SA Virumaa Muuseumid ja Tänapäev, 2004, lk 37 3 Odette Kirss, Jalutaja teejuht. Rakvere. Tallinn: Solnessi Arhitektuurikirjastus, 2008, lk 117, 119 4 www.rakvere.ee Mõtetes ja teoksil Vabaduse pargi rekonstrueerimine 02.03.2007 5 Vt lisa 2 fotod Vabaduse park Vabadussõja mälestussammas Sammas valmis 1925. aastal Amandus Adamsoni kavandi põhjal. Tegu on maakonna keskse mälestussambaga. Tsementbetoonist samba valmistas kohalik ehitusmeister Weigel insener Adoffi juhatusel. Sõjameeste kujud valati pronksi Itaalias Pistoia linnas A. Adamsoni valmistatud mudelite põhjal. Vabadussõja mälestussammas kujutab endast kuuejärgulist tsementplokkidest astmikpüramiidi, millel seisab skulptuuriüksus - tõstetud mõõgaga sõdur ja tema najale toetuv haavatud lipukandja. Kujude kõrgus on 2,13 meetrit ja mälestussamba üldkõrgus 8,5 meetrit. Aluse esiküljel on reljeeftähtedes
Saksa renessanss on eelkõige teoloogiline. PHILIPPE MELANCHTON kujunes õpetajaks. Kasutas ära skolastilist traditsiooni, süstematiseeris. Luterlik kirik kujuneb õpetavaks kirikuks, Luterlik ortodoksia. Kaine, ladina terminitega, usuelu. Annab Lutheri asjadele õpetatud kuju. Mõned astuvad radikaalsele ortodoksiale vastu. Müstitsism. SEBASTIAN FRANCK (1500-1545): nii nagu ajalooline Jeesus, on ka ajalooline kirik väline rõivas. VALENTIN WEIGEL: segab Paracelsuse õpetusega. JAKOB BOEHME (1575-1624): sündis Görlitzi lähedal. Õppis kingsepaametis. Selliks olemise ajal matkates luges palju usulist kirjandust, eriti poleemilist. Tutvus Weigeli kirjutistega, Paracelsuse traktaatidega. Hakkas ise agaralt mõtteid levitama. 1599 sai meistriks Görlitzis. Asus kirjutama. Esimene raamat "Aurora ehk koidupuna" (1610) - äratab laialdast tähelepanu, populaarne müstilises seltskonnas, vaimulik seltskond keelas ära
annaabi.ee 
