Milliste küsimustega tegeleb religioonifilosoofia? (Reliogioosne eetika vaatleb inimese ja jumala vahekorda praktilisel tasandil. Kuidas käituda, et õndsaks saada? Kuidas olla jumalale meelepärane? Millised on religioossesse kogukonda kuuluva inimese omadused, teod? Mis on tema eesmärgid?) Religioonifilosoofias küsitakse: kas inimese eksistentsiaalsel situatsioonil on mõte/tähendus? Kust see tähendus/mõte tuleb? Kas elul on mõte? Kas jumal on olemas? Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada või vastupidi? Kes või mis on jumal? Miks on maailmas kurjus? Kes on selle eest vastutav? Kuidas määratletakse kristliku religiooni jumalat religioonifilosoofias? Jumalat määratletakse kui transtsendentset, ontoloogilist, kognitiivset, moraalset ja absoluutset substantsi. Isiksus, kes pole loodusjõud, stiihia ega tung, vaid inimese laadi olend, kellel on eneseteadvus, ta suudab seada eesmärke ja neid ellu viia. Teda iseloomustab isiksuse sisemine ko...
2. loeng 1. Milliste küsimustega tegeleb religioonifilosoofia? Kas Jumal on olemas? Kas Jumala olemasolu on võimalik tõestada või ümber lükata? Kes või mis on Jumal? Miks on maailmas kurjus ja kes selle eest vastutab? Kas inimese elu on mõte või tähendus, mida ta ise või teised pole talle andnud? Kust see tuleb? 2. Kuidas määratletakse kristliku religiooni Jumalat religioonifilosoofias? Igavene teisel poole aega ja ruumi eksisteeriv isiksus, kes lõi maailma ja kelle kolm tähtsamat predikaati on kõikvõimas, ülim tarkus ja ülim headus. Aga võib ka transtsendentne, ontoloogiline, kognitiivne ja moraalne absoluutne substants. 3. Kas Jumala olemasolu on võimalik tõestada? Tooge näiteid! Jumala olemasolu küsimust on küsitud läbi aegade ja küsitakse edaspidigi. Reaalselt aga ei ole tema olemasolu ära tõestatud. Kuid on olemas kaks seisukohta, mille järgi võib ehk oletada: ateistlik ja kristlik positsioon. Ateistlik- Feurback ...
Kosmoloogilise eelhäälestuse argument: Et orgaaniline elu oleks võimalik, pidi Suure Paugu hetkel kehtima füüsikalised konstandid olema täpselt sellised nagu nad täna on. 3. Eksistentsiaaalne tõestus: Pascal paradiisi müüt on parim seletus inimese loomulikule nostalgiale. Loomupärane inimese tung ja iha millegi suurema, kõrgema, ülevama järgi. Mälestus paradiisist. Postmodernne religioonifilosoofia: Isegi kui jamalaid ei olnud olemas, siis kui nendesse hakati uskuma, tasapisi selle uskumise käigus saavad nad olevaks. Kui on terve kogukond, kes usub jumalasse ja käitub, selle jumala reeglite järgi, siis nende inimeste kollektiivses uskumuses saavad need jumalad olevateks. Muutuvad samamoodi olevateks nagu arvud ja geomeetrilised figuurid. Jumala olemasolu ja olemuse üle loogika vahenditega arutleda ei saa. 4. Mis on teodiike?
15. Pascal kutsub inimest "mõtlevaks pillirooks." Mida see tähendab? Teadmine tõstab inimese teadmatuse madalseisust, inimene pole üksnes pilliroog, nõrgim lülidest, vaid ta on "mõtlev pilliroog" st tal on teadmine enda nõrkusest. 16. Mis on filosoofia? Filosoofiat võib käsitleda kui repliiki (reply) ennast vastust eksistentsiaalsele situatsioonile, eksistentsiaalsele olukorrale järgnevaid mõttekäike ja nende keelelist väljendamist. 1. Milliste küsimustega tegeleb religioonifilosoofia? Religioonifilosoofia küsib, kas inimese olemasolul on mõtet või mitte ning kust see mõte tulla võiks. Peamiselt tegeleb religioonifilosoofia küsimusega jumalast, tema olemasolu tõestamisest/ ümberlükkamisest, tema olemusest, samuti on religioonifilosoofias oluliseks teemaks kurjus ning selle eest vastutamine. 2. Kuidas määratletakse kristliku religiooni jumalat religioonifilosoofias? Jumal on igavene, väljaspool aega ja ruumi eksisteeriv maailma loonud isiksus, kelle
• igavene (ajatu) • muutumatu • lihtne Jumala omadused (2) • kõiketeadev (omnistsientne) • kõigeväeline (omnipotentne) • üleloomulik, teispoolne (transtsendentne) • kõikjal kohalolev (omnipresentne) • ülimalt hea • universumi looja, alalhoidja ja valitseja • moraalse kohustuse kehtestaja Kas on Jumal? - Kas olemasolu saab tõestada või ümber lükata? Religioonifilosoofia • Jumalatõestused kuuluvad religioonifilosoofia valdkonda. Mõistagi tegeleti jumalatõestustega eriti innukalt keskajal, aga ka varasel uusajal. Hästi tuntud on Aquino Thomase (1225-74) “viis teed” Jumala olemasolu tõestamiseks. • Religioonifilosoofias tegeletakse veel nt selliste mõistete nagu lunastus, ilmutus, kurjus, religioosne kogemus selgitamisega. Samuti uuritakse usu ja mõistuse vahekorda, religiooni keelt jpm. Jumalatõestused 1. Teleoloogiline argument 2. Kosmoloogiline argument 3
Võrdlev usundilugu – uurib eri religioone võrdlevalt ajalooteljel Religioonifenomenoloogia – uurib võrdlevalt eri religioonide üksiknähtuste sarnasusi ja erinevusi (mäiteks arusaama jumalast, ohverdamist, mingit müüditüüpi jne) Religioonisotsioloogia – uurib religiooni toimimist ühiskonnas (kogukondade mõju indiviididele) Religioonipsühholoogia – uurib religioonides olevaid psüühilisi nähtusi ja elamusi Religioonifilosoofia – uurib religioossete ideede kujunemist filosoofilises plaanis Religiooni määratlus Religioon on mingile inimrühmale omane ideede ja käitumiste kogum, mida seob usk olendisse, nähtusesse või tegevusse, millest/kellest tuntakse end sõltuvat Religiooni ja teoloogia vahekord Teoloogia ( kr theos – jumal, logos – sõna) on teadus mingi religiooni jumalatest, õpetustest, riitustest ja teenimisest Igal religioonil on oma teoloogia
Vanim ja oluliseim karamus on veedad, mis tähendab usulist ja püha teadmist. Veedade rühmitus: 1. Veeda hümnid - sanskritikeelsed ohvri-, palve- ja ülistuslaulud ning loitsud. Vanim Rig-Veda u 1200-1000 eKr; 2. Brahma raamatud - seletavad veedasid, olid preestrite rituaalsed käsiraamatud. 3. Upanisadid - tekkisid u 800-600 eKr Brahma jätkuna. Esiplaanil õpetus ja meelelaad. Kasutatakse ka nimetust veedanta ehk veedade lõpp. Peetakse veedade täienduseks, kuna neis on religioonifilosoofia arenenum kui veedades. Pühade meets kirjapenkud: Ramajana, India rahvuseepos Mahabharata (u 400 eKr), mille iseseisev osa on Bhagavadgita - Jumala laul. Veeda usund oli algselt keskendunud aarialaste ohvrite abil saavutatavale maapealsele õnnele. Brahmanism on preestritekeskne ohverdamisreligioon, sellest eraldusid iseseisvateks usunditeks dzainism ja budism, mis ei tunnista veedade jumaliku päritolu. Hinduismi sünd langeb kokku brahmanismi reformimisega, 7-9sajandil. Salliv usund,
Usundimaailma suurimad küsimused 1. Inimene ja religioon Religioon omandamise põhjused: 1) Traditsioon (põlvest-põlve) 2) Intellektuaalse otsingu lõppfaas 3) Kaasaminek autoriteediga 4) Rahvuslikud/poliitilised taotlused Maailmas levinud religioonid ja maailmavaated: 1) Kristlased 32% 2) Moslemid 21% 3) Hinduistid 13,5% 4) Usunditesse kuulumatud 12,5% 5) Budistid 6% 6) Hiina usundid 6% 7) Rahvausundid 4% 8) Ateistid 2,5% 9) Muud 2,5%...
olevat. · Kosmilise disaini paratamatuse argument (Leibniz)- meie maailm on parim kõigist võimalikest maailmadest. Jumal on loonud niisuguse maailma korra, mille reeglite kogusumma annab parima tulemuse võrreldes olukorraga, kus kõik valitsev ja reeglistik oleks teistsugune. 5. Kirjeldage filosoofide seisukohti usu ja mõistuse vahekorra küsimuses. Postmoderne religioonifilosoofia: Jumala eksistentsi tõestamise poolt argument imaginaarse valla retroaktiivsest teostumisest- jumalad tasapidi uskumise käigus saavad olevaks , sisenevad eksistentsi, muutuvad eksisteerivateks. Igasuguse religiooni filosoofia vastu laiemalt argument: loogika transtsendentsest kehtivusest- kui on nii, et jumal on kõikvõimas, siis kas jumal võib luua nii raske kivi, et ta seda ise üles tõsta ei jõua? Me ei tea oma loogika piire. Me ei tea kas loogika kehtib selle maailma
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond MA10 G.W.F. HEGELI AJALOOFILOSOOFIA Referaat Juhendaja: Ahto Mülla Tallinn 2011 Sisukord 6 Sissejuhatus Hegel on pöördelise tähtsusega figuur lääne filosoofia ajaloos ning tema loominguline pärand on äärmiselt laiaulatuslik. Sellest oli ja on tugevalt mõjutatud suur hulk ainevaldkondi: filosoofia põhiosad, poliitika ja sotsiaalteooria, esteetika, ajaloofilosoofia ning teoloogia ja religioonifilosoofia. Referaadis käsitlen G.W.F. Hegeli elulugu ning keskendun peamiselt tema ajaloo alastele uurimistele ja filosoofilistele arusaamistele. Tema üht põhiteostest ,,Ajaloofilosoofia" on analüüsitud erinevates raamatutes ning neist nelja olen ma ka oma referaadi koostamise aluseks kas...
Mina vs See Kanti ja Hegeli filosoofiast lähtudes Ikka ja jälle jõutakse elus Jumala olemasolu või mitteolemasolu tõestamiseni, kuid kas see on vajalik. Võtame ühe näite: ,,Kui palvetad, et saada rikkaks. Kas Jumal teeb nii, et sa saad rikkaks või annab sulle võimaluse saada rikkaks? Kui palvetad, et olla õnnelik. Kas Jumal teeb sind õnnelikuks või annab sulle võimaluse olla õnnelik?" Selliseid küsimusi võib igaüks endale esitama jääda, kuid tulemuseni peab jõudma isik ise. Immanuel Kant on öelnud: ,,Lollpeasid ei saa niikuinii aidata ja geeniused aitavad ennast ise." Sellele vastuolus on Georg Wilhelm Friedrich Hegel: ,,Mitte üksik ei toimi, vaid maailmavaim toimib üksiku läbi tööriistana." Need kaks mõttekäiku tekitavad küsimuse: ,,Kes või mis mind siin maailmas juhib, kas mina ise või miski suurem olend või printsiip?" Hegel peab indiviidi, rahvast, ajastut vaid pa...
Küllus elutseb siin kõrvuti viletsusega, kõrb on kõrvuti Niiluse roheliste orgudega. Maailma vanimal turismimaal on palju näidata. Kõige rohkem on aga mitte üksnes Kairole, vaid kogu Egiptusele kuulsust toonud Giza püramiidid.Tänapäeva Egiptuse territooriumil on püramiide kokku loendatud üle saja. (www.scandinaviantours.ee) Kogu tänapäeva maailmas võib täheldada egiptuse tsivilisatsiooni suurt mõju. Sellel maal loodi kalender. Egiptuses tekkis esimene monoteistlik religioonifilosoofia. Arvatakse, et egiptlased olid esimesed, kes avastasid Ameerika (see võis toimuda umbes 1500 aastat e.m.a ehk 3000 aastat enne Kolumbuse avastusretki). Egiptlased (orisõduritest mamelukid) olid esimesed, kes suutsid peatada takistamatute mongolite pealetungi läände. Underwood : 23) 14 KASUTATUD ALLIKAD 1. Altrov, Rene.- Ruum ja kommunikatsioon. Ruumikasutus eestlaste suhtluses :
Ja meie ise oleme enda jaoks lõpuni võõrad siis selles võõruses leiab Camus absurdi. Mõte, et meist jääb pärast surma vaid tunnetetta lihamängi on üks absurdi tunde sisu. Camus loeb absurdi põhjuseks “ rahutust”, mis tekib näiteks tülpimusest rutiini suhtes või inimese soovist luua ühtseid printsiipe ja kõike lihtsustada. Ja soov lihtsustada põrkub omakorda kokku irratsionaalsusega. See kokkupõrge põhjustabki absurdi. Nädal. 2 1.Milliste küsimustega tegeleb religioonifilosoofia? Religioonifilosoofide peamine eksistentsialistlik küsimus on kas eksistentsiaalsel situatsioonil on mingi mõte või ei? Kui leitakse, et inimese mõttel on tähendus siis sellest tekib teine küsimus, kust tuleb inimese mõtte tähendus? Religioonifilosoofia keskseks küsimuseks aga loetakse küsimust kas jumal on üldse olemas ja kuidas on tema olemasolu või olematust võimalik tõestada? Leides kinnitust jumala olemasolule tekivad omakorda uued küsimused kes või mis ja
Lisas sellesse agressiivse ja rohmaka stiiliga teosesse veel radikaalsed seisukohavõtud imede ja Jumala teemadel, et pälvida üldsuse tähelepanu. Saigi, kuid eelkõige kui kriitika ja pilkamise objekt. Nüüdisajal loetakse Hume skeptitsismi läbimurdvaks etapiks lääne mõtteloo arengus. Nimetatud kahe teose kõrval vihiseb Hume filosoofiline mõõk kõige uljamalt tema lühikeses raamatus ,,Vestlused loomulikust religioonist", mis on üks religioonifilosoofia klassikalisi teoseid. Hume püüab näidata seal, et religioonile on võimatu leida ratsionaalset alust. Kuna teos kujunes üldilmelt liiga ägedaks ja radikaalseks, jättis Hume selle avaldamata ning see ilmus alles pärast tema surma (1779) Tuleb mainida ka 1752.aasta teost ,,Uurimus moraali printsiipidest", milles Hume püüab uuesti formuleerida oma esikteose moraalifilosoofiat puudutavad osad. Kirjutas ka veel Inglismaa ajalugu käsitleva ulatusliku teostesarja, mis tegi temast kõige
Olemise filosoofia. . Eksistentsialismile panid aga aluse Martin Heidegger (1889-1976) Freiburgi ülikoolist ja Karl Jaspers (1883-1969). 14. Milliseks kaheks alaliigiks jaguneb eksistentsialism? Religioosne eksistentsialism (esindajad Marcel, Jaspers, Berdjajev) ja ateistlik eksistentsialism (esindajad Heidegger, Sartre, Camus, Bevoir). 15. Kes on prantsuse tunnustatuim eksistentsialistlik filosoof ? Jean-Paul Sartre (1905-1980 16. Millega tegeleb religioonifilosoofia? Tõele hinnangu andmine ongi üks religioonifilosoofia ülesandeid nagu seda on ka Jumala olemasolu tõesuse ja kurjuse tõesuse problemaatikaga tegelemine. 17. Kes oli keskaja tunnustatuim katoliiklik religioonifilosoof ? Hollandi filosoof Benedictus Spinoza. 18. Nimeta tema põhiteos. "Tractatus theologo-politicus ("Teoloogilispoliitiline traktaat"). 19. Keda filosoofidest peetakse saksa klassikalise idealistliku filosoofia esimeseks ja teiseks alussambaks? Esimene sammas Immanuel Kant
tõsiasjadest ent ei õpeta midagi) ja teooria (seletab kuid ei tõesta). Vastuhakk homse suhtes. Inimesed elavad tuleviku nimel, ent inimene kuulub ajale seega eesmärk mille nimel elatakse on kõige suurem vaenlane. Mis on absurditunde põhjuseks Camus järgi? Camuse arvates on absurditunde põhjuseks tülpimus, tülpimusega kaasnev rahutus, irratsionaalsuse ja meeletu selguseviha vastandamine. Inmlike ootuste ja maailma meeletu vaikimise vastandusest. Milliste küsimustega tegeleb religioonifilosoofia? Religioonifilosoofia tegeleb põhiliselt küsimustega mis puudutavad Jumalat, tema olemasolu tõestamisest või siis ümberlükkamisest. Miks on maailmas kurjus ja kes on vastutav? Kas inimese eksistentsiaalsel situatsioonil on mõte või tähendus? Kuidas määratletakse kristliku religiooni jumalat religioonifilosoofias? Igavest, teisel pool aega ja ruumi eksisteerivat isiksust, kes lõi maailma ja kelle kolm tähtsamat predikaati on *kõikvõimsus *ülim tarkus *ülim headus
valik on juba tehtud, on illusioon ilma sügavama sisuta. Ma ei või uskuda argumentidele toetudes, ma ei või uskuda mingitele välistele kinnitustele toetudes ma võin uskuda vaid siis, kui ma valin usu. (Saarinen 1985) 6. Paradoks 11 Usk peab põhinema valikul; valik peab korduma. Kuid alles siis, kui valik tuleb teha absoluutse paradoksi kasuks, alles siis on usk meie ees puhtaimal kujul. See hämmastav väide viib meid Kierkegaardi religioonifilosoofia tuuma juurde.(4) Jeesus on Jumal ajas; ristiusu põhisisu koondub sellesse paradoksi, mille kohaselt igavene on muutunud ajalooliseks. Inkarnatsiooni teoloogilised ja filosoofilised ulatuvused on Kierkegaardi mõtlemise baasiks. (Saarinen 1985) Igavese ja ajaliku kategooriad on leppimatus vastuolus. Jeesuse inimeseks saamine on maailmaajaloo eksistentsidraama nullhetk, mille kiirgus ulatub kõikjale. Hetk, mil jumalus tungis aega, on otsustav lähtepunkt.(Saarinen 1985)
Siiski on selline eristus ekslik. Oma uues valgustuslikus sissejuhatuses väidab Raymond Plant, et Hegeli teoloogilised uuringud tegelevad meid kõiki huvitavate teemadega. HEGELI TÄHTSUS Hegel on pöördelise tähtsusega figuur lääne filosoofia ajaloos ning tema loominguline pärand on äärmiselt laiaulatuslik. Sellest oli ja on tugevalt mõjutatud suur hulk ainevaldkondi: filosoofia enese põhiosad, poliitika ja sotsiaalteooria, esteetika, ajaloofilosoofia ning teoloogia ja religioonifilosoofia, mis on käesoleva referaadi põhiteema. Isegi tänapäeval püüavad nende valdkondadega tegelevad filosoofid sageli lähtuda Hegeli mõtlemisest ja sõnastada omi mõttekäike nii, et need oleksid seotud Hegeliga. Peaaegu võimatu on mõista paljusid 20.sajandi erinevatest filosoofiatraditsioonidest pärinevaid olulisi mõtlejaid, ilma nende hoiakut Hegeli suhtes tundmata. See kehtib nii Sartre'I, Heideggeri, Merleau-Ponty, Kojeve'i (kelle ideed töötas ümber Francis Fukuyama oma
· ANAXIMANDROS · Mis on tegelikkuse olemus? 611 546 e.Kr · ONTOLOOGIA ehk olemisõpetus. · Oli Thalese kaasaegne kaasaegne ja kaaslinnlane. · Vaimufilosoofia. Mis on vaim? Mis eristab inimteadvust · Neid nimetatakse sõpradeks ja sugulasteks. Ilmselt oli arvutist? Thalese õpilane. · Religioonifilosoofia · Ta on kirjutanud geomeetria õpiku, teinud taevagloobuse · Filosoofia ainevaldkonnad eelkäija. · ANTROPOLOOGIA ehk õpetus inimesest. · ANAXIMANDROS · Moraalifilosoofia, eetika ehk õpetus sellest mis on hea. · Joonistas esimesena maailma kaardi. · Ajaloofilosoofia püüab haarata ajaloo olemust ja mõtet. · Ilmselt babüloonlaste eeskujul.
Ta tahab elu absurdsuse käest põgeneda taaskohanemise lootusse või enesetappu. 7. Mis on absurditunde põhjuseks Camus järgi? Camus’ järgi on absurditunde põhjuseks üllatusvarjundiga tülpimus rutiinist, rahutus ja küsimus „milleks?“. Absurd avaldub irratsionaalsuse ja meeletu selguseiha vastandumisel, mis sõltub nii inimesest kui ka maailmast. 2. loeng 1. Milliste küsimustega tegeleb religioonifilosoofia? 2. Kuidas määratletakse kristliku religiooni jumalat religioonifilosoofias? 3. Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada? Tooge näiteid. 4. Mis on teodiike? 5. Kirjeldage filosoofide seisukohti usu ja mõistuse vahekorra küsimuses. 1) Religioonifilosoofia tegeleb erinevalt kristlikust moraaliõpetusest eelkõige küsimustega elu mõtte üle: * Kas inimese eksistentsil on tähendus ja mõte või mitte? * Kas elu mõte on tagaotsitav või saatuse poolt määratud?
Eksistentsiaalne tõestus: Kristlik religioon on õige kuna see vastab kõigile meie vajadustele.(vaimsed) Olematute asjade olematust ei sa tõestada. Kurjuse probleem: Looduslik ja moraalne kurjus Teodiike /teoditseia jumalaõiguse teooria Teodiike moraalse kurjuse kohta: vaba tahe Teodiike loodusliku kurjuse kohta: illusiooni argument(Platon) Kosmilise disaini paratamatuse argument. Leibniz: meie maailm on parim kõigist võimalikest maailmadest. Postmoderne religioonifilosoofia: Poolt argument: argument imaginaarse valla retroaktiivset teostumisest. Väljamõeldud asi saab mingi aja möödudes retroaktiivselt olevaks, Vastu argument: argument loogika transtsendentsest kehtivusest: Kui jumal on kõikvõimas, kas ta võib luua nii raske kivi, et ta seda ise üles ei jaksa tõsta? Jah ta peaks suutma luua nii raske kivi, kuna tema ise kehtestab loogika reegleid. Usu ja mõistuse vahekord 1. ratsionaalne seisukoht (Thomas Aquinas)
Ülesminek: See saab võimalikuks vaid puhastumise ehk katarsise protsessis. Inimese tegevusel on seda suurem väärtus, mida vähem on see seotud meelelise maailmaga. Platoni 4 voorust (tarkus, mehisus, õiglus, mõõduksus/enesevalitsus) on üksnes madalamad astmed teel eesmärgile. Kõrgeim on kontemplatsioon, mis ületab igasuguse mõtlemise ja teadvuse. EKSTAAS, milles vahetult vaadeldakse ürgalget. Me püsime ülima suunas, kui hoiame nousi puhtana. Lähedane India religioonifilosoofia pühimeeleolule. Stoitsism , epikuurose võrdlus, oma positsioon, Keskaja filosoofia algab 476 (Lääne-Rooma riik lagunes) Keiser Konstantinus viis pealinna üle Konstantinoopolisse. Pime keskaeg Suur rahavasterändamine 600-800. Varajane keskaeg Kõrgkeskaeg Hiliskeskaeg 20 mõistet KT-s 09.10 Mida õpetasid nt epikuurlased- vastan ühe lausega. Mõni tsitaat ka , et kes ütles
• Usu ja ühiselu suhete uurimine • nt. millistes ühiskondlikes olukordades kerkivad esile uususundid või kuidas on ristiusk või islam vastanud ilmalikustumise väljakutsele • Religioonipsühholoogid keskenduvad üksikinimesele. • Usulised kogemused ning inimese arengu, elukriiside ja usu suhe • nt. kas laps ja täiskasvanu või mees ja naine usuvad ühtmoodi; kuidas inimene kogeb usulist pöördumist ning mis tähendus on sellel tema elule • Religioonifilosoofia (peetakse vahepeal religiooniteaduse üheks osaks) uurib religioosse keele omapära, küsimust Jumala või kõrgema jõu olemasolust ja selle võimailkkusest. 2. Kristluse tekkimine ja Jeesuse elu KRISTLUSE TEKKIMINE • Jeesuse õpetust levitasid eelkõige tema järgijad, kes moodustasid kiriku • Jeesuse apostlid: Peetrus, Johannes, Paulus • Esimesed varakristlaste järglaskogudused tekkisid 1. saj Jeruusalemmas ja Galileas • Rooma riigis, Juudamaal
*Deism – õpetus, mille järgi igavene ja kõikvõimas Jumal on loonud maailma, kuid edaspidi maailma asjadesse ei sekku ega ilmuta end. Seega pole mõtet palvetada, maailm kulgeb omasoodu. Deism ei välista surmajärgset elu. *Ateism – jumalate ja muude üleloomulike olendite eitamine või arusaam, et pole alust neisse uskuda. Üldjuhul eitab surmajärgset elu. *Panteism – vaade, mille kohaselt ebaisikuline ainujumal ja maailm on identsed. Kas Jumal on? Jumalatõestused kuuluvad religioonifilosoofia valdkonda, mis tegeleb veel mõistetega nagu lunastus, ilmutus, Jumal, patt, kurjus, religioosne kogemus ja nende selgitamisega.Samuti uurib usu ja mõistuse vahekorda ning keelt, mida religioosses praktikas kasutatakse. Jumalatõestused Erinevad argumendid: Teleoloogiline argument Kosmoloogiline argument (Ontoloogiline argument – Jumala mõiste on selline, et temast ei saa mõelda teisiti
Teadusliku ateismi ja teiste teaduste seose kohta märgib ateismiuurija Kääriäinen, et kogu religiooni ja mitte ainuüksi ta dogmasid ei saa tühistada ainult loodusteaduste infole tuginedes. Ta peab ateismi mingil määral sünteetiliseks teaduseks ja nimetab veel, et teaduslik ateism ei loo maailmavaatelist informatsiooni ise, vaid võtab selle teistelt teadustelt. Teaduslik ateism on üldjoontes jagatud järgmisteks alaliikideks: 1. Religiooni teaduslik uurimine a) religioonifilosoofia b) religioonisotsioloogia c) religioonipsühholoogia d) religioonilugu 2. Religioonikriitika 3. Ateistliku hariduse teooria 4. Ateismiajalugu Eestis oli aktiivselt oli esindatud religioonisotsioloogia, mis oli peamiselt esindatud TPI filosoofiakateedri ateismialaste töödes. Üks enimlevinud käsitlustest oli ka religioonilugu, nähtavasti johtus see poliitilise korra muutusest põhjustatud vajadusest uue ajalookirjutuse järele - paralleelselt
· 19.sajandi protestantlik teoloogia: ajalookriitiline meetod piibliteadustest * Adolf von Harnack (1851-1930) religiooni on võimalik uurida teaduslikult- ajalooline jeesus , kes ta oli? · Demütologiseerimine (Rudolf Bultmann 1884-1976) · 1960-1970. Usundiuuringud · Nn klassikalised religiooniteadused Üldine religiooni ajalugu- üldine usundilugu Religioonipsühholoogia Religioonisotsialoogia Religiooniantropoloogia Religioonifilosoofia Religioonifenomenoloogia Religiooni =eligioon= käsitluse võimalused · Religiooniteadused v teoloogia religiooniteadused/religiooniuuringud * metodoloogiline agnostitsism · Teistes teadusharudes kasutatavad teooriad ja meetodid · Teoloogia õpetus Jumalast , usuteadus uuritava eksistentsiaalne tähendus uurijale. *Teoloog käsitleb oma ainest kire , hirmuja armastusega (Paul Tillich) Religion
); nemad(siin küsib "mina", kas teised teadvused on olemas, Kas mina olen ainuke mõtlev vaim maailmas või mitte? Solipsist- see, kes usub, et tema ise on ainuke teadvusega olend maailmas); välismaailm(see, mis on väljaspool mõtteid, Kas väljaspool minu mõtteid, kujutlusi ja teadvust on miski? Kas kead on olemas või see ainult näib nii ja olemas on ainult mõtted ja kujutlused?-idealism); Jumal(Kas on olemas ülimalt täiuslik olend?Kas on olemas kõige oleva algpõhjus?need on religioonifilosoofia küsimused); arvud(Kas arvud eksisteerivad iseseisvalt, sõltumatult?); propositsioonid(asjad võivad olla või mitte olla nii nagu väidetud) 5. Milliste küsimustega tegeleb metafüüsika? Mõnikord defineeritakse metafüüsikat kui olemise õpetust, Ta on ontoloogiaga tihedalt põimunud. Ontoloogiat nimetatakse vahel metafüükikaks, kuna enamus ontoloogilise küsimusi ja vatuseid on metafüüsilised. Metafüüsika räägib aistitava maailma mitteaistitavatest põhjusetest. Mis eksisteerib
Absurd on kogu aeg olemal igal pool. Absurdi tunnistamisel muutub see piinavamaks kireks kui ükski teine. 14. Mis on absurditunde põhjuseks Camus järgi? Põhjus seisneb lõhes inimese ja maailma vahel, inimene tunneb end maailmas ühtäkki võõrana. Absurd tekib irratsionaalsuse ja meeletu selgusiha vastandumisel, see sõltub samavõrd inimesest kui ka maailmast. Absurd algab inimese tülpimusest ja rutiiniselamisest. 15. Milliste küsimustega tegeleb religioonifilosoofia? a) Kas inimese eksistentsil on mõte/tähendus? Kui jah, siis kust see mõte tuleb? b) Kas jumal on olemas? c) Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada või ümber lükata? d) Kes või mis on jumal? f) Miks on maailmas kurjus ja kes selle eest vastutab? 16. Kuidas määratletakse kristliku religiooni jumalat religioonifilosoofias? kui igavest, teispool aega ja ruumi eksisteerivat isiksust, kelle 3 tähtsamat predikaati on kõikvõimsus, ülim headus ning ülim tarkus
Rituaalide vorm säilib paljude põlvkondade vältel, kuigi nende tõlgendused võivad muutuda, tähendus säilib nii rituaali vormis eneses kui ka teatava rituaalse tegevuse seletustes. Religioonipsühholoogia - teadus, mis uurib religiooniga seotud psüühilisi nähtusi. Peamised esindajad William James, S.Freud, C.G.Jung. Religioonisotsioloogia - teadus, mis uurib religiooni ja ühiskonna vahelisi suhteid. Religioonifilosoofia teadus, mis uurib religioossete ideede filosoofias avaldumise lugu. Religioonifenomenoloogia võrreldes teistega on teistsugune. Eesmärk on religioossete nähtuste kirjeldamine ja klassifitseerimine: objektid, rituaalid, õpetused, käitumine jne. Suuresti on eesmärk koguda religiooni kohta teavet ning kirjeldada religioossete nähtuste erinevaid vorme. Esmalt identifitseeritakse religioone (nt kõrgreligioon, madalreligioon, prohvetlik religioon,
kindlustunde. · Tunnetusteooria · Riigiteooria · Ta eristab otsuseid mõistete vaheliste seoste · Õiglus ja (lepingu) truudus on need voorused, mis kohta (mõistuse tõed) ja otsuseid tõsiasjade kohta hoiavad riigikorra stabiilsena. (tõsiasjadest lähtuvad tõed). · Religioonifilosoofia · Esimesed kuuluvad matemaatika ja loogika · Ta püüab kirjeldada ajalooliste jumalakujutluste valdkonda, siin on võimalik absoluutne kindlus, teket. kuna mõistelise tõe vastand oleks võimatu. 15
maailm on identsed.91.8 91. Jumala omadused (1) - Isik - vaba toimija - mittemateriaalne - paratamatult eksisteeriv - igavene (ajatu) - muutumatu - lihtne - kõiketeadev (omnistsientne) - kõigeväeline (omnipotentne) - üleloomulik, teispoolne (transtsendentne) - kõikjal kohalolev (omnipresentne) - ülimalt hea - universumi looja, alalhoidja ja valitseja - moraalse kohustuse kehtestaja 92. Religioonifilosoofia Jumalatõestused kuuluvad religioonifilosoofiavaldkonda. Mõistagi tegeleti jumalatõestustega eriti innukalt keskajal, aga ka varasel uusajal. Hästi tuntud on Aquino Thomase (1225-74) "viis teed" Jumala olemasolu tõestamiseks. Religioonifilosoofias tegeletakse veel nt selliste mõistete nagu lunastus, ilmutus, kurjus, religioosne kogemus selgitamisega. Samuti uuritakse usu ja mõistuse vahekorda, religiooni keelt jpm 93. jumalatõestused
Fenomenoloogia püüdleb universaalsuse poole: kirjeldab kindlat fenomeni kõigi religioonide ulatuses ning üritab võrrelda. 1 Kreeklased pidasid Egiptust iidse tarkuse maaks ja ennast iidse tarkuse pärijaks. Tollased haritlased külastasid võimalust mööda Egiptust. 3) Religioonisotsioloogia uurib religiooni seoseid ühiskonnaga. Ka ajalooline religioonisotsioloogia. 4) Religioonipsühholoogia on veendunud, et religioonis toimib inimese psüühika. 5) Religioonifilosoofia on kõige vaieldavam distsipliin. See püüab religiooni filosoofiliselt tõlgendada. Teised väidavad, et see võiks olla filosoofia haru. Religioon on ajaloos tekkinud ja kultuuriga seotud nähtus. Lähenemine religioonile on ajalooline. Uurimismeetodid on nagu ajaloo uurimiselgi. Abiteadused: ajalugu, filoloogia, sotsioloogia, kultuuriteadus (sõna laiemas mõttes) ja psühholoogia, arheoloogia, antropoloogia jne. religio on ladinakeelne sõna, mille etümoloogiat ei teata
Teodiike loodusliku kurjuse kohta: 1)illusiooni argument(Platon) tegelikult see maailm on suur illusioon, see on justkui meie teatud unenäo faas, suur illusioon, seda tegelikult ei eksisteeri. 2)kosmilise disaini paratamatuse argument(Leibniz): meie maailm on parim kõigist võimalikest maailmadest. (Ilma viirusteta poleks võibolla ka meid. Jumal, kes lõi Suure Paugu ajal maailma, lõi füüsikalised seadused, tegi nii, et elu saaks areneda inimeseni) Postmodernne religioonifilosoofia Pooltargument: argument imaginaarse valla retroaktiivsest teostumisest. Isegi kui Jumal on välja mõeldud,siis sellest ajast peale, kui ta välja mõeldi, on ta olemas: ta struktureerib meie käiku ja olemist. Isegi kui me mõtleme midagi välja,siis see asi saab teatud aja jooksul retroaktiivselt olevaks. Vastuargument: argument loogika transtsendentsest kehtivusest. Loogika roll ja staatus.
Viimast ei saa tunnetada ratsionaalse mõtlemise abil, vaid vahetult inimese individuaalse olemise ehk eksistentsi kaudu. Olemist nähakse siin sisemise olemisena ehkminaeksistentsina (ise olemine), mis vastandub asjade maailma välisele olemasolule. M.Heidegger ja K.Jasper 14. Milliseks kaheks alaliigiks jaguneb eksistentsialism? Religioosne eksistentsialism Ateistlik eksistentsialism 15. Kes on prantsuse tunnustatuim eksistentsialistlik filosoof ? Jean-Paul Sarter 16. Millega tegeleb religioonifilosoofia? Jumala olemasolu tõesuse ja kurjuse tõesuse problemaatikaga tegelemine. Tegeleb usundi ratsionaalsete aspektidega. 17. Kes oli keskaja tunnustatuim katoliiklik religioonifilosoof ? Hollandi filosoof Benedictus Spinoza. 18. Nimeta tema põhiteos. "Tractatus theologo-politicus ("Teoloogilispoliitiline traktaat"). 19. Keda filosoofidest peetakse saksa klassikalise idealistliku filosoofia esimeseks ja teiseks alussambaks? 1. I.Kant 2. G.F.W.Hegel 20. Kes oli saksa tuntuim religioonifilosoof? F.D
nemad (siin küsib “mina”, kas teised teadvused on olemas, Kas mina olen ainuke mõtlev vaim maailmas või mitte? Solipsist- see, kes usub, et tema ise on ainuke teadvusega olend maailmas); välismaailm(see, mis on väljas-pool mõtteid, Kas väljaspool minu mõtteid, kujutlusi ja teadvust on miski? Kas kead on olemas või see ainult näib nii ja olemas on ainult mõtted ja kujutlused?-idealism); Jumal (Kas on olemas ülimalt täiuslik olend? Kas on olemas kõige oleva algpõhjus? need on religioonifilosoofia küsimused); arvud (Kas arvud eksisteerivad iseseisvalt, sõltumatult? Arvud leiutati - kaob inimene, kaob arv); propositsioonid (asjad võivad olla või mitte olla nii nagu väidetud). On metafüüsika haru. 5. Nimetage praktilise filosoofia valdkondi! Praktilise filosoofia alla käivad: 1. esteetika (iluõpetus, haakub kunstifilosoofiaga) Mis on ilu? 2. eetika (moraaliõpe) Mida inimene peab tegema? Mida ei tohi teha? Mis on õiglus? mis on inimese kohustused? Millised
Absurd tekib inimlike ootuste ja maailma meeletu vaikimise vastandusest, inimese ja maailma vahel on kuristik, lõhe. Inimene tunneb ennast maailmas võõrana, rahutuna, inimene mõtleb oma harjumuspärasest elust, ta pole sellega rahul ning hakkab selle üle mõtlema, küsib milleks on seda kõike vaja? Absurd sõltub nii inimesest kui maailmast- ta on esialgu ainus side nende vahel, aheldab nad teineteise külge. 14. Milliste küsimustega tegeleb religioonifilosoofia? Kas inimese eksistentsiaalsel situatsioonil on tähendus/mõte? Kust see tuleb? Kas jumal on olemas? Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada või ümberlükata? Kes või mis on jumal? Kes vastutab maailmas kurja eest, miks kurjus eksisteerib? 15. Kuidas määratletakse kristliku religiooni jumalat religioonifilosoofias? Jumal on isiksus, inimeselaadne teadvusega olend, kes mõtleb enda peale ja selle peale mida ta teeb. Jumal eksisteerib teisel pool aega ja ruumi, ta on igavene
olendite olemasolu eitamist. Panteism on vaade, mille järgi ebaisikuline ainujumal ja maailm on identsed. Jumala omadused Isik, vaba toimija, mittemateriaalne, paratamatult eksisteeriv, igavene (ajatu), muutumatu, lihtne, kõiketeadev (omnistsientne), kõigeväeline (omnipotentne), üleloomulik, teispoolne (transtsendentne), kõikjal kohalolev (omnipresentne), ülimalt hea, universumi looja, alalhoidja ja valitseja, moraalse kohustuse kehtestaja. Religioonifilosoofia Jumalatõestused kuuluvad religioonifilosoofiavaldkonda. Mõistagi tegeleti jumalatõestustega eriti innukalt keskajal, aga ka varasel uusajal. Hästi tuntud on Aquino Thomase (1225-74) “viis teed” Jumala olemasolu tõestamiseks. Religioonifilosoofias tegeletakse veel nt selliste mõistete nagu lunastus, ilmutus, kurjus, religioosne kogemus selgitamisega. Samuti uuritakse usu ja mõistuse vahekorda, religiooni keelt Jumalatõestused
1 FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID JA PÕHIJOONED Filosoofia püüab väljendada väljendamatut; mis on teadmiste piiride taga. On vihje, et kusagil on tõde. Mõtteteadus - elu liigub mõtte jõul edasi. Kui mõte on loid, siis nii liigub ka elu. Filosoofias on erinevaid vaateviise ühele ja samale asjale. Filosoofia lätteks on kõrgem uudishimu, mis Vanas-Kreekas liikus kahes suunas: 1)Joonia koolkond (praeguse Türgi, Väike-Aasia rannik) - esitatakse küsimus asjade algusest (arhe); 2)Sofistide ajastu - neid ei huvita asjade algus, nende mõtete keskmes oli inimene (antropos). Need kaks suunda võttis kokku suur Kreeka filosoof Platon. Ta leiab, et tarkus voolab mõlemast allikast - maailmast ja me endi sügavusest. Platon esitab filosoofia 3 põhiküsimust: 1)Mis on tõene?; 2)Mis on hea? (eetikaküsimus); 3)Mis on ilus? (esteetika). Immanuel Kant on viimane suur valgustaja, suur kriitik. Immanuel Kant sõnastab 4 küsimust: 1)Mida ma võin tead...
läbi religiooni. Näiteks kogukonna toit sõltus kapriissest ilmast ja loodusjõududest, midagi arutleda suurt suujuures ei olnud. Tekib ka riik. Esimesed inimeste ühendused olid linnalistes struktuurides, polistes. 1 Varem kasutati mõistet poliitiline filosoofia. Nüüd on nt raamatu Jonathan Wolff, Sissejuhatus poliitikafilosoofiasse (2005) tõlgid kasutanud sõna poliitikafilosoofia. Analoogiline mõiste on nt ka religioonifilosoofia (mitte religioosne filosoofia). Kuid mõiste teadusfilosoofia kasutus õigustaks ka mõiste poliitfilosoofia kasutamist. Mina kasutan läbisegi. Ehkki kaldun pooldama "poliitikafilosoofiat", pole see tänini veel kuigi laialt kasutusel. 2 2. Võim eristub (mitte ilmtingimata täiesti eraldub) religioonist. Nii kaua kuni
Religioon täitis suures osas praktilisi eesmärke pidi hoidma rahvast lojaalsena. 3. sajandi lõpuks olid hüljatud riigikorrast viimasedki vabariiklikud elemendid, keiser oli sisuliselt despoot, keda ümbritsesid usulised tseremooniaid nagu idamaade monarhe. Neoplatonismis püüti jõuda tõeni mitte enam filosoofilise arutluse, vaid üleloomuliku meetodi teel. Mida halvemaks muutus ümbritsev maailm, seda paremat maailma kogeti vaimselt. Neoplatonism oli sisuliselt religioonifilosoofia, sest püüdis saada kontakti üleloomuliku reaalsusega, filosoofia oli selle poolest, et tõlgendas uuesti ümber Platoni metafüüsikat. Plotinos (204-207) õpetas: reaalsus on väljaspool teadmist ja olemist, tõde on võimalik müstilisel teel kogeda, Jumal on Esimene, Hea, Absoluutne, Lõpmatu. Maailma aluseks on ürgolemus, millest lõhtuvast voolust (emenatsioon), on maailm tekkinud. Mõistuse abil on tunnetatav jumalik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
