Plotinos Elulugu · Sündis umbes 205 pKr Lykopolises Egiptuses. · Vana-Kreeka filosoof. · Teda koos tema õpetaja Ammonio Sakkasega peetakse uusplatonismi rajajaks. · Plotinos alustas filosoofiaõpinguid 27-aastasena, umbes aastal 232, kolis õpinguteks Aleksandriasse. · 38-aastaselt otsustas ta hakata uurima pärslaste ja indialaste filosoofiat. · 40-aastaselt, läks Plotinos Rooma, kus ta elas suure osa oma elu lõpupoolest. · Oma elu viimased päevad veetis üksinda Campanias. Õpilased Roomas elades , kogus ta endale palju õpilasi: · Porphyrios-Plotinose lemmikõpilane, tema elutöö jätkaja. · Amelios · Sabinillus- senaator · Eustochios · Rogantianus · Marcellus Orontius- senaator · Zethos · Zotikos Filosoofia · On olemas täielikult teis poolne üks, mis on kõigest ülim, ning kõigi
PLOTINOS ELU • umbes 204/205 – 270, Vana-Kreeka filosoof • Peetakse koos tema õpetaja Ammonios Sakkasega uusplatonismi rajajaks • "Enneaadid„ • Porphyrios, Gentilianus Amelius, senaator Castricius Firmus ja Eustochios Aleksandriast • Plotinos ründas gnostitsismi • Plotinose õpetused mõjutasid paljuski varakristlasi ja kirikuisasid FILOSOOFIA • Plotinos õpetas, et on olemas täielikult teispoolne Üks, mis on kõigest ülim, ning kõigi olemise ja mitteolemise kategooriate väline. "Olemine" on inimese arusaam sellest kogemusest, mida me saame oma aistingutega, aga lõputu, teispoolne Üks on kõigest sellisest väljaspool, ning seetõttu ka kõikidest aistingutest lähtuvatest käsitlustest väljas. "Olemine" või "olemasolemine" on omadus, atribuut, ning Üks on kõikidest omadustest väljaspool, sest see on kõikide
Plotinus "Ilust" 1. Ilu on suurim nähtavas ja ka kuuldavas. Ühed on ilusad osaduse tõttu, teised on aga ise ilusad. 2. Inimese silm tajub esmapilgul nii ilusat kui inetut. Inetut nähes pöörab inimene silmad kiiresti kõrvale, samas ilusat vaadates ei saa vaatepildist iial küll. 3. Värvi ilu on pärit vormist. Plotinos toob näiteks tule, mis on kõigest olevast kõrgem, asudes idee tasemel. 4. Kaugema ilu nägemiseks tuleb tõusta ülespoole, meeltetaju tuleb jätta alla maha. Plotinose ilu on vertikaalne - hing tõuseb üles, et näha iluideed ja tuleb uuesti alla, et võtta ilutunnetus kaasa. Plotinose arvates peaks ilu inimestes tekitama imestust, magusat hämmeldust, uha, armastust ja naudinguvärinat - läbinisti füüsilisi tundeid. Plotinose idee kohaselt tunneb meie
peab tulema inimesel seestpoolt · "Ma tean vaid üht ja see on, et ma midagi ei tea." · "See, kes teab, mis on hea, ka teeb head" Aristoteles · Loogika kui teadusharu rajaja · Tegeliku maailma moodustab loodus · Tegelikkus koosneb mitmesugustest üksikasjadest Hellenism · Neli filosoofilist voolu: 1. Küünukud 2. Stoikud 3. Epikuurlased 4. Uusplatonism Plotinos · Lunastusõpetus · Maailmal on kaks poolust Keskaeg · Keskajal sai ajapikku ristiusust ainuvalitsev eluvaade · Ristiusk on puhs tõde · Kas kristlikku ilmutust tuleb uskuda või saab kristlikele tõdedele läheneda ka mõistuse abil? Augustinus · Kogu olemine on loomult jumalik Renessanss · Jumalale ei saa läheneda mõistusega · Ideaaliks sai renessansinimene · Uus jumalatunnetus Barokk · Seda ajastut iseloomustas lepitamatute
saab muuta. Oo Jumal, anna mulle tarkust neid asju eristada." · Ta peab vaatama kaugemale kosmosest, kaugemale · UUSPLATONISM tajutavast maailmast ja isegi kaugemale intellekti · Ammonius Sakkast (175-242) piirangutest, et näha reaalsuse tuuma. · PLOTINOS (204-270) · · See on niiöelda sissepoole ronimine. Õpetus: Allatulek · Kujunemine · Koos kristluse tõusuga ja sellega võideldes tõuseb · Ideaalne olemine moodustab kolm hypostaasi (kr. alus,
Esteetikat saab nimetada kunsti filosoofiaks, kuna filosoofia uurib fundamentaalseid küsimusi, esteetika aga, uurib ilu ja kunsti loomust. Kunst on esteetika töövaldkond. 7. Kus on esteetilise mõtlemise juured? Millised mõtlejad on selles suhtes olulised? Esteetika eelkäiateks võib lugeda Atiik-Kreeka filosoofe(Platon, Aristoteles). Esteetika nimetusele pani aluse aga Gottlieb Baumgarten(u1750a.). Olulised mõtlejad: Platon, Aristoteles, Plotinos, Baumgarten, Hume, Denis Diderot, George Santayana, Immanuel Kant, Georg Wilhelm Hegel, Arthur Schopenhauer, Friedrich Nietzsche. 8. Mida tähendab ilu defineerimine harmooniana? Tooge näiteid! (Plotinos ja Plaaton väljendasid ilu vormi ja vaimu harmoonia kaudu) Meie keha/näo on sümmeetriline, aga mõnikord see on ilus, mõnikord kole - see tähendab, et ilu sõltub mitte ainult sümmetriast, selle taga seisab midagi veel (hing)
7.1 Zenon (u 336-264 eKr) ............................................................................ 6 1.7.2 Seneca (4 eKr – 65 pKr) .......................................................................... 6 1.8 Epikuuros (341-270 eKr) ................................................................................ 6 1.9 Cicero (106-43 eKr) ........................................................................................ 6 1.10 Plotinos (204-270 pKr) ................................................................................ 6 2 KESKAJA FILOSOOFIA ..................................................................................... 8 2.1 Ireneus (u 125-202) ......................................................................................... 8 2.2 Augustinus Aurelius (354-430) ....................................................................... 8 2.3 Thomas Aquinost (1225–1274)
...........................................................12 3. Epikuurlased ....................................................................................................................12 Epikuros (vt Lisa 13).......................................................................................................12 4. Uusplatonism....................................................................................................................13 Plotinos (vt Lisa 14)........................................................................................................13 Indoeurooplased...................................................................................................................13 Semiidid................................................................................................................................13 Keskaeg...............................................................................
Atomismi rajaja Leokippos. Tema õpilane oli Demokritos. Demokritos leiab, et igal asjal on põhjus. Iga asi on põhjustatud e determineeritud. Oma vaadetelt oli demokraat. Leiab, et parem on olla kasvõi vaene demokraat ühiskonnas, kui olla rikas ebademokraatlikus. ,,See kes tahab valitseda teisi, peab oskama valitseda ka ennast". M.T.Cicero- filosoof. Tunetus õpetuses oli skeptik. Oli kahtleja ja stoik. Tuntud teos ,,De Oratore". See oli kõnemehest. Neoplatonism-esindaja Plotinos. Rääkis, et on 2 maailma: ideede maailm ja meeleline maailm. KESKAEG Platonism- hinge surematus Nietsze- saksa 11. sajandi lõpu mõtleja. ,,Kristlus- see on pööbli platonism". Pööbel- alamrahvas Stoitsism-surmaks valmis olemine Keskaja filosoofia seotus religiooniga: 1) teotsentrism- jumala kesksus 2 )kreatsionism-jumal on kõige looja, lõi ei millestki ja loomingu tipuks on inimene. 3) providentsialism- jumal näeb kõike ette, valitseb maailma ja inimesi.
moonutas meie eetika ning et Samasuse-korra tagajärjel oli tol ajal maailmas valitsevaks pigem teaduslik-tehnilised väärtused (Luce Irigaray 1984). Eriti inspireerivaks sai mulle tema väitekiri ,,Speekulum. Teine: naine", kus ta paljastab, et väga tuntud, kuulsad ning tänapäeval austatud mehed, kes on rääkinud ja kirjutanud just nagu kogu inimkonna nimel, on tegelikult rääkinud vaid meeste nimel. Irigaray arutleb viiside üle, kuidas Platon, Aristoteles, Plotinos, Kant ja Hegel kirjeldavad oma tekstides naist või kuidas naiselikkus täielikult nende filosoofiast puudub. Platoni Igavesed Ideed panevad aluse naiseliku ja emaliku välistamisele filosoofiast, Aristotelese jaoks on naine ebatäielik (puudega) mees, Plotinosel on Hingest nõrgem mateeria naiseliku ja emaliku võrdkuju... jne. Ta usub, et filosoofia ajaloos tooniandvad viisid, jätta naiselik mehe kasuks
dilisi jooni, erandiks oli üksnes epikureism. Platoni filosoofia teisenes uusplatonismiks ning sellest sai hilisantiikaja filosoofia peamine vool. Uusplatonismi tekkele eelnesid katsed ühendada kreeka, Idamaade ja juudi filosoofia (Philon) sugemeid ning pütagoreismi uuendamine. Neid kõiki iseloomustas tugev müstitsism ja tunglemine ülemaisusse. Uus-platonismi rajas Ammonios Sakkas, tuntuimad esindajad olid Porphyrios ja Proklos, kuid keskseks kujunes Plotinos. Uusplatonismis segunesid pütagoreistlikud, idamaised, müstitsistlikud ja Platoni filosoofia sugemed reaktsiooniliseks idealistlikuks süsteemiks, mida käsitati mõneti usundi asendajana. Selle õpetuse põihisisu on emanatsioonisüsteem: jumalikust ühtsusest tuleneb vaimne maailm, sellest ilmub hingeline ja hingelisest materiaalne maailm. Mateeria kui olematus ja ürgkurjus on olemasolu madalaim aste. Inimene peab kõlbelise
jäljenduseks. Jäljendused erinevad üksteisest kolmel viisil: jäljendatakse erinevate vahenditega, erinevaid asju ja erinevalt (mitte ühte moodi). Jäljendatakse paljusid asju, kujutades neid värvide ja vormidega, ka hääle abil. Jäljendamine on lapseeast kaasa sündinud, ning inimene teeb oma esimesed õpingud selle abil. Kunsti probleem jäljendus ei paku enam huvi ja mehaaniline reprodutseerimine. Tekib uus seletus, kunst kui väljendus. * Plotinos ütleb, et kunst on üks tõeline ülemidee ja selleni jõutakse siis, kui inimene unustab kõik maise tunnetuse ja jõuab transsi. Kunstil on maailma asjade tunnetamisel fundamentaalne roll. Plotinus lõi sellega ekstaatilise tunnetusmudeli. Plotinos - Ilus saab olla tervik, üksikosad ei saa ise ilusad olla, nad viivad selleni et tervik oleks ilus. Ometi kui tervik on ilus, peavad seda olema ka osad. Ka helide puhul võib üksikheligi ilus olla
jäljenduseks. Jäljendused erinevad üksteisest kolmel viisil: jäljendatakse erinevate vahenditega, erinevaid asju ja erinevalt (mitte ühte moodi). Jäljendatakse paljusid asju, kujutades neid värvide ja vormidega, ka hääle abil. Jäljendamine on lapseeast kaasa sündinud, ning inimene teeb oma esimesed õpingud selle abil. Kunsti probleem – jäljendus ei paku enam huvi ja mehaaniline reprodutseerimine. Tekib uus seletus, kunst kui väljendus. * Plotinos ütleb, et kunst on üks tõeline ülemidee ja selleni jõutakse siis, kui inimene unustab kõik maise tunnetuse ja jõuab transsi. Kunstil on maailma asjade tunnetamisel fundamentaalne roll. Plotinus lõi sellega ekstaatilise tunnetusmudeli. Plotinos - Ilus saab olla tervik, üksikosad ei saa ise ilusad olla, nad viivad selleni et tervik oleks ilus. Ometi kui tervik on ilus, peavad seda olema ka osad. Ka helide puhul võib üksikheligi ilus olla.
B) kõrgskolastika- 13 saj aeg kus toimub aristotelese teoste tõlkimine ja tema ideede levik. (Aquino Thomas) 3. Hilisskolastika 14-15 sajand Skolasastilise folosoofia lagunemine ja kristliku müsika õitseaeg. Patristika I Antiikse ja kristliku eluhoiaku vastuolu 1) Jumal ja inimene- kreekalik pilt jumalikust olendist: * Herakleitos- ürgtuli * Aristoteles- esimesest liikuma paniija.iseennast vaatlev vaim. *Stoikud- panteism, nende arvates on kogu olev = jumal. * Plotinos- üksnes jumal on tõeline, kõik muu on jumaliku olemise peegeldus *Mütoloogia- jumalad on inimeste sarnased välimuselt, iseloomult ja pahedelt. Kristlik jumala käsitlus: - jumal on looja: lõi kogu maailma ei millestki, mis tähendab, et kõik see maailm on kõigest loodud. Inimene on loodu e kreatuur. Inimene on jumalanäoline: -hing, - ratio (mõtlemine), -vabatahe, -loomingulisus - Looja ja loodu vahel valitseb ületamatu kuristik.
pakutakse kõige kujukamal viisil. Jäljendamise eesmärgi saavutamine nõuab temalt väiksemat pikkust, sest koondatu pakub naudingut rohkem kui pika aja läbi lahjendatu. Niisiis kui 22 tragöödia paistab silma kõige selle poolest ja veel ka oma kunsti mõju poolest, siis on ilmne, et ta on tugevam, saavutades eesmärgi paremini kui eepos. Plotinose vaated kunstile. Kolm aspekti, millega Plotinos osaleb uusaja filosoofias ja mia on ka techne käsitlemisel olulised: Plotinos internaliseeris seespidistas mõistusliku reaalsuse. Mõteldes platonismi kahest maailmast, meelelisest ja mõistuslikust, kutsub Plotinos meid avastama mõistuslikku olemist meie hinges, meie sees. Reaalsuse põhistruktuure ja allikaid tuleb otsida meie sisimas loomuses, sest Plotinose järgi on maailma hinges, hing on intellektis ja intellekt ühes, ainulises. Niisiis: maailma on peas ja mitte pea maailmas
mikrokosmos. Nende meelest eksisteerib ühtne loomuõigus põhinormid, mis vastavad inimese loomusele ning kehtivad kõigile. Tuntumad stoikud on Marcus Aurelius ja Cicero. Epikuurlased pidasid naudingut kõrgeimaks elu eesmärgiks ja üritasid vältida valu. Nad ei kartnud surma, sest niikaua kui me elame ei ole me surnud ning kui ükskord sureme, siis me enam ei eksisteeri. Nende tunnuslauseks sai ,,Ela hetkes." Epikuurlased ei osalenud poliitikas. Neoplatoonikud, kellest tuntuim on Plotinos, uskusid, et on olemas kõikehõlmav ja igavene Üks. Meie hing on Ühele lähemal, keha kaugel. Müstitsism on üheks saamine Jumala, looduse või universumiga. Sa kaotad oma praeguse keha ja saad osa oma päris ,,minast". See on uskumus, et ,,päris mina" ongi kogu universum. Müstiline kogemus esineb pea kõikides religioonides. Sofie ja Joanna lähevad matkama, ning lähevad õhtul tagasi punase majakese juurde. Maja
Siin asus antiikmaailma parim raamatukogu. Siina arenesid kiirelt loodusteadused ja meditsiin.Siin segunesid kreeka ja orientaalne pärand , eriti heebrea kultuur. 2 esindajat : 1) M.T. Cicero on kuulsaim eklektik. 163-43 eKr. Ta on väga särava ladina stiilikunsti esindaja. 2)PHILON (25 eKr-50pKr) Helleniseerunud juut. Uskus , et kreeka targad olid ka Moosese raamatute sisuga tutvunud. Võtab jumalatelt kõik antrofomortsed jooned. Uusplatonism: Plotinos (204-270) Uusplatonismi erinevus platonismist. Plaateon ei rajanud mingit süsteemi. Platinos teeb sellest süsteemi. Pöördutakse tagasi Platoni vaimse pärandi juurde. Lisanduvad aristotelismi ja stoitsismi mõjud. Uusplatonismi mõju ulatub 2.-6. sajandini pKr. Katharsis ja theoria. Selleks et leida reaalsuse aluseks olevat tõde, peab hing läbima puhatuse (katharsise) perioodi ja tegelema kaemustega (theoria).
8. Nimeta klassikalise perioodi esindajaid kreeka kirjanduses. Luuletajaist on tuntumad Sappho ja Pindaros, näitekirjanikest Sophokles ja Euripides, ajaloolastest Herodotos, Thukydides ja Xenophon. 9. Nimeta hellenismiaja esindajaid kreeka kirjanduses. Tolla aja tuntumad on Kallimachos, Theokritos, Apollonios Rhodios. 10. Nimeta Rooma perioodi esindajaid kreeka kirjanduses. Tuntud on ajaloolased Josephus Flavius ja Pausanias, filosoofidest Epiktetos, Plotinos. 11. Millistel antiikaja perioodidel on olnud kõige suurem mõju hilisemale Euroopa kultuurile? Klassikalisel perioodil on ilmselt olnud enim mõju, eriti Aristotelese ja Platoni filosoofial ja teaduslikul lähenemisel. Aristotelese suur mõju Euroopas on märgatav alates 12. sajandist, mil Aristotelese kirjutised moodustasid põhiprogrammi Euroopa ülikoolides. Samuti klassikalise perioodi komöödial ja kõnekunstil, samuti kunstil. 19.
Aristoteles ütleb, et hea kunsti puhul ei piisa vaid mõttest, mis peitub jäljendatavas, vaid et see kuidas kunst tehtud on mängib suurt rolli idee edastamisel. 14 Marju Lepajõe toob välja veel ühe väga olulise autori - PLOTINOSE (elanud 205 - 270) , kellel on suurim mõju Lepajõe arust kristlikule käsitlusele kreatiivsusest. Plotinos oli samuti Platoni õpilane. Plotinose jaoks oli tähtsaim pidev intellektuaalne töö. Püüelda absoluutse teadmise poole. Plotinose jaoks oli mõistuslik maailma tunnetamine midagi, mis tuleb inimese seest, hingest. Reaalsuse põhistruktuurid paiknevad meie endi sees. Maailm asub meie peas, mitte meie pea maailmas. Lähtutakse alati subjektiivselt iseendast. Mõtlemine on pöördumine sissepoole, iseendasse. Tuleb ära pöörduda meelelisusest. Sõnades väljendus on piiratud. Mõtlemine ei
sisuks. Inimvaim suudab abstraktsiooni abil uni taibata. Mõisted pole suvakad, abst tulemus. Inimtunnetuse seisukohalt omavad universaalsust üksnes sõnad. Sõna juures 2 osa sermo-tähendus. vox- hääl, kõla Ah jah.. whutever 5. PILET REENA KONSPEKT 1. Milles seisnes antiikse ja kristliku eluhoiaku vastuolud Jumala ja inimese käsitlemine Hera: jumalik ürgtuli ari: esimene liikumapanija, iseennast vaatlev vaim. Stoi: panteistlik jumal=kõik. Plotinos: aint jumal tõeline, kõk muu jumaliku olemise emonatsioonne vastuhelk Kri: kõikvõimas looja, maailm on tahte läbi ei millestki. Kõik peale jumala on loodu, nende vahel ületamatu kuristik. Kõik olemas ainult jumala tahtele. Inimese ülesanne on täita jumala tahet. Seda teades oma tahet ilutas sõnaga=riik. Kirst vaga ülim voorus alandlikkus looja vastu. Kõige hullem patt kõrkus, kujutlus, nagu inimesed oleksid juamalada võrdsed, saaks temaga asendada
Marcus Tullius Cicero (106.-43. eKr) on väljapaistvaim Rooma filosoof. Soitsismil põhinev eklektik. Ta pooldab kõigi kolme (monarhia, aristokraatia, demokraatia) riigivormi ühendust. Ühed filosoofilised õpetused ta lükkab ümber teistega. NEOPLATONISM Uusplatonismi rajaja on Ammonios Sakkas ("kotimees") Aleksandriast (~175-242). Ta kasvas kristlikus perekonnas, kuid esines hiljem uusplatonismi rajajana ja kristluse vastasena. Kõige kuulsma uusplatonist on Plotinos (205-270) Plotinos lähtus Platoni kahest maailmast (ideede maailmast ja meeleliste asjade maailmast) ning ühendas sellega Aristotelese õpetuse elemente. Maailma tekkimine on hinge langemisprotsess. Kogu kosmiline looduse arenemisprotsess on Plotinose järgi hingede laskumine ja tõusmine. Maailmal on olemas kaks poolust. Ühes otsas on jumalik valgus, mida ta nimetas Üheks või Jumalaks, teises otsas on täielik pimedus, sinna Ühe valgus ei ulatu. Pimedusel ja
139. Kirjeda Apuleiuse romaani struktuuri. "Metamorfoosid" e "Kuldne eesel". Minajutustaja moondub eesliks, peab taluma palju raskusi, lõpuks saab taas inimeseks. Palju kõrvallugusid, tuntuim Cupido ja Psyche lugu. NB! Ovidiusel on ka teos pealkirjaga "Metamorfoosid", aga need ei ole otseselt seotud, ei tohi segi ajada. 140. Kirjelda paganliku ja kristliku traditsiooni puutepunkte 4.5. saj ladinakeelses kirjanduses. Uusplatonism (nt Plotinos) Paganlike zanride rakendamine uutel teemadel märtrite elulood Ajalookirjutus rõhuga Rooma moraalsel allakäigul Kristlik filosoofia Ladina keel kui olulisim keel kõigi uute teemade ja valdkondade käsitlemisel 141. Keda ja mis teosega peetakse ladinakeelse autobiograafia zanri esmaloojaks? Cornelius Nepos, "De viris illustribus" 142. Mis on Boethiuse peateos, mis iseloomustab selle ülesehitust, mis on peamine teema?
dimensiooni: puhtad mõtted & nähtav maailm (on olemas eraldi puhaste ideede sfäär); Aristoteles, kes uurib esimesena olemise lähteprintsiipe ja algpõhjuseid. Hellenistliku perioodi hulka kuuluvad: stoikud, kes ülistasid looduspärast e mõistusepärast elulaadi; küünikud, kes pidasid tõelist tunnetust võimatuks, kahtlevad kõiges; epikuurlased, kes soovivad jõuda õnneliku ning häirimatu seisundini, vabastades hinge kannatustest. Uusplatonistliku (nt Plotinos) maailmakäsitlus algab ühest lättest, millest voolavad välja järgmised astmed. Subjekti ning objekti uurimine, kõrvutamine. Nietzsche hakkab vastandama kahte ellusuhtumist: dionüüslik (loomulik, kirgedele ja instinktidele alluv) ja apolliline (õilis, tasakaalukas, harmooniline). Leiab, et Kanti teooriatega on dionüüslik ajastu lõplikult kadunud. Lisaks leiab ta, et kätte on jõudnud ajastu, mille peamine tunnus on see, et Jumal on surnud
tagajärjed võivad olla (kehalisele tervisele, hingerahule) - kuidas hinnata naudinguid. Ataraksia - hingerahu, sügav nauding, häirimatuse ja püsiva õnne seisund. Seda peaks taotlema. Saavutamiseks on vaja teadmisi maailmast. "Corpe diem!" UUSPLATONISM AMMONIUS Sakkast (175-242): elas Aleksandrias. Nooruses oli kristlane, pöördus paganlusse tagasi, püüdis seda ka filosoofiliselt põhjendada. Origenes - kaasõpilane, kuid uusplatonistide hulka ei kuulu. PLOTINOS (u. 204-270): Ammoniuse õpilane. Uusplatonismi väljakujundaja. Sündis Lykopolises. Pärast mõningaid õpinguid läks Rooma ja rajas sinna kooli. Pälvis keisri soosingu ja rahva suure austuse. Oli puhas ja hea inimene, tõeliselt andunud Jumala otsimisele. Utoopia - tahtis Platoni "Politeia" eeskujul rajada ideaallinna Rooma lähedale. 6 Hulk kirjutisi
89. Keda nimetati philhellen'iks? Rooma võimu alla langenud Kreeka majanduslik ja kultuuriline olukord alguses küll halvenes, kuid hakkas seejärel jälle paranema, kui jõukad roomlased asusid investeerima Kreekasse ja kreeka kultuuri. Rooma impeeriumi ajajärgul valitsesid ka mitmed kreeka kultuuri armastavad keisrid nagu Nero ja Hadrianus. Kreeka kultuuri sõpru nimetati philhelleneiks. 90. Mis on uusplatonism ja mis on patristika? uusplatonism (Plotinos, Iamblichos, Porphyrios) on sisuliselt Platoni (ideede-)õpetuse edasiarendus, kus ideede hierarhia tipus leidus koht ka ainujumalale. Samuti laenasid Platonilt varaste kristlike tekstide autorid, kelle loomingut nimetatakse patristikaks (nn varaste kiriku-isade looming). 91. Kirjelda Rooma-aegset (ehk keisririigiaegset) kreeka ajalookirjandust, vähemalt kaks autorit, millest kirjutasid? * Josephus Flavius juudi päritolu, dokumenteeris ajaloosündmusi juutide
· Esimene mateeria (vastuvõttev printsiip kehade väljaspool ainelist maailma, muutus mulle "sinu nähtamatus loodud asjades tunnetatavaks" ja tekkel), nähtavaks" (Cf VII, 20) · Aeg, · Ka Plotinos ei rahulda teda · Liikumine · Hinnang uusplatonismile · Ülem taevas ja inglid. · "Platoonikud nägid küll tõde kindlana, · Eetika liikumatuna ja muutumatuna, mis sisaldas kõiki · Eetikas rõhutab ta inimese vaba tahet. loodud asjade ürgvorme aga nad nägid seda
sisuliselt despoot, keda ümbritsesid usulised tseremooniaid nagu idamaade monarhe. Neoplatonismis püüti jõuda tõeni mitte enam filosoofilise arutluse, vaid üleloomuliku meetodi teel. Mida halvemaks muutus ümbritsev maailm, seda paremat maailma kogeti vaimselt. Neoplatonism oli sisuliselt religioonifilosoofia, sest püüdis saada kontakti üleloomuliku reaalsusega, filosoofia oli selle poolest, et tõlgendas uuesti ümber Platoni metafüüsikat. Plotinos (204-207) õpetas: reaalsus on väljaspool teadmist ja olemist, tõde on võimalik müstilisel teel kogeda, Jumal on Esimene, Hea, Absoluutne, Lõpmatu. Maailma aluseks on ürgolemus, millest lõhtuvast voolust (emenatsioon), on maailm tekkinud. Mõistuse abil on tunnetatav jumalik valdkond, mis erineb materiaalsest maailmast oluliselt (viimane on vaid vari). Mateeria on kogu maaipealse paljususe ja ebatäiuslikku põhjus. Inimene peab irduma oma kehast, puhastuma, looma
sisuliselt despoot, keda ümbritsesid usulised tseremooniaid nagu idamaade monarhe. Neoplatonismis püüti jõuda tõeni mitte enam filosoofilise arutluse, vaid üleloomuliku meetodi teel. Mida halvemaks muutus ümbritsev maailm, seda paremat maailma kogeti vaimselt. Neoplatonism oli sisuliselt religioonifilosoofia, sest püüdis saada kontakti üleloomuliku reaalsusega, filosoofia oli selle poolest, et tõlgendas uuesti ümber Platoni metafüüsikat. Neoplatonist Plotinos (204-270) õpetas: reaalsus on väljaspool teadmist ja olemist, tõde on võimalik müstilisel teel kogeda, Jumal on Esimene, Hea, Absoluutne, Lõpmatu. Maailma aluseks on ürgolemus, millest lähtuvast voolust (emanatsioon), on maailm tekkinud. Mõistuse abil on tunnetatav jumalik valdkond, mis erineb materiaalsest maailmast oluliselt (viimane on vaid vari). 26
annaabi.ee 
