mitu potti lauale. Tinti oli riiulil palju, mitu rida. Reet nõjatas küünarnukkidega letile, hoides sõrmedega lõua alt halli suurrätti kinni. Veeretas teise käega tindipotte letil, -mõni neist oli ümmargune, mõni tahuline, kõlisesid kokku lüües. Reet pigistas suurräti lõua alt veelgi tugevamini kinni, vajus mõttesse. Mõtles ja tilistas laual potte, tinti oli kaupmehel palju, igasugust tinti. Väljas tibas v...
Pärilikud (Tingimatud). Teine osa omandatakse elu jooksul(Tingitud) Refleksikaar Tee, mida mööda erutus kulgeb. 1) Erutust vastuvõtvatest närvirakkudest 2) Närvikiududest, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi 3) Kesknärvisüsteemi teatud piirkondadest, kus toimub erutuse analüüs 4) Närvikiududest, mis juhivad erutuse keksnärvisüsteemist vastavasse organisse 5) Reageerivast organist INIMESE MEELEELUNDID. SILM Silma kaitsevad: Külgedelt ja tagant silmakoopad ning eest silmalaud, ripsmed ja niisutav pisaravedelik. Silma hoiavad paigal või liigutavad välised silmalihased. Lääts sarnaneb oma kujult ja funktsioonilt luubiga. Paikneb silmaava taga, seda ümbritseb ripslihas, mis muudab läätse kuju ning hoiab seda ka paigal Võrkkest sellel tekib vaadeldavast objektist ümberpääratud ja vähendatud kujutis. Võrkkestas on valgustundlikud rakud kolvikesed ja kepikesed -, mis võtavad vastu valgusärritusi. Vikerkest e
levinud taksoni ainsad allesjäänud reliktsed liigid. Tuntud elavateks fossilideks on hõlmikpuu ning vihtuimne kala latimeeria. 26. Neandertaallased elasid umbes 30000-150000 aastat tagasi. Neil oli palju pärisinimese tunnuseid- piklik näokuju, ümar kukal, ajumaht 1400-1450 kuupsentimeetrit. Nad elasid jääaja algupoolel. Kasv oli üsna väike( 155-165 cm), suur, aga madal pea, laup tugevasti längus, suhteliselt suur nägu, suured silmakoopad ning lai ja tugevasti eenduv nina. Tark inimene ilmus maale umbes 300000- 400000 aastat tagasi. Maa kõrgeima arenemistasemega organism, mõistuse ja kõnevõimega ühiskondlik olend, kes suudab valmistada tööriistu ja nende abil keskkonda mõjutada ning muuta. Targa inimese ajumaht on 1350- 1500 kuupi. Targa inimese järeltulijaiks peetakse kõiki praegusaja rahvaid ja rasse.
Bioloogia Evolutsioon on organismide päritavate tunnuste muutumine põlvkondade jooksul. Elu tekke kohta Maal on kolm põhisesisukohta: On toimunud algne loomine (Jumala vms poolt loodud) Elu alged on Maale saabunud teiselt planeedilt Elu on Maal tekkinud spontaanselt elutu aine arengu tulemusena Planeet Maa tekkis umbes 4,5 miljardit aastat tagasi algul oli see kuum taevakeha, kuid jahtudes tekkis sellele maakoor ja peagi ka ookeanid. Tingimused Maal 4 miljardit aastat tagasi: Sagedased vulkaanipursked Puudus mullakiht Oli suures osas kaetud madalate soojaveeliste meredega Atmosfäär, mis moodustus vulkaanilistest gaasidest (nt lämmastik, metaan, ammoniaak jne) Atmosfääris puudus vaba hapnik Puudus osoonikiht ja UV-kiirgus jõudis takistamatult Maale Keemiline evolutsioon tähendab, et lihtsatest molekulidest moodustusid lõpuks keeruka...
pane ise kool minu nimi (8A klass) JÄÄAJAD referaat TALLINN 2008 Sisukord 1.Sissejuhatus lk 3 2.Mis olid jääajad? lk 3 3.Jääajad Eestis ja nende mõju meie maastikule lk 3 4.Järved lk 4 5.Maapinna kerkimine lk 4 6.Jääaegade põhjused lk 5 7.Elu jääajal lk 6 8.Liustikud lk 7 9.Kokkuvõte lk 7 10.Kasutatud kirjandus lk 8 Sissejuhatus Paljudele tuleb mõistega jääaeg silme ette ülemaailmselt tuntud samanimeline multifilm. Tegelikult on aga jääaeg mõiste, mis tähendab praegusest ajast märksa jahedamat kliimat. Jääaegu on olnud mitmeid. Sel ajal tomis ulatuslik mandriliustike pealetung. 100% pole aga ühest vastust jääaegade kohta, sest ka teadlased on nende esinemises erineval seisukohal. Minul on õnnestunud mitmel korral käia praegu veel säilinud Euroopa suurimal liustikul Vatnajökull. See asub Islandil ning selle suurus on 8100 ruutkilomeetrit. Mis olid jääajad? Umbes miljon aastat tagasi Maa kliima jahenes ...
kergejõustikuvõistlustelt neli auhinnalist kohta. Mitmed toonased tipptegijad on tunnistanud, et saavutasid tipptulemusi karmi dopingudieedi abil. Näiteks Tokyo maailmameistri Kimmo Kinnuse isa Jorma Kinnunen, 1968. aasta Mexico olümpiamängude hõbe odaviskes, meenutas ühes raamatus oma tippaastaid nii (siis polnud dopingu kasutamine veel ametlikult keelatud): «Kui tabletikuur peale pandi, ei tahtnud enam kampsun selga sobida. Õudne lugu. Kui öösel ärkasin, olid silmakoopad vett täis. Proove ei võetud meilt kunagi.» Jorma Kinnuse sõnutsi võis tema kehakaal hormoonikuuri tagajärjel muutuda päeva jooksul kuni viis kilo. Ja mitte ainult kehakaal. 1969. aasta juulis viskas Jorma Kinnunen odaviske maailmarekordiks 92.70, mis tagas talle pääsu samal aastal Ateenas peetud EMile. EM-võistlustel lendas Kinnuse oda kuhugi 75 meetri kanti. Vale segu, öeldakse selle kohta spordiringkondades.
Neandertali inimene Homo sapiens neanderthalensis elas umbes 30 000 150 000 aastat tagasi. Neil oli palju pärisinimese tunnuseid piklik näokolju, ümar kukal, ajumaht 1400-1450 cm3 (nüüdisinimesel 1350-1500 cm3). Elasid jääaja algupoolel. Klassikalistel neandertali inimestel olid eriomased tunnused, mida pärisinimesel ei ole. Kasv oli üsna väike (155-165cm), suur, aga madal pea, laup tugevasti längus, suhteliselt suur nägu, suured silmakoopad ning lai ja tugevasti eenduv nina. Pärisinimene ehk tark inimene Homo sapiens ilmus maale umbes 300000...400000 aastat tagasi. Maa kõrgeima arenemistasemega organism, mõistuse ja kõnevõimega ühiskondlik olend, kes suudab valmistada tööriistu ja nende abil keskkonda mõjutada ning muuta. Targa inimese järeltulijateks peetakse kõiki praegusaja rasse ja rahvaid. 15. Nimeta inimeste peamisi erinevusi inimahvidest.
rohkem arenenud. Elasid lagedal maal (Lõuna-Aafrikas), kus ei piisanud taimset toitu, hakkasid sööma ka loomset toitu - pidama jahti, kasutama teadlikult algelisi tööriistu. Püstine inimene e. Homo erectus. - Suurem koljumaht ja kasv, täiuslikumad kivist tööriistad. Pidasid jahti, olid lihatoidulised ja oskasid kasutada tuld. Neandertaallane (Homo neanderthalensis)– lühike, jässaks ja lihaseline, suurema ajukoljuga, ümar kukal, lame laup, suured silmakoopad. Inimese evolutsiooni kõrvalharu. Arukas inimene ehk tark inimene ehk pärisinimene – kõrge laup, väikesed hambad, suur ajukolju, käsitlesid tööriistu. 45. Tead primaatidele omaseid tunnuseid. 46. Jäsemetel 5 sõrme/varvast; hea nägemine ning suur aju 47. Oskad võrrelda omavahel inimese ja šimpansi skeletti (vt. lk. 58) 48. Oskad nimetada inimliigile tüüpilisi tunnuseid (5). (vt. lk. 57) Suurem ajumaht; teistsugune hammastik; vähene ja kindlades
(Clutton-Block, 1991 (Eestis 1998), lk 8-9) 2. Kaslaste luustik Kaslaste luustik koosneb ligikaudu 250 osast. See moodustab jäiga raamistiku, millele kinnituvad pehmed kehaosad ja mis kaitseb neid vigastuste ja löökide eest, kindlustades samal ajal kassi liigutuste kiirust ja elastsust. Nii suurte kui ka väikeste kaslaste kolju näitab, et tegu on loomadega, kes on erakordselt hästi kohastunud oma saagi tapmisega ja selle söömisega nii kiirelt, kui võimalik. Suured silmakoopad kindlustavad avara vaatevälja, ajukolju kuulmispiirkond on suur ja lühikesed lõuad saavad laialt pärani avaneda. Kaslased tapavad saaki nii, et purevad oma teravate kihvadega saaki ja kisuvad kiskhammastega lihatükke saagilt lahti. (Clutton-Block, 1991 (Eestis 1998), lk 12-13) 3. Väikesed kassid 3.1 Kodukass Kasse tunti juba 7000 aastat tagasi. Egiptlased uskusid, et kassid on pühad loomad, ja kui oli tulekahju, siis kasse päästeti esimesena
Millistest põhiosadest närvisüsteem koosneb? Kesknärvisüsteem: Peaaju- juhib organismi talitlust, ühed piirkonnad võtavad info kehaosadest vastu, teised analüüsivad seda infot ja võtavad vastu otsuse, kolmandad saadavad käsklusi edasi eri elunditele, nt lihastele. Peaaju talletab ka infot. Seljaaju- ühendab peaaju enamiku piirdenärvisüsteemi närvidega, seljaaju kaudu liigub info keha närvide ja peaaju vahel, seljaaju juhib ka tahtele allumatuid liigutusi. Piirdenärvisüsteem: Selle moodustavad närvid, mis kannavad infot kehast kesknärvisüsteemi ja sealt tagasi kehasse. Mis on ajukoor ning mis tähtsus sellel on? Suuraju millimeetri paksune väliskiht. Ajukoore närvirakud juhivad inimese kehalist kui ka vaimset tegevust. Suurem osa on seotud info töötlemise ja säilitamisega. Selle eri piirkondades asuvad liigutuskeskus, mõtlemiskeskus, kõnelemiskeskus, maitsmiskeskus, haistmiskeskus, kuulmiskeskus, naha- ja lihastundlikkuskeskus ja n...
TartuTervishoiu Kõrgikool 1 Koostanud Merle Kolga 2007 sügis Hingamiselundid NINAÕÕS cavum nasi Ninaõõs on hingamisteede algusosa. Eest on ta avatud sõõrmetega, tagant toimub tagasõõrmete e. koaanide kaudu ühendus neelu ninamise osaga (ninaneeluga). Ninaõõne kohale jääb eesmine koljuauk, alla suuõõs, külgmiselt asuvad silmakoopad ja ninakõrvalurked (ülalõualuu-, otsmikuluu- ja põhiluu-urge, sõelluurakud). Ninaõõne luuline alus - meenutada kolju konspektist Ninaõõnel eristatakse ninaesikut ja pärisninaõõnt. Siin toimub sissehingatava õhu saneerimine - puhastamine, niisutamine, soojendamine ja kontroll. Ninaõõne näärmeterikas ripsepiteeliga limaskest on paks ja tursub kergesti mitmesuguste ärritajate mõjul (keemilised ained, infektsioon jne.) - nina "läheb kinni"
Neandertali inimene Homo sapiens neanderthalensis elas umbes 30 000 150 000 aastat tagasi. Neil oli palju pärisinimese tunnuseid piklik näokolju, ümar kukal, ajumaht 1400-1450 cm3 (nüüdisinimesel 1350-1500 cm3). Elasid jääaja algupoolel. Klassikalistel neandertali inimestel olid eriomased tunnused, mida pärisinimesel ei ole. Kasv oli üsna väike (155-165cm), suur, aga madal pea, laup tugevasti längus, suhteliselt suur nägu, suured silmakoopad ning lai ja tugevasti eenduv nina. Pärisinimene ehk tark inimene Homo sapiens ilmus maale umbes 300000...400000 aastat tagasi. Maa kõrgeima arenemistasemega organism, mõistuse ja kõnevõimega ühiskondlik olend, kes suudab valmistada tööriistu ja nende abil keskkonda mõjutada ning muuta. Targa inimese järeltulijateks peetakse kõiki praegusaja rasse ja rahvaid. Klassikaline kujutluspilt inimese evolutsioonist kui sirgjoonelisest liikumisest progressile
Pärilikud (Tingimatud). Teine osa omandatakse elu jooksul(Tingitud) Refleksikaar Tee, mida mööda erutus kulgeb. 1) Erutust vastuvõtvatest närvirakkudest 2) Närvikiududest, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi 3) Kesknärvisüsteemi teatud piirkondadest, kus toimub erutuse analüüs 4) Närvikiududest, mis juhivad erutuse keksnärvisüsteemist vastavasse organisse 5) Reageerivast organist INIMESE MEELEELUNDID. SILM Silma kaitsevad: Külgedelt ja tagant silmakoopad ning eest silmalaud, ripsmed ja niisutav pisaravedelik. Silma hoiavad paigal või liigutavad välised silmalihased. Lääts sarnaneb oma kujult ja funktsioonilt luubiga. Paikneb silmaava taga, seda ümbritseb ripslihas, mis muudab läätse kuju ning hoiab seda ka paigal Võrkkest sellel tekib vaadeldavast objektist ümberpääratud ja vähendatud kujutis. Võrkkestas on valgustundlikud rakud kolvikesed ja kepikesed -, mis võtavad vastu valgusärritusi. Vikerkest e
näiteks ,et mustanahalistel imikutel toimub areng kiiremini kui valgetel ja selle tõttu on mustad vähem neoteensed, ehk nad kaugenevad kiiremini loote staadiumist. Sealses peatükis toodi välja ka teine argument ,et kriminaalsus on sünnipärane ehk sünnitakse juba kurjategijatena. Näiteks toodi ka välja kurjategija põhijooned milleks olid näiteks : suur lõualuu, kõrged põsenukid, suured silmakoopad, tatoveerimine. Jäi mulle meelde teadlane Lombros kes pani oma teooriaga väga paljud süütud inimesed trellide taha . Lombros oli mees kel oli lausa kinnisidee ,et kurjategija peab olema seotud loomadega (metslastega) . Esialgsed uurimised küll ei annud talle mingeid seoseid ahvi ja kurjategijaga aga mida rohkme ta uuris seda hullemaks ja jaburamaks läks tema teooria. Ta leidis looduses kui suure mõrvamis ahela ja sidus selle kurjategijatega
Hingamissüsteemiga on ühenduses teised funktsioonid: haistmine (ninaõõnes) ja hääle tekitamine (kõri). 1 Nina. Nina on hingamis- ja haistmiselund. Nina skeletti moodustavad luud ja kõhred. Eristatakse ülemist, alumist ja kaks külgmist seina ning vaheseina. Ülemine sein eraldab ninaõõnt eesmisest koljuaugust, alumine suuõõnest. Mõlemal pool ninaõõnt asuvad silmakoopad ja ülalõualuu urked, taga ninaneel. Kaht ninasõõret eraldab teineteisest kõhreline vahesein. Ninasõõrmete sisepinnal on lame epiteel, millel on karvakesed, mis tõkestavad tolmu ja mustuse pääsu hingamisteedesse. Ninaõõs on hingamisteede algusosa. Ninaõõne limaskest (virveepiteel) on rikkalikult varustatud veresoonte, närvikiude ja nende lõpmetega. Veresoonte võrgustik on eriti arenenud ninavaheseina eesmises osas, kus sageli tekivad ninaverejooksud.
tööriistad). Aafrikas oli sel ajal veel mitmeid hominiidiliike, mis osutusid evolutsiooni tupikharudeks. 3) Püstine inimene e homo erectus (umbes 0,2-1,6 miljonit aastat tagasi, rändasid Aafrikas välja, jaht, lihatoidulised, kasutasid tuld). 4) Neandertali inimene e homo sapiens neanderthalensis (umbes 30 000-150 000 aastat tagasi, piklik nägu, ümar kukal, ajumaht suur 1400-1450 cm3, jääaja alguspoolel, kasv 155-156cm, suur aga madal pea, laup längus, suured silmakoopad, lai nina). 5) Pärisinimene e tark inimene e homo sapiens (30 000-40 000 aastat tagasi, kõrgeim arenemistase, kõnevõime, ühiskondlik, tööriistadega mõjutab keskkonda, järeltulijad kõik praegused rassid). Bioloogid on üksmeelel: Inimesed on evolutsiooni käigus eristunud loomadest, lahknenud inimahvide tüvivormist, vähemalt 2 miljonit aastat vana, tekkisid Aafrikas ja homo erecus rändas sealt esimesena välja, asustasid kogu vana maailma 40-50 tuhat aastat tagasi.
Eksteroretseptorid Väljaspool 13.2 Kompimiselund 13.2.1 Naha funktsioonid Tunnetus (puute-, surve-, temp-, valuretseptorid), Kaitse, Eritus (higi, rasu), Veredepoo, Toodab D-vitamiini 13.2.2 Naha tekised Juuksed, Küüned, Higi- ja rasunäärmed, Piimanääre 13.3 Nägemiselund 13.3.1 Silma ehitus 13.3.2 Silma abielundid ja kaitse Silma lihased, Pisara-aparaat, Silmalaud, Ripsmed, Kulmud, Silmakoopad 13.3.3 Haigused Lühinägevus, Kaugnägevus, Värvipimedus, Kanapimedus 13.4 Kuulmiselund ja tasakaalumeel 58 13.4.1 Kõrva ehitus Väliskõrva, Trummikile, Kuulmetõri, Keskkõrv, Sisekõrv, Tigu, Poolringkanalid, Kuulmisnärv, Kuulmiskeskus 13.4.2 Kuulmine Helid, trummikilele, keskkõrva, vasar, alasi, jalus, teole, Närviimpulsid, kuulmiskeskusesse. 13.5 Haistmiselund väär Haistmiselund paikneb ninaõõne ülaosas tõene
Liiguvad, rippudes küüniste abil puude okstel. Toituvad peamiselt puuviljadest. S. TUPAIALISEDPuuduvad vurrud, saakloomi otsivad terava kuulmise, haistmise ja nägemise abil. Enamikel pikk paksu karvaga saba. Omnivoorid. S. KARUSTIIVALISEDEsi- ja tagajäsemeid ühendab lennunahk. Võimelised liuglema, puudub tõeline lennuvõime. N. kaguan. S. ESIKLOOMALISED Väikesed poolahvilised - must nina nagu koeral ja kõigist teistest esikloomalistest paremini arenenud haistmismeel. Neil on suured silmakoopad. Suurem osa elab puu otas, siis jäsemed kohandunud haaramiseks. Öise eluviisiga väikesed loomad, elavad troopilistes metsades N. loorid, kandlased, leemurid. 19 Ahvilised - on neljajalgsed suudavad nad sirgelt istuda ja seisavad vahel püsti. Iseloomulik lame rindkere, karvane nina, suhteliselt suur aju, sügav alalõug ja terwavad kihavd. Enamikul ahvilistest lühike lame inimnäole sarnane koon
Luuresalk saadeti välja, et nad uuriks, kui sügav on nende lõigus vastase kaitseliin. Paul pakkus ennast luuresalka kuna ta tundis, et on teistele midagi võlgu. Nad leppisid kokku, et hiilivad okastraattõketest läbi ja lähvad siis lahku ja luuravad üksikult edasi. Räägiti, et nende vastas on mustanahalised. Neil oli raske silma peal hoida ja nad olid head piilurid. Pauli kõrvale maandus granaat. Ta ei kuulnud selle tulekut ja ehmatas. Ta lamas ikka lohus. Ta otsaesine oli higimärg, silmakoopad samuti, käed värisesid ja ta hingeldas. Tal oli hirm nahas. Ta üritas lohust välja roomata. Ta kuulis enda mehi möödumas. Ta surmahirm oli pühitud. Ta kuulis oma mehi, aga ta ei suutnud suunda kindlaks teha. Granaadid lendasid ja kuulipildujad ragisesid. Ta lebas kägardatult ühes suures lehtris, mis oli poolenisti vett täis. Kui rünnak algas, mängis ta surnut. Ta kuulis, kuidas üleval keegi tormas ja ta kartis, et keegi hüppab ta lehtrisse. Paul rebis
tagasi. Koljumaht mõnevõrra suurem lõunaahvide omast. Oskasid valmistada mõningaid tööriistu. 3.)Püstine inimene Homo erectus- elas erinevates maailmajagudes 0,2-1,6 milj a. tagasi. Tegelesid jahiga, oskas kasutada tuld, olid lihatoidulised. 4.)Neandertalli inimene-elas u 30 000-150 000 a. tagasi. Piklik näokuju, ümar kukal, ajumaht 1400- 1450 kuupsentimeetrit, elasid jääaja alguspoolel. Lühike kasv (155-165cm), suur, madal pea, suur nägu, silmakoopad, suur tugevasti eenduv nina. 5.)Püstine inimene e tark inimene, Homo sapiens-Maale 300 000-400 000 a. tagasi. Maa kõrgeima arenemistasemega organism, mõistuse ja kõnevõimega, suudab valmistada tööriistu.
2.2.8. Selts: Tupaialised (Scandentia) Puuduvad vurrud, saakloomi otsivad terava kuulmise, haistmise ja nägemise abil. Enamikel pikk paksu karvaga saba. Omnivoorid. 16.3.9.2.2.9. Selts: Karustiivalised (Dermoptera) Esi- ja tagajäsemeid ühendab lennunahk. Võimelised liuglema, puudub tõeline lennuvõime. N. kaguan. 16.3.9.2.2.10. Selts: Esikloomalised (Primates) Väikesed poolahvilised - must nina nagu koeral ja kõigist teistest esikloomalistest paremini arenenud haistmismeel. Neil on suured silmakoopad. Suurem osa elab puu otas, siis jäsemed kohandunud haaramiseks. Öise eluviisiga väikesed loomad, elavad troopilistes metsades N. loorid, kandlased, leemurid. Ahvilised - on neljajalgsed suudavad nad sirgelt istuda ja seisavad vahel püsti. Iseloomulik lame rindkere, karvane nina, suhteliselt suur aju, sügav alalõug ja terwavad kihavd. Enamikul ahvilistest lühike lame inimnäole sarnane koon. Vana Maailma ahvid (N. paavianid, koolobused, languurid) ja Uue Maailma ahvid (N.
evolutsioonis. Lombroso märkis, et paljud metslaste tavapärased toimingud nagu tapmine, vägistamine ja kannibalism on alles inimliigi ja ühiskonna arenedes muutunud kuritegudeks. Seetõttu on võimalik niisugustel indiviididel leida kindlaid füüsilisi tunnuseid, stigmasid, mi ssolid iseloomulikud primitiivsetele inimese eellastele. Lombroso leidis, et sünnipärastel kurjategijatel on sageli tohutult suured lõualuud, kõrged põsenukid, puhmas kulmukaared, hiigelsuured silmakoopad ja suured kõrvalestad, madal ja kitsas laup, suhteliselt pikad käed, tumedam, s.o pigmendirikkam nahk. Füsioloogilisteks ja patoloogilisteks eripäradeks olid alanenud tundlikkus, mistõttu on nad võimelised taluma suurt valu, varakult tekkivad kortsud, teravam nägemine, värvipimedus, kogelemine, varastel näo ja käte liikuvus, ekslevad silmad. Kurjategijate kõlbelise taseme üseloomustamiseks nimetas suurt huvi orgiate vastu, julmust,
teostatud. Blender- lihtne ja vaba kasutusega 3D tarkvara. Soeng muudab oluliselt rekonstruktsiooni väljanägemist. „Wilma“ DNA põhine rekonstruktsioon: neandertallased olid punapead, tedretähnilised, sinisilmsed ja heledanahalised. 9. Näojoonte tunnused (kuni 10 paari) Juuste värv (blondid, pruunid, punased), kulmud (esiletungivuse ulatus), silmaiiris (sinised, pruunid), nina (lai, kitsas, ümar, terav), lõug (kui silmatorkav), naha värv (hele, tume), silmakoopad (lähestikku, teineteisest eemal), põsesarnad (kõrged, madalad), huuled (täidlased, kitsad), jne. 10. Molekulaarbioloogia põhipostulaat Molekulaarbioloogia keskne dogma (Cricki postulaat): 1. Replikatsioon: DNA->DNA, RNA->RNA, 2. Transkriptsioon: DNA->RNA, 3. Pöördtranskriptsioon: RNA->DNA, 4. Translatsioon: RNA->valk. Geneetiline kood(võti)- nukleotiidne info aminohappelisse infosse. 5. Valk(tunnus) mitte nukleiinhappele! Geneetiline informatsiooni vool
1 FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID JA PÕHIJOONED Filosoofia püüab väljendada väljendamatut; mis on teadmiste piiride taga. On vihje, et kusagil on tõde. Mõtteteadus - elu liigub mõtte jõul edasi. Kui mõte on loid, siis nii liigub ka elu. Filosoofias on erinevaid vaateviise ühele ja samale asjale. Filosoofia lätteks on kõrgem uudishimu, mis Vanas-Kreekas liikus kahes suunas: 1)Joonia koolkond (praeguse Türgi, Väike-Aasia rannik) - esitatakse küsimus asjade algusest (arhe); 2)Sofistide ajastu - neid ei huvita asjade algus, nende mõtete keskmes oli inimene (antropos). Need kaks suunda võttis kokku suur Kreeka filosoof Platon. Ta leiab, et tarkus voolab mõlemast allikast - maailmast ja me endi sügavusest. Platon esitab filosoofia 3 põhiküsimust: 1)Mis on tõene?; 2)Mis on hea? (eetikaküsimus); 3)Mis on ilus? (esteetika). Immanuel Kant on viimane suur valgustaja, suur kriitik. Immanuel Kant sõnastab 4 küsimust: 1)Mida ma võin tead...
mahu (aju suuruse) (kuigi osal kurjategijatel, mõrvaritel, olevat vastupidi suur pea ja aju) ja ebasümmeetrilisus, peaaju ehitus meenutavat sageli alamate loomade aju, suurem kolju paksus, röövlitel, mõrvaritel ja süütajatel olevat sageli tugev kehaehitus, sõrmed olevat isikuvastasel kurjategijal lühikesed ja jämedad, varastel pikad ja peenikesed jne. Sünnipärastel kurjategijatel on sageli tohutu suured lõualuud, kõrged põsenukid, puhmas kulmukaared, hiigelsuured silmakoopad ja suured, kruusi kõrva kujulised kõrvalestad, näoosa suurem etteulatuvus koljul, madal ja kitsas laup, suhteliselt pikad käed, tumedam, s.o pigmendirikkam nahk. Füsioloogilisteks ja patoloogilisteks eripäradeks olid alanenud tundlikkus, mistõttu on nad võimelised taluma suurt valu, varakult tekkivad kortsud, teravam nägemine, värvipimedus, kogelemine, vasakulaarse reaktsiooni (punastamise) puudumine, kõõrpilk, varaste nöo ja käte liikuvus, ekslevad silmad jne.
inimese evolutsioonis.Lombroso märkis,et paljud metslaste tavapärased toimingud,nagu tapmine,vägistamine ja inimsöömine alles inimliigi ja ühiskonna arenedes muutunud kuritegudeks.Seetõttu on võimalik niisugustel indiviididel leida kindlaid füüsilisi tunnuseid,stigmasid,mi solid iseloomulikud primitiivsetele inimese eellastele. Lombroso leidis,et sünnipärastel kurjategijatel on sagely tohutu suured lõualuud,kõrged põsenukid,puhmas kulmukaared,hiigelsuured silmakoopad ja suured,kõrvalestad,madal ja kitsas laup,suhteliselt pikad käed,tumedam,s.o pigmendirikkam nahk.Füsioloogilisteks ja patoloogilisteks eripäradeks olid alanenud tundlikkus,mistõttu on nad võimelised taluma suurt valu,varakult tekkivad kortsud,teravam nägemine,värvipimedus,kogelemine,varastel näo ja käte liikuvus,ekslevad silmad.Kurjategijate kõlbelise taseme üseloomustamiseks nimetas suurt huvi orgiate vastu,julmust,sadistlikkust,
Üldine sissejuhatus Hingamisteed ja kopsud moodustavad hingamiselundkonna, mille ülesanne on tagada gaasivahetus organismi ja väliskeskkonna vahel. Hingamine on ainevahetusprotsess, mis annab elutegevuseks vajaliku energia. 67 Anatoomiline jaotus Ülemised hingamisteed 1) Ninaõõs Ninaõõs avaneb etepoole inasõõrmetega, tagantpoolt on ta ninakarbikute (concha nasalis) kaudu ühenduses neelu ninamise osaga. Ninaõõne kohale jääb eesmine koljuauk, alla suuõõs, külgedel asuvad silmakoopad ja ninakõrvalurked. Ninaõõs jaguneb vaheseina varal kaheks sümmeetriliseks pooleks. Nina vaheseina ja karbikute vahele jääb ninakäik. Ninaõõs on ühendatud koljuluude õhkusisaldavate urgetega ehk ninakõrvalkoobastega (ülalõualuu-, lauba-, kiilluu-urge ja sõelluulabürint). Ninaõõnde avaneb nina-pisarakanal. Alumise ninakäigu horisontaalne suund on oluline mao sondeerimise ja ninakaudse hingamisteede intubatsiooni korral (→ ptk „Hingamisteede käsitlus“).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
